Keskkonnaprobleem - Happesademed Martin.Kristerson Happesademeid on väga erinevaid - happelumesajud,-vihmad,-rahed,-udud jne.Mägisematel aladel on ka happekaste. Happesademed on sademed,mille pH on võrreldes looduslike sademetega(norm.pH 5,5) madalam ehk siis väiksem kui pH5. Happevihmad on happelise reaktsiooniga sellepärast,et atmosfääris ringlev süsinikdioksiid on osaliselt atmosfääri veepiiskades lahustunud, moodustades süsihappe (H2CO3). Süsihappe tekitabki vette vesinikioone,mis muudavad sademed happelisemaks. Happevihmad tekivad põhiliselt kivisõe,põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel tekkinud väävli-ja lämmastikuühenditest mis siis auravad veearunuda üles ja siis langevad sademetena maapinnale.Happevihmad võivad kanduda oma tekkekohast väga kaugele tänu tuulele.Sellepärast võivad saastumised tekkida tööstusrajoonidest väga kaugel eemal. Happevihmad on kahjulikud kõigile,millele ta pea...
Suurim keskkonnaprobleem Mina arvan, et suurimaks keskkonnaprobleemiks Eestis on vähene järeltuliate arv. Paljud noored ei viitsi endale võtta nii suurt vastutust, mis kaasneb lastega. Uuringute tulemustel on lapsed ka vaesuse põhjuseks. Viimastel aastatel pole lastega leibkondade vaesus hoolimata üldisest sissetulekute kasvust vähenenud, vaid pigem suurenenud. Isegi kahe töötava vanemaga kolme- ja enamalapselistest peredest on peaaegu kolmandik vaesed ja riskivabu peresid vaid napilt üle poole. Nelja- ja enamalapselistest on juba 65% vaesed. «Eesti inimarengu aruanne 2002» ütleb otse välja: vaesuse põhjus on lapsed. Mõned ühe lapse vanemad soovivad veel juurde lapsi, aga pole kindlust, kas suudetakse kõigile lastele pakkuda väärikat lapsepõlve ja head haridust? Eestlase pragmaatilisust arvestades on selliseid peresid tõenäoliselt väga palju. Arvan, et maailmas väheneb laste sünniarv sellepärats, et ini...
Rahatrahvid jäätmete keskkonda ladestamise eest on suured, mispärast pole Eestis prügi viimine näiteks metsa kuigi tõusev trend. Kuigi on iga aasta mitmeid juhtumeid, kus avastatakse erinevad prügikolded neile mitte ettenähtud paikadest on enamus nende tekitajaid siiski ka tuvastatud. Ka säästva arengu seaduse järgi on kohustatud igaüks säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Võib öelda, et antud keskkonnaprobleem ja sellega kaasnev on seaduses hästi sätestatud ning ka erinevad teabetahvlid nt RMK platsidel on heaks meeldetuletuseks paiga külastajatele. Kokkuvõte Jäätmed looduses on probleem igas riigis, antud töös käsitleti probleemi Eestis. Tagajärjed, mis loodusesse jäetud prügiga tekivad on keskkonnale üsna suured, kuna kannatada saavad nii loomad kui ka meie. Probleemi saab oluliselt vähendad paigaldades erinevatesse
Keskkonnaprobleem ja selle mõju hindamine Sisukord Sisukord............................................................................................................................... 2 Sissejuhatus..........................................................................................................................3 Keskkonnaprobleemidel on muude inimkonna eest seisvate väljakutsetega võrreldes teatud omapära. Esiteks on suur osa neist pöördumatud. Teiseks on paljude keskkonnaprobleemide ulatus suur nii ajas kui territoriaalselt. Kolmandaks on nende hindamine traditsioonilise mõõdupuuga tihti võimatu. Lisaks eelnevatele tunnustele on keskkonnaprobleemidel veel üks sageli esinev tunnus ja selleks on ebakindlus. Ebakindlus nii kahju pöördumatuse, ajalise ja ruumilise mõju kui ka hindamise adekvaatsete mõõdupuude osas. Keskkonnakaitset ja keskkonnaprobleemidega seotud küsimusi reguleerib keskkonnaõigus. ...............................
Eesti keskkonnaprobleem: Õhu saastamine Üks väga tähtis keskkonnaprobleem Eestis, millele tasuks kindlasti tähelepanu pöörata, on õhu saastamine. Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente ning selle liigne ja arutu saastamine võib tõsiseid tagajärgi põhjustada. Atmosfääriõhu saastamine on muutunud majanduslikuks, tehniliseks ja sotsiaalseks probleemiks. Eesti pole päris kindlasti ainus riik, kellel on probleeme liigse õhu saastamisega. See probleem valdab kogu maailma. Õhu saastamisega kaasnevad probleemid:
Jäätmed kui ülemaailmne keskkonnaprobleeem 2016 Jäätmed Jäätmed on inimtegevuses moodustunud, oma tekkimise ajal või tekkekohas kasutuselt kõrvaldatud ained, esemed või nende jäägid Jäätmete liigid Tavajäätmed on kõik jäätmed, mis ei kuulu ohtlike jäätmete hulka Püsijäätmed on tavajäätmed, milles ei toimu olulisi füüsikalisi, keemilisi ega bioloogilisi muutusi Biolagunevad jäätmed on anaeroobselt või aeroobselt lagunevad jäätmed, nagu toidujäätmed, paber ja papp Biojäätmed on järgmised biolagunevad jäätmed: aia- ja haljastujäätmed; kodumajapidamises, jaemüügikohas ja toitlustusasutuses tekkinud toidu- ja köögijäätmed; toiduainetööstuses tekkinud jäätmed Jäätmete liigid Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale ning nõuavad erikäsitlust. Näiteks: patareid, värvid, lakid, ravimid Olmejäätmed on koduses majapidamises nin...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM JÄÄTMED ● Ülejäänu, mis on otseseks ülesandeks kõlbmatu, kuid toormeks kõlblik ● Liigitatakse: – Biolagunevad jäätmed – Ohtlikud jäätmed – Taaskasutatavad jäätmed MIKS SEE PROBLEEM ON? ● Koos rahvastiku kasvuga suureneb nii olme- kui ka tööstusjäätmete hulk ● Üha enam on kasutusel materjale (kilekotid, plastikpudelid), mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu PROBLEEMI TAGAJÄRJED ● Palju suuri prügimägesid ● Pinnas, vesi ja õhk saastuvad ● Põhjustab kliimamuutusi ● Mõjutab otseselt paljusid ökosüsteeme ja liike PROBLEEMI LAHENDUS ● Populariseerida jäätmete taaskasutust ● Ladustada tekkinud jäätmed võimalikult otstarbekalt ning keskkonnale ohutult ● Prügimägedel eralduvaid gaase kasutada kütteks ● Rohkem tutvustada probleemi inimestele ● Arendada üha uusi viise jäätmete ...
