KAHEPAIKSED 7.KLASS ANNELI DIETRICH KAHEPAIKSED On selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii maismaal kui ka vees kõigusoojased loomad eelistavad niiskeid elupaiku maailmas 3000 liiki, Eestis 10 liiki Välisehitus Keha jässakas ja veidi lame. Liikumiseks kaks paari jäsemeid. Nahk pidevalt niiske ja jahe. Suur suu hambaid kasutab ainult saagi hoidmiseks. Meeleelundid Hästi arenenud nägemine.
8. Täiskasvanud konna ja kullese erinevused. Kulles : välisehitus - saba hingamiselundid - lõpused toit - vetikad Konn : välisehitus - jalad hingamiselundid - kopsud, nahk toit - putukad 9. Kärnkonnade iseloomulikud tunnused : *Roomamine *Kärnad, mügarikud 10. Lehekonnade iseloomulikud tunnused : *Hüppamine * Iminapad näppude peal 11. Sabakonnade iseloomulikud tunnused : * Saba * Roomamine 12. Kahepaiksete kasulikkus : hävitavad kahjureid. 13. Kuidas kaitsevad kahepaiksed ise ennast? Ohuvõrv, peitevärv, tõmbavad ennast õhku täis. 14. Mis ohustab kahepaikseid? Autod, põllumajanduses kasutatavad keemiad, maa kuivendamine .
Kahepaiksed Referaat SISUKORD sisukord.......................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 KAHEPAIKSED.........................................................................................................................4 Kahepaiksed Eestimaal............................................................................................................4 Ohustatus Eestis......................................................................................................................5 Kahepaiksete kaitse.................................................................................................................6 Kahepaiksete esinemine Balti regioonis.............................................................
Kahepaiksed Sissejuhatus Kahepaiksed on selgroogsed loomad, kes on kohastunud eluks nii vees kui ka maismaal. Sigimiseks peavad nad minema vette, seal arenevad nende järglased. Nii nagu kaladki on kahepaiksed kõigusoojased ja arenevad moondega. Hingata saavad nad kopsudega ja läbi naha. Kuival maal liikumiseks on neil kujunenud jäsemed. Kohata võib neid eelkõige niisketes elupaikades. Kahepaikseid on maakeral üle 3000 liigi, neist Eesti elab 10. Kahepaiksete hulka kuuluvad päriskonnad ja sabakonnad. Välimus Sabakonnalised on sisalikulaadse kehakujuga, päriskonnaliste keha on lamendunud. Enamikul neil on täiskasvanutena kaks paari jalgu, mida nad liikumisel erineval määral ka kasutavad
EESTI KAHEPAIKSED Teele Ilves Põlva Ühisgümnaasium 7.b Rabakonn-Rana arvalis Rohukonn-Rana temporaria Mudakonn-Pelobates fuscus Järvekonn-Rana ridibunda Tiigikonn-Rana lessonae Veekonn-Rana esculenta Harilik kärnkonn-Bufo bufo Juttselg-kärnkonn-Epidalea calamita Harivesilik-Triturus cristatus Tähnikvesilik-Triturus vulgaris Tähniksalamander-Salamandra salamandra Kameeleon-The Pretender Puukonn- (3 erinevat) Härgkonn
KAHEPAIKSED-KONN minnes hingab ta vaid läbi naha. Konnad elavad niisketel aladel .Talvel aga veekogu põhjas. Kahepaiksed on selgroogsed (rohukonn, kärnkonn, tähnikvesilik). Nad suudavad elada nii Kahepaiksed on kõigusoojased nad ei vees kui ka maismaal. Nende keha on limane ja tooda ise sooja, vaid ilma soomusteta. Naha kuivamine on näiteks saavad sooja konnale ohtlik . Kahepaiksed koevad oma ümbrusest. munad vette, millest arenevad kullesed. Kullesed on kala moodi, neil on saba ja nad hingavad lõpustega. Hiljem arenevad neil kopsud ja jalad ning nad tulevad veest välja maismaale. Kahepaiksed toituvad putukatest, tigudest ja ussidest. Konnad kasutavad saagi püüdmiseks oma pikka keelt, saak kleepub keele külge ning ta neelab selle alla. Konnad on ka ise toiduks teistele lindudele, imetajatele. Maismaal hingab konn kopsudega ja läbi naha.
