ÜHISTEGEVUSE ALUSED ÕPIKU KÜSIMUSED-VASTUSED III Kes ja miks võivad olla ühistute asutamisel ideede autoriteks? Ühistu asutamise ideele võivad tõuke anda järgmised üksikisikud, ametkonnad, aga ka muud institutsioonid. a) Ühiskonnas tunnustatud liidrid: tavaliselt on liidritel ühistu asutamiseks ka isiklikud majanduslikud huvid või soov kasutaad mingeid teenuseid, eriti siis, kui neil ei jätku oma soovide rahuldamiseks materiaalseid ressursse ja ka rahalisi vahendeid. Sellistel puhkudel näitavad nad ühistuliste ühenduste asutamisel initsiatiivi. b) Kodanikeühenduste ja valdade initsiatiiv: Sageli selgub praktilise majandustegevuse käigus, et teenuste
Eesti seadusloojad on järjekindlalt püüdnud nimetada tulundusühistuks. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv Eesmärgiks ei ole kasu teenimine vaid säästu saavutamine. VALDKONNAD : Ühistute nimele lisatakse tihti nimetus, millist teenust see osutab: tarbija-, hoone-, korteri-, maja-, vee-, elektri-, side- või kindlustusühistu, hoiu-laenuühistu, tootjate ühistu, põllumajandusühistu, metsaühistu, jahindusühistu, maaparandusühistu, töötajate ühistu jms. Omanikusuhted äriühingutes Äriseadustik § 2 lõik 1 Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu ( ühistu). Täisühing on äriühing, milles on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad ühingu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga. Usaldusühing on äriühing, milles on vähemalt kaks isikut,
Tulundusühistu võib asutada vähemalt kaks füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. Ühistu asutajaid võib olla vähem, kui neist vähemalt kolm on ühistud. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu, milles tuleb märkida: asutava ühistu ärinimi, asukoht ja aadress; ühistu eesmärk; asutajate nimed ja elu- või asukohad; osakapitali kavandatav suurus; kui ühistu liikmed ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest – osakapitali suurus asutamisel; asutajate kohustused ühistu suhtes; juhatuse liikmete (ja kui moodustatakse ka nõukogu) nimed, isikukoodid ja elukohad; audiitori ja revidendi nimi, isikukood ja elukoht; prokuristi määramise korral tema nimi, isikukood, elukoht; asutamiskulude eeldatav suurus ja nende kandmise kord.
Ettevõtlusvormid Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel: Tulundus- FIE OÜ UÜ TÜ ühistu Asutamis- madalad keskmised madalad keskmised madalad kulud Oma- määratakse määratakse kapitali- puudub 2500* ühingu- 2500 ühingu- nõue lepinguga lepinguga (euro) täisosanik
seadusega. Avalik-õiguslikul juriidilisel isikul on põhikiri, kui see on ette nähtud juriidilise isiku kohta käiva seadusega. Juriidiliste isikute liigid Juriidilised isikud liigitatakse eraõiguslikeks ja avalik-õiguslikeks. Eraõiguslik juriidiline isik Eraõiguslik juriidiline isik asutatakse juriidilise isiku vastava liigi kohta käiva seaduse alusel. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus ja mittetulundusühing. Äriseadustiku kohaselt eraõiguslikest juriidilistest isikutest äriühingud on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Peale tulundusühistu reguleerib kõigi teiste äriühingute loomise, juhtimise ja likvideerimise korda ning tegevuse põhimõtteid äriseadustik, mis näitab ära ka äriühingute erisused. Tulundusühistute asutamist ja tegevust reguleerib tulundusühistu seadus.