Keskkonnaprobleemid Eestis Keskonnaprobleemid on saanud üha aktuaalsemaks teemaks eestlaste elus. Enamus meist loodab, et selle probleemiga tegeleb keskkonnakaitse ja teised asjakohaste teadmistega inimesed. Tegelikult peaks iga eestlane mõtlema sellele, et mida ta ise saaks looduse heaks ära teha, sest teadupärast suured muutused saavadki alguse väikestest tähelepanekutest. Millised aga on Eesti peamised keskkonnaprobleemid ja kuidas saaks igaüks meist aidata? Puitu on inimene läbi aegade kasutanud ehitusmaterjaliks, kütteks ja muuks tarvilikuks. Metsi ohustavad põllumaade laiendamine ja kontrollimatu igapäevase tarbepuidu raiumine. Kuid ka see on metsadele halb, kui sinna loopida prügi või muul viisil metsa reostada või kahjustada. Eestlastele on juba väga ammusest ajast olnud mets tähtis selle poolest, et seal on mõnus lõõgastuda ja tunda ennast looduse lähedal. Tihti aga kiputakse unustama, et iga pisem...
Smog Author: Uku Volke 12.A TKiG, 2012 Problem · Highly toxic · Term originates from the 19th century London · Coined in Daily Telegraph July 26, 1905 · Worsened by thermal inversions Origin: Smo(ke) + (fo)g = Smog Main Causes The London Smog: coalpowered industry. Photochemical smog = vehicular fumes + industrial fumes + sunlight The main pollutants: NO2, SO2 Thermal Inversion Health Risks · Bad for everyone · Extra risk for people with heart, lung conditions and children, elderly Smog in NYC, 1988 Beijing, 2005 The Worst Case Scenario 5 "Smoggiest" Cities · Beijing, China · New Delhi, India · Santiago, Chile · Mexico City, Mexico · Ulanbataar, Mongolia Alternative Meanings Smog may also refer to....
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS ________________________________________________________________________ Keskkonnaprobleemid said alguse 19. sajandil. Põhjuseks massiline industrialiseerimine ehk hakati suurtööstust arendama. Kui minna tagasi 60-ndatesse aastatesse, siis selleks ajaks polnud ükski Euroopa riik oma keskkonnapoliitikat selgelt määratlenud, seega polnud selle ajani mitte mingisuguseid kindlaid direktiive, mis tähendab, et puudusid igasugused normid ja reeglid. Puudus ka ennetuspõhimõte ehk siis keskkonnaprobleemide ennetamise asemel suunati kõik ressursid juba tekkinud tagajärgede likvideerimisele. Samuti võib põhjuste hulka lugeda ka selle, et inimesed ei osanud veel loodust väärtustada, see väljendus siis puhta vee ehk planeedi kõige tähtsama vara raiskamises ning ka reovee suunamises veekogudesse. Tänu rasketele aegadele ...
KESKKONNAPROBLEEMID EUROOPAS KESKKONNAPROBLEEMIDE ALGUS • Sai alguse 19. sajandil • Suurimaks põhjuseks industrialiseerimine • Keskkonnapoliitika polnud selgelt määratletud • Puudus ennetuspõhimõte • Inimesed ei oskanud loodust väärtustada • Rasked ajad, keskkond tagaplaanil ERINEVAD KESKKONNAPROBLEEMID • Jäätmekäitlus • Välisõhu saaste • Veemajandus • Müra • Kemikaalid • Loodusliku mitmekesisuse kaitse • Kliimamuutused KESKKONNAPOLIITIKA ARENG • Huvi teke keskkonnaprobleemide vastu • Algas keskkonnaprobleemide süsteemne lahendamine • Kinnitati esimene Keskkonnategevusprogramm • Võeti vastu rida direktiive • Hakati looma keskkonnafonde KESKKONNATEGEVUSPROGRAMMID • I Keskkonnategevusprogramm (1973 -1976) - suurenev keskkonnareostus ja reostuskolded • II Keskkonnategevusprogramm (1977 -1981) - I jätk; keskkonnaelementide põhilised direktiivid ja määrused • III Keskkonnategevusprogramm (1982 -1986) - ...
