TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Matemaatika-loodusteaduskond Meresüsteemide Instituut Erik Illaste YAEB-12 KAUGSEIRE RAKENDUSED OOKEANIDE JA MEREDE UURINGUTES Referaat Õppeaine: Üldine okeanograafia ja limnoloogia Õppejõud: Prof. Urmas Lips Tallinn 2015 SISUKORD Sissejuhatus.........................................................................................................................2 1. Kaugseire mõiste............................................................................................................2
Taimkatte kaugseire Eksamiküsimused 1. Kaugseire füüsikalised alused. (Kiirguse spekter, heledus, heleduskordaja, kiirgustemperatuur, polarisatsioon). Kaugseire baseerub elektromagnetkiirguse ja aine vastastikuse mõju füüsikalistel seaduspärasustel. Kiirguse spekter: gammakiirgus, röntgenkiirgus 0.03 3 nm, ultraviolettkiirgus 3 400 nm, nähtav kiirgus 400 700 nm, lähisinfrapunane kiirgus 700 1500 nm, keskmine infrapunane kiirgus 1500 6000 nm (6 µm), infrapunane (soojuskiirgus) 6 300 mikromeetrit, mikrolained (raadiolained) suurem kui 300 mikromeetrit ehk 0.3 mm.
mitukümmend või isegi sada kanalit. II blokk: 1. Nearest neighbor K lähima naabri meetod- klassifitseerimis metoodika. Eesmärgiks on sateliitpildi abil laiendada detailsete mõõtmiste andmeid. Eeldab, et analüüsitavate tunnuste ning heleduste vahel valitseb statiliselt oluline korrelatsioon. Tekkival pildil omistatakse piksli väärtuseks k talle spektraalselt lähima proovitüki andmete kaalutud keskmine. 2. Kaugseire kasutamine, muutuste leidmine 3. Kirjelda vilja põllu heledust kevadest kuni võrsumiseni 4. 8 bittis palju nivoosid- 256 5. Kas nähtav valgus on pikim lainepikkus kaugseires? Ei, raadio lained on 6. Mis teeb stressis vetikas lähisinfrapunases? 7. Päikesefotomeeter- aeronett 8. PCA, histo, overlay , assign-idrisi käsklused Pca, overly üleval pool, assign omistab rasterikihile uuest kohast uued väärtused.
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Referaat RANNIKUMERE KAUGSEIRE Keskkonnamonitooringu alused Tallinn 2012 Sisukord 1. SISSEJUHATUS.......................................................................3 2. RANNIKUMERE KAUGSEIRE OLEMUS........................................3 2.1 Kaugseire põhilised eesmärgid..................................................................4 3. KAUGSEIRE PROGRAMMI MAJANDUSLIKUD, POLIITILISED JA
Satellidid kaugseire seadmed Kaugseire üheks liikumapanevamaks jõuks oli eeskätt sõjaline huvi, nagu seda on juhtunud paljude tehnikaalade puhul. Inimesi huvitas teada saada vaenlase sõjaväe paigutust tema territooriumil. Juba üleeelmisel sajandil tehti katseid pildistada vaenlase piirkonda fotoaparaatide abil, mis olid kinnitatud tuvide külge. Kaugseire seisis üle saja aasta peamiselt vaid aerofotode tegemises, aga see andis suure panuse kartograafiasse. Orbiidile on saadetud üle 100 kaugseiresatelliidi, millel on erinevaid sensoreid. Esialgu oli nende põhiülesandeks ilmastiku jälgimine. Esimene meteoroloogiasatelliit saadeti orbiidile 1966. aastal. Esimene spetsiaalselt Maad ressursse uuriv satelliidiseeria Landsat alustas tegevust 1972. aastal. Järgnesid Envisat, Terra jpt.
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1...
2. Kontaktseire ja kaugseire: mõisted, plussid ja miinused 2.1 Mõisted Kaugseire (remote sensing) kõige üldisemas tähenduses on informatsiooni kogumine objekti kohta ilma temaga füüsilisse kontakti astumata. See definitsioon on laia haarde tõttu ebamäärane: siia alla mahub igasugune vaatlemine ja kuulamine! Teiselt poolt on "füüsiline kontakt" ka natuke ebamäärane mõiste. Me teame, et väli (sealhulgas valguslained jt. elektromagnetlained) on niisama füüsiline kui puudutus, mis realiseerub molekulaarsel tasemel ikka sellesama elektromagnetvälja toimel.
Teadus on ühtne tervik, kus üks osa mõjutab teist. Tehnoloogia teaduse rakendamise tulemus ehk teadmised, mis on teaduse rakendamise tulemuseks, kuidas midagi teha või valmistada. Kohateave on asukohaga seotud andmed. Üldmaateadus uurib Maa ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist sarnaste omadustega aladeks ning üldisi seaduspärasusi, mis iseloomustab Maal toimuvaid looduslikke protsesse. (N: millest sõltub vulkaanide paiknemine? Miks puhuvad passaadid?) Kaugseire on andmete kogumine kaugelt seadmetega, mis ei ole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Rasterkaart kaart, kus pikslid on seotud geograafiliste koordinaatidega. Geoinfosüsteemis (GIS) ka kohateabega. Vektorkaart kaart, kus nähtusi tähistavad punktid, jooned, pinnad ja nende kogumid. Koropleetkaart nähtused pindade kaupa, mis on jaotatud mingi väärtuse alusel. Pindalakaart objekti pindala muutuv, vastavalt kujutava nähtuse väärtusele (N: USA vastavalt
(geog tuum, nt asulate geograafia) ja regionaalseteks (nt Eesti inimgeograafia, USA majandusgeog) inimgeograafiateks. Inimgeograafia rakendused ja rakendusteadused Geograafilise teabe levitamine - vanim rakendus, et inimesed saaksid geograafide teadmisi kasutada nt tööle sõitmiseks, puhkamiseks jne. Antakse välja kaarte, statistika kogumikke jne. · Kartograafia · Geoinfosüsteemid (GIS) · Kaugseire · Õpetamine · Rahvastiku- ja majandusstatistika · Geograafiline ekspertiis ja prognoos. Inimesed teevad oma otsused, võttes arvesse nende võimalikke tagajargi, aga samuti arenguid, mis neist sõltumatult otsuse ellurakendamise ajal aset leiavad. Otsustamiseks on seega tarvis neid tagajargi ja arenguid ette naha. Ekspertiis - konkreetse projekti tagajärgede ettenägemine.