Puudused · Mitmetasandiline juhtimissüsteem · Kõrged ülalpidamiskulud · Suur algkapitali nõue · Audiitori vajaduse nõue Tulundusühistu Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik (kohaldatakse osaühingu kohta käivaid nõudeid, v.a §-d 5251 ja 5252). Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses)
teisiti. liikmelisus läheb üle sellega on nõus kõik osanikud. pärijatele. Aktsiaselts Osaühing Tulundusühistu Täisühing Usaldusühing Juhtimine Aktsiaseltsi kõrgeim Osaühingu kohustuslik Üldkoosolek on ühistu Kohustuslikud juhtimisorganid juhtimisorgan on juhtimisorgan on juhatus; kõrgeim organ, otsused puuduvad aktsionäride osaühingul peab olema tehakse hääletusel, kus igal üldkoosolek; nõukogu ainult siis, kui see on ühistu liikmel on üks hääl. aktsiaseltsil peavad ette nähtud osaühingu Juhatus on ühistu juhtorgan
(joonisel DC). Seda nn normaalkasumi ehk nullkasumi punkti iseloomustab minimaalne tootmismaht (Qmin), mis peab katma püsi- ja muutuvkulud. Ühistu poolt liikmele tagasimaksmisele kuuluv summa ei ole olemuselt kasum. Seda saab käsitleda ühistupoolse veana müügi- või kokkuostuhinna kehtestamisel. Õigete hindade kehtestamisel ühistus enammakstu tagasimaksena või vähemmakstu juurdemaksena tekkivat tulu ei tekigi. ühistu toimib sellisel juhul majandusteoreetiliselt nullkasumi ehk normaalkasumi olukorras ja tegemist on pigem ühistupoolse väärarvestustega kaupad soetamisel. Mida mõistetakse “vähemmakstu juurdemaksu” ja “enammakstu tagasimakse” all? Töötlemisühistu on tooraine omanike asutatud ettevõte, mille teenuseks liikmetele on tooraine kokkuost liikmetelt, selle töötlemine ja valmistatud kauba turustamine. Töötlemisühistu ei taotle samuti oma liikmete
majanduslkikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. Seega on tulundusühistu piiratud vastutusega ühing, kus eeldatakse liikmete isiklikku osalemist, üldjuhul aga mitte isiklikku vastutust. Ühistu võib asutada vähemalt 5 isikut. Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2 500 eurot. Ühistu likkmeks ei saa olla riik. Füüsiliselt isiku ettevõtja (FIE) peab enne tegevuse alustamist esitama avalduse enda kandmiseks äriregistrisse (ÄS § 3 lg 2). Füüsiline isiku registrisse kandmisel on erinevalt äriühingutest üksnes deklaratiivne tähendus. ÄS sätestab äriühingute moodustamisele märksa rangemad nõuded,s oodustades seega füüsiliste isikute osakaali suurenemist majandustegevuses,
Eelistatakse eelneva töökogemusega ja kvalifikatsiooniga töötajaid, kuid võetakse tööle ka ilma kvalifikatsioonita. Vajadusel võimaldatakse töötajatel käia erialakoolitustel. Säästukaart on ETK Grupi püsikliendi- ja liikmekaart, mis võimaldab osa saada paljudest sooduspakkumistest ETK Grupi kauplustes, Säästukaardi koostööpartnerite juures ning osaleda boonusprogrammis.2 Tarbijate ühistu kauplused on väga populaarsed Võrumaal. Konsumeid ning AjaO kauplused asuvad igas maakonnas või väikeasulas. Ning ettevõte saab pakkuda tänu sellele tööd väikeasula inimestele. 2 www.vty.ee 2 3
ühingu kohustuste eest juhtimisorganid solidaarselt kogu oma puuduvad; varaga täisosanik vastutab ühingu kohustuste eest kogu oma varaga ning vähemalt üks ülejäänud Kohustuslikud isikutest on juhtimisorganid usaldusosanik, kes puuduvad; vastutab ühingu kohustuste eest oma sissemakse ulatuses. Üldkoosolek on ühistu Tulundusühistu eeliseks kõrgeim organ, otsused on osanike isiklik tehakse hääletusel, kus varalise vastutuse igal ühistu liikmel on üks puudumine ühistu hääl. Juhatus on ühistu kohustuste eest juhtorgan.
on "mammutipäevad",konsumis ja maksimarketides toimuvad "nädalalõpu soodumüük" selveris toimuvad "laadapäevad jpm.Kuid majanduskriisile hoiab rahvas raha kokku,ning sooritatakse oste,kus tuleb odavam. 3 Eesti Tarbijateühistute Keskühistu ETK on vanim ja suurim jaekaubanduse vallas ühiselt tegutsev grupp. ETK liikmeteks on 23 tarbijate ühistut, millel on omakorda kokku üle 60 000 klientomaniku ehk ühistu liikme. ETK grupi konsolideeritud jaekaubanduse käive 2006. aastal oli 6,2 miljardit krooni. Esimesed tarbijate ühistud asutati 1902. aastal Antslas ja Sindis. ETK kui keskühistu asutati Tarbijateühisuste Liiduna 1917. aastal. 1919 muudeti nimetatud Liidu põhikirja ja organisatsioon sai endale ka uue nime - Eesti Tarvitajateühisuste Keskühistu ehk ETK. 1939. aasta alguseks oli Eestis 203 ühiskaubandusühistut 612 kaupluse ja 51 176 liikmega. 3
vastutab FIE kogu oma isikliku varaga. Ettevõtlusvormid Sobiva ettevõtlusvormi valimisel on kasulik veelkord läbi mõelda, kuidas oleks kõige lihtsam oma eesmärki ellu viia, missugused nõuded on loodavale ettevõttele ja millised on majanduslikud võimalused. Valiku tegemisel on abiks alljärgnev tabel: FIE OÜ UÜ Tulundus- TÜ ühistu Asutamis- madalad keskmised madalad keskmised madalad kulud Oma- puudub 2500* määratakse 2500 määratakse kapitali- ühingu- ühingu- nõue lepinguga lepinguga (euro) Vastutus kogu ühingusse täisosanik ühingusse kõik
omaduste säilimisega projektdokumentides, pädevates juhtmaterjalides või ka kasutaja soovidega kirjeldatud tasemel, kui viimane pole vastuolus eelloetletutega. (Eesti kinnisvara korrashoiu internetikeskus). 15 6. Korterelamu haldamine 6.1. Korteriühistu KÜ ,,Põllu" asukohaga Põllu on loodud 2001. aastal. Ühistu liikmeskond on piiratud Põllu asuva elamu korteriomanike ringiga. Kui korteromand on registreeritud ühise omandina, loetakse ühistu liikmeks üks omanikest nende omavahelisel kirjalikul kokkuleppel. Ühistus liikmeksolek lõpeb korteri võõrandamise korral omandiõiguse ülemineku päevast. Ühistu liikmeskonda kuulub nii nooremaid kui vanemaid inimesi. Hetkel kuulub ühistu juhatusse 3 inimest. 6.2. Põhikiri KÜ ,,Põllu" põhikiri on toodud lisades (Lisa 2.). 6.3. Kodukord Korterühistul ,,Põllu" on oma kodukord (Lisa3.), mis võeti vastu 2009. aastal.