Eesti kahepaiksed H Eesti Ladina Harilik kärnkonn Bufo bufo Harivesilik Triturus cristatus J Eesti Ladina Järvekonn Rana ridibunda K Eesti ladina Kõre Bufo calamita M Eesti Ladina Mudakonn Pelobates fuscus R Eesti Ladina Rabakonn Rana arvalis Rohe - kärnkonn Bufo viridis Rohukonn Rana temporaria T Eesti Ladina Tiigikonn Rana lessonae Tähnikvesilik Triturus vulgaris V Eesti Ladina Veekonn Rana esculenta
9. Tiigikonn Rana lessonae Camerano 10. Järvekonn Rana ridibunda Pallas 11.Veekonn Rana esculenta L. · Silmatorkav on oma levila piiril asuvate liikide rohkus. Selliseid liike on meil 7: · harivesilik, juttselg-kärnkonn, rohekärnkonn, mudakonn, järvekonn, veekonn, tiigikonn. · Neist 3 liiki (mudakonn, juttselg- kärnkonn ja rohekärnkonn) asuvad Eestis oma levila absoluutsel põhjapiiril. · Meie saartel elutsevad kahepaiksed äratavad sageli tähelepanu oma isepärase välimuse ja mõõtmete poolest. Nii näiteks kohtab Saare ja Hiiumaal sageli väga suuri (sageli üle 10, kohati aga kuni 16 cm pikkusi) harilikke kärnkonni. Võimalik, ei kärnkonnade suurus on seotud elupaiga kuivusega: mida suurem loom, seda kuivema elupaiga asukas ta on. · Lõviosa kahepaiksete üldmahust ja elusmassist eri elupaikades langeb tähnikvesilikule, harilikule kärnkonnale, rohukonnale ja rabakonnale. Seejuures
Ühed tavalisemad kahepaiksed on konnad. Meie tavalisemaid konni on rohukonn. Konnadel nagu kaladelgi pole kaela, neil on üks kaelalüli, mille abil nad pead liigutada saavad. Täiskasvanud konnal pole ka saba. Konna keha katab paljas õhuke niiske nahk. Seda hoiab niiskena nõre, mida eritavad limanäärmed. Konnadel on liikumiseks jäsemed. Tagajalgade varvaste vahel on ujunahad, mis soodustavad vees liikumist. Konnadel on kloaak, millesse avanevad tagasool, eritus- ja suguelundite juhad. Konnad hingavad naha ja kopsude kaudu. Kehavereringe ehk suure vereringe kõrval on arenenud kopsu- ehk väike vereringe. Selles voolab veri kopsudesse ja naha veresoontesse, kus ta rikastub hapnikuga ning läheb tagasi südamesse. Südames ei ole venoosne ja arteriaalne pool teineteisest eraldatud, seetõttu arteriaalne ja venoosne veri osaliselt seguneb ning konnade kehas liigub segaveri. Konn on kõigusoojane. Kohastumused: 1) eluks maismaal on jäsemed, tugev lu...
amnion). Vajavad sigimiseks vett. Areng toimub moondega. Moonde käigus toimuvad paljud olulised muutused: lõpused asendatakse kopsudega, naha ehitus muutub; tekivad silmalaud, nägemiselund muutub maismaa jaoks sobivaks; soolestiku pikkus muutub (vastse ning täiskasvanu toiduobjektid on erinevad); päriskonnalistel kaob saba. Vastsed erinevad täiskasvanutest tunduvalt nii välimuse kui ka eluviisi poolest. Täiskasvanud kahepaiksed on röövtoidulised, enamasti poolveelise eluviisiga. Vastsed on taimetoidulised (päriskonnalised) või röövtoidulised (osa sabakonnalisi), enamasti veelise eluviisiga. Paljudel sabakonnalistel esineb neoteenia ehk vastsesigimine – nad ei moondu looduses kunagi, vaid sigivad vastsetena. Roomajate iseloomulikud tunnused: Kõigusoojased, kes ei suuda ise oma kehatemperatuuri reguleerida. Nahk on sarvestunud, kaetud soomuste ja kilbistega.
Kahepaiksed ja roomajad Üldine informatsioon: bio.edu.ee/loomad Kahepaiksed Klass: kahepaiksed. Kõigusoojased. Uimede asemel jäsemed. Hingavad kopsude ja naha kaudu. Toituvad selgrootutest ja talvituvad pinnasesse kaevunult. Elutsükkel: maismaaloomad, kes sigivad vees. Areng on moondega: muna – vastne/kulles – täiskasvanud. Selts päriskonnalised: Sugukond: konlased Sugukond: kärnkonlased Sugukond: mudakonlased Selts sabakonnalised: o Sugukond: salamandrilised Konlastel on enamasti kaks värvust: pruun (rohukonn, rabakonn) ja roheline (tiigikonn,
Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariik Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Maailmas on ligikaudu 40 tuhat liiki selgroogseid. Selgroogsed loomad asustavad kõiki elukeskkondi. Eesti loomad Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab tinglikult jagada viide rühma: kalad kahepaiksed roomajad linnud imetajad Imetajad Imetajad elavad kõigis elukeskkondades: metsades, niitudel ja veekogudes, aga ka maaall ning inimasulates. Nagu enamikus sama piirkonna riikides, on ka Eestis kõige rohkem pisiimetajaid. Nende liikide isendite arvu ei suuda aga keegi täpselt määratleda. Osa imetajaliike on ka lennuvõimelised. Enamik eesti metsade imetajatest elab metsas ja tuntumad neist on karu, ilves, metssiga, põder, karihiired jne.
