· Kujunesid nn. rahvuslinnaosad 1. Whitechape juudi kvartal. 2. Limehouse hiina linnaosa jne. ·. Linnaosadesse rajati enamik suuri spordiehitisi Epsome Wimbledoni Vana Wembley hipodroom staadion staadion · Soliidsed inimesed elasid West Endis · Finantsmaailma peakorterid paiknesid City`s · valitsusasutused Westminster´is · kurikuulus ööelu keskus oli Sohos. · Ebenezer Howardi aedlinnad · Väikelinnad suurlinnast eemal · Aedlinn ca 24 m² territooriumi keskele · Elanikkonna suuruseks kuni 30 000 inimest · 1903.a. rajati esimene aedlinn Letchworth · Hiljem veel teinegi Welwyn. · Aedlinnade teket soodustas ka metroo Welwyn Letchworth
sidesõna ees. Vennas on väike, kuid tubli. Film oli lühike, aga huvitav. Võistlused pole mitte Elvas, vaid Otepääl. Mulle tundus, nagu oleks keegi tulnud, ent eksisin. 3. Põhisõna järel olev lisand eraldatakse koma(de)ga, omastavaline lisand ainult eestpoolt, kui see on täiendiks järgmisele sõnale. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei eraldata. Türil, kenas aedlinnas, toimus suur lillenäitus. Türi, kena aedlinna lillenäitused on kuulsad. Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 4. Liitsõna korduva osa asemel kasutatakse sidekriipsu. Liha-, kapsa-ja seenepirukad pandi klaaskaussidesse, -taldrikutele ja -vaagnatele. 5. Koondlauses (mitu samale küsimusele vastavat lauseliiget) on kokkuvõtva osa järel koolon, kui järgneb loetelu, ja loetelu järel mõttekriips, kui järgneb kokkuvõttev osa. Kui kokkuvõttev sõna puudub, pole ka koolonit ega mõttekriipsu. Süüdlasi oli kolm: Alo, Ilo ja Ülo
Orgaaniline väikelinn. Soosis arhitektuuri, mis väljendaks rahvuslikku kultuuri ja lihtsustatud vorme. ,,lihtsaim vorm ei ole alati parim, aga parim on alati lihtne." Eramuarhitektuuri peamiseks ülesandeks on täita põhilised elulised vajadused kasutades kõikvõimalikke praktilisi vahendeid. ,,arhitektuur ei ole kunst" Muthesius'e, Tessenow'i, Riemerscmid'i ja veel mõnede arhitektide ühistööna on 1908 loodud aedlinn Hellerau Saksamaal. Inimlik ja funktsionaalne linnaplaneering, mõjutused inglise aedlinnast. 3. Deutscher Werkbund ja Bauhaus Deutscher Werkbund oli saksa tootjate ja ettevõtjate liit. Asutatud Hermann Muthesiuse eestvõttel 1907 Münchenis Saksamaal. Liit ühendas arhitekte, tarbekunsti käsitöölisi ja uuendusmeelseid ettevõtjaid töösture. Liidu eesmärgiks oli viia ehitus ja tarbekunsti käsitöö uutele tööstuslikele alustele mängides tähtsat rolli
avanesid maja üksikud toad. Terrass- aias tavaliselt tasane ala, üldiselt hoone ees; tihti ümbritsevast maastikus kõrgemal ja tugimüüri või nõlvaga eraldatud; kallakule võidakse teha trepisarnane terrasside kogum. William Robinson- aluse panija looduslikule aiakujundusele Reginald Blomfield- arvas et planeerimine on vajalik 19. sajandi “roheline liikumine” pani aluse unistusele linnast kui aiast = aedlinn. G.Jekyll- aiakunstnik, robinsoni idee järgija West- valge ja roheline, jugapuu , cotagge stiil F.L.Wright- maastik pluss arhitektuur R. Verey- kasutas palju sibullilli, kasutas oskuslikult taimi B.Chatto- rajas kruusasele alale lopsaka aia, õpetas kuidas leida erinevatele kohtadele vastavaid taimi, mis ei vaja palju hooldust. P.Oudulf- kõrrelised, värvikamma, Hollandi aiakunstnik, lilleaasad M.Ruys- vältis kõverjooni, ruudu ja kolmnurgakujulised
