MAA-ALUNE KOHAL PINNAS SALAJÕGI VÕI JÄRV LANGATUB KARSTIALAL ON VEES LAHUSTUVAD LUBJA- KIVID MAAPINNA LÄHEDAL. VESI VALGUB LÕHEDE JA LEHTRITE KAUDU LUBJAKIVIDENI KARSTISEEN KOSTIVERES HARJUMAAL KOSTIVERES ON VESI LAHUSTANUD SUURVEE AJAL LUBJAKIVIPANGASE ALUMIST OSA. TEKKINUD ON SEENEKUJULINE VORM KARSTIKOOBAS EESTI PIKIM KARSTIKOOBAS ASUB HARJUMAAL JA ON 58 M PIKK. EESTI KARSTIKOOPAD ON MADALAD JA VÄIKESED, SEST MEIE KARST ON NOOR HAKKAS ARENEMA ALLES PEALE VIIMAST JÄÄ-AEGA EUROOPA SUURIMAD KARSTIKOOPAD ON SLOVAKKIAS, SLOVEENIAS, TSEHHIS, ITAALIAS, PRANTSUSMAAL, RUMEENIAS, VENENEMAAL KRIMMIS STALAKTIIDID ... ON TILKEKIVID, MIS RIPUVAD ALLA KOOBASTE LAGEDES. TILKUV VESI JÄTAB MAHA ÕHUKESE LUBJAKIHI, MIS JÄRK-JÄRGULT KASVAB NN. PURIKAKS STALAGMIIDID MAHA TILKUNUD VESI VALGUB LAIALI, ÕHUKE LUBJAKIHT KASVATAB MAAST KASVAVA PURIKA - TILKEKIVI KARSTISAMBAD
Tartu Ülikool Loodus-ja täppisteaduskond Ökoloogia-ja maateaduste instituut Geograafia osakond Moraavia karst Juhendajad: Rein Ahas Janika Raun Kristi Post Jaak Jaagus Tartu 2016 Sissejuhatus Moraavia karst on Tsehhi vabariigi kõige tähtsam karstiala (vt kaart 1). See hõlmab enda all ligi 100 ruutkilomeetrit, on 5 kilomeetrit lai ning 24 kilomeetrit pikk. (Moravsk Kras, 2015) Moraavia karsti võib nimetada kogu Kesk-Euroopa üheks tähtsaimaks karstialaks. Karsialal on rohkem kui 1100 õõnsust ja mäekuru. Moraavia karst kuulutati looduskaitsealuseks alaks 1956. aastal. (Protected ... , 2016) Moraavia karsti võib nimetada karstiklassikaks, sest seda on uuritud juba sajandeid. Seda
*kivimite poorsusest *pinnase niiskusesisaldusest *taimkatte iseloomustus *pinnamoest *aastaajast põhjavee reostus- *lekkivad kanalisatsioonid *sõjaväe lennuväljad, kütusetanklad, tööstusprügilad *maavarade kaevandamine *Karstialadel reostusoht suur *savikatel aladel põhjavesi hästi kaitstud Põhjavesi võib tekitada probleeme- *karjääris peab välja pumpama *Madalatel aladel tekivad sood *mõjutab maalihete teket *põhjustab karsti nähtusi *vesiliivade esinemine Karst karst tekib kui vesi lahustab kivimeid karsti arengu 3 põhitingimust- *vees lahustvad kivimid *põhjavesi *poorid ja lõhed kivimites,et vesi saaks liikuda karstuvad kivimid on lubjakivi,dolomiit eesti esineb karsti nähtusid põhja ja kesk eesti lubjakivi ja dolomiitide esinemise alal. Maapinnal esinevad karstivormid- *karrid *avalõhed *neeluauk *karsti lehter *karstiorg maa all esinevad karstvormid- *karstiallikad *salajõed *karstikoopad
Toituvad enamasti allikatest ja pinnaveest. Põhjalikumalt läbi uuritud lubjakivikoopad maailmas asuvad Sloveenias Karsti platool. Just seda paika uurides jõudsid geoloogid rohkem kui sajandi eest järeldusele, et need looduse nähtused saavad tekkida seetõttu, et lubjakivi voolava vee toimel pikapeale lahustub. Nähtust, mille tulemusel lubjakividesse kõikvõimalikke pinnavorme tekib, hakati avastuskoha Karsti platoo järgi nimetama rahvusvahelise terminiga karst. Eesti Põhja osa koosneb samuti põhiliselt lubjakividest mille tõttu esineb siin palju karste millesse tekivad karstijärved. Karstijärved tekivad koobaste sisse langemisel ja nende kaudu voolab vesi karstidesse moodusdades maaaluseid jõgedesüsteeme. Kui koobas kokku vajub tekib maapealne karstijärv. Raplamaal esineb palju karstijärvi. Tuntumaid karstialasi on Tuhala piirkond. Karstiala võib tekkida kõikjale kus on lubjane pind ja voolav vesi.
