· Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua.
· Kui on loodud kõik vajalikud eeltingimused, siis tuleks laiendada paindlikku väetamist, suurendades väetamist ja tagades väetiste ühtlane külv. 13. Ohutustehnika ja keskkonnakaitse mineraaivaetiste kasutamisel 14. Mikroväetiste iseloomustus ja kasutamine Kasutamisvõimalused: mulda andmine; külvimaterjali töötlemine; taime pritsimine. Vasksulfaat, ammooniumnitraat, tsinksulfaat. 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine 16. Kompleksväetiste iseloomustus ja kasutamine Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua.
makroelemendid. 2. Taimedes ümberpaiknemise võime alusel jaotatakse toiteelemente järgmiselt: a) kergesti ümberpaiknevad – N, P, K, Mg, millised suure puudused korral liiguvad vanematest kudedest noorematesse; b) raskesti ümberpaiknevad – Ca, Fe, S, mis puuduse korral taimes oma kohta ei muuda. Taimetoiteelementide jaotusprintsiipe rakendatakse eelkõige väetustarbe määramisel. Väetamise põhimõtted, väetised ja väetamine Katrin Uurman 2014 Mille poolest erinevad makroelemendid poolmikro-, mikro- ja ultraelementidest? Nimeta, milliseid toiteelemente võiksid taimed omastada toitainetena loodusest ja milliseid tuleb kindlasti väetistega anda? Taimetoitained ja nende omastamise viisid Taim omastab toiteelemente kindlate ühenditena, mida nimetatakse taimetoitaineteks. Taimetoitaine on ühend, millena toiteelemendid sisenevad taime
II VÄETISED ORGAANILISED VÄETISED Orgaanilisteks väetisteks nim. kõiki loomse või taimse päritoluga aineid, mis otseselt või töödeldult väetisena mulda viiakse, eesmärgiga parandada mulla viljakust. Põhimõtteliselt igasugune orgaaniline materjal. Töödeldud org.väetis kompost, mis on läbinud juba kõdunemisprotsessi. Erinevad orgaanilised väetised: - sõnnik osatähtsus kuni 90% varasemal ajal. - põhk - sapropeel (järvemuda) - mereadru (nt. põisadru) - haljasväetised (green manure) ei korista ära nt. künnad sisse; haljasväetis on nt. põldheina ädal - tööstusjäätmed olla ettevaatlik, võivad olla raskmetallirikkad. - majapidamisjäätmed - (reo)veepuhastusjaamade settemuda väetusväärtus, võrreldav sõnnikuga - kompostid Virts pole orgaaniline väetis, kuna ei täida orgaanilise väetise põhifunktsiooni mullas
omadusi. Orgaanilised väetised- koosnevad orgaanilisest ainest ja on looduslikku päritoluga mineraalsed väetised- toiteelemendid esinevad nendes mineraalsete ainetena lihtväetised- üks esmajärguline makroelement või üks mikroelement kompleksväetised-kaks esmasj makroel või ka üks esmaj makroel ja üks mikroel liitväetised- ühes väetise molekulis kaks esmaj makroel kombineeritud väetised- ühes kraanulis erinevad väetised väetissegud- eri väetissegud mehaanilised kokkusegatud otsesed väetised- taimedele otseseks toiteelemendi allikaks nt virts ja N väetised. Nende mõju avaldamise aeg on lühem ja neid tuleb anda mitu korda veg.perioodi jooksul kaudsed väetised- mõjutavad taimede toitumistingimusi samas parandavad mulla omadusi. Nt sõnnikud, haljasväetised org väetised: sõnnik ,virts,kompost,adruvetikad,järvemuda,põhk,haljasväetised
Muld on taimede ka kinnitumise keskonnaks. Tänapäeval avaldab suur mõju muldadele inimtegevus. Muld on põllumajanduses üks põhilisi ja asendamatuid tootmisvahendid. Mulla, kui tootmisvahendi väärtus tänu pidevale muutusele. Mulla viljakus võib muutuda nii mulla arenemis protsessis, kui ka inimtegevuse tagajärjel(maa harimine väetamine, minerelatsioon). Mulla hapesus Mulda võib hapestada ka füsioloogilised happelised väetised. Kui vaba Ca ja Mg ioonid eemaldada mullast võivad seda asendada vesinikioonid. Mulla reaktsiooni väljendatakse pH kaudu. pH näitab mulla vabade vesinikioonide kümnend logaritmi. Ph < 3,5 - v'ga tugevas happesuses pH 3,5-4,5 - tugevasti hepeline pH 4,6-5,5 - mõõdukalt hapeline pH 5,6 6,5 -nõrgalt hapeline pH 6,6 7,2 - neutraalne pH 7,3 8,4 - leeliseline pH üle 8,5 - tugevasti leeliseline
16. Kompleksväetiste iselooomustus ja nende kasutamine. Tänapäeval enim kasutatud mineraalväetised on kompleksväetised. Sisaldavad mitut toiteelementi. NPK %. Esmajärguliste makroelementide sisaldus. Sageli mitte elementidena vaid oksiididena. Sisaldus elementidena peab olema esitatud. Täisväetis sisaldab kõiki 3 esmajärgulist elementi. Kui väetis sisaldab teisejärgulisi makro- või mikroelemente tuleks see markeeringus välja tuua. Tahked väetised – liitväetised, kombineeritud väetised, väetisesegud. Liitväetiste koostisesse kuulub mitu defitsiitset taime toiteelementi. Fosfori väljaleostumisest rääkida ei saa. Toiteelemendid hästi omastatavad. Väetisesegud saadakse mitme väetise kokkusegamisel. Väikeaiapidajatele 1kg pakendites. Kõik väetised kokku ei sobi. Toimuvad keemilised reaktsioonid, kus lendub ammoniaak. Lubiväetisega ei sobi. Vedelad väetised – väetuslahused, suspensioonväetised. Kuni ½ muudest väetistest. Antakse mulda vedelal ujul. Jäävad ära