Selts Iseloomulikud Sugukonnad Liigid tunnused Sabakonnlased Sabakonnalised on Salamanderlased Harivesilik-Tema sisalikulaadse selg on tume- kehakujuga. pruunikasmust. Nahk Puuduvad kopsud. pole sile vaid, vaid Saba on olemas teraseline. Tähnikvesilik-Saba on pikk, mis moodustab peaaegu pool tema keha pikkusest. Nahk on sile ja peensõmerjas. Päriskonnlased Keha on Mudakonlased ...
melioratsioonitööd. Nende tegurite tõttu halveneb vee kvaliteet ja põhja settib palju orgaanilist materjali, mille tagajärjel häirub ebapärlikarbi normaalne elutegevus. Ebapärlikarp on Eestis I kategooria looduskaitse all olev liik, Eesti punase raamatu järgi kuulub ta 1. kategooriasse ja IUCNi punase nimestiku eriti ohustatud kategooriasse. 11. Konna luustiku iseärasused Riik: Loomad Hõimkond: Keelikloomad Alamhõimkond: Selgroogsed Klass: Kahepaiksed Selts: Päriskonnalised Sugukond: Kärnkonlased Sugukond: Konnlased Perekond: Kärnkonn Perekond: Konn Liik: Harilik kärnkonn Liik: Järvekonn Liik: Rohe-kärnkonn Liik: Tiigikonn Perekond: Epidalea Liik: Veekonn Liik: Juttselg-kärnkonn Liik: Rabakonn Liik: Rohukonn Sugukond: Mudakonlased
Kahepaiksed on esimesed maismaa selgroogsed, nende sigimine on siiani suuresti seotud veega. Kalad ja kahepaiksed jätavad tavaliselt oma munad ja neist koorunud vastsed saatuse hoolde. Kaladest eristab neid peamiselt jäsemete olemasolu ja kopsuhingamine . Kalade keha katavad soomused ja lima. Kalad ujuvad uimede ja saba abil ning hingavad lõpustega. Kahepaiksed aga elavad nii vees kui maal. Nad koevad munad vette ning seejärel nende munadest arenevad kullesed. Nagu see nimigi ütleb teile, on ogalik ogaline kala. Soomuste asemel katavad keha kilprüüna asetsevad luuplaadikesed
Klassile 2 1. Mille poolest loomad erinevad teistest organismirühmadest? Nad kasvavad, liiguvad, mõtlevad, saavad järglasi. 2. Võrdle selgroogseid ja selgrootuid! Roolised- on selgroog, arenenud lihased, luud on sees pool, luud kasvavad koos loomaga. Rootud- pole selgroogu, vähem arenenud lihased, luud on rohkem väljas pool, luud ei kasva koos olendiga. 3. Nimeta selgroogsete klassid! Millisesse klassi kulub kõige rohkem liike? Roomajad, kahepaiksed, linnud, imetajad, roomajad, KALAD. 4. Nimeta selgrootute hõimkonnad! Ämblikud, putukad, vähid, limused, käsnad, ainuõõsed. 5. Milleks on vaja meeli? Tajubad ümbritsevat maailma. 6. Nimeta inimese meeled ja meeleelundid! Nägemine, kuulmine, haistmine, maitse tundmine, kompimine. 7. Kuidas meeleelundid töötavad? Igas meele punktis on reageerivad rakud, mis reageerivad just kindlale ärritusele. 8. Võrdle erineva eluviisi ja toitumisega loomad nägemist! Näited!
Inimese ning primitiivsete usside ajud on alguse saanud samast kohast. Selgroogsetel jookseb närvisüsteem mööda selgroogu, kuid putukatel ning rõngussidel, nagu näiteks vihmaussidel, on lihtsad organid, mis meenutavad algelist aju, aga need asuvad kõhus. Lülijalgsed - Lülijalgsete närvisüsteem on sarnaselt rõngusside omaga nöörredel-tüüpi, mis tähendab, et kaks kõhtmist närviketti on igas lülis omavahel närvijätketega ühendatud. Suurimad närvitängud asuvad peas ja rindmikulülides. Peas asuvad mitmed jäsemed, mis on kompimiselundiks (nt tundlad putukatel või kobijad ämblikulaadsetel). Peas asuvad ka silmad, mis võivad olenevalt rühmast olla kas üksikud täppsilmad või suured mosaiiksilmad. Et putukate rindmikulülide külge kinnituvad jäsemed või tiivad, on ka sealsed närvitängud teistest suuremad. KAHEPAIKSED - Kahepaiksete otsaju on muude aju osadega võrreldes suur ja jagunenud poolkeradeks, eesotsas läheb üle haistesagarateks, käitumi...
