Balti erikord - Balti kubermangude laialdane autonoomia (e. omavalitsus) Vene riigi koosseisus kuni 1880-ndate aastateni. Põhjus: Venemaa ei saanud vallutatud aladele püsimajäämises kindel olla ja tuli võita baltisaksa aadli poolehoid. Balti erikorra tunnused Tollipiiride säilimine Eesti-Vene kaubavahetuses. Valitseva usundina säilis luterlus. Kuni 1797. aastani puudus nekrutikohustus (sõjaväekohustus) Asjaajamiskeeleks oli saksa keel. Viidi läbi restitutsioon ehk Rootsi ajal riigistatud mõisate tagastamine. Koostati aadlimatrikklid ehk põlisaadlike nimekirjad. Linnadel säilisid omavalitsused, uusi linnakodanikke võttis vastu linnavalitsus. Balti erikorra positiivseks jooneks tuleb pidada seda, et see hoidis ära võimaliku kolonisatsiooni Venemaa sisekubermangudest ja aitas säilitada kohalikku eripära. Säilisid tihedamad sidemed Lääne- Euroopaga, mis tagas piirkonna kiirema arengu. Rahvusli...
Referaat. Eesti rahvuslik liikumine 19.sajandil. Sisukord... Sisukord lk 1 Rahvusliku liikumise eeldused lk 2 Rahvusliku liikumise eesmärgid lk 2 Rahvusliku liikumise tähtsamad juhid & nende pildid lk 3-5 Rahvusliku liikumise tähtsamad sündmused lk 6-7 Rahvusliku liikumise tähtsus lk 7 Rahvusliku liikumise eeldused... Rahvuslik liikumine tähendab Eestis peamiselt aastaid 1860-1880. Kõige aktiivsem oli rahvuslik liikumine just lõpu aastatel, kui venestamine sellele lõppu püüdis teha. Selle eelduseks oli fakt, et selleks ajaks tekkis juba rahva kihte, kes olid saavutanud majandusliku sõltumatuse. Rahvusliku liikumise peamisteks eeldusteks olid talu- poegade majandusliku olukorra parandamine, sunnimaisuse tühistamine, Eesti talupoegade vabastamine pärisorjusest, kooli võrgu laiendamine, eestlaste haridus- taseme kasv, talude päriseks ostmine, talurahva omavalitsus...
Isik - inimene mistahes aspektis , peamiselt kasutavad juristid Individuaalsus - eristus teistest Isiksus (psühholoogia keeles) - teatud arengutasemel inimene, keda iseloomustavad nn "mina"- teadvus, käitumise ja tegevuse põhijoonte suhteline püsivus tänu kujunendud vajaduste ja väärtuste olemasolule, suutlikus reguleerida iseennast ja oma suhteid sotsiaalse keskkonnaga.Isiksus kujuneb elu jooksul (s.t. muutub elu jooksul) Isiksus kujuneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Isiksuse kujunemise teooriad: 1) Biogeenilised kontseptsioonid - isiksus on sünnipäraselt antud Rahvalik käsitlus, argiteadvuse tasemel: "Käbi ei kuku kännust kaugele" jms. 2) Sotsiogeeniline teooria - miljöö ja kasvatus määravad kõik isiksuse kujunemisel 3) Fenomenistlikud käsitlused - isiksus on omaette fenomen ja ei sõltu ühiskonnast ega teistest inimestest Tänapäeval:
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9
lapse orientatsiooni. Muretsema pani ka lapse turvalisus homoseksuaalses peres. Uskusime, et tänapäeva ühiskond ei ole veel valmis aksepteerima homoseksuaalseid peresi, millega võib kaasneda kiusamine. Selle kohapealt vaieldi meile tuliselt vastu öeldes, et tegu on diskrimineerimisega. Kuna üritasime vältida diskrimineerimist, leidsime kompromissi teatud tingimuste näol. Kuna tuleb soosida ja toetada ilma perekondliku hooleta jäänud laste adopteerimist ja seeläbi eelduste loomist nende kasvamiseks eluterves keskkonnas. Seetõttu toetame adopteerimist samasoolistel peredel juhul kui paar on läbinud selleks ettenähtud koolitused teemadel kuidas lapsi kasvatada, toetada ning kaitsta. Samuti peab paaril olema lapse ülalpidamiseks piisav sissetulek. Kindlasti peab ka lapsel vanuses 10 või enam peab olema otsustus õigus selle üle, kas ta tahab minna samasoolisesse perre või ei. Tingimustega nõustus ka MTÜ lastekaitse liit.
Võlaõigus RAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 1 Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • TsÜS § 67 lg 2: lepingu definitsioon. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 16 lg 1: ofert. • VÕS § 20 lg 1: aktsept. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: vabandatav ainult juhul, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. Eelduste kontroll: Järeldus: Võlaõigus MITTERAHALISE KOHUSTUSE TÄITMISE NÕUE Hüpotees: Nõude alus: VÕS § 108 lg 2 Nõude eeldused: 1. Kehtiv ...
Filosoofia kodutöö nr.2 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KANT Idee üleüldisest ajaloost, november 1784 1) Milline on Kanti arvates filosoofi ülesanne ajaloo üldise käigu käsitlemisel? 2) Miks on oluline juhinduda ajaloo käsitlemisel teleoloogilise loodusõpetuse seisukohalt? 3) Miks saab inimese puhul tema mõistuse tarvitamist nõudvate looduslike eelduste täielik väljaarenemine toimuda ainult soo puhul? 4) Millega Kant põhjendab, et inimese looduslike eelduste välja arenemine on tema enda kätetöö ja teene (toob mõistusliku elukorralduse tervenisti iseenese seest esile)? Kuidas varustatus mõistuse ja sellel põhineva tahtevabadusega teevad inimese puhul ebavajalikuks juhindumise instinktist ja kaasaantud teadmistest? 5) Mis on seltsimatu seltsivus? Milline on antagonismi osa inimeste elus?