Võivad nõlvakallet oluliselt muuta. Eestis põhiliselt jõe kaldad, põrnu (3x), vääna, keila jõe. Pärnus kuna savised pinnad. Ka liivased pinnad kui pärjad väiksemas ulatuses. Maalihet ennetada odavam kui likvideerida Maauhe looduslikult harva, linnades tihti kui lumesulamise veed uhuvad torustike ehitamisel täitematerjalina kasutatud peeneteralist liiva või saviliiva; või kui veetrassid purunevad. Kui suurel hulgal siis võivad terved sõidutee osad alla vajuda. KARST Karsti on nii reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustumine pinna- ning põhjavee poolt. (maaalused ojad, koopad) Karst on looduses laialt levinud, esineb seal kus kivimid on vees lahustuvad. Karsti eelduseks on karstuvate kivimite olemasolu ja piisavalt sademeid (vett). Karstuvad kivimid on kivisool, kips, lubjakivi, dolomiit. Oluline on just Ca ja Mg suhe. Karstid jagatakse sügavuse järgi: Pindmised karstid ja süvakarstid
- Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. Karstivormid on põhja ja pinnavee lahustava toime tulemusena tekkinud pinnavormid .. , karrid, karstikoopad, karstiorud jne . *8.Millistes piirkondades esineb karst ? Vahemere maades , Kagu-Aasias ning Kariibi mere saartel , Lääne-Ukrainas Podillija kõrgustikul. *9.Mis on stalaktiidid ja stalagmiidid
Põhjavee geoloogiline tegevus Karel 10.Klass loodusharu Sisukord Karst Tingimused karstiks Kurisu Karstikoopad Stalagmiit Stalaktiit Karst Kivimite lahustumine vees ja selle järel tekkinud pinnavorm. Tingimused Põhjavesi Lõhed kivimites Vees lahustuvad kivimid Lubjakivi Kips Kivisool Kurisu Kurisu on karstumise tagajärjel tekkinud negatiivne pinnavorm, mille põhjast toimub pinnavee äravool põhjavette. Hiiumaal asuv neeluauk
(3)troogid ehk ruhiorud (fjordid) (4)rippuvad orud (5)jääkriimud (6)silekaljud, nunatakid, kaljuvoored (7)jäänuksambad ehk karlingud ja Arete' (8)kulutusnõod ja vagumused. Setted: Moreen: (1)primaarne moreen: põhimoreen, ablatsioonimoreen (2)sekundaarne moreen: voolumoreen, basseinimoreen. Pinnavormid: (1)moreentasandik (2)otsmoreen (kuhjelised otsmoreenid). (3) voored (4)mõhnad (5)saarvõrgustikud. 11. Karsti mõiste ja peamised karstivormid. Karst reljeefivormide moodustumine, kui ka vett läbilaskvate kivimite purustamine ja lahustamine pinna ning põhjavete poolt. Esineb seal, kus aluspõhja kivimid on vees teatud määral lahustunud. Karstivormid: (sügavuse järgi) (1) pindmine karst (2)süvakarst. Lasuva pinnakatte paksuse järgi: (1)avatud karst (puudub muld, taimestik) (2)suletud karst (karstuvad kivimid kaetud kvaternaarsete setetega (Eestis). 12
Hüdroloogiline tsükkel PÕHJAVESI. KARST JA jõed ja järved: MAALIBISEMISED põhjavesi: 1.05% 0.009% (1.27 105 km3) (1.54 107 km3) biosfäär: 10-4%
Samakõrgusjoon ehk horisontaal joon, mis plaanil või kaardil ühendab kujutatava ala ühesuguse kõrgusega punkte Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine temperatuuri kõikumise mõjul ning õhu, vee ja organismide mehaanilisel (rabenemine ehk füèsiline murenemine) ja keemilisel (porsumine ehk keemiline murenemine) toimel Erosioon uuristamine, vooluvete kulutav tegevus, mille tagajärjel uhutakse ära kivimeid, setteid ja mulda Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavee keemiline ja mehaaniline toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kips, sool vm) KLIIMA Ilm pidevalt muutuv õhkkonna seisund Kliima ehk ilmastu; mingi paiga ilmade pikaajaline korrapärane vaheldumine Atmosfäär ehk õhkkond ; Maad ümbritsev kihilise ehitusega õhkkest (gaaside lämmastiku, hapniku, argooni, süsihappegaasi jt ning veeauru segu) ; eristatakse maapinnalt
Hüdrosfääri pildid ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html erikpuura.wordpress.com/.../ 9011762.la01.neti.ee/jookraanivett.eu/artikli... www.kgs.ku.edu/Publications/PIC/pic23.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html www.waterencyclopedia.com/Ge-Hy/Groundwater.html http://geoscape.nrcan.gc.ca/ottawa/groundwater_e.php ga.water.usgs.gov/edu/watercyclegwstorage.html
veelised: sulfosioonilised: põhjaveega kivimeist ja setteist kivimiosakeste M mehhaaniline väljakanne (orud, koopad) A A T E A D U S www.fotolibra.com Karst M Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud A pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel A kujunenud veereziimi. Karstinähtused: karrid, karstilehtrid, kurisud, karstijäänukid (-seened), T orud, avalõhed, sahtid, koopad, tunnelid, maaalused järved ja jõed, E
eelised: rohkem maavarasid, maapeal pole tolmu ja müra on väiksem, maapind säilib, kaitseb halbade ilmastiku tingimuste eest. elutekkelised: sootasandikud, laukad fosforiit- maardu, rakvere maardla. Väetis häädemeeste luited- tuule häädemeeste luited- tuule ilumetsa kraatrid- meteoriidid ilumetsa kraatrid- meteoriidid Inimtekkelised: tehiskünkad, kaevud, kraavid, karjäärid, tuhamäed Karjääriviisiline KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene KARSTIVORMID tekkivad vees lahustuvate kivimite ja vee koosmõjul. karst esineb põhjas, kuna lõunas on liivakivi, ei sadene kilp- osa platvormist kus paljanduvad aluskorra kivimid Kosmogeensed: meteoriidikraatrid kuhjevormid: lammitasandikud, kaldavallid kuhjevormid: meretasandikud, rannavallid, maasääred kuhjevormid: moreentasandikud, moreenkünkad kukersiit- põlevkivi nimetus. sellest saab elektrit, energiat, õli