täisühinguks. TULUNDUSÜHISTU Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest.
Lepingu ärakiri esitatakse äriregistrile. Tulundusühistu (TulÜ) · Tulundusühistud on äriühingud, mida reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. · Ühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. · Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. · Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. · Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. · Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. · Ühistu on avatud liikmete vastuvõtuks oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. · Liikmeks vastuvõtmisest keeldumist peab taotlejale alati kirjalikult teatama, edastades taotlejale ärakirja ühistu juhatuse vastavasisulisest otsusest.
üldkoosoleku otsusega; kohtuotsuse või -määruse alusel; ASi pankroti väljakuulutamisega; ASi pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist; teistel seaduses või põhikirjas ettenähtud alustel. TULUNDUSÜHISTU Asutamine: Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Ühistu äriregistrisse kandmiseks esitab juhatus äriregistrile avalduse. Avaldusele kirjutavad alla kõik juhatuse liikmed. Nõuded ärinimele: ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit Asutamisdokumendid: asutamisleping, põhikiri, avaldus, juhatuse liikmete, audiitori ja revidendi, nõukogu olemasolu korral ka selle liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad, juhatuse liikmete notariaalselt kinnitatud allkirjanäidised, sidevahendite andmed, tõendid osakapitali sissemakse ning riigilõivu tasumise kohta. Lõpetamine: osanike otsusel või sundlõpetatakse kohtu otsusega. lõpetamisotsuse tegemine ja lõpetamisavalduse
ÄRIEETIKA II MF JUHTUMI KIRJELDUS: Annelinna kortermaja elanike näod on mures ja väsinud. Taas on nende postkaste lõhutud, seinu määritud ja keldris laamendatud. Süüdi on 12-aastane poiss Sergei, kes elab oma ema Marinaga samas majas teisel korrusel. Kortermaja elanikud on kokku kogunud Sergei 3 aasta paturegistri ning pöördunud abi palumiseks erinevate ringkondade poole. Need kirjad on ühistu saatnud politseile, ühistu haldusfirmale Kaldatare, Tartu linna sotsiaalabi osakonnale, Nõlvaku piirkonna lastekaitsespetsialistile. ...«Seoses väljakannatamatu olukorraga meie kodu trepikojas palun teie abi...,» algab üks kolme aasta tagune ühistu kiri Tartu politseile. Siis oli Sergei 9-aastane. ...«Õhtul enne kella kuut, kui töölt koju tulin, oli trepikoda märg, täis sülitatud ja lagastatud... Teise korruse trepikojas seisis Sergei koos kahe sõbraga.... Minu suunas hakati hirmsaid
Tulundusühingu asutamine toimub tulundusühistu seaduses sätestatud korras. Tulundusühistu võib asutada vähemalt 5 füüsilist või juriidilist isikut. Asutamiskoosolek võtab vastu põhikirja, valib juhatuse ja revisjonikomisjoni. Ühistu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. Asutamisleping ja põhikiri peavad olema notariaalselt tõestatud ja neile kirjutavad alla kõik asutajad. Tulundusühistu (3) Kui põhikirjas ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust, peab osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Kui aga põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 2500 eurot. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. Üldkoosolekul otsuste vastuvõtmiseks on igal ühistu liikmel üks hääl. Ühistu liikmeks astuja esitab avalduse, otsuse teeb ühe kuu jooksul ks üldkoosolek, nõukogu või juhatus, olenevalt sellest kuidas see põhikirjas on sätestatud.
