Jahedam õhk on mere kohal nong liigub maa poole, asendades seal üles kerkivat õhku. · Maabriis ehk ööbriis Öösel jahtub maapind kiiremini kui meri. Mere kohale tekib madalrõhuala ja tuul puhub maalt mere poole. Hoovused · Soe hoovus Soe ja niiske õhk kohtub külmaga. Soe õhk hakkab tõusma. See aga jahtub ning tekivad pilved. · Külm hoovus Õhk soojeneb ja muutub kuivemaks. Pilvi ega sademeid ei teki. Nõlvad · Tuulepealne nõlv Ookeanilt tulev nõlv kerkib mööda mäenõlva üles ja hakkab jahtuma. Kondesnsserub veeaur, tekivad pilved ning hakkab sadama. · Tuulealune nõlv Kuiv õhk laskub mööda nõlva alla ja hakkab taas sadama. Tuuled · Orutuul Tekib päeval. Soojenev õhk tõuseb, jahtub ning tekivad pilved. · Mäetuul Tekib öösel. Õhk jahtub, muutub tihedamaks ja laksub allapoole.
2. Pindleppemärgid 3. Mõõtkavatud leppemärgid Teed ja rajad Elektriliinid ja raudteed Piirid ja piirjooned Nimetage näidatud leppemärk Värvid Mõõtkavatud leppemärgid Selgitavad kirjed Reljeefi kujutamine horisontaalidega Reljeefi kujutamine horisontaalidega Horisontaalid jagunevad: 1. Põhihorisontaal 2. Poolhorisontaal 3. Veerandhorisontaal Ümar ja koonuseline tipp Lame ja korrapäratu tipp Seljandik Orvand Sadul Nõlva alus ja lõikevahe Ühtlane nõlv Nõgus nõlv Kumer nõlv Laineline nõlv Nimetage pinnavormid Kõrguste määramine Ülesanded 1 2 4 3 Tõeline põhjasuund Kilomeetervõrgu põhjasuund Kraadisüsteem Tuhandiksüsteem Asimuudid Suunaparand Suunaparand kaardil Idapoolne suunaparand MAGNETASIMUUT DIREKTSIOONINURGAKS LIIDAME SUUNAPARANDI DIREKTSIOONINURK MAGNETASIMUUDIKS LAHUTAME SUUNAPARANDI Kompassi osad Orienteeritud kompass
Olenevalt pinnase omadustest ja nõlva kujust võib nõlva purunemine toimuda mitmel viisil. Nõlvast võivad eralduda üksikud pragudega eraldatud plokid, võib toimuda osakeste liikumine mööda nõlva pinda või terve pinnasemassiivi liikumine mööda sügaval asuvat lihkepinda. 9.3 Nõlva püsivuse arvutuse lihtsaimad erijuhud 9.3.1 Nidususeta pinnase maksimaalne kaldenurk Kõikides järgnevates lahendustes on vaadeldud tasapinnalist juhtumit, see tähendab, et pikisuunas on nõlv eeldatud lõpmatult pikana. Liivpinnasel, mille tugevus on määratud ainult sisehõõrdega ja millel puudub nidusus, on nõlva maksimaalne kaldenurk määratud' osakese tasakaaluga nõlva pinnal. Kui ühtlase kaldega nõlval on üks osakene tasakaalus, on tasakaalus kõik osakesed ja seega kogu nõlv. Osakese kaalu P saab jagada kaheks komponendiks - nõlvaga risti mõjuvaks jõuks N ja piki nõlva mõjuvaks jõuks T (joonis 9.1). N = P cos T = P sin .
Pinnavormi suurus ei ole piiratud. Pinnavormiks on nii Himaalaja mäestik (megavormid) kui ka väikesed vihmauurded (nanovormid). Voor on madal sujuvate piirjoontega piklik peamiselt moreenist koosnev küngas. Voored tekivad mandrijää vooliva ehk kulutus-kuhjelise tegevuse tagajärjel liustiku serva lähedal. Voore pikitelg on enam-vähem paralleelne liustiku liikumissuunaga, mis annab meile võimaluse teha järgi liustiku liikumist. Voore nõlv on enamasti lauge. Voorte kõrgus on 8...60 meetrit, keskmiselt 30 meetrit. Pikkus 400 meetrist mõne kilomeetrini, keskmiselt poolteist kilomeetrit. Kujult meenutavad voored leivapätsi. Voored on Eestis tavaliseks pinnavormiks. Eriti esinduslikud on voored Jõgeva maakonnas Vooremaal. Oos ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist.