Mikroväetised · Vasksulfaat külvise piserdamine või juureväline andmine · Boorhape seemnete niisutamiseks · Ammooniummolübdaat külvise töötlemiseks ja juureväliselt. Suurte lämmastikunormide kasutamine soodustab Mo väljaleostumist. Esmajärjekorras vajalik juurviljadele ja liblikõielistele kultuuridele. · Tsinksulfaat puu- ja köögiviljanduses 15. Ca, Mg ja S sisaldavad väetised ning nende kasutamine Ca - Arvestatavates kogustes kaltsiumi viiakse mulda peamiselt lubi- ja fosforväetistega. Tolmjad lubiväetised sisaldavad 30...35%, dolomiidijahu 21%, lihtsuperfosfaat 20,5% kaltsiumi. Kaltsiumi, kui toiteelemendi puudus avaldub eelkõige happelistel muldadel ja kõrvaldatakse regulaarse lupjamisega. Mg - Kuna magneesiumivaesed mullad on sageli ka happelised, saab magneesiumipõuda likvideerida magneesiumi sisaldavate lubiväetiste kasutamisega
Majanduslike tegurite ja tehnoloogia arengu mõju põllumajandusele. Euroopa Liidu põllumajanduspoliitika MAJANDUSLIKUD TEGURID KAPITAL (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) TÖÖJÕUD (tööjõu kvaliteet, traditsioonid) RIIGI MAJANDUS POLIITIKA (toetused, tollipoliitika) Mehhaniseerimine ja väetised ...kasutama hakati XIX saj. II poolel Lüpsimasinat hakati kasutama Euroopas peale II MS Põllumajanduses töötavate inimeste arv vähenes USAs 11 milj.(1910a) 3 miljonile (1970a) Tänapäeval suudavad 2 inimest hooldada 500ha nisupõldu, 10 inimest 2000 pealist veisekarja VÄETISED parandavad taimede toitumistingimusi, suurendavad taimekasvutoodangut, kvaliteeti 1) ORGAANILISED- 2) MINERAAL- 3)MELIORANDID 4) BAKTER-
..+10 C. Merelises kliimas on vegetatsiooni periood pikem kui mandrilises. Äärmuslikud tingimused mõjuvad taimekasvule negatiivselt. 3. Reljeef e. pinnamood mida lähemal ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: · Turu asukoht on eriti oluline kiirelt riknevate toiduainete puhul. Turu asukohta mõjutab transpordi kulusid ja seega toote hinda. · Tööjõud · Väetised arenenud maades on väetisi piisavalt, kuid arengumaades neid ei jätku. · Põllumajanduse poliitika Põllumajanduse toetamine riigi eelarvest Ekspordi toetuse andmine on riigi põllumeestele Impordi tollide kasutamine teiste riikide odavamatele toiduainetele, et kaitsta oma riigi põllumehe turustamist kodumaal. Põllumajanduslikud tootmise vormid:
nitraatioonist (NO3-) keemiliseks sidemeks on seal iooniline side. Nitraadid, mis on estrid, ei koosne ioonidest ja seal on kovalentsed sidemed. Kõik orgaanilised nitraadid on ebapüsivad ning võivad kergesti plahvatada. NITRAADID MEIE ELUS NITRAATE KASUTATAKSE .. Väetistes Lõhkeainetes/ilutulestikus/signaalrakettides Värvide tootmisel Tikuvabrikus Klaasitööstuses Laborites VÄETISED Orgaanilised väetised (sõnnik , virts , kompost ja turvas) Mineraalväetised (maavarad või keemiliselt toodetud) (lämmastikväätised ja fosforväätised) Naatrium-, Kaalium-, Kaltsiumnitraate (NaNO3 ; KNO3 ; NH4NO3 ; CaNO3 .. ) LÕHKEAINED Kaalium-, amoonium-, naatriumnitraadid Must püssirohi - kaaliumnitraat, puusüsi ja väävel ( http://www.keemikud.eu/viewtopic.php?f=15&t=11&p=11&hilit=nitraadid#p11). Ammonaal - ammooniumnitraat ja alumiiniumipulber NITRAATIDE MÕJU
Eesti Metsatööstus Kütuse- ja keemiatööstus: Tooraineks on nafta, gaas, süsi, väävel. Mehhaaniline töötlemine, keemiline töötlemine, mööblitööstus, Kohalik tooraine on põlevkivi ja fosforiit. Toodavad: Küttemasuut, palkmajade tootmine, uste- ja akende tootmine plastid, liimid, lakid, taimekaitsevahendid, väetised, tarbekeemiat Eesti energeetika, kütuse- ja keemiatööstus (kosmeetika, pesemisvahendid, ravimid) Energeetika: Tegeleb kütuse ja elektrienergia tootmisega. Masinatööstuse ja kõrgtehnoloogilisetööstuse harud Tähtsamad kütused on põlevkivi, turvas, küttepuit. Roheline ehk Masinatööstus: Eestis aparaadiehitus ja mikroelektroonika
O, H. N, K, P, Ca, Mg, S, Fe, B, Cu, Mn, Zn jt toiteelemendid mida taimed saavad mullast. 3. Mis juhtub taimedega põhiliste toiteelementide puudumisel? Lämmastiku (N) , fosfori (P) ja kaaliumi (K) puudumisel taimede lehed lähevad hallikaks või punetuvad ning võivad ka kolletuda, seemnete idanevus langeb ja taimed haigestuvad kergemini samuti pidurdub taimede kasv. 4. Mis liiki väetisi on olemas? On olemas mineraalväetised ja orgaanilised väetised. 5. Kuna sai alguse mineraalväetiste kasutamine? Mineraalväetiste kasutamine sai alguse aastal 1840 kui saksa keemik Justus von Liebig esitas taimede mineraalse toitumise teooria. 6. Millepoolest erinevad täisväetised teistest väetistest? Täisväetised sisaldavad taime kasvuks kõik vajalikke makroelemente: N, P, K, C, O, H, Ca, Mg, S ja mikroelemente: Fe, B, Cu, Mn, Zn, Co, Mo jt. Teised väetised ei sisalda kõiki makroelemente ja kõiki mikroelemente. 7
topeltlaktaatmeetodit ehk DL-meetodit · Taimede analüüsi meetodid -erinevad võimalused -kiiranalüüs ehk lehediagnostiline meetod -väetiste vajadust saab edukalt määrata mullaanalüüside alusel Alustati 1928. a. I ring 1957... 1964 II ring 1965... 1969 III ring 1972... 1977 IV ring 1978... 1984 V ring 1984... 1989 VI ring 1990... 1997 VII ring alates 2002 Väetised · Orgaanilised- looduslikud( sõnnik,läga jne) · Mineraalsed- tööstuslikud · Otsesed-varustavad taimi vahetult taimetoiteelementidega · Kaudsed- parandab mulla omadusi · Vedelad · Tahked · Ühekülgsed- ainult 1 toiteelementidega · Mitmekülgsed- kompleks väetised fosforväetised · tootmisel on aluseks fosforiit · võib jaotada lahustuvuse järgi - vees lahustuvad