levinud kõikjal Eestis ning ta elupaikadeks on lehtmetsad, jõgede-äärsed lamminiidud, rannaniidud ja soode servaalad. Rabakonni võib näha toitu püüdmas nii päeval kui öösel, kuid kõige aktiivsemalt tegutsevad nad siiski õhtuti. Olulisima osa toidust moodustavad mardikad, vähemal määral tarbib ka ämblikke, rohutirtse, lutikaid ja röövikuid. Ladina keelne nimetus Rana esculenta KAHEPAIKSED Rohe-kärnkonn Rohekärnkonn on meie ilusaimaid konni, kelle helehallil või oliivjal seljal on erineva kujuga tumerohelised kuni mustad laigud ning oranzid või punased täpid. Mida vanem on konn, seda suuremad on laigud. Kõht on valge, mustade täppidega. Rohekärnkonna nahk on krobeline, kuid kehaehituselt on ta sale. Vaatamata sellele on ta kohmakas ja väheliikuv ning pole suuteline oma lühikeste tagajalgade abil tegema pikki ja võimasaid hüppeid
Põllumajanduse intensiivistumine - põllumajandusmürkide ja kunstväetiste intensiivsem kasutamine - tõhusama põllumajandustehnika kasutamine Liikluskoormuse suurenemine: kahepaiksete hukkumine rände ajal Elupaikade fragmenteerumine ja hävimine (kõre rannaniidud, mudakonn vajab kvaliteetseid sigimisveekogusid ja kaevumiseks liivast pinnast; kivisisalik vajab munemiseks lahtise liivaga alasid). Võõrliigid kahjulikud tulnukad võivad olla nii kahepaiksed (härgkonn, aaga) kui kalad (Eestis on kahepaiksetele suureks ohuks kaugida unimudil). Veekogusid ohustavad võõrtaimed, tulnuktaimed võivad kahjustada ka roomajate elupaiku jne Kaubandus ja tarvitamine toiduks Kliimamuutused Kõrge UV-B kiirguse tase Keskkonna reostumine ja hapestumine Haigused ja parasiidid (viirused, kütridiomükoos seenhaigus, mis on põhjustanud paljude kahepaikseliikide lokaalseid väljasuremisi näiteks Austraalias ja Lõuna-
................. 62.1 Lindude üldiseloomustus...........................................................6 2.2 Lindude anatoomia....................................................................7 3 ROOMAJAD.......................................................................................... 8 3.1 Roomajate üldiseloomustus.......................................................8 3.2 Roomajate anatoomia................................................................9 4 KAHEPAIKSED..................................................................................... 10 4.1Kahepaiksete üldiseloomustus.................................................10 4.2 Kahepaiksete anatoomia..........................................................11 KOKKUVÕTE....................................................................................... 12 KASUTATUD ALLIKAD.........................................................................13 IMETAJAD 1
Haruldased loomad IMETAJAD Simpans · Kasvavad kuni 95 cm pikkuseks. · Võivad kaaluda ligi 80kg. · Inimestele väga lähedased. · On laialt levinud üle kogu ekvatoriaalsete metsade ala. Põhjavombat · Kaaluvad kuni 40kg. · Neil on lühikesed jalad, suured küünised. · Kasvavad ligi 1m pikkuseks · Elavad Queenslandi keskosas mis on kuulutatud kaitsealaks KAHEPAIKSED Tomatkonn · Isased on 6-7cm pikad, emased kuni 9cm. · Tomatkonnad elavad Madagaskari rannikulähedustes ürgmetsades. Puna-kärnkonn · Avastati Costa Ricas 1961. aastal. · Neid esineb troopika mägismetsades. · Neist on väga vähe teada. SELGROOTUD Pleurobema clava · Ta karp võib olla 58- 80 mm pikkune, 39- 50 mm kõrgune ja 33- 37 mm paksune. · Elukoht Ameerika Ühendriigid, valdavalt Ohio ja Tennessee jõgde vesikond. · Neid on kasutatud pärlmusternööpide val...
Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Selgroogsed: Linnud, Inetajad, Kalad, Kahepaiksed, Roomajad. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu
EESTI MEREAKADEEMIA Merendusteaduskond Meretranspordi juhtimise õppetool Kätlin Plaksting KS-41 Naftareostus ja selle mõju veekogule referaat Juhendaja: Olga Preiman Tallinn 2009 Sisukord Sisukord......................................................................................................................................2 Sissejuhatus.................................................................................................................................4 Naftareostuse allikad...................................................................................................................5 Naftareostuse mõju veekogule....................................................................................................7 Naftareostuse vätlimine ja kõrvald...
Vesi 5.klass Vee jaotumine maal Kogu maakeral olev vesi moodustab hüdrosfääri (maailma meri, jõed, järved, põhjavesi, õhus olev vesi, liustikud). Põhjavesi Põhjavesi moodustub sademeteveest, mis ilmub vett läbilaskvete kihtide kaudu maa sisse. Põhjavesi koguneb vett pidava kivimi kihi peale. Vee liikumine pinnases on väga aeglane. Iga inimene peab hoolitsema põhjavee puhtuse eest ja kandma vastutust tema saastamise korral. Vee omadused Vee omadusi tajume me oma meelte abil. Vesi on läbipaistev ja värvuseta.Vesi on maitsetu ja lõhnatu. Kompimise kaudu teame, et vesi on märg. Teatud kindel kogus vett on alati kindla ruumaalaga. Vesi võtab alati anumi kuju. Oluline vee omadus on voolamine. Vesi märgab Vesi märgab väga paljusid aineid, näiteks paber, puit, puuvillane riie, klaas jne. Rasvaseid ja õliseid esemeid vesi ei märga. Mullas liigu vesi mööda mullapoore. Väga väikeseid poore nimetatakse kapillaarideks....
