Otsingule "amplituud" leiti 847 faili

amplituud - sageduskarakteristik 3. MÀÀrasime vĂ”imendi resonantssageduse f0, selleks muutsime sisendsignaali sagedust vahemikus 40-80 kHz ning kuna me otsustasime alustada keskelt, seega 60kHz juurest, siis saime ĂŒpriski kiiresti kĂ€tte resonantssageduse f0=59 kHz. Amplituud on Uv0=474 mV. 4. Eeldame, et vĂ”nkeringiga liituvad parasiitmahtuvused on tĂŒhised.
1
doc

Rohtlad

Puid ei kasva seal sademete vĂ€hesuse tĂ”ttu. Euraasias on rohtlad levinud pideva vööndina Ukrainast ĂŒle Venemaa lĂ”unaosa ning Kasahstani pĂ”hjaosa kuni Mongoolia ja Hiinani ning laiguti Ungaris. P-Ameerikas katavad rohtlad USA keskosa ja Kanada lĂ”unaosa, L-Ameerikas on neid Argentiinas, Brasiilia l...

Geograafia - Keskkool
150 allalaadimist
2
doc

VÔnkumine - mÔisted

abiks.pri.ee Kui elastse keskkonna osake panna vĂ”nkuma, siis osakeste vaheliste elastsusjĂ”udude tĂ”ttu kandub vĂ”nkumine ĂŒle naaberosakestele, sealt omakorda jĂ€rgmistele osakestele. Iga jĂ€rgnev osake kordab eelneva vĂ”nkumist teatud hilinemisega, mis on tingitud inertsist. AMPLITUUD on suurim kaugus tasakaaluasen...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
122 allalaadimist
2
doc

Mehaanika ja interferents

Deformatsioon- keha kuju vĂ”i mÔÔtmete muutumine ElastsusjĂ”ud- jĂ”ud, mis tekib kehas, keha deformeerimisel. Energia- iseloomustab keha vĂ”imet teha tööd. Esimene kosmiline kiirus ­ Kiirus, millega keha liigub gravitatsioonijĂ”u mĂ”jul ringorbiidil ĂŒmber Maa. Gravitatsioon- kehade vaheline tĂ”mbumisnĂ€htus GravitatsioonijĂ”u sĂ”ltuvus kaugusest ­ Gravitats...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
156 allalaadimist
1
doc

Liikumine ja vastastikmÔju 8kl

Keha asukoha muutmine teiste kehade suhtes. Trajektoor. Joon, mida mööda liigub keha punkt [sirg-kukkuv kivi, pliiatsi teravik sirgjoont tÔmmates, auto vÔi rong sirgel teeotsal. KÔver-lendav lind, kaaslasele vastu pead visatud pall, kurvis sÔitev auto, liuglev paberileht.] Teepikkus. Trajektoori pikkus, mille keha lÀbib mingi ajavahemiku jooksul. Ajavahemik nÀitab liikumise kest...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
128 allalaadimist
12
doc

Kogu 2008. aasta 12. klassi eksamimaterjal

Mehaanika Mehhaaniline liikumine Ühtlane sirgjooneline liikumine- Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetame sellist liikumist, mille korral (punktmass) sooritab mis tahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed nihked. Ühtlaselt muutuv liikumine- Liikumist, kus kiirus muutub mis tahes vĂ”rdsete ajavahemike jooksul ĂŒhesuguste vÀÀrtuste vĂ”rra, nimetatakse ĂŒhtlaselt muutuvaks liikumiseks. TaustsĂŒsteem- TaustsĂŒ...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
448 allalaadimist
7
doc

10. klassi mÔistete definitsioonid

1. Mehaaniline liikumine ­ keha asukoha muutumine ruumis mingi aja jooksul. 2. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ liikumine, mille korral keha teeb mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed nihked. 3. Ühtlaselt muutuv sirgjooneline liikumine ­ liikumine, mille korral keha kiirus muutub vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsete suuruste vĂ”rr...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
197 allalaadimist
1
doc