kohustuste eest nõukogu Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Vähemalt üks täisosanik vastutab äriühingu kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad; Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused Osanik ei vastuta isiklikult tulundusühistu tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks kohustuste eest, kui pole kokku lepitud teisiti hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan.
kasutada kassapõhist arvestusprintsiipi. See tähendab, et arvestatakse ainult tegelikult makstud või saadud raha. · Kui FIE kasutab tekkepõhist arvestust, siis peab ta arvet ettevõtjana nende kohustuste üle, mille eest pole raha veel laekunud. Tulundusühistu · Osanik · Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistu · Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Tulundusühistut reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistu · Asutamine · Asutajad (liikmed) Ühistu võib asutada vähemalt viis isikut. Asutajaks võib olla füüsiline või juriidiline isik. · Ühistu asutajaid võib olla vähem kui viis, kui neist
Tulundusühistu on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1)tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2)hankijatena; 3)tööpanuse kaudu; 4)teenuste kasutamise kaudu. Tulundusüh ärinimi peab sisaldama sõna ,,ühistu" ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Tulundusühistu liikmeks saab astuda füüsiline või juriidiline isik; võib uusi liikmeid juurde võtta pärast äriregistrisse kandmist; liikmetele võib panna kohustusi ainult põhikirjaga sätestatud korras. Dividendi suuruse kinnitab üldkoosolek. Ettepaneku dividendi suuruse kohta esitab juhatus, nõukogu olemasolu korral nõukogu. Üldkoosolek ei või otsustada suurema dividendi maksmist, kui nähakse ette juhatuse või nõukogu ettepanekus
liikemete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1. tarbijate muude hüvide kasutajatena 2. hankijatena 3. tööpanuse kaudu 4. teenuste kasutamise kaudu 5. mõnel muul sarnasel viisil Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). Kui põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Kui põhikirjaga on ette nähtud ühistu liikmete lisavastutus, peab liikmete lisavastutuse summa olema vähemalt 40 000 krooni. Ühistu liikmeks ei saa olla riik. 2
SOOVITUSKIRI Põlva, 6. aprill 2015 Kadri Kadakas töötas ettevõttes Põlva Tarbijate Ühistu kaupluses Selvehalli konsum alates 01.05.2001.a. Ta asus ettevõttesse tööle müüja-kassapidajana. Põlva Tarbijate Ühistu on aastal 1902. aastal loodud ettevõte, mis on Põlva Maakonnas elavate või töötavate füüsiliste isikute vabatahtlik ühendus. Ühistu on juriidiline isik, tal on oma v ara, iseseisev bilanss ja nimetuseta pitsat. Kadri Kadakas on lõpetanud Lääne-Viru Rakenduskõrgkooli müügikorralduse eriala, kus ta on omandanud vajalikud teadmised sellel erialal töötamiseks. Ka varasemad töökogemused on tal samast valdkonnast. Kadri Kadakas on olnud oma töökohal õpihimuline ja töökas, tõõmsameelne ja särasilmne müüja. Suudab kiiresti kohaneda. Jagab piisavalt teadmisi müügitööst, töö kiire ja korralik. Suhtlemisaldis klientidega suheldes. Selvehalli konsumi töötajana on Kadri Kadaka...
puuduvad; ühingulepinguga vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Üldkoosolek on Osanik ei vastuta ühistu kõrgeim isiklikult organ, otsused tulundusühistu tehakse hääletusel, Tulundusühistu 2500 kaks kohustuste eest, kui kus igal ühistu pole kokku lepitud liikmel on üks hääl. teisiti Juhatus on ühistu
See oleks vabalt võinud toimuda ka mõnes teises linnas või Euroopa riigis. Hakati rahasid kokku panema ja ühiselt toiduaineid ostma. Kutsuti kokku tööliste koosolek, kus tuldi mõttele avada ühiskauplus. 24. oktoobril 1844. a asutas kakskümmend kaheksa ärksamat töölist Rochdale’i Pioneeride Kooperatiivühingu, võeti vastu selle põhikiri ning valiti juhatus ja kontrollikomitee. Kuna ühistegevusseadus tol ajal puudus, alustas Rochdale’i ühistu tegevust abiandmisseltsina. Ettevõtmise juhiks sai Charles Howarth. Põhimõteteks: Liikmete võrdne hääleõigus; ühistu kaupluses müüakse ainult kvaliteetset ja täiskaalulist kaupa; kaupu müüakse kohalike turuhindadega; ühistu osamaksud moodustatakse liikmete sissemaksudest, st liikmetel olgu võimalus nõutavat osamaksusummat tasuda ka ositi; kaupu müüakse ainult sularaha eest; kasum jaotatakse liikmete vahel vastavalt nende ostusummale;
