........................................................3 I PEATÜKK. KOHALIKU OMAVALITSUSE MÕISTE JA PÄDEVUS...................4 1.1. Kohaliku omavalitsuse mõiste ja olemus............................................................ 4 1.2. Kohaliku omavalitsuse võimupiirid.................................................................... 7 1.3. Kohaliku omavalitsuse põhimõtted.....................................................................8 II PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VOLIKOGU ........................................ 9 2.1. Volikogu- tema ülesanded ja pädevus.................................................................9 2.2. Volikogu töökord.............................................................................................. 12 2.3. Volikogu liikmed...............................................................................................13 III PEATÜKK. OMAVALITSUSORGANID. VALLA- JA LINNAVALITSUS .....15 3.1. Vald ja linn ............
Valitsus ministritest koosnev kõrgeima täidesaatva riigivõimu organ. Peaminister valitsuse juht Minister valitsuse liige, ministeeriumi juht Ministeerium valitsuse allüksused jagatud eluvaldkondade järgi, juhivad minister ja kantsler Kantsler korraldab ministeeriumi allasutuste tööd, valitsusametnik Peaminister andrus ansip, haridus ja teadus tõnis lukas, justiits rein lang, kaitse jaak aaviksoo, keskkonna, kultuuri laine jänes, maj ja kommunikatsiooni-juhan parts, põllumaj, rahandus ivari padar, sise jüri pihl, sotsiaal maret maripuu, välis urmas paet Portfellita minister minister, kellel puudub oma ministeerium, kuid keda abistab tööülesannete täitmisel ministribüroo. Nt regionaalminister, peaminister Riigisekretär korraldab valitsuse ja peaministri ja valitsusistungite tööd Riigikantselei loodud valitsuse töö abisamiseks Maakond-iidse algupäraga territoriaalne üksus eestis, tänapäeval riiklik haldusük...
Hääletamine on salajane. Riigikogu valimised toimuvad iga nelja aasta tagant märtsikuu esimesel pühapäeval. Riigikogu valimise korra sätestab Riigikogu valimise seadus. Riigikogu valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust. Kohaliku omavalitsuse volikogu valimised. Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks. Euroopa Parlamendi valimised Eestist valitakse kuus Euroopa Parlamendi liiget, kelle volitused kestavad viis aastat. Valimistulemused tehti kindlaks proportsionaalsuse põhimõttel. Hääletamisõigus on Eesti kodanikul, kes on valimiste päevaks saanud 18-aastaseks.
koosoleku toetust. · Finantseeritakse riigi eelarvest. · Maavanem keskvõimu esindaja kohapeal. Samas ka maakonna huvide esindamine keskvõimu ees. Maavalitsuse ülesanded: · korraldada ja koordineerida riiklikku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust · planeerida regiooni arengut · Vald ja linn kohaliku halduse üksus - korraldab kohalikku elu kõigis valdkondades · Neil oma valitav esindusorgan volikogu ja oma eelarve. · Volikogu valiti seni iga 3 aasta tagant. Nüüd iga 4 aasta tagant et valimised ei kattuks. · Hääletada saavad kõik selle valla või linna elanike registrisse kantud EV kodanikud ja välismaalased, kes vähemalt 18. · Kandideerida saab vaid EV kodanik, kes 18. · Valimised salajased · kandidaadid nimekirjades, või üksikkandidaadid · iga valija annab hääle 1 kandidaadi poolt · 5% künnis Volikogu ülesanded: · esindada kodanike huve
KOVkohalik omavalitsus Klaudia Sarah Kaar 9.a Ülesanded Kogukonna elu juhtimine Vastutavad raamatukogude , kultuurimajade jt kultuuriga seotud asutuste eest Korraldab sotsiaalabi ja teenuseid Organiseerib ühistransporti Korraldab elamu- ja kommunaalmajandust Korraldab heakorda, jäätmekäitlust ja keskkonnaplaneerimist Korraldab koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist Töökorraldus TÖÖKORRALDUS VOLIKOGUS : Volikogu juht on esimees, keda valivad volikogu liikmed. Samuti valitakse ka üks või mitu aseesimeest. Volikogu esimees korraldab volikogu tööd, juhib istungeid ja esindab omavalitsust. Aseesimehed asendavad esimeest, kui see ei saa enda ülesandeid täita. Kõikides volikogudes on ka komisjonid. Need võivad olla nii alalised (püsivad) kui ka ajutised. Igal omavalitsusüksuse volikogul peab olema vähemalt 3-liikmeline revisjonikomisjon, mis kontrollib valla- või linnavalitsuse tegevust.