põletati maha põllumajandusmaa tarbeks Mehhiko lõunaosas Põldude niisutamiseks kasutatakse väga palju vett ning see vähendab vee kogust jõgedes, järvedes ja muudes veekogudes, mis võib lõpuks viia välja nende kuivamisele. See aga tähendaks taimede ja loomade hävingut. Põldude väetamiseks kasutatavad väetised ja kemikaalid ei jää lihtsalt põllule pidama, osa nendest jõuab ka veemajanduse tõttu jõgedesse ja järvedesse ning reostavad põhjavett. Taimekaitsevahendid sageli ei tapa ainult kahjureid, vaid ka kasulikke putukaid ning lisaks ka loomi, kes söövad mürgitatud putukaid. Erinevalt taimekaitsevahendidest ei ole väetised otseselt mürgised, kuid nende olemasolu magevee- ja merealadel muudab toitainete süsteemi ja
muldades. Vasevaesed on huumusvaesed kerge lõimisega happelised mullad. Vasepuudus on iseloomulik soomuldades kus vask on tugevasti seotud orgaanilise aine poolt ja seetõttu taimede poolt raskesti omastatav. Taimedele kergesti omastatava tsingi poolest on rikkamad leetunud, gleistunud ja gleimullad ning eriti soomullad. Koobalti poolest vaesed on Põlva, Valga ja Võru maakonna mullad. Seleeni puudus on iseloomulik happelistele muldadele. Orgaanilised väetised Orgaanilised väetised on taimse või loomse päritoluga ained, mis otseselt või töödeldult väetistena mulda viiakse. Esimesed teated orgaaniliste väetiste kasutamisest pärinevad XV sajandist. Orgaaniliste väetiste kasutamise peamiseks eesmärgiks on mulla huumusvarude taastootmine, mulla energeetilise seisundi korrastamine, mulla mikrobioloogilise tegevuse aktiveerimine ja mulla rikastamine toiteelementidega. Orgaaniliste väetiste funktsioonid
See aga soodustab erosiooni teket. Elutegevus- Inimesed tahavad mullaomadusi parandada kuivendades, niisutades ja väetades muldi. See aga vähendab mulla vastupanuvõimet välismõjutustele. Mulla viljakus seeläbi kaob, ning seal ei kasva enam taimi, seega on tuuleerosiooni oht suur. Väärad maaharimisviisid- Inimesed teevad vea monokultuuris kasvatamisega. Pestitsiidid, väetised, pinnase niisutus ja ridakoristus tapavad mulda siduvaid organisme. 2. VEE-EROSIOON On mullaosakeste ümberpaigutamine sademetest tekkivate ajutiste vooluvete toimel. Mida järsemad ja pikemad on kallakud, seda intensiivsem on vee-erosioon. Selle protsessi ulatus sõltub vihmapiiskade suurusest ja langemise kiirusest. Erosioon tekib, kui sademete hulk on suurem kui mulla veeläbilaskevõime. Tekib sellepärast, et orgaanilise aine sisaldus on mullas
Vars on tal õõnes, kergelt neiljakandliline ning varre pikkus sõltub sordist. Hernele ei sobi liigniisked ja õhuvaesed mullad. Soodsaimad 3 kasvukohad on liivasavi või saviliiva mullad. Kasvatatakse enne ja peale teravilja. Talle sobivad kõik mullaharimisviisid. Kultiveerida tuleb põld 6-10cm sügavuselt. Idanemistemperatuur 1-2 °C. Hernele sobivad hästi madala lämmastikusisaldusega väetised. Väetised võiksid sisaldada mikroelemente. Herne kahjurid on hernekärsakas, hernemähkur, lehetäi ja herneripslased. Haigused on jahukaste, hahkhallitus ja närbumistõbi. Põlduba – Püstine kuni 2m kõrgune taim, mille juured ulatuvad 90cm sügavuseni. Taim 30-40% ulatuses risttolmleb. Põlduba võib stressi mõjul kaotada 70-80% õitest ja kauntest. Seemned on helerohelised-helepruunid. Uba on niiskusetundlik ning talle ei sobi kuivakartlikud mullad. Kuivuse suhtes on taim tundlik
läheduses * kõrge produktsioon inimese ja hektari kohta * kogu toodang läheb müügiks 5. Istandused * kapitalimahukas(masinad, väetised) * töömahukas aastaringselt (maaharimine, istutamine, rohimine, väetamine, saagi koristamine jne) * kasutatakse palju palgatud tööjõudu * keskmine saagikus hektari kohta, madal inimese kohta * kogu toodang läheb müügiks 6.Aiandid, köögiviljakasvatus (linnalähedane põllumajandus) * kapitalimahukas(kasvuhooned, kunstvalgustus, küte, väetised, seemned jm) * kasutatakse palju tööjõudu * kõrge saagikus hektari ja inimese kohta
soositud. Väärtuslikuks omaduseks on ka perliidi suur veeimamisvõime, kuna konteinertaimed kuivavad väga kiiresti läbi. Kui kasutatakse veeslahustuvaid väetisi, tähendab suur veeimamisvõime ka seda, et vees lahutuvaid toitaineid saab kasutada kauem ja nõnda vähenevad taimede hooldamise kulud. Mõned perliidil põhinevad tüüpilised kasvusubstraadid konteineraianduses: 1. 100% peenefraktsioonilist perliiti + väetised. 2. 50% aianduslikku perliiti, 50% jämedat turvast + väetised (hea segu seemnete idandamiseks). 3. perliit, turvas, kompost 1:1:1. Üldsoovitus on, et perliidisisaldus mistahes konteinertaimede kasvusubstraadis oleks vähemalt 20%. Perliit on ka laialdaselt kasutatav pistikute juurutamisel. Katmikaianduses kasutatakse kasvusubstraadina veel kivivillast matte. Multsimine on väga aeglane kompostimise viis.