soodustada oma liikmete majanduslikke huve. Liikmed osalevad ühistus tarbijate, hankijate, tööpanuse või teenuse kasutamise kaudu, st ühistud jaotatakse teenuse liigi järgi (nt tarbijate ühistu, tootjate ühistu). Tulundusühistut reguleerivad lisaks Äriseadustikule ka Tulundusühistuseadus. Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liikmel varalist vastutust ei ole. Samas võib põhikirjaga ette näha ühistu liikmete täieliku isikliku vastutuse (liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga) või lisavastutuse (vastutus põhikirjaga ettenähtud ulatuses). Lisavastutuse summa peab olema vähemalt 2500 eurot. Kui ühistu liikmetel isiklikku vastutust ei ole, peab tulundusühistu osakapital olema vähemalt 2500 eurot. Tulundusühistu osakapital koosneb ühistu liikmete osamaksudest. Ühistu ärinimi peab sisaldama sõna «ühistu» ja ühistu tegevusalale viitavat täiendit. Kui
Vastutus Osanikud vastutavad Täisosanik vastutab kogu oma Osaühingu kohustuste täitmise AS-i kohustuste täitmise eest Ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga varaga, usaldusosanik vastutab eest vastutab osaühing kogu vastutab AS kogu oma varaga, vastutab ühistu kogu ühingu kohustuste eest (ÄS, oma sissemakse suuruse ulatuses oma varaga, osanik ei vastuta aktsionär ei vastuta isklikult oma varaga (TÜS, § 1995, § 79). Kohustusi võib (ÄS, 1995, § 125). Kui selle eest isiklikult (ÄS, § 135). AS-i kohustuste eest (ÄS, § 1). täita üksnes rahas (ÄS, 1995, § usaldusosanik on tasunud 221)
suurus määratakse üks usaldusosanik puuduvad; ühingulepinguga vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Üldkoosolek on ühistu Osanik ei vastuta kõrgeim organ, otsused Tulundusühis isiklikult tulundusühistu tehakse hääletusel, kus 2500 kaks tu kohustuste eest, kui pole igal ühistu liikmel on kokku lepitud teisiti üks hääl. Juhatus on
määratakse juhtimisorganid puuduvad; vastutab äriühingu kohustuste ühingulepinguga eest tehtud sissemakse ulatuses Üldkoosolek on ühistu Osanik ei vastuta isiklikult kõrgeim organ, otsused tulundusühistu kohustuste Tulundusühistu 2500 Kaks tehakse hääletusel, kus igal eest, kui pole kokku lepitud
kaupadega: sool, suhkur, petrool, vankrimääre ja rauakaubad. Aasta lõpuks oli Jõgeva Majandusühisusel liikmeid 537. Tänase Jõgeva Majandusühistu iseloomustus Jõgeva Majandusühistu on Jõgeva maakonna suurim jaekaubandusettevõte. Kauplemispiirkond hõlmab Jõgeva maakonna kesk ja idaosa. Kaubeldakse toidu, tööstus ja ehituskaupadega. Ühistu tegutseb ka vähesel määral toitlustamisega, omades Jõgeva kesklinnas asuvat restorani "Kosmos". Maapiirkondades, kus ühistu kauplust ei oma, teenindatakse kliente kauplusautoga "Tare" Ülevaade · ETK Grupis tegutseb 19 tarbijate ühistut · Ligi 83 000 klientomanikku ehk ühistu liiget · Üle 350 müügi ja teenindusüksuse üle Eesti o 290 toidu ja esmatarbekauba kauplust o 245 ketikauplust (Maksimarket, Konsum, A ja O) o 20 ehituskauba kauplust (EEhituskeskus) Omamärgi tooted · Hüva (kõrge kvaliteediga tooted)
varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei vastuta Üldkoosolek on ühistu isiklikult tulundusühistu kõrgeim organ, otsused kohustuste eest, kui pole tehakse hääletusel, kus igal kokku lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu
Ärikontseptsioon. Koosneb 4 komponendist: 1) toode või teenus 2) tarbija 3) vajadused 4) unikaalne kompetents 9. Miks alustatakse ettevõtlust sageli frantsiisilepingu alusel? Frantsiisileping tuntud firma annab tasu eest frantsiisivõtja käsutusse kogu oma vajaliku oskusteabe ja kaubamärgi kasutamise õiguse 13. Mis on põhierinevus ühistu ja aktsiaseltsi vahel? Ühistu ei ole kapitali õhing, sest kõigil liikmetel on võrdne hääleõigus sõltumata sissemakse suurusest 15. Too näiteid, kuidas Eestis teostatakse ettevõtluspoliitikat? · Stardiabi 100 000.- alustavale ettevõttele · Toetus ettevõtte tootearenduseks ja uue toote rakendusuuringuteks(35-50% projekti mahust) · Toetus infrastruktuuri arendamiseks kuni 75% projekti mahust · Reinvesteeritud tulu(kasum) ei maksustata tulumaksuga
äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Tulundusühistu 2500 kaks Osanik ei Üldkoosolek on vastuta ühistu kõrgeim isiklikult organ, otsused tulundusühistu tehakse kohustuste eest, hääletusel, kus kui pole kokku igal ühistu lepitud teisiti liikmel on üks