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister
survegrupid Administratiivne järelvalve teenistuslik järelvalve, varaline kontroll KOHALIKUD OMAVALITSUSED Struktuur Eestis: 15 maakonda 227 kohalikku omavalitsust (33 linna ja 194 valda) Maakond on riigi haldusüksus ja maavanem riigiametnik. Vallad ja linnad on omavalitsuslikud kogukondlikkuse printsiibil põhinevad haldusüksused. Valla või linna tegevust korraldab ja juhib selle elanike poolt iga nelja aasta tagant valitav esinduskogu volikogu. Vallavanem ja linnapea on aruandekohustuslikud volikogu ees. Omavalitsuse ülesanded: Keskvõim kontrollib rahalisi ressursse. Nende pädevuses on kohaliku kultuuri- ja hariduspoliitika ning majanduse korraldamine. Omavalitsuste tuluallikad: Osa üksikisiku tulumaksust Maamaks (?) Riigi toetus Kohalikud maksud Laenud Laekumised teistelt omavalitsustelt Trahvid ja riigilõivud Kaupade ja teenuste müük INIMÕIGUSED
omavalitsuse alla kuuluvaid elanikke. Et oleks paigas visioon ja missioon, on kohalike omavalitsuste areng määratletud arengukavaga. Kohaliku omavalitsuse arengukava on reguleeritud Kohaliku omavalitsuse seadusega. Arengukava koostamisel püstitatakse visioon ja missioon, mis omakorda aitab koostada tegevuskava ja see aitab määratleda arengukava perioodi. Arengukava on valminud erinevate huvigruppide, 12 vallaelanike, vallaametnike, volikogu liikmete ja komisjonide koostöös. (Võru valla…) Arengukava koostamisel on arvestatud valla asukohta maakonnas: vald piirab rõngana maakonnakeskust Võru linna, mistõttu on vallal linnaga palju kokkupuutekohti nii majanduses, sotsiaalsfääris, meditsiinis, tervishoius kui ka kultuuri- ja hariduselus. Uurimisülesanded: selgitada Võru valla peamised arengusuunad; analüüsida 2015 aasta tegevuskava; anda ülevaade visioonist ja hetke olukorrast;
Riigikontroll kontrollib riigi majandustegevust ja riigivaraga ümberkäimist Kapo jälgib riigi julgeolekut ja põhiseaduslikust korrast kinnipidamist PÕHISEADUS E. KONSTITUTSIOON - määrab ära riigi korralduse ning inimeste õigused ja kohustused Seadus kõige tähtsam õigusakt, võtab vastu parlament Valitsuse määrus piiritleb ja kinnitab asjaomaste asutuste täpsed kohustused. Määrusi võib välja anda ka linna/ valla volikogu. Määrus õigusakt, mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtude reguleerimiseks (e. õigustloov akt e. üldakt) Üksikakt reguleerib üht konkreetset juhtumit. Üksikakt (otsus ja korraldus) on vähemtähtis kui üldakt (määrus). RAHVA OSALEMINE VALITSEMISES Rahvahääletus e. referendum rahva poliitikas osalemise vorm, mille käigus kodanikud väljendavad oma seisukoha mingi konkreetse poliitilise sammu poolt või vastu Valimissüsteem põhimõtted, mille järgi valijate hääled saadikukohtadele jagunevad
2. Avalike ülesannete eraõiguslikele isikutele üleandmine- haldusül. täitmine väljaspool töö-, teenistus- vm alluvussuhet ja väljaspool teenistuslikku järelevalvet. KOV võib volitada juriidilist või füüsilist isikut täitma: 1) seaduse alusel antud haldusaktiga või 2) seaduse alusel HKTS-s sätestatud tingimustel ja korras sõlmitud halduslepinguga Võime iseloomustada 4 alusel: 1. formaalne privatiseerimine= avalike ül. Üleandmine KOVi poolt moodustatud eraõiguslikule isikule. Volikogu otsusega kas AÜ-le, mille ainus omanik, aktsionär on KOV, SA-le, mille ainuasutaja Halduslepingu sõlmimisele kohaldatakse RHS-s ettenähtud pakkumismentlust. 2. materiaalne privatiseerimine = avalike ül. üleandmine lihtsalt eraisikule ja allutamine vabale konkurentsile- sisuliselt loobub. 3. täidesaatva riigivõimu volitusi eeldava haldusülesande täitmiseks volitamine;- on võimalik erandjuhul ja eeldab seadusest tuleneva volitusnormi olemasolu. Uus tätja muutub vastutavaks
· võimude lahusus ja tasakaalustatus, kohtute sõltumatus · seaduseandja enda, valitsuse ja kohtu seotus PS ja seadustega · halduse seaduslikkus · õiguskindlus 6. Põhiseaduse muutmise kolm viisi. Mitu korda ja millistes küsimustes on 1992. a Põhiseadust muudetud? PS muutmise 3 viisi- rahvahääletus, RK 2 järjestikuse koosseisu poolt, RK poolt kiireloomulisena. 1. PS muudatus 25.02.2003 jõustus 2005- KOV volikogu valimisperioodi pikendati 4 aastale, vahevalimiste võimaldamine. Menetleti kiireloomulisena. 2. PS täiendus 14.09.2003 jõustus 2004- täiendus oli seotud Euroopa Liiduga ühinemiseks ja euro käibele võtuga- vastu võetud rahvahääletusel. 3. 2007 preambula muudatus- lisati juurde, et lisaks kultuurile ja rahvusele peab säilima ka keel.- vastu võetud RK kahe järjestikuse koosseisu poolt.
EV valitsus RIIK Keskvõim Maavanem RIIKLIK TASAND Riigikogu MAAKOND Regionaalvõim Maavalitsus LINN Volikogu Linna/valla valitsus KOHALIK VALD TASAND Omavalitsus Linnaosa halduskogu Linnaosavalitsus Administratiivne ülesehitus: · Kohalikud valitsused sõltuvad tugevasti keskvalitsusest (näiteks Prantsusmaa, Itaalia, Suurbritannia). · Kohalikud omavalitsused on palju iseseisvamad, nad korraldavad kogu kohalikku elu (nt. Saksamaa, Skandinaavia riigid). 8
Ühe omavalitsusüksuse elanike arv ulatub 97 inimesest Piirissaare vallas kuni enam kui saja tuhande inimeseni Tartu linnas. Tartu linn on maakonna administratiivne keskus, kus elab peaaegu 68 % maakonna rahvastikust. Tõmbekeskuseks on Tartu linn kogu LõunaEestile. Peale Tartu linna on maakonnas 2 väiksemat linna (Elva ja Kallaste), 22 alevikku ja 304 küla. Tartu omavalitsusorganiteks on linnavolikogu kui esinduskogu ja linnavalitsus kui volikogu poolt moodustatud täitevorgan. Tartu linnavolikogu valimised toimusid 16. oktoobril 2005. Volikogu on 49liikmeline ja valitakse neljaks aastaks. Linnavalitsuses on kuus liiget, kes on vastutavad erinevate osakondade töö üle. Linnapea Urmas Kruuse ülesandeks on juhtida Avalike suhete ja linnakantselei osakonda. Karin Jaanson juhid rahandus ja ettevõtluse osakonda. Jüri Sasi juhib haridus ja kultuuriosakonda. Vladimir Sokman juhib tervishoiu ja sotsiaalabi osakonda.