- MANIPULATSIOON- põhineb tunnetel, mitmetähenduslik, hägusus, varjatud suunavad eeldused, teema vahetamine, lööklaused MIS ON ARUTLUSKÄIK? - Kui esitame argumentatsiooni, siis üritame kedagi veenda tõesuses - Üks väide pole argument (koosneb mitmest väitest, mis seotud; eeldused tõetavad järeldust) KEHTIVUS? - Argumendi kehtivuse võib kindlaks teha ilma, et eelduste tõeväärtus oleks teada - Kehtivus ei sõltu eelduste tõesusest - Väärate eeldustega argument võib olla kehtiv ja vastupidi - Kehtivus iseloomustab seost eelduste ja järelduste vahel - Argumendid on kehtivad või mitte kehtivad/ Väited on tõesed või väärad - On võimatu, et kõik eeldused tõesed, aga järeldus väär
Lause loogikas Jüri on näljane. Kui lause on tõene, siis ütleme, et selle lause tõeväärtus on T. Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Deduktiivselt kehtival lausel võib olla kõik eeldused ja järeldus tõesed
sisendite sekkumisloogikat ning kirjeldatakse, kuidas on selle loogikaga seotud eeldused ja riskid. Loogilise maatriksi ehk LogFrame'i meetod LogFrame'i meetod on praktiline vahend nii projektide planeerimiseks kui ka nende teostamiseks ja hindamiseks. Tegemist on süsteemse lähenemisega, mis selgitab välja püstitatud eesmärkide saavutamiseks vajalikud toimingud. Selles protsessis näitab LogFrame'i meetod kätte tasandite vahelised loogilised seosed ning määratleb eelduste ja riskide kaudu tingimused, mille juures probleemi lahendamisse on võimalik sekkuda. Sekkumisloogika sõltub projekti otstarbest ning sätestab projekti üldised eesmärgid, väljundid, tegevused ja sisendid. LogFrame'i meetod pakub ka standardse mudeli seoste esitamiseks. Loogiline maatriks Loogiline maatriks kirjeldab sekkumisloogikat tabeli vormis. Projekti kavandamine Loogiline maatriks
teatud mõttes suhtelised, nad sõltuvad konkreetse loogika valdkonna süntaksi iseärasustest. Kuigi arutluse kehtivust saab kontrollida mitmeti, on suure enamuse loogikavaldkondade arutlusmeetodite aluseks ikkagi klassikaline loogika. Arutlus on kehtiv (ik valid) siis ja ainult siis, kui ei saa olla nii, et arutluse eeldused on tõesed väited, aga paratamatult tuletatud järeldus on väär. Kehtiv arutlusvorm garanteerib tõeste eelduste puhul tõese järelduse ning on loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus ei ole kehtiv (või on mittekehtiv ik invalid) siis, kui antud vormi järgi arutledes ei paratamatu, et me saame tõestest eeldustest tõese järelduse. St, et arutlus ei ole loogika seisukohalt seaduspärane. Arutlus on korrektne (ik sound) siis ja ainult siis, kui ta on kehtiv ning kõik tema eeldused (ja järeldus) on tõesed väited.
Eesti Vabariigi sündimise eeldused Eesti oli olnud aastaid võõra võimu all. Aastal 1918 suudeti välja kuulutada Eesti Vabariik, mille vabaduse eest tuli meil võidelda kuni 1920. aastani. Selleks, et ajaloo kulg saaks viia Eesti Vabariigi tekkeni, oli vaja teatud eelduste olemasolu. Kultuur on igal rahvusel erinev, igal rahvusel oma. Põhilisteks eeldusteks, mis said määravaks Eesti Vabariigi tekkeks kultuuri osas olid eestikeelse kirjasõna ja ajakirjanduse levik. Kirjasõnades ja ajakirjanduses kutsuti rahvast ülesse ühtse rahvuse poole. Kirjasõnad ja ajakirjandused olid ühtlaselt ka alguseks esimesele Eesti ühisele laulupeole. Edaspidiselt hakati pidama ka muid suurüritusi, kus osales suur osa Eesti rahvusest. See näitas maailmale,
liikumises kõrgema arengutaseme poole ning kõik ebavajalik vajub unustuste hõlma. See on kooskõlas teleoloogiaga, mis väidab, et loodus kipub arenema mingi kindla punkti poole. Samas evolutsioon ,,lihtsalt juhtub", jättes suvalistest muutustest alles positiivsed ning otsene eesmärk puudub. 3. Kuigi inimesel on arenemiseks piiramatud võimalused, on ta surelik ning oma eluea jooksul kogutud teadmistest ja kogemustest ei piisa iialgi enda eelduste täielikuks väljaarendamiseks. Seetõttu on ainus võimalus edasi areneda ainult inimsool (mis on surematu, kuni on olemas mõistusega inimesi), jagades omavahel põlvkondade jooksul akumuleerunud tarkust ning kasutades seda enda täiustamiseks ja vigadest õppimiseks. 4. Inimesele on looduse poolt antud vaba tahe ja mõistus, ta ei ole ,,eelprogrammeeritud" nagu enamik teisi loomi, kes on siiani samal kultuuritasemel kui tuhandeid aastaid tagasi. Instinkte ei ole
elas iga viies Eesti elanik, neist omakorda kaks kolmandikku olid eestlased. Linnadesse asus elama eesti rahvuslik haritlaskond, neis kujunesid moodsa ühiskonna alged ning avaldus kõige ilmekamalt uus kultuuriline ja poliitiline mitmekesisus. Jõudsalt hakkas kerkima ka kogu rahva haridus- ja kultuuritase, kasvas jõukus ning paranes üldine elujärg. Hakkas kujunema ka eestikeelne koolivõrk. Mille tulemusel sai 1917.a. eesti keel ametlikuks asjaajamiskeeleks. Peale kultuuriliste eelduste on väga tähtsal kohal ka majanduslikud eeldused: talude päriseksostmine ehk talupojast sai oma talu peremees, kiire tööstuslik areng kus Eesti oli Vene impeeriumi arenenuim osa, linnade eestistumine - järjest rohkem tekkis linnadesse eestlastest majaomanikke, väikekaupmehi, haritlasi ning tööstus-ja põllumajandustoodete eksport Venemaale. Peale kultuuriliste ja majanduslike eelduste on ka poliitilised eeldused, mis hakkasid kujunema 20. sajandi alguses. 1905