Satelliitide kasutamine atmosfääri füüsikaliste tingimuste ja ilmastikunähtuste uurimisel Annika Jürgenson Kaugseire Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteaparatuuriga, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Enamasti nimetatakse kaugseireks lennukitelt või satelliitidelt teostat ud mõõtmisi, kusjuures mõõdetavad objektid asuvad Maal. Kaugseire on näiteks aerofotode tegemine. Satelliidipilt Eestist 2004. aasta aprillis Aerofoto Tallinna vanalinnast Elektromagnetkiirgus Elektromagnetkiirgus on ruumis levivad elektromagnetlained. Sõltuvalt lainepikkusest liigitatakse elektromagnetkiirgusi järgmiselt: raadiolained (pikimad lained) infrapunane e. soojuskiirgus nähtav valgus ultraviolettkiirgus röntgenkiirgus gammakiirgus (lühimad lained) Kaugseire sensorite tüübid
SISUKORD SISSEJUHATUS..........................................................................................................................2 1.METSANDUS..........................................................................................................................3 1.1Metsandus ja GIS................................................................................................................3 1.2 Kaugseire metsanduses......................................................................................................3 2.MAAVARAD............................................................................................................................5 2.1 Uurimine ja planeerimine..................................................................................................5 2.2 Kaevandamine..................................................................................................
KUIDAS KOGUSID ANDMEID JA MILLISEID VAATLUSVAHENDEID KASUTASID MAADEAVASTAJAD 16 SAJANDIL? Peamine tööriist olli kaart, millelt sai näha, kus midagi on, mis mille kõrval paikneb ja kuidas kuhugi liikuda saab. Kohtade kirjeldamisel kasutati ka selgitavaid tekstecja joonistusi, hiljem fotosid, samuti retkedelt toodud taimi või esemeid. MIS ON OLNUD KAUGSEIRE ARENGU PEAMISEKS TÕUKEJÕUKS? Vaatlusvahendite hüppeline areng 20 sajandil tegi võimalikuks kaugseire tekke ja kiire arengu. Nt lennukitelt maapinna pildistamine kosmosetehnika areng. KUIDAS MUUTUB VAATEVÄLJA ULATUS JA LAHUTUSVÕIME KÕRGEMALE MINNES? Vaatevälja laius suureneb, kuid lahutusvõime väheneb. MIDA TÄHENDAB, ET MAA ORBIIDIL OLEV SENSOR "NÄEB" ROHKEM JA TEISTMOODI KUI INIMSILM? Näiteks läbi soojuskiirgusele tundliku objektiivi näeb ta kehade soojust, läbi infrapunasele kiirgusele tundliku objektiivi aga eristub hästi roheline taimkate. Lisaks suudavad mõned ,,näha"
Niisugust moonutatud, kuid tegelikku mootkava kaardi suvalises punktis nimetatakse erimootkavaks. moondeellips- ehk Tissot' indikatriss iseloomustab moonutuste iseloomu erinevates Maa piirkondades. Hea ülevaate erimootkava seostest peamootkavaga ja moonutuste iseloomust annab moondeellips ortodroom- Kaardi pinnale kantud suurringi kaar, sferoidi pinnal koige otsema tee joon loksodroom- joon, mis loikab koiki meridiaane ühe ja sama nurga all Kaugseire kui ruumiandmete saamiseviis- primaarsed andmed(kaugseire,maamootmine) ja sekundaarsed andmed(olemasolevate andmete kasutamine). Kaugseire objekti vaatlemine voi objekti omaduste kohta teabe kogumine vahenditega, mis on objektist eemal. Peamiselt moodetakse aluspinnalt peegeldunud voi kiirgunud elektromagnetkiirgust. Moodetud kiirguse andmed teisendatakse seejärel andmete kasutajale vajalikeks suurusteks. Tuntumad Maad uurivad satelliidid- Elektromagnetkiirguse lainepikkusteskaala-
Kõige rohkem kasutasid seda metsamajandusettevõtted ja loodusressursside agentuurid. Järjest rohkem hakati kasutama ka asukoha määramise süsteemi GPS-I, seda just igapäevasel navigeerimisel, maamõõtmisel ja kaardistamisel. Kuna asukohaga on seotud väga palju infot, siis aitab GIS leida selles korrapära, mida ilma kaardita ilmselt ei suudetaks leida. GIS-I andmete kogumisel on oluline roll kaugseirel. Kaugseire on objektilt või nähtuselt lähtuva elektromagnetkiirguse mõõtmine ja andmete salvestamine mõõteseadmega, mis asub lennukil või satelliidil. Kaugseire tehnoloogia on küllaltki kallis, kuid võimaldab operatiivselt jälgida maapealseid protsesse, kusjuures uuritav piirkond jääb puutumatuks. See annab võimaluse jälgida ohupiirkondi pika ajavahemiku jooksul, et teha kindlaks protsesside kiirus, hinnata nende
arvmõõtkava(1cm:45cm), võrdlusmõõtkava(1cm-4km), joonmõõtkava Maa energiabilanss- maale jõudnud valgusenergia ja maalt lahkuva soojusenergia vahetus Uurimistöö etapid1.temaatika valik 2. Uurimisprojekti kavandamine (tausta loomine, uurimisprobleemi sõnastamine, hüpoteesi sõnastamine, andmete kogumise kavandamine) 3. Uurimise läbiviimine(andmete kogumine ja analüüs>tulemused>arutelu>järeldused)4. Töö vormistamine 5. Retsenseerimine 6. Kaitsmine Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontakttis. Ntks lennukid, satelliidid. GIS- geoinfosüsteem GPS- satelliitidest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis võimaldab väikeste gps vastuvõtjate abil määrata kordinaadid SEOSED Litosfäär-jäik väline kivimiline kest, koosneb maakoorest ja vahevöö ülemisest osast, areneb muld, talletatud fossiilkütused jt maavarad. Pedosfäär e mullastik-