ja transpordib setteid. On ka käsitlusi, mis jätavad kas murenemise või transpordi erosiooni mõiste alt välja. 10. 11. Jäärak ehk uhtorg ehk ovraag on negatiivne pinnavorm, mis tekib kõrgtasandike, küngaste või jõeorgude nõlvadel ajutiselt voolava vee mõjul. See on väike, kitsas ja sügav süvend, mis on kanjonist väiksem, aga vihmauurdest suurem. Uhtoru pikkus võib ulatuda mõnest meetrist kuni mitme kilomeetrini. 12. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. (14)13. pankrannik,skäärrannik,järskrannik,laugrannik,fjordrannik (16)14. Moreen on sorteerumata liustikusete. Moreen koosneb liivast, aleuriidist, savist, kruusast, veeristest ja rahnudest ehk kõikvõimalikus suuruses purdosakestest
tuulte tegevus, kivimite Murenemine jne) Sisedünaamilised ehk endogeensed protsessid- toimuvad Maa sisemusest va- baneva energia arvel. Sellega on seotud maavärinad, kurrutused, maakoore kõikuvliikumised, magmaline tegevus jne. 4. Filtratsioonimoodul (def) Filtratsioonimoodul on pinnase veeläbilaskvust iseloomustav suurus ja see sõltub eelkõige lõimisest ehk pinnasest moodustavate osakeste suurusest. Tegemist on kiirusühikuga (m/s) 5. Mis on karst? Geoloogiline protsess, mis tekib ja areneb suhteliselt kergesti vees lahustuvates kivimeis, ning väljendub iseloomulikes maapealsetes ja maa-alustes karstivormides (karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum). Karstivormid on kas maaalused koopad, kanalid või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karstivormide liitudes tekivad järsuveeruslised karstinõod
Kordamisküsimused kontrolltööle ,,Siseveed". 9.kl. 1. Selgita mõisted: vesikond, jõe langus, lang, juga, kosk, kaskaad, kärestik, karst. *Vesikond - maa-ala, millelt jõed voolavad ühte suuremasse veekogusse *Jõe langus - jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites *Lang - jõe veetaseme keskmine langus meetrites ühe km pikkuse lõigu kohta *Juga - astang, kust vesi vabalt alla kukub *Kosk - suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab *Kaskaad - jõelõik, kus joad langevad üksteise järel mitmelt astangult
Kvaternaar liiv, kruus, aleuriit 25. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, lubjakivi, dolomiit, liivakivi, savi 26. Eesti maavarad pinnakattes? Eesti pinnakatte moodustavad enamasti kobedad, veel kõvastumata setted: kruusad, liivad, savid. Lisaks veel turvas, järve- ja meremuda, moreen, rändkivid, -rahnud, veerised. Kruus, liiv ja möll on kujunenud aluspõhja kivimite mehhaanilise purustamise käigus. 27. Mis on karst? Karsti all mõistetakse nähtusi ja protsesse, mis tulenevad kivimite lahustumisest pinna- ja põhjavee toimel. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid.Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Karst on levinud kohtades, kus maapõues esineb kergesti lahustuvaid kivimeid, lubjakive,
Phikliimavtmed: ekvatoriaalne, troopiline, parasvde, polaarne: arktiline, antarktiline. Vahekliimavtmed: lhisekvatoriaalne, lhistroopiline, lhispolaarne. Veeringe-vee ringkik maakeral. Jaguneb: vike ja suur. Karst-kivimite uus lahustumise tagajrjel tekkiv pinnamood. Tus- ks loodetest, merevee taseme tus Kuu gravitatsiooniju mjul. Mn-ks loodetest, merevee taseme langus Kuu gravitatsiooniju mjul. Migratsioon ehk rnne-psiv elukoha vahetus. Jaguneb: sisernne, vlisrnne, sundrnne, pendelrnne, vabatahtlik rnne. Loodusgeograafia- geograafia osa, mis kirjeldab ja seletab eluta- ja eluslooduse olemust, loodusprotsesse ja nhtusi ning nende reegliprasust.
Mandrij22 kulutus j2lgedena on paelaval n2htavad 10-12 cm sygavad j22rkriimud ja vagamused. Lubjakivi platood katavad mandrij22 selled moodustavad moreenitasandikke, moreenikynkaid, vallseljakuid(oosid) ja sandureid<-kuhjesid. *Hilisemad setted: on j6etekkelised v6i biogeensed soosetted. J6esetted- kruus, liiv, muda. *Veestik: Keila-, Kuusiku-, Maidla-, Pirita-, P2rnu j6gi. Vooluveed p6hj. lubjakivide lahustumise t6ttu karsti tekivad maa-alused j6ed, koopad, karstilehtrid, langatused. *Suletud karst-koopad, maa-alused j6ed. *Avatud-langatused, lehtrid. Nt: tuhala karstiala (N6iakaev) => karstiallikas Pae karstiala Pirita j6eorvus palju karstin2htusi *J2rvesid v2ga v2he (vesi kaob l6hedesse 2ra) Suuremad mandrij22 tekkelised j2rved: -Ylemiste j2rv (juuakse j6gedest vett) -Maardu j2rv *L6una pool on sooj2rvesid -Velise j2rv, Kaisma j2rv. *Kliima: kuulub L22ne-Eesti kliima valdkonde, kus ilmastikku m6jutavad L22ne-ja Loode 6humassid. Tugev tuulesus, sademete hulk kasvab l22nest itta.