iseseisvalt. (PS §154) valla või linnasisest ühistransporti, · KOV korraldab: valla või linna teede ja tänavate sotsiaalabi ja teenuseid, korrashoidu. Hariduse võimaldamine vanurite hoolekannet, noorsootööd, KOV ülesehitus Omavalitsusorganid on: · Volikogu esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt. (PS §156) · Valla- või linnavalitsus on volikogu poolt moodustatav täidesaatva võimu organ. Volikogu pädevus · Valib volikogu juhtkonna. · Otsustab laenude ja varaliste kohustuste võtmise. · Määrab linna või vallavalitsuse struktuuri. · Otsustab KOV osalemise äriühingus, sihtasutustes, mittetulundusühingutes. · Otsustab üld ja detailplaneeringud.
rahvaarvu järgi 01.11.2013 seisuga Elanike arv Linnad Vallad Kokku 0-1 000 2 36 38 1001-1500 1 43 44 1 501-2 000 1 29 30 2 001-3 000 3 27 30 3 001-4 000 1 12 13 4 001-5 000 3 14 17 5 001-7 500 4 13 17 7 501-10 0002 5 7 10 001-20 000 8 6 14 20 001 - 50 000 2 0 2 50 001-100 000 2 0 2 100 001- 1 0 1 KOKKU 30 185 215 Volikogu Kohaliku omavalitsuse volikogu on esindusorgan, mis valitakse üldistel, ühetaolistel, otsestel ja salajastel valimistel neljaks aastaks. Kohaliku omavalitsuse valimistel on hääletamisõigus Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes on valimispäevaks saanud 18-aastaseks ja kelle püsiv elukoht (s.o elukoht, mille aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse) asub vastavas vallas või linnas. Hääletamisõigus on välismaalasel, kes elab
(ettekirjutused) on ühepoolsed. Tahteavaldus ei tulene haldussuhte subjekti enda äranägemisest või suvast, vaid on seadusega kindlaks määratud. Näide: valla- ja linnavolikogude kehtestatud taksoveo eeskirjad, turul ja tänaval kauplemise eeskirjad, heakorraeeskirjad jt. Nende rikkumise eest on ette nähtud haldusvastutus.KOV-le võib kohustusi panna ainult seaduse alusel või kokkuleppel KOV-ga. Seda saab teha selleks volitatud riigiorgani ja vastava volikogu vahelise lepinguga. KOV garantii kujutab endast riigi ja KOV suhet reguleerivat normikompleksi. NB! Diskretsioon! 4. Munitsipaalõigusnormid ja instituudid Munitsipaalõigusnormideks nimetatakse õigusnorme, mis reguleerivad munitsipaalõiguse aine moodustavaid ühiskondlikke suhteid. Munitsipaalõigusnormidele on omased kõigi õigusnormide jaoks ühised tunnused. Samas on neil ka oma iseärasused.
peadirektorid, samuti teiste riigiasutuste juhid; 6) nimetab kasutamise;15) kinnitab ja muudab maavalitsuse haldamisel ametisse ja vabastab ametist kantsleri ettepanekul ministeeriumi olevate riigiasutuste eelarved ja kontrollib nende osakonna juhataja, Välisministeeriumis peadirektori; 7) nimetab täitmist;151) kuulutab välja kohaliku omavalitsuse volikogu ametisse ja vabastab ametist ministrile vahetult alluvad täiendavad valimised ja valimised kohaliku omavalitsuse üksuste nõunikud; ühinemise tõttu; 8) esitab Vabariigi Valitsusele ettepanekud ministeeriumi kulude 152) tagab sisekontrolli süsteemi rakendamise ja siseaudiitori
perekonnaseisutoimingute, maareformi, ühistranspordi, planeeringute ning kohalike omavalitsuste õigusaktide seaduslikkuse järele maakondliku ühistranspordi korraldus maareform, riigimaa valitsemine, riigi kasuks seatud hüpoteekide arvepidamine maakonnaplaneering, teemaplaneeringud, planeeringuvaidluste lahendamine Vald ja linn on kohalikud omavalitsused. Mõisaküla vapp: Volikogu valimised Volikogu valitakse neljaks aastaks. Volikogu valimispäev on valimisaasta oktoobrikuu kolmas pühapäev. Kandideerimisõigus on igal hääleõiguslikul Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kelle püsiv elukoht asub hiljemalt valimisaasta 1. augustil vastavas vallas või linnas. Hääleõiguslik ei ole isik, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. Hääletamisest ei võta osa isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud ja kannab karistust kinnipidamiskohas.
SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Stella-Maria Link 9.Klass SOTSIAALDEMOKRAATLIK ERAKOND Moodustati 1990. aastal Vasakpoolne erakond 6000 liiget Väärtused- Töö, Võrdsus, Õiglus, Solidaarsus Poliitikas aktiivsed ESIMEES Jevgeni Ossinovski VOLIKOGU Volikogu juhataja- Jüri Morozov Volikogu asejuhataja- Marika Saar TÄNAN KUULAMAST
peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annavad valitsus ja ministrid välja määrusi. Neid võib välja anda ka omavalitsuse volikogu. Määrus on õigusakt,mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit./Seadusi algatada on õigus Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, üksikliikmetel, valitsusel. Seaduseelnõu läbib Riigikogus 3 lugemist. Nendel istungitel tutvuvad saadikud
lahendab seaduste, teiste õigusaktide ja käesoleva põhimäärusega talle pandud ülesandeid. Sinna võib kandideerida iga vähemalt 18-aastane hääleõiguslik Eesti kodanuk. 4. Mis on valla- või linnavalitsus ja millised on tema peamised ülesanded? Linnavalitsus on linnas täitevvõimu teostaja. Valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest;lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis volikogu määruste või otsustega või valla või linna põhimäärusega on pandud täitmiseks valitsusele; lahendab ja korraldab kohaliku elu küsimusi, mis ei kuulu volikogu pädevusse; lahendab küsimusi, mis on volikogu poolt delegeeritud valitsusele; korraldab kohaliku omavalitsuse ametiasutuste poolt isikute vastuvõttu märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadusega ettenähtud korras
aseesimeest, peasekretär ja üldkogul valitud juhatuse liikmed. Juhatuse volitused kestavad kaks aastat. Juhatuse ülesandeks on võtta erakonna nimel vastu poliitilisi otsuseid ja avaldusi, esindada erakonda suhetes teiste erakondadega, esitada ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele. Juhatuse tööd juhib esimees Sven Mikser. Volikogu · Volikogu moodustub erakonna juhatuse liikmetest, riigikogu fraktsiooni liikmetest ning iga piirkonna valitud esindajatest. Volikogu koguneb vähemalt 4 korda aastas. Volikogu esitab ettepanekuid ja seaduseelnõude algatusi erakonna Riigikogu fraktsioonile ja erakonda Vabariigi Valitsuses esindavatele ministritele ning täidab muid põhikirjast tulenevaid ülesandeid. Volikogu juhataja on Jüri Morozov ja asejuhataja Helmen Kütt. Milline on Eesti liikmeserakond
· Maavanem teostab järelevalvet omavalitsusorgani üksikaktide seaduslikkuse üle ning seaduses sätestatud juhtudel ja ulatuses ka kohalike omavalitsusüksuste kasutuses või valduses oleva riigivara kasutamise seaduslikkuse ja otstarbekuse üle. · Kui maavanem leiab, et üksikakt ei vasta põhiseadusele, seadusele või seaduse alusel antud muule õigusaktile, võib ta esitada kirjaliku ettepaneku viia üksikakt või selle säte 15 päeva jooksul õigusaktiga vastavusse. Kui volikogu või valitsus seda ei tee, pöördub maavanem protestiga halduskohtusse. Järelevalve (2): · Maavanem pöördub avaldusega õiguskantsleri poole omavalitsusorgani üldakti või selle sätte põhiseadusele või muule seadusele vastavuse kontrollimiseks. · Kui maavanem avastab, et kohalik omavalitsus on vallanud, kasutanud või käsutanud riigivara ebaseaduslikult või ebaotstarbekalt, teeb ta Riigikontrollile või uurimis- või muule pädevale
Just see palvekiri panigi tegeliku aluse Elva aleviks saamisel. Siseministeerium pöördus Tartu Maavalitsuse poole käsuga elvalased kokku kutsuda ja panna toime rahvahääletus. Hääletus toimus 19. detsembril 1920, mil valiti kolmeliikmeline komisjon, kes pidid asju ajama otsuse kinnitamiseni. 1. juulil1923 viimaks kinnitati Elvale alevi õigused.(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931) Alevivalitsuse tegevus: Esimene volikogu, mis valiti ajutiselt oli 32-liikmeline. Volikogu esimeheks sai algselt õpetaja Martin Kütt. Esimene Elva alevivanem oli Jaan Tammin. Nii volikogu, kui ka alevivalitsus nägi enda esmaste ülesannetena alevi korrastamist ja sellekohaste töötingimuste loomist. Juba 12. juulil võeti vastu volikogu kodukord ja II poolaasta eelarve. Eelarve oli küll algeline , kuid kulud ja tulud püsisid tasakaalus. Eelarve maht oli 5404 krooni, enamik tulusid tuli trahterimaksust ja enamik kulus kooli ülalpidamiseks. Palju muret tegi alevivalitsusele
Vinni Pajusti Gümnaasium Referaat Võrumaa Merilin Linsi 8.a klass 2010 Sisukord Asukoht ja üldinfo.......................................lk3 Ajalugu...................................................................lk4-6 Sümbolid...................................................................lk7 Logo ja tunnuslause..............................................lk7-8 Alusharidus...............................................................lk8 Üldharidus................................................................lk8 Kultuur......................................................................lk9 Sport.........................................................................lk10 Liikmed....................................................................lk10 Ajalooline kujunemine linnaks........................
seaduse alusel ning täitmiseks määrusi ja käskkirju. 6) Kohaliku omavalitsuse õigusaktid Põhiseaduse § 139 sätestab, et õiguskantsler on oma tegevuses sõltumatu ametiisik, kes teostab järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigustloovate aktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 4 sätestab, et omavalitsusorganid on: 1. volikogu - kohaliku omavalitsusüksuse esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse alusel; 2. valitsus - volikogu poolt moodustatav täitevorgan. Ning § 7 sätestab volikogu ja valitsuse õigusaktid 1. Volikogul ja valitsusel on õigus anda üldaktidena määrusi. 2. Volikogul on õigus üksikaktidena vastu võtta otsuseid, valitsusel anda korraldusi. 3