Kui lause on väär, siis selle lause tõeväärtus on V. Arutlused Arutlus on lausehulk, mille üks liige (järeldus) arvatavalt tuleneb ülejäänutest (eeldustest). Igaüks, kes kõvasti töötab, saavutab edu. Jaan töötab kõvasti. Jaan saavutab edu. Deduktiivne kehtivus Arutlus on deduktiivselt kehtiv parajasti siis, kui ei ole võimalik, et tema kõigi eelduste tõesuse korral on järeldus väär (st ei ole võimalik kooskõlaliselt jaatada tema eeldusi ja eitada järeldust). Vastasel juhul on arutlus deduktiivselt mittekehtiv. Näited Iga kurt on muusikaliselt andekas. Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indialane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Induktiivne tugevus
tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. tõene 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. väär 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eelsused ja väär järeldus. tõene 10. Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. väär
– tõene 2. Kehtivus on lausete omadus. – väär 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk mittekooskõlaline. – väär 4. Arutlus, mille järeldus on väär, peab kehtima. – väär 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. – väär 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla vääri eeldusi. – väär 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. – tõene 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus ei saa olla kehtiv. – tõene 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. – tõene 10.Kõik tõeste järeldustega arutlused on kehtivad. – väär
- VÄÄR 2. Kehtivus on lausehulga omadus. - VÄÄR 3. Kui lausehulgas pole vääri lauseid, siis on see hulk kooskõlaline. - TÕENE 4. Arutlus, mille järeldus on tõene, võib olla kehtiv. - TÕENE 5. Deduktiivselt kehtiva arutluse järeldus ei saa olla väär. - VÄÄR 6. Deduktiivselt kehtival arutlusel ei saa olla tõeseid eeldusi ja tõest järeldust. - VÄÄR 7. Tõeste eeldustega kehtiv arutlus peab olema korrektne. - TÕENE 8. Tõeste eelduste ja väära järeldusega arutlus võib olla kehtiv. - VÄÄR 9. Deduktiivselt kehtival arutlusel võivad olla väärad eeldused ja väär järeldus. - TÕENE 10. Kõik tõeste eeldustega arutlused on kehtivad. - VÄÄR
Näiteks: A on kalamees, kes armastab ühel järvel kalal käia. Teisel kaldal on ühing B, kelle kemikaalid tapsid kõik kalad ära. Kui A esitab kahju hüvitise B vastu, ei pea ta selgitama, kes töötajatest või organitest midagi valesti tegi või tegemata jättis. B saab vastutusele võtta ainult organisatsiooni süü alusel. Sageli siin näiteks ka haigla vastutus (mingi aparaadi puudumise tõttu ei saa õiget ravi või saab haiglast nakkushaiguse). 9. Missuguste eelduste olemasolu korral vastutab juriidilise isiku juhtorgani liige isiklikult õigusvastaselt tekitatud kahju eest, mida ta tekitab juriidilise isiku võlausaldajatele? Piiratud vastutusega äriühingute üldine loogika on see, et osade ja aktsiate omanikud ja juhtkonna liiked üldõhimõtte järgi ei vastuta isiklikult ja oma varaga ühingu kohustuste eest. Omavahel võiks eristada juhtorgani liikme kohustusi sisesuhtes ja tema kohustusi välissuhtes
MINGIST SAAMATA JÄÄNUD TULUST EI SAA RÄÄKIDA !!! LAHENDUS: Hüpotees: B saab nõuda A-lt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alusel. VÕS § 115 lg 1 kahju hüvitamise nõude eeldusteks on: 1. Kehtiv võlasuhe 2. Kohustuse rikkumine 3. Vastutus kohustuse rikkumise eest (VÕS 103) 4. Kahju tekkimine - usalduskahju (VÕS 128 lg 3) 5. Põhjuslik seos VÕS § 115 lg 1 eelduste kontroll: 1. Kaasuse asjaoludest nähtub, et poolte vahel oli sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 mõttes. Müügilepingu kohaselt kohustus A andma B-le korteri üle ning tegema võimalikuks talle omandi ülemineku. B kohustus aga korteri eest määratud rahasumma maksma. A väidab, et tema ja B vahel sõlmitud müügileping on vorminõuete mittejärgimise tõttu tühine ning ta sõlmis juba müügilepingu C-ga, kes pakkus talle rohkem raha korteri
arutlusskeemi kasutama. Näiteks kaldutakse arvama, et kui kulli ja kirja visates on kümme korda kull välja tulnud, tuleb järgmine kord tõenäolisemalt kiri. Kui deduktiivne loogik vastandab arutlusi 1) ja 2), öeldes, et esimene on kehtiv, teine mitte, siis induktiivne loogik vastandab arutlusi 2) ja 3), öeldes esimene on ,,induktiivselt tugev", teine mitte. Kuidas eristada deduktiivset õigustust induktiivsest õigustusest? Kehtiva deduktiivse arutluse eelduste tõesus teeb selle arutluse järelduse vääruse võimatuks, kuid induktiivselt tugeva arutluse puhul see üldiselt nii ei ole. Deduktiivselt kehtiv arutlus annab oma järeldusele otsustava põhjendi: eelduste tõesus tagab järelduse tõesuse. Arutluse induktiivne tugevus teeb selle arutluse järelduse küll tõenäoliseks, aga mitte kindlaks. Alati ei ole lihtne otsustada, kas on tegemist deduktiivse arutlusega, millel on varjatud eeldused, või induktiivse arutlusega.