Vahemerelised alad- levib vahemere ümbruses, californias, L-aafrikas Asend: Makja- itaalia, prantusmaa Gariig- L-itaalia, kreeka Früügana- kreeka Pinnamood: Hästi liigestatud, esineb mäestikke, madalikke, kiltmaid. Kliima: Lähistroopiline Talvel parasvöötme õhumass, niisked läänetuuled, ~400mm sademied, +10 kraadi. Suvel troopilised tõhumassid, kuiv, päikesepaisteline +27 kraadi Vetevõrk: Talvel jõed veerikkad, suvel veevaesed. Karst- nähtus, mis esineb vees lahustuvates kivimites, kus põhjavesi kannab lah.kivimid ära.T ekivad erinevad pinnavormid. Mullad: Pruunmullad(niisutamisel viljakas) Probleemid: muldade väljakurnamine, vee-ja tuuleerosioonid. Taimestik: Intensiivne maakasutus, torkiv võsa, metsad hävinud. makja-kadakas, maasikapuu, puis-eerika gariig- salvei, lavendel, Austraalia- eukalüptid, rohtpuu, akaatsia Loomastik: Suuri loomasid vähe, mägedes mäger, ilves, kärp
b)gaasiline-mullaõhk c)tahke e. mineraalne(mure materjal,kruus,liiv,savi,tolm) Koostise mahuline koostis: mineraalne osa(40%),Mulleõhk(kuiv muld 45%),Vee osakaal sõtub õhu osakaalust(15%) Mullateke: Kivimite purunemine (murenemine) on mullatekke alguseks. 1)füüsikaline murenemine-rabenemine tekib temp kõikumisel, väga intensiivne 2)keemiline murenemine-porsumine, vees lahustumine ja agessivsete lahuste teke, mis muudavad kivimite keemilist koostist (karst-kivimite lahust põhjavees, nt lubjakivi) ( porsumise tulemusena tekivadboksiit,kaoliin(valge savi) porsumine on intensiivne vihmametsades ja troopilstesmetsades (kus niiskus suurem) 3)bioloogiline murenemine-lihtsate elusorganismide kinnitumine kivimi pinnale , mõju on biokeemiline(ainevahetusprotsessid ja juureeritised)murenemiskoorik-seeosa mis on haaratud mullastikuprotsessides(L-E 3m. P-E 1m) Mullaprotsessid: mineraliseerumine-org ainete lagunemine lihtsamateks aineteks
a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5. Elu tekkelised (sipelgapesad, tuhamäed) 8. Maavarad * Sisaldab orgaanilisi aineid *1 Poolvedel *2 Sinine, punane, hall, pruun jne *3 Keraamika *4 Mürgine Maavara | Omadused | Kasutus | Leiukohad Põlevkivi | pruunikas, * | energia | KohtlaJärve Mineraalvesi | läbipaistev | joomiseks | Ikla, värska, Kuressaare Lubjakivi | hele, settekivim | ehituseks | Narva, Haapsalu, Väo
(nt. Amazonas, La plata, Lääne-Sibneri). kiltmaa - kõrgustasandik, absoluutne kõrgus üle 500m (nt. Tiibeti, Mehhiko, Colorado). 6. PINNAMOODI MÕJUTAVAD SISEJÕUD VÄLISJÕUD * Laamade liikumine * Temperatuuri kõikumised * Vulkanism * Vooluvesi, sademed * Maavärinad * Põhjavesi (karst) * Lainetus, liustikud, tuul * Inimene murenemine - on kivimite purunemine välisjõudude toimel. Pehmed kivimid alluvad välisjõududele lihtsamalt. murend - kivimite murenemise tagajärjel tekkiv pude materjal (kivimi tükid). Eeldus mulla tekkele. MURENEMINE Füüsikaline murenemine Keemiline purunemine
kiir,mandrilistel,kõrged... maavär tug rihti sk-magnituudidesmaavär piirk-seotud laamade servaalad,paikn peamiselt 2 vööndiga-vaikse ook tuleõngas,euraasia l osas nn vahem vöö.. murenemine-kivimite lagun välisj mõjul.füüs muren(rabenemine)- temp kõik tagaj,polaar,lähip aladel,kõrgmäest,kõrbed,kivim keemiline koost ei muutu.keem muren(porsumine)-vee ja vesilahuste mõjul soojas,niiseks kliim,lähistroopika,ekvatoriaal,lähiskevator,karstivormid:lubjak,krtiit sool. karst-karstumise tagaj tekk pinnav v nende kogum.tekke eeldus voolava vee,lahustuva ja lõhelise kivimi olemasolu. karstiv esin- vahemere maades,kagu-aasias,kariibi m saartel erosioon-vesi valgub ühtl üle kogu kallakpinna,haarab kaasa purdseid setteos ja tranpordib need uude kohta..inim teg erosioonile-põldude raj maalihe-terved settekehad v kivimiplokid liiguvad mööda nõlva,neis eneses suuri muutusi ei toimu.toimub valisjõud ja inimteg mõjul. vooluv tegev tek
Termokarst ehk pseudokarst ehk glatsiokarst ehk ebakarst on igikeltsa laigutine sulamine, mille tagajärjeks on negatiivsete pinnavormide ehk alasside kujunemine. Termokarsti olemus on selles, et pinnase all olev jää sulab aegamööda ning selle kohal olev pinnas vajub tekkinud tühimikku moodustades negatiivse pinnavormi. Külmakühm ehk pingo ehk hüdrolakoliit on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. Külmakühm on jäise tuumaga kühm külmunud mineraalses pinnases. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Polügonaalpinnas on igikeltsaaladel esinev polügonaalseist jääkiiludega ümbritsetud pinnaseplokkidest koosnev reljeefimuster. Polügonaalpinnas tekib pinnases kasvavate enam-vähem vertikaalse orientatsiooniga jääkiilude liitumisest üksteisega.
17.Maavarade levik Põlevkivi: Kirde-Eesti Mineraalvesi: Kagu-Eesti ja Edela-Eesti Lubjakivi: Põhja-Eesti, saared Dolomiit: Vasalemma, Kaarli Ravimuda: saared Savi: Lõuna-Eesti Fosforiit: Harjumaa Turvas, liiv, kruus: üle-Eesti 18.MÕISTED reljeef ehk pinnamood - vaadeldava maa-ala pinnavormide kogum platvorm - ulatuslik settekivimitega kaetud osa kraatonist moreen - sortreerumata liustikusete rändrahn - rahn, mis on liustiku poolt algsest kasukohast minema viidud karst - karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum pinnavorm ehk reljeefivorm on mis tahes looduslik või inimtekkeline keha, mis on osa reljeefist ürgorg - vana, aluspõhjakivimeisse lõikunud org
Jõgede äravool - sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Jõgede äravoolualad ehk valglad jaotatakse: -perifeersed äravoolualad - jõgede vesi jõuab maailmamerre - sise-äravoolualad - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või kõrbetesse ja ühendus maailmamerega puudub. Infiltratsioon - vee imbumine maa sisse Mõjutavad pinnase omadused: lõhederikkus (lubjakivi) õhulisus/tihedus (liiv, kruus, savi) imamisvõimelisus (turvas) karst - vee lahustav, uuristav toime Vee bilanss - veekoguse juurdetuleva ja äramineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. Tuluosa: sademed, sissevool Kuluosa: auramine, väljavool Maailmameri Omadused : 1. temperatuur pinna- ja põhjatemperatuur. 2. soolsus keskmine soolsus on 35 promilli. Läänemere soolsus - 6-8 promilli. Kõige rohkem on keedusoola. Magneesiumsoolad, sulfaadid, fioodid, kaltsiumid jne. ( viimaste osakaal väga väike
Sandurid liivatasandikud, mis on tekkinud liustikujõgede delta aladele. Rannavallid merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnevad kaarekujulised pinnavormid. Luited tuule toimel kujunenud liivakuhjatis. Jäärakud ehk ovraagid on järsuveerulised, suhteliselt sügavad ja lühikesed uhtorud, mis on tekkinud ajutiste vooluvete toimel kergesti ärauhutavate settee või muldadega kallakpindadel, millel looduslik rohttaimestik on hävinud. Karst nähtus, mida põhjustab pinna- ja põhjavesi. Kurisu lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi. Soot jõesängist eraldunud ja kinnikasvavaks järvikuks muutunud loge lammil. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme. Lavamaad e. platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud.