Sissejuhatus maateadusesse Uurimismeetodid geograafias · Kaugseire (saaste, maa arengu vaatlemine, teostatakse lennukitelt, helikopteritelt, kosmoselaevadelt) · GPS · Vaatlemine · Mõõdistamine, kaardistamine · Testimine, küsitlemine Kaart Maa tasapinnaline vähendatud mudel · üldistatud · mõõtkavaline · leppemärkidega Kaardid jaotuvad sisu järgi · üldgeograafiline nn. füüsilist maailmakujutav kaart (veestik, reljeef, olulisemad linnad)
*GIS(geoinfosüsteem) kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel soestatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud andmetabeleid. *Geokronoloogia geoloogia haru, mis uurib geoloogiliste sündmuste toimumise ning kivimite ja organismide tekkimise aega ja järjestust. Maa vanust ja kihtide vanuselist järjestust. *GPS Satelliidi ja seiraja vaheline ülemaailmne asukohamääramise süsteem. *Infosüsteem teavet andev ja jaotav süsteem, mis koosneb andmebaasidest. *Kaugseire andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. *Paleogeograafia geoloogia haru, mis uurib Maa mineviku geograafiat, ntx mineviku mandrite ja ookeanide asendit ning merede, liustike, mäestike ja taimkatte levikut geoloogilises ajaloos. *Rakendusteadused inimese praktilise tegevusega seotud, looduslikke alusteadmisi konkreetsete probleemide lahendamiseks ja vajalike eesmärkide saavutamiseks kasutatavad teadused.
LANDSAT Ajalugu ja tulevik Juku Ajaloost Aastal 1965 esitles Ameerika Ühendriikide Geoloogilise uurimiskeskuse (USGS) direkror William Pecora oma ideed luua kaugseire satelliitide programm, mille abil koguda informatsiooni loodusvarade kohta meie planeedil. Pecora idee sai ajendatud sellest, et tol ajal ei olnud piisaval hulgal kaugseireandmeid maastike kohta. Tähelepanuväärne on asjaolu, et LANDSAT 1 ehitamisele kulus vaid 2 aastat LANDSAT 1 jõudmine orbiidile kuulutas uue ajastu algust Maa kaugseires kosmosest. LANDSAT ajajoon LANDSAT 1 MSS LANDSAT 7 ETM+ LANDSAT LDCM satelliit Landsat Data Continuity Mission
· Päringud · Analüüsid · Andmete visualiseerimine (kartograafia) 1 Milleks GIS hea on ? · Objektide ja nähtuste kujutamiseks kaartidel · Erinevate valdkondade (nr rahvastik ja keskkond, kaubandus ja transport, tööjõud ja töökohad) ruumiliseks seostamiseks · Andmete kogumise ja talletamise vahendina, kui lähteandmed saadakse territoriaalselt (kaugseire) või kajastavad territoriaalseid üksusi (maakasutus, rahvaloendus) · Territoriaalsete päringute sooritamiseks: - vali välja valglasse jääva gleimullad - leia lühim tee punktist A punkti B - kui kaugel asuvad proovipunktid veekogust GIS ja arvutused: Õigete tulemuste saamiseks peavad andmed olema korrektsed: - Korrektsed koordinaadid, koordinaatsüsteem - Andmete õige tähenduse ja otstarbe arvestamine (nt Tartu linn haldusüksus vs
Millal satelliit jääb orbiidile tiirlema? · Maa tehiskaaslased lennutatakse kosmosesse tavaliselt Maa pöörlemise suunas. · Kui ekvaatori kohal tiirleva tehiskaaslase orbiidi raadius Maa keskmest loetuna on 42 100 km, siis on tal Maa pöörlemise kiirusega võrdne nurkkiirus. Mis on tehiskaaslaste ülesanne? · Eristatakse rakenduslikke ja teaduslikke tehiskaaslasi. Töölaadilt võivad teaduslikud tehiskaaslased olla passiivsed, kui maapinnal registreeritakse kaugseire teel neilt peegelduvat päikesekiirgust või nende endi soojuskiirgust või kui neile on paigutatudlaserkiirepeegeldi, või aktiivsed, kui nende pardal asub uurimisaparatuur või nad lähetavad kaugseiret ja -mõõtmisi võimaldavaid signaale. Aktiivsel tehiskaaslasel on informatsiooni kogumise, salvestamise ja edastamise seadmed, näiteksraadiotelemeetriaseadmed, laser ja mõõteaparatuur. Kuidas saavad satelliidid energiat? · Seadmete energiaallikana kasutatakse
-1998 (trükikaart) Eesti-Rootsi ühisprojekti raames. Baaskaart sisaldab Eesti territooriumi kohta nn "baasinfot", mida on võimalik kasutada geoinfosüsteemide ning mitmesuguste teemakaartide aluseks. Baaskaart on TM-BALTI projektsioonis. St, et on moodustatud ühtne Baltimaade kaardisüsteem, mis liitub hästi ka vastavate Euroopa süsteemidega. Baaskaart on nii digitaal- kui trükiversioonis. Digitaalse andmebaasiga baaskaart on koostatud kaugseire andmete alusel ja valmistatud 1:50 000 mõõtkavaliste mustvalgete ortofotode interpreteeringute järgi. Kaart on ette nähtud erialaste andmekaartide aluseks, kuna teda on võimalik pidevalt kaugseire abil täiendades hoida kaasaegsena. Reljeef (kõrgused) on transformeeritud vanadelt kaartidelt. Trükikaardi viimased lehed ilmusid aastal 1998. Kogu riiki kattev kaart koosneb 112 kaardilehest mõõtmetega 50x50cm paberil ehk 25x25km maapinnal.