jääkprodukte Bakteritel nagu seentelgi on looduses lagundaja roll. Tööstuses kasutatakse baktereid 1. Toiduainetööstuses- hapendamine, piimatooted, toiduainete omaduste parandajad (probiootilised bakterid), nagu näiteks biojogurt, biokeefir, 2. Ravimitööstuses- antibiootikumid, piimahappebakterid, 3. Materjalide tootmises- plassmassid, puuvill, ämblikuniit, lahustid, etanool 4. Keemiatööstuses- pesuvahendite ensüümide tootjad, väetised 5. Metallitööstuses- puhastavad kulla ja vase maaki 6. Keskkonnakaitse- lagundavad prügimägesid, reoveepuhastus (tekib aktiivmuda) 7. Põllumajanduses- pestitsiidid, väetised 8. Naftatööstus- puhastavad naftajääke konteinerites, vedeldavad naftat.
On värvusetu, terava lõhnaga, õhust kergem gaas. Lahustub hästi vees, tekib ammoniaakhüdraat (NH3 H2O). Kasutatakse minestuse korral nuuskpiiritus. Ammoniaak on aluseliste omadustega. Tissotsieerub ioonideks (NH4+ - ammooniumioon ja OH-). Ammoniaak või ammoniaaküdraadi reageerimisel hapetaga tekivad ammooniumsoolad (n: (NH4)2SO4 ammoniumsulfaat). Nii amoniaak kui ammooniumsoolad on väga olulised: väetised, lõhkeained, tooraine keemia- tööstuses jne... · Oksiidid NO (värvuseta mürgine gaas), NO2 (pruunika värvusega, terava lõhnaga mürgine gaas), N2O (naerugaas põhjustab elevust, suuremas koguses põhjustab aga narkoosi ja võib olla isegi surmav). · Lämmastikhape NO2 reageerimisel veega (NO2 + H2O HNO3 + HNO2). Lämmastikhappe reageerimisel metallidega ei eraldu kunagi vesinikku. (Cu + 4k.HNO3 Cu(NO3)2 + 2NO2 + 2H2O).
o Sõltub looduslikest tingimustest o Sotsiaalmajanduslikest suhetest o Rahvuslikest traditsioonidest o Tänapäeval elatav end põllumajandusliku tööga 45% rahvastikust o Toodang saab suureneda produktiivsema tootmise arvelt 2. Põllumajanduseks sobivad piirkonnad + tegurid LOODUSLIKUD kliima(t, niiskus, kasvuperiood), mullad(viljakus, paksus, põuakindlus), reljeef(tasane, mägine, nõlva kalle) MAJANDUSLIKUD kapital(hooned, masinad, väetised, seemned, tõuloomad), tööjõud(kvaliteet, traditsioonid), valitsuse poliitika(toetused, tollipoliitika) NISU- Euroopa, USA RIIS Hiina SUHKRUROOG india, usa KOHV usa, aafrika 3.Põllumajanduse osatähtsus tööhõives ja SKT-s eri piirkondades o Arenenud maades vaid 2-3% töötajatest töötab põllumajanduses, kuna kasutatakse kõrgtehnoloogiat o Arengumaades leiab tööd valdav enamus tööealistest, tööd tehakse käsitsi või loomade abil 4
Niiskemad mullad. Muude asjade kasvatamiseks vähesobivad kohad. Mineraalmullad head, välja arvatud liivad ja kruusad. Lüpsilehmadele viljakamad alad kui noorloomadele. Vasikad hästi viljakale. Aasnurmikas ja valge ristik väga väärtuslikud, aga nõuavad ka viljakat mulda. Lammaste karjamaa kuivemal kasvukohal, muidu levivad lammaste haigused, nt maksakaan. Rohumaa rajamise viisid: 1. Looduslike rohumaade pealtparandamine 2. Uuskülviga Rohumaade väetamine N – väetised: Saak suureneb kuni 5 korda. P, K – väetised: Saak suureneb 10-30% Liblikõielised heintaimed tahavad fosforit, kõrrelised kaaliumi koos lämmastikuga. Orgaanilised väetised: Perioodiliselt antavad väetised. Sõnnikut või komposti võib anda suuri koguseid, 50-100 t/ha rajamise alla. Pealtväetisena kuni 30 t/ha. Talvel lumele sõnnikut panna ei tohi. Läga: org/anorg väetis Kartul, teraviljad, rohumaad, palju toorproteiini söödas peab olema
· bakterid, mis on vette jõudnud heitvetest ja kariloomade kasvatusest · toidukäitlemise jääkproduktid, kaasa arvatud patogeenid · puudelt ja põõsastel eraldunud osad nende vees ujutamise käigus · lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste
savistel muldadel. Kergetel liiv- ja saviliivmuldadel võib toimuda kaaliumi väljauhtumine ja seal pole kaaliumväetiste sügisene (nt istutusala ettevalmistamisel) kasutamine otstarbekas. Mikroväetiste kasutamiseks on 3 viisi mulda andmine, seemnete töötlemine (siin on oluline, et külv toimuks niiskesse mulda) ja taimede pritsimine (juureväline väetamine). Kõige sagedamast kasutamist on leidnud boor- ja vaskväetised, vähem molübdeen-, tsink-, koobalt-, mangaan- jt väetised. Mikroväetisi ei kasutata üksnes saagi suurendamiseks vaid ka saagi kvaliteedi parandamiseks. Kui põhitoiteelemendid antakse kompleksväetistena, mis juba sisaldavad mikroelemente, siis pole eraldi mikroelemente juurde vaja anda või anda ainult erilistel puhkudel näiteks kui taimel on mõne mikroelemendi puudus. 24. Iseloomusta kompleksväetiseid, kuidas neid kasutatakse? Kompleksväetised sisaldavad mitut toiteelementi, on võrreldes lihtväetistega palju