Linnad on: Sotsiaalne ja kultuuriline keskus, kultuuri kandjad, kaubanduse koht, juhivad ümbruskonda (linnavalitsus) Maailma suurlinnad on: Los Angeles, California, New York, London, Tokyo, Aina rohkem inimesi kolib linna ja rikkamatesse riikides. Ligi 75% rahvast elab linnas ja vaesemates 50% ja see arv kiiresti kasvab, palju inimesit kolib ka äärelinnadesse ja paar km. Linnast välja, et saaksid rohkem vaikust ja oma aeda Mõisted: 1) Rassid- inimeste jaotus tunnuste järgi 2) Aedlinn-eramajade piirkond (igal ühel oma väike aed) 3) Linnastumine-linnaravastiku osatähtsuse suurenemine 4) Sisseränne-riigi sees rändamine 5) Välisränne-ühest riigist teisse 6) Emigiatsioon-väljarändaja 7) Immigratsioon-sisserändaja 8) Rände sihtmaa- kuhu rännatakse (lõpp) 9) Rände lähtemaa- kust lähevad (algus) 10) Rändesaldo-sisserände ja väljarände vahe 11) Migratsiooni reguleerimine- piir millest rohkem inimesti aastas riiki elama ei võeta( ei kehti turistidele)
Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal asuva paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, mkaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi. 1960. aastatel alustati elamupiirkondade arendamist Mustjõe, Tondi ja Mustamäe piirkonnas; 1970. aastatel Väike-Õismäel; 1980. aastatel Lasnamäel. Tallinn jaguneb kaheksaks halduslinnaosaks ja linnaosad jaotuvad omakorda 84 asumiks: Haabersti Kesklinn, mille koosseisus on ka Tallinna vanalinn Kristiine Lasnamäe Mustamäe Nõmme Pirita Põhja-Tallinn ELANIKUD
alati muust tekstist koma(de)ga. tule õhtul meile. 8. LISAN Põhisõna järel olev lisand eraldatakse Türil, kenas aedlinnas, toimus D koma(de)ga. suur lillenäitus. Omastavaline lisand ainult eestpoolt, Türi, kena aedlinna lillenäitused kui see on täiendiks järgmisele sõnale. on kuulsad. Ees-, kui- ja na-lisandit komaga ei Aedlinn Türi (Türi kui aedlinn, eraldata. Türi aedlinnana) on tuntud oma lillenäitustega. 9. RIND- Rindlause koosneb iseseisvatest (st a) Hiir hüppas, kass kargas, vana LAUSE üksinda kasutatavatest), karu lõi trummi. samaväärsetest osalausetest, mille b) Ma tulen teile või tuled sina vahel võivad olla meile.
* Loetle individuaal (Single Unit Detached)- ja korterelamule (Mid-Rise) lisaks veel elamutüüpe. • Minikortermaja ehk kitsas ridaelamuboks • Luksuslik lai ridaelamuboks (Townhouse) • Ridaelamuboksi peal on veel teine eraldi juurdepääsuga ridaelamuboks (Duplex townhouse) • Hoovkvartal ehk ühise krundi/hoovi peal on mitu individuaalelamut (Bungalow court)- naabrussuhted ja naabrivalve head, külgedel aknad puuduvad • Aedlinn ehk L-kujuline maja (Courtyard-garden apartement)- väljaspool on madal müür või hekk/aed, aknad maja sisehoovis, igast toast on väljapääs; väike hoov 20*20 m • Paarismaja (Duplex)- ristikujuline maja, kus on 4 aeda/hoovi -Kõiki elamutüüpe saab kombineerida ja ühes kohas korraga ehitada. -Aedlinn (L-kujuline) vs riba-kvartal (ridaelamud): tiheduse vahe ja kas on lisahüvesid (aed, kõnnitee, mänguväljak jne).
