Tootmiskulud: 1.) põhikulud 2.) tootmise lisakulud TOOTMISETTEVÕTTE KULUD TOOTMISKULUD MITTETOOTMISKULUD Põhikulud lisakulud üldhalduskulud turunduskulud reklaamikulud Lisakulud on reeglina seotud lõpptoote valmistamisega või lõpptoote realiseerimisega. TOOTMISKULUTUS TOOTMISVÄLINE KULUTUS TOOTE KULUTUS PERIOODI KULUTUS Müüdud müümata Kajastatud varana, muutub kuluks Kulu kasumiaruandes jooksval perioodil Kasumiaruandes, kui toode on müüdud. KULUDE KUJUNEMINE E/V TOOTMISPROTSESSIS Kulude reageerimine tootmis- või tegutsemismahtude muutustele. A) püsikulud B) muutuvkulud Muutuvkulud on niisugused kulud, mis muutuvad koos tegevusmahu muutustega. Nad muutuvad proportsionaalselt tegevuskuludega.
Lavamaade juurde kuuluvad ka tasandikud. Madalikud tasased, madalad alad, mis on pikka aega olnud üle ujutatud. Suure osa võtab enda alla Lääne-Eesti. Nõod ja orud lahutavad kõrgustikke üksteisest. Negatiivsed pinnavormid, mis hästi eristavad Lõuna-Eestis. Nõgu keskelt madalam, servast kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas asub järv või soo. Org piklikud laiapõhjalised pinnavormid. Pinnavormide kujunemine Mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on valdavalt kulutus- ja kuhjeprotsessid. Voored leivapätsi kujuline moodustis, mis on tekkinud liustiku kulutava ja kuhjuva tegevuse tagajärjel. Rühmiti paiknedes moodustavad voorestikke. (Saadjärve voorestik, Türi voorestik) Moreentasandik valdavalt tasase pinnamoega, mille jättis sulav jää. Liustikutekkelised kuhjevormid, mida kujundavad ümber veekogud (Pandivere, Sakala kõrgustikel palju, ka Madal-Eestis) Künklik reljeef valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod
omandada suhteliselt sirgjoonelise kuju. *ÕGURANNIKUD: Rannikutel, kus maakoore kerkimine on aeglane ja aktiivse lainetuse tsoon on pikemat aega püsinud samal tasemel või tugeva lainetusega rannikul, kus lainetusele alluvad vähese vastupidavusega setendid, on omaaegse liigestatud laheline rannajoon peaaegu täielikult õgvenenud. Niisuguseid piirkondi tuleb käsitleda õgurannikutena. Eestis tagasihoidliku levialaga. *Kulutus-kuhjeline õgurannik on nt Pärnu/Liivi lahe idarannik. Kuhjeline õgurannik on nt Narva laht. Kulutuseline - Põhja-Eesti paekallas *ÕGVENEVAD RANNIKUD: Selle piirkonna rannik ei arene mitte kunagi tüüpiliseks õgurannikus, vaid raugastub peale pikaajalist ja aeglaselt kulgevat, kuid vähetulemuslikku õgvenemisstaadiumi ikkagi lahelise rannikuna. Niisugustele tugeva lainetuse eest kaitstud piirkondadele on
Tehased üle maailma toodavad üht toodet meeletutes kogustes ja need ladustatakse üle maailma erinevatesse ladudesse, et need tooted laduest edasi poodidesse kilentideni jõuaksid. See hetk kui mingi toode ootab laos oma aega, et jõuda poe letile tuleb seda laos hoolikalt ja õigesti ladustada. Igal tootel on erinevad tingimused ja kriteeriumid kuidas üht või teist toodet ladustama peab. Olgu see siis kas õige temperatuur või niiskus aste või midagi muud. See kõik on aga lisa kulutus. Iga lisa kulutus mis tehakse kauba ladustamisel liidetakse ka toote hinnale juurde, mis pole aga kasulik toote tootjale, sest kui tema kaup on algsest planeeritavast hinnast suurem, siis seda vähem kliente saab seda endale soetada. Seega jääb fima ka kasumist ilma. Siit saab järeldada ka seda, et mida kauem on mingi toode ladustamisel laos muutub ta esialgne hind kordades suuremaks kui selle
põhjavee vähenemine Karjääriviisiline eelised: pole kokkuvarisemise ohtu, maavarasid on kergem maapinnale tuua, odavam, kiirem, valgem, mõjutab vähem põhjavett puudused: vähem maavarasid saab kätte, maapind tuleb taastada, müra, tolm, maapinda rikutakse, ilmastikutingimused mõjutavad. Pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest. mandrijäätekkelised kulutusvormid: kulutusnõod, kulutustasandikud kulutus-kuhjevormid: voored kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad Vooluveetekkelised kulutusvormid: jõgede orud, moldorud, lammorud, kanjonorud, uhtorud kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid Meretekkelised kulutusvormid: pangad, rannajärsakud, rannakaljud kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred Tuuletekkelised: luited Kosmogeensed: meteoriidikraatrid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed elutekkelised: sootasandikud, laukad