TEHNILISED KULTUURID KIUDKULTUURID – puuvill, lina, kanep, agaav, džuut ÕLIKULTUURID – päevalill, raps, sojauba, õlipalm, õlipuu (oliiv), arahhiis (maapähkel), puuvill SUHKRUKULTUURID – suhkruroog, suhkrupeet MÕNUKULTUURID – kohv, tee, kakao, koka, mate, koola PÕLLUMAJANDUST MÕJUTAVAD TEGURID LOODUSLIKUD MAJANDUSLIKUD • KLIIMA (tº, vegetatsiooni- • KAPITAL (hooned, masinad, periood, sademed ja nende väetised, sordi- ja tõuaretus, režiim – kasvatatavad seemned) kultuurid) • TÖÖJÕUD (kvaliteet, • MULLAD (viljakus, lõimis oskused, hind, traditsioonid) – maailma viljakaimad on • VALITSUSE POLIITIKA rohtlate mustmullad ja (toetused, kindlustus, lehtmetsade pruunmullad) tollipoliitika) • RELJEEF (tasane, mägine, • TURG (ostujõud, nõudlus, nõlva kalle. Põldude kaugus, suurus) suurus, tehnika
Eesti vabariik 1920-1940 Majandus-Eesti majanduse kiire areng oli seotud kriisi ületamisega ja majandusliku tõusuga kogu maailmas. 1) Uueks nähtuseks on riigi aktiivne sekkumine majandusse: * riiklikud aktsiaseltsid andsid 25% kogu tööstustoodangust * loodi riiklikud komisjonid ja nõukogud loodusvarade uurimiseks ja tootmise moderniseerimiseks * riik reguleeris maksu-, hinna- ja laenupoliitikat 2) peamiseks majandusharuks kujunes tööstus: kiiresti suurenes ettevõtete rajamine ja tööliste arv. 1930´aastate lõpuks likvideeriti tööpuudus. 3) põllumajanduse jätkus hoogsalt ühistegevuslik liikumine ja eesrindlike uuenduste (väetised, sordi-ja tõuaretus, maaparandus) juurutamine 4) väliskaubanduses suurt midagi ei muutunud. Eesti tähtsamateks kaubanduspartneriteks olid Inglismaa ja Saksamaa ning eksporditi endiselt peamiselt põllumajandussaaduseid. Importkaupadest domineerisid tööstusseadmed, keemiakaubad ja tooraine (raud, kivisüsi, naf...
Väetised Lauka Põhikool 9. klass Miko Malk Mis on väetis? Väetis ehk väetusaine on aine, mis soodustab taimede toitumist ja sellega kaasnevat kasvu, parandab mulla kvaliteeti ja tõstab mulla viljakust. Taime kasvukohale väetise lisamist nimetatakse väetamiseks. Rühmad Väetisi on väga palju erinevaid ja neid rühmitatakse mitmete aspektide alusel: Koostise alusel Vastavalt tootmise iseloomule Toime alusel Toime kiiruse alusel Vastavalt väliskujule ja konsistentsile Väetise omastamise viisid Otsesed Taimed omastavad väetise juurte kaudu Lehtede kaudu ,,toitvad" - Ained jõuavad taime läbi lehtede Väetiste koostised Orgaaniline-sisaldab orgaanilisi aineid Anorgaaniline-valmistatud lihtsatest kemikaalidest või mineraalidest Naturaalne-toodetud läbi looduslike protsesside (Nt. Kompostimine) või läbi keem...
Merevee saastatus 8.A Viimsi keskkool Reostuse põhjused Prügi meres Väetised Õli ja naftareostus Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda.
Mg-väetise liigid : a) dolomiidijahu b) kaaliummagneesia sisaldab Mg 8-9% c) magneesiumsulfaat 5) Cu- taimetoitelemendina ja Cu-väetise liigid Cu esineb taimede seemnetes, fermentides ja kloroplastides. Cu võtab osa lämmastiku aineringest. Cu puudusel on taimedel lehed valged e. alpinism. Õied ei viljastu. Cu vaesed on kõik soomullad ja leetunud mullad. Cu väetisi on vaja kasutada siis kui mullas on Cu alla 0,3 mg/kg. Cu väetised : a) CuSO4 värvuselt sinakas, kristalliline. Kasutatakse kolmel viisil : 1)seemnete puuderdamiseks 50-100g/ha. 2) vesilahusega pritsimine 200-300g/300liitris vees hekteri kohta.3) anda tahkena 1-3 kg/ha. Cu on toksiline kõikidele soojaverelistele. 6) B- taimetoitelemendina ja B-väetise liigid Boor esineb taimede rakukestas. Soodustab taimede õite formeerumist ja korrastada valkude ja suhkrute sünteesi. B puuduse korral taimedel vähe õisi
Värvid (valge, punane Värvid (punane, oranz, kollane) jt) Oktaaniarvu tõstja Metallide katmine PVC stabilisaatorid kütuses Kiirguskaitse Sigaretid Klaasi ja emailitööstus Liha (maks, neerud) Haavlid, kuulid NiCd batareid Kaablikatted 20% Väetised Akud 45% Elektroonikas Keemiatööstus Tuumareaktorite reguleervardad Vanad torustikud Organismi jõudmine Raskmetallid ladestuvad veekogudes Atmosfääri kütuste ning jäätmete põlemisel, tööstusest, tarbeesemetelt. Organism omastab mõlemaid aineid hõlpsasti sigaretisuitsust Pinnasesse kütustest (püsib seal kaua), puhtimisvahendid, väetised jmt.