Oosid on enamasti liivast, kruusast või veeristest koosnevad järsunõlvalised ja teravaharjalised vallid, mis võivad moodustada kümnete kilomeetrite pikkusi oosiahelikke . Mõhnad on kruusast ja liivast koosnevad künkad, mis paiknevad harilikult rühmiti, moodustades mõhnastikke . Vooluveetekkelised pinnavormid on jäärak e. ovraag, ning jõeorud. Meretekkelised pinnavormid on murrutuspank, murrutuslava , murrutuskulpad, rannabarr, maasäär ning rannavall . Karstivormid on karst, kurisu, salajõgi(nt. Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter ning karstiväljad(nt. Kostivere, Katja, Kuimetsa) . Tuuletekkelised pinnavormid on rannaluited(nt. Narva-Jõesuu, Nõva, Häädemeeste). Eesti tuntumad meteoriidikraatrid on Kaali kraater, Olumetsa ning suurim, Neugrundi kraater, mis asub Soone lahe põhjas, Osmussaare ja Pakri saarte vahel. Elutekkelised pinnavormid on sootasandikud, kobraste ja sipelgate
Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee Tuuletekkelised pinnavormid: rannaluited (NarvaJõesuu, Häädemeeste) Mandriluited (alutaguse, Võrtsjärve nõos) Meteoriidikaatrid Neugrudi (Ossmusaare ja Pakri vahel)
4. Millistest kivimitest koosneb Eesti pealiskord? 5. Millest koosneb Eesti pinnakate? 6. Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? (3 etappi-lühiülevaade neist) 7. Millised on Eesti pinnamoe suurvormid kõrgustikud-nende kõrgemad kohad; madalikud; tasandikud. Oska kaardil näidata! 8. Mandrijäätekkelised pinnavormid : oosid, voored mõhnad kuidas tekkinud, koostis jne. 9. Vooluveetekkelised ja meretekkelised pinnavormid. 10. Karstivormid. Mis on karst? Kuidas on tekkinud? 11. Tuuletekkelised pinnavormid. 12. Muud pinnavormid: meteoriiditekkelised ja elutekkelised pinnavormid. NB! Sellised mõisted nagu: pinnamood ehk reljeef, pinnavorm, kõrgustik, madalik, tasandik, lavamaa ehk platoo, mägi, nõgu, org ... on väga oluline, et 9.klassi õpilane neid teab! Jõudu ja avastamisrõõmu õppimisel! Vastused 1. Eesti asend: · Põhja- ja idapoolkeral. Euraasia mandril ja Euroopa maailmajaos. Läänemere idarannikul
ja panga jalamil moodustub murrutuslava), murrutuskulpad (kui panga jalamil paljanduvad pehmemad kivimid, tekivad sinna koopataolised õõnsused ehk murrutuskulpad), rannabarr (uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid), maasäär (2-3 m. kõrged, sadakond m. laiad ning enamasti alla 1 km. pikad vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem) ning rannavall (enamast kaarekujulised, mõne meetri pikkused ning 1...2 m. kõrgused pinnavormid). Karstivormid on karst (kivimite lahustumine vees; lubjakivi, dolomiit), kurisu (lehtri- või liuakujulised karstivormid, kuhu neeldub pinnavesi), salajõgi (maa alla kadunud jõed või ojad; Jõelähtme, Kuivajõe, Erra), langatuslehter (selle moodustab salajõgede voolusängi uuristamise ning lahustamise tõttu sisse langenud lagi) ning karstiväljad (suuremad karstiväljade esinemisalad; Kostivere, Katja, Kuimetsa).