a) kuidas tekkis? Maa vajumise või meretaseme tõusu tõttu on veega täitunud jõeorud. b) kus maailmas esineb? Hispaania, Iirimaa LAGUUNRANNIK a) kuidas tekkis? Lahed on peaaegu täielikult eraldunud määsaared või väikesed saared. b) kus maailmas esineb? Ameerika Ühendriikides Virgiinia osariigis. 18. Võrrelge järsk ja laugrannikut Järskrannik Laugrannik Kus ranniku osas Lahesopis Poolsaare tipus esineb? Kulutus/kuhjamine Kulutus Kuhjav Pinnavormid murrutuskulbas, leetseljak, rannabarrid, murrutustasandik, rannavallid, maasääred võlvkaar, jäänukkaljud 19.Millest tekivad tõus ja mõõn? Tõus ja mõõn tekivad, kuna päike ja kuu tõmbavad enda külge vesikesta kaks korda ööpäevas. 20.Nimetage kolm riiki, mille rannikutel esineb tõusu ja mõõna. 1
näiteks Päikeseenergia arvelt. Murenemine- kivimite muutumine maapinnal ja selle lähedases kihis vee, õhu ja organismide füüsikalisel ja keemilisel toimel Tuule geoloogiline tegevus ehk eoolne protsess- kulutab, kannab edasi Vee geoloogiline tegevus- Vee ringkäik looduses Merede geoloogiline tegevus- see on üks olulisemaid geoloogilisi tegevusi, sest 2/3 Maast on mere all. Jää geoloogiline tegevus- Liustikud Pinnavee geoloogiline tegevus- kulutus, transport, akumulatsioon. Pindalaline voolamine ja erosioon. 7. Kulutus transport akumulalisatsioon Transpordi käigus kulutatakse, sorteeritakse ja ümardatakse (sõltub sellest, kui pikk on transpordi osa. Sellest omakorda sõltub kui palju on materjali ümardatud). Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine ehk protsess mille käigus liikuvad setted jäävad paigale ehk settivad. Denudatsioon- kulutus. Toimub tuule, jää, jne eksogeensete protsesside käigus. 8
Allpool hakkab langema ja poolustel. 8.millest on tingitud maailmamere erinev soolsus. Erinevast auramisest, mida suurem auramine, seda suurem soolsus. 9.kuidas sõltub liikide mitmekesisus vee soolsusest? Too näiteid! Mida suurem soolsus, seda suurem liikide mitmekesisus. N: läänemeri liigivaene, põhja ja lõuna ameerika läänerannik liigirikas. 10.kuidas mõjutab lainetus järk- ja kulutusrannikuid ning laugrannikuid? Järsk lained kulutavad ja tekitavad kulutusrandu. Kulutus rannajoon muutub sirgemaks ehk õgveneb, kulutav tegevus Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14
1995. jaotati Eesti territoorium kahekümneks ruuduks mõõtkavas 1: 200 000 GEOLOOGILINE EHITUS aluskord > pealiskord > aluspõhi> pinnakate Aluspõhi kõik pinnakatte all olevad kivimid, koonseb aluskorrast ja pealiskorra settekivimilisest osast kambrium savid ja liivad (madal merijõesetted) ordoviitsium ja silur lubjakivid ja dolomiidid (sügav meri + fossiilid) devon savid, liivad (lõpus lubjakivid) devonist kvaternaarini maismaa kulutus (Peipsi, Türi, Pärnu) Pinnakate moreen kivimiosakeste suurus ja värvus rändrahnud ja kivikülvid mineraalsed ja elutekkelised setted liustikujõed kruus, jämedateraline liiv jääjärved peeneteraline liiv, viirsavi jääajajärgsed merelised, uht, tuule, raskusjõu, elu ja inimtekkelised. RELJEEF maakoore pealispinna kuju pinnavormid maakoore pealispinna osad, erinevad ümbritsevast alast kõrguse, kuju, sisseehituse ja tekke poolest.
Surmanuhtlused Surmanuhtlus Inimeste hukkamisega tegeldi juba ürgajal Mõistetu surma mõrvade, varastamise ja reetmise eest Surmanuhtluse vastu Ebahumaanne karistusviis Ülekohut on võimatu heastada Inimelu on absoluutne väärtus Surmanuhtluse poolt Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Hukkamise vahendid Läbi aegage on kasutatud palju erinevaid hukkamisviise Tuntumad hukkamisviisid on poomine, maha laskmine ja giljotineerimine Hukkamine Eestis Võimalus valida Viimane hukkamine 1991. aastal Kuriteod suurenesid On arutatud hukkamise taastamise üle Eestis Surmanuhtlus tänapäeval Tänapäeval on veel vähestes riikides
vulkaanipurskeid seal ei esine, kuna maakoor on liiga paks, et magma suudaks maapinnale tungida. 3.Geoloogilised protsessid Eksogeensed protsessid on geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. ksogeensed protsessid võib jagada kolme rühma: * Murenemine, mis jaotub omakorda keemiliseks murenemiseks ehk porsumiseks ja füüsikaliseks murenemiseks ehk rebenemiseks. Murenemine on kivimeid purustavate protsesside kogum. * Denudatsioon ehk kulutus on murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Näiteks Soome skäärrannik koosneb mandrijää poolt kulutatud aluspõhjalistest kivimitest. * Akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Kuhjevormid on näiteks moreenist koosnevad oosid. Moreen on murenemisproduktiks, mida on mandrijää poolt edasi kantud. 4.vulkaanid Vulkaan on looduslik avaus maakoores, mille kaudu vedelas, tahkes ja gaasilises olekus
