Kirjandusteaduse alused. Eksamiküsimused [Päevaõpe] 1. Kirjanduse mõiste. Laiem tähendus: eri valdkondi hõlmav tekstide kogum, eeskätt 19. Sajandini (nt arstiteaduse alased tekstid jne), kirja pandud tekst Kitsam: eristumine 19. Saj, kirjandus on miski, mis kuulub esteetika valdkonda, sõnakunst, ilukirjandus, belletristika; kunstilise väärtuse saab luule kõrval ka proosa. Liigid eristuvad selgelt (luule, proosa, draama) Nende vahel toimuvad liikumised, nt biograafiad on sattumas kirjanduse kitsama tähenduse alla. 2. Kirjandusteaduse mõiste ja liigitus Kirjandusteadus on filoloogia haru, mis uurib ilukirjandust. Liigitus: · Kirjandusteooria alusvaldkond, uurib kirjanduse üldisi iseärasusi, töötab välja mõisted ja meetodid, mille kaudu tekstist rohkem aru saada, nt riimi uurimine · Kirjanduse ajalugu uurib kirjandust kronoloogiliselt, ajas muutuvana; uurib ...
1. Eestlase ja Eestimaa kuvand vanemates kirjalikes allikates nt Tacitus „Germaanlaste päritolust ja paiknemises”; Henriku „Liivimaa kroonika” jt) Tacituse “Germanias” (98 pKr) esineb nimetus Aestii, mille kohta on arvatud, et see ei tähista eestlasi, vaid Ida-Preisi rahvaid või baltlasi. Hiljem nime tähendus kitseneb ning sellest on tuletatud Estland ja Estonia, mis 13.saj tähistab kindlasti Eestimaad. Sama tüve leidub ka hilisemates allikates, nt frangi ajaloolasel Einhardil 830 Aisti, kroonik Bremeni Adam kasutab 1076 kuju Haisti, Aestland. Leedu prof Karaliūnas arvab tüve aist kohta, et see germaani allikais esinev rahvanimetus on vastavate Ida-Baltikumi etnonüümide tõlge. Henriku “Liivimaa kroonika” on eesti ajalooteadlased hinnanud subjektiivseks: tuntavalt ordu huvide kaitsja, mistõttu on tekst kallutatud, sündmusi näidatakse ühest vaatevinklist. Tekstis toimib korraga 2 lugu: Liivimaa ristimise lugu ja piiblilugu. Tekstis on tsi...
kuuluv vallasasi, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Preili Karbik teeb kevadel kodus ja aias suurpuhastust. Prügi, sealhulgas katkised klaasid, vanaraua, paberi, tühjad värvipurgid, vanad patareid ja puulehed paneb ta kokku suurtesse prügikottidesse. Kotid tõstab ta auto järelkärusse ning läheb prügimäge otsima. Prügimäge otsides eksib ta lootusetult ning lõpuks poetab ta prügi lähedalasuva metsa alla kraavi, kus paistab juba varem prügi olevat. Kiirustades lahkub preili Karbik sündmuskohalt ning on õnnelik, et lõpuks prügist lahti sai Milliseid jäätmeseaduse punkte preili Karbik rikub? Preili Karbik eksib järgnevate punktide vastu: § 21. Jäätmetekke vältimise üldnõuete vastu. (1) Iga tegevuse juures tuleb rakendada kõiki sobivaid jäätmetekke vältimise võimalusi, samuti kanda hoolt, et tekkivad jäätmed ei põhjustaks ülemäärast ohtu
Postmodernistliku kirjanduse alla kuuluvad romaanid, novellid, jutud. Kuid samuti võib sellena käsitleda mitmesuguseid massi- ja popkultuuri kuuluvaid kirjanduslikke väljundeid ja zanre: äärmiselt mitmekesist ulmekirjanduse valdkonda, erinevaid kriminaal- või õuduskirjanduse teoseid ja miks mitte ka tänapäevaseid koomiksiraamatuid oma eripärase lugemisstrateegia, ootuste ja esteetikaga. Muidugi saab siia arvata ka lood, mis käsitlevad kaasaegset maailma. Kraavi 2005: 170; Granz 2003: 42) 3.3 Kunst Traditsiooniliselt kuuluvad kujutava kunsti valdkonda maal, skulptuur, graafika, arhitektuur ja tarbekunst. Uuemad visuaalse kunsti alaliigid on fotograafia ja meediakunst. (Kraavi 2005: 200) Postmodernne kunst tunnistab ainult teatud asju omasteks ja välistab teisi. Ta valib pigem ebapuhtuse kui modernse stiilipuhtuse. (Grenz 2003: 37-38) Postmodernsed kunstnikud ei näe stiiliküllust ainult tähelepanu võitmise vahendina. Nende kiindumus on sügavam