Tunne Kelam on ühtlasi ERP-ED fraktsiooni Büroo liige ning Eesti rahvusdelegatsiooni esimees Juhtimine Volikogu erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal koosneb erakonna eestseisuse liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja teised valitud piirkonna üldkogu poolt kui piirkonna esimees on samaaegselt ka eestseisuse liige, siis loetakse see üheks hääleks volikogu lähtub oma tegevuses erakonna suurkogu otsustest erakond Isamaa ja Res Publica Liidus on hetkel 140 hääleõiguslikku volikogu liiget Eestseisus koosneb 24 liikmest kuuluvad suurkogu poolt valitud erakonna esimees, kolm aseesimeest ja eestseisusesse valitud erakonna liikmed volitused kestavad kuni kaks aastat. Aukohus valib suurkogu kuulub 9 liiget arutab erakonna liikmete ja organite vahelisi tüliküsimusi seoses erakondliku tegevusega, auhaavamise süüdistusi
Paljud nimetatud kahe partei liikmetest olid juba varem töötanud koos kodanike komiteede liikumises ja Eesti Kongressis. Ühinemine oli Eesti iseseisvuse eest võitlemisel tehtud koostöö loogiline kulminatsioon. Esimees: Tõnis Lukas Isamaaliidu aseesimeesteks kinnitati 15. mail 2005 Narvas toimunud erakonna volikogus Kaia Iva ja Andres Herkel Isamaaliidu juhatus Juhatus juhib erakonna tegevust suurkogude ja volikogude vahelisel ajal. Juhatus peab oma tegevuses lähtuma suurkogu ja volikogu otsustest. Juhatusse kuulvad suurkogu poolt valitud esimees ja 14 liiget. Isamaaliidu volikogu Volikogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu suurkogude vahelisel ajal. Volikogu koosneb Isamaaliidu juhatuse liikmetest ja iga piirkonna kahest esindajast, kellest üks on piirkonna esimees ja teine on valitud piirkonna üldkogu poolt. Isamaaliidu suurkogu Suurkogu on Isamaaliidu kõrgeim esinduskogu. Suurkogu: · võtab vastu põhikirja ja teeb selles muudatusi;
kuritegevusega. Rakendame ellu vara konfiskeerimise organiseeritud kuritegevuses ning korruptsioonis süüdimõistetud kurjategijatelt. Tagame range järelevalve kinnipeetavate üle Panustame oluliselt narkoennetusse Kuriteoennetuse suuname eelkõige noortele. Korrakaitse alustaladeks on politseipatrullid ja naabrivalve. Omavalitsusjuhid Harjumaal Harku vald - vallavanem Kaupo Rätsepp, abivallavanem Eddi Tomband, vallavalitsuse liige Andrus Braunbrück, volikogu esimees Helikar Õepa Jõelähtme vald - volikogu esimees Art Kuum, aseesimees Tiia Välk, abivallavanem Priit Põldmäe Keila vald - volikogu esimees Heiko Raamat Kuusalu vald - volikogu esimees Tõnu Tamm, vallavalitsuse liige Kunnar Vahtras Padise vald - vallavanem Leemet Vaikmaa Saue linn - volikogu esimees Valdis Toomast, linnavalitsuse liige Jüri Tümanok Viimsi vald - vallavanem Haldo Oravas, abivallavanem Jan Trei, volikogu aseesimees Mari-Ann Kelam IRL liikmeühendused
2) Käsutada riigiraha. 3) Korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. 4) Planeerida religiooni arengut. 3. Kohalik omavalitsus. - Kohaliku omavalitsuse tähtsamad ülesanded on : 1) Korraldada sotsiaalabi ja- teenuseid. 2) Korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) Korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) Organiseerida ühistransporti. 5) Korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. -Kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel saavad osaleda Eesti kodakondsust omav vähemalt 18- aastane inimene. 4. Kohalik täitevvõim. - Kohaliku omavalitsuse täitevvõimu organiteks on valitsused (linna- ja valla) 5. Võrdle maavanema ja linnapea/vallavanema ametisse paneku süsteemi. Maavanema ametisse määramine toimub Linnapea/vallavanema ametisse astumine nii : toimub nii : 1) Peab toetama Eesti valitsus, kuid ka 1) Saab ametisse peale kohaliku volikogu
põhiülesanneteks on sotsiaalabi korraldamine linnas või vallas, korraldab vanurite hoolekannet, noorsootööd, elamu- ja kommunaalmajandust. Samuti korraldab ka lasteasutuste, põhikoolide, gümnaasiumide, huvialakoolide ja teiste tähtsate asutuste tegevust. Valla- või linnavolikogu on esinduskogu, mis tegutseb talle seadusega antud volitsuste piires. Ta paneb ametisse kohaliku valitsuse ehk valla- või linnavalitsuse ja selle juhi (vallavanema või linnapea). Volikogu ise aga valitakse iga nelja aasta tagant. Seda teeb kohalik rahvas need on inimesed, kes on kantud omavalitsusüksuse registrisse. Eesti seaduste kohaselt saavad valida ka mittekodanikud, kuid mitte kandideerida. Volikogu tähtsamad ülesanded on valla või linna eelarve vastuvõtmine, kohalike maksude ja maksusoodustuste kehtestamine, valla või linna arengukava kinnitamine, osavalla või linnaosa moodustamine, laenude võtmine,
kaitseministeerium - Eesti kaitsevägi - A.Laaneots - peastaap - A.Laneman. jaguneb Maavägi - üle Eesti pataljonid. Merevägi -Miinisadam ja Õhuvägi - Ämari lennuväli. Kaitsevägi Kaardikaitseväelased(16-60aastased) + ajateenijad(18 - 27aastased) Kaitseliit - vabatahtlikusel põhinev organisatsioon.(Noored kotkad, kodutütred, naiskodukaitse) KAPO - uurib kuritegusid mis ohustavad põhiseaduslikku korda või julgeolekut. Vastuluure. (valvab riigisaladusi) Rahvas valib linna/valla volikogu, volikogu valib esimehe ja linnapea, linnapea moodustab valla/linna valitsuse. Valla/linna volikogu kinnitab ametisse linna/valla valitsuse. Omavalitsuse peamised ülesanded: 1) korraldada sotsiaalabi ja -teenuseid 2) korraldada elamu ja kommunaalmajandust. 3) korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist. 4) organiseerida ühistransporti. 5) korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. Maavalitsus teostab maakonna riiklikku haldust.