pinnale lähemal- soojendab kivimeid ja need omakorda põhjavett. (2 laama eemaldumiskohas, 2 ookeanilise kokkupõrkealal või ookeanilise ja mandrilise kokkupõrkealal)Nt Am. läänerannik, Jaapan, Island, Aafrika idaosa. *Geiser-purskub veeauru kogunedes maa alla, rõhk suureneb, surub vee välja. 3.Arteesiavesi, arteesiakaevud- maa-alune survevesi, mis asub kahe vettpidava kihi vahel ning mis surve tõttu ise välja purskub(tavalises kaevus tõuseb vesi ainult põhjavee piirini) 4.Karst- protsess, kus põhja-või pinnavesi lahustub ja reageerib vees kergelt lahustuvate kivimitega(lubjakivi, dolomiit, sool, kips).Karsti tekkeks on vaja: *vees lah. kivimeid*niisket kliimat*liikuvat põhjavett*sooje temp.*õhukest pinnakatet JÕED (erosioon-ülemjooksul;setete transp-keskjooksul;akumulatsioon e setete kuhjumine- alamjooksul)*jõe valgala e. valgla- ala, kust jõgi kogub oma vee. Estuaarsuue e. lehtersuue- tekib, kui tõusu/mõõna vaheldumisega kantakse setted kaugemale merele
Savikihi paksus on küllaltki ühtlaselt 60...70 meetrit. Et Kambriumi ladestu paljandub Eestis vaid kitsa ribana Balti klindi ning Soome lahe vahel ning sügavneb ning on kaetud nooremate Ordoviitsiumi, Siluri ning Devoni settekivimitega lõuna pool, siis on ka sinisavi maavarana kaevandamine võimalik vaid PõhjaEestis. Sinisavi kasutatakse peamiselt tsemendi tootmiseks. Looduskaitse üksikobjektid : Rändrahn Paljand Ehalakivi Karst Kallase paljand Karriväljad Vilsandil Leiud ja asukohad kaadril
Füüsikaline murenenmine e rabenemine- kivimite murenemine füs. tegurite, peamiselt temp kõikumise, lõhedes oleva vee külmumise ja jää sulamise toime: on ülekaalus kuiva kliimaga aladel. Igikelts e. Kirsmaa- kestvalt läbikülmunud pindmine maakoore osa, mille paksus ulatub kuni 1500 meetrini (Kirde-Jakuutias): hõlmab maismaast ligi viiendiku. Keemiline murenemine e. Porsumine- keemiline murenemine, põhj. peamiselt vesi ja selles lahustunud ained. On ülekaalus niisketel aladel. Karst- nähtus, põhj. pinna- ja põhjavee keemiline ja meh. Toime kergesti lahustuvatesse ja lõhelistesse kivimitesse (lubjakivi, kip, sool vm). Kanjon- kitsas ja sügav, sageli astmeliste veerudega org, on tek jõe uuristava tegevuse tagajärjel. Kõrgtasandik e. kiltmaa- orgudega liigestatud tasandik, paik enamasti üle 500m merepinnast. Liustik- tihenenud lumest tekkinud pidevas liikumises olev jäämass polaaraladel ja mäestikes, eristatakse mandril ja mäel.
loodusväärtuslik koht, mida tuleks säilitada. Eks alati on inimesi, kes vaatavad justkui maailma ainult silmaklappidega ning kelle igapäeva elu koosneb ainult mõttest kuidas kiiremini saada. Mina jään lootma, et Tuhala jäetakse lõpuks nö rahule ja lastakse sellel edasi olla turismiobjekt ja pühapaik. LISA 1 Joonis 1. Raudtee kavandatavad kohad http://www.skyscrapercity.com/showthread.php?t=1658314&page=4 LISA 2 Joonis 2. Tuhala nõiakaev http://et.wikipedia.org/wiki/Karst#mediaviewer/File:Tuhala_n%C3%B5iakaev.JPG LISA 3 Laul Tuhala nõiakaevu kaitseks https://www.youtube.com/watch?v=qwzXhu07jnY LISA 4 Virulase koobas http://www.ut.ee/BGGM/yldine_geoloogia/pohjavesi_virulase_koobas.jpg Kasutatud allikate loetelu 1. Sarapik, Rivo. 2014. Kättesaadav: http://äripäev.ee/article/2013/10/15/kohalikud-rail-baltic-ohustab-tuhala- noiakaevu (Viimati külastatud 25.09.2014) 2. Haravee, Juhan. 2014. Kättesaadav: http://www.ohtuleht.ee/580986/rail-
· Maasäär on ühe otsaga maismaa külge kinnitunud ning teise otsaga avaveekokku (enamasti merre) ulatuv kitsas ning Sääre tirp (Hiiumaa) madal pinnavorm. Rannavall · Rannavall on tormide poolt mererannale heidetud klibust ning veeristest koosnev piklik positiivne Klibuvall Kassaril pinnavorm. Põhjaveetekkelised pinnavormid Kostivere karstiala (Harjumaa) Karstivormid Eestis · Eestis esineb karst peamiselt Põhja- ja Lääne-Eesti lubjakiviplatoodel ning Pandivere kõrgustikul · Suurimad on Kostivere, Uhaku ja Tuhala karstialad Karstivormid Virulase koobas Tuhala karstialal Käikude kogupikkus 90m Peakäik 58m Kostivere karstiala Kurisu Kostivere karstiala Tuuletekkelised pinnavormid Smolnitsa luited (Peipsi järve põhjarannik) Luited Rannametsa luited (Pärnumaa) · Luide on püsiva
jooksul. 15. Mis põhjustab üleujutusi? - Suuremaskaalalised üleujutused on maailmas sageli põhjustatud loodusnähtustest, kui ka lume sulamine. 16. Iseloomusta järvi nende nõo tekkimise põhjal. - Järved võivad tekkida siis kui jää või lumi sulab ja jääb nõgusse kinni, või kui jõgi viib vett kusagile auku ja lõpetab sinna vee vidamise või lõikab järvest läbi ja läheb edasi. 17. Mis on karst ja mis seda soodustab? - Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. 18. Milleks vett kasutatakse ja kust seda saadakse? - Inimesed kasutavad vett väga suures koguses ja õige mitmeks otstarbeks. Maailmas
- kulutus- ja kuhjeprotsesside koostoimel. 23. Nimeta Eestis leiduvaid meretekkelisi kuhjevorme. V: Kõige suuremad ja ilmekamad merelised kuhjevormid on rannabarrid. Levinud rannakuhjevormid on ka rannavallid ja maasääred. 24. Mille poolest erinevad kärestik, kosk ja juga? Kus Eestis selliseid jõelõike peamiselt leidub? Miks seal? V: Kärestik on kiire vooluga kivine lõik, kosk suure languga lõik ja juga astangult langev vesi. 25. Mis on karst ja kus Eestis seda esineb? Miks just seal? V: Karst on maaalune koopa jõgi. Seda esineb Pandiverr kõrgustikul ja Harju lavamaal. Sest seal on õhuke, vett kergesti läbilaskev pinnakate. 26. Too näiteid pinnavormide kohta, mida on kujundanud tuul, mida elusorganismid, mida meteoriidid. V: Luide tekin siis, kui liiva kandev tuul kohtab oma teel takistust, mis ta kiirust vähendab, mistõttu pudenevad liivaterad takistuse juures maha.