niiske soe, idast parasvöötme mandriline suvel kuiv kuum, talvel kuiv väga külm, harvem põhjast arktiline õhumass toob külma kuivust, lõunast troopiline õhumass toob niiskust ja väga sooja. Madalrõhkkond alla 760 mm/Hg, tsüklonid liiguvad läänest itta, õhk tõuseb ja tekivad sademed ja tugev tuu või talvel sula. Kõrgrõhkkond üle 760 mm/Hg, antitsüklon, õhk langeb ja toob kaasa päikest, suvel põud talvel pakane. Aluspind meri sademete rikas tuulepealne nõlv mägi tuulealune nõlv sademete vaene, aluspind mõjutab päikesekiirgust ja õhumassi liikumist, vesi, liiv ja hele pind peegeldub soojeneb aeglasemalt, aga maapind, mets ja tume pind neeldub soojeneb kiiremini. Eesti kliima erinevused eristatakse mandrilst ja merelist kliima valdkonda tänu Läänemerele, 20 km kaugesel Läänemerest muutuvad järsult temp. Amplituut ja merebriis takistab pilvede teket
Vulkaan Daisin Geisha Asub: Jaapani saarel. Kõrgus 1729 m Vulkaani ehitus. 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha Purskas viimati 10 aastat tagasi. Daisen ei ole aktiivne vulkaan Tänan tähelepanu eest
kask 12 0,15 Pinnastee kuusk 10 0,15 Jalgrada Lehtpuu harvik liivikul Heinamaa soostunud Km. post Kindlustatud nõlv Kattega tee äärekiviga A Tehniline reeper Tehn.5 15,12 Kasvuhooned Kivist eluhoone KE Katusealune Kivist kõrvahoone KK Kõrgusarvud 342,7 TTÜ GEODEESIA ÕPPETOOL
Geograafia mõisted. 9kl. pinnamood ehk reljeef on maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest pinnavormidest pinnavormid maakoore pealispinna osad, mis erinevad ümbritsevast alast kõrguse, väliskuju, siseehituse ja tekke poolest kõrgustikud ümbrusest kõrgemad alad, millel esineb mitmesuguseid kõrgendikke, nõgusid, orge jt väiksemaid pinnavorme lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud mere ja suurte järvede poolt üle ujutatud klint järsak, mis on tekkinud kahe suure maakoore struktuuri vahelisele piirile Balti kilt üks suurimaid kulutusastanguid Põhja-Euroopas kuesta tähistab asümmeetrilist mäge, mille üks nõlv on lauge, teine järsk
Oos...3 Piklik (kitsas) otstega veeristik, kuhjed Alutaguse madalik kolmnurk liiv Ümarjas, üks nõlv on Liustiku kuhjest lauskem kui Moreen, Otsamoreen...1 Piklik (lai) Kirde-Eestis Sinimäed moodustunud teine (liustiku liiv, kruus poolne tavaliselt)
Geoloog-maakera kihiline ehitus,arenguloo uurimine(maavarad, ehitus)Siseehitus:Maakoor- mandriline(70-80km,settekimid,graniit,basalt)) ja ookeaniline(-20km,settekivimid,basalt).Vahevöö- ülemine astenosfäär ja alumine.Tuum-välisja sisetuum.Tihedus kasvab sügavam, suure rõhu tõttu.Litosfäär-maakoor+ülemine vahevöö.Konvektsioonivoolud-tuumas soojenevad ained, liiguvad litosfääri,kuna vahevöö on jahe siis osakesed jahtuvad ja langevad tuumani tagasi.Vulkaanid:O.ja M.laama põrkumine,keskmäestike piirkond,kuum täpp,kontinentaalne rift.Nähtused:laava vool,mürgised gaasi-ja tuhapilved,lõõmpilved,mudavoolud.Maavärin- seismilistest lainetest(lained, mis levivad Maa sisemuses või piki selle pinda) põhjustatud maapinna võnkumine.Kehalained:piki ja ristilained ja Pinnalained:kõige suurema purustusjõuga.Nõlvaprotsessid:varisemine,libisemine,voolamine, nihkumine.Richteri skaala(magnituud,mõõdetakse vabaneva energia hulka,seismograafika)Mercalli skaala...
Pandivere kõrgustik Pandivere kõrgustik asub Põhja-Eestis, Kesk- Eesti tasandikul ja Kõrvemaa vahel. Pandivere kõrgustiku pinnamood erineb Lõuna- Eesti kõrgustikest,ta on lauskias. Seal on väga palju ürgorge. Pandivere kõrgustiku pinnakate on õhuke ja tema ehitus lihtne. Pinnakate on lõheline. Selle tõttu imbub vesi kergelt maa sisse. Kõrgustiku jalam asub 80 meetri kõrgusel merepinnast, tema nõlv on 80 kuni 100 meetrit kõrge. Kõrgustiku absoluutne kõrgus on üle 100 meetri ja katab umbes 1100 ruut kilomeetrit. Pandivere kõrgeim tipp on Emumägi mille suhteline kõrgus on 79 meetrit ja absoluutne kõrgus on 166 meetrit. Pandivere kõrgustiku aluspõhi koosneb lubjakividest. Kõrgustiku keskosa pindalast 2% on kaetud sooga. See on väike osa Eesti keskmisest. Kuid ümbruses on palju soid, nt. Kõrvemaal. Pandivere kõrgustik on Eesti rikkaim ala allikate poolest.
Kliimat kujundab: o Päike energiaallikana ja kaugus ekvaatorist o Pinnamood, kõrgus merepinnast o Õhuringe ehk valitsevad tuuled o Kaugus maailmamerest Pinnamoe mõju kliimale: o Mäed püüavad sademeid. Kui mäed või mäestik paikneb ookeani rannikul, siis soe niiske õhk kandub ookeanilt mööda nõlvu kaugemale.Ülevla õhk jahtub ja tekivad pilved, sademed. Õhu liikumusele ette jääv nõlv on tuulepeale, bvastasnõlv aga tuulealune nõlv. Seda mööda hakkab õhk laskuma ja soojenema muutudes kuivemaks. Otsekiirgus on see osa päikesekiirgusest, mis jõuab päikeseketta suunast maapinnale praktiliselt paralleelsete kiirte kimbuna. Otsekiirgust mõõdetakse kiirtega risti asetseval pinnal. Otsekiirguse voog sõltub mitmest faktorist: o Maa ja Päikese vahelisest kaugusest;
orud EORSIOONI PÕHJUSED Suurte paduvihmade korral viib vesi nõlvadel olevat pinnast kaasa. Tuule-erosioon muld liigub edasi, kus on ilma taimkatteta alad, kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. LAHENDUSED Rohkem taimi kasvatada, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks e terassideks. Künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Istutada metsakaitse ribasid. Ei tohi korraga palju maad üles harida. MIS ON KÕRBESTUMINE? Kõrbestumine ehk desertifikatsioon ehk aridifikatsioon on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks. Toimub muldade hävinemine. KÕRBESTUMISE PÕHJUSED Ulatuslik metsaraie,
accessible ligipääsetav, kättesaadav admittedly omaks võtvalt, möönvalt affordable rahaliselt lubatav agricultural põllumajanduslik alcove seinanišš, (magamisaseme) seinasüvend ample rikkalik, rohkem kui piisav attic pööning bedsit ühetoaline korter brick pillars tellistest tugisambad bungalow ühekorruseline maja caravan haagis-autoelamu carpenter puusepp cellar kelder compatible kokkusobiv, ühendatav concrete betoon confession ülestunnistus conservationist looduskaitsja council house munitsipaalmaja descent laskumine detached eraldiseisev distinguished silmapaistev, kuulus district piirkond, rajoon draped curtains pikad paksud kardinad draught tuuletõmbus drill puurima ecological loodusega seotud energy usage energiakasutus excavation väljakaevamine flannel coat flanelljakk forgery võltsing fowl kodulind fully-equipped täisvarustustatud fully-furnished täielikult möbleeritud genuine ehtne glass front m...