of Environmental Quality Maastikuökoloogia põhilised uurimismeetodid ja printsiibid. 1. Maastiku kompleksprofiil või transekt 2. Valgala printsiip - aine ja energiavoogude iseloomustamine - on ruumis kindlalt määratletud (valgla suurus, kuju, heterogeensus, reostuskollete paiknemine) 3. Ökoliin (E. van der Maarel), substraadi gradiendi ökoliin. Vt. Lõhmus et al. Metsakasvukohatüüpide klassifikatsioon. 4. Kaartide analüüs 5. Aerofotode analüüs 6. Kaugseire 7. Kvalitatiivsed uuringud Too näiteid maastikuökoloogia uurimismeetodite rakendamisest. Digitaliseeritud kaardikihid – alad, teed_sihid, hooned •Lahemaa rahvuspargi piiranguvööndi maastikuline tsoneering maakasutuse/maakatte püsivuse/muutuste alusel • Väärtusklassid • Tsoonide kirjeldused • Soovitused maakasutuse/maakatte kaitsmiseks, säilitamiseks ja taastamiseks Sõnasta maastikuökoloogia uurimisküsimusi. Ruumi ja ajaskaalad maastikuökoloogias.
Neil kasvavad enamasti rabastuvad metsad. Nõmme-ja palumännikud on iseloomulikud l leede-(L) ja leetunud(Lk, kokku 10,8%) muldadele. Savise ja liivsavise lõimisega ( vastavalt 4,5 ja 7,1%) gleimuldadele kasvavad enamasti mosaiikse alustaimestuga ürgmetsailmelised segapuistud. Roostike all on 680 ha e ligikaudu 0,7%. Uhutud moreenitasandikel ja karbonaatsetel rannasetetel kujunenud rähk-,klibu-, leetjad ja leostunud muldi on vaid 5,4%. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskonnaatlase (2) andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaarel kokku 67 000 ha, st 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. Parimad põllumaad on Käina ümbruses savikatel tasandikel
tarbimine kasvab koos rahvaarvuga. Inimene vajab energiat soojuseks/elektriks, toit, kütus. Maa energiabilanss-maale saabuva ja maalt lahkuva energia voo vahe. EB tasakaalus:saabub/lahkub ühepalju energiat. Loodusprotsessid tasakaalus, ei toimu soojenemist ega jahtumist. EB pos.:maa saab rohkem energiat kui ära annab, loodusprotsessid kiirenevad, toimub maa soojenemine. EB neg.: maa annab energiat rohkem ära kui ise saab, loodusprotsessid aeglustuvad, toimub Maa jahtumine. Kaugseire on andmete kogumine kaugelt, selliste seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Kohateave on geograafilised andmed mingis paigas oleva nähtuse kohta või mingi nähtuse paiknemise kohta. GIS on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatus raster- ja vektorkaarte ning neil kajastatud nähtuste andmetabeleid. GPS- ülemaailmne asukohamääramise süsteem, maa tehiskaaslastest ja maal asuvatest seirejaamadest koosnev süsteem, mis
kaasa komisjoni ja liikmesriikide arendatava ühise keskkonnateabe süsteemi rakendamisele. GMES parandab keskkonnateabe kvaliteeti ning teeb selle kättesaadavamaks, samuti muudab sujuvamaks ja ratsionaalsemaks keskkonnaalase aruandluse. GMES hõlmab niisiis kohalike, piirkondlike ja ülemaailmsete probleemide lahendamist ning tal on otsustav osa Euroopa juhtrolli edasiarendamisel seirevõrgustike ja kaugseire tegelikul rakendamisel kliima- ja keskkonnmuutuste jälgimise ning tsiviiljulgeoleku heaks. GMES pakub Euroopa Liidule vahendi osalemiseks rahvusvahelistes jõupingutustes täiustada ülemaailmset kliimaseiresüsteemi kooskõlas 2005. aasta juulis toimunud G8 kohtumise soovitusega. GMES aitab kaasa ELi Aafrika tegevuskava rakendamisele, arendades Aafrika vaatluskeskust ja viies ellu Aafrika jätkusuutliku arengu keskkonnaseire algatust (AMESD). GMES on tähelepanu keskmes
p. 1965 Aktinomeetriajaam alustas tööd Tõraveres. q. 1973 Astrofüüsika ja Atmosfäärifüüsika Instituudi direktorina asus tööle Väino Unt. r. 1975 Alustati vaatlusi Tõravere Observatooriumi ja Baltimaade suurima 1,5 m teleskoobiga. s. 19851999 oli direktoriks Tõnu Viik. t. 1999 7. aprillil sai direktoriks Laurits Leedjärv. u. 2001 Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). v. 2002 Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. w. 2003 Jaan Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. x. 2003 Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima
GEOGRAAFIA I kursus. Rahvastik ja majandus (35 tundi) GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID (2 tundi) Õppesisu: 1. Geograafia areng ja peamised uurimisvaldkonnad. 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias Põhimõisted: inim- ja loodusgeograafia, kaugseire, GIS, Eesti põhikaart Inimgeograafia- geograafia haru, mis tegele ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia-geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja loodusprotsesside uurimisega kaugseire-andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis GIS- geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem Eesti põhikaart- Õpitulemused: Kursuse lõpetaja 1) on omandanud ettekujutuse geograafia arengust, teab geograafia seoseid teiste teadusharudega ning geograafia kohta tänapäeva teaduses;Geograafia on väga mitmekesine ja sisu muutub ajas pidevalt
Asjakohasus - ülearuse puudumine. GIS andmebaas tehakse mingi kindla ülesande lahendamiseks. Igaks juhuks on tark GIS projekteerida natuke võimsamana kui esialgne rakendus ette nägi, kuid mõistlik on ka piiri pidada. Töötluse kvaliteet - Andmete transformeerimisel on kaod ja moonutused paratamatud. Raster ja vektorkujul andmete kvaliteediparameetritel on erinev tähendus, mitte kõik vektorandmete puhul relevantne ei kehti sama moodi rasterandmete puhul. 4. Kaugseire andmeallikana, iseloomustage viise, olulisust eri aegadel (ajalooliselt) , ajakulu. Aerofotod, ortofotod. Kaugseireandmed võimaldavad hankida kiiresti informatsiooni ajakriitilistes olukordades, hankida informatsiooni raskesti ligipääsetavate alade kohta, uuendada andmebaase ajakohasema teabega, jälgida muutusi ajas ning tuvastada huvialuseid nähtusi. 5. Generaliseerimise tegurid(võtted), nimetage, iseloomustage mõne sõnaga mõju kujutisele kaardil.