peavad olema juhatus ja nõukogu Osanikud vastutavad Kohustuslikud juhtimisorganid ühingu kohustuste eest puuduvad; võrdselt kogu oma varaga Vähemalt üks täisosanik Kohustuslikud juhtimisorganid vastutab äriühingu puuduvad; kohustuste eest kogu oma varaga; vähemalt üks usaldusosanik vastutab äriühingu kohustuste eest tehtud sissemakse ulatuses Osanik ei vastuta isiklikult Üldkoosolek on ühistu tulundusühistu kohustuste kõrgeim organ, otsused eest, kui pole kokku tehakse hääletusel, kus igal lepitud teisiti ühistu liikmel on üks hääl. Juhatus on ühistu juhtorgan. Likvideerimine Äriregistrile peab esitama avalduse tegevuse lõpetamise ja registrist kustutamise kohta. FIE kustutatakse äriregistrist tema avalduse alusel. Osaühing lõpetatakse osanike otsusel või
(4) Äriühingud võivad ühineda ja jaguneda ning äriühingu võib teist liiki äriühinguks ümber kujundada ainult seaduses sätestatud juhtudel ja korras. (5) Seaduses sätestatud juhtudel on ühinemiseks, jagunemiseks ja ümberkujundamiseks nõutav pädeva asutuse luba. 6. Avalik-õiguslikud ettevõtted. Eraõiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud erahuvides. Eraõiguslik juriidiline isik on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, ühistu, sihtasutus, mittetulundusühing ja -liit. Seaduses võib ette näha muid eraõiguslikke juriidilisi isikuid. (2) Avalik-õiguslik juriidiline isik on juriidiline isik, mis on loodud seaduse alusel avalikes huvides. (3) Riik ja kohalik omavalitsusüksus osalevad tsiviilõigussuhtes avalik-õigusliku juriidilise isikuna. Riik ja kohalik omavalitsusüksus teostavad juriidilise isiku tsiviilõigusi ja täidavad tsiviilkohustusi oma asutuste kaudu.
maksejõuetuse korral peavad selle esindajad viivitamata esitama pankrotiavalduse. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus. Tulundusühistu (TÜ) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse. Asutajateks on vähemalt kaks isikut ning nende vahel sõlmitakse asutamisleping ja põhikiri, seda ainult notariaalses vormis. Põhikirjas peab olema välja toodud ühistu eesmärk, osamaksu suurus ja maksmise kord, osamaksu lisasumma kehtestamise kord. Ühistu lõpetatakse üldkoosoleku otsusega või pankroti välja kuulutamisega. Üldkoosolek peab otsustama ühistu lõpetamise ka juhul, kui liikmete arv on kuue kuu jooksul olnud lubatust väiksem. Osaühing loetakse lõpetatuks alates kande tegemisest äriregistrisse. Sundlõpetamine jõustub kohtulahendi jõustumisega. Lõpetamisel viiakse läbi likvideerimismenetlus.
3. Juhtimine- kohustuslikud juhtimisorganid puuduvad. Juhtimise üksikasjad pannakse astamislepingusse kirja. 4. Vastutus- Osanikud vastutavad ühingu kohustuste eest võrdselt kogu oma varaga. 5. Lõpetamine- osanike otsusega, kohtumäärusega, tähtaja möödumisel või eesmärgi saavutamisel, muul seaduses ettenähtud alusel. Tulundusühistu 1. Minimaalne algkapital- 2500 eurot. 2. Minimaalne asutajate arv- vähemalt 2 asutajat. 3. Juhtimine- Üldkoosolek on ühistu kõrgeim organ, otsused tehakse hääletusel, kus igal ühistu liikmel on üks hääl; Juhatus on ühistu juhtorgan, mis esindab ja juhib ühistut. 4. Vastutus- osanike isiklik varalise vastutuse puudumine ühistu kohustuste eest. 5. Lõpetamine- AUDITI KOHUSTUS Audit on kohustuslik raamatupidamise seaduse tähenduses raamatupidamiskohustuslasele, kelle raamatupidamise aastaaruandes toodud näitajatest on vähemalt kaks alljärgnevat tingimust täidetud: 1
KAASUS (koos lahenduskäiguga) 1. Kirjutada välja tekstis olevad subjektid 2. Kirjutada välja õigussuhte objekt, objekte võib olla mitu, mitmekülgne tehing. 3. Teostada subjektide kontroll- kas olemas või mitte. Kui ei ole olemas, puudub õigussuhe. (õigussuhtel 2 poolt). 4. Välja tuua õigussuhte sisu- õigused ja kohustused objekti suhtes. 5. Kontrollida abstraktsiooni printsiipi- lisaks VÕL, kas vastab omandi üleandmise nõudele. Õigussuhte objekt või ese on see millele on õigussuhe suunatud. Laenulepingu objektiks on näiteks raha. Ost- müügi puhul on objektiks ese ja ka raha. Subjektid : Eraõiguslik juriidiline isik täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts, tulundusühistu- liikmete ühiseks tegevuseks mõeldud ühing, sihtasutus- näit fond, mittetulundusühing. Õpilane lõi sisse Õismäe Gümnaasiumi akna. 1. Subjektid: Õpilane ja Õis...