Vulkaani aktiivset tegutsemist nimetatakse vulkaanipurskeks. Tulejumala sepikoda Vulkaan on saanud nime Rooma tulejumala Vulcanose järgi,kelle sepikoda olevad asunud Etna mäe all Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 2. Aluspõhi 3. Vulkaanilõõr 4. Jalam 5. Sill 6. Daik 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid 10. Kraatri põhi 11. Parasiitkoonus 12. Laavavool 13. Kraater 14. Kraater 15. Vulkaanilise tuha pilv Vulkaanide asukohad Vulkaanid ei paikne ükskõik kus. Maakoor on jaotunud umbes tosinaks suuremaks ja paljudeks väiksemateks laamadeks, mis aeglaselt liiguvad. Vaba ruumi aga laamade vahel pole, mistõttu nad pidevalt omavahel
Johannes Semper 1892-1970 Luuletaja, prosaist, kriitik, näitekirjanik ja tõlkija Elulugu Sündis Viljandimaal Tuhalaane vallas Pahuvere kooliõpetaja pojana Õppis Peterburi ülikoolis, Riia polütehnilises instituudis, Moskva sõjakoolis ja Berliini ülikoolis. Aastatel 1926-27 elas Pariisis ning 1928 aastast 1941 aastani oli Tartu ülikooli õppejõuks. Oli lühidalt Eesti Asutava kogu liige ja Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee abiesimees. Looming 1910-1940 oli mitme erineva zanri viljeleja J.Semperi luulekogud: "Pierrot", "Jäljed liival","Maa- ja mereveersed rytmid ", "Viis meelt", "Päike rentslis", "Tuuleratas". Romaanid: "Armukadedus" ja "Kivi kivi pääle" Reisikirjad: "Risti- rästi läbi Euroopa" ja "Lõuna Risti all" Tõlked: Hugo"Jumalaema kirik Pariisis", D. Alighieri "Uus elu", E. Zola "Söekaevurid", Stendhali "Punane ja must", A. Blok "K...
Elation Vaimustus Restoration Taastamine Element Element, osa Rewarding Rahuldust pakkuv Emerge Välja ilmuma, üles kerkima Ring Sõrmus Estate Maavaldus, mõis Rival Rivaal Shuttlecock Sulgpall Space Ruum Sky surfing Lumelaua sõit Specialise Täpsustama Slope Nõlv, kallak Steady Kindel, stabiilne Salver Kandik Substantial Oluline Sheet Leht, poogen Support Toetama Sheer Õhuke, puhas Surroundings Ümbrus Smash-hit Menulugu Terrace Terrass Solo jump ... Three-track ...
· Lavamaad - ümbrusest kõrgemad tasandikud, ääristavad astangud. · Nõod ja orundid kõrgustike ja lavamaade vahele jäävad madalamad alad (Valga nõgu, Väike-Emajõe orund). · Madalikud tasandikud, mis on kaua olnud mere ja järvede poolt üleujutatud (Lääne-Eesti madalik, Pärnu madalik). · Rannabarrid uhtmaterjali settimisel rannanõlavle kujunenud liivavallid. · Maasääred vallid, mille merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem. · Elutekkelised pinnavormid kujunenud taimede, loomade ja inimtegevuse tagajärjel.
Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape.
Pinnamood Absoluutne kõrgus- kõrgus mere pinnast Madalik- abs.h jääb alla 200m Alamik- allpool maailma mere taset Lauskmaa- künklik tasandik, kus asuvad künkad, orud, madalikud ja nõod Kiltmaa- kõrgtasandik, kus abs.h on üle 500m Mäestik- paralleelsete mäeahelike ja nendevaheliste nõgude ning orgude rühm Mägismaa- mägise pinnamoega ala, kus korrapäratult paiknevad mäeahelikud vahelduvad kõrgtasandikega Mandrilava e self- Maailmamere veega üle ujutatud mandri servaala sügavusega enamasti kuni 200m, mandrilava laius võib ulatuda paarisajast meetrist kuni tuhande kilomeetrini Mandrinõlv- mandri ja ookeani geoloogiline piir, kus ookeaninõgu muutub järsult sügavaks Süvik- üle 6000m sügavune pikk ja kitsas nõgu maailmameres, mis on tekkinud ookeanilaama sukeldumise kohta Erosioon- pinnase ärakanne tuule, liustike, voolu- ja vihmavee mõjul Luide- tuule kuhjatud liivast pinnavorm, mis asub enamasti rannikul või kõrbes Seenkalj...