LIDARilt on võimalik üsnagi täpselt saada võrastiku liituse ehk katvuse hinnanguid, vea protsent antud juhul alla 5% (Korhonen et al. 2011). 9 4 KOKKUVÕTTE Aerolaserskannerimisel kogutud andmeid on võimalik kasutada, et kirjeldada puistu erinevad omadusi nt: puistu keskmist kõrgust, võra alguskõrgust, puistu tüvemahu tuletamist, katvust ja lehepinnaindeksi hindamist. Hoolimata tänapäevase kaugseire mitmesugustest võimalustest saada metsade takseerkirjeldusi nii tabelitena kui ka kaartidena, ei tähenda see, et vajadus metsataksaatorite järele kaob. Pigem vastupidi: kuigi kosmosepilte või 3D-punktiparvi saab lihtsasti teisendada metsade takseerkirjeldusteks, siis on alati vajalik protseduuri sisendis kasutada kvaliteetseid metsa struktuuriandmeid mudelite koostamiseks või algoritmide õpetamiseks. 10 Kasutatud kirjandus Heritage, G.L
GEOGRAAF Kaasaegsed uurimis meetodid geograafias, mida teaduse edukaks toimimiseks vaja on. 1)Vaatlus (vahendid). 2)Katse (vahendid). 3)Analuusimine (vahendid). Kaugseire plusid 1)Suurt ülevaatlikust (pilt euroopast). 2)Tetailsust. 3)Operatiivsust. MÄRGID NII: ...*N...*W Kaugseirega saab mõõta vahemaid, opjekti kõrgust ja pindala, maa ja vee temperatuuri ja mäenõlva kallet. KOHA MÄÄRAMINE 1)Kompass 2)Kaardivõrk (geograafilised kordinaadid) LEIA JÄRGMISTE LINNADE KORDINAADID: TALLINN 59*N29*E STOCHOLM 60*N19*E CHIKAGO 90*N42*W BUENOS AIRES 59*W36*S SYTNEY150*S35*E , TOKYO 140*N;35*E KAIRO 35*N30*E LISSABON 10*N39*W
toimus ka lõimumine, koostöö eri teaduste vahel, et luua seoseid. kujunes süsteemkäsitlus. üldmaateadus-uurib Maa kui terviku ehitust, koostist, arenemist ja jagunemist * 3 maailma tasandit: 1. tasand teadmiste tasand (teadus) 2. tasand- uskumise tasand (kultuur, religioon) 3. tasand- tunnete tasand (armastus) * fundamentaalteadus- kindlad alustalad * rakendusteadus- saab reaalselt rakendada 2. Nüüdisaegsed uurimismeetodid geograafias kaugseire- andmete kogumine kaugelt (satelliit, lennukitelt, soojuskaamera) kartograafias, metsatulekahjud, tormid, maavarad, loomaränded asukoha määramine: 1. GPS- globaalne positsioneerimissüsteem, koosneb satelliitidest ja seirejaamadest 2. GIS- geoinfo süsteem (vaja mitut satelliiti) 3. geograafilised koordinaadid (N/S laius, E/N pikkus) näitavad kaugust nurgakraadides ekvaatorist ja algmeridiaanist 4. polaarkoordinaadid- asimuudi (nurk põhjasuuna ja objekti suuna vahel) ja kaugusega.
Seetõttu on ookeanide ökoloogiliste muutuste uuringutes fütoplanktonil arvestatav roll, vaatamata selle väikestele mõõtmetele. Kuna klorofülli pigmentide kontsentratsiooni kaudu ookeanides saab hinnata fütoplanktoni biomassi ja produktsiooni, kasutati seda meetodit andmede kogumiseks. Lisaks laboratoorselt klorofülli sisalduse määramisele mereveest spektrofotomeetri ja fluvomeetriga, ning sateliit kaugseire kaudu, arvutati klorofülli sisaldus ka Secci kettaga mõõdetud sügavustest. Õigete tulemuste saamiseks selekteeriti välja ekslikud ja bioloogiliselt ebatavalised klorofülli tasemed, ning optilised vead põhjustatud mandrilistest ja resuspendeerunud osakestest kuni 25 meetri sügavuses vees või 1 km kaugusel rannast. Andmete koguhulga suuruseks kujunes
GEOINFOSÜSTEEMID Eksamiteemad Kuidas rakendada käsi GPS-i? Orienteerumine 1. GPS kui kompass 2. GPS-i eelnevalt sisestatud punkti otsimine ja selle fikseerimine paberkaardil 3. Kaardi järgi mingi punkti otsimine ning selle koordinaatide fikseerimine GPS-iga. Kaardistamine 23. Kaugseire jagunemine, tööpõhimõte. Enamus kartograafias kasutatavatest ruumiandmetest saadakse nn. mittekontaktsete mõõtmismeetodite abil. Mõõdetav objekt või nähtus ja selle uurimiseks kasutav seade ei puutu otseselt kokku. Siia alla kuuluvad kõik meetodid, mida teostatakse mitmesuguste lendavate objektide pardalt: aerofotomõõdistamine, satelliidipildid. Üldmõistena nimetatakse selliseid mõõtmisi kaugseireks.
Nimetatud projektsiooni telgmeridiaan on 24 oIP (Paldiski meridiaan). See meridiaan vastab rahvusvahelises vööndisüsteemis UTM ja NL-42 34. ja 35. tsooni eraldusmeridiaanile. Y-teljeks on võetud ekvaator. Negatiivsete koordinaatide vätimiseks on X telg nihutatud 500 km lääne suunas. Kaardi mõõtkavaon 1:50000. Moonutused on kõige suuremad 0,9996. See kaart on valmistatud satelliitfotode põhjal, ja satellliidiks on Prantsuse satelliit SPOT, kaugseire andmed on vastuvõetud Rootsis ja seal on valmistatud must-valged ortofotod, mis anti üle Eesti kaardikeskusele, kus need töödeldi ümber ja formeeriti kaardilehed. Selliselt koostati digitaalne andmebaas ja see on olemas terve Eesti territooriumi kohta. Paberkandjale ei ole kõik kaardilehed veel trükitud. Kaart on ettenähtud erialaste andmekaartide aluseks ja digitaalset andmebaasi täiendatakse pidevalt.
Spetsiifiliste ressursi küsimuste korral võib luua rohkem kohandatud kaarte, näiteks kaart, mis näitab stressis või haigete liikide asukohti. Ruumiandmete kaartide loomine näitab suhteid raiutavate puuliikide vahel ja teisi aspekte näiteks järsud nõlvad ja ökoloogilistelt tundlikud rannikualad, mis on olulised metsaomanikele. Andmete kogumise tehnoloogiad metsa inventeerimisel ulatuvad prooviruutude valimisest maapealsete uuringute tegemiseks topograafiliste kaartidega, kaugseire ja tekkiva globaalse positsioneerimissüsteemini (GPS) välja (McKendry et al., 1991). Satelliidipildid on saadaval erineva spektraalse, ruumilise ja ajalise eraldusvõimega ning kasulik on kaardistada laiu metsatüüpe ning piiritleda ja avastada tähtsaid metsaga toimuvaid muutusi aja jooksul. Saadaval olevate piltide peamised allikad ja tüübid sisaldavad Landsat Multispectral Skanner (MSS) pilte (80 meetrise resolutsiooniga), Landsat Thematic Mapper
Valgevene Minsk 32. Prantsusmaa Pariis 49. Vatikan Vatikan 1 50. Venemaa Moskva 51. Kosovo Pristina MÕISTED GIS geoinfosüsteemid ehk süsteemid mis sisaldavad kohateavet. Seal on salvestatud objektide asukoha info (geo) ning nende objektide atribuutinfo (info). GIS'i saab kasutada maamõõtmises, topograafias, kartograafias, kaugseire tulemuste kasutamine meteoroloogias (digitaalne ilmakaart), navigatsioonisüsteemides, linnaplaneerimisel (nt veevärgi, kaablite, kanalisatsooni info), ka loodusvarade kasutamisel, kus tuleb arvesse võtta ökoloogilisi seoseid jne... GPS Global Positioning System on üleilmne asukoha määramise süsteem, mida kasutatakse näiteks panganduses, mobiilide OPsüsteemides, teaduslikes töödes, põllumajanduses, geoloogias jne... MAA SFÄÄRID (elusloodus)
mullaeraldiste arv pindalaühikul. Kaitseala lääneosas, kus 1 km 2- l on 260-270 eraldist, raskendab selline kirju mullapilt maa põllumajanduslikku kasutamist (Miksike. Stepanova, 2015). 7 Otepää kõrgustikul leiduvad mullad: 1. Rendsiina ehk karbonaatmuld. 2. Deluviaalmuld 3. Gleimuld 4. Soomuld 5. Liimuld 6. Saviliivmuld 7. Liivsavimuld 5. TAIMKATE Kaugseire andmeil hõlmab mets Otepää kõrgustikust 46%, peale selle on võsa ja metsastuvaid sööte. Seda eelkõige sealse mitmekesise mullastiku tõttu, mis loob erinevatele liikidele sobivad kasvutingimused. Kaitseala taimkatte eripära on nii madalsooniitude kui ka -metsade rohkus, mis loob väga mitmekesise maastikupildi. (EE, 2011). Taimkatte kaardistamisel eristati 26 üksust. Valdavalt salumetsad (33%), edasi liigivaesed
automaatilmajaamade ja elektrooniliste anduriteni. Informatsiooni kogutakse tuule, päikesekiirguse, sademete, temperatuuri, niisukse, rõhu, pilvede ja nähtuste kohta. Aeroloogias uuritakse maalähedases õhukihis toimuvaid protsesse. Selleks mõõdetakse atmosfääri parameetreid erinevatel kõrgustel ehk uuritakse atmosfääri vertikaalset profiili. Selleks kasutatakse raadiosondi ja pilootpalli. Kaugseire on oma olemuselt info hankimine eemalasetsevate objektide või nähtuste kohta nendega otsest kontakti omamata nendelt lähtuva elektromagnetkiirguse abil. Kaugseire tehnikasse kuuluvad radarid, äikesedetektorid ja satelliidid. 2.2. Sademed, sademete liigid, Eesti keskmised Sademed on atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi. Sademed tekivad siis, kui veeaur tiheneb tilkadeks, mille läbimõõt on üle 0,4 mm, ning õhk ei suuda neid enam kanda
asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad · Lubavad suhteliselt lihtsasti koordinaatide teisendamist 10. Informatsioon on subjektiivne nähtus, mis sõltub kontekstist. Me võime öelda, et informatsioon sünnib tõlgendaja peas alati ja iga kord uuesti. Andmed on primaarsed,
maapealsele, peamiselt staatilisele, laserskaneerimisele. Kasutatakse ka nimisõnana. Mobiilne terrestriline laserskaneerimine (MTLS) Mobiilset ehk dünaamilist laserskaneerimist kasutatakse peamiselt sõiduki peal oleva seadme abil teede ja tänavate mõõdistamiseks. ALS - aerolaserskaneerimine (Airborne Laser Scanning) –viitab otseselt lennuki või helikopteri pealt laserskaneerimisele. LIDAR (LIght Detection and Ranging) – viitab kaugseire tehnoloogiale. Laialdaselt kasutatakse lennuki või helikopteri pealt skaneerimise kohta, kuigi nimetus ei ole viidatud laseri kasutamisele ega muule tehnoloogiale LASER - (Light Amplification by Stimulated Emission of Radiation ek. valguse võimendumine stimuleeritud kiirguse kaudu) on seade, mis võimaldab kiirata kitsaid, koherentseid ja monokromaatilisi valguskimpe. Laseri abil saadakse stimuleeritud kiirgus (wikipedia).