Tallinn väljaspool Vanalinna. Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare ja Kopli, Harku järvest lõunas Väike-Õismäe ja Mustamäe. Idakaares paikneb Tallinna suurim park Kadriorg, mille kohal paekaldal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe, kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat ja muid paikkondi. Muuseumid väljaspool Vanalinna. Kumu kunstimuuseum- ligi 25 000-ruutmeetrises muuseumihoones on läbi maja kõrguv aatrium ning seitse korrust, millest kaks on maa all. Lennusadam- sadam Tallinna lahe ääres. Sadamas on tähelepanuväärne raudbetoonkoorikust vesilennukite angaar, mis on rahvusvaheliselt oluline arhitektuuri- ja ajaloomälestis
ning idapoolsest madalamast all-linnast. Vanalinna ümbritseb mööda bastione ja kunagist esplanaadi kulgev haljasvöönd.Kesklinnast lääne pool asuvad Kalamaja, Pelgulinna, Lilleküla ja Tondi asum, neist kaugemal Paljassaare (Paljassaare poolsaarel) ja Kopli (Kopli poolsaarel), Harku järvest lõunas Väike- Õismäe ja Mustamäe, mis asuvad kunagistel Kadaka küla maadel. Edelas, laialdasel liivikualal, paikneb Nõmme aedlinn, kus eristatakse Rahumäed, Männikut, Hiiut, Kivimäed, Pääsküla, Liivat jt paikkondi.Idakaartes moodustab kesklinna loodusliku piiri Põhja-Eesti paekallas, mille jalamil paikneb Tallinna suurim park Kadriorg. Paekalda kohal asuvad Ülemiste ja Lasnamäe. Kaugemal kirdes, Pirita jõe orus, asuvad Kose ja Pirita, Viimsi poolsaarel lõpeb linn Merivälja ja Mähe aedlinnaga. Pärast Põhjasõda oli Tallinnas vaid paar tuhat elanikku. Elanike arv suurenes järgmiselt: 1820
elurajoonides. Keskkonna laiendatud mõiste keskkond väga lai mõiste. Keskkonnateadlik planeerimine. 24. Utopistid vastandumine ajaloolise linnaga avatud vabakujuline linn, avatud linnaruumi idee vaadet ilmestaks loodus ja mitte vabrikuhooned. Reformaatorid korrigeerida linna arengut, mitte muuta ega luua uut ühiskonna korda. Urbanistid tahtsid sisse viia uusi linnamudeleid ja ideaale planeerimisse. 25. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Aedlinn on jalakäijatele orienteeritud linn kõik eluks vajalik on olemas käe-jala juures. On piiratud elanikkonna arvuga. Iseteenindav linn. Linnade vahele jääb roheline tsoon. Linnad ühendatakse omavahel raudteega. 26. Modernistliku linnakäsitluse põhiseisukohad: · Kubismi ruumikäsitlus maastikus vabalt paiknevad hooned. · Tony Garnier'i avatud linn funktsioonide eraldumine.