Miks on iga Ecuadoris elav konnaliik maailmale oluline? Loomaaias ringi kõndides võib kõikjalt leida skeeme ja pilte ohustatud või juba välja surnud loomaliikidest, kuid need sõnad tunduvad kuidagi kauged ning tundub tähtsusetu, et kusagil kaugel riigis ei eksisteeri enam mingit ühte loomaliiki. Kuid kogu loodus on ühtne ökosüsteem, kus kõik on omavahel seotud. Iga liik selles süsteemis on oluline ning ühe lüli vahelt ära kadumine mõjutab ülejäänusid. Inimene kuulub sellesse süsteemi ning bioloogilise mitmekesisuse vähenemine mõjutab inimeste tervist ja elu. Suurema mitmekesisusega suudab meie ökosüsteem paremini tastuda erinevatest katastroofidest, mitmekesisuse vähenemine mõjutab põllumajandust (vähem erinevaid taimi, mida kasvatada, rohkem kahjureid), levib rohkem haigusi ning toit ja vesi on raskemini kättesaadavad. Kahepaiksed on kliimamuutuste suhtes väga tundlikud ning nende kadumine võib näidata, et ökosüsteem on ...
Kahepaiksete kordamisküsimused 1. Mõisted Kõigusoojasus- loom, kelle kehatemperatuur sõltub väliskeskkonna temperatuurist Kehavereringe- osa vereringest, mis varustab kogu keha hapnikkurika verega Kopsuvereringe- osa vereringest, milles veri rikastub kopsudes hapnikuga Arteriaalne veri- hapnikurikas veri Venoosne veri- hapnikuvaene veri Segaveri- kui arteriaalne veri ja venoosne veri osaliselt segunevad Kehaväline viljastumine- munarakud viljastuvad kehast väljaspool Kulles- konna vastne, elab vees ja hingab lõpustega Moone- looma arengu käigus toimuv kuju ja eluviisi põhjalik muutus 2. Kala ja konna sarnasused. Mõlemad elavad vees. Konn võib ka elada maismaal. Mõlemad on kõigusoojased. Kala kehakateks on soomused ja konnal paljas limanäärmetega nahk. Kala hingab lõpustega. Konna vastsel on ka lõpused, aga hiljem need kaovad ning konn hakkab hingama kopsude ja nahaga. Kala s...
Peipsi kalafauna on liigirikas. Tänapäeval elab Peipsis ja temasse suubuvate jõgede-ojade alamjooksul 37 kalaliiki. Peipsi kaladest on vaid kümmekonnal töönduslik või rekreatiivne tähtsus. Turul nõutuimad kalad on tänapäeval koha ja ahven. Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas, särg ja ahven. Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik-
putukate hulka Põderpõrnikas Putukad karukuklane vapsik kuningkiil sõõrsilmik Kirjukaan (apteegikaan) Teod, karbid ja vähid salu-vööttigu ebapärlikarp viinamäetigu jõevähk Kalad · Eestis leidub 75 liiki kalu 30 liiki elab ainult meres 10 liiki elab ainult siseveekogudes Ülejäänud on siirdekalad Kalad lõhe Atlandi tuur säga harjus Kahepaiksed · Eestis leidub 11 liiki kahepaikseid 2 liiki sabakonni 9 liiki päriskonni Kahepaiksed harivesilik juttselg-kärnkonn rohekärnkonn mudakonn Roomajad · Eestis leidub 5 liiki roomajaid 2 liiki madusid 3 liiki sisalikke Roomajad kivisisalik rästik nastik vaskuss Linnud · Eestis on kohatud 368 linnuliiki (2008)
........................................8 2.3. Papagoiliste selts......................................................................................................9 2.4. Siniraaliaste selts....................................................................................................10 2.5. Värvuliste selts.......................................................................................................10 3. Austraaliale iselomulikumad roomajad ja kahepaiksed...............................................11 3.1. Krokodilliliste selts................................................................................................11 3.2. Kilpkonnaliste selts................................................................................................11 3.3. Soomuseliste selts, Alamselts: Sisalikulised..........................................................12 3.4. Soomuseliste selts, Alamselts: Maolised....