Veekriis ja veekogude reostumine ning sellega kaasnevad probleemid Eestis ja globaalselt Mai Triin Puström 12.Ki klass Jüri Gümnaasium 2014 Mis on veekriis? Kogu Maal olevast veest on kõlblik vähem kui 1%. Vee tarbimise kiire kasv. Veeressurside ebaühtlane jaotus. Tõsiseim tervishoiu- ja keskkonnaprobleem. Iga aasta sureb saastatud veest tulenevatesse haigustesse 3 miljonit inimest. Aastaks 2025 kannatab veepuuduse käes 2/3 inimkonnast. Kriitilised piirkonnad: India, Hiina ja Aafrika. Vee tarbimine Eestis Kogu Maailmas Tööstus Põllumajandus Põllumajandus Tööstus Olmekasutus Kodune majapidamine Veekogude reostus Heitveed (tööstus-, põllumajandus-, kommunaal- ja atmosfääri heitveed). Juhitakse looduslikesse veekogudesse või pinnasesse.
mageveevarude nappus, vihmametsade vähenemine, erosioon, õhusaaste, osoonikihi hõrenemine jms.sotsiaalprobleemid: vaesus, nälg, terrorism, põgenikud, rahvastiku kiire jne ilma osoonikihita ei oleks elu Maal võimalik. Osoonikiht neelab päikeselt tulevat lühilainelist ultraviolet ja infrapunakiirgust. Osoonikiht on hõredam pooluste kohal. Ilma osoonikihita muutused taimede keemilises koostises, fotosünteesi aeglustumine jns. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Samuti, Globaalse soojenemise tagajärjed: kasvuhooneefekti suurenemine, osoonikihi hõrenemine, pooluste jäämassiivide sulamine ja maailmamere veetaseme tõus, looduskatastroofide sagenemine ja nende purustusjõu suurenemine. Ja viimane probleem on jäätmeprobleem. Probleemi tagajärjed on prägimägede kasv linnade ümbruses, pinnase , õhu ja veesaaste.
Õhureostus, globaalne kliimamuutus, happevihmad Õhureostus • õhureostus on mingite osakeste, bioloogiliste molekulide või muude kahjulike ainete sattumine Maa atmosfääri • võib põhjustada haigusi või surma ning kahjustada elusorganisme • WHO andmete kohaselt suri 2012. aastal ~7m inimest õhureostuse tõttu Kliimamuutus • Kliimamuutus on pika aja jooksul ilmnev muutus ilmastikuolude statistilistes näitajates • aastakümnetest miljonite aastateni • Põhjuseks inimtegevus • antropogeenne globaalne kliimasoojenemine • Päikesekiirgus • Päikesesüsteemi planeedid ja kuu • Mandrite paigutus ja albeedo • Ookeanide tsirkulatsioon • Pilvkatte albeedo • Kasvuhoonegaasid ja aerosool • Inimetegevus • Ookeanite tsirkulatsioon Inimtekkelised tegurid • Stationaarsed allikad • liikuvad allikad • kontrollitud põlemised • Suits • Prügimäed • Sõjalised allikad Looduslikud tegurid • Tolm...
Vee saastumine ja selle vältimine Laura Tumala 9b Veekogude peamised saasteallikad Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse
Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste põletamine Äike Metsatulekahjud Vulkaanipursked Happesademete tagajärjed Hävitavad mulla koostisosi või muudavad neid. Kalad saavad mürgituse toitudes samas veekogus olevatest kaladest Linnud saavad mürgituse toitudes kaladest Taimestikku hävitavad Happesademete tagajärjed Happeline joogivesi Ajukahjustused inimestele Hingamisteede kahjustused inimestele Lahendused Piirata liiklust Ökonoomsed sõidukid Kasutada madala väävlisisaldusega kütust Osooniaugud Osoonkihi osa...
Kariibi meri Asukoht Kariibi meri on Atlandi ookeani osa. Seda ümbritseb lõunas Lõuna-Ameerika, läänes Kesk-Ameerika, põhjas Suured Antillid ja idas Väiksed Antillid. Kariibi meri on ääremeri. Üldandmed Mere pindala on 2 754 000 km². Keskmine sügavus on 2642m. Suurim sügavus on 7 686 m. Soolsus on u. 36‰. Šelfiala on kitsas. Sügavaimad kohad on mere loodeosas. Hoovused Läbi Kariibi mere kulgeb idast läände soe Kariibi hoovus. Kariibi mere vesi hoiab Lääne- Euroopat soojana. Kui see ühendus katkeb, muutub ka kliima Lääne- Euroopas jahedamaks. Elustik Kariibi meri on koduks umbes 9% kogu maailma korallriffidele ehk 52000 km². Kohalikud saavad raha teenida kui turistid käivad seal sukeldumas. Majandus Kariibi meri on üks suurimaid nafta tootmise piirkondi, se...
JÄÄTMED KUI ÜLEMAAILMNE KESKKONNAPROBLEEM Allan Margus MIS ON ÜLDSE JÄÄTMED? · Inimtegevuse tagajärjel moodustunud ained, esemed või nende jäägid. JÄÄTMETE LIIGID · Biolagunevad jäätmed. · Ohtlikud jäätmed. · Taaskasutuses jäätmed. BIOLAGUNEVAD JÄÄTMED MIKS ON SEE TEEMA PROBLEEMIKS SAANUD? · Rahvastiku arvu suurenemine. · Kiire linnastumine. · Paremad elutingimused. · Kasutusel olevad materjalid, mille looduslik lagundamine nõuab aastasadu. · Tarbimise ja tootmise suurenemine. TAGAJÄRJED · Linnade sees ja ümbruses prügimäed. · Igal aastal kandub ookeanidesse 6,5 miljonit tonni prahti. · Pinnas, vesi ja õhk saastuvad prügimägede poolt kahjulike ühenditega. ARENGUMAADES · Indias, Hiinas ja Aafrikas e-jäätmed. · Linnades asuvad prügimäed. · Kogumaailma prügi arengumaades. KAIRO ,,PRÜGI LINN" · Kairos olev linnaosa kuhu inimesed kes seal elavad koguvad prügi. · Nad sorteerivad selle ja peale...
ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest toitumistüüp autotroofid e. isevarustajad Tarbijad (konsumendid), kes surmavad oma saagi, söövad taimi ja teisi loomi; toitumistüüpheterotroofid e. orgaanilised ühendid Lagundajad (destruendid, saprotroofid), kasutavad surnud organisme või selle osi, bakterid, seened, ja paljud mulla- või veekogude põhjasetete loomad. Ökoloogiline püramiid Hapestumine - praeguseni keskkonnaprobleem, eriti Euroopas... saaste levib ühest riigist teise CFC ühendid Kasvuhoonegaasid, co2 Veereostus. Toitesoolad ja orgaanilised ained põhjustavad eutrofeerumist Keemilin puhastus: koagulatsioon
Prügireostus, kui keskkonnaprobleem Massiline turismindus võõratesse riikidesse ning ülerahvastatus on toonud maailma suure mure. Probleemiks on prügireostus, mida tekitab liigne rahvaarv. Palju rohkem on hakatud mõtlema sellele, kuhu kogu prügi mahutada. Metsa alla ega tänavatele midagi visata ei tohi, kuna see saastab pika aja peale meie õhku. Mõelda vaid, kui kõik seenelised, marjulised ning niisama puhkajad oma asjad puudevahele jätaks. See oleks katastroof. Siiski, paljud inimesed ei hooli oma ja teiste tervisest ning teevad seda jätavad oma mustuse teistele korjata. On tehtud ka igasugu koristuspäevi, kus kutsutakse kõik huvilised kokku ning hakatakse vabatahtlikult oma maad kõigest võimalikust mustusest puhastama. Need kokkutulijad on väga head inimesed. Nad aitavad kokkuvõttes meid kõiki. Kõiki kes tolles riigis elavad. ,,Läänemere Keskkonnakaitse Komisjoni juulis 2007 avald...
isenditerohke, kuid liigivaene. 11. Kitsad Taani vinad kannavad siia Atlandi ookeani magevett, veevahetus ookeaniga on aeglane. 12. Vertikaalne kihistumine - Soolasem vesi psib sgavamates kihtides. 13. Valdavad on lnetuuled. 14. leujutusoht on Prnus ja Haapsalus. 15. Talvel jtub phja- ja idapoolsed lahed ja Vinameri. Avameri tavaliselt kinni ei jtu. 16. Lnemeri on umbes 10 000-12 000 aastat vana. 17. Psihendus tekkis Lnemerel Ookeaniga umbes 7500 aastat tagasi. 18. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainesisalduse tus. 19. Sgavamad kohad Lnemeres on elutud, sest need on hapnikuvaesed, sest vesi ei segune. 20. Inimene kahjustab Lnemere keskkonda laevaliiklusega ja naftareostusega. 21. Saastern - Aeglase veevahetusega Lnemere isepuhastusvime on piiratud.
Eesti Maaülikool. Põllumajandus- ja keskkonnainstituut. Maakera ülerahvastatus kui keskkonnaprobleem. Referaat. Juhendaja: lekt. Merle Ööpik Tartu 2008 Sisukord 1. Ülerahvastatuse mõju keskkonnale. 2. Veekogude saastamine. 3. Toidu puuduse tekkimine. 4. Looduse hävimine ja hävitamine inimeste tagajärjel. 5. Linnnastumine. Sissejuhatus. Referaadiga tuuakse välja ülerahvastusega seonduvad probleemid ja mõju keskkonnale. See
iseärasustest. Säästev eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a. heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonnna säästva arengu strateegia aastani 2030. Taastumatud looduvarad- metallmaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused(kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas. Ökoloogiline globaalprobleem-ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust (toidu-javeepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefeki süvenemine, osoonikihi hõrenemine)
Ta saaks mõjutada inimesi rääkides, et tuleks kasutada rohkem kondoome ja kaitsevahendeid, et vähendada sündivust . Sündivuse suurenemist saab veel ära hoida ka teadvustades inimestele, et seksimine põhjustab suguhaigusi mis on väga kohutavad ja koledad . Ja kui inimesi hakkab väheks jääma siis paavst räägib neile, et nad rohkem sugu teeksid . 1 Veel üks globaalprobleem on keskkonnaprobleem . Meie probleem praegu on see, et me kasutame kõik oma maavarad ära ja reostame nendega meie planeeti . Inimesed üle terve maailma sõidavad autodega, ostavad asju pakendeis, loobivad prahti maha jne. Planeedi reostumise ärahoidmiseks saan mina: Rooma Paavst teha palju . Ma saaksin rääkida inimestele, et nende praegused eluviisid viivad nad hukka ja hävitavad täielikult meie planeedi . Just tänu sellele, et mina, Rooma Paavst olen väga mõjuvõimas tähendab
· Neile on lisatud suurel hulgal aktiivsust tõstvaid elektrolüüte naatriumpolüfosfaate (Na5P3O10) mis aitavad ka toote hinda alandada, keemilisi ja optilisi valgendajaid, mustuse taassadestumist takistavaid aineid (karboksüülmetüültselluloos), vahutamist reguleerivaid aineid, täiteaineid, lõhnaineid jpm Detergetid ja keskkonnakaitse · Seetõttu tuleb detergente lagundada veepuhastusseadmetes või veekogudes mikroorganismide poolt. · Tõsisem keskkonnaprobleem on väga suurte fosfaadikoguste sattumine veekogudesse, mis tekitab ohtliku eutrofeerumise ehk viib see vetikate vohamiseni mida nimetatakse ka vee õitsenguks. Vee õitsengud on eutrofeerumise esimesi märke. Liigne vetikate mass mõjutab kogu vee elustikku, lagunedes tarbib see mass suurema osa vabast hapnikust vees mis võib põhjustada hapnikupuudust ning teiste veeorganismide, sealhulgas kalade, surma. TÄNAN KUULAMAST!