lõunast Pelgulinna asumiga, läänest Pelguranna asumiga ja põhjast Kopli ja Paljassaare asumitega. Sitsi asumis elab ligi 4000 elanikku. Sitsi asum on tekkinud 1899.-1900. aastail rajatud tekstiilivabriku juurde, mida rahvasuus nimetati Sitsi vabrikuks. Tehasega ühel ajal alustati ka Sitsi töölisasula ehitamist. Asumit iseloomustavad kahekorruselised puitelamud. 1920. aastate keskel rajati Niidi, Lina ja Puuvilla tänavate piirkonda Sitsi aedlinn . Karjamaa asum paikneb Kopli ja Tööstuse tänava ning mereranna vahel, piirnedes läänest Kalamaja ja edelast Sitsi asumiga. Karjamaa piiresse kuuluvad ka Hundipea piirkond ning selle kõrval asuv Miinisadam. Karjamaa asumis elab ca 5 000 elanikku. 19. sajandi lõpuni asus Karjamaa piirkonnas ainult üksikuid ehitisi. Olukord muutus, kui Karjamaa lähipiirkonda rajati Balti Puuvillavabrik ja elamurajoon. 1960. aastate algul ehitati Karjamaa piirkonda ühed
jalutuspargid · Aedlinnad: Reaktsioon urbaniseerumisele, maksimus suurus 30 000 elanikku, ridaelamud, umbtänavad. Elamusrajoonide vahel pargid 19. Aedlinnade areng Eestis 20. Sajandil · Mõjutused: Eesti mõjutused tulevad saksamaalt, esimesed aedlinnad olid Tallinna lähistel, Muugas · Näited: Tamme ja Tähtvere Tartu aedlinnad, Romanovo aedlinn 20. Kadrioru park 20. sajandil (iseseisvalt) Kadriorus säilis regulaarpark, küll hooldamata kujul, kuni 1920 30. Aastateni. Siis mätastati osa diagonaalteid ja tihendati puistut boskettide sisse istutavate puudega. Regulaarne olemus säilis, vaid teedevõrgu näol. Madalamale terassile rajati purskkaev ja roosiaed
Tallinnas oli eelnevalt hobupostijaamad ja hoburaudteed. Hoburaudtee liine oli 2 19 sajandi lõpus jälgisid väga kindlalt eeslinnasid. Esimesed planeerimiskavad ja kruntide jagamised toimusid jälgides eeslinnade laienemise eelduseid. 20 sajandi alguses läks linnade kasv nii kiiresti edasi, et tuli hakati generaalplaane hakata looma (Saarineni generaalplaan 20 sajandi alguses). Tagasi 19 sajandisse hakati Saksamaa linnade eeskujul planeerima aedlinnasid (n. Saku aedlinn). Puitasumitega eeslinnad: Tartus Riia ja ülejõe Narva suunas, Pärnus ülejõe eeslinn, lõuna poole ja Riia eeslinn jne. Urbanisatsioon eeslinn + linnastute kokkukasvamine. Koondumine linnadesse (toimub ka praegu ja progresseeruvalt), hõlmab muutuseid rahvastiku kultuuris, elulaadis. Külas ja küla tüübid: ridakülad, hajakülad, tänavkülad, sumbkülad jne. Ajaloolised tüübid: ridaküla, hajaküla, tänavküla. Maa-asustus oli tekkinud kihelkonnakirikute juurde
hakkas selle mõjul ka ise näidendeid kirjutama. Edu tõi kirjanikule draama ,,Klaasist loomaaed"(1945), romantilise peategelas Tom Wingfieldi meenutus oma emast ja õest Laurast. Publitzeri auhinna võitnud näidend ,,Tramm nimega ,,Iha"(1947)-on psühhoanalüütiline lavalugu Blanche DuBois` vaimsest kokkuvarisemisest sotsiaalsete , veel enam aga psüühiliste pingete tõttu. Ka teistes tema näidendites, nag ,,Suvi ja suits", ,,Kass kuumal plekk-katusel", Orpheus laskub põrgusse", ,,Aedlinn", ja ,,Iguaani öö", rajaneb konflikt unistuste ja tõeluse vastuolul. Mihhail Bulgakov (1891-1940)-Sündis Kiievis vaimuliku akadeemia proffessori suures kultuurilembelises perekonnas, lõpetas Kiievi ülikooli arstiteaduskonna; paar aastat tegutses õpitud erialal, aga mitte kauaks, ning asus elama Moskvasse ning töötas algul ajakirjanikuna,hiljem Moskva kunstiteatri näitejuhina. 1925.a. hakkas ajakiri Rossija avaldama tema romaani ,,Valge kaardivägi"