2. Väheharjasussid ohtraim loomarühm 3. Väikesed limused nii biomassilt kui arvukuselt alla hironomiididele ja väheharjasussidele · Kaanid ,,muude" põhjaloomade seas kaalukaim rühm (12 leitud liigist oli arvukaim pisikaan) 2.6 Kalad · Peipsi kalafauna liigirikas · 37 kalaliiki · Turul nõutavamad: - koha - ahven · Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale: - latikas - särg - ahven · Kaitse all 6 liiki (Harjust, tõugjat ja säga ei tohi püüda!) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad KAHEPAIKSED: · 9 liiki · Puudub vaid kõre e juttselg-kärnkonn · Levinud: - tähnik- ja harivesilik - muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn (- järve-, tiigi- ja veekonn) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad ROOMAJAD: · Peipsi rannikul 4 liiki · Head elupaigad · Kivi-, arusisalik · Vaskuss · Rästik · Nastik · Silenastik 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad IMETAJAD: · Puuduvad vaid hülged ja teised mereimetajad
Loomariik Kadi Bruus Loomariik jaotatakse järgnevalt: Selgrootud (nt. ussid, teod) Selgroogsed Jaotatakse tinglikult veel 5 rühmaks: 1. Kalad 2. Imetajad 3. Roomajad 4. Kahepaiksed 5. Linnud Kalad Linnud Roomajad Kahepaiksed Imetajad
Kalade sigimine ja areng emaskala isaskala munasarjad seemnesarjad munarakud e. mari seemnerakud e. niisk kehaväline viljastamine e. kudemine viljastatud munarakk rebukotiga vastne vastne maim kala Kahepaiksed Närvisüsteem: peaaju ja seljaaju. Meeleelundid: silmad, nahk ja kuulmeavad. Seedeelundkond: suu neel söögitoru magu sooltoru kloaak. Hingamiselundkond: kopsud, nahk. Vereringeelundkond: 1.suurvereringe. vasak koda vatsake kõik kehaosad parem koda 2. väikevereringe parem koda vatsake kopsud vasak koda Nahahingamine: vees hingavad kahepaiksed üksnes naha kaudu.
Iseseisev töö. Roomajad. Vasta küsimustele. 1. Tuleta meelde, milline on kahepaiksete hingamine! Too välja sarnasused ja erinevused roomajate ja kahepaiksete hingamises! kahepaiksed Roomajad Hingavad kopsudega sarnasused Hingavad kopsudega Hinagvad ka naha abil Kopsud on rohkem erinevused arenenud kui kahepaiksetel 2
.........................................11 Kirjandus...................................................................................................................................12 Sissejuhatus Sugukond konlased on üks suuremaid päriskonnaliste seltsi sugukondi, kuhu kuulub umbes 700 liiki. Selle sugukonna tõenäoliseks tekkekeskmeks loetakse idapoolkera. Nüüdisajal on nad levinud üle kogu maailma. Kuna kolmandik maailma kahepaiksetest on väljasuremisohus, siis on ka Eestis kõik kahepaiksed kaitse all. Materjal Uuritavad liigid: Käesolevas töös on käsitletud 5 Eestis ja Venemaal elavat konlast- järvekonn (Rana ridibunda), rabakonn (Rana arvalis), rohukonn (Rana temporaria), tiigikonn (Rana lessonae) ja veekonn (Rana esculenta või Pelophylax kl. esculentus). Venemaal elavad veel lisaks siberikonn (Rana amurensis), väikeaasia konn (Rana macrocnemis), kaukaasia konn (Rana camerani), väle konn (Rana dalmatina) ja idakonn (Rana semiplicata). Levikuandmed
Maismaaselgroogsetel on kaks vereringet. Suur vereringe on kehavereringe, milles veri liigub südamest kehasse, annab seal ära hapniku, kogub süsihappegaasi ja suundub tagasi südamesse. Väikeses vereringes liigub veri südame ja kopsude vahet, kus veri võtab hapnikku ja annab ära süsihappegaasi. Kahepaiksetel ja roomajatel on 3-osaline süda, kus liigub segaveri Lindudel ja imetajatel on neljaosaline. Ptk. 21 Kõigusoojased on algsed loomad: kalad, kahepaiksed ja roomajad. Linnud ja imetajad on püsisioojased. Ptk. 22 Raskete aegade üleelamiseks loom varub toitu, pikakarvaline kasukas, lendab lõunasse, magavad talveund, vahetavad karva, varjuvad urgudesse. Loomale on aastaaeg ebasoodne, kui pole toitu või head ilmastikku. Taliuinak on kerge unekas. Enamus, kes talveunne jäävad on kõigusoojased. Ptk. 23 Lahksugulisus- loomal on kaks sugupoolt. Mittesuguliset paljuneb vihmauss. Viljastamine
1. Mida tähendab väljend ,,ma tunnen end kui kala vees"? 2. Mis kala on pildil? Lõpused · Vees hingamiseks spetsialiseerunud hingamiselund. · Vesi läheb suu kaudu sisse, liigub lõpustesse, kust veest (HO) omistatakse hapnik (O) ning vesi liigub uuesti lõpusekaante avanedes välja. Kalade hingamine skeem O CO VESI VE SI 3. Kuidas kahepaiksed vees hingavad? · Kahepaiksed e amfiibid on konnad, kärnkonnad ja vesilikud. · Nad saavad elada ja hingata nii vees, kui maismaal. Rohukonn on üks Eesti tavalisemaid kahepaikseid. Tema tuleb vette vaid kudema. Konnade tunnused PUNNIS SILMAD LAME KERE TRUMMIKILE SUURED TAGAJÄSEMED Kahepaiksete hingamine