põhja, ülejäänud möödustavad prügisaared Tagajärjed ● Väheneb mereökosüsteemi liigiline koosseis ● Kalavarud vähenevad ● Toiduahela kaudu jõuavad mürkained inimesteni ● Rannikualad reostuvad ● Korallide hävinemine ● Vetikate vohamine ● Merelinnud hukkuvad Põhjavesi • On tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades. • Täiendab jõgede veevaru kuival perioodil. • Säilitab vee-elupaiku. • Mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest). Põhjavesi Põhjavesi võib veel: • ujutada üle šahte ja kaevandusi, • kutsuda esile soostumist, • mõjutada maalihete teket, • põhjustada vesiliivade esinemist. Põhjavee kujunemine Põhjavesi saab oma vee põhiliselt sademest ja väiksemal määral ka pinnaveekogudest. Mõiste infiltratsioon tähendab sademetevee imbumist põhjavette. Infiltratsioon sõltub mitmest looduslikust tegurist
Põhjaveevaru aitaks taastada karsti- lehtrite säilitamine toitealadel, mistõttu tuleks vältida nende täitmist kultuurtehnilstel töödel. Maailmas on vähe puhast põhjavett võrreldes Eestiga. Arengumaades tarbitakse umbes 30 korda vähem vett inimese kohta päevas, kui Eestis, mis tähendab, et neil on vesi täiesti otsakorral. 8 3. PÕHJAVEE KÄIK 3.1 Karstialad Nimi ,,karst" on tulnud Jugoslaavias asuva Karsti platoo järgi. Eestis on karst laialtlevinud Põhja-Eestis, Saaremaal. Paljudes kohtades koosneb pinnas vees lahustuvatest kivimitest. Aeglaselt liikuv põhjavesi lahustab neid ja kannab lahustunud aineid edasi. Selle tagajärjel tekivad kivimitesse väikesed uurded ja lõpuks suured koopad. Nende sisselangemisel moodustuvad maapinnal lohud ja lehtrid. Seda nähtust nimetatakse karstiks. Sellest tekkinud
CO2 Mööduva karedusega vesi sisaldab: kaltsiumvesinikkarbonaati või magneesiumvesinikkarbonaati. Kirjuta eelneva jutu põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Karstinähtus: CaCO3 + H2O + CO2 Ca(HCO3)2 paekivi/ vihmavesi/ õhust kare vesi lubjakivi põhjavesi süsihappegaas Karstinähtuse käigus tekivad koopad http://en.wikipedia.org/wiki/Karst Katlakivi tekkimine Karbonaatne vesi satub meie kodudesse (keedupottidesse jne) . Kuumutamise tulemusel kaltsiumvesinikkarbonaat laguneb katlakiviks, veeks ja süsihappegaasiks. katlakivi http://commons.wikimedia.org/ Kirjuta eelneva selgituse põhjal reaktsioonivõrrand! Eelnev selgitus võrrandina Katlakivi tekkimine: Ca(HCO3)2 CaCO3 + H2O + CO2 to
..transport...akumulatsioon. Transport: veeremine, hõljumine, lahusena. *Merede geoloogiline tegevus - Kulutus, transport, akumulatsioon, settimine. *Jää geoloogiline tegevus Kulutus Eestis aluspõhja pealispinnalt ära kantud 30...80 meetri paksune kiht. Jää kulutuse tulemus Peipsi, Võrtsjärve nõod. 2. Eesti maavarad aluspõhja kivimites? Põlevkivi, fosforiit, mineraalvesi, paekivi, dolomiit. 3. Mis on karst. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maa- alused koopad või nende sisse kukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid. Karst on levinud nähtus ka Põhja- Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Põhja-ja pinnavee keemilisest, osalt mehaanilsest toimest tingitud nähtus lubjakivi, dolomiidi, kipsi ja kivisoola esinemisaladel. Karsti peamine eeldus on voolava vee, lahustuva kivimi ja lõhelisuse olemasolu. Nende
tellistest. See tagas kaitserajatise tugevuse ja parema säilimise. Eriti hästi kindlustati müüris olevad läbipääsud. Neid sai tugevalt sulgeda ja nende kaitsmiseks ehitati keerulisi kaitsetornide ja müüristike süsteeme. Unesco Maailmapärand (Erakordsete paikade täielik teejuht 2007. 294) Pilt - http://1.bp.blogspot.com/- VmEJqGsRKl8/Ta2n1S9gLeI/AAAAAAAAMns/sW0ipRGrBVg/s1600/great-wall-of- china.jpg 3. 7 Lõuna-Hiina karst Lõuna-Hiina karstiregioon hõlmab peamiselt Yunnani, Guizhou ja Guangxi provintsis rohkem kui 500 000 km2 suuruse ala. Selles regioonis leidub rohkesti mitmesugustes geograafilistes paikades kujunenud karstivorme. Need paiknevad kolmes põhikogumis: Libo, Shilini ja Wulongi karstis. Yunnani provintsis asuvas Shilinis on näha klassikalisi kivimetsi, mille kõrgeid lubjakivist teravikke ja torne kaunistavad sügavad, järsud karrid. Need on tekkinud rohkem kui 270 miljoni aasta jooksul
Paduvihm, äike. Sajab frondi taga. SOE FRONT peale tungib soe õhumass. Kerge soe õhk liigub külmale õhule peale ja jahtub. Lausvihm, lumi, tuisk, jäide. Sademed frondi ees. Kirjeldage karsti ja sellega seotud pinnavorme? Karstiks nimetatakse põhja- ja pinnavee poolt kivimite keemilise lahustamise ja mehhaanilise kulutamise ja mehhaanilise kulutamise tagajärjel tekkinud pinnavormide ja maasiseste vormide kompleksi ning selle tagajärjel kujunenud veereziimi. Karst on karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm või nende kogum. Karstivormid on kas maaalused koopad või nende sissekukkumisel tekkinud negatiivsed pinnavormid, karrid, karstilehtrid, tunnelid, maaalused järved ja jõed, allikad, stalaktiidid, stalagmiidid. Karst on levinud nähtus ka Põhja-Eestis Ordoviitsiumi lubjakivide avamusalal. Arenemiseks vajab lahustuvat kivimit, puusavalt vett, sügaval asuvat põhjaveetaset.