graniit.Purskekivimid-tardub maapinnal laavast, basalt. SETTEKIVIMID:teke algab maapinnal murenenud kivimitest pärit pudeda kruusa, liiva, savi jt setete kuhjumisega. Liivakivi,lubjakivi. MOONDEKIVIMID:maakoore,kõrgenenud rõhu ja temperatuuri tingimustes kristalliseeruvad settekivimid ja ka paljud tardkivimid ümber uuteks mineraalide koosluseks.Kilt,gneiss. Kivimiringe: SETTEKIVIMID (liivakivi,lubjakivi) kulutus,murenemine, kulutus,murenemine, settimine settimine mattumine,kivistumine mattumine,kivistumine sulamine,tardumine soojus,rõhk TARDKIVIMID MOONDEKIVIMID (graniit,basalt) sulamine soojus (kilt,gneiss)
siis nimetatakse seda pangaks 2. Kulutusrannad - Iseloomulik on rannajoone sirgemaks muutumine - Lainete kulutav tegevus suur, sest lainete energia suurem 3. Laugrannik - Ülekaalus lainete kuhjav tegevus - Lainete energia rannajoonel väike - Kujunevad rannavallid ja rannabarrid Jõed pinnamoe kujundajana Etapid: 1. Kulutus ehk erosioon 2. Setete transport 3. Setete kuhjumine akumulatsioon Erosioon 1. Põhjaerosioon - Esineb mäestikujõgedes või mõnede jõgede ülemjooksul - Vool kiire ning setteid haaratakse kaasa palju - Tagajärjed: - Jõe säng uuristub (muutub sügavamaks) ja omandab V-tähe kujulise ristlõike - Jõelangu ja voolukiiruse vähenedes väheneb põhjaerosioon ja kulutus
plot- vandenõu imprission- vangistama fireplace- kamin rumour- kuulujutt throne- troon murder- mõrv, mõrvama movie star- filmitäht stately home- härrastemaja autograph- autogramm come round- läbi astuma steep- imbuma, immutama pretty- üsna mural- seinmaal, fresko portrait- portree still life- vaikelu, natüürmort contemporary- kaasaegne chainsaw- mootorsaag academy- akadeemia pottery- keraamika foreground- esiplaan in the foreground- esiplaanil lottery- loterii charge- hind, kulutus, hinnaks nõudma free of charge- tasuta Out of the blue- ootamatult it's rumoured that- räägitakse et.. in line to the throne- troonile saamise jrk give sb a tour- kellelegi ringkäiku tegema a guaest book- külaliste raamat come round- läbi astuma, külastama steeped in history- ajaloost läbi imbunud only a few peole- ainult vähesed inimesed
Mandrijäätekkelised pinnavormid Kristiina Reimand Karina Sepp Karl Luht Paetasandikud paese aluspõhjaga, vähem kui 1 meetri paksuse pinnakattega tasandikud mõne meetri kõrgused paekühmud rannikul klibused rannavallid kulutusnõod Põhja- ja Lääne-Eestis Laelatu puisniit Voored Piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Mandrijää kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Jõgeva maakonnas Vooremaal. Kõrgus 30 meetrit Pikkus 1.5 km Raigastvere järv Vooremaal Moreentasandikud Mandrijää kujundatud suhteliselt tasane ala, mida katab moreen. Põhja-Eesti lavamaadel Pandivere ja Sakala kõrgustikul Ugandi lavamaal Kesk-Eesti tasandikul Sakala kõrgustiku lainjas moreentasandik Moreenkünkad Pinnavorm, kus vahelduvad künkad ja nõod
· Surmanuhtluse rakendamine väga raskete kuritegude puhul vastab inimeste õiglustundele. · Vangide eluaegne ülalpidamine on vaestele riikidele liiga suur kulutus. · Surmanuhtlus hirmutab potentsiaalseid kurjategijaid. Kindlate raskusastmega kuriteoliikide ning riigireetmise korral oleks nurmanuhtlus ainuõige, kuna siis teavad kõik täpselt, mida oma teo eest saada võib ja siis kas riskitakse või mitte · Eriti raskete kuritegude sooritajal võtab surmanuhtlus võimaluse korduvaks sooritamiseks · Vangla pole kedagi heaks teinud (mõned ÜKSIKUD erandid vast) ja karistada
SKÄÄRRANNIK JA RIASRANNIK SKÄÄRRANNIK ROOTSIS ASEND • Skäärrannik on vägagi iseloomulik Rootsile • Rootsis liigestavad idarannikut tugevasti skäärid ja väikesed lahed. • Skäärrannikut on väga hästi näha Rootsi pealinna Stockholmi sõites. Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul. TRANSPORT • Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK HISPAANIAS ASEND • Asub Hispaania loodeosas, Galicia piirkonnas
Kuju on piklik paikneb Põhja-Eestis (paunküla,uljaste,neeruti-porkuni, rakvere, aegviidu-nelijärve jm.) Kirde-eesti Iisaku-Illuka. Mõhnad koostis: kruus, liiv, savi tekkeviis. Jääjärve kuhje, kuju ümar. Paiknevad rühmiti. Mõhnastikke moodustades. (jussi ja viitna kõrvemaal, männiuvälja alutagusel kaiu vooremaa idaservas) 1) Põhja-Eesti õhukese pinnakattega ja väheliigestatud relijeefiga. Kulutav tegevus. 2) Kesk-Eestit hõlmav kaarjas vahevöönd palju voorestikke. Kulutus ja kuhjevormid 3) Lõuna-Eestis paks pinnakate ja künklik relijeefiga kõrgustikud vööndid. kuhjav.