aastal 78% ning see on tunduvalt kõrgem, kui 1992.aastal 31%. Järelikult kuna enamik rahvastikust koondub linnadesse, toob see endaga kaasa metsade majandamise languse. Metsad kasvavad kinni ning muutuvad läbikäidamatuks, mille tõttu võivad paljud liigid hävida. Sama saab öelda ka niitude kohta, kui neid ei hooldata, siis niidud võsastuvad ning hävimisohus liigid hävivad. Teiseks ohustab Eestit ka põhjavee suur saastatuse aste. See on ka kogu maailmas levinud oluline keskkonnaprobleem, sest magevett rahvastikuarvu kasvu juures napib ning need tagavarad on otsakorral. Eestis on põhjavesi saastunud põlevkivi kaevandamise tõttu. Näiteks ,,National Environmental Institute" andmetel, on 20 aasta pärast värsket vett maailmas väga vähe ning 25 aasta pärast, pole seda üldse. Põhjavee tase langeb rahvaarvu kiire tõusu, kliima soojenemise ning heitgaaside kiire suurenemise tõttu. Järelikult on see ka Eestis probleem, sest mis puudutab kogu Maailma, puudutab ka Eestimaad.
võtab 1-3 liitrit bensiini tunnis ja eritab saastegaasi. Happevihmad Happevihmad on vihm, mille piiskades on lahustunud ained, mis muudavad vee hapumaks. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Happevihm ei esine vaid vedelal kujul (vihm, udu, lumi), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihmad tekivad inimtegevusest ja ka loodusest. Inimtegevusest on Kütuste põletamine. Looduses on põlengud, äike ja vulkaanid. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- ja lämmastikhappe. Hapevihma sajab siis, kui pilved ja sellest tulenevalt ka sademed on saastunud selliste kemikaalidega nagu lämmastik- ja väävelhape
Endangered Natural Environments Eva Häidov LM11 Indrotucion I choose this topic because I am interested in it. Why should I choose for the outside when we are in these problems here. Estonian environmental problems Oil shale mining and burning Air pollution The draining of swamps and peat Water pollution Excessive forest cutting ...and so on 1. Combustion of oil shale 10 thousand hectares of land covered with dump rock hills underground mining is unfit for further use of 20 thousand hectares The pollution leaving from the chimney of a power plant fly ash 2. Air pollution Am b ie nt a ir p o llutio n a nd a ir p o llutio n in c itie s a d ve rs e ly a ffe c ts h um a n h e a lth e c o s ys te m s a nd b uild ing s . North Estonian cities, depending on the increase...
16. Säästev Eesti 21- Riigikogu poolt 2005.a heakskiidetud dokument, mis määrab kindlaks riigi ja ühiskonna säästva arengu strateegia aastani 2030 17. Taastumatud loodusvarad- metallimaagid, mineraalsed maavarad (fosforiit), fossiilsed kütused (kivisüsi, põlevkivi, nafta ja maagaas) jt 18. Taastuvad loodusvarad- päikeseenergia, vesi, mullastik, puit, turvas jt 19. Ökoloogiline globaalprobleem- ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust(toidu- ja veepuudus, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine) jt 20. Läänemere Agenda- Läänemere maade poolt 1998.a allkirjastatud. Alusdokumendiks Eesti keskkonnapoliitika kujundamisel. 21. Säästva arengu seadus- 1995. A võttis Riigikogu vastu lähtudes Agenda21st. Selles
12. Aniliin o Aminobenseen/fenüülamiin o Nõrgem alus kui amiin 13.Aromaatse amiini reageerimine happega Aniliin + hape → sool Aniliin + HCl → benseen-NH3Cl 14. Aniliini kasutamine, omadused o Värvaine (riiete o Mürgine, kantserogeenne jaoks) o Imendub naha kaudu o Ravimid 15.Fenoolid tehnikas ja nende mõju keskkonnale o Fenooli on põlevkivi- ja puutõrvas o Kirde-Eestis suur keskkonnaprobleem sellega o Ohutu ühend on ligniin (puit) Falvonoidid – taimsed värvained – sinine, violetne, punane o Fenool on plastmassi vahelüli o Nailoni tooraine o Antioksüdandid (säilitusained) Bha, BHT, looduslik on C, E, P-vitamiinid (roheline tee, kakao, šokolaad, kohvi), parandavad organismis „vigu“
Happevihm Happevihm näib ja ka maitseb nagu puhas vihmavesi. See pole inimestele otseselt kahjulik. Küll aga põhjustavad happevihmas leiduvad ühendid inimestele surma. Happesademed on mis tahes sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihmad tekivad tööstuse ja autode heitgaaside ning naftasaaduste põletamise tõttu. Peamise panuse (üle 80%) annavad kivisütt kasutavad soojuselektrijaamad. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevih...
mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Igasuguste happeliste ühendite langemist maa, vee või ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule nin g hävitab arhitektuurimälestisi. Kasutatud Materjal : http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/vaavel1.htm http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4vel http://en.wikipedia.org/wiki/Sulfur http://et.wikipedia.org/wiki/V%C3%A4%C3%A4velhape http://et.wikipedia.org/wiki/Happesademed http://en.wikipedia.org/wiki/Acid_rain 6
Pilt [1] Kõrbestumine Sahelis Hugo Treffneri Gümnaasium Julia Shashkina Tartu 2013 Kõrbestumine · kõrbete pealetung ehk aridifikatsioon · viljaka maapinna hävimise protsess · langeb mulla toitainesisaldus · suureneb erosioonitundlikkus · aladel, kus on vähe sademeid ja/või hõre taimkate · Pilt [2] Põhjused Inimtegurid: Looduslikud tegurid: 1.Metsaraie 1.Põuad 2.Liigkarjatamine 2.Globaalne soojenemine 3.Liigne 3.Paduvihmad, põlluharimine üleujutused - 4.Ehitustegevus erosioon 5.Suurenev Pilt[3] Kõrbestumise oht Pilt[4] KõrbestumineAafrikas - Sahelis · Savannide ja Sahara kõrbe piiriala · 5,400 km Atlandi ookeanist kuni Punase mereni · Pindala: 3,053,...