see ongi sinu kasu, sa ei saa küll palka, aga tööd ka ei pea tegema. Ilmselt sellist kasu maha arvata hüvitisest ei tohiks. Kahju ei tohi hüvitada suuremas summas, kui see tegelikult on! Näide: A paneb B maja põlema, kuid selgub, et B oleks maja niikuinii ära lammutanud. Seda tuleks kahju määramisel arvesse võtta. § 127 lg 5 konkretiseerivad § 132 lg1 lause 2, § 132 lg 3 lause 2. 16. Mis õiguskaitsevahendeid näeb ette VÕS § 1055 ning mis eelduste olemasolul saab neid kaitsevahendeid kohaldada? Kannatanul on võimalik: 1) nõuda õigusvastase kahju tekitamise kui kestva tegevuse lõpetamist (tähendab sisuliselt ka kahjustava tegevuse hoidumise nõuet). Näide: kinnisasjalt kulgevad kahjulikud mõjutused teise kinnisasja suunas. 2) nõuda kahju õigusvastase tekitamisega ähvardamise korral kahju tekitamisega ähvardamisest hoidumist. Ähvardamisena ei tuleks käsitleda ainult verbaalset
1. Filosoofilist õpetust ilust nimetatakse: Esteetika 2. Filosoofilist tunnetusteooriat nimetatakse: Epistemoloogiaks 3. Filosoofilist õpetust väidete struktuurist, eelduste ja järelduste formaalsetest seostest nimetatakse: Eetika 4. Kes on see filosoof ja matemaatik, kes pidas oleva algeks(arche) arvu? Phythagoros 5. Mida üritas oma apooriatega(nt. Achilleus ja klipkonn) tõestada Zenon? Seda, et liikumine on illusionn 6. Kes on see mõtleja, teadaolevalt esimene filosoof, kes pidas oleva algeks vett? Thales 7. Ainult üks maailmavaade on vahetu. Milline? Müüt 8. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Platonit 9
Berta S. saab oma õigusi kaitsta järgnevalt. Vastavalt kui töölepingu kestus ei ületa kahe nädalat, siis TLS ei nõua lepingu sõlmimisel kirjalikku vorminõude järgimist. Peale tööle asumist oli Berta S astunud töösuhtesse Alma K'ga vastavalt eelnevale kokkuleppele. Kuna töösuhe on oma olemuselt lepinguline ehk võlaõiguslik suhe, peab Alma K maksma saamata jäänud töötasu Berta S'le. Töövaidluskomisjonis on aga väga raske tuvastada suusõnalist kokkulepet ning kõige eelduste kohaselt oli ka töö mõeldud nn. haltuurana, mille pealt makse ei maksta ning Berta S jääb oma töötasust ilma.
Kaks viisi: Jaatav moodus – modus ponens. Aluse jaatus viib tagajärje jaatusele P -> q kui vihma sajab, siis on tänav märg. P vihma sajab Q tänav on märg (p->q) & p |- q Eitav moodus – modus tollens. Tagajärje eitus viib aluse eitusele (P -> q) & -q |- -p Tagajärje jaatus AC – tagajärje jaatusest ei saa järeldada ei aluse jaatust ega eitust. Kui alus on tõene, siis on tõene ka tagajärg. Tõeste eelduste korral võib alus olla kas tõene või väär. Aluse eitus DA – aluse eitusest ei saa järeldada ei tagajärje eitust ega ka mitte tagajärje jaatust. Liigitav – kategooriline süllogism – see mis kehtib üldosa kohta, peab kehtima ka konkreetsete osade kohta. Disjunktiivne süllogism Dilemma Üks eeldus sisaldab tingivaid lauseid ning teine eeldus on seotud indikaatorsõnaga VÕI. Lihtne välistav jaatav moodus
lahte; pikkus 69 km, valgala 530 ruutkilomeetrit. Jõe ülemjooks paikneb Pandivere kõrgustiku idaservas, keskjooks ning enamik alamjooksust Kirde-Eesti lavamaal.osa Jõe lähe paikneb Saara küla lõunaosas. Täpsemalt Saara soo loodeservas, Roela aleviku lõunapoolsest servast 2 km lõunakagu pool. Suudme eel voolab jõgi läbi Kunda linna idaosa ja suubub linnast 2 km põhja pool Kunda lahte. Kunda on ka kalanduslik väga hea jõgi kuna seal koevad lõhed. Looduslike eelduste poolest on Kunda jõgi lõhelistele üheks parimaks elupaigaks Eestis, kuid jõe suurepäraseid eeldusi on kahjustanud jõele rajatud paisud. Seetõttu on hävinud suurem osa jõe alamjooksu väga headest kärestikest ning tõkestatud siirdekalade rändetee jõe kesk- ja ülemjooksul olevatele kudealadele. Jões püsivalt elunevate jõeforelli ja harjuse eluala on aga paisudega tükeldatud reaks piiratud ulatusega jõelõikudeks ning seeläbi on ühe arvuka ja elujõulise asurkonna
Muusikat kasutatakse üha enam lõõgastumiseks, et vabaneda psühholoogilistest pingetest. Muusika toob inimestes esile erinevaid elamusi: füüsilised reaktsioonid, nt pisarad silmis või kananahk ihul, tunnetuse üldine iseloomu muutumine, muusika poolt tekitatud emotsioonid, uute isiksuslike ja sotsiaalsete aspektide kogemine. Muusika enese mõju kõrval osalevad tugevate elamuste kujunemises ka tegurid mis muusikaga ei tarvitse olla otseselt seotud. Tugevate elamuste tekkimise eelduste hulka kuuluvad inimese isiksuseomadused, situatsiooni mõju, inimese emotsionaalne seisund jmt. Muusika roll seisneb tihti eeskätt pigem muusikalise elamuse vallandamises kui selle loomises.