1.Milleks näeb Andres lahendust soomaastikuga? Kas tal õnnestub lõpuks oma unistus täide viia? Andres usub, et pidevalt ja usinalt tööd tehes on kõik võimalik ja, et kui eesmärgid ei täitu, on viga väheses töö tegemises. Tema unistus ei täitunud, ta arvas, et kraavi rajamine päästab maa liigse niiskuse eest. 2.Mille eest otsis Jaagup varju kroonuteenistusest? Ta tegi Miina rasedaks ja arvas, et sellega kaasnevad nüüd peeisa kohustused, kuid Miina seda ei oodanud. 3.Kus ja miks nutab Krõõt/Andres 1. Korda? Andres nuttis 1.korda, kui sai teada, et Krõõt on haige ja talle pole enam palju elupäevi jäänud. Krõõt nuttis 1.korda (laudas lehma lüpstes, põllul kartulite võtmise ajal ning söögilauas) põhjuseks palju tööd ja rasked ajad Vargamäel
Ruumilised kehad: RISTTAHUKAS 1. Ristkülikukujulise ristlõikega kanalisatsioonikraavi põhja laius on 50 cm, sügavus 180 cm. Kraavi pikkus on 42 m. Mitu kuupmeetrit pinnast tuli selle kraavi kaevamisel välja võtta? Lahendus: Peame arvutama kraavi ruumala V = S p H . Kõigepealt teisendame: 180 cm = 1,8 m; 50 cm = 0,5 m. V = 42 0,5 1,8 = 37,8 m3 Vastus: Kraavi kaevamiseks tuli kaevata 37,8 m3 pinnast. 2. Mitu töölist kaevab 6 tunniga ristkülikukujulise lõikega kraavi, mille laius on 50 cm, sügavus 1 m 20 cm ja pikkus 30 m, kui üks tööline kaevab tunnis välja 0,75 m3? Lahendus: Teisendame: 50 cm = 0,5 m; 1 m 20 cm = 1,2 m. Leiame kraavi ruumala V = S p H . Saame V = 30 0,5 1,2 = 18 m 3 . Ühes tunnis kaevavad kõik töölised kokku 18 : 6 = 3 m3 pinnast. Teame, et üks tööline
Kuivenduskraavide sügavus oleneb ka turba vajumisest, mis omakorda sõltub turba veesisaldusest ja turbakihi sügavusest ja veel muudest asjaoludest. Vajumine pärast kuivendamist on umbes 15...30 % kuivendatud turbakihi tüsedusest ( vastavalt selle võrra peavad ka kraavid sügavamad olema. Lõpuks tuleb arvestada ka kraavides muda ja veekihi sügavust. Kui turbakihi all on savi, siis soovitatakse kuivenduskraavi põhi 0,10 m sügavuselt võtta savi sisse. See soodustab kuivendamist ja kraavi iga on pikem ( vesi voolab paremini kraavi ja selle põhi ei rohtu tugevasti. Kui turba all on liivakiht, tuleb kraavi põhi võtta kuni liivani ja hoiduda liivasse kaevamast. Kraavi põhja viimine liivani soodustab kuivendamist, põhja süvendamine liivasse aga põhjustab nõlvade varisemist. Kui turba all on vesiliiv, siis tuleb sellele jätta 5...10 cm paksune turbakiht, et vältida uhtumist. Kui liivaste pinnasekihtide all asub vettpidav savikiht, tuleb kuivenduskraavi põhi
Juba esimesel künnipäeval tabasid peremeest kurvad kogemused.Ta pani saha ette noore mära ,kes oli tuline ja räpakas,eriti kivide vahel ,mis seisid paiguti nagu hundikari varitsedes,et saha rauapuu otsa kinni karata.Mõne päevaga oli selge ,et saagu mis saab aga salakividega peab kohe võitlust algama. Varsti selgus uus häda: veehäda. Madalamates kohtades oli põld nii pehme, et ei kandnud looma. Kevadel alustas ta kohe kivikoristusega. Ta kaevas ka esimese kraavi jupi, et järgmisel aastal tööd jätkata. Ta plaanis ka pea kraavi vee jõkke laskmiseks Pearuga. Nelipühiks said kõik viljad ka maha. Sõnnik veeti talgutega põllule ja künti maase. Heina tööga tehti algust mõni päev enne jaani. Peremees leidis kohe, kui raisku olid heinamaad lastud. Igal pool laiusid madalad vaevakase- ja pajupõõsad ning mätad. Andresel selgus, et pole võimalik karja suurendada, kui ei jõua heinamaad teiseks teha. Vahetpidamatus