asukohast, võib lähtuda ainult atribuudiväärtustest, võib lähtuda korraga nii asukohast kui atribuudiväärtustest. Päringute abil saab teisendada andmeid ühelt matemaatiliselt aluselt teisele, saab hinnata andmekogu kvaliteeti, saab teostada topoloogilist analüüsi (nt analüüsida naabrussuhteid), saab andmeid reklassiditseerida ja seega vähendada andmemahtu. Päringuid ei saa rakendada rasterkujul andmetel. 8. Kaugseire andmeallikana: · Säilitab vaatlused hilisemaks (kordus) töötluseks · Sobib kiire ülevaate saamiseks ulatuslikest aladest 9. Vektorkujul andmed: · On raskemini (suurema töömahuga) toodetavad · Lubavad suhteliselt lihtsasti koordinaatide teisendamist 10. Informatsioon on subjektiivne nähtus, mis sõltub kontekstist. Me võime öelda, et informatsioon sünnib tõlgendaja peas alati ja iga kord uuesti. Andmed on primaarsed,
Geograafia kirjalik arvestus 1. GEOGRAAFIA ARENG JA UURIMISMEETODID Mõisted: Inimgeograafia- ehk ühiskonnageograafia on geograafia haru haru, mis tegeleb ühiskonnaprotsesside ruumilise leviku uurimisega. Loodusgeograafia- ehk füüsiline geograafia on geograafia haru, mis tegeleb loodusnähtuste ja protsesside uurimisega. Kaugseire- andmete kogumine seadmetega, mis pole uuritava objektiga füüsilises kontaktis. Näiteks maapinna pildistamine lennukitelt või satelliitidelt. GIS- ehk geoinfosüsteem ehk kohateabesüsteem on kohateavet haldav infosüsteem, mis sisaldab omavahel seostatud vektor- ja rasterkaarte ning nendel kajastatud nähtuste andmetabeleid. Eesti põhikaart- on Maa-ameti poolt koostatav Eestit kattev topograafiline kaart, mis
mis tõttu võib EGNOS halvendada mõõtmiste täpsust. 10 KASUTATUD KIRJANDUS Euroopa GSA EGNOS tutvustus [https://www.gsa.europa.eu/egnos/what-egnos] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Programm [http://egnos-portal.gsa.europa.eu/discover-egnos/programme-information/status] (20.10.2017) Euroopa GSA EGNOS Rakendused [https://www.gsa.europa.eu/egnos/applications] (20.10.2017) Maa kaugseire ja satelliitnavigatsioon rakendused, kasutus võimalused ning mõju Eestis. (2013)./ Regio AS, Invent Baltics OÜ. Satelliitnavigatsiooni programmid Galileo ja Egnos. on-line] ebrary (20.10.2017) 11
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond FOTOGRAMM-MEETRIA JA KAUGSEIRE ALUSED Laboratoorne töö MI.0718 Koostaja: Kristi Ruul Juhendaja: dotsent Natalja Liba Tartu 2018 SISUKORD LABORATOORNE TÖÖ NR 1- AEROFOTODE KVALITEEDI JA FOTOGRAMM-MEETRILISTE KARAKTERISTIKUTE MÄÄRAMINE ................................................................................................................. 3
· 1998 - J. Einasto juhitud töörühm saab Eesti Vabariigi teaduspreemia täppisteaduste alal. · 1999 - 7. aprillist on direktoriks Laurits Leedjärv. · 1999 - Alustab tööd kaheksast arvutist koosnev kobararvuti. · 1999 - Alates jaanuarist kuulub aktinomeetriajaam ülemaailmsesse baasjaamade võrku (BSRN). · 2001 - Toimub 1.5-m teleskoobi remont - aluminiseeritakse peeglid. · 2001 - Luuakse Eesti teaduse tippkeskused. Taimkatte kaugseire töörühm osaleb Alus- ja Rakendusökoloogia Tippkeskuses (juhataja prof. Olevi Kull, Tartu ülikooli Botaanika ja ökoloogia instituut). · 2002 - Atmosfääri aerosooli hakatakse mõõtma AERONET võrku kuuluva NASA päikesefotomeetriga. · 2003 - J. Einasto saab Eesti Vabariigi teaduspreemia elutöö eest. · 2003 - Ilmub Viivi Russaku ja Ain Kallise koostatud "Eesti kiirguskliima teatmik", toimetaja Heino Tooming.