Bangladesh Koostanud: Aljona Kubantseva 2009.a. Sisukord: Asukoht Tööstused Lipp ja vapp Üldandmed Loodusvarad Kliima Energeetika Haridussüsteem Majandus Usundid Eksport Turism Import Pildid Kasutatud kirjandus Asukoht Bangladeshi Rahvavabariik asub LõunaAasias, paiknedes Bengali lahest põhjas ja omades maismaapiiri India ning Myanmariga. Bangladesh moodustab idaosa iidsest Bengali piirkonnast. Lipp ja vapp Pealinn: Dhaka Pindala: 144 000 km² Riigikeel: bengali Rahvaarv: 150 448 000 (2007) Rahvastiku tihedus: 1045 in/km² SKT: 330 800 000 000 USD SKT elaniku kohta: 2200 USD Rahaühik: taka (BDT) Kirjaoskuse tase: 43% Kliima Troopiline kliima, millel on kerge talv oktoobrist märtsini, kuum ja niiske suvi. Soe ja niiske mussoon hooaeg kestab alates juunist kuni oktoobrini. Esineb l...
4. Kuidas on moodustunud korallirifid (nt Suur Vallrahu)? Miks on seal elu liigirikas? Miks on korallirifid hävimisohus? Korallid elavad suurtes koloniates, milles korallide lubiskeletid liituvad. Surnud polüüpide lubiskelettidele kinnituvad aina uued korallid ja nii võivad koloonjad kasvada hiigelsuureks. Seal elab palju nolke sest korallid on loomadele head varjupaigad, seal on toitu ja seal leitakse elu- või sigimispaiku. Naftalekked, jõgede veega merre kandunud väetised, taimekaitsemürgid, tööstusjäägid jm on põhjustanud veereostust ja korallide suremist. 5. Usside üldised tunnused. Kahekülgne sümmeetria Lihtne ,,aju" Elavad niiskes keskkonnas. 6. Tigude ehitus. Mis tähtsus on tigudel looduses ja inimese jaoks? Tähtis koht toiduahelas Parasiitusside vaheperemehed Toiduks meile Suveriinid Taimekahjurid Näokreemi saab limast (lol) Purupurset värvi saab 7. Limuste ehitus (joonis Õ lk 20). Mis tähtsus on limustel looduses ja inimese jaoks
Kordamisküsimused Põllumajandus, kalandus 1) Millised looduslikud ja majanduslikud tegurid mõjutavad põllumajanduse arengut? a) Looduslikud i) Kliima (temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood (ööpäeva keskmine peab olema üle 5˚C)) ii) Mullad (viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis) iii) Relieef/pinnamood (tasane, mägine, nõlva kalle) b) Majanduslikud i) Kapital (hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad) ii) Tööjõud (kvaliteet, traditsioonid) iii) Valitsuse poliitika (toetused, tollipoliitika, eksport) 2) Milliste näitajatega iseloomustatakse riigi põllumajandust? a) Põllumajanduses hõivatud inimeste osatähtsus b) Põllumajandusliku maa osatähtsus (Eestis 20%) c) Põllumajanduse osa SKP-s d) Põllumajandustoodete osa ekspordis ja impordis e) Põllumajanduse spetsaliseerumine
toiduained( oliiviõli, viinamarjad) tulevad just sealt Mida toodetakse? Kasvatatakse enamasti teravilja, kuid on ka viinamarjakasvatusi Parimad veinid tulevad just Toscanast Peamised tööstusharud on mäetööstus Toodetakse oliiviõli Kasvatatakse ka sigu Loomadest kasvatatakse sigu Keskkonnaprobleemid Erosioon- seda kiirendab, põllumajandusega tegelemine nõlvadel, pinna niisutamine, ridakoristus ning pestitsiidid ja väetised, mis tapavad mulda siduvaid organisme Sissetungivad eksootilised taimed- need vähendavad põllumajanduse saaki Loomad- suureks probleemiks on metssead, eriti viinamarjaistandusel, nad söövad küpseid viinamarju Kasutatud kirjandus http://www.nationsencyclopedia.com/Europe/It aly- AGRICULTURE.html http://www.telegraph.co.uk/foodanddrink/wine /11360416/How-wild-boars-are-causing-chaos-i n-Tuscanys- vineyards.html https://et.wikipedia
Muldade vaesumine Muld, mis tundub olevat meile nii iseenesestmõistetav, on tegelikult väga õrn ja kord rikutuna uueneb see äärmiselt aeglaselt. Suurim probleem on mulla vaesumine, sest üha rohkem inimesi üritab endale tagada toitu ja küttepuid. Mulla vaesumist põhjustavad eelkõige - maaharimisviisid: umbes 28% mulla kulumisest on tingitud vääradest maaharimisviisidest, tööstusmaades teeb muret nn moodne põllumajandus; väetised, mürkained, rasked masinad - karjatamine: karjamaade väljakurnamine, liiga suured loomakarjad - metsade üleliigne raie. Mullakihi paksus on keskmiselt umbes 15 cm, mulla looduslikku ärakannet ehk erosiooni põhjustavad mitmed looduslikus tegurid. Sel moel uhutakse minema mulla pealmine viljakas kiht ehk huumuskiht, mille taastamine nõuab väga palju aega. Erosioon on küll looduslik nähtus, kuid inimene võib oma tegevusega sellele tublisti kaasa aidata
Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütuse ning keemiatööstuse toorainena. Õlitööstuses saadakse põlevkivist 20-22% toorõli. Nafta eeltöödeldakse naftatööstusettevõttes: naftast eraldatakse vesi, mineraalsoolad ja lenduvad komponendid. Seejärel transporditakse eeltöödeldud nafta tanklaevadega või torujuhtmete abil naftatöötlemistehastesse. Kogu toodetav nafta töödeldakse vedelkütusteks, määrdeõlideks ja teisteks nafta saadusteks, näiteks parafiiniks, bituumeniks, lahusteiks, tehnilisteks õlideks, ning seda kasutatakse ka toorainena nafta keemias. Nafta töötlemine: Eeltöötlemisel veest, mineraalsooladest, lahustunud gaasidest ja happelistest ühenditest vabastatud nafta juhitakse toruahjudega destilleerimsseadmesse, kus ta jaotatakse keemistemperatuuri järgi fraktsioonideks. Tavaliselt saadakse atmosfäärirõhul tegutsevast destilleerimisseadmest bensiini, ligroiini, petrooleumi ning diislikütuse ja kerge gaasiõli või solaarõli fraktsioone. Atm...