15. Tulundusühistu, asutamine ja selle erinevus teistest äriühingutest. Tulundusühistu (edaspidi ühistu) on äriühing, mille eesmärgiks on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse, milles liikmed osalevad: 1) tarbijate või muude hüvede kasutajatena; 2) hankijatena; 3) tööpanuse kaudu; 4) teenuste kasutamise kaudu; 5) mõnel muul sarnasel viisil. (2) Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. Ühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest. Põhikirjaga võib ette näha, et liikmed vastutavad ühistu kohustuste eest solidaarselt kogu oma varaga (täielik isiklik vastutus) või põhikirjaga kindlaksmääratud ulatuses (lisavastutus). 16. Äriühingu asutamine.Tegevusalad. (1) Äriühing on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Seaduses võib ette näha ka teisi äriühinguid. (2) Äriühing kantakse äriregistrisse.
ühesuguse vajadusega inimesi. Ühistute põhiliseks tegevusvaldkonnaks on kaubad ja teenused, mida toodetakse ja tarbitakse kohapeal ning mille käibe maht on suhteliselt püsiv. Kuna äriühing tegutseb üksi, siis ostab ta tootmispanused kallilt ning püüab oma toodangut müüa veelgi kallimalt kasumi saavutamiseks. Ühistu tegevusloogika on vastupidine: ühendades paljusid teenuse tarbijaid teeb ühistu hulgiostu, surub seeläbi tarnija hinna kordades alla ning müüb selle teenuse oma liikmetele omahinnaga (seega ostab odavalt ja müüb odavalt). Kõrgema hinna nõudmisel oma liikmetelt ei ole mõtet, sest parimal juhul saaks ühistu liige kasumit sama palju, kui palju ta maksis kõrgemat hinda. Ühistu liikme kasu tekib säästust ning mida enam ta ostab ühistult kaupu või teenuseid, seda enam ta säästab!
Osaühingu Aktsiaseltsi kohustuslik kõrgeim juhtimisorga juhtimisorg Üldkoosolek on n on juhatus; an on Mittetulundus ühistu kõrgeim Kohustuslik Kohustuslik Ühingu osaühingul aktsionäride ühingu organ, otsused ud ud esindusõigus/juhtimistasandid Juhtimisorgan peab olema üldkoosolek kõrgeimaks tehakse
kolmetasandiline juhtimisstruktuur, audiitori nõue, suured ülalpidamiskulud. Tulundusühistud on äriühingud, mille tegevust reguleerivad Tulundusühistuseadus ja Äriseadustik. Tulundusühistud jaotatakse vastavalt teenuse liigi järgi: tarbijate ühistud, tootjate ühistud jne. Tulundusühistu eesmärgiks on tema liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. Tulundusühistu liige ei vastuta isiklikult ühistu kohustuste eest, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Kui tulundusühistu põhikirjaga ei ole ette nähtud ühistu liikmete isiklikku vastutust ühistu kohustuste eest, peab osakapital olema vähemalt 40 000 krooni. Tulundusühistu liikmeks ei saa olla riik. Tulundusühistu võtab vastu uusi liikmeid oma põhikirjas sätestatud tegevuspiirkonnas. Juhul kui liikmeks vastuvõtmisest keeldutakse, siis peab taotlejale
piirkonnas, riigi piirides). · Tegevust juhivad ja kontrollivad liikmed. Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7
tasumine enne äriregistrisse kandmist äriregistrisse kandmist põhikirjale Sissemakse osa, aktsia, Osa võõrandamine osanike vahel Esitajaaktsia on vabalt Osamaksu saab võõrandada võõrandamine vaba; kolmandale isikule võõrandatav. Nimelise aktsia liikmele, kes vastab seaduses ja võõrandamisel on teistel osanikel võõrandamine on aktsionäride ühistu põhikirjas ettenähtud ostueesõigus. Põhikirjaga võib ette vahel vaba; kolmandale tingimustele näha ka eelnevast erineva korra. Osa isikule võõrandamisel võib võõrandamise leping peab olema põhikirjaga ette näha teiste notariaalselt tõestatud aktsionäride ostueesõiguse
Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ) - Äriühing, milles kaks või enam isikut tegutsevad ühise ärinime all. Osanikuks ei saa olla riik või kohalik omavalitsus. Üks osanikest vastutab täielikult kogu oma varaga ja teine sissemakse ulatuses. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 6. Tulundusühistu (TÜ) - Äriühing, mille eesmärk on ühise majandustegevuse kaudu toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve.[4] Algkapital ühistu alustamiseks on 2500 eurot. Osanik ei vastuta ise ühistu kohustuste eest, kui pole kokkulepitud teisiti. 7. Mittetulundusühing (MTÜ) - Vabatahtlik ühendus, mille eesmärk pole majandustegevuse kaudu tulu saamine. Tegutsetakse avalikkuse huvisid silmas pidades. MTÜ-l peab olema vähemalt kaks liiget, kelle kohustused määratakse põhikirjaga.