kõige tuntum, olles Euroopa veelindude pesitsus- ja rändepeatusaladest üheks suurimaks. Kevadeti rändab läbi Matsalu üle 2 miljoni veelinnu. Suurimad populatsioonid tänapäeval on seotud karjatavate rannaniitudega. Põllumajanduse osatähtsuse vähenedes karjatamine lakkab ning rannakarjamaad roostuvad ning sellega seonduvalt väheneb sealne mitmekesisus (Estonica 2009). Joonis 4. Haned 9. Inimmõjud Põllumajandusalad moodustavad kaugseire andmetel madalikust 24,0%, neist kõige rohkem on põllustatud uhutud moreenitasandikud. Looduskasutuse tulemusena on piirkonnale lisandunud Eesti suurimad poollooduslikud ranna-ja puisniidud. Viimaste aastakümnete põllumajandusalade kasutamise vähenemine on kaasa toonud taasmetsastumise, roostumise ja rohumaade kadastikumise. Madaliku põllumajandusmaad ja suur osa metsamaid on varustatud kuivendussüsteemidega ning väiksemad looduslikud vooluveed enamasti
d) Meditsiinigeograafia ( uurib rahvastiku tervist mõjutavaid looduslikke ja sotsiaalmajanduslikke tingimusi) Valdkondade vahel on koostöö, mis kujundab süsteemse käsitluse. Kaasajal kasutatakse erinevate probleemide lahendamiseks teaduslikku uurimis meetodit: 1) Probleemi püstitamine 2) Hüpoteesi püstitamine 3) Info kogunemine, vaatlus, eksperiment 4) Tulemuste analüüs 5) Uus teoorija Erinevad vaatlusvahendid: mõõdulint, termomeeter, Kaugseire jne. I RAHVASTIK 1. Maailma rahvastik ja selle muutumine Rahvaarvu kiire suurenemine on muutunud ülemaailmseks probleemiks, see võib kaasa tuua nälga ja vaesust, pikapeale saavad loodusvarad otsa ja tekib väga palju reostust, kuna inimesed tekitavad väga palju rämpsu. Rahvaarv hakkas suurenema siis, kui inimesed jäid paikseks. Aafrika ja aasia riikides on loomulik iive kõige kõrgem, sest just seal elab suurem ja demograafiliselt kõige muutuvam osa maailma rahvastikust.
Hiiumaa loodusmaastikes valdavad männimetsad, soostunud lehtmetsad, kuuse-segametsad ja kadastikud, rannaniidud ja luited, rabad ja madalsood. Hiiumaa on kõige metsasem maakond Eestis - umbes 70% saare pindalast on kaetud metsa ja põõsastikega. Kuigi viimase aastakümne metsaraie on kasvava metsa pindala oluliselt vähendanud. Saare keskosas on ulatuslikud soostikud, soode pindala on umbes 7%. Seega on põllumajanduslikke maid ja asulaid alla 20% saare pindalast. Kaugseire andmeil hõlmavad Hiiumaa maastikurajooni metsased alad 71,5% territooriumist. Hiiumaa keskkonnaatlase andmeil aastast 2000 on metsade kogupindala Hiiu saarel ja selle rannikumere väikesaartel kokku 67 000 ha, s.t 68,5% alast. Kõige suurema osa annavad lehtpuu segapuistud (33%), järgnevad männikud (19%) ja okaspuu-lehtpuu segapuistud (18%). Kuusikud hõlmavad vaid 1%. (Arold, 2005) 1990.aastate keskel teostatud kaugseire andmeil hõlmasid maakattes põllumajandusalad
(arvestavad Maa kumerust) • Maamõõtmine – tasapinnalisel referentsalusel toimuvad tööd • Topograafia – ka alam geodeesia, füüsilise (maa)pinna (topograafilise pinna) kaardistamine • Insenerigeodeesia – ehitusgeodeesia • Katastrimõõdistamine – juriidilis-füüsiline mõõdistamine Geomaatika Geodeesia + Geoinformaatika = Geomaatika See sisaldab meetodeid ja instrumente, mis on seotud: maamõõtmise, kaugseire, kartograafia, geoinformaatika (GIS), globaalse asukoha määramise (GPS, GNSS), fotogramm-meetria, geograafia, planeerimise, maakorralduse jne Geomaatika rakendusvaldkonnad * Air navigation services * Archaeological excavation and survey for GIS applications * Coastal zone management and mapping * Criminology * Disaster informatics for disaster risk reduction and response * The environment * Infrastructure management * Land management and reform
keskkonnale ning maastikule. Kuigi uuringud linnastumise mõjust looduslikule keskkonnale nõuavad laia ökoloogilist uurimistööd, keskenduvad uuringud üksikute ökosüsteemi komponentidele nagu näiteks loodusmaastike killustatuse mõõtmine või linnamaastiku barjääriefekt, selleasemel, et võtta arvesse loodusliku maastiku ja linnamaastiku vastasmõju. Seetõttu uurib see töö nii konseptuaalselt kui empiiriliselt kuidas kasutada maastikumeetrikat koos kaugseire ja geograafilise informatsiooniga. Süsteemne meetod, mis parandab arusaama valglinnastumise ja loodusmaastikuvahelisest vastasmõjust ja koostoimest. Töös on kaks peamist uurimisküsimust: 1) Kuidas muudab valglinnastumine loodusmaastiku piirkonda? 2) Kuidas mõjutab valglinnastumine loodusmaastiku mustri või killustatuse muutust? Andmed ja metoodika Asukoht Lääne Taihu järve valgala Hiinas on tüüpiline koht uurimaks linnastumise mõju
annaabi.ee 