H. Tammsaare Võitlus maaga 1. Kirjeldage Vargamäed sellisena, nagu Andres Paas ta eest leidis. Siin mägi ja seal mägi ja kolmas ja veel rohkemgi. Mägedel põllud ja hooned, mägede vahel ja nende vahel aina soo ja tükati raba, kaetud kidura võserikuga. Mõlemal pool teed ummistunud kraavid, millede sisemus turvas keskele kokku kuhjatud. Tee põhjaks haod või rida puupakke kõikuval pinnal. Loomajäljed pehmes mudas. Tee kõrval, teisel pool kraavi, vaevakase ja vaevapaju raagus põõsad, harva mõni laia ladvaga sookask. Suurem osa põldudest oli kas rohusoo või samblaraba männijässidega. Heinamaagi oli kas rabaserv, soonepealne, vaevakasesoo või kiikuv jõeäärne, mis praegu vett täis. Hooned olid jäetud risakile ja laokile. Aiad õue ümber seisid vaevu püsti, väravad kannatasid vaevu kinni ja lahti lükkamist. Õue polnud olemaski, vaid ukse ees oli sigade karjamaa. 2. Missuguste kaalutlustega ostis Andres Vargamäe
nimetatakse neid veejuhtmeid, mis võtavad mullast vastu liigvee ja juhivad selle edasi suurematesse veejuhtmetesse - põhivõrku. Olenevalt kuivendusviisist on detailvõrguks kas kuivenduskraavid või drenaaz. Viimase korral loetakse detailvõrguks nii dreenid kui ka kollektorid (kogujadreenid), kraavituse korral ainult kuivenduskraavid. Drenaaz ehitatakse tavaliselt süsteemidena, s.t. et dreenidest voolab vesi kollektorisse ja sealt ühise suudme kaudu kraavi. Kui drenaazikollektor hargneb, siis kraavi suubuvat kollektorit nimetatakse peakollektoriks ning temasse suubuvaid harukollektoriteks. Otse kraavi suubuvat dreeni nimetatakse üksikdreeniks. Drenaazisüsteemil olevaid lisaehitisi (kaevud, filtrid, suue jm.) nimetatakse drenaazi armatuuriks.Piirdevõrgu ülesandeks on takistada pinna- ja põhjavee valgumist naaberaladelt kuivendatavale alale ning juhtida see vesi kas põhivõrku, drenaazikollektoritesse või otse suublasse
11.september 1941 saksa okupatsioonivõimude poolt plaanipärane juudi rahvusest elanike hävitamine Keelati juutidel vahetada elukohta, käia kõnniteel, kasutada liiklusvahendeid, käia teatris, kinos, muuseumis, koolis Järgnevatel aastatel toodi Eestisse juute ja hukati nad Kokku kannatas umbes 35 000 inimest, sh 10 000 juuti "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud. Mahalaskmised jätkusid ka talvel ja kevadel. Kogupaugud raksusid öösel ja päeval. Tankitõrjekraav aeti järk-järgult kinni, tuhandete inimeste ühishauale kasvas rohi. Siis toodi kohale terved autokoor-mad vange, kes hakkasid ühishauda lahti kaevama. Need vangid põletasid ära hukatute jäänused ja siis põletati nad ära koos meie saunaga. Ükskord nägin, kuidas lapsi autost välja toodi. Väikse-matel võeti jalast kinni, lasti revolvrist pähe ning
Seal pääseb ta mesilaste nuhtlusest lahti. Suures valus neab Vanakuri mesilased ära, et need enam üle ta kraavi ei tohi tulla. Sellest saadik ei hakanud Vanapagan enam sõrulasi tülitama, aga ka mesilased olevat Sõrvemaalt kadunud. Vanapagana kaevatud kraav on praegu veel olemas. Seda kutsutakse nüüd Salme jõeks. Teinekord tahtnud aga Vanakuri endale Karujärvele eluaset rajada. Enne aga oli vaja järv veest tühjaks lasta. Selleks hakkas Vanapagan Teesuu rannast kraavi Karujärve kaevama, et vesi seda kraavi mööda järvest merre voolaks. Ümbruskaudsed inimesed läksid Tõllult abi paluma. Tõll läks kohe inimestele appi. Ta lõikas enesele kolm pihelgast keppi, läks nendega Vanakurja otsima. Vanapagan laskis tööväsimuse peale parajasti leiba luuse, oda pea all. Ja jälle ei teadnud ta Tõllu tulekust midagi. Magusat und nähes tunneb Vanapagan korraga hirmsat valu kõhus