Maantee elemendid Maantee ristprofiili võib koosneda erinevatest elementidest ja nende koosseis,arv ning mõõtmed sõltuvad maantee tehnilisest klassist Võimalikud maantee ristprofiili elemendid on esitatud joonisel Igas konkreetses ristprofiilis võib igat elementi olla üks või enam või see võib ka puududa Kokku on neid elemente 20 Maantee elemendid 1:sõidutee 2:sõidurajad 3:Teepeenar 4:kindlustatud peenar 5:tugipeenar 6:peatusriba 7:ääreriba 8:haljasriba 9:Eraldusriba 10:mulde nõlv 11:süvendi nõlv 12:küvett 13:Linne 14:mäekraav 15:Berm 16:Piiririba 17:Kergliiklustee 18:Maantee laius 19:teemaa 20:maantee kaitsevöönd
b) LANGATUSLEHTER tekib salajõgede uuristava ja lahustava toimel voolusängi lae kokkuvarisemise tulemusena c) RANNAVALL merepõhjast tormilainega rannale heidetud liivast, kruusast või klibust koosnev vall, enamasti kaarekujuline, mõnesaja meetri pikkused ning 12 kõrgused pinnavormid d) MAASÄÄR 23 meetri kõrgused, kuni sadakond meetrit laiad ning enamasti alla 1 km pikad vallid, mulle merepoolne nõlv on vastasnõlvast laugem e) KALDAVALL jämedateraline, harilikult liiv, kuhjatakse voolusängi vahetus läheduses f) OTSAMOREEN tekib liustiku serva ette, kui liustik lükkab enda ees kivimeid g) MÕHN - tekkinud liiva ja kruusa jääst välja sulamisel järvedes h) RANNABARR koosnevad liivast ja kruusast, tekkinud lainete murdumise kohale meres
Sellised on näiteks Vaikse ookeani Havai saarestiku ja Ida-Aafrika vulkaanid. Vulkaani ülesehitusest (pilt): 1. Magmakamber 9. Laavakihid 2. Aluspõhi 10. Kraatri põhi 3. Vulkaanilõõr 11. Parasiitkoonus 4. Jalam 12. Laavavool 5. Sill 13. Kraater 6. Daik 14. Kraater 7. Vulkaanilise tuha 15. Vulkaanilise tuha kihid pilv 8. Nõlv Vulkaan ,,Klauea" Klauea vulkaan on tegevvulkaan. Vulkaani kõrgus on 1277 m. Ta katab 13,7% Hawaii saare pindalast. Klauea koos Huallai, Kohala, Mauna Kea ja Mauna Loa vulkaaniga moodustavad saarestiku suurima saare Hawaii. Klauea tippu on moodustunud kaldeera. Klauea on üks vulkaan vulkaanide reast, mille üle merepinna ulatuvad tipud moodustavad Hawaii saared. Siin liigub Vaikse ookeani laam üle vahevöös asuva kuuma täpi.
· Barhaanid- liiguvad tuulega edasi · Luited · Püramiidluited Löss: väljaspool jäätumise piiri, peeneteraline, pehme, poorne. Vee ringkäik looduses: · 97,2% ookeanites · 2,1% liustikes · ... Eesti veebilanss: Sademed > aurustumine+äravool+infiltratsioon · 33=21+8+4, km³ · 700mm, 500mm, 200mm????? Mered: · Ääremered...sisemered · Ookeani põhi keskahelikega..Mandri nõlv..Self · Lahustunud soolad 2%..45% · Temperatuur · Rõhk ja Ca CO3 · Valguse levik 50...200 m · Lainetus max 400 m · Tõus, Mõõn · Hoovused · Mudahoovused Settimine meredes: · Jõgedest · Tuul · Liustikud · Vulkaanid · Organismid JÄÄ: · Liustikud tekivad, kui lume kuhjumine ületab sulamise · Firn, liustikujää · Lumepiir · Jää liigub raskusjõu mõjul Liustikud jagunevad:
kO koka kokki dUs tulba tulpi sÖÖ sööda sööti sÜtt külma külmi * pikki, silmi, kingi, nelju, välju · a e ube, tube, nuge, mune Moodusta lühike mitmuse osastav: põder, laisk, kurb, jutt, luik, tumm, nõrk, kehv, ilm, kukk, märg, vend, pruun, koht, pärn, järsk, nõlv, vaip, nali, sall, väin, rida, nurk, pikk, halb, leib, sepp. Omadussõnade võrdlusastmed algvõrre keskvõrre ülivõrre ilus ilusam kõige ilusam, ilusaim Keskvõrde moodustamine: algvõrde omastav (kelle?mille?missugune?) + m = keskvõrre ilusa + m = ilusam * (erandid) mõned 2-silbilised a- ja u-tüvelised sõnad (vt ains omastavat)
Reaktsiooni kiiruse tagavad raua- ja väävlibakterid, mis on aktiivsed 50-60°Cni. Selles temperatuurivahemikus hakkab aktiivselt oksüdeeruma orgaaniline aine ja temperatuur võib tõusta 1000-1500°Cni, eraldades mürgiseid gaase, hävitades taimestikku ja muutes raskmetallid kergemini lahustuvateks. Isesüttimiseks on vajalik, et kilt oleks pidevalt varustatud piisava hulga hapnikuga. See on võimalik juhul, kui kilt paikneb nõlvade läheduses - nõlv käitub justkui ahjusuuna. DIKTÜONEEMAKILT Teine oht võib ilmneda alles aastakümnete ja isegi aastasadade möödudes. Puistangute keskosas, kus isesüttimiseks pole vajalikke tingimusi, toimub ikkagi püriidi oksüdeerumine ning üheks reaktsioonisaaduseks on väävelhape. Igal ruutmeetril puistangust on keskmine potentsiaal tekitada 500 kg väävelhapet, näiteks kogu Maardu territooriumil (10 ruutkilomeetrit) Õnneks reageerib on see potentsiaal
Torma kirik Kirikuhoone saamislugu Torma arenguloolise edemuse põhjuseks oli 150 aasta pikkune periood, mille jooksul teenisid kogudust neli kirikuõpetajat. Suuremat rolli mängis nende seas õpetaja Johann Georg Eisen. Nimelt kui keisrinna Katariina II külastas Eesti- ja Liivimaa kubermange, esitles pastor Eisen ennast keisrinnale Ninasi postijaamas ja andis talle soolaks-leivaks kirsse, eelmise aasta õunu ja tsentifoolia roose, mispeale keisrinna küsis: «Kelle inetu vana kirik oli 20 versta eespool, kust ma mööda sõitsin?» Kuulnud, et see ongi pastor Eiseni kirik, soovitas valitsejanna Liivimaa kindralkuberneril Browne'il, kes teda oma kubermangu piirides saatis, uue kivikiriku ehitamisega kiirustada. Et teatavasti tähendas keisrinna soovitus tegelikult käsku, alustati kiriku ehitust juba järgmisel aastal ning see õnnistati 1767. aasta maikuus. Torma kirik on romaani stiilis.Torma koguduse sün...