Halb: seetõttu võivad tekkida kergemini vastuolud ja see on ebastabiilsem. 2. Mis on kohaliku ja mis riikliku halduse üksused? · Kohalik - maakond · Riiklik - vald ja linn 3. Kirjelda, kuidas valitakse ametisse maavanem; maavalitsus; volikogu; linnapea ja linnavalitsus? · Maavanem - nimetab valitsus, kuid tema ametisseasumiseks on vaja, et teda toetakse selle maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. · Maavalitsus - ???? · Volikogu - valitakse valla/linna territooriumil elavate hääleõiguslike inimeste poolt (18, kodanik jms) · Linnapea - volikogu valib tema peale kohalike valimisi · Linnavalitsus - ????? 4. Millised on KOV ülesanded; millised maavalitsuse ülesanded? (neid ei leia põhiseadusest). Maavalitsus: · korraldada, kordineerida riikliku haldust · käsutada riigivara · korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust
· vanurite hoolekannet, · territoriaalplaneerimist, · noorsootööd, · valla- või linnasisest ühistransporti, · elamu- ja kommunaalmajandust, · valla või linna teede ja tänavate · kanalisatsiooni ja veevarustust, korrashoidu. Eestis on 227 KOV üksust, s.h 33 linna ja 194 valda. 7 Omavalitsusorganid on: · Volikogu so esinduskogu, mis valitakse valla või linna hääleõiguslike elanike poolt o Volikogusse saab kandideerida hääleõiguslik Eesti kodanik ja EL-i kodanik, kelle püsiv elukoht valimisaasta 1. aug. selles KOV-s o Hääletamisõigus on: a) Eesti kodanikul ja Euroopa Liidu kodanikul, kes 18 ja kelle püsiv elukoht selles vallas või linnas b) välismaalasel, kes elab Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel
näidati filmi `'Soviet story'', oli võimalik kuulata muusikat, osaleda viktoriinides ning jalutuskäigul Tallinna vanalinnas, kus ekskurssioonide juhiks oli Laar isiklikult Kohvik oli avatud kella 12-22.oo'ni, vajadusel ka kauemgi IRL-il on Euroopa Parlamendis suurim mõjuvõim. Isamaa ja Res Publica Liit kuulub Euroopa Parlamendis suurimasse, Euroopa Rahvapartei (ERP) fraktsiooni ja omab seega ka suurimat mõjuvõimu Euroopas. Erakonna juhtimine Volikogu Eestseisus Erakonna kõrgeim esinduskogu erakonna suurkogude vahelisel ajal Koosneb erakonna eestseisuse Koosneb 24 liikmest liikmetest ja iga piirkonna esindajatest, kellest üks on piirkonna esimees ja kuuluvad suurkogu poolt valitud teised valitud piirkonna üldkogu poolt erakonna esimees, kolm Kui piirkonna esimees on samaaegselt aseesimeest ja eestseisusesse
Mõisnike eestkostest vabanemine Pärast pärisorjuse kaotamist jäi talurahva omavalitsus veel kauaks mõisnike järelvalve alla. 1866. aastal tehti uus vallaseadus mis vabastas talurahva täielikult mõisnike eestkostest. Talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed. Valla eesotsas oli vallavanem, kes oli tavaliselt jõukas taluperemees. Ta pidi jälgima, et täidetakse seadusi. Need, kes astusid seadustest üle, oli tal võimalik määrata arestikambrisse. Valla eelarvet käsutas volikogu. Volikogu kehtestas maksud ja valla kulutused. Sinna kuulusid kõik vallaga seotud asjad. Nt. ehitiste korrashoid, kooliõpetaja palk ja toetuste jagamine. Samas ei saadud kulutada palju, sest volikogu liikmed pidid ise kõige eest maksma. Eestlased õppisid valima endale esindajaid, koosolekuid pidama ja kohut mõistma. Nii saadi kogemused, mis tulid hiljem kasuks riigi juhitmisel. Rahvahariduse edenemine Rahvusliku ärkamise üheks eelduseks oli haridustaseme kasv. Osati lugeda ilma raskuseta kirjandust
valimiste korraldamine vastavate seaduste alusel. 14. Riigikogu valivad Eesti Vabariigi kodanikud iga 4 aasta järel otsestel valimistel; valitsuse moodustavad valimistel edukamalt esinenud parteid omavaheliste läbirääkimiste põhjal. 15. Eesti Vabariik jaguneb 15 maakonnaks ja 247 omavalitsuseks. Omavalitsusüksused on vallad ja linnad (Tallinnas ka linnaosad). 16. Kohalikul omavalitsusel on oma esindusorgan linna/valla volikogu ning täitevorgan linna/valla valitsus. Volikogu valivad iga 3 aasta järel omavalitsusüksuste alalised elanikud. Linna/valla valitsust juhib linnapea/vallavanem, kelle valib volikogu, ning tavaliselt saab selleks valimised võitnud nimekirja kandidaat. Volikogu ja kohaliku valitsuse ülesanded sarnanevad vastavalt Riigikogu ja keskvalitsuse ülesannetega. 17. Eesti kolmeastmelise kohtusüsteemi tasandid on linna- ja maakohtud, ringkonnakohtud ning Riigikohus
rahvusvaheliste kohustuste täitmisel. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni ning nimetab kaitseväe ülemjuhataja, ootamata ära Riigikogu otsust. Eesti Vabariigi vastu suunatud agressiooni korral kuulutab Vabariigi President välja sõjaseisukorra ja mobilisatsiooni, ootamata ära Riigikogu otsust. [RT I, 27.04.2011, 1 - jõust. 22.07.2011] § 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskoguks on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel kolmeks aastaks. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane. § 156. Kohaliku omavalitsuse esinduskogu on volikogu, kes valitakse vabadel valimistel neljaks aastaks. Seadusega võib volikogu volituste perioodi lühendada seoses kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise või jagunemisega või volikogu tegutsemisvõimetusega. Valimised on üldised, ühetaolised ja otsesed. Hääletamine on salajane.