Meie ka!" kui mõni ala hakkab populariseeruma, tekib sellele korraga palju harrastajaid. Rootsi kogemus: sport retseptiga ,,Rootsis on spordiklubide üheks suurimaks kliendiks kohalikud omavalitsused. Tänu sellele saab perearst kirjutada patsiendile retsepti treeningule täpselt sellisele nagu konkreetsel patsiendil vaja on," tutvustab Bengt Sevelius, European Non-Governmental Sports Organisationi aupresident. ,,Valitsuse ülesannete hulka kuulub ka heade eelduste loomine sportimiseks," on Sevelius veendunud. ,,Inimeste tervis, mis tänu sportimisele paraneb, peaks olema riigile piisavaks motivatsiooniks." Mõneti on rootslaste probleemid meie omadega sarnased, vähemalt selles, mis puudutab kehalise kasvatuse tunde koolides ja treeninguid ülikoolides. Nii siin- kui sealpool Läänemerd tunnevad t ervisespetsialistid muret koolilaste v&aum l;hese liikuvuse pärast. Saab kool läbi, väheneb
1) Kognitiivne 2) Sotsiaalne 3) Füüsiline Psühholoogid iseloomustavad arengut tavaliselt muutuste järgi? 1) Kiiruse alusel 2) Vormi alusel 3) Muutuste toimumise järjekorra alusel Arengut defineeritakse üldjuhul kui süsteemi (organismi) liikumist... Suurema diferentseerituse ja integreerituse suunas Kaasaegsete arusaamade järgi toimub lapse areng kaasasündinud eelduste ja keskkonna vastastikuse toimena. Kuidas psühholoogid nimetavad inimese teadvuses kujunevad tunnetuslikke (mõttelisi), sõnalisi ja käitumuslikke konstruktsioone? Skeemideks Millise kahe kohandumisprotsessi vahendusel toimub Piaget’ järgi mainitud tunnetuslike konstruktsioonide moodustumine? 1) Akommondatsioon (oma skeeme muudame joondudes teistele) 2) Assimilatsioon (vastupidine protsess- jonnimine) 3) Tasakaalustamine
70.Milline järgnevatest väidetest on väär? Kui kehtivas kategoorilises süllogismis … on kindlasti tegemist entümeemiga. Pole teada väidete tõesus 71.Aleetilises modaalses loogikas kehtib, et … Iga tõene lause on võimalik. 72.Üldjuhul ei tohi ümber pöörata … väidet. Osaeitavat 73.Deduktiivne arutlus enamasti suunatud: Üldiselt üksikule. 74.Mida peab entümeemis kehtiva lõppjärelduse saamiseks täiendavalt eeldama, kui see konstrueeritakse eelduste reeglite põhjal ning väiketermini lubamatu laiendamise vältimiseks tuleb üldine lõppjäreldus asendada osalisega? Et terminite mahud pole tühjad 75.Milline järgnevatest väidetest vastab deontilisele täielikkuse printsiibile? Iga toiming on kas keelatud või lubatud.. 76.Hägusloogikas on: Lausete tõesusaste reaalarv nullist üheni 77.Halastusele tuginevat demagoogilist võtet nimetakse: Argumentum ad misericordiam. 78
Mis on induktsioon ja mis on deduktsioon? Milles seisnevad induktiivse ja deduktiivse arutluse eripärad? Induktsioon- Liikumine üksikult üldisele. (Rangelt võttes ei saa induktsiooniga jõuda tõsikindla teadmiseni. On vaid tõenäosus) Deduktsioon on liikumine üldiselt üksikule. Omane nt filosoofilisele tunnetusele. Ka deduktiivne lähenemine ei taga 100% tõest tulemust(kuigi jõuab ligilähedale) Induktiivne arutlus on arutlus, mida võetakse niisugusena, et eelduste tõesuse puhul on järelduse tõesus tõenäoline ja järelduse väärus ebatõenäoline. Deduktiivne arutlus on arutlus, mille eelduste tõesust peetakse järelduse tõesust tagavaks. Teiste sõnadega, peetakse võimatuks, et eelduste tõesuse korral oleks järeldus väär. 9.Mis on teooria? Milliseid teooriaid võiks kasutada õigusteaduslikus uurimistöös? Milliste teooriate valdamine võiks olla juristitöös vajalik?