(ravimtaimed, ilutaimed) katteseemnetaimed- sama mis õistaimed. progress- on millegi areng muutuvas süsteemis.(organismide evolutsiooniline edasiminek) eukarüoot- päristuumne organism, kelle rakud on päristuumset tüüpi(taimed, seened) prokarüoot- eeltuumne rakk, neil puudub membraaniga piiritletud tuum, enamik prokarüoote on ainuraksed.(bakterid) hulkrakne- organism, mis koosneb kahest või enamast rakust.(kalad, kahepaiksed, roomajad) ainurakne- organism, mis koosneb ühest rakust.(bakterid) maismaaorganismid- elusolendid, kes elavad maismaal ja kasutavad elamiseks hapniku.(loomad, linnud, inimene) organ- on mingi inimese kehaosa, mis täidab oma eesmärke.(maks, seedeelundkonnad) püsisoojasus- on teatud selgroogsete võime hoida oma kehatemperatuuri sõltumatuna ümbritseva keskkonna temperatuurist.(linnud ja enamik imetajad) kõigusoojasus- on organismide kehatemperatuuri sõltuvus ümbritsevast keskkonna
Rohukonn Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. Siin elab 11 liiki kahepaikseid, mis Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. Siin elab 11 liiki kahepaikseid, mis tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. Inimesele toovad kahepaiksed kasu hävitades putukaid ja nälkjaid. Kahepaiksed täidavad olulist osa erinevate ökosüsteemide aine- ja energiaringes. Kõige tavalisem Eesti kahepaikne on pea kõikjal (välja arvatud Saaremaal) esinev rohukonn. Rohukonn on suhteliselt suur, kasvades kuni 10 cm pikkuseks. Rohukonn on pruun ja kirju kõhualusega. Kuna ta ei ole kiire ja tal puuduvad röövloomade vastu head kaitsevahendid, on tema peamine kaitse varjevärvus. Tema tagajalgadel olevad vöödid loovad pideva pinna katkemise mulje.
Süstemaatika- teadusharu, mis rühmitab organisme sarnasuse alusel. Süstemaatika üksused: Riik- loomad ( kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud, imetajad), taimed ( kattseemnetaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed ), seened, bakterid, protistid(algloomad,vetikad, osad seened). Eluslooduse süsteem: Riik-loomad, Hõimkond-keelikloomad,Klass- imetajad,Selts- kiskjalised,Sugukond- kaslased,Liik- kodukass. Viirused Viiruse ehitus: valguline kate e kapsid, nukleiinhape (DNA) või RNA), ümbris- peremeesraku membraanis kapsid.
Ontogenees organismi individuaalne areng, koosneb embrüogeneesist ja postembrüogeneesist Partenogenees ehk neitsistsigimine, uus organism saab alguse viljastamata munarakust nt: putukad-mesilased Kehaväline viljastamine sugurakud ühinevad väljaspool organismi (veekeskkonnas), nt kalad, kahepaiksed Kehasisene viljastamine sugurakud ühinevad emaslooma munajuhas, nt maismaaloomad, linnud, putukad, roomajad, imetajad Menstruatsioon hukkunud munaraku eemaldumine naise organismist koos emaka limaskestaga Menopaus ovulatsiooni lakkamine, esineb naistel vanuses 45-55 aastat Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni, enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35-päevane tsükkel Embrüo organismi lootelise arengu staadium
hiidsõnajalgade ja kahepaiksete väljasuremine (300) roomajad, osadeks- kujunesid VANAAEGKOND paljasseemnetaimede areng (330) paljasseemnetaimed, 540 245 praegused mandrid ja kahepaiksete areng (350) lülijalgsed, kahepaiksed, ookeanid, kliima jahe ja lülijalgsete areng (400) samblad, sõnajalgtaimed, kuiv, ulatuslik kõrbestumine taimed maismaale (420) loomade peamised ehitustüübid (540)
Vanematel moodustuvad sugurakud e gameedid: Seemnerakk e sperm Munarakk e ovotsüüt Suguline paljunemine Omane nii taimedele kui loomadele. Suguline paljunemine Viljastumine võib olla nii kehasisene või väline. väline Hermafrodiitidel e mõlemasugulistel loomadel on isas- ja emassuguelundid ühes ja samas organismis. Nt viinamäetigu, vihmaussid, kaanid Lahksugulistel loomadel on emas- ja isassugu- elundid eraldi organismides. Nt kalad, kahepaiksed, linnud, imetajad Partenogenees e neitsisigimine järglane areneb viljastamata munarakust. Nt mesilased, vähilaadsed, emased lehetäid Suguline paljunemine MUNARAKK Haploidne SEEMNERAKK kromosoomistik Haploidne kromosoomistik VILJASTUMINE Sügoot e viljastatud munarakk Diploidne kromosoomistik KEHAVÄLINE KEHASISENE
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Lk 117-Viljastumine 1. Mida nimetatakse ontogeneesiks? Ontogenees on ühe isendi areng viljastumisest surmani. 2. Millal algab ja lõppeb ontogenees mittesuguliselt paljunevatel organismidel? Vanemast eraldumisel ja lõppeb surmaga 3. Mis on parteneogenees? Kellel see esineb? Partenogenees on uue organismi arenemine viljastamata munarakust. 4. Tooge näiteid kehasisesest ja –välisest viljastumisest. Kehaväline-kalad, kahepaiksed; kehasisene- imetajad 5. Kuidas sõltub järglaste arvukus kehasisesest ja –välisest viljastumisest? Kehavälisel viljastumisel on hukkumis protsent suurem ja seega on sugurakkude arv suurem ja järglasi tekib ka rohkem, kuna osa hukkub (hukkuvad enne suguküpseks saamist- teiste toiduks). 6. Kirjeldage menstruaaltsüklit. Munarakk eraldub munasarjast munajuhasse ja munarakku ümbritseb folliikul. Munarakk liigub emaka limaskestale ja kui see on viljastamata, siis see hukkub ja eraldub ko...