16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon? 8. Kuidas nimetatakse praegust Läänemere staadiumi?Kui kaua on see kestnud?
inimtekkelised. 15.Magmalised protsessid: avalduvad litosfääri ja astenosfääri vahel. Kivimite ülessulatamine, deformeerimine. Magmakivimite ja tardkivimite moodustumine. 16.Maakoort kujundavad eksogeensed protsessid: geoloogilised protsessid, mille liikumapanevaks jõuks on Päikeseenergia. Toimub tuule, vee ja jää geoloogilise tegevuse tulemusena. Murenemine- keemiline murenemine ehk porsumine ja füüsikaline murenemine ehk rabenemine. Mulla tekke on ka murenemis protsess. Kulutus- murenemisproduktide ümberpaigutumine ja vahetu kivimite lõhkumine selle käigus. Kõrgemal kulub rohkem. Transport- tuule kanne, mida pikem on transpordi tee, seda peenemaks, ümaramaks ja paremini sorteerituks muutub materjal. Settimine ehk akumulatsioon on murenemisproduktide kuhjumine. Allpool settib rohkem. 17.Tuule tegevusega seotud geoloogilised protsessid- Kulutav tegevus, edasikanne ja akumulatsioon-tekivad tuulevired ja luited.
punakaspruun ja väheste kividega? Kuna Põhja- ja Lääne-Eestis paljanduvad lubjakivid, Lõuna-Eestis on liivakivi. Tv lk 21 Lauskmaa- suur tasane ala koos kõrgustikuga. (Ida-Euroopa lauskmaa) Madalik- umb 50m Kõrgem merepinnas. Alamik- alla poole merepinda. Nõgu- Ngetaiivne pinnavorm. (jõgi) Tasandik- Kõrgem, kui madalik. Org- Negatiivne pinnavorm. Küngas- mandrijää tekkeline. Kiltmaa- Kõrge tasandik. (al'a 500m) Voored- On tekkinud mandrijää kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. Maasäär- Tekib siis, kui laietus ei liigu rannajoone suunas otse, vaid nurga all. Luited- Tekib siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu purunevad takistuse juures liivaterad maha. Noored mäestikud- kõrged, nende kõrged tipud on sageli kaetud lume või jääga, nõlvad on järsud ning mägedevahelised orud kitsad ja sügavad. (esineb tugevaid maavärinaid ning tegutsevad vulkaanid).
aspekt kuni 6mm paksus Cu- ja Al- sulameid 1 lehtmetallist toodete valmistamisel madalsüsiniku terased, roostevaba teras Cu, Al, (+ nende sulameid) Pb, Malmi , maksimaalselt 6mm madal tootlikkus kõrge tootlikkusega 2 kasutegur on ~(30-60)% pidevus puuduv Suur kulutus keevitusgaasidele Suur kulutus keevitusgaasidele Elektroode ning kaitsegaase 3 ei ole vaja Õmbluste kvaliteet sobib remonttöödeks Õmbluse kvaliteet sõltub seadme 4 Keevitaja näev vahetult tekkinud õmblust reguleerimise õigsusest Võimalik keevitada kõigis ruumi-
EROSIOON JA KÕRBESTUMINE MIS ON EROSIOON? Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub. EROSIOONI TAGAJÄRJED Väheneb muldade orgaanilise aine sisaldus Igal aastal hävineb üle 25 miljoni tonni mulda Vee-erosiooni puhul võib tekkida sügavad orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta
energiaallikas Jõed ei kuiva talvel, kuna saavad põhjaveest oma varud. Veetaseme tegurid: kliima aurumise ja sademete vahekord toitumisallikad veetarbimine Jõeosad: ÜLEMJOOKS - suur lang, kiire vool - kannab suuri osakesi - sälkorg - kitsas, sügav, looklev - kulutab palju KESKJOOKS - materjali suurus, lang ja voolukiirus keskmine - moldorg - laiem ja looklevam jõesäng - kulutus-kuhje tasakaalus ALAMJOOKS - väike lang - aeglane vool - peened terad - lammorg - madal ja lai - kulutab looke, kuhjab veerul ja suudmes lauge- ja põrkeveer (põrkeveerul rohkem kulutamist, sügav vesi ja järsem oru veer) lamm - üleujutatav osa jõeorust Devon - rauarikas Ordov. - Silur - lubjarikkus Kvantenaar - lähim maapinnale ehk NO3 poleveel filtreerunud Järved on seisuveekogud, mis võivad tekkida
Rannikute geomorfoloogia setete kanne. Randla arengu etapid:imikuida( veealune kari), noorus(kaljurand,-saar), Hääbuva ranna puhul toimuvad aktiivsed muutused rannal vaid perioodiliselt küpsus(kulutus-kuhjespsteemi akt areng), hääbumine( rnna areng vaid kõrgvee kôrge veeseisu ajal) , häbunud( ranna kamardunud), leinetus ei mõjuta) ja tugevate tormide ajal. Rannajoon- maismaa ja vee vaheline piir. Rannajoon pole püsiv vaid nihkub Raugastunud ranna piires ei toimu tänapäeval enam lainetuse môjul olulisi veetaseme tôustes maismaa ja vastupidisel juhul mere poole. Selle pôhjuseks muutusi. Selline
Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu. Mis on suurim 35-40% soolsuse korral ning kõige väiksem 5-15% juures. Mida soolasem on vesi seda rohkem on liike. 6. Iseloomusta kulutus rannikut, langrannikuid ning selgita, kuidas mõjutab lainetus rannikule? -Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine. Sinna kuhjuvad setted. -Langrannikutel on ülekaalus lainete kuhjav tegevus, mille tagajärjel tekivad rannavallid. *Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et: -setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7
Teatri lavakujundus ✗ Dekoratsioonid puudusid. ✗ Näitlejatel oli varikatus peakohal. ✗ Näitlejate asukoha muutust või nõidade ja vaimude lendamist polnud vaja lavastada. ✗ Erinevate efekte ja dekoratsioone pidid pealtvaatajad ise ette kujutama. ✗ Ööd kujutas laes olev must vaip, päeva aga laes olev sinine vaip. Näitlejad ✗ Ainuke laval olev materiaalne kulutus oli näitlejate kostüümid. ✗ Naised näitelaval ei esinenud. ✗ Näitlejad pidid olema meisterlikud, et köita publikut neis tingimustes. Draama ülesehitus ✗ Ei olnud tõelist „žanripuhtust“ ✗ Oli dünaamiline ajas ja ruumis. ✗ Draamat kirjutati põhiliselt 5-vaatluste värssteostena. ✗ Iseloomulik valdavalt blankvärsi kasutamine. ✗ Ajaloolised või mütoloogilised teemad. Teatrid
Poro Euraasias kutsutakse nii põhjapõtru ( tundravöönd ) Karibu Põhja-Ameerika metsik põhjapõder ( tundravöönd ) Beduiin on nomaadse eluviisiga araabia hõim (kõrbevöönd ) Sahel on Aafrikas , savannide ja Sahaara kõrbe piirialale kujunenud kuiv piirkond ( kõrbevöönd , savannidevöönd ) Masai on edela-Kenyas ja kirde-Tansaanias Kilimanjaro mäest loodes elav rahvas. ( savannivöönd ) Erosioon ehk uuristus on voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära kandub ( vahemereline vöönd ) Uhtorg Jäärak ehk uhtorg ehk uhtnõva ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. (rohtlavöönd ) Pampa on tasane lähistroopiline rohtla Lõuna-Ameerikas (rohtlavöönd) Pusta rohtla Ungaris (rohtlavöönd ) Liaan Ronitaim ehk liaan on taimede kasvuvorm, mida iseloomustavad rohtsed,
Lauskrannik- lauge reljeefiga rannik,väikesed kõrguste vahed.Järsakrand-kujuneb kohas,kus meri randa murrutab. Pankrannik-aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püst-lood- sete seintega rannad. Astangrand-pudetatesse kvaternaani setetesse murrutatud rand, reeglina pankadest madalamad,laugemad,enamasti kaetud rusukaldega.Lauskrand-madal,iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed,settematerjal rannal ühtlaselt laiali jaotunud.esineb kuhje, kulutus- vorme.Paerannad-paljanduvad lubjakibid tugevasti karstunud.Moreenrannad-kivide,suure ränd-rahnude rohkus, mida lained tuhandete a. jooksul töödeld.Liiva-ja kliburannad-kujunevad lainetusele avatud rannalõikudel,kus tormilainetus paiskab rannale paelubjakivi ja kruusa,liiva.Möllirannad-lainetuse eest varjatud madalates lahesoppides, pm mudaga kaetud savisetted,levivad rannaroostikud.Maasäär,
Seega- rannikud võivad aja jooksul muutuda. · Jõed kannavad rannikule setteid ja jõesuudmed ummistuvad, rannajoon nihkub mere suunas · Pankrannik taandub mere murrutuse tulemusena sisemaa suunas Lainetuse tulemusena tekivad järgmised pinnavormid: rannavallid, maasääred ja rannabarrid VT: TÖÖVIHIK lk. 59 ( ülesanne 7) Märgi joonisele erinevate leppemärkidega, kus toimub kulutus, kus setete kuhjumine. Selgita, miks. Kuhu kujuneb tõenäoliselt maasäär? ( Tv. 59 ül . 8) Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes
Kulutusrandadele on iseloomulik rannajoone sirgemaks muutumine ehk õgvenemine. See on tingitud sellest, et poolsaarte otstes on lainete kulutav tegevus suurem kui lahtedes, kus vesi on tavaliselt madalam ja lainete jõud väiksem. Poolsaarte otstest lahti murtud materjali kannavad lained lahepäradesse, kus see settib. Väga sageli kohtame just poolsaarte tippudes suuri kivirahne ja väiksematest kividest sillutist: seal toimub lainete kulutus. Kõrvaloleva lahe päras võib valitseda aga kena liivarand, kuhu kuhjuvad setted. Kui lainetus jõuab randa teatud nurga all, nii et setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt, siis sellist setete liikumist nimetatakse setete pikirändeks. Kohtades, kus rannajoon muudab järsult suunda, võib setete pikirände tulemusena hakata kujunema maasäär. Allikas: koht, kus põhjavesi maa peale voolab Rannikul esinevate pinnavormide kujunemine oleneb · Lainetuse tugevusest,
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi
c) TURVAS taimejäänustest niiskes keskkonnas d) PÕLEVKIVI - veekogudes vetikatest väga ammusel ajal 7. Oskad selgitada erinevate jõeorgudega seotud nähtusi: Nimetus SÄLKORG SÄNGORG LAMMORG MOLDORG Voolu kiirus Kiire Väga kiire Keskmine Aeglane Kulutus piirkond Põhjaerosioon Põhjaja küljeerosioon Küljeerosioon Küljeerosioon Geograafia kordamismaterjal kontrolltööks 16. okt Tuuli Varik Kus asub ( alam- Ülemjooks Ülemjooks Keskjooks Alamjooks kesk-ülemjooks)
Võrdsete võimaluste loomiseks oleks vaja meie hambapolikliinikutesse ehitada spetsiaalsed osakonnad, kus saaksid käia just vaimupuudega inimesed oma hambaid ravimas ja see oleks neile tasuta, kuna nende niigi väikese toetuse ja abirahade eest ei oleks nad võimelised maksma ka hambaravi, mis oleks veelgi kulukam, kui see on tavainimestele. Vaimupuuetega inimeste abistamine riigi poolt on aga väga suur samm ja muidugi ka suur kulutus, kuid aga me peame tõele otsa vaatama, et ka meie riigis on vaimupuuetega inimesed olemas ja neid ei ole mitte üldsegi vähe 10 000 20 000 kodanikku, kes vajaksid riigi poolset abi. Kõigil vaimupuuetega inimestel on õigus riiklikule rehablitatsioonirahale, minu arvates võiks puudega inimene osa sellest rahast kulutada hambaravile. On ju teada, et hammaste seisukord mõjutab kogu organismi talitust.
väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud. Kõrg-Eesti on ala, mis pärast mandrijää taandumist jääaja lõpul ei jäänud vee alla. Eesti pinnavormid Voor liustikujää vooliva (kulutava ja kuhjava) tegevuse toimel kujunenud, munakujulise põhijoonisega või leivapätsitaoline küngas või seljak. Voored on tekkinud aktiivse liustiku all selle serva lähedal.
segamisele (õhustamisele) INIMTEGEVUS RELJEEF - Kõrgus merepinnast; Nõlvade kallakus; Asukoht LÄHTEKIVIM Vee läbilaskvus; Mineraalne koostis (toitained); Happesus või aluselisus; Sügavus, värvus, struktuur 4. KEEMILINE MURENEMINE EHK PORSUMINE vesi hapnik süsihappegaas soodustab : niiske ja soe kliima FÜÜSIKALINE MURENEMINE EHK RABENEMINE - Külmarabenemine, jää-, tuule-, vee- Kulutus soodustab : kuiv ja suurte tempe-ratuurikõikumistega kliima 5. nende tekkimise põhjused. MULLA PROFIIL - Aja jooksul kujunevad mullas erineva tiheduse, koostise, värvuse ja omadustega horisondid. Ainete liikumine mullas oleneb: lähtekivimi koostisest; taimkatte tüübist; sademete ja aurumise vahekorrast. HORISONDID - Mulla moodustavad eri värvuse ja erinevate omadustega kihid, mida nimetatakse mulla horisontideks. Neid tähistatakse ladina
com/assets/images/P hotography/Terraced%20Fields/vietnam %20terrace.JPG Probleemid Keskkonnaprobleemideks on Laviinid ehk suure hulga lume, jää, kivide, setete või nende segu äkiline gravitatsioonist põhjustatud liikumine. Rusuvoolud ehk mägedes ja mujal positiivsete pinnavormidega aladel esinevad pinnasest ja veest moodustunud tugevad veevoolud. Erosioon ehk voolava vee, liustike, tuule või lainete tekitatud kulutus, mille tagajärjel osa pinnasest ära http://www.jkalpiklubi.ee/fotod_alpinismist/l kandub. aviin/010176.jpg Kasutatud materjal http:// et.wikipedia.org/wiki/K%C3%B5rgusv%C3%B6%C3%B6ndilisus http://et.wikipedia.org/wiki/Laviin http://et.wikipedia.org/wiki/Rusuvool http://et.wikipedia.org/wiki/Erosioon Tänan kuulamast!
Ühistranspordi vahendeid kasutatakse juhul, kui need pole autoga võrreldes aeglasemad ja on piisavalt mugavad. Suurem osa uurimustest näitab, et määravaks saavad suhteline ajakulu, sõidukulud ja mugavused. Rohkem valitakse lennuki või rongi vahel, siin saab määravaks see, 1 kumba transpordi vahendiga saab kiiremini kohale ja milline on rahaline kulutus. Teatud transpordivahendi valik suureneb, kas see on siis lennuk või rong. Oluliseks on ka mugavus transpordi vahendi valikul. Tulemuseks oli see, et enamjaolt reisitakse rongi või lennukiga. Paremal järjel olevad inimesed valivad lennuki transpordi vahendiks, kuna see on kiire ja mugav, neile raha ei ole määravaks. Inimesed, kes reisivad lennukiga arvavad, et rongiga on ebamugav reisida. Vastupidiselt lennukireisijatele rongisõitjad nii ei arva. Oma valitud transpordi vahendiga
Setete transport e setete ränne • Lisaks kulutusele transpordivad lained peenemat settematerjali. • Materjali liikumise suund sõltub sellest, mis nurga all lained randa jõuavad. • Setete kuhjumise tulemusena võivad kujuneda veealused rannikuga paralleelsed piklikud leetseljakud või barrid. • Kui setteid on palju, võib see sulgeda lahe, mille taha tekib laguun. Aja jooksul muutub rannajoon sirgemaks Poolsaarte ja neemikute tippudes toimub intensiivne kulutus (lained painduvad). Kulutatud materjal kantakse lahesoppidesse, kus toimub settematerjali kuhjumine. Settematerjali kuhjumise tulemusena kujunevad ilusad liivarannad. Pika aja jooksul võib kulutuse ja setete kuhjumise tulemusena rannajoon küllaltki sirgeks muutuda. Fjordrannik • Rannikutüüp, kus kõrget kaljust randa liigestavad pikad kitsad kaugele maismaasse ulatuvad sügavad lahed ehk fjordid. • Iseloomulik piirkondadele, kus mäed olid kunagi liustikega kaetud
ja kasumiaruanne. Huvitab väliseid infotarbijaid. Süsteemkäsitlus • On iseloomulik: 1)teadus vaatleb igat objekti süsteemina, mis ühest küljest koosneb paljudest allsüsteemidest ja teisest küljest on ise ühe suurema süsteemi osa 2) uuritavat objekti vaadeltakse süsteemina, mis on kirjeldatav elementide kaudu Väärtusringe põllumajanduses tootmine realiseerimine Ressursid Toodang Raaline sissetulek kulutus kulutus majandisisene käive ost Kaubad, teenused taasuuendus Tulude-kulude lihtne ringe Raha Kaubad ja teenused Majapidamised Ettevõtted Tootmisressursid Ressursitulu • Ostujõud – raha suhteline väärtus, mis väljendub rahaühiku eest saadavate kaupade teenuste hulgast. Majanduskasv • ...on tootmismahu pikaajaline suurenemine.
Ühistranspordi vahendeid kasutatakse juhul, kui need pole autoga võrreldes aeglasemad ja on piisavalt mugavad. Suurem osa uurimustest näitab, et määravaks saavad suhteline ajakulu, sõidukulud ja mugavused. Rohkem valitakse lennuki või rongi vahel, siin saab määravaks see, 1 kumba transpordi vahendiga saab kiiremini kohale ja milline on rahaline kulutus. Teatud transpordivahendi valik suureneb, kas see on siis lennuk või rong. Oluliseks on ka mugavus transpordi vahendi valikul. Tulemuseks oli see, et enamjaolt reisitakse rongi või lennukiga. Paremal järjel olevad inimesed valivad lennuki transpordi vahendiks, kuna see on kiire ja mugav, neile raha ei ole määravaks. Inimesed, kes reisivad lennukiga arvavad, et rongiga on ebamugav reisida. Vastupidiselt lennukireisijatele rongisõitjad nii ei arva. Oma valitud transpordi vahendiga
5.Loeng (9.märts 2009) EKSOGEENSED protsessid: Protsessid, mis on seotud maakoore ja Maa väliste sfääride vastastikuse mõjuga. Nt: kivimite murenemine; tuule, voolava vee ja jää geoloogiline tegevu; lainete tegevus rannikiul jne... 1. Kulutus, purustus (liustik) 2. Transport (tuule kanne) 3. Akumulatsioon, settimine Mida pikem transport seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: Liiv, kruus, liivasavi, saviliiv, mudad, turvas jne.. Diagenees- selle käigus kujunevad pehmetest pudedatest setetest settekivikid. Toimub osakeste liitumine, väheneb pooride maht, iseloomulik hapniku vajak. Mineraalide ümberkristalliseerumine.
Litosfäär-kuni 200 km välim kest,hõlmab kogu maak ja vahevöö ülaosa.ül osa moodust maak,al piir ei ole kindlalt piiritletav.litosflaamad-astenosfääri peal "ujuvad" hiigl plaatjad plokid.laamtektoonika-teooria,õpetus litosf laamade tekkimisest,liikumisest,vastastmõj ja hävimisest,kirjeld laamade liikum ja jõude,mis seda põhj.pinnamood e reljeef-litosf,astenosf,litosf laamadpinnav tekke alusel-struktuursed-maa sisejõudude toimel,murenemis-kivim pealispinna purun v lahustum tagaj,kulutus- lumi,veis,tull,kivim murenemine,kuhje-kivim osakesed liiguvad kõrgemalt madalamale ookeaniline maakoor-5-10 km,settekivimite kiht,basaldikiht.mandriline-40.80km,settekivim kiht,graniidiki,tasaldiki.. .laamade liik üksteise suhtes-rift;samalajal põrkuvad teineteisest eemale rebitud laaamade teised küljed kokku oma naabritega;tekkivad lõhedkuumad punktid-maa tuuma ja vahevöö kontaktalal olev kohad,ümbrusest oluliselt kuumemad,nende kohal vahevöös leiavad aset tõusvad magmavoolud
Erosioon Selgitus, hetkeolukord erosioon ehk uuristus on tuule (deflatsioon ehk ärakanne) ja vooluvete poolt põhjustatud kivimite, setete või mulla kulutus ja ärakanne Igal aastal kantakse erosiooni tagajärjel umbes 25 miljonitt tonni mulda. Eesti tingimustes on looduslik (inimese kaasabita tekkiv) erosioon väga väike. Vee-erosiooni esineb vaid piiratud aladel Lõuna-Eesti küngastel. Tuuleerosioon on valdav. Põhjused seda tingivad mitmed abiootilised tegurid: paduvihmad ja vooluveed, tuul ning temperatuuri kõikumine. Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa.