Tuule-erosiooni korral liigutab tuul mulda edasi, seal kus on ilma taimkatteta alad ning kasvatakse monokultuure. Inimtegevus metsade maharaiumine mäenõlvadelt, suurte territooriumite põllustamine. Tagajärjed erosiooni tõttu hävib igal aastal üle 25 miljoni tonni mulda. Vee-erosiooni puhul kaob mulla viljakus ning võib tekkida sügav org. Lahendused tuleks rohkem taimi kasvata, et muldi kaitsta paduvihmade eest. Vee-erosiooni takaistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terassideks. Samuti tuleks künda nõlvaga risti ja mitte väga raskete masinatega. Korraga tuleks vähem üles harida. Tuleks istuda metsakaitse ribasid. Kõrbestumine Selgitus, hetkeolukord kõrbestumine on protsess, mille käigus viljakad alad muutuvad kõrbeks, mullaviljakus kaob. Toimub muldade hävinemine. Kuivad ja poolkuivad alad hõlmavad 1/3 maakerast
olla põllumaa Salumetsades elab Eesti suurim mais- maatigu viinamäetigu. Madalamal, astangu ja -lamilt algavate allikate Foto 5 . Viinamäetigu mõju alal on aga ülekaalus allikasood ja soometsad. "Tondirada" astang Rada, mis üleval pole ühendatud metsateega ja all, astangu jalamil, lõpeb kuhugi jõudmata Kujunenud erosiooni tulemusena Alguse saanud ammusest metsaraiest või metsloomase rajast Nõrgalt kamardunud järsk nõlv Umbes 170 aasta vanuste mändide tüvedelt leiame kunagise vaigutamise jälgi Kasutatud kirjandus Eestigiid Viidumäe looduskaitseala Lümanda vald Geopeitus Saaremaa Tänan tähelepanu eest!
suudaks mulda ära kanda. Inimesed aga hävitavad aina enam taimkatet, seetõttu on ka erosioon suurenenud. Põllu kündmine, kui see on liiga märg- märg muld ei ole raskusele vastupidamiseks piisavalt tugev ja see põhjustab tihenemist. Eestis on vee- erosiooni rohkem kõrgustike aladel lõuna-eestis. Eriti kagu-eestis- Pandiveres ja Vooremaal. Vee-erosiooni takistamiseks tuleb nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. 3. TAGAJÄRJED Mulla hävimine- Inimesed niisutavad, kuivendavad, väetavad muldi- seeläbi võib tekkida erosioon, mis omakorda põhjustab muldade kõrbestumist Mullaviljakuse langemine- Sest tuul või vesi kannavad mullast mineraalse osa ära, seeläbi kaotab muld viljakuse. Sügavad orud- Kui vesi koondub kitsastele äravoolualadele ja võib uuristada
KAKERDAJA RABA Kakerdaja raba Asukoht: Kakerdaja raba asub Järvamaal Albu vallas. Suurus: Raba pindala on 2400ha. Reljeef: rabamassiivi nõlv ja lagi, mikroreljeef väga mätlik. Muld: sügavamad rabamullad, turvas tugevasti happelise reaktsiooniga ja madala küllastusastmega. Turba paksus 8,5m keskmiselt. Teke: Madala vee tasemega järve soostumine. Kakerdaja raba puurinne Esineb mände ja sookaski. Hästi väljakujunenud puhm-ja rohurinne Kakerdaja raba puhm-ja rohurinne Puhmarinne: Sookail Kanarbik Rohurinne: Harilik jõhvikas Alpijänesvill Harilik kukemari Tupp-villpea
Seismograaf uuritakse maavärinate parameetried. Hiidlained ehk tsunaamid Nõlvaprotsess- kivimmaterjali liikumine, raskus ja jõu mõjul. Neil on erinev kiirus, kallak ja materjal. Tagajärjeks on nõlva kuju muutumine. Varisemine- kivimiosakesed veerevad vabalt jalami suunas. Libisemine- terved settekehad või blokid liiguvad mööda kindlati lihkepinda nii, et erilisi muutusi ei toimu. Voolamine- leiab aset niiskusega küllastunud pinnases, tavaliselt tekivad sulamis perioodil, nõlv muutub astmeliseks. Nihkumine- õige aeglasem protsess,ei piisa ainult gravitatsioonist.
KOLJU (Cranium) Neurocranium- os occipital- KUKLALUU os sphenoidale- KIILLUU os frontale- OTSMIKULUU os parietale (2X)- KIIRULUU os ethmoidale- SÕELLUU os temporale (2X)-OIMULUU os occipitale- KUKLALUU basis- ALUS pars lateralis- KÜLGOSA mõlemal pool squama occipitalis- KUKLALUU SOOMUS clivus- NÕLV üldiselt paikneb selle peal ajusild foramen magnum- KUKLAMULK condylus occipitalis- KUKLALUU PÕNDAD canalis hypoglossi- KEELEALUNE NÄRVIKANAL incisura jugularis- KÄGISÄLK processus jugularis- KÄGIJÄTKED protuberantia occipitalis ext. et int. SUUR MÜGARIK VÄLIMINE JA SISEMINE sulcus sinus sagitali- NOOLULKE VAGU sigmoidei et transversa SIGMAULKE VAGU crista occipitalis ext. et int. VÄLIMINE, SISEMINE KUKLAHARI linea nuchae superior et inf ÜLEMINE, ALUMINE TURJAJOON os sphenoidale -KIILLUU corpus KEHA ala minor et major- VÄIKE TIIB, SUUR TIIB proc. pterygoideus - TIIBJÄTK sella turcica TÜRGI SADUL ...
Platvorm on suur maakoore osa, mis koosneb kurrutatud kristalsete kivimitega aluskorrast ning seda katvast kurrutamata kivimitega pealiskorrast. Pinnakatteks nim. pealiskorra pindmist, pudetatest setetest osa. Aluspõhjaks nim. kõiki pinnakatte all lamavaid kivimeid. Kilpideks nim. aluskorra positiivseid kurde, mis ulatuvad läbi pealiskorra ning paljanduvad otse maapinnal. Kuestaks nim. ebasümmeetriliste nõlvadega kulumisastangut, mille pehmetesse kivimitesse kulutatud nõlv on järsk ning kõvadesse kivimitesse kulutatud vastasnõlv on lauge. Kuestaastanguiks nim. järske astanguid. Moreen on mandrijää poolt kujundatud erineva suurusega kivimiosakeste sorteerimata segu. Moreen koosneb savist, liivast, kruusast, veeristest. Rändkivid on mandrijääga Skandinaaviast kaasa toodud suured kivid (graniit, tardkivimid) Loopealsed e. Alvarid on väga õhukese (15-20 cm) pinnakattega paepealsed alad
Vaatajad olid kõigist ühiskonnakihtidest. Teatri vaatamine oli kohustuslik. Vaesemad võisid odavamalt pileteid osta. Päris vaesed said tasuta tagaridadest vaadata. Nende piletiraha maksis riik. Vanim näidentite esitamise koht oli Anteenas. Draamad leidsid aset spetsiaalselt etendusteks ehitatud hobuserauakujulise põhiplaaniga teatris. Teatri osad olid "orkestra" mis oli väike ümmargune väljak, selle keskel oli Dionysise altar, "theatron" mis oli vaate nõlv astmeti tõusvate istmeridadega, mis piiras "orkestrat" hobuserauakujulisel t ja "skenee" mis oli "okestra" taga olev ehitis kust ja kust ilmusid näitlejad. Teater ehitati enamasti mäenõlvale, kus istmed paknesid astmeti mäeküljel. Esimeses reas olid parimad kohad kus istusid ametnikud ja rikkad kodanikud. Teatrisse pääses igast küljest mööda laiemat käiku. Näitlejad ja koor esinesid orkestral, skenee oli taustaks. Kreeka teatris kuulus tähtis osa muusikale
2 0,2 1,5 2 0,2 1,5 1 0,2 1,5 1 0,2 1,5 2 0,2 1,5 3 0,2 1,5 3 0,2 1,5 3 0,2 1,5 4 0,2 1,5 4 0,2 1,5 4 0,2 1,5 3 0,2 1,5 3 0,2 1,5 2 0,20 1,50 1 0,2 1,5 1 0,2 1,5 1 0,2 1,5 1 0,2 1,5 1 0,2 1,5 300 500 720 914,4444444444 1200 1500 Nõlv Aluspinnase tihendamise Mulle Süvend maht 477,0 0,0 359,3 430,2 0,0 347,6 353,0 81,2 317,9 323,5 75,1 306,9 344,4 47,4 323,6 373,0 13,0 331,6 574,2 0,0 383,6 459,4 59,0 347,0 342,0 171,0 295,1 423,8 6,2 345,3 459,3 20,1 355,9 342,0 72,0 319,6 321,2 47,6 314,1 311,4 0,0 317,9
lõuna pool on kulutustele vastupidavamad ordoviitsiumi lubjakivid jäänud üldiselt tasase lavamaana püsima. Rannikumadaliku ja lavamaa piiri tähistab Põhja-Eesti paekallas ehk klint. Paekalda ees avanevad Kambriumi liivakivid ja sinisavi ülakihid. Siiski on liivakivi ja sinisavi maapinna läheduses suures osas ära kulutatud. Säilinud on vaid üksikud kõrgendikud, nagu Lohusalu mägi samanimelisel poolsaarel ja Kakumäe künnis, mille nõlv vastu Kopli lahte Tallinnas on murrutatud järsuks astanguks. Rannikumadaliku piires asub ka kaks ordoviitsiumi lubjakividest jäänuksaart -- Tallinna Toompea ning Viimsi Lubjamägi. Põhja-Eesti pank koosneb erinevaist settekivimitest.Pildil on näha ülevalt lubjakivi, Glaukoniitliivakivi(pehme ja kergesti murenev, rohekat värvi kivim),graptoliitargilliit(kõvastunud ja orgaanilise ainega segunenud savikivim), liivakivim 3 Pinnamood
Vanades orgudes on allikad tekitanud allikasoid ja allikalubjast ebaterrasse.Samuti on vanades orgudes metsakasvanud veerud ning soostunud lammid. Suurimad orundid on Tänassilma-Viljandi-Raudna ürgorg, Karksi ürgorg, Kõpu-Õisu ürgorg, Tääksi ürgorg, Ärma ürgorg, Õhne ürgorg, Tarvastu ürgorg ja Loodi–Sinialliku ürgorg. Põhjaosa reljeef on vahelduv astangute, voorede, ooside ja moreenkuplitega. Kesk- ja lõunaosa on künklik moreenmaastik. Kõrgustiku lõunaosa nõlv liivane kaldtasandik. Sakala kõrgustik paikneb Devoni liivakivil. Jääajal kõvasti kulutatud aluspõhjale on jäänud viimasest liustikust moreenist pinnakate. Kõrgustiku servaalaladel on madalaid voori ja künniseid, jääkulutusnõgudes soid ja järvi. Kõrgustiku tuntuimad paljandid on Paistu põrgu, Tarvastu Kullamägi, Õisu paljand, Karksi Uus ja Vana põrguhaud, Maimu koobas ehk Mägiste põrguhaud. Paljandeist väljuvad allikad on uuristanud liivakivisse koopaid.
mõõtevahendeid. Antud aruande ülesanne on luua ülevaade välipraktikumidest ja tunniharjutustest. 3.Välipraktikumid 3.1 Praktikum: Liivamassi maht nõlvade vahel 14. september käisime geotehnoloogia tunnis tegemas mõõtmisi TTÜ ligidal asuvas liivamaardlas. Algul TTÜ ümbruses mõõtsime kahe punkti koordinaadid ja kõrguse merepinnast(kanalisatsioonikaev ning post) ja alles siis suundusime liivamaardla juurde. Ülesanne oli keeruline, sest nõlv oli ebaühtlase ja korrapäratu kujuga. Kõigepealt hindasime olukorda silma järgi, siis umbkaudselt ning pärast inseneri meetodil. Oletasime, et nõlvade vaheline kaugus on pikuti 65 m (idast läände), kuid eksisime 5,5 meetriga. Ja teistpidi arvasime olevat 40 m (põhjast lõuna), kuid seegi oli tegelikult 5 meetrit pikem. See näitab, kui ekslik inimese silm olla 4 võib. Samuti mõõtsime seda sammudena
Soot -suurvee ajal lõikab jõgi oma looke läbi Terrassid -jõe poolt järsu astanguga piiratud tasandid Meretekkelised pinnavormid Murrutuspank -aluspõhja kivimeisse kulutatud järsak Murrutuslava -tasane ala mere ja panga jalami vahel Murrutuskulbas -panga jalamil, koopa taolised õõnsused Rannabarrid -uhtmaterjali settimisel kujunenud liivavallid Maasääred -pikad vallid, mille mere poolne nõlv on vastasvõlvast laugem Rannavallid -mere põhjast tormi lainega rannale kuhjatud liivast, kruusast või klibust pinnavormid Muud pinnavormid Karst Vesi lahustab kivimeid, mille tagajärjel tekkivad maapinnal lõhed ja varingud. Liigid : Kurisuu, salajõed, langatuslehter, koopad http://www.abiks.pri.ee
1. Magmakamber 10. Kraatri põhi 2. Aluspõhi 11. Parasiitkoonus 3. Vulkaanilõõr 12. Laavavool 4. Jalam 13. Kraater 5. Sill 14. Kraater 6. Daik 15. Vulkaanilise tuhapilv 7. Vulkaanilise tuha kihid 8. Nõlv 9. Laavakihid Pursked: Galerase esimene registreeritud purse toimus 7. detsembril 1580. aatal. Pärast seda on teada veel mitukümmend purset. 14. jaanuaril 1993 hukkus vulkaani purske tagajärjel kuus vulkaani uurinud teadlast, kes võtsid vulkaani gaasiproove ja kolm turisti. Viimased suuremad pursked olid 2008, 2006, 1993 ja 1989. Aastal 2006 evakueeriti üle 8000 inimese. Viimati purskas Galeras 3. jaanuaril 2010. aastal ja evakueeriti ka umbes 8000 kuni 8500 inimest. Mõju inimestele:
kuumadest vesilahustest, kuuma vett kasutatakse energiaallikana. Maalihe- nähtus, kus settekeha või monoliitsetest kivimitest plokk liigub suure kiirusega nõlva jalami suunas. Pinnas liigub mööda kindlat lihkepinda nii, et settekehas endas ei pruugi muutusi toimudagi. Eeldused: sette küllastumine veega, nõlva alumise osa kallakuse suurenemine, veetaseme kiired muutused jõgedes ja põhjavees. Inimtegevus: taimkatte hävitamine- nõlv muutub ebastabiilseks, pinna- ja pinnasevee liikumise takistamine, loodusliku nõlvakalde muutmine, lisaraskus (ehitised), pinnase osakestevahelise nakke vähendamine vibratsiooni tagajärjel. Nõlvaprotsessid: varisemine, libisemine, voolamine, nihkumine. Geoloogilisi uuringuid tehakse selleks, et teada saada millise pinnasega on tegemist.