üldse toimunud on. Seega ka siis selline teemavalik. Ma arvan, et holokaust ei ole jätnud traagilise märgi ainult kannatada saanud rahvastele, vaid suuresti ka nendele inimestele, kes selle kõige sees pidid elama ning seda pealt nägema. Kuna ka eestis toimus palju juutide tapmist ja küüditamist, tean üht vana naist, kes tol korral, kui tema enda hoovis juute tapeti, juhtus akna peal olema. Tema kirjelduse järgi pandi juudid järjest kraavi äärde põlvede peale istuma ning siis mõni tähtis nina karjus ,,Eins, zwei, drei!" ning nii see läks. 27. jaanuaril mälestan ma kindlasti kõiki neid, kes holokausti läbi kannatada said. Siin on ka tolle naise tunnistus massimõrvade pealtnägijana: "Nägin oma maja aknast, kuidas kõik inimesed lasti maha. Inimesed aeti bussidest maha, oli mehi, naisi, lapsi, ka väga väikseid lapsi, kõik nad sunniti sügava kraavi kaldale, kostsid kogupaugud
Mari oli ära surnud. Pearu ja Andrese kaevatud kraav oli sooks muutunud. Indrek tahtis jõe ära puhastada, et veed voolama hakkaksid ja maad ära kuivaksid. Indrekul olid lapsed, kelle juurest ta ära oli tulnud. Sauna-Madis oli surnud. Noor Andres oli kroonus hukka saanud. Vana Andrese poeg Sass oli Vargamäelt lahkunud. Ants oli surnud. Indrek hakkas vanast kraavist muda välja kaevama. Pearu poja Karla poeg Eedi oli peast loll ja ajas mättad kraavi tagasi. Räägiti, et Indrek oli niisamuti loll, sest oli kellegi püssist maha lasknud. Karlal oli naine Ida, poeg Eedi, tütred Juuli, Helene ja Olga. Sass oli tisler ja teenis raha puusärkide tegemisega. Indrek tahtis, et naabruskonna mehed tuleksid Sassi palvel appi jõge süvendama. Indrek sonis öösiti. Vargamäele tuli tüdruk Tiina, kes Indreku pärast südant valutas. Ta kutsus Indrekut koju laste juurde. Indrek ütles, et on juba kodus. Tiina läks linna tagasi.
Tiina- . Ta tahab ainult head, temas pole vähimatki kurjust, ometi sünnitab tema isetu käitumine ja püüd kõigile meeldida konflikte ja intriige. Tiina tahab olla aus, ent tõde häbenedes valetab ja vassib aina rohkem. 3. Missugune oluline sündmus toimub V osas? Andresel lastakse surra teadmisega, et tema unistus täitus. Unistus oli see, et tema võitlus on olnud õige. (Vargamäe jõgi) 4. Millega algab V osa ? Indrek tuleb Vargamäele „sunnitööle” kraavi kaevama, et hinges rahu saada ja tööst lunastust leida. Indrek oli kaudselt süüdi Karini surmas. 5. Mis olid Andrese eluväärtused I ja V osa põhjal? Andres ei tahtnud kellegil ees olla. Ta tahtis kraavi mudast puhtaks saada. See oli tema unistus. Andres tahtis hooneid korda teha, aiad ära parandada ning õue puid istutada. Andres ostis vargamäe, kuna ta mõtles järeltulevale põlvele. 6. Miks oli A. H. Tammsaare eesti kirjanduses tähtis?
Ema palvet täites leiab varsti naine ka oma viimase puhkepaiga. Neljandas osas abiellus Indrek Kariniga ja nad said kaks last. Nende abielu oli väga pingeline ja lõpuks kui Karin jäi trammi alla süüdistati selles Indrekut. Viiendas osas läheb meheks sirgunud noor peremees vargamäele tagasi. Sünnikodu oli palju muutunud ja vajas ka palju töö tegemist, nii alustaski Indrek uuesti