Ülesehitusele hinnangu andmisel analüüsitakse projekti loogilisust; eesmärkide, väljundite, tegevuste ja sisendite omavahelisi seoseid ning projekti kavandamise protsessi süsteemsust. Efektiivsuse hindamisel võrreldakse kasutatud sisendeid ja ressursse saavutatud tulemustega. Samuti uuritakse tulemuste saavutamise kiirust ja juhtimise efektiivsust. Tulemuslikkusena hinnatakse projekti väljundite panuse olulisust otseste eesmärkide saavutamisel. Hinnatakse ka eelduste ja riskide realiseerumist ja mõju projekti tulemustele. Mõju kriteeriumi all hinnatakse projekti mõju laiemale keskkonnale ning selle panust üldiste eesmärkide saavutamisele. Jätkusuutlikkusena hinnatakse projektist sündinud kasu kestvust, analüüsitakse erinevaid aspekte nagu projekti sotsiaal-kultuuriline ja tehnoloogiline jätkusuutlikkus, keskkonnasäästlikkus ja institutsionaalse võimekuse kasv. Hindamise peamised etapid on:
kooliiga- püüdlikkus, alaväärsus, kohusetunne, 12-16 murdeiga- identiteet, oma-mina selgus, 17-24 nooruk- lähetustunne, partner, 25-60 küpsiga- loovus, töö rõõm, 60-vanur mina-terviklikkus, lootusetus, meeleheide. Maslowi vajaduste hierarhia- füsiol v- nälg, janu, turvalisusv, armastus- ja ühtekuuluvusv, sotsiaalse tunnuse v, intellektuaalsed v- uurida, teada ja aru saada, esteetilised v- luua ja tajuda ilu, eneseaktualiseerimise v- oma eelduste arendamine, energiavarude kasutamine. Võimekus on suurem eeldus olla edukas mingil alal. Kaasasündinud on erivõimete eeldused, mis tuleb võimeks välja arendada. Verbaalne- sõnaline, oskad teksti luua. Matemaatiline- loogiline mõtlemine, kiire peast arvutamine. Käeline- kunstiline, käe ja silma ühendamine. Kehaline, kinesteetiline- sportlased, näitlejad. Muusikaline. Interpersonaalne- tajuda inimesi enda ümber.
1. MAJANDUSTEADUS Majandus on kogu ühiskonna ja selle liikmete olemasoluks ja arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab kõiki inimesi. Majandusteooria jaguneb: - ettevõttemajandus, mis käsitleb ühte majandussubjekti, ettevõtet; - rahvamajandus, mis uurib, kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada: o mikroökonoomika - kuidas majapidamised ja ettevõtted teevad majanduslikke valikuid nappide ressursside tingimustes, maksimeerimaks rahulolu ja kasumit. Käsitleb ettevõtete käitumist turu keskkonnas, tegeldes nii nõudluse kui pakkumisega; o makroökonoomika - tegeleb majanduse koondnäitajate analüüsiga, et jõuda parimate majanduspoliitiliste otsusteni ja kavandada ühiskonna arengusuundi; Ressursside piiratus - ressursse pole ...
Väiteid ei saa korraga jaatada. NT: Igaüks, kes võtab astroloogiat tõsiselt, on hullumeelne. Mari on minu õde ja ükski minu õdedest ei ole abielus hullumeelsega.- kui siit üks pool ära jätta, tekib kooskõlalisus. Mari abikaasa Jüri loeb igal hommikul ajalehest horoskoopi. Igaüks, kes loeb igal hommikul horoskoopi, võtab astroloogiat tõsiselt. 5. Arutluste deduktiivne kehtivus ja korrektsus. Too näiteid. Arutluse deduktiivsus kehtib siis, kui ei ole võimalik, et tema eelduste tõesuse korral järeldus on väär. NT: Iga kurt on muusikaliselt andekas.Beethoven oli kurt. Beethoven oli muusikaliselt andekas. Iga indiaanlane on budist. Igal budistil on kaks pead. Beethoven oli indialane. Beethovenil oli kaks pead. Arutlus on deduktiivselt korrektne siis, kui see arutlus on deduktiivselt kehtiv ja tema kõik eeldused on tõesed. NT: Tallinn on Eesti pealinn. Eesti pealinn asub riigi loodeosas. Tallinn asub Eesti loodeosas. C-vitamiin aitab külmetuse vastu
Enamus inimesi arvavad tavaliselt, et nad on parasjagu selliseks isiksuseks kujunenud, nagu nad ise soovinud on. Tegelikult aga nii ei ole, millest saadakse alles hilisemas eas aru. Nimelt kõik siin ilmas on omavahelises seoses ja üksteisest otseselt või kaudselt sõltuvuses. Kas isiksus on siis või ei ole sotsiaalsete suhete summa? Mina arvan, et inimene on sotsiaalsete suhete summa, sest ta areneb sünnipäraste eelduste, sotsiaalse keskkonna ja kasvatuse koosmõju tulemusena. Samuti on inimese üks tähtsamaid rolle ühiskonnas teiste inimestega suhtlemine. Inimesel on väga raske eksisteerida, kui ta ei suhtle teiste inimestega. Suhtlemisega saavad inimesed väljendada oma tõelist olemust ja ,,mina" pilti. Suhtlemise käigus avalduvad inimese tõelised tunded ja on võimalik inimesi paremini tundma õppida.
7) Millised tegurid soodustavad teenuste ülemaailmastumist? Üha suurem kauplemine teenustega, edusammud telekommunikatsiooni ja infotehnoloogia vallas, rikaste rahvusvaheliste firmade konkurentsieelised vaeste kodumaisete firmade üle, valitsuse suutmatus takistada välismaiste teenuste sissetungi. 8) Kuidas on transpordi areng mõjutanud ettevõtete paiknemist ja majanduse arengut? Ettevõtete paiknemine on muutunud hajusamaks, majanduse arengon kiirenenud. 9) Milliste looduslike eelduste poolest erinevad Rotterdami ja Tokyo sadamad? Rotterdamil on suur tagamaa, mida teenida. See paikned olulise jõe suudmes, arenenud riikide keskel, seal liigub väga palju kaupu. Tokyol pole suurt tagamaad, ta on ookeani kaldal, kus on maavärinad mis segavad sadamate tööd. 10) Miks nüüdisajal kasvab kiiresti logistika tähtsus? Sest ettevõtted on kitsamalt spetsialiseerunud, logistika keskendub transpordile. 11) Mida tähendab mugavuslipp?