1974. a rekonstrueeriti laiarööpmeliseks. 1917. aastaks oli asula elanike arv kasvanud sedavõrd, et saadi alevi õigused. Arenes hoogne ehitustegevus. 2. juulil 1926. a sai alev Türi linna nimetuse. Üldise tuntuse sai linn aga siis, kui 1937. a detsembris alustas tööd Türi saatejaam ja eetrisse läks kutsung "Halloo! Halloo! Siin Tallinn, Tartu ja Türi!". Esimese vabariigi ajal kujunes Türist rohkete parkide, puiesteede ja väikeelamutega aedlinn. 1941. a sõjasuvel sai linn rängalt kannatada. Hävis suur osa linna hoonestusest (raadiojaam, sillad, raudteejaam, üle 100 hoone). Sõja järel 1950.-1959. a oli Türi rajoonikeskus. Omavalitsuslik staatus on Türil 20. detsembrist 1990. Linna üldilme määrab endiselt madal hoonestus, kaunid koduaiad ja rikkalik rohelus. RAUDTEE TÜRI LINNA ALGUS XIX sajandi teisel poolel hakati Eestimaa kubermangus raudteevõrku rajama. See kulges aeglaselt, sest nõudis suuri summasid
karikaid, mis toob kuulsust Indiale juurde. Seal mängitakse ka kabet, malet ning nendes 10 alades on samuti maailma rekordid Indias. Traditsionaalsed spordialad, mida mängitakse vaid Indias on näiteks kabaddi, kho kho ja gilli-danda. (3) LINNAD · Delhi -- India pealinn üle tuhande aasta ja süda Põhja-Indias. · Bangalore -- Aedlinn pensionäridele · Kolkata (formerly Calcutta) -- the cultural capital of India, Kolkata is home to numerous colonial buildings. It is known as The City of Joy. · Mumbai (formerly Bombay) --,, Bollywood" linn (1) 11 Kokkuvõte Minu jaoks tundub India väga huvitav riik, kus ma tahaks ise ka kindlasti ära käia. Ometigi on Indias väga kehv olukord: näljahädad, puhtus jne. Väga
400m kõrge, ümber keskjoone liikuv. Le Corbusieu: Moskvas. Corbusieu on pseudonüüm, propageeris funktsionalismi igal pool. ka geomeetriline abstraktsionism, siis tegutses pärisnime Jeannret all. Oli prantsuskeelse ajakirja L'Espirit Nouveau peatoimetaja. selle ajakirja kaudu levis funkstionalism ka Eestisse. Lektor, propageeris funktsionalismi mujal maailmas ka. Vaiade kasutamine, natuke sambalaadsed. Villa Savoye Pariisi juures. Marseilles'is kõrghooned jämeda vaiamotiiviga. Aedlinn - tema populariseeris neid. Tänavad kaotati, majad ehitati pargi sisse. Palju tiike, basseine, rohelust. Majade vahel väikesed teed. 19.saj lõpus mõtles selle välja E.Howard. Ka Annelinnas, Mustamäel üritati aedlinna - koondati suuremad tänavad kvartalite külgedesse. Enamus hoonestikus pargi sees. Aedlinn on kallis, kuna nõuab aednikke pidevalt. NL-il polnud raha, lõunamaades polnud niiskust piisavalt. Corbusieu tegi aedlinna Indiasse
jätkuvalt lehtlad, aiamaja, pergolad, skulptuurid; 19 saj. teise poole arhitektuuris valitses historitsism- ajalooliste stiilide jäljendamine; 19/20 saj. vahetusel tõusid esiplaanile juugend ja heimatstiil; 1920 a. funktsionalism soodustas regulaarseis planeeringuid ja kujundusi. 20 saj. linnaparkide loomisel järgiti valdavalt Volkspark'i ideed: Lõbustuspargid, Spordipargid, Looduspargid, Lastepargid. Aedlinn: Aedlinna tekkimise põhjus: urbaniseerunud linnas kasvavad probleemid, samas sureb maaelu migratsiooni ja põllumajandus kriiside tõttu välja. Max suurus 30 000 elanikku; Hoonestuse moodustavad aiaga ridaelamud; Läbisõiduliikluse vältimiseks umbtänavad; Elamurajoonide vahel ja ümber roheline tsoon- pargid. Esimesed aed-eeslinnad ja aed-külad: Letchworth Garden City- 1903, Hampstead Garden Suburb- 1908, Welwyn Garden City- 1919. 19. Aedlinnade areng Eestis 20. sajandil.