maavanem? Maavanema ülesanne: maakonna juhtimine. Maavalitsus: maakonna riikliku halduse teostamine; käsutada riigivara; korraldada ühistransporti, tervishoidu, kultuuri ja haridust. Planeerida regiooni arengut. Maavanem pannaks ametisse viieks aastaks. Selle nimetab ametisse valitsus, kuid on vajalik, et nõus oleksid ka maakonna omavalitsuse esindajate koosolek. 3. Mida tähendab, et vald ja linn on iseseisvad omavalitsusüksused? See tähendab, et neil on oma valitud esindusorgan volikogu ja oma eelarve. 4. Milline on kohaliku omavalitsuse ülesehitus? Valla/linnapea, valla/linnavalitsus, volikogu, volikogu esimees. 5. Millised on omavalitsuse peamised ülesanded? Omavalitsuse peamised ülesanded on korraldada sotsiaalabi ja teenuseid; korralda elamu- ja kommunaalmajandust; korraldada heakorda ja keskkonnaplaneerimist; organiseerida transporti; korraldada koolide, lasteasutuste, muuseumide ja rahvaraamatukogude ülalpidamist. 6. Kui pikaks ajaks valitakse volikogud
Kantsler- ülesanne on korraldada ministeeriumi igapäevast tööd. EV haldusjaotus: maakonnad, linnad, vallad Eestis on 15 maakonda, mis jagunevad 247 omavalitsusüksusteks- vallaks ja linnaks. Vald koosneb asutusüksustest- alevikest ja küladest. Maakond on oma regioonis riikliku, vald ja linna aga kohaliku halduse üksused. Maakonda juhib maavanem koos maavalitsuse ametnikkonnaga. Vald ja linna on iseseisvad omavalitsusüksused. Neil on oma valitud esindusorgan- volikogu ja oma eelarve. Volikogu valib rahvas iga kolme aasta järel. Omavalitsused Tänapäeval püütakse võim tuua rahvale nii lähedale kui võimalik. See tähendab et kohalikud omavalitsused saavad üha rohkem õigusi ja kohustusi paikkonna elu korraldamisel. Et neid täita, vajab omavalitsus rahhi. Kõik planeeritavad tulud ja kulud kajastuvad linna/valla eelarves, mille võtab vastu volikogu. Omavalitsuste valimine Kohaliku omavalitsuse volikogu (edaspidi volikogu) liikmete
kuuluda talitused. Maavalitsuse kantseleid juhib maasekretär, osakonda juhib osakonnajuhataja. Maasekretäri nimetab ametisse ja vabastab ametist maavanem, kuulanud eelnevalt ära riigisekretäri arvamuse. Maasekretäriks võib olla üksnes juriidilise kõrgharidusega isik. Maavanem annab korraldusi seaduse alusel või Vabariigi Valitsuse määruse alusel. EESTI KAASAEGNE OMAVALITSUS Omavalitsusüksusteks on vald ja linn. 2006. aasta seisuga on Eestis 32 linna ja 194 valda. Esinduskoguks on volikogu, mis valitakse võrdelise valimissüsteemi alusel neljaks aastaks. Hääletamisõiguslikud on püsivalt kohaliku omavalitsuse territooriumil elavad vähemalt 18aastased Eesti kodanikud ja Euroopa Liidu kodanikud, kelle püsiv elukoht on vastavas linnas või vallas. Samuti on kohalikel valimistel hääleõiguslikud Eestis seaduslikult viibivad välismaalased, kes elavad siin alalise elamisloa alusel, kelle püsiv elukoht on
) Riigi kolmas võim kohtuvõim Millega tegeleb? Eesti kohtusüsteem mitme astmeline? Millised on Eesti kohtuastmed? Mis on : haldusasjad, tsiviilasjad, kriminaalasjad millises kohtuastmes arutatakse- lahendatakse? Eesti Riigikohus kus asub? Kes ja kui pikaks ajaks selle kohtunikud ametisse nimetab? Hageja Kostja Advokaat Prokurör Tunnistaja(d) Apellatsioon Kassatsioon Kohalik võim Volikogu kuidas moodustub? Kes valida saavad? Kui sageli valitakse? Millega kohalik volikogu tegeleb? Volikogu juht Pärnus? Valla- või linnavalitsus kuidas moodustatakse? Millega tegeleb? Kes juhib? Kes Pärnus? Põhiseadus Mis on PS ? Millal hakkas kehtima praegune põhiseadus? Kuidas vastu võeti ja kelle poolt? Mitu peatükki on PS- s ? mille kohta need käivad? Kuidas ja kas PS-st on võimalik muuta? Milline PS suhe teiste seadustega? Kui PS ei vasta rahvusvahelistele ja Eestis ratifitseeritud seadustele kuidas toimitakse? Kodanikuühiskond Mis on kodanikuühiskond?
4) Kas erakorraliste kohtute loomine on lubatud? Põhjenda toetudes põhiseadusele. 5) Kuidas käib Riigikohtu esimehe ametisse kinnitamine? 6) Kuidas käib riigikohtunike ametisse kinnitamine? 7) Kuidas käib muude kohtunike ametisse kinnitamine? 8) Kuidas on põhiseaduses tagatud kohaliku omavalitsuse sõltumatus keskvõimust? 9) Millised on kohaliku omavalitsuse üksused? 10) Millal võib kohaliku omavalitsuse volikogu tegutsemise aega lühendada? 1) Kohtunikku saab ametist tagandada üksnes kohtuotsusega. 2) Kohtunike sõltumatuse tagatised ja õigusliku seisundi sätestab seadus. 3) Linnakohtuid 4) Ei 5) Riigikohtu esimehe nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul. 6) Riigikohtu liikmed nimetab ametisse Riigikogu Riigikohtu esimehe ettepanekul. 7) Muud kohtunikud nimetab ametisse Vabariigi President Riigikohtu ettepanekul.