peaks viltu minema ja mõni pomm lõhkema, siis see võib tekitada ahelreaktsiooni teiste lõhkepeade plahvatamiseks ja tagajärjed võivad olla enneolematud. Enamus Läänemere elusloodusest häviks, kuna lisaks tavalist lõhkeainet sisaldavatele pommidele on ka seal keemiarelvi. See tähendaks ka suurt kahju eesti majandusele. Väga palju tegeldakse rannaaladel kalapüügi ja müügiga. Kui see variant ära kaob, siis kaob paljude eestlaste sissetulek ning ka toiduallikas. On üks keskkonnaprobleem, mis mõjutab nii Eestit kui ka tervet maailma. Selleks on meie planeedi keskmise õhutemperatuuri iga-aastane kasv. Kõige suurem põhjus on kasvuhoonegaaside pidev suurenemine maailmas. Eesti puhul eraldab neid gaase loodusesse eelkõige Ida-Virumaal asuvad põlevkivikaevandused, kus energia tootmise jääkproduktiks olevat süsihappegaasi eraldub keskkonda nii palju, et taimed ei suuda seda ära fotosünteesida. Lisaks tekib väga palju CO2-te turbarabade valesti majandamisel
kõige enam niiskemad kasvukohad Keemiatööstuse mõju keskkonnale Keemiatööstuse heitmed võivad sisaldada oodetavaid kemikaale tolmuosakesten. Väävelvesiniku ja süsinikdioksiidi näol on tegemist mürgiste ainetega, mille heitmete mõju on peamiselt lokaalne. Freoonid kuhjuvad stratosfääri kahjustades osoonikihti ja kujutades suurt ohtu globaalsele keskkonnaseisundile. Läänemere keskkonnaseisund Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine Eutrofeerumist põhjustavad fosfori ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed. Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavait aineid. Keskkonnaseisund järvedes Kaitsealad Eestis on üle 390 kaitseala, mis moodustavad umbes 10% riigi territooriumist. Kaitseala on looduskaitse erinõuete kohaselt kasutatav või inimtegevusest puutumatuna hoitav kaitse alla võetud ala.
kultuuriväärtusi jm. Veepuuduse ja madala elukvaliteediga on tihedas seoses antisanitaarsed olud ning veereostus.Üheks suurimaks veereostuse tekitajaks on nafta tootmine,mis on eriti ohtlik arktilistes vetes , kuid ressursside ammendumise järel nafta kaevandumine just sinna kandubki.Kui arenenud tööstusmaades on vee kasutamine juba ammu nii tehniliselt kui ka majanduslikult (vee hinna kaudu) korraldatud, siis paljudes arengumaades heitvett peaaegu ei puhastatagi. Suurim keskkonnaprobleem on vee toitainetesisalduse tõus e. Eutrofeerumine.Eutrofeerumist põhjustavad fosfori- ja lämmastiku sissekanne jõgedega ja merre suunatavad heitveed.Sügavamad kohad Läänemeres on hapnikuvaesed ja elutud, sest põhja- ja pinnakihtide vesi ei segune.Selline vöönd Läänemere keskosas laieneb pidevalt eutrofeerumise tõttu.Merre satub ka mitmeid muid ebasoovitavaid aineid. Näiteks laevavärvides sisalduvad kloororgaanilised ühendid (PCB) ja raskemetallid
1. a) Kreeka põllumajandussektori arenemist hoiab tagasi loodusressursside puudulikkus. Umbes 70 protsenti maast on harimiseks kõlbmatu mägisuse või metsasuse tõttu (ligikaudu 30% riigist on metsadega kaetud, mägisus 80%). Joonis 1. Roheline metsaalad. Kollane karjamaa. Oranz teraviljakasvatus. Punane viinamarjaistandused. b) Kreeka pinnamood on kohati väga erinev. Põhikujundajad on mäed, tasandikud, saared ja meri. Aga kuna maa on siiski mägine ei ole see põllumajanduse arendamise seisukohast just parim. Kuna Kreekal on pikk rannajoon ja arvukalt saari, on loomulik, et riigil on ka oma kalatööstus. c) Kreeka kliima on üsna vaheldusrikas. On esindatud nii lähistroopiline kui ka parasvöötmeline kliima. Suved on tavaliselt kuumad, talved sajused ja jahedad. Sademeid esineb sisemaal vähe, ent riigi lääneosas ja rannikul esineb sademeid rohkem. 2/3 aastast paistab Kreekas päike ning temperatuurid võivad suvel ulatuda 37°C-ni....