küla oli arvatavalt olemas juba 14. sajandil, kuid vanim tänaseni säilinud kirjalik teade pärineb aastast 1564. Vanadest nimedest on tuntumad Kertil, Kärtellby, Kertel. Kärdla esimestest asukatest - rootslastest annavad märku mõned tänasedki koha- ning perekonnanimed. Kärdla enda nimi tuleb samuti rootsi keelest ja tähendab tõlkes soist, märga orgu. Linnast läbi looklev Nuutri jõgi on oma nime saanud Knudi-nimeliselt mehelt või tema talult. Kärdla on aedlinn (linnaõigused 1938). Sellest annavad tunnistust suured aialapid ümber väikeste puumajade, vuliseva veega kraavid ja ojad, palju puid, põõsaid ja lilli. Vana Kärdla ehk siis merepoolne osa on kui romantiline nukulinn, vanavanemate ja lapselaste koosolemise imeline maa. Kärdla hakkas eriti kiiresti arenema pärast seda, kui Ungern- Sternbergid rajasid 1829. aastal tekstiilivabriku, mille põhitoodanguks kujunes hästi töödeldud villane riie - kalev. 1941
küll valmis 400-meetrise ringrajaga staadion, kuid maakonna kergejõustiku arengu seisukohast polnud sellest mingisugust abi, sest puudusid nii tasemel hüppepaigad kui korralik jooksurada. Just seetõttu pole seal saanud korraldada ka suuremaid võistlusi; sellest on kahju, sest Jänedat oleks võimalik kujundada maakonna noorte suvelaagrite läbiviimise paigaks, kuna seal on ilus järv ja kaunis loodus. TÜRI Türi on väike aedlinn Kesk-Eestis, mida teatakse enamasti lillelatade tõttu, kuid ka siin tegeletakse edukalt mitmete spordialadega, sealhulgas kergejõustikuga. Türil leidis kergejõustik esimesi poolehoidjaid paberivabriku töötajate ja raudteelaste hulgas. Peeter Molli, Karl Lorenzi ja Madis Tempi initsiatiivil hakkas koos käima grupp spordihuvilisi, kelle eelisharrastus oli küll jalgpall, kuid tegeleti ka teiste populaarsete aladega. Loogilise jätkuna asutati kohaliku haridus- ja muusikaseltsi juurde 1912
sureb välja põllumajanduse kriisi ja väljarände tõttu. Linn on nagu magnet mis tõmbab inimesi enda poole: kõrged palgad, karjäärivõimalus, kultuur ja lõbustused. Samas on siin rikutud keskkond, slumm, töötud, töökoht kodust kaugel jne. Maal on aga kaunis loodus, õhk, päike, vesi, palju vaba maad, kuid - puudus tööst, seltskonnast, kultuurist, madalad palgad... Kuhu peaksid inimesed küll minema? Vastus - aedlinna elama. Aedlinn on kombinatsioon linna ja maa parimatest omadustest. Seejärel esitleb Howard oma ideed ja kuidas seda ellu viia. Linna skeem on ringikujuline, kuid see ei tähenda et linn peaks niimoodi välja nägema. Asi on põhimõttes. Aedlinn asub maal, kus maahinnad on madalad. Linna südames on suur park ühiskondlike asutustega (teater, muuseum, haigla, raekoda). Seda ümbritsevad elamurajoonid ühepereelamutega, mille juurde loomulikult kuuluvad aiad. Elamurajoonide vahel on veel üks