jakke isegi viie kilomeetri kõrgusel mägedes paiknevatele suvekarjamaadele. Siiski nendest piirkondadest saadav toodang on valdavalt omatarbeline ja pakub rahvusvahelist huvi vaid turistidele. · Põllumajandust mõjutavad tegurid: Looduslikud tegurid Kliima temperatuur, niiskusolud, kasvuperiood. Mullad viljakus, põuakindlus, paksus, lõimis. Reljeef tasane, mägine, nõlva kalle. Majanduslikud tegurid Kapital hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad. Tööjõud tööjõu kvaliteet, traditsioonid. Valitsuse poliitika toetused tollipoliitika. · Põllumajanduse allharud Taimekasvatus Teraviljad nisu, riis, mais, oder, hirss, rukis jt Mugulviljad kartul, bataat, maniokk, jamss jt Õlikultuurid sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel jt Suhkrukultuurid suhkruroog, suhkrupeet Mõnukultuurid - kohv, tee, koka, kakao jt
Üldine majandus Birma majanduses domineerib põhiliselt põllumajandus,mis moodustab üle 59% sisemajandusekogutoodangust ja annab tööd ligemale kahele kolmandikule tööjõus inimestele.Põhiliselt kasvatakse Birmas riisi.Riisi kasvatamine langes peale iseseisvumist 1940ndatel aastatel, kuid suurenes taas 1970-80ndatel, kui võeti kasutusele sordid, mis on suurema saagikusega, erinevad väetised ja niisustussüsteemid.Sellest ajast peale tootmine vaevalt suutnud sammu pidada rahvastiku kasvuga ning Birma kui üks juhtiv riisi eksportija näeb vaeva, et vaevalt ära toita oma riigi elanikkond.Kuid vaatamata raskustele jätkab Birma riisi eksportimist, et teenida välisvaluutat.Samuti kasvatatakse Birma põhja-osas väga palju moone, millest valmistatakse erinevaid opiate.Birma on üks maailma juhtivamaid opiaatide tarnijaid.
· Pamparebane · Valge-kõrvuline opossum · Erinevat liiki armadillod · Geoffroy kass, oma halli karva ja mustatriibuliste jalgadega on peaaegu nähtamatu pampas · "Chrysocyon brachyurus" rebase laadne, pikkade jalgadega, et näha läbi kõrge pamparohu Toiduahelad · Pamparohi > pampajänes > pampakass · Rohi > pampahirv > pamparebane Inimese tekitatud probleemid · Kariloomad ja põllumajandus on mõjutanud pampasid suhteliselt palju (halvas mõttes) · Erinevad väetised ja ülekarjatamised on suur oht pampadele · On vähesed põlised jäänused legendaarsest "ookeani murust", mis oli Pampas. Seda peetakse üheks kõige ohustatumaks elupaigaks maal. Kasutatud allikad: · http://www.blueplanetbiomes.org/pampas.htm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pampas · Eesti entsüklopeedia 7 · http://www.kallpatour.com/pubs/201107201311174323_31319 _back-to-buenos-aires-with-camino-pampa-san-antonio-de-
Raudteid on 4218 km, üle poole neist elektriraudteed. Lennuliinid ühendavad kõiki Norra suuremaid linnu. Lennukid kuuluvad Põhjamaade ühisele lennukompaniile SAS. Suurim on Oslo lähedal asuv Fornebus. Väliskaubanduse osa on Norra majanduses suur. Väljaveos väheneb kala, kalasaaduste ja puidutoodete osatähtsus ning suureneb nafta, naftasaaduste, gaasi ja masinate osa. Peamised väljaveokaubad on nafta, maagaas, masinad, seadmed, mitmesugused metallid, paber, tselluloos, väetised ja kala. Väliskaubanduse negatiivse saldo katab välismaid teenindav kaubalaevastik. Peamised kaubanduspartnerid on Euroopa Majandusühenduse riigid, eriti Suurbritannia ja Saksamaa.
Korrosioon Korrosiooniks nim metallide ja nende sulamite hävimist ümbritseva keskkonna keemilise, elektrokeemilise või biokeemilise toime tõttu. Korrosiooni tulemusena metallid purunevad kas osaliselt või täielikult muutudes kasutamiskõlbmatuteks. Korrosioonile alluvad kõik metallid ja sulamid ning muutuvad tagasi esialgseteks ühenditeks millest neid saadi. Keemiline korrosioon esineb siis, kui metallid puutuvad kokku keemiliselt agressiivsete ainetega. Keemiline korrosioon tekib: · sisepõlemismootorite detailidel, · elektrisoojendite kütteelementidel, · summutites, heitgaaside torustikes jm Seda põhjustavad mitmesugused gaasid. Keemiliselt aktiivsed ja korrosiooni põhjustavad vedelikud on: · kõik naftasaadused, · kemikaalide vesilahused, · mineraalväetiste lahused (samuti tahked väetised), · vasksulfaat jms Kaitseks korrosiooni eest kasutatakse metalseid ja mittemetalseid katteid. Metalsed k...