Mikro- ja makroökonoomika 1. Mida uurib mikroökonoomika? Vastus: Mikroökonoomika uurib kuidas jaotada piiratud ressursse hüviste(kaubad ja teenused) tootmiseks, vahetamiseks ja tarbimiseks, et inimeste piiramatuid vajadusi kõige ratsionaalsemalt rahuldada. Mikroökonoomika uurib spetsiifiliste majandusüksuste(kodumajapidamine, firma, teatav turg või tootmisharu) majanduskäitumisest mitmesuguste valikute tegemisel. Põhirõhk mikroökonoomikas on hüvise hinna uurimisel, tema kujunemisel ja tema mõju väljaselgitamisel tootmismahule antud hüvise turul. 2. Mida uurib makroökonoomika? Vastus: Makroõkonoomika uurib majandust kui tervikut. Tema uurimisobjektideks on üldised rahvamajanduslikud nähtused nagu koguväljund, tööhõive, töötus, üldine hinnatase jne. 3. Kuidas selgitada alternatiivkulu? Vastus: Alternatiivkulu ehk loobumise hind. Alternatiivkulu on kasu, mida inimene loodab saad...
2 KT loogika – süllogismid A Üldjaatav S+ P- E üldeitav S+ P+ I osajaatav S- P- O osaeitav S- P+ Kesktermin (M) esineb mõlemas eelduses, aga mitte järelduses. Suurtermin (P) esineb suuremas eelduses ja lõppjärelduses. –esimene eeldus Väiketermin (S) esineb väiksemas eelduses ja järelduses. –teine eeldus TERMINITE REEGLID: 1. Igas süllogismis peab olema kolm terminit. 2. Kesktermin (M) peab olema piiritletud(täismahus) vähemalt ühes eelduses. 3. Kui äärmine termin on lõppjärelduses piiritletud, siis peab see olema piiritletud ka eelduses(äärmise termini reegel). Termini lubamatu laiendamine (S- muutub S+ või P- muutub P+) Kui termin on eelduses osalises mahus, siis saabki järelduse teha vaid termini mahu selle osa kohta, millest eelduses juttu oli. Kui äärmine termin esineb lõppjärelduses täies mahus, siis öeldakse lõppjärelduses midagi termini mahu iga elemendi kohta. EELDUSTE REEGL...
vägivalla tõttu. Üle poolte pagulastest on lapsed. Ülejäänud suure osa moodustavad naised. On üsna tavaline, et vägivalla ja tagakiusu esimesteks ohvriteks on koolitatud, aktiivsed inimesed. Suur enamus elab vaeste riikide pagulaslaagrites ning nad lähevad tagasi oma kodumaale, kui olukord muutub rahulikumaks. Kas mina olen paguluse poolt või vastu? Minul ei ole pagulaste vastu otseselt midagi. Jah, igaüks võiks kõigi eelduste kohaselt elada ikkagi oma kodumaal, aga kui seal toimuvad sõjad, siis ei sooviks meist keegi sõjamaadel olla. Minu arust on viimaselajal üldse Eestis see paguluste teema liialt üles kergitatud. Kuna pagulaste tagakiusamine on praegu väga suur, siis ma pigem jätan selle nagatiivse artikli lugemata lehest. Niikaua, kui nad ei tule mind ja minu perekonda segama, niikaua ei ole mul nende vastu mitte midagi.
kas punaseks või siniseks. Õielehed ei olnud enam nii valged kui olid katse alguses, vaid olid läinud tooni sinakamaks ning neil oli selline sinakas kuma. Vett oli katse lõpuks 340 milliliitrit. Alustasime 360-ga kuna kui roosi anumasse panime tõusis tase 10 milliliitrit. Järeldus: Hüpotees pidas osaliselt paika. Roosid olid küll endiselt valged ja sellist värvi muutust nagu meie meeskond ootas ei tulnud, aga muutused siiski toimusid. Põhjus miks värv ei muutunud meie eelduste kohaselt võis olla nt see, et liiga lühike aeg, liiga palju vett, liiga vähe toiduvärvi, vales tehnikas lõigatud vars jne. Järgmine kord teame kindlasti paremini, kus mida peaks teisiti tegema. Allikad:https://www.kodus.ee/artikkel/rooside-valik-ja-hooldus-20-vaart-nouannet-aiapidajal e https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/taimed/roosid/nouandeid-rooside-kasvatamiseks
Riigil, kes ostab väga palju masinaid ja neid ise müüa ei suuda, on raskusi väliskaubanduse tasakaalustamisega. Seega on majanduse aabitsatõde, et ilma arenenud masinatööstuseta ei saa ükski riik jõukaks. Masinatööstuse arengueeldused Kaasaegse masinatööstuse arengueeldusteks on: · palju kapitali · hea oskustööliste ning inseneride kaader · hea infolevi · suur ja ostujõuline turg Masinatööstuse arengueeldused Eestis Eelpool nimetatud eelduste täitmisega on Eestil märgatavaid raskusi. Kapitalipuudus on meie majanduse peaprobleem. Oskustöölised ja eriti insenerid on suures osas pärit sisserännanute hulgast ja paljud, eriti just paremad neist, on viimastel aastatel Eestist lahkunud. Eesti kutsekoolid ei suuda praegusel ajal anda heal tasemel oskustöölisi. Eesti ainus rahvusvaheliselt vähegi oluline äri ja teaduskeskus on Tallinn. Suured ja arvestatavad masinatööstuse keskused Helsingi, Stockholm ja
ülemaailmses mõõtmes. Rudolf Tobiase teoseid iseloomustab jõulisus ja monumentaalsus. Ta võtab eeskujuks klassikud (eelkõige Beethoveni) ning vastandub 19. sajandi Eestis valitsevale romantismivaimustusele. Samas oli Tobiase muusika helikeel Eesti oludes julgelt uudne, takerdumata vanadesse korduvalt kasutatud võtetesse. Ta on teostes kasutanud palju meremotiive, mis on arvatavalt kirjutatud Hiiumaa mõjutustel. Omades peale suurepäraste muusikaliste eelduste veel head kirjaliku väljendamise oskust, püüdis ta oma uudseid seisukohti ka kirjasõnas avaldada. Ehkki kodumaa olud ei võimaldanud Tobiasel pärast Peterburgist naasmist Eestis elada rohkem kui neli aastat (1904 1908), jäi ta võõrsilgi veendunud eestlaseks ning rahvusliku muusika eest võitlejaks. Just seal hakkas ta ooperit "Kalevipoeg" looma. Selgeima ettekujutuse R. Tobiase geniaalsusest ning tähtsusest maailma muusikakultuuris
Arutlus Eesti kui demokraatlik riik Eestis on demokraatia eelduste loomine läinud ülejäänud maailma vaadete järgi väga hästi, või kas ikka on? Probleemidest ja vigades rääkides läheb see tihti meelest. Siin, nagu teisteski Kesk-Ida-Euroopa riikides, sündis suhteliselt toimiv demokraatlik riik kiiresti ja valutult.Mille üle me võime väga uhked olla.Tänaseks on toimunud palju muutusi meie riigis, küll häid ja halbu, küll keerulisi ja vahest isegi lausa nutma panevaid.