FĂŒĂŒsika tĂ€iendĂ”pe

VĂ”rdsed ajavahemikud ja teepikkused. Ühtlaselt muutuv liikumine ­ keha kiirus muutub vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdse suuruse vĂ”rra. TaustsĂŒsteem ­ kella ja koordinaadistikuga varustatud keha, mille suhtes liikumist vaadelda. Teepikkus ­ keha poolt lĂ€bitud trajektoorilĂ”igu pikkus. s=vt vkesk=s/t s=v0t+at2/2 Nihe ­ suunatud siglĂ”ik, mis ĂŒhend...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
322 allalaadimist
1
docx

Perioodilised liikumised

Ringliikumine-liikumine, kus keha punktide trajektooriks on ringjoon vĂ”i selle osa Tiirlemine-keha ringliikumine ĂŒmber punkti, mis asub vĂ€ljaspool seda keha Pöörlemine-liikumine ĂŒmber oma kujutletava telje VĂ”nkumine-perioodiline liikumine, kus keha lĂ€heb esialgsesse asendisse tagasi sama teed mööda Resonants-nĂ€htus, mis tekib, kui sundiva jĂ”u sagedus langeb kokku vabavĂ”nkumise saged...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
76 allalaadimist
1
doc

FĂŒĂŒsika mĂ”isted- Perioodilised liikumised

Ringliikmuise erijuhid on ringjooneline liikumine ja pöörelmine. KesktĂ”mbekiirendus vĂ€ljendab ringliikumisel kiiruse suuna muutumist ajas. KesktĂ”mbekiirendus on kiirusega alati risti ning vektorina suunatud ringjoone keskpunkti. ak = v2/ r , ak = 2 r Nurkkiirus nĂ€itab, kui suur pöördenurk lĂ€bitakse ajaĂŒhikus. = / t . Nurkk...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
31 allalaadimist
3
docx

FĂŒĂŒsika kt 2

KT2 Energia Mehaaniline töö ja vĂ”imsus ­ meh tööd tehakse siis kui kehale mĂ”jub jĂ”ud ja keha sooritab jĂ”u mĂ”jul nihke, tööd teeb alati jĂ”u liikumissihiline komponent. Energia muutmise protsessi jĂ”udude toimel nim tööprotsessiks. Energia muutust sellel protsessil nim jĂ”udude poolt tehtud tööks. dA=Fdr. VĂ”imsus ­ f.s. mis nĂ€itab kui suur töö tehakse ĂŒhes ajaĂŒhikus P=dw/dt= dA/dt=Fdr/dt=Fv. Kineetiline...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
365 allalaadimist
1
odt

VÔnkumine

Mis on pöörlemine ja mis on tiirlemine? Pöörlemine-on liikumine, mille puhul kaks kehaga seotud punkti ning neid punkte lĂ€biv sirge on liikumatud. Punkte lĂ€bivat sirget kutsutakse pöörlemisteljeks. N:Maa pöörleb ĂŒmber oma telje, "vindiga" löödud pall pöörleb, propeller pöörleb Tiirlemine-on keha ringliikumine ĂŒmber punkti, mis asub vĂ€ljaspo...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
51 allalaadimist
1
doc

Liikumine ja vastastikmÔju

Kordamine KT-ks · Mehaaniline liikumine, trajektoor, teepikkus, kiirus, keskmine kiirus · Teepikkuse kujutamine graafikul · VĂ”nkliikumine, sagedus, vĂ”nkeperiood, amplituut, tĂ€isvĂ”nge, tasakaalu asend · Keha inertsus, inertsuse iseloomustamine, keha mass · Kehade vastastikmĂ”ju, jĂ”ud, jĂ”udude tasakaal KordamiskĂŒsimused 1. VĂ”rrelda ĂŒ...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
22 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAM: MÕISTED

Mehaanika Mehaaniline liikumine ĂŒhtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes on vĂ”rdsed teepikkused. ĂŒhtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsete suuruste vĂ”rra. t...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
278 allalaadimist
9
doc

ÖKOLOOGIA KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED EKSAMIKS

Ökoloogiateaduse uurimisobjektid - teadus interaktsioonid, mis mÀÀravad elusorganismide leviku ja arvukuse. 2. Ökoloogiliste tasemete hierarhia (alates kĂ”rgemast tasemest) - SĂŒsteemide ökoloogia (ecosystem), sĂŒnökoloogia (community), demökoloogia (population), autökoloogia (organism), ökofĂŒsioloogia (organ system, organ, tissue, cell). 3. Populatsiooni...