ehitiste pinnale nimetatakse happesadenemiseks. Happesademed ei esine vaid vee kujul (vihm, udu, lumi jne), vaid ka õhus olevate gaasiliste ja tahkete komponentide maapinnale sadestumisena. Kuivad happesademed moodustavad umbes 30 protsenti happesademete koguhulgast. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. KÕRBESTUMINE Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast. Tõeliste kõrbete all on umbes 8 miljonit km², seal on taimkate vee puuduse või külma tõttu väga hõre või puudub üldse. Looduslikud
Kampaanias osalejatele anti spetsiaalsed prügikotid, kuhu tuli eraldi panna klaas- ja plasttaara, põlev ja mittepõlev prügi. Nii ka tehti. Kindlasti jäi veel tonne prahti metsade alla, kuid inimesed tegid vähemalt midagigi ära, et keskkond meie ümber oleks puhtam. Kuid kahetsusväärne on see, et jäätmed, mis metsade alt ja teede äärest kokku korjati, vedelevad ka pool aastat hiljem jäätmekäitlustehase hoovis puutumatuna. Eesti jaoks tähtsal kohal olev keskkonnaprobleem on veereostatusest tingitud liikide hävimise oht. Kuna Läänemeri on üks olulisemaid veekogusid Euroopas, asub seal ka palju Euroopariikidevahelisi mereteid. Ühest riigist teise veetakse mööda neid kaupu. Mereteede kasutamine on üks odavamaid transpordivõimalusi, sellepärast on see ka laialt levinud. Levadega veetakse peale tarbekaupade ka näiteks naftat ja põlevkivi. Kui naftatanker lekkima peaks juhtuma, siis on keskkonnaseisukohalt tagajärjed kohutavad
väärtustest. Enamasti jääb sademete pH vahemikku 4,96,5. Happelisemate sademete jaotus näitab selgelt, et nende tekkes on peasüü inimesel, sest happesademed langevad peamiselt aladele, mis jäävad suurtest tööstuspiirkondadest allatuult. Happevihma põhjustavad eelkõige väävli- ja lämmastikoksiidid, mis veega reageerides moodustavad vastavalt väävel- (H2SO4) ja lämmastikhappe HNO3. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Enamus nendest probleemidest on tulnud inimalgatusest ning inimeste üha suuremal sekkumisel need aina kasvavad: ühe probleemi tekkimine, algatab teise, mis omakorda viib järgmiseni. Looduses on omad seadused ja inimestel omad, kuid loodus tuleks siiski jätta puutumatuks, sest pideva looduse muutmisega ei pruugi seda varsti enam oma algsel moel allesgi olla
Happesademed ehk happevihmad on, mis tahes sademed (tavaliselt vihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Tänapäeval ei tavatseta enam rääkida kitsalt happevihmadest, sest soodsate tingimuste olemasolul on happelised lisaks vedelatele sademetele (vihm, udu, lumi jne) ka õhus olevad gaasilised ja tahked komponendid, mis lõpuks samuti maapinnale sadestuvad. Kuivad sademed moodustavad umbes 30% happesademete koguhulgast. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happevihma happesust mõõdetakse pH skaalal. Mida väiksem on ph näitaja, seda happelisem on vesi. Puhta kaevuvee pH näitaja on tavaliselt 7,0. Vihmavesi on tavaliselt nõrgalt happeline ja selle pH = 5,5. Happevihmad tekivad siis, kui vääveldioksiid ja lämmastikoksiid paiskuvad õhku, kus nad reageerivad niiskusega ning moodustavad väävelhappe ja lämmastikhappe. Vääveldioksiid ja
Ökoloogia ja keskkond Abiootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad eluta looduse tegurid, eristatakse elukeskkonnaga (õhk, muld, vesi) ning kliimaga seotud tegureid Astropogeenne tegur inimtegevuse mõju organismide elutegevusele Areaal levila, ühe süstemaatikaüksuse (nt populatsioon, liik, perekond) asula Biomassi püramiid ökoloogilise püramiidi graafiline esitus, milles toiduahela kõigi troofiliste biomassi kujutavad ristkülikud on paigutatud ülestikku Biootiline tegur organismide elutegevust mõjutavad elusa looduse tegurid, mis tulenevad organismide kooselust Biosfäär - Maa pinnakihtide(litosfäär, hüdrosfäär, atmosfäär) ruumiosa, mida asustavad elusorganismid Biotsönoos elukooslus, ökosüsteemi elusosa, mille moodustavad eri tüüpi organismide populatsioon Herbivooria taimetoidulise looma toitumissuhe taimedega Kahanev populatsioon populatsioon, milles suremus ületab sündi...
Kasvav populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas suureneb. Kahanev populatsioon populatsioon, mille arvukus ajas väheneb. Stabiilne populatsioon populatsioon, milles sündimus ja suremus on ajalises tasakaalus. Biomassi püramiid iga järgmise troofilise taseme biomass on ligikaudu 10% eelmise taseme biomassist. Ökoloogiline amplituud vahemik kus on organismile kõik elutingimused olemas. Ökoloogilised globaalprobleemid. Ülemaailmne keskkonnaprobleem, mis on enamasti tingitud inimkonna kiirest juurdekasvust. (toidu-ja veeprobleemid, elukeskkonna saastumine, happevihmad, loodusvarade ammendumine, kasvuhooneefekti süvenemine, osoonikihi hõrenemine.) Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise voolutee, tuule vms. abil. Kõrbestumine kõrbealade laienemine looduslike tegurite või inimtegevuse tagajärjel.
Rõngu Keskkool Puhastusvahendid Referaat Koostaja: Kati Kõiv 9.a klass Juhendaja: Merike Luik 1 Rõngu 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ ......3 Detergendid................................................................................................ .......4 Pesupulbrid................................................................................................ .......6 Nõudepesuvahendid.................................................................................... ....7 Kasutatud kirjandus........................................................................................9 ...