11% Dilämmastikoksiid Fossiilsetest Muu kütteainetest 87% Väetised Energia tootmine Biomass 0% 20% 40% 60% Tagajärjed · Maakera keskmise temperatuuri tõus 0,30 C kümne aasta jooksul · Veetaseme tõus maailmameres · Kliimamuutused maismaal · Loodusvööndite nihkumine · Kõrbestumine · Üleujutused Tagajärjed TEMPERATUURI TÕUS
VESI JA VEE PROBLEEMID MAAIlMAS Vesi Vesi on meie kõige tähtsam loodusvara. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Puhas joogivesi pärineb maapõuest põjaveest. Vee saaste allikad Erinevad heitveed. Nafta põlevkivi, paberitööstus jms. Tuumaelektrijaamade avariidest pärit radioaktiivne aine. Tööstusest pärit jahutusveed. Põldude väetised. Veereostusele viitavad tavaliselt veekvaliteedi langus, veekogu kinnikasvamine, vee ebameeldiv lõhn, jt. Vee reoveest puhastamine? Bioloogilisel puhastamisel lagundavad mikroorganismid reovees olevat orgaanilist ainet. Keemilisel puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Looduses toimub orgaanilise reostuse lagunemine keemilistes ja bioloogilistes protsessides aeglasemalt kui tehispuhastites. Umbes 20 aastat. Kuidas saame kaasa aidata ?
segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan. Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja kütteseadmetes ja samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete valmistamisel. Näiteks nagu väetised, kangad teras, klaas, plastmass, värvid jne. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas ja see säästab loodust ja tekitab vähem müra ja heitgaase. Nigeerias on paljudes kohtades leitud maagaasi, kuid arvatakse, et seda on veel. Minni Treier 10b
· Muutuvad mulla füüsikalis-keemilised omadused [3.] · Mullamassi ja pinnase ümberpaigutamine kumeratelt reljeefielementidelt nõgusatesse [4.] Veeerosioon [5.] Tuuleerosioon [5.] Erosiooni ennetamine · Mulda säästvad põlluharimisviisid, näiteks mittekünnimeetod · Järsematel nõlvadel terrasspõllundus · Segaviljelusmeetmed, näiteks ribapõllundus · Külvikordade rakendamine · Orgaanilised väetised [1.] · Kaitseribad küngaste nõlvadel [2.] · Vältida raskete masinatega sõitmist nõlvadel · Vee vooluteede kindlustamine [3.] katsevallid Tim McCabe Terrasspõllud [6.] Erosioon Eestis Eesti tingimustes looduslik erosioon väga väike. · Valdav on tuuleerosioon (suurem Lääne-Eestis ja saartel)
Kõigis ühendites on kaaliumi oksüdatsiooniaste +1. Hapnikuga reageerides moodustab kaalium kergesti kaaliumhüperoksiidi, mitte kaaliumoksiidi. Kaaliumoksiid on tugevalt aluseline oksiid. Kaalium on tähtis bioelement. Kaaliumiühendid mõjutavad südamelihase tegevust. Tihedus normaaltingimustel on 0,86 g/cm3. Kaaliumi sulamistemperatuur on 63 °C ja keemistemperatuur 759 °C. Kaalium on pehme. Puhas pind on hõbedane ja peegeldab hästi valgust. Elemendi ühentite kasutusalad: väetised,klaas, läätsed, tuletikud, püssirohi, hapnikumaskid, keedusoola asendajad. Kaalium toidus Kaaliumi esineb paljudes toiduainetes, eriti just taimsetes toiduainetes. Head kaaliumiallikad on nt: kuivatatud Virsikud, koorega keedetud Kartul, Spinat, kuivatatud Ploomid, Herned, Lillkapsas, Tomat, Apelsin, Porgand, Kapsas, Rõigas, Banaan, Rosinad, Aprikoosid, teraviljasaadused, Pähklid, Õunad, Seller, Päevalilleseemned jne. Kokkuvõtteks võibki väita, et kaaliumirikasteks toiduaineteks
peab olema üle 10 kraadi. Niiskusolud loevad palju. Vähese niiskusega ei lähe kasvama. Niiskusolusid mõjutavad kohalikud tegurid · Mullad. Huumuskihi tüsedus, lõimis, põuakindlus, viljakus, veereziim. · Reljeef. Pinnamood, maapinna kallakus. Lõunapoolsel nõlval saab nt. varem saaki kui põhjapoolsel nõlvaalal. Terrasspõllud, erinevatel astmetel väikesed põllulapid. 2) Majanduslikud tegurid. · Kapital. Hooned, masinad, seadmed, väetised, seemned, tõuloomad, maaparandus. Selle alla mõeldakse füüsilist kapitali või raha. Erandlik · Tööjõud. Teatud kultuurtaimede kasvatamine on väga mahukas. Nt riisikasvatuses on palju tööjõudu vaja. Oskusi on samuti vaja, eriti masinate käsitlemisel. · Valitsuse poliitika. Tollipoliitika. Euroopa Liidus mitte asuvad riigid peavad suurt tollimaksu maksma ja ka nende asjad on kallimad. Teine oluline asi on toetused
* temperatuur * viljakus * tasane, mägine. * niiskusolud * põuakindlus * nõlva kalle. * kasvuperiood * paksus, lõimis MAJANDUSLIKUD TEGURID: KAPITAL: TÖÖJÕUD: VALITSUSE POLIITIKA: * hooned *tööjõu kvaliteet * toetused * masinad, seadmed * traditsioonid * tollipoliitika * väetised *seemned, tõuloomad. 3. Selgita kaubalise (turumajanduslik) ja omatarbelise (naturaalmajanduslik) põllumajanduse erinevust? Omatarbelises majanduses kasvatatakse põllusaadusi või peetakse loomi ainult oma pere toimimiseks. Kaubalise põllumajanduse esmane eesmärk on aga toodangut müüa. 4. Nimeta kiu-, õli-, sööda- ja mõnukultuure. Kiukultuur: puuvill, lina, kanep, sisal, dzut Õlikultuur: sojauba, päevalill, puuvill, raps, õlipalm, maapähkel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