Ökoloogia - Tallinna Ülikool
134 allalaadimist
2
rtf

Ökoloogilised tegurid konspekt

Ökoloogilised tegurid Organismide elutegevust mĂ”jutavaid keskkonnategureid nimetatakse ökoloogilisteks teguriteks. Vastavalt sellele, kas organisme mĂ”jutavad tegurid on pĂ€rit eluta vĂ”i elusast loodusest, eristatakse abiootilise ja biootilisi tegureid. Abiootilised tegurid on pĂ€rit organisme ĂŒmbritsevast eluta loodusest. Siia kuuluvad elukeskkonna ja kliimaga seotud tegurid. KĂ”igi elukeskkondade ­ Ă”hu...

Bioloogia - Keskkool
14 allalaadimist
7
docx

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA

FÜÜSIKA RIIGIEKSAMI TEOORIA MEHAANIKA: Mehaaniline liikumine: Keha mehaaniliseks liikumiseks nimetatakse tema asukoha muutumist ruumis teiste kehade suhtes aja jooksul. Mehaanika pĂ”hiĂŒlesandeks on liikuva keha asukoha mÀÀramine mis tahes ajahetkel. Ühtlane sirgjooneline liikumine ­ keha lĂ€bib mistahes vĂ”rdsetes ajavahemikes vĂ”rdsed teeosad mööda sirgjoont. Ühtlaselt muutuv liikumine...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
88 allalaadimist
2
doc

FĂŒĂŒsika KT LAINED

) panna mingi keha vĂ”nkuma, siis jĂ”udude tĂ”ttu osakeste vahel ei jÀÀ see vĂ”nkumine vĂ€ikesesse ruumiossa, vaid levib lainetena ruumi igas suunas. Lained ei saa tekkida igas keskkonnas. VĂ”nkumise tingimuseks on pĂŒsiva tasakaaluasendi olemasolu. Selliseid keskkondi nim. elastseteks keskkondadeks. Eristatakse ristlaine...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
19 allalaadimist
1
odt

KEEMIA JA FÜÜSIKA TK

keemiline side-viis, kuidas kaks vĂ”i enam aatomit vĂ”i iooni on aines omavahel seotud iooniline side- ioonidevaheline keemiline side, mis tekib vastasmĂ€rgiliste laengutega ioonide elektrilise tĂ”mbumise tulemusena (metalliline) kovalentne side-ĂŒhiste elektronpaaride vahendusel aatomite vahele moodustuv keemiline side (mittemetalliline) aatommass-arv, mis nĂ€itab, mitu korda on ĂŒhe molekuli mass suurem ku...

FĂŒĂŒsika - PĂ”hikool
5 allalaadimist
1
doc

Bioloogia KT

Keskkonnategurite jagunemine * biootilised - elus ( loomad , taimed ) * abiootilised - eluta ( valgus , pĂ€ike , tuul , vesi , muld ) 2. Ökoloogiline amplituud Igal liigil on kindel ökoloogiline amplituud , mis nĂ€itab tema taluvus piire teatud keskkonna teguri suhtes miinimumist maksimumini 3. Mis on keskkond ? Keskkond on kĂ”ik see , mis meid ĂŒmbritseb nii elus kui ka eluta looduses. 4. SĂ”na ökoloogi...

Bioloogia -
15 allalaadimist
1
pdf

FĂŒĂŒsika tĂ€iendusĂ”pe Loeng 8

Loeng 8 materjalid...

FĂŒĂŒsika tĂ€iendusĂ”pe -
4 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !