1. KLIIMA kliimast sõltub taimkatte lopsakus, kivimite murenemise kiirus, bakterite aktiivsus. 2. TAIMED Taimejäänuste kõdunemisel teib huumus, mis on mulla mineraalse osaga seotud (mida rohkem huumust, seda mustem on muld). MIKROORGANISMID (bakterid, seened) lagundavad taime, loomajäänuseid huumuseks ja edasi mineraalideks. Mikroorganismidele sobiv temperatuur on 3 °C kuni 45 °C (parim 30° 37°) 3. FÜÜSIKALINE MURENEMINE: Kõrbes termiline murenemine päeval kivimid paisuvad, öösel tõmbuvad kokku ning kivimid pudenevad tükkideks. Kristallisatsioon vesi kivi lõhedes jäätub, maht suureneb ja lõhe surutakse laiemaks. Kivimid peenestuvad, kuid oma koostiselt kivimid ei muutu. Toimud enamasti külmas ning kuivas kliimas, kus temperatuuride kõikumine on suur. 4. KEEMILINE MURENEMINE: Enamasti soojas ja niiskes kliimas, kus toimuvad keerulised protsessid ja muutub kivimite mineraalne koostis. Näited: Vesi reageerib mineraalidega ( Na, ...
tähtsusetu. VII tüüp Kiviste leetunud muldade valdkond, paekalda e. klindi ja mere vahelisel alal põhjarannikul 3,5%. Karbonaadi vaesed, happelised, toitainete vaesed mullad. Nõva ümbruses on ainult suurem kasutus VIII tüüp Erodeeritud muldade valdkond Kagu-Eesti moreenkuplistike alal 5%. Äärmiselt liigestatud reljeefiga kupliline ala. Toimub muldade ärakanne e. erosioon. Suhteliselt väheviljakad mullad, kuigi põllumajandus asustus on üks suuremaid. Mullastik ülimalt kirju. 61. Muldade üldine jaotus kasutussobivuse alusel I Mitteharitavad mullad - metsamaad, looduslik rohumaa II Haritavad mullad: 1) Head põllutüübilised haritavad maad – agrorühm A 2) Keskmised põllutüübilised haritavad maad – agrorühm B 3) Rohumaatüübilised haritavad maad – agrorühm C (piiratud kastussobivusega mullad) 62. Muldade harimiskindlus Mulla harimise tõttu potentsiaalse viljakuse vähenemise järgi hinnatakse muldade harimiskindlust
Mullastik Soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas kujunevad vihmametsades välja punakaspruunid ehk ferraliitmullad. Muldade lähetekivimid on raua ja alumiiniumirikkad ning nende väljauhtumise tõttu on muld raudoksiidist punakaspruun. Ohtrast soojusest ja niiskusest tingituna on aineringe vihmametsades väga kiire. Iga surnud taimeosakese lagundavad kiiresti mikroorganismid, seened või termiidid. Orgaanilise aine lagunemisel tekkinud toitaineid jääb aga mulda suhteliselt vähe, kuna need omastatakse kohe kasvavate taimede poolt. Suur osa taimejäänuseid aga ei jõua veel õieti lagunema hakatagi, kui nad juba tugevate vihmadega jõgedesse uhutakse. Kuna temperatuurikõikumised on vihmametsades minimaalsed, toimub kivimite lagunemine siin peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise mõjul. Siinsetes lähtekivimites leidub palju raua- ja alumiiniumiühendeid, millest on tingitud ka siinsete muldade värvus ja nimetuski (...
MILLINE ROLL ON MULLAELUSTIKUL MULLA KUJUNEMISEL JA SELLE VILJAKUSE SÄILIMISEL? Johanna Tammel Janika Kübard · Muld - maakoore pindmine kobe kiht, mis on tekkinud elusa ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. · Mullaelustik mullas elavate organismide ja mikroorganismide kogum Koostis · 515% ulatuses taimede juured · 8595% mullaelustik · 1530% moodustab mesofauna ja makrofauna · 6080% mullaelustikust koosneb mikroorganismidest Mullaelustik Roll mulla kujunemisel · Osaleb huumuse moodustamisel · Parandab mulla struktuuri ja õhustatust · Orgaaniliseaine segamine ja lagundamine seened, bakterid, ussid, vastsed, vetikad ja lestad, määrav osa on vihmaussidel · Kõige rohkem mõjutavad bakterid kõdunemine · Kivimite lõhustamine · Vihmaussid on mullafaunas esikohal biomassi, hingamise intensiivsuse ning mulla struktuuri parandamisvõime poolest Roll vilj...
Põllumassiivi nr 69740678021 mullastik Mulla Lõimis Huumushorison Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, siffer di aste % tüsedus, cm D;Dg ls 28 54 LP sl/ls 9,3 17,9 M'';M''' t_3150 8,5 16,4 E2I sl/ls 6 11,6 kokku 51,8 100 Deluviaalmuld, gleistunud deluviaalmuld (D;Dg). Erosiooni tõttu madalamale alale varisenud muld. Näivleetunud muld (LP). A-Baf-Elg-Bt-C. A-huumushorisont, Baf-sisseuhtehorisont, Elg- väljauhtehorisont tekib ajutine ülavesi, Bt-sisseuhtehorisont, C-lähtekivim. Õhuke ja sügav madalsoo muld (M'';M'''). Huumust on ü...
EESTI MAAÜLIKOOL
Eesti mullastik Eesti mullastik on Eesti alal kujunenud ja talle omapärased mullad. Eesti ala nüüdisaegsete muldade areng algas pärast viimase jääaja lõppemist esimeste taimede ilmumisega. Üldiselt on Eesti mullastik suhteliselt mitmekesine ning see on tingitud vahelduvrikkast pinnamoest, aastaaegade vaheldumisest, veeoludest jne Alltüüp: tüüpilised kamarkarbonaatmullad Variandid paepealsed mullad Rähkmullad Allvariandid: a) harilikud rähkmullad b) veerismullad c) klibumullad koresevabad karbonaatsed mullad Alltüüp: leostunud kamarkarbonaatmullad Variandid:
Kodukoha Mullastik Minu kodukoha mullastik on suhteliselt liivane ja kivine. Mullastiku kujundamisel on oluline tegija olnud meri, mis kattis siinset ala jääajajärgsel ajal pikemalt, kuid ka teised kohalikud veekogud on muldade tekkele kaasa aidanud . Olenevalt muldade lõimisest, selle karbonaatsusest. asjaoludest eristub madalikul ligi 20 liiki mineraalmulda. Tooraineks on läänemaal lubjakivil paiknev moreenist koosnev pinnakate, mille mereveed on läbi pesnud ning seeläbi teda vaesustanud. Siinkandis valitsevadki
Savann mulastik . * Savannis levivad viljakad punakaspruun- ja pruunmullad. Savannis levib lausaliselt rohurinne, sest nad ei vaja palju vihma ning taluvad kuivust. * Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kuna temperatuuri aastane kõikumine on siin minimaalne, toimub kivimite murenemine peamiselt keemilise murenemise ehk porsumise tagajärjel. Pika kuivaperioodi tulemusena muutub pinnas savannides väga kõvaks ja kuivaks. Vihmade tulekul, mis siin saabuvad tavaliselt järsku tugevate äikesevalingutena, voolab vihmavesi mööda lõhestatud ja kuivanud maapinda kiiresti madalamatesse kohtadesse. Sellised tugevad vihmavalingud kulutavad kõvasti maapinda. Vihmaperioodil lagunevad pinnasesse sattunud orgaanilised ained kiiresti ning nad uhutakse sügavamale. Kuival ajal aga laguneb orgaaniline aine väga aeglaselt, kuna ainest lagundavate mikroorganismide tegevus on sellise põuaga pärsitud. Savannim...
Järvamaa Kutseharidus Keskus Minu kodukoha mullastik Referaat Dirgis Jõemaa PM11 2015 Sisukord SISSEJUHATUS........................................................................................................ 3 Eesti mullastik üldiselt............................................................................................ 4 Martna Mullastik..................................................................................................... 5 Muldade kivisus...................................................................................................... 6 Mullastikuvaldkonnad............................................................................................. 7 Põllumuldade viljakus................
Järvamaa Kutsehariduskeskus „MINU KODUKOHA MULLASTIK“ Kristel Eslas PM20 Türi 2020 SISUKORD 1. Sisukord ...................................................................................2 2. Mulla teke .................................................................................3 3. Eesti mullastiku iseloom ...........................................................4 4. Eesti mullastiku kaart .............................................
Rohusoo Koostaja: Juhendaja: 2009 Üldiseloomustus levib enam kui 30 cm paksusel turbakihil taimestikus valitsevad sootaimed samblarindes valitsevad lehtsamblad puudub puhmarinne tekivad soometsade maharaiumisel, niitmise ning karjatamise tagajärjel põhjavee tase on kõrge, ulatub kohati maapinnani Esinemine Eestis Lääne-Eestis Saaremaal madalsoode kogupindala Eestis on 25000 ha Mullastik väga niiske, enamustele taimedele sobimatu kasvukoht ei sobi põllumajandusmaana kasutamiseks turbahorisont on hästi lagunenud rikas toiteelementide poolest põhjavesi ulatub turbahorisondini või selle alla, kevadel ja sügisel ka maapinnani Puurinne - Sookask kõrgus kuni 20 m mitmeaastane heitlehine lehtpuu, ühekojaline lehed on munajad, saagja servaga, rootsulised õitseb mais, on tuultolmleja
b.ix. Rästik c. Putukad c.i. Männikärsakas c.ii. Männivaablane c.iii. Tigu c.iv. Nälkjas c.v. Ämblikud c.vi. Seeneuss d. Mullaelustik d.i. Seened d.ii. Bakterid d.iii. Väheharjasussid 2. Millistes tingimustes antud kooslus tekib? a. Klimaatilised tingimused a.i. Parasvööde ja taiga ääreala b. Mullastik b.i. Parasniisked ning ajutiselt liigniisked liivased ja lubjavaesed alad b.ii. Muld on kuiv kuna on liivased mullad b.iii. Leostunud muld c. Veereziim c.i. Liivane muld juhib vee kiiresti sügavamatesse kihtidesse d. Toitainete sisaldus d.i. Toitainete vaene (leostunud) e. Päikesevalgus e.i. Päikesepaisteline f. Teised elusorganismid f.i. Seened
Pedosfäär e mullastik on biosfääri osa, mis hõlmab maakoore pindmise kihi, milles mikroobid, seened ja taimed sünteesivad ja muundavad orgaanilist ainet. Mulla mineraalne osa pärineb litosfäärist. Pedosfääri tüsedus ulatub mõnest cm mitme meetrini. Muld on lüli elus ja eluta keskkonna vahel. Mullaks nimetatakse maakoore pealmist/pindmist kobedat kihti, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid ning mida muudetakse organismide ja nende jäänuste laguproduktide poolt. Muld on tekkinud eluta ja elusa looduse pikaajalisel vastastikusel toimel. Muld on keskkond, mille neelav kompleks (ibe, savi, huumus) hoiab kinni ja mahutab teatud hulga taimedele omastatavaid toiteelemente ning milles tänu lagundajate tegevusele vabaneb pidevalt mulla orgaanilisest ainest uusi taimedele vajalikke elemente (Prof. Kõlli). Murenemist põhjustavad tegurid: Füüsikaline murenemine ehk rabenemine temperatuuri kõikumine jää tuul vesi soodu...
PEDOSFÄÄR ehk MULLASTIK MULLA TEKE Murenemine murenemine H Lähtekivim taimed mikroorganismid muld Keemiline murenemine e. porsumine keemiline koostis muutub. Tegurid, mis seda põhjustavad: · palav ja niiske kliima, vesi (vihmametsades) · hapnik · süsihappegaas ja keemilised saasteained · organismide eraldatavad keemilised ühendid Füüsikaline murenemine e. rabenemine. Mineraloogiline koostis ei muutu. Tegurid: · temperatuuri kõikumine öösel ja päeval · vee jäätumine kivimipragudes Murenemise tähtsus: kõigepealt tekivad setted, siis muld ja muutub pinnamood. MURENEMISKOORIK pinnakiht, kus toimub murenemine. MUREND jääb kivimist järgi pärast murenemist. Murenemise lõpp-produkt. Mullatekketegurid Lähtekivim määrab ära mulla füüsikalised ja keemilised omadused: mulla lõimise (kas on rohkem liiva või savi), õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja...
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Savann Referaat Koostaja: Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASEND.............................................................................................2 2. KLIIMA............................................................................................2 3. MULLASTIK.....................................................................................4 4. TAIMESTIK....................................................................................... 5 5. LOOMASTIK....................................................................................6 6. RAHVUSPARGID...............................................................................6 7. INIMTEGEVUS................................................................................
Okasmetsad Laura Ennukson Asend O Okasmetsad asuvad parasvöötme põhjaosas Euraasia ja Põhja-Ameerika mandril. Kliima O Asub parasvöötme põhjaosas, mandrilises kliimas. Suved on suhtelised soojad ja lühikesed, talved pikad ja külmad ning kohati väga karmid. Sajab piisavalt. Auramist on vähem, kui sademeid. Kõik neli aastaaega esindatud. Mullastik O Okasmetsas on leetmullad, mis on keskmise viljakusega. O Leetumine on mulla protsess, mille käigus toitained lagundatakse ja uhutakse sademeteveega sügavamale. O Okasmetsades esineb ka igikelts, mis on külmunud maa-ala, mis sulab suvel osaliselt ära. Taimestik O Okasmetsade taimestik on suhteliselt liigirohke. O Neis on igihaljad okaspuud. Esineb ka kitsalehiseid puid näiteks haabu, kaski, pajusid, jne. O Esindatud kõik 5 rinnet :sambla- ja
SISUKORD Paiknemine Eestis. Kaart.........................................................................3 Geoloogiline ehitus..................................................................................4 Pinnamood...............................................................................................5 Kliimaolud...............................................................................................6 Veestik.....................................................................................................7 Muld ja taimkate......................................................................................8 Vaatamisväärsused...................................................................................9/10 Lisa..........................................................................................................11 Kasutatud allikad......................
on -10 kraadi. · Sademeid toovad Islandile lõunast ja edelast saabuvad soojemad õhumassid. Taimestik · Islandi loodusvööndiks tundra loodusvöönd, seetõttu on Islandile iseloomulikud puhmad, samblad ja samblikud, rohttaimed,kidurad puud ja põõsad. · Tavaliste puude kasvamist takistab madal õhutemperatuur, igikelts ja lühike vegetatsiooniperiood. · Taimed on madalad. · Juurestik on pinnapealne. Pohl Villpea Islandi Käokõrv Mullastik · Islandil on maapind sügavalt läbi külmunud ja tekkinud igikelts. · Tundramullad · Talvine pakane lõhub pinnast. · Muld on toitainevene ja väga õrn tallamisel. Loomastik · Islandit ümbritsevates vetes esineb 17 vaalaliiki ja mitu hülgeliiki · Linnud on olulisel kohal, sest maismaaelustik on vaene. · Roomajaid ja kahepaikseid seal ei ela. · Palju närilisi ja putukaid. · Talvel on Island tühi ja eluta.
*Võõnd paikneb laiguti ja valdavalt mere ääres *Kõige rohkem asub Euraasia edela ja Austraalia kagu osas *Asub paljudel saartel: Jirima, Suur-Britannia, enamus Jaapani saartel, Uus-Meremaa ja Taismaania saartel *Valdavalt on Eestis segamets 2. Sega-lehtmetsade kliima *Asub parasvöötme merelises kliimas *Neli aastaaega *Talvel: -5*C…+5*C, suvel: +15*C...+25*C *Sademed: 500-1000 (2000) mm *Läänetuuled 3. Sega-lehtmetsade mullastik *Pruunmullad *Võrdlemisi paksem huumushorisont *Kõdumaterjali palju ja mullas elab palju mikroorganisme *Aineringe kiire ja viljakad mullad 4. Miks on Euroopas vähe lehtmetsi alles jäänud? Sajandeid võeti neid maha selleks, et teha ruumi põldudele. Puitu kasutati pikka aega kütteks ja ehitusmaterjaliks. Prantsusmaal ja Inglismaal ilmnes puidunappus juba 17.sajandil. Tõeline puidukriis saabus Euroopasse tööstusajastu algul, kui tohututes kogustes puitu põletati
Lühikonspekt :Parasvöötme leht- ja segamets See vöönd asub valdavalt 40-60 laiuskraadidel. Kliimavööde: parasvöötme mereline ja ülemineku kliima Temperatuur: talvel -5..+5 kraadi ja suvel +15...+25, temperatuuri amplituud on keskmine Sademed: 500 kuni 1000 mm/a Tuuled: läänetuuled Aastaajad: 4 aastaaega Mullad Leht-ja segametsas on valdavalt viljakad pruunmullad. Värvuselt on need mullad pruunikad ja sisaldavad alumiiniumi-ja raua ühendeid. Seal on paks huumushorisont. Sügisel maapinnale ladestunud orgaaniline aine laguneb intensiivselt järgmisel kevadel. Segametsades on leetmullad. Taimestik Euroopa lehtmetsades kasvavad tammed, pöögid, pärnad ja vahtrad. Põhja-Ameerika lehtmetsades kasvavad pöögid, vahtrad, hikkoripuud, tulbipuud ja suhkruvahtrad. Euroopa segametsades kasvavad kuused, männid, tammed, kased ja sarapuud. Kaug-Idas kasvavad vahtrad, pärnad, saared, jalakad, amuuri korgipuud, korea seedermännid ja mand...
koritapp jne. Suurtest imetajatest kohtab otselotte, jaaguare, puumasid, pekaarisid, rebaseid, hirvi jt. Vihmametsas elab mitut liiki ahve ja kirju hulk troopikalinde. Lõuna-Ameerika eraldatuse tõttu on siin säilinud palju loomaliike, mida mujal maailmas ei leidu. On ka roomajaid, näiteks rannikuvetes kui ka sisemaa jõgedes elavaid paljkaimaneid ja madusid- boasid, lõgismadusid, korallmadusid jt. Nii suguseid kalu mis mõned on söödavad, teised jälle väga ohtlikud *Mullastik Brasiilias on suurelt osalt erralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. *Keskkonna probleemid Brasiilia on maailmas teine põlevkivi tootja Eesti järel. Seetõttu on ka keskkonna probleemid suured. Suureks probleemiks on põlevkivi kaevandamise tagajärjel tekkivad jäätmed. Veel suuremat probleemi kujutab endast vihmametsade suur raie. Vihametsades on palju väärispuitu
EMÜ Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Liisoja ja Mäe talu mullastik Muldade väliuurimise arvestustöö Juhendaja: PhD dots. Endla Reintam Tartu 2015 Sisukord Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1.Töö metoodika..................................................................................................... 4 2
AsUkOhT Sahara kõrb asub põhiliselt Aafrika põhjaosas. Läänes ulatub kõrb Atlandi ookeani rannikuni, lõunas Sahelini. Idas ulatub Sahara Niiluse või Punase mereni. Loodes ulatub Sahara Atlaseni. Põhjas asuvat Kürenaikat ei peeta tavaliselt Sahara osaks; Tripolitaania kuulumine Saharasse on vaieldav. Kõrbe alale jäävad täielikult Egiptus, Liibüa, Alzeeria, LääneSahara ja osaliselt Mauretaania, Mali, Niiger, Tsaad, Sudaan. Sahara liivaluited. (kaamel) Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Kliima Saharas valitseb kuiv troopiline kliima Suvel u. 35 kraadi Talvel u. 15 kraadi Amplituud seega 20 kraadi Sajab alla 100mm aastas Troopilised õhumassid (ma...
kõrgmäestikukliima. Veestik Siseveekogusid on tihedalt, mis omakorda hõlbustab maa niisutamist. Suurimad jõed on Ganges, Prahmaputra, Indus, Narmada, Godavari, Krishna ja Mahanadi. Himaalajast algavad vihmast, lume-ja jääsulamisveest toituvad jõed on veerohkemad ja nende kõrgvesi püsib märtsist novembrini. Dekkanilt algavail, ainult vihmast toituvate jõgede kõrgvesi kestab juunist novembrini. Sageli on jõgedel, mis algavad Himaalajast, palju üleujutusi. Mullastik ja taimkate Mullastikus on peamiselt punamullad, lateriitmullad, basaltidelt tekkinud troopilised mustmullad ja lammimullad. Loodusliku taimkatte on inimtegevus suurelt osalt hävitanud või seda tugevasti muutnud. Gangese madaliku loodeosas on säilinud savannimetsi, savanne ja kuivalembelisi astelvõsasid. Himaalaja idaosa tuulepealsetel nõlvadel kasvab troopilisi vihmametsi. Metsiku looduse säilitamiseks on Indias rajatud siiski ka üsna arvukalt looduskaitsealasid ja
Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...
Tartu Savann referaat geograafias 2008/09 õppeaasta 1 Sisukord 1. Sissejuhatus lk 3 2. Asend lk 3 3. Kliima lk 3 4. Mullastik - lk 3 5. Taimestik lk 4 6. Loomastik lk 4 8 7. Inimeste põhilised tegevused lk 8 ja 9 8. Looduse probleemid lk 9 9. Kokkuvõtte lk 9 10. Kasutatud kirjanudus lk 10 2 Savann Suuremad savannid on levinud Aafrikas ja Ameerikas; vähem leidub neid Aasias ja Austraalias. Savannid ulatuvad põhjapoolkeral 16-18° põhjalaiuseni, lõunas aga ületab
paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja järved. Suurte vihmasadudega tõusevad nad aga kergesti üle kallaste ning põhjustavad üleujutusi. Mullastik Savannides levivad pruun-, punakaspruun- ja pruunmullad. Kivimite murenemine toimub peamiselt keemilise murenemise tagajärjel. Savannimullad sisaldavad tavaliselt üsna vähe toitaineid. Inimese mõju mullastikule Enne suurte vihmade saabumist süüdatakse kuiv savannirohi paljudes kohtades põlema. Kuivanud taimkattest saab rammus tuhk. Tuli liigub aga kiiresti ja leekides hukuvad maapeal elavad sisalikud, maod ja putukad Taimestik
HIINA Sisukord AsendKaart Kliima Loodusvööndid Kliimavöötmed Mullad Taimestik Loomastik Inimtegevus Huvitavad faktid Põhjus puhkamiseks Kasutatud kirjandus Asend kaart Hiina asub Euraasias, täpsemalt Ida- Aasias. Pindalalt on Hiina Kaug-Idas suurim ja maailmas neljas. Hiina piirneb 14 riigiga. Hiinat ümbritsevad LõunaHiina meri ja IdaHiina meri ning Kollane meri. Mõned faktid riigi kohta Hiina rahvaarv küündib1,3 miljardi elanikuni Pealinnaks on Peking, kus elutseb 12 miljardit elanikku. Hiina keeles on Hiina Zhonghua - "keskmine impeerium". Nimi annab tunnistust maailmavaatest, mille kohaselt Hiina keisrid, Taeva pojad pidasid end maailma nabaks. Hiina pindalaks on 9 596 960 km² Pindalast on 9,326,410 km² maismaad ja 270,550 km² vett. Hiina riigikorraks on kommunistlik partei. Presidendiks HU Jintao (alates 15.03.2003). Haldusjaotus: 23 provintsi (sheng), 5 autonoomset regio...
tundras. Talve keskmine Lumi tuleb maha juba temperatuur on ligi -30 septembris ning sulab alles kraadi ja suvel on keskmine mais. Suvi on lühike, umbes temperatuur +14 kraadi. 2-2,5 kuud ning keskmine Sademete hulk on ka temperatuur on +10 kraadi. suhteliselt väike 200-350mm Sajab suhteliselt vähe, aastas aastas. on keskmiselt sademeid 250mm. Mullastik Väheviljakad Pinnas on enamjaolt kaetud tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad
areaalipiiril (enamasti kirde- ja põhjapiiril) olevaid liike, millest paljud torkavad silma ka oma ilu poolest (nt. orhideed). Suurim haruldus on allikasoodes ja soostunud niitudel kasvav ainus Saaremaa endeem, s.o kohapeal tekkinud liik -- saaremaa robirohi. Lääne-Eesti saarte kõige haruldusterikkamad piirkonnad on Viidumäe ümbrus, Sõrve, Tagamõisa ja Kuusnõmme poolsaar Saaremaal ning Abruka, Vilsandi ja Ruhnu saar. MULLASTIK Saartel on levinud paepealsed mullad, kus lubjakividest aluspõhi on maapinna lähedal. Need on kõrge huumuse- ja toitainesisaldusega, kuid väga kivised ja põuatundlikud. Viimasel ajal püütakse neid säilitada loodusliku taimkatte all ja nende põllustumist vältida.
suured ja hirmsad kaslased ei puudu. Enamus vihmametsade loomastikust elab puudel ja nii mõnedki loomad liiguvad ringi vaid öösiti. Vihmametsades elavad veel näiteks jõehobud, tõmmukaimanid, suurimad maod planeedil Maa: anakondad jne.Vihmametsades on toitu vähe ja loomad-linnud peavad iga päev otsima toitu, mõned neist ka elupaika ja kõike seda selleks, et elama jääda, sest iga päev kõib võitlus elu ja surma peale (esiteks vähene toit ja näljased kiskjad). Vihmametsade mullastik on väga toitaine vaene, sest iga päevased vihmasajud uhuvad toitained mulla ülemistest kihtidest päris maapinna sisse. Põhiliselt koosneb maapind ferralliitmullast, mis on punast värvi, sest muld sisaldab väga palju raua- ja alumiiniumoksiide. Ferralliitmuld sisaldab vähe huumust, see tähendab, et see paik maaharimiseks ei sobi. Nendes paikades elab väga vähe inimesi, põhiliselt need, kelle esivanemad on seal aegade algusest elanikud
OKASMETSAD konspekt 1) Geograafiline asend 2) Kliima 3) Veestik 4) Mullastik 5) Taimestik 6) Loomad 7) Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Geograafiline asend Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm Sademeid keskmiselt ~500 a .
................................................................................................................ 7 Järved.................................................................................................................. 7 Jõed..................................................................................................................... 8 Allikad.................................................................................................................. 9 Mullastik............................................................................................................... 10 Taimesti ja loomastik............................................................................................ 11 Taimkate............................................................................................................ 11 Loomastik.......................................................................................................... 11 Kasutatud kirjandus....
· Peamiselt kasvavad põõsad ja poolpõõsad, mis on igihaljad või heitlehised. · Lehed on väikesed või asendunud okastega. · Sügavale ulatuv ja tugevasti hargnev juurestik · Taimed varuvad niiskel ajal vett vartesse, lehtedesse või viljadesse ning kasutavad seda hiljem põuaperioodil. Neid taimi nim. sukulentideks. Iseloomulikke taimi · Viigikaktus · Aaloe · Velviitsia · Kaameliastel · Tääkliilia · Hall kevadik Mullastik · Väga vähe huumust ning muld on seetõttu ühtlaselt helehall. · Seal, kus päikesekiirgus on suurem ja põhjavee tase kõrgem, tõuseb maasisene vesi pinnale ning aurub. Selle tulemusena ladestub mulla pinnale rohkesti sooli. · Mis põhjustab kõrbete laienemist? Põllumaade juurde rajamine Üle karjatamine karjamaadel Inimene kõrbes · Rändkarja kasvatus (kaamlid) · Taimekasvatus oaasides (datlipalmid, mais, oder, nisu, hirss)
olla väga suur. • Suvi on jahe ja niiske. Talv on külm • Sajab mõõdukalt kogu aasta jooksul. • Kõige lumerohkem vöönd. • Lumi katab maad kuni 7 kuud aastas. • 6 kuud aastat on temperatuud alla 0 kraadi. • Sademeid on aastas 400- 1000mm Lumerohke talv. • Okasmetsavööndis on palju veerikkaid jõgesi. • Üks neist on Vasjugan mis lookleb Lääne-Siberi lauskmaal. • Okasmetsade all Mullastik kujunevad leedemullad. Kuna sademeid langeb rohkem, kui auruda jõuab, siis imbub vee ülejääk pinnasesse. • Maasse imbuv vesi kannab sügavamale taimedele vajalikke huumusaineid ja toitaineid ning mulla ülaossa tekib tuhkjashall toiteainevaene leedehorisont ehk väljauhtehorisont. • Väljauhte horisondi alla
2. Kliima Aastas sademeid ~250mm (ebaregulaarsed), ööpäevane temperatuuri amplituud suur, parasvöötme, lähistroopiline ja troopiline kliima. Aurustub rohkem, kui sajab. 3. Kõrbete liigid - Savikõrb (muutlik veereziim) Lössikõrb (Tekkinud eelmäestikes lammisetetest) Soolakõrb (Suur soolasisaldus) Kivikõrb (Koosneb vanade mäestike kulumismaterjalidest) Liivakõrb (Kõige levinum, liigirikkaim) 4. Mullastik hallikaspruunid (parasvöötmes), punamullad (troopilises), hall- Mullad (lähis troopilises). NB! Vähe huumust aga palju mineraalaineid. 5. Taimestik Väga hõre, viljuvad ja õitsevad kiiresti, juurestik sügaval, lehed pisikesed (nt: saksauul, paju, aaloe, piimalilled) 6. Loomastik Taluvad hästi kuumust, soomuseline kehakate, öine eluviis, mürgised (nt: kaamel, ämblikud, skorpionid, kobra, saakal, gasell) 7
............................................................................................. 10 Põllumassiivil olevad mullad Põllumassiivi numbriks on 42648298604. Põllumassiiv asub Saaremaal. Maa-ameti Geoportaali (201) mullakaardi andmetel on põllumassiivi pindala 12,2 ha. Mõõtmised pole täpsed ning muldade osatähtsuse arvutasin mõõdetud pindala kaudu. On välja toodud põllumassiivi joonis (joonis 1) ja asukoha joonis (joonis 2). Tabel 1. Põllumassiivi nr. 42648298604 mullastik Mulla siffer Lõimis Huumushorison Kivisus Pindala Osatäht di tüsedus (cm) e aste (ha) sus (%) Kr r3 ls1 25/k 20 - 1,54295 12,82 r2 ls 30 - 0,31185 2,59 r2 ls1 20 0,20229 1,68
Tallinna Ühisgümnaasium Hiiumaa Referaat Anny Uusküla 9a klass Õpetaja: Merike Tuisk 2009 Hiiumaa on Eestis suuruselt teine saar, mis asub Lääne-Eestis. Hiiu saar on rombja kujuga, mis näeb välja nagu nelja poolsaare ühendus. Põhja osas laiub Tahkuna poolsaar, lõunas Emmaste, idas Sarve poolsaar ja läänes asetseb Kõpu poolsaar. Hiiumaa pindala on 989 km ² . Rannajoon on 310 km pikk. Saare pealinn on Kärdla. Pinnamood ja geoloogiline areng: Hiiu saar on endise merepõhja kõrgem ala, mis on Lääne-Eesti üldise maakore kerkimise tulemusena tõusnud üle merepinna. Suurem osa maastikurajoonist on kuhjevormiga. Maapind kõrgeneb rannikult sisemaa poole. Pinnakatte sügava osa moodustavad moreenid, mis on jäänud enam ulatuses liivade alla. Need moreenid on pärit nii jääjõgede deltast kui ka jääjärvedest. Tänu tu...
PREERIA "Preeria" SISUKORD Preeria ........................................................................................................................... 3 Taimed preerias............................................................................................................. 3 Preeria Mullastik .......................................................................................................... 4 Preeria Loomad ............................................................................................................. 4 Inimesed Preerias .......................................................................................................... 5 Preeria Preeria on Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla. Preeriaga sarnanevad piirkonnad mujal
Kliima keskmiselt 1200 mm aastas temperatuur on 19-30 kraadi sademed ja temperatuur oleneb asukohast Taimestik kõikjal 1-2 m kõrrelised tihe ja tugevasti põimunud juurestik puud kasvavad hõredalt taluvad põlenguid kohastunud vähese vihmaga Mullastik ferralliitmuld niiskel aastaajal katab vesi kuival aastajal tekib lateriitkiht Loomastik liigirikasloomastik arvukalt rohusööjaid, imetajaid paljud liiguvad karjadena kuival perioodil koonduvad jõgede ja järvede lähedusse loomad on kohastunud liigirikka taimestikuga Lihatoidulised loomad savannis Taimtoidulised loomad savannis Linnud savannis Inimesed tegelevad... kuival ajal tegelevad naised vee hankimisega mehed otsivad suuremates linnades tööd
Jaapan Jaapani riigi pindala on 377 835 km2. Sellest põllumaa moodustab 13,3%, metsamaa 68%, rohumaa 18,7%.Mäed ja kõrgustikud hõlmavad 70 % kogu pinnamoest. Viljakad tasandikud jäävad rannikualadele ja jõgede alamjooksudele, terrassitud oruveerudele: kahte kolmandikku katab mets. Põllumajanduseks sobib ainult ligikaudu 15% maast. Valdavaks kliimavöötmeks on parasvöötme kliima, lähistroopika, mussoonkliima. Peasaartest põhjapool on talved lumerohked, temperatuur jääb -5 ja -10 kraadi vahele, suved on pehmed- temperatuur kõigub 20 kraadi ümber. Jaapani lõunaosa saartel on suved kuumad, enamasti üle 30 kraadi ja talvel ei lange temperatuur alla 15 kraadi. Jaapan on sademeterohke maa - sademeid 1000 kuni 2500 mm aastas. Suvel tulevad niisked ja soojad õhumassid Vaikselt ookeanilt. Siis sajab eriti palju, sest algab suvine vihmaperiood. Vihmaperiood algab põhjapool mai alguses ja lõunasse jõuab juuli lõpuks. Periood kestab umbes kuus nädala...
detsembrist veebruarini külm aastaaeg. Kliima · Kõige külmem kuu on jaanuar ja kõige soojem mai. · Niiskus ja kuumus jõuavad maksimumini aprillis ja mais. · Madalamad piirkonnad on kuumad ja tolmused, kuniks pole vihma sadanud. Temperatuur tõuseb siis üle 37 kraadi ja merevee temperatuur üle 27 kraadi. Sademed · Sademed jäävad 500-1000 mm/a. Enamus torme ja vihmasadusid toimuvad juulist oktoobrini. Mullastik · Puna ja kollamullad, väheviljakad. Taimed · Liigirohke taimestik. · Üle 800 erineva orhidee sordi ja üle 8500 muu erineva taimeliigi. Taimed · Puuviljadest : suhkru õun,banaan, kookos,sidrun,mango, papaia,ananass jt. · Pildil on näha, kuidas mangod kobarana kasvavad. Loomad · Üle 2400 kalaliigi lisaks veel vähid, krabid ja muud meremolluskid. · Oranz klounkala Murene Loomad
Võru linna loodus on väga mitmekesine. Võru linna ümbritsevad paljud metsad, mis tasakaalustavad keskkonda. Mitmekülgne ökosüsteem tagab toitainete rikka mullastiku, kus kasvavad erinevad taimeliigid. Looduslikku maapinda rikub uute teede ehitus ja inimesed. Teede uuendamise ja ehitamisega kaasneb maapinna hävimine ja mitte ainult ehitavas kohas, vaid ka kõrvalistel maapindadel, halveneb mullastiku kvaliteet. Näiteks on linnas halvem kasvatada taimi, kui maal. Seda tingib asjaolu, et mullastik on jäänud liigivaesemaks, erinevate ehitushangetega. Võru linna pinnas on säilinud eelkõige looduskaunites kohtades ja enamasti linna äärsetele aladel, kus asustatud on hõredam. Pinnast saastavad tegurid on: reovesi ja kemikaalid. Pinnas võib nende tegurite tagajärjel nõrgemaks jääda ja kõlbmatuks osutuda. Maapinda saastab ka inimeste poolt toodetud prügi, mida visatakse nii linnatänavatele, metsadesse kui ka puhkekohtadesse
Laamtektoonika (laamade liikumine) Laam maakoor + vahevöö ülemine osa. Suur plokk, mis liigub astenosfääri peal. Astenosfääris on aine plastiline, tekivad lained, see panebki liikuma laamad. Alfred Wegener avastas mandrite liikumise. Pangaea suur manner, mis eksisteeris enne lagunemist. Lauraasia ja Gondvana kaks osa, mis tekkisid Pangaeast. 7 suurt ja 20 väiksemat laama. Kuidas laamad liiguvad: · Ookeanilise ja mandrilise laama kokkupõrge toimub Lõuna-Ameerika läänerannikul nt. (Nazca ja L-Am laam). Geoloogilised nähtused a) Ookeaniline maakoor hävib (sest on õhem) b) Maavärinad c) Vulkaanipursked d) Kurdmäestike (kõrgete mäestike) teke e) Süvikute teke · Laamade lahknemine toimub Atlandi ookeani keskosas (Islandi juures). P-Am ja Euraasia nt. a) Tekib juurde uus maakoor b) Maavärinad c) Vulkaanipursked, vulkaanilis...
................................................................ 1 Asend.......................................................................................................................................... 2 Pinnamood.................................................................................................................................. 2 Siseveed...................................................................................................................................... 3 Mullastik..................................................................................................................................... 5 Taimestik.....................................................................................................................................6 Looduskaitse............................................................................................................................... 7 Inimtegevus...................................................................
LEHTMETSAD LEVIK PõhjaAmeerikas Lääne ja Kesk Euroopas KLIIMA Parasvöötme kliima Aastased temperatuuri erinevused on suured Piisavalt sademeid (4001000mm) 4 aastaaega MULD Viljakad mullad Pruunmullad TAIMED Euroopas PõhjaAmeerikas KaugIdas Tamm Hikkoripuu Vaher Pöök Tulbipuu Pärn Vaher Vaher Saar Jalakas Suhkruvaher Jalakas Pärn NÄITED TAIMEDEST LOOMAD Metskits Pesukaru Hirv Vapiti Nugis Skunk Halljänes Vöötorav Kobras INIMTEGEVUS Metsatööstus, tselluloosi ja paberitööstus Põllumajandus (teravilja ja piima tootmine) Maavarade kaevandamine (rauamaak, kivi ja pruunsüsi) Põhjapoolsetel aladel küttimine, kalapüük ja korilus KESKKONNAPROBLEEMID Õhusaaste tööstuspiirkondades Veekogude reostumine Veeressursside ammendumine Tööstusjäätmed...
Mõni aasta ei pruugi üldse vihma sadada. Ameerika kõrbetes sajab rohkem pea 280 mm/a. Temperatuurid kõiguvad suurtes piirides nii ööpäevas kui aastaringselt. Päeval võib olla üle 50 oC ja öösel isegi miinuskraade. Sellise suure kõikumise põhjuseks on kõrbe kuivus. Kõrbes on õhuniiskus 10 20%, õhus sisalduv veeaur kuumeneb kiiresti ja jahtub samuti. Teine kiire jahtumise põhjus on taimestiku vähesus, mis suudaks säilitada sooja öö läbi. Mullastik: Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Taimestik: Kõrbetes ja poolkõrbetes on suhteliselt vähe taimi. Põhjuseks on vee puudus seda on väga raske saada. Madal õhuniiskus tingib ka väljakannatamatu palavuse kuumakõrbeis. Nende raskete tingimustega toime tulemiseks on taimedel kujunenud mitmesugused
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170-
Maapinna reljeef on tasane, ainult valla keskosas Tammiku piirkonnas esineb laugeid madalaid künkaid ning Jõuna ja Tõrve lõigus on Pedja jõe org kuni 56 m sügavune. Valla läänepoolmikul olevad metsad on kujunenud savise pinnakattega jääjärve- ja moreentasandikel. Maapinna absoluutkõrgused on soistel aladel 3540 m vahemikus, paekõrgendikel valdavalt 4250 m vahemikus. Kõrgeim on maapind Saduküla ja Härjanurmeümbruses, kus absoluutkõrgus ulatub 6667 meetrini. Mullastik: Üldiselt on tegemist nii heade (keskmine boniteet üle 45 hindepunkti) kui ka keskmiste muldadega (boniteet on 3545 hindepunkti). Pikknurme ja Puurmani ümbruses levivad märjad leostunud mullad kuuluvad kuivendatult ja kultuuristatult viljakate ja keskmiselt viljakate muldade hulka, sobides hästi pikaajaliste kultuurkarjamaade rajamiseks. Pedja, Pikknurme ja Kaave jõe lammidel levivad märjad lammimullad, millel kasvavad rohurikkad lammirohumaad.
annaabi.ee 