Referaat Tallinn 2016 Majandus 1. Majandus on inimtegevus, mille eesmärk on tagada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimise võimalust. 2. Majandus – igasugune majanduslik tegevus ja selle korraldamine mis tahes tasandil, s.o ettevõttes, majandusharus, piirkonnas või kogu riigis. Kogu ühiskonna ja kõigi selle liikmete olemasoluks ning arenguks vajalike aineliste eelduste pideva taastootmise süsteem, mis hõlmab eranditult kõiki inimesi (süsteemi elemente) ja nende mis tahes järku või laadi ühendusi (süsteemi allsüsteeme) kõigi nende mis tahes laadi majanduslikust huvist ajendatud aktiivsusavaldustes (majandustegevuses) ja seejuures kujunevates suhetes (majandussuhted); üldnimetus igasuguse majandusliku tegevuse (sh äritegevuse) kohta. 3. Majandus on kaupade ja teenuste tootmine, vahetus, jaotus ja tarbimine.
Kas musikaalsus on pärilik või õpitav? Musikaalsus on muusikaliste eelduste kogum. See hõlmab enda all mitmeid erinevaid komponente, nagu näiteks muusikaline kuulmine, rütmitaju, kaasaelamine, inimese mälu ja palju muud. Kas musikaalsus on päritud oma esivanematelt, või on see hoopiski raske ja pika töö tulemus? Sellele püüangi vastust leida. On palju juhtumeid kus inimene on olnud oma eluajal musikaalne, siis on ka tema lapsed seda. See ilmselt tuleneb sellest, et lapsed on oma varajases nooruses
Pragmatism – algupärane ameerika filosoofia Pragmatismi iseloomustab see, et tõeliste metafüüsiliste eelduste kindlakstegemise asemel tunnistatakse, et iga arusaam põhineb teatud eelarvamustel – uskumustel. Rohkem kui õigetele eeldustele pöörasid nii Charles Peirce kui William James tähelepanu uskumuse tagajärgedele, kuigi Peirce nõudis oma tõdedele teaduslikku, st kollektiivset kinnitust. Tagajärgede uurimine ja võrdlemine oli uskumuse hindamise kriteeriumiks. Pragmatismi puhul on nähtud tõekriteeriumina seda, et uskumus on kasulik, et ta “töötab”
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve -
...............................................................................................2 KOKKUVÕTE..................................................................................................................3 1. PROJEKTI ORGANISATSIOON JA TEOSTAJATE HINDAMINE NING HUVIGRUPPIDE MÄÄRATLEMINE............................................................................5 2. PROBLEEMIDE ANALÜÜS JA EESMÄRGISTAMINE..........................................8 3. STRATEEGIA KUJUNDAMINE JA EELDUSTE NING RISKIDE MÄÄRATLEMINE.........................................................................................................13 4. TEGEVUSKAVA JA PROJEKTI EELARVE NING FINANTSPLAAN.................17 2 KOKKUVÕTE Antud projekti raames korraldab organisatsioon MTÜ Euroopa Noored seminari noortele vanuses 18-25, kes on Eesti kooli või ülikooli nimekirjas, tutvustamaks õppimis-ja töötamisvõimalusi väljaspool Eestit
valdkondades. Arvestuse ja arvepidamise tekkepõhjused ja nendega seonduvate teemade arutelud lähevad erinevatel huvigruppidel reeglina lahku. Iga huvigrupp lähtub oma vaatevinklist ja seetõttu ka tekivad põhimõttelised erinevused. On sisse tulnud mõisted vajaduspõhine arvestus, majanduslik arvestus, passiivne arvestus ning teisigi selletaolisi. On sisse tulnud viimase kümnendi jooksul hulk standardeid, mõisteid ja seadusi. Mis nagu eelduste kohaselt peaksid kergendama arvepidamist, raamatupidamist ja korrasolekut üldiselt. Paraku see nii ei ole. Uute arvepidamis tõdede tulekuga tekivad uued koolkonnad inimesi, kes ei tunne vanemaid arvepidamise viise ja spetsialiseeruvad pahatihti ainult oma kitsale valdkonnale. Siit ka konfliktide areng ja segaduste laienemine. Seepärast on raamatupidamise paremaks mõistmiseks vaja uurida tema ajalugu ning teada tähtsündmusi, muutes sellega
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