sõitjate- ja kaubavedu. 13. Iseloomusta Eesti rannikut ja protsesse, mis seda kujundavad. V: Eesti rannikut tervikuna iseloomustavad arvukad poolsaared ja lahed, rohked rannikumere saared (üle 1500), settekivimid, lainetuse tekitatud kergesti kulutavad ja kuhjuvad setted ning maakoore aeglane tõus kogu ranniku ulatuses. 14. Nimeta Eestis esinevaid järsk -ja lauskrandasid. V: Järskrannad: Rannamõisa, Muuksi ja Ontika. Lauskrannad: Harilaiu liivarand, möldri moreenrand 15. Kirjelda kulutus- ja kuhjerandade levikut Läänemere rannikul. V: Rootsis ja Soomes, kus paljanduvad eelkambriumi kristalsed kivimid, valitseb tugevasti lahtedest ning poolsaartest liigestunud skäärirohke kulutusrannik.Lätis ja Leedus, kus rannik tektooniliselt vajub, on see suhteliselt sirgjooneline, saarteta ja põhiliselt kuhjeline. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: EUROOPA KLIIMA 1. Millised tegurid kujundavad Euroopa kliimat?
seegi pole lõplik lahendus. Veehoidla rajamiseks on vaja teha mitmesuguseid hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete transport ja setete kuhjumine e akumulatsioon. Seda tööd võib voolav vesi teha kahel moel: kas nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjumise e uhtumise teel või sängivooluga mööda kindlat vooluteed. Voolav vesi kannab setteid edasi kolmel viisil. Kõige jämedamat materjali suudab vesi veeretada mööda sängi põhja või hüpitada lühikeste vahemaade taha. Kõige rohkem setteid kantakse hõljumina. Osaliselt suudab
Juhtkonna erimeelsused, ei suuda saavutada kompromisse. VII. EELARVE Eelarve Ühik Kogus Ühiku hind Maksumus kulukoha EUR nimetus Ruumi rent 3 kuud 6 700 12 600 Reklaam Kuulutus 10 15 150 vabatahtlikele Kulutus 5 10 50 personalile Kuulutus 3 25 75 avamisele Reklaamikulud 275 kokku Avamisüritus Puuviljavaagen päev 1 20 20 Kringlid päev 2 40 80 Kovh, tee päev 6 35 210 Tarvikud päev 6 15 90
Pinnamoe kujunemise teisel etapil algas mandriliustike kulutav tegevus. Jääaegade arvu suhtes ei ole teadlased üksmeelel. Arvatakse, et neid on olnud 3-6. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Selle käigus hävitati küll varem välja kujunenud setted ja pinnavormid, ent reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid. Hiljem, mandrijää serva taandudes, asendus varasem kulutus setete kuhjega. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine toimuski selle geoloogiliselt suhteliselt lühikese aja jooksul umbes 11 000-13 000 aastat tagasi. Mandrijää taandus meie territooriumilt kagust loodesse, vabastades jääkattest esmalt Kagu-Eesti ala ning viimasena Loode-Eesti ja Lääne-Eesti saared. Jääserv ei taandunud ühtlaselt - seda katkestasid seisakud ning isegi ajutised pealetungid, mida tõendavad ulatuslikud küngastike vööndid
Kahe suurveeperioodi piirkondades esineb ka kaks madalveeperioodi: suvine ja talvine. Suvise madalvee põhjustab sademetehulga vähenemine ja kõrge temperatuur. Suvisel madalveeperioodi peamine toiteallikas on põhjavesi, millele lisandub ka vihmavesi. Talvise madalvee põhjustab pindmise toitumise lakkamine ja peamiseks toiteallikas on samuti põhjavesi. VOOLUSÄNG JA SELLEGA SEOTUD PROTSESSID Voolava vee reljeefi mõjutav tegur jaguneb kolmeks osaks: kulutus ehk erosioon, setete transport ja setete kuhjumine ehk akumulatsioon. Voolav vesi võib seda teha mitmel moel: nõlvade ühtlase kulutamise ja setete jalamile kuhjamise ehk uhtumise teel või sängivooluna mööda kindlat vooluteed. Uhtumine esineb perioodiliste sademete korral, selle korral nõlvast alla valguv vesi võtab kaasa kõige peenema materjali. Kulutuse käigus võivad tekkida uhtorud, need on kõige iseloomulikumad vahelduva reljeefi ja intensiivse põllumajandusega piirkondades.
Majandus: Tund 5 10.klass NÕUDLUS 1.Mis on nõudlus ja milline on hindade roll turumajanduses? Nõudlus on seos hüvise hinna ja selle koguse vahel, mida tarbijad antud ajaperioodil soovivad ja suudavad osta. 2.Miks inimesed ostavad mingit kaupa madalama hinnaga rohkem ja kõrgema hinnaga vähem? 1.Raha kulutus on väiksem. 2.Madalama hinnaga saab rohkem, kui kõrgema hinnaga. 3.Kui midagi maksab liiga palju, siis läheb inimene sinna kust on võimalik odavamatl osta. 4.Ja kui raha on vähe, siis ostad odavama toote. 3.Kuidas kujuneb turuhind? Turuhind on nõudmise ja pakkumise kompromissina välja kujunenud hind. Turuhind kujuneb vastavalt sellele, kui palju inimesed mingit kindlat toodet nõuavad.. 4.Kuidas mõjutab nõudlus hindade suurust? 1
annaabi.ee 