Iseseisvuse algul vanade linnade kasv esialgu aeglustus, sest tööstus vajas ulatuslikke ümberkorraldusi. 23 väikelinnale anti aleviõigused, need linnad kujunesid ümberkaudsete põllumajanduspiirkondade teeninduskeskusteks. 30-ndatel aastatel pärast ülemaailmse majanduskriisi lõppu hakkasid linnad jälle kasvama. Kiiresti arenes Tallinn ja tema lähiümbrus. Eesti iseseisvusperioodil oli Nõmme omaette linn ning tema kasv oli eriti kiire. Iseseisvusperioodi lõpuks tõusis Nõmme aedlinn rahvaarvult viiendaks linnaks Eestis, jõudes peaaegu kandadele vanadele tööstuslinnadele Narvale ja Pärnule. 1938. aastal anti suurematele alevitele omavalitsusõigused ja nimetati samuti linnadeks. Seega kasvas ametlike linnade arv peaaegu kolm korda - 12-lt 35-ni. Ümbernimetatud alevid siiski tõelised linnad veel ei olnud. Teine oluline tegur, mis asustuse arengut mõjutas oli maareform. Maal riigistati mõisnike maavaldused ja osa mõisamaad jagati talupoegadele ja moonakatele
arhitektuuri ümbritseva loodusega. Ta nimelt püüab vältida igasugust kontakti maja ja maastiku vahel. Maastik on klassikaliselt pastoraalne - avar niit puuderühmadega, kaugemal mets. Elegantne karpmaja maandub puude vahele murule nagu valge lind, midagi muutmata. Maja alumine osa on värvitud tumeroheliseks, et jätta muljet nagu maja toetuks ainuüksi valgetele sammastele. Aed on katusel ja terrassidel - avatud päikesele ja tähtedele... (nn "vertikaalne aedlinn" - Ville Radieuse). Aed on kõrgel selleks, et vältida kontakti "ebatervisliku ja niiske" muruga ja et võimaldada vaateid kaugusesse läbi akende müüride sees. Le Corbusier oli keegi, kes vaatas hoonet kui masinat, toimimas koos teede, autoparklate ja katusaedadega, astudes vastu maastikule. Arhitektuur versus maastik. Le Corbusier joonistas parke väga vanamoelisel viisil, ta viitas nt Parc Monceau'le. On väidetud, et tema pargikujunduse ideed olid üsna
9452 21581-1 Adra/ Vääna 59.38462324.400469 9452 Harku vald 9451 21580-1 Adra/ Vääna 59.38488324.400402 9451 Harku vald 27813 4400006-1Adraku 58.94256226.817527 27813 Avinurme vald 27814 4400005-1Adraku 58.94244726.817828 27814 Avinurme vald 134590 21729-1 Adruvahi 59.33785124.225025 134590 Keila vald 134591 21799-1 Adruvahi 59.33741824.228183 134591 Keila vald 5193 41102-1 Aedlinn 59.36639925.073154 5193 Raasiku vald 5194 41101-1 Aedlinn 59.36644325.073258 5194 Raasiku vald 25974 8200008-1Aedlinna 58.04739726.474950 25974 Otepää vald 25975 8200009-1Aedlinna 58.04746726.473701 25975 Otepää vald 28036 8200011-1Aedniku 58.07023125.977910 28036 Põdrala vald 80030 8200010-1Aedniku 58.07039425.978134 80030 Põdrala vald 123360 Aegna sad 59.57134224
annaabi.ee 