infiltratsioon- on sademe- või pinnavee imbumine pinnasesse või aluspõhjakivimite pooridesse ja pragudesse niisutuspõllundus- põlde niisutatakse kunstlikult. 19.Missugune on põhjavee a) tähtsus 3p. b) kahju 3p. a) tähtsus • on tähtsaim joogivee allikas, eriti kuivades piirkondades; • täiendab jõgede veevaru, märkimisväärselt just kuival perioodil; • säilitab vee-elupaiku; • taimed kasutavad; • mõjutab kivimeid, mineraalainete lahustumine (karst), mineraalide väljasettimine (näiteks lubjaühendite väljasettimine allikaveest) b) kahju • ta ujutab üle šahte ja kaevandusi, • kutsub esile soostumist, • mõjutab maalihete teket, • põhjustab karstinähtusi, • vesiliivade esinemist. 20.Nimetage põhjavee liigid, kus piirkonnas võib neid esineda 4+4p. Põhjavett, mis asub esimese vettpidava eralduskihi peal, nimetatakse surveta ehk vabapinnaliseks põhjaveeks.
17. Vee-erosioon kallakulistel aladel vihmasadude, lume või jää intensiivsel sulamisel tekkinud vooluvete mõjul maa pindmise materjali ärakanne. 18. Eluuvium murendmaterjal, mis jääb nõlva ülaossa oma tekkekohale. 19. Deluuvium uhtsete, mille on moodustanud vee poolt kaasa viidud materjal reljeefi madalamasse ossa. 20. Ovraag sügav sälkorg, mille moodustavad tugevamate sadude järel suured vooluveed. 21. Lamm suurveega üleujutatud jõeoru põhi. 22. Karst nähtuste kogum, mis on tingitud põhja- ja pinnavee keemilisest ning osalt ka mehaanilisest toimest lahustuvatesse kivimitesse. 23. Eoolsed setted tuulesetted ehk tuule edasikantavad ja kuhjatud setted. 24. Glatsiaalsed setted e. liustikusetted jää sulamisel maha jäänud setted. 25. Moreen sorteerimata pudedad kivimid, millel puudub kihilisus, kujuneb liustiku alumisse kihti. 26. Põhimoreen tekkinud liustikust väljasulanud põhja- ja sisemoreenist
(enamasti tasandikulise pinnamoega). Süvik piklik, sügav subduktsioonivööndiga seotud negatiivne pinnavorm ookeani põhjas.(tekib kahe laama piirile). Samakõrgusjoon ehk. Horisontaal joon topograafilisel kaardil, mis ühendab sama kõrgusega punkte. Murenemine protsesside kogum , mille tagajärjel maakoore pealmist osa moodustavad kivimid lagunevad. Erosioon protsesside kogum, mille käigus maakoore pealmine osa mureneb ja kandub ühest kohast teise. Karst karstumise tagajärjel tekkinud pinnavorm. Ilm maa hetkeseisund. Ilma määravad parameetrid : õhutemperatuur, õhurõhk, sademed jne.. Kliima teatud piirkonnale omane pikaajaline ilmade reziim. Atmosfäär maad ümbritsev kihilise ehitusega õhukest, mis pöörleb ja tiirleb koos Maaga. Kliimadiagramm- diagramm, millel kujutatakse mingi koha keskmist sademete hulka ja keskmist temperatuuri kuude lõikudes. Maailmameri maapinda kattev hüdrosfääri osa.
Veekihi paksus on ligikaudu 60 meetrit. Sügavuse suurenedes kivimite lõhelisus väheneb. Pideva levikuga veepide puudub. Kvarternaarisetete all avanevat Raiküla lademe lubjakivi ja dolokivi iseloomustab suur veerikkus. Puurkaevude erideebit ületab valdavalt 5 l/s ja deebit muutub 2 5 l/s, alandusel 0,1 0,2 m. Veekiht on maardla-alal surveta, vabapinnaline veetase jääb maapinnast 6 8 m sügavusele, põhjaveevoolu üldine suund on kirdest edelasse. Kivimites on levinud ka karst, mis mõjutab põhjaveevoolu üldist suunda. Siluri veekompleksi põhjavett kasutatakse kogu ümbruskonna veevarustuses. Kõige suuremate veetarbijate puurkaevud on kuni 60 m sügavused, taludes on veehaareteks nii 20 m sügavused puurkaevud kui ka kuni 8,5 m sügavused salvkaevud. Vee juurdevool karjääri moodustub Siluri veekompleksi põhjaveevoolust ja karjääri veekogumisalale langenud sademetest. Tegelikku vee juurdevoolu saab määrata kaevandamise käigus,
6.lamminiit- jõe tasasel, üleujutaval kaldaalal kujunenud niidukooslus 7.leetumine- mulla mineraalosa lagundamine lahustuvaks ühendeiks happeliste huumusainete poolt. 8.leostumine- mineralainete väljauhtumine mullast liikuva pinnavee toimel 9.maasäär- mere ja jää tugevuse tagajärjel kujunenud pikk, madal seljak (kuhjeline) 10.moreeniküngas- moreense koostisega küngas, mis on tekkinud mandrijää tegevuse tagajärjel 11.karst- kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite lagundamine loodusliku vee keemilisel ja mehaanilisel toimel. 12.moreen- mandrijää sulamise tagajärjel tekkinud pinnavorm 13.mandrijäätumine- protsess kus mandrijää katab Eestit 14.pealiskord- aluskorral lasuv settekivimite kiht. Eestis moodustavad pealiskorra Vendi, Kambriumi, Ordoviitsuimi, Siluri ja Devoni settekivimid. 15.pinnakate- Pinnakatte moodustavad mandrijäätumiste käigus ja hiljem kujunenud setted(moreen, liiv, kruus, turvas jne
annaabi.ee 