8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seadus, kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seadus, Avaliku teenistuse seadus, ehitusseadus, jäätmeseadus, haldusmenetluse seadus jne 8.3. Kohaliku omavalitsuse määrused Määrus on õigustloov akt ehk seadus materiaalses tähenduses, mille volikogu või valitusus annab
KOV põhiseadusele vastavuse üle.' Ametis 7 aastat. Esitab kord aastat Riigikogule aruande. 6) Kohus- sõltumatu, ametis eluaegsetena. Saab tagandada kohtuotsusega. 1. astme kohus- halduskohus 2. astme- ringkonnakohus 3. riigikohus 7) Kohalik omavalitsus- kohaliku elu küsimusi korraldav organ. Tegutseb iseseisvalt. Seadusega pandud kohustused kaetakse riigieelarvest. Struktuur: vallad ja linnad Volikogu ametis 4 aastat. Iseseisev eelarve, õigus koguda makse ning moodustada liite teise KOV-ga 8) Eesti Pank- eesti raha emissiooni ainuõigus. Korraldab raharinglust Annab aru Riigikogule. 3. Avalik huvi Ühiskonna kui terviku huvi, mis põhjendab otsustustes eelistusi, millega tagatakse üldised hüved või välditakse nendele tekkida võivat kahju. Avaliku huvi seisukohast on olulised ühishüvised ehk sellised
järgi – hääletajat ei tohi valimissedeli täitmisel mõjutada; igale saadikukohale konkureerib mitu erinevate vaadetega kandidaati 3. Ühetaolisus ehk võrdsus kõigil kandidaatidel peavad olema võimalikud võrdsed tingimused vaadete propageerimiseks; igal valijal on üks hääl ja kõik hääled on võrdse kaaluga. Vasta põhiseaduse ja valimisseaduste alusel: • Kellel on aktiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel? • Kellel on passiivne valimisõigus: - Riigikogu valimistel? - KOV volikogu valimistel? - Euroopa parlamendi valimistel? - presidendivalimistel?
Valides rippmenüüst erakonna, saad ülevaate ja viida kodulehele. Riigikogus koalitsiooni kooseisu kuulub hetkel Eesti Reformierakond ja Sotsaiaaldemokraatliku erakonna fraktsioonid. Opositsiooni kuulub Eesti Keskerakond, Isamaa ja Res Publika ning Eesti Vabaerakond. Järgmised Riigikogu valimised toimuvad 1. märts 2015. Kohalikud omavalituses Eesti Vabariigi territoorium on jagatud 15 maakonnaks. Iga maakond on omakorda jagatud valdadeks. Kohaliku omavalitsuse volikogu liikmed valitakse vabadel valimistel üldise, ühetaolise ja otsese valimisõiguse alusel salajasel hääletamisel. Hääletamine kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel korraldatakse vastava kohaliku omavalitsusüksuse territooriumil. Järgmised kohalikud omavalitsuse (KOV) valimised toimuvad 2017. aastal Kandideerimine Nii Eesti ja Euroopa Liidu kodanik võib kandideerida nii Riigikogu, kohaliku omavalitsuse volikogu kui Euroopa Parlamendi liikmeks
- makstud maksudest sõltub otseselt nt pensioni suurus Maksud Otsesed maksud – maks, mida inimene maksab oma sissetulekutelt. (nö “eraldi”) Nt tulumaks, sotsiaalmaks Kaudsed maksud – maks, mida inimene maksab tarbimiselt (kauba hinnalisa) Nt käibemaks, aktsiisimaksud Riiklikud maksud – maks, mis on kehtestatud seadusega Riigikogu poolt ja mis kehtib kogu riigis Kohalikud maksud – maks, mis on kehtestatud KOV volikogu poolt ja kehtib ainult vastavas vallas/ linnas Tulumaks – 21 % Füüsilise isiku tulumaks: - makstakse kogu tulult - maksuvaba tulu – 144 eurot kuus Ettevõtte tulumaks : - Eestis maksavad ettevõtte tulumaksu ainult väljamakstavalt kasumilt (mitte teenitavalt tulult) Sotsiaalmaks – 33 % Maksab tööandja reaalselt makstud tulult. Vastav maksutulu läheb riiklikeks pensionideks ja tervisekindlustuseks. Maamaks
juhtimine või ositi (nt kksäästlikkuse kontroll, projektijuhtimine) Allikad Õigusallikad õiguse tunnetamise allikate tähenduses, st kitsamas tähenduses, millest saab teadmisi kehtiva õ-se kohta. EV PS: KOV õiguslikud põhialused ja on kõige olulisemaks KOV õ-se allikaks.14 ptk PS-s. Kõik siseriiklikud KOV õ-se allikas peavad olema PS sätte ja mõttega kooskõlas. Seadused: riik regul KOV-t seaduste abil. Olulisemad: KOV volikogu valimise seadus: PS § 104 p-s 4, nn konstitutsiooniline (vastuvõtmiseks ja muutmiseks Rk koosseisu häälteenamust nõudev) seadus, mis regul KOV esinduskogude valimist. KOV korralduse seadus: määrab ül-d, vastutuse ja korralduse ning KOV üksuste suhted omavahel ja riigiorganitega. Kohalike maksude seadus: sätest kohalikud maksud, nende kehtest kord, neile esit nõuded.
EV valitsus Volikogu Linna/valla valitsusSeadlused, määrused, Korraldused, otsused, Käskkirjad, juhendid, eeskirjad Seadused peavad olema omavahel kooskõlas. Iga uue seaduse vastuvõtmisel tuleb arvestada, et see ei läheks vastuollu kõrgema õigusaktiga, eelkõige põhiseadusega. Vastuolu korral tuleb muuta alamaid õigusakte. Määrus ehk õigustloov akt ehk üldakt on õigusakt, mille annab välja valitsus või volikogu erinevate juhtude reguleerimiseks. Lisaks võivad volikogu ja valitsus vastu võtta üksikakte, millega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit. Volikogu poolt vastu võetud üksikakte nimetatakse otsusteks, valitsuse omi korraldusteks. 2.5. Valimised: valimissüsteemid, demokraatlikud valimised EV põhiseadus hääleõigusest. Paragrahv 56. Kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas hääleõiguslike kodanike kaudu: 1) Riigikogu valimisega; 2) rahvahääletusega. Paragrahv 57. Hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