lahkuma 31.augustiks 1994. Venemaa alustas kohe kontrolljoone märkimist. TV lk 62 ül 4 1988. a algus 1988. a lõpp EKP Keskkomitee Karl Vaino Vaino Väljas esimene sekretär ENSV Ülemnõukogu Arnold Rüütel --- Presiidiumi esimees ENSV Ministrite Bruno Saul Indrek Toome Nõukogu esimees TV lk 63 ül 6 Fosforiidiprobleem oli tõstatatud kui keskkonnaprobleem, Hirvepargi meeting oli suunatud Eesti ja teiste Baltiriikide okupeerimise vastu, seega nõukogude võimu vastu. TV lk 64 ül 9 1. MRP - 23. august 1939 2. Kuidas puudutas MRP lisaprotokoll Eestit? Mis olid selle kaugemad tagajärjed Eesti jaoks? Salaprotokolli alusel läks Eesti NSVL mõjusfääri, mis võimaldas hiljem NSVL Eesti okupeerida ja annekteerida. 3
Valglinnastumine kui nähtus tekkis 18. sajandi Inglismaal kui jõukad hakkasid nädalavahetustel ja suviti suvilaid kasutama. Kuid kiirem ja laiahaardelisem valglinnastumine tekkis peale Teist Maailmasõda, kui motoriseeritud transport hakkas laiemalt levima ning keskklass, kes sai endale autot ja oma maja lubada, võis oma elamise rajada mürarikkast ja saastatud linnakeskkonnast eemale (Couch et al. 2007). Valglinnastumine ja maa kasutamine on tõsine keskkonnaprobleem, kuna linnastunud alad on suuremad, laialevikulised ja killustunud. Seetõttu on viimasel ajal valglinnastumise mõõtmine ja hindamine saanud väga aktuaalseks probleemiks. (Gerundo ja Grimaldi 2011) (La Greca et al. 2011) Antud töö autori arvates on valglinnastumisega seotud probleemidele vähe tähelepanu pööratud, kui probleemi ulatus ja mõjud ei ole täpselt teada, ei saa sellega ka tegeleda. Valglinnastumine mõjutab otseselt maakohtade maakasutuse muutust. Asulad, mille
Tohutult on kasvanud kõikide nende riikide pealinnad. Mehhikos on kuuma ja kuiva kliima ning põllumaade puudumise tõttu enamik riigi põhjaosast hõredalt asustatud. Ligikaudu 75% elanikest elab linnastunud piirkondades. Pealinn Mexico on koduks peaaegu igale viiendale selle riigi elanikule ja on üks suuremaid linnu maailmas. Keskkonnaprobleemid: Amazonase vihmametsa hävitamine, mis väheneb 3 ruutkilomeetri võrra tunnis, on selle piirkonna teravaim keskkonnaprobleem. See on tõsine ähvardus maailma ühele väärtuslikumale loodusrikkusele, mis hävitab paljud liigid. Metsade raiumise peamised põhjused on vajadus põllumaade järele ja metsatööstuse surve. Paljud Ladina-Ameerika jõed on reostunud, iseäranis Buenos Airese lähedal. Itaipu tamm Parana jõel tõkestab vee voolu maailma ühe suurema hüdroelektrijaama jaoks. Iga-aastane metsade raiumine 6000 ruutkilomeetri suuruse ala võrra on teravaks probleemiks Boliivias, Paraguays ja Põhja-Argentinas
Kodune kontrolltöö. 12. klass. RAHVUSVAHELISED SUHTED 1. Välispoliitika (15p) 1.1 Selgita, mida tähendab mõiste diplomaatia. 1p Diplomaatia On riigi välissuhete korraldamine rahumeelselt ja läbirääkimiste teel. 1.2 Otsi internetist üles selle ministeeriumi kodulehekülg, mis tegeleb Eesti välispoliitika kujundamise ja elluviimisega ning vasta küsimustele. 1) Kes on praegu Eesti välisminister 1p Eesti välisminister on praegu Urmas Paet. 2) Millised on Eesti välispoliitika eesmärgid 5p · Julgeoleku kindlustatus ja jagamatus, rahvusvaheliste suhete stabiilsus ja ennustatavus · Eesti majanduse toimimise eelduste tagamine, liberaalsed majandussuhted ja majandusruum · Eesti isikute kaitse välismaal ja välissuhetes · Eesti mõjukus ja hea maine · Demokraatiat, inimõigusi, õigusriigi põhimõtteid, majandusvabadusi ja arengut edendav väärtust...
Loodusvööndid · Jää- ja külmakõrbed. Asuvad polaarvöötmes. Maakera põhja- ja lõunapoolust ümbritsevad alad on kaetud säravvalge jää ja lumega. Neid polaaraladel paiknevaid igilume ja püsiva jääkatte all olevaid alasid nimetatakse jää- ja külmakõrbedeks. Kliima on väga karm ja õhutempeatuur suuremal osal alast on aasta läbi alla 0 kraadi. Kliima karmust suurendab polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Arktika: talvine õhutemperatuur on umbes -50 kraadi, sademed enamasti lumena ja umbes 100-200mm aastas, sajuga kaasned tugev tuul, virmalised, elustik on liigivaene, kasvavad vetikad, mõne lumevaba kuu jooksul kasvavad ka õistaimed nt. polaarmagun, loomadest on sinivaal, morsk, hülged, kotikud, kalad, jääkaru, polaarrebane, polaarkajakad, hahad, püsiv asutus puudub, töötavad polaarjaamad. Antarktika: kõige karmim kliima maakeral, suvel on õhutempeatuur -30...-35 kraadi, talvel on tavaline -70 kraadi, tuge...
konkurentsist välja nind nende majanduslik olukord langeb. Kui ühiskonnas pole kõrge majandusliku olukorraga inimesi, on ühiskonna heaolu väiksem. Inimeste elukvaliteet on madalam ja paljud inimesed jäävad tööta. 3. Salakaubandus Kui loomaaedu poleks, kes haruldasi loomi kaitseksid, oleks salaküttidel suurem võimalus süütuid loomi tappa ning liigi koosseisu arvuliselt veel rohkem vähendada. Tuumaenergia 1) Nafta on otsakorral jääme energiata 2) Keskkonnaprobleem põlevkivi, gaasid põhjustavad osooniaukude teket ja sudu 3) Sõltuvus Hüved Nafta -> tuumaenergia Tuumaenergia hind on oluliselt odavam ja suudab pakkuda konkurentsi naftale. Odav, sest ühest kilost uraanist saab toota 20 triljonit J energiat. Uraan saab otsa kõvasti hiljem. Mida rohkem me investeerime, seda rohkem me saame kütust jms. See ei tooda süsinikdioksiidi. 2005a USAs hoiti ära suur süsinikdioksiidi väljalask. Me ei ela enam aastas 1980, kui Tsernobõl plahvatas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