Piimatooted (Hinnad seisuga 23.05.2012-26.05.2012) Võrdlesime 5 erinevat piimatoodete kategooriat: 1. Piimad 2. Hapukoored 3. Võid 4. Kohukesed 5. Juustud Kohad , mida võrreldi 1. Selver 2. Säästumarket (RIMI Eesti Food AS) 3. Konsum (Põlva Tarbijate Ühistu) 4. Toiduait (Põlva Tarbijate Ühistu) Piimad Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma piim 0,51 - 0,49 0,49 2,5 %-line Tere piim 0,50 0,48 0,52 0,52 2,5 %-line Alma täispiim 0,86 - 0,85 0,84 3,5 %-line Meieri piim 0,51 0,50 0,49 0,50 2,5 %-line Hapukoored Selver Säästumarket Konsum Toiduait Alma hapukoor 500 1,10 - 1,09 1,09 g 20%-line Meieri hapukoor 0,58 0,54 0,57 0,54 330g 20%- line Ter...
(nt. teenus) http://www.liilia.ee/ Usaldusühing (UÜ) Kaks või enam juriidilist või füüsilist isikut ühise nime all. Vähemalt üks vastutab kogu oma varaga (täisomanik) ja vähemalt üks vastutab sissemakse ulatuses kohustuste eest. Sissemaksed võivad olla nii rahalised kui mitterahalised. http://www.aavikuemand.ee/ Tulundusühistus (TÜ) Kolm või enam liiget Eesmärk majapidamiste või tegevuse toetamine teenuste osutamisega (tarbijate ühistu, tootjate ühistu) Ühistu vastutab kogu varaga kohustuste eest, liige vastutab osamaksu summas. Ühistu liikmed võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. http://www.eestimaakartul.ee/ Mittetulundusühing (MTÜ) Vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. Mittetulundusühingu tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks.
summalt arvestatud sotsiaalmaks. Tulundusühistu · Ühistu eesmärgiks on liikmete ühiste tegevusega nende majapidamiste või tegevuse toetamine teenuse osutamisega. · Ühistu vastutab oma kohustuste eest oma varaga. · Osakapital peab olema vähemalt 2500 . · Kohandatakse osaühingu kohta sätestatut. · Ühistu võib asutada vähemalt kaks isikut. 6 Eelised · Liikmete kontroll ühistu tegevuse üle, ühistute tegevus on nende soovidele lähemal; · Otsuseid tehakse demokraatia alusel, puu- dub autokraatlik juhtimine; · Ühistud on piiratud vastutusega organi- satsioonid. Puudused · Ühistu töötajate ja liikmete (tarbijad jt) suhete halvenemine võib mõjutada ebasoodsalt ühistu tegevust; · Et otsuseid tehakse demokraatlikul alusel, ei saa neid teha nii kiiresti, kui olukord võib nõuda. Mittetulundusühing
Ettevõtlusvormid Mittetulundusühing on isikute vabatahtlik ühendus, mille eesmärgiks või põhitegevuseks ei või olla majandustegevuse kaudu tulu saamine. See tähendab, et tegutsetakse avalikkuse (terve ühiskonna) huvisid silmas pidades. Tulu võib kasutada üksnes põhikirjaliste eesmärkide saavutamiseks. Osaühing on äriühing, millel on osadeks jaotatud osakapital. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga. Osanikul isiklikku varalist vastutust ei ole. Osaühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühing on äriühing, milles kaks või enam osanikku tegutsevad ühise ärinime all ja vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest kogu oma varaga. Täisühingut reguleerib Äriseadustik. Täisühingu osanikuks võib olla füüsiline või juriidiline isik, osanikuks ei või olla kohaliku omavalitsuse üksus. Uue osaniku võib vastu võtta ainult kõigi osanike nõusolekul. Füüsilisest isikust ettevõtja on isik, kes pakub ta...