1 leisurely rahulik, tõttamata shipwreck laevahukk, vrakk lifetime elu, eluaeg short of -puuduses live out of a suitcase kohvri otsas elama site koht log fire kaminatuli ski lift pass suusatõstuki pilet loom ähvardavalt kõrguma slope nõlv, kallak make ends meet ots otsaga kokku tulema snorkel snorgeldama medieval keskaegne soaked ligunenud mild pehme, tasane, leebe, mõõdukas spectacular imetlusväärne, silmapaistev mislabel valesti märgistama/silti kleepima squirrel orav mist udu stained glass vitraaz, toonitud klaas money belt rahavöö stone´s throw (from) kiviviske kaugusel
Mount Saint Heleni jalamile on ehitatud vaateplatvormid. Vulkaani läheduses ei ole rohelist lopsakust ega lehtes puid. Maapind on kaetud vulkaanilise tuhaga, puud on raagus ja mõned üksikud taimed torkavad silma erksavärviliste õitega. Asukohakaart Kihtvulkaani lihtsustatud läbilõige 1. Magmakamber 7. Vulkaanilise tuha kihid 13. Kraater 2. Aluspõhi 8. Nõlv 14. Kraater 3. Vulkaanilõõr 9. Laavakihid 15. Vulkaanilise tuha pilv 4. Jalam 10. Kaatri põhi 5. Sill 11. Parasiitkoonus 6. Daik 12. Laavavool Mount Saint Helen, päev enne katastroofi. Ülemisel pildil 1980a. katastroof ja alumine pilt Mount Saint Helenist nüüd. Kasutatud kirjandus: Internet:
niiskuse, pooride, mineraalainete, huumuse, metallisisalduse, soolasisalduse, lähtekivimi, viljakuse, veereziimi poolest. Muldade roll biosfääris: muld on Maa ökosüsteemis tähtis komponent just seetõttu, et mullas kasvavad fotosünteesivad taimed. Mullad hävinevad looduslike protsesside teel: erosioon, kõrbestumine, sooldumine, hapestumine, raskemetallide sisaldus, bioloogiline degradatsioon. Mullaerosiooni saab vähendada, kui vee-erosiooni takistamiseks tulev nõlv jaotada laiadeks trepiastmeteks ehk terrassideks. Mullad soolduvad põldude liigniisutamisest, kuna kuivas kliimas on ka jõed küllaltki soolase veega. Niisutusvesi toob endaga kaasa põhjaveetaseme tõusu ning aurumise toimel tõusevad maapinnale vees lahustunud soolad.
Eesti asub Ida-Euroopa lauskmaa loodeservas. Suhteline kõrgus on 20-50 m (max. 80 m Vällamägi). Eesti pinnavormid on kõrgustikud, lavamaad, madalikud, nõod, orundid. Kõrgustikud on suurepindalalised, ümbrusest kõrgemad lauskmaa osad, millel esineb mitmeid kõrgendikke, nõgusid, orge jt. väiksemaid pinnavorme. Kõrgustikud jaotatakse kulutuskõrgustikeks (välimus sõltub aluspõhjast, tasase pinnamoega, aluspõhja moodustavad pudedate setete all olevad kõvad kivimid; Pandivere, Sakala) ning kuhjekõrgustikeks (välimus ei sõltu aluspõhjast, rahutu reljeefiga, pinnamoes valitsevad künkad ja nõod. ; Haanja, Otepää, Karula). Lavamaad ehk platood on ümbrusest kõrgemad tasandikud, mida enamasti ääristavad astangud (Harju lavamaa, Viru lavamaa). Madalikud on kuni 50 m. kõrgused tasandikud, mis on pikka aega olnud Läänemere poolt üle ujutatud (hõlmavad peaaegu poole Eesti territooriumist, suuremad asuvad Lääne-Eestis. Nõod on keskelt madalamad ning ser...
protsess koos kivimite rebenemisega. 13. Nõlvaprotsessid: · Väga kiired: · Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. · Libisemine monoliitsed kivimiplokid või settekehad liiguvad äkitselt mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. · Aeglased: · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule. 14. Kivimite ringe: 15. Vulkaanid: http://kaur.pri.ee/litosfaar.pdf http://www.tyrimg.tyri.ee/media/geograafia/loodus2_2005-1.pdf
· Varisemine eelduseks intensiivne murenemine või nõlvakalde suurenemine. Kivid kukuvad jalami suunas ja tulemuseks järsk mäekülg ning kivimite kuhjad. · Libisemine kivimiplokid või settekehad liiguvad mööda pinda, plokis eneses ei toimu muudatusi. Toimuvad maalihked. · Voolamine settematerjal seguneb veega, liigub nõlva jalami suunas, kindlat materjali liikumise pinda ei saa eraldada, kaasa haaratud on ainult nõlva pealmised kihid ja tagajärjeks on astmeline nõlv. · Nihkumine toimub siis kui pinnase pidev külmumine ja sulamine lõhub ainete vahelised seosed ja gravitatsioon pääseb mõjule.
voolavuspiiri 1. seina püsivus ümberlükke vastu Kui pinnase tugevus on määratud ainult Kandevõime arvutusväärtus leitakse seosega 2. seina püsivus lihkele talla pinnas sisehõõrdenurgaga (c=0, nidusus puudub), siis · Rc=Rck/1,4 3. pinnase tugevus seinatalla all ilma veevooluta on nõlv püsiv kui nõlva 48. Kirjeldage vaiade projekteerimise käiku 4. seinakonstruktsiooni tugevus kaldenurk võrdub pinnase sisehõõrdenurgaga. Arvutatakse seina jooksvale meetrile tulevad 5. seina üldstabiilsus (püsivus Vee väljumise puhul nõlvast lisandub
7 Prügila põhi Prügila põhja rajamine Tallinna prügila põhi on sinisavist Geomembraani paigaldamine Prügi tihendamine Prügi tihendatakse peamiselt tihendusrulliga Prügila nõlv Prügila nõlv 8 Prügilademe varing Prügilademes toimuvad protsessid Prügilademes
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