Nad saavad toota palju soojust ja hoida kehatemperatuuri püsivana. (vt õp lk 138 ja lk 160) 3. Miks on hea, kui keha on soe? Kõigusoojased · kehatemperatuur sõltub välistemperatuurist. · keha soojendamiseks kasutavad keskkonna soojust, selleks lähevad nad kas päikese kätte või varju. · on aktiivsed ainult soojas, külmas on loiud. · vajavad vähe energiat ja vähe toitu, sest ei pea hoidma kehatemperatuuri püsivana. · kalad, kahepaiksed, roomajad, kõik selgrootud Püsisoojased · keha püsib soojana hoolimata välistemperatuurist · keha soojendamiseks toodab keha ise soojusenergiat · kehatemperatuuri reguleerib organism ise · aktiised kogu aeg, hoolimata välistemperatuurirst · vajavad palju energiat ja toitu, et hoida kehatemperatuur soojana. · linnud ja imetajad Püsisoojaste loomade keha jahtumine sõltub kehapinna suurusest. Väikeste loomade
LRJ I LIISA DEMANT LIIK PEREKOND SUGUKOND SELTS Puugipask Physaridae Physaraceae Physarales Harilik põisadru põisadru adrulised Fucales Agarik Furcellaria Furcellariaceae Gigartinales Keermikvetikas keermikvetikas Zygnemataceae Zygnematales Pabula-sõnnikuhallik sõnnikuhallik sõnnikuhallikulised nutthallikulised Must täpphallik täpphallik nutthallikulised nutthallikulaadsed Soo-maakeel maakeel maakeelelised tiksikulaadsed Limatünnik limatünnik limatünnikulised liudikulaadsed Kirsiluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Esmasseen esmasseen esmasseenelised esmasseenelaadsed Pirniluudik luudik luudikulised luudikulaadsed Väike kühmsamblik ...
Räim Heeringas Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Läänemere kilu Kilu Heeringlased Heeringalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Meriforell Lõhe Lõhelased Lõhelised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Kahepaiksed Mudakonn Mudakonn Mudakonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Pelobates fuscus Pelobates Pelobatidae Anura Amphibia Chordata Animalia Kõre Kärnkonn Kärnkonlased Päriskonnalised Kahepaiksed Keelikloomad Loomad Bufo calamita Bufo Bufonidae Anura Amphibia Chordata Animalia
Evolutsioon-elu ajalooline areng olemasolevatest liikidest üksteisest tekkimise ja pöördumatute muutumis kaudu. Elu päritolu 3 seisukoht: 1.on toimunud elu algne loomine 2.elualged on maale saabunud teistelt taevakehadelt. 3.elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena 3,7-4a. Füüsikaline ev- 15mld.a. elementaarosakestest tekivad aatomid ja lihtsad molekuli(H;He) ,,Suur pauk" (universum hakkas 13,7mld a.t. kujuteldamatult tihedast olekust pahvatuslikult paisuma) Keemiline ev-lihtsatest mol.moodustuvad lõpuks keerukad orgaaniliste ühendite kompleksid.(aminohapped-polüaminohapped-polümeerid)=ei võrdu algeliste elusolestega! Atmosf.puudus vaba hapnik. Atmosfääride omavahliste reakts.tulemusel moodustusid monomeersed orgaanilised ühendid(aminohap,nukleotiidid, monosah). Monomeersete orgaaniliste ainete polümerisatsioonil tekkisid orgaanilised polümeerid. Polüm.liitusid püsivateks polüm.kogumikeks, mis oliud ümbritsevad kk-st eraldat...
kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid. Selline toiduvalik muudab nad aiapidajate lemmikuteks, kes hoiavad aias putukate arvukust vaos. Saakloomi
Ontogenees organismi individuaalne areng e. areng viljastumisest surmani (suguline paljunemine) või vanemorganismist erladumisest surmani (mittesuguline paljunemine)nemine sügoodi diploidseks kromosoomistikuks Viljastumine spermi ja munaraku kromosoomide üh Partenogenees uue organismi areng viljastumata munarakust (mesilane) Kehaväline viljastumine enamus selgrootuid, mitmed selgoroogsed: kalad kahepaiksed (vees), heidavad vette väga palju sugurakke. Kehasisene viljastumine enamikel lülijalgsetel, kõigil roomajatel ja imetajatel; munarakkude arv väiksem. · Mehe seemnerakud valmivad suguküpsusest surmani · Naise munarakud valmivad suguküpsusest menopausini (45-55 a) Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Sellega kaasnevad naissuguhormoonide taseme muutused veres, emakaseina paksenemine ja emakasisese temperatuuri kõikumine.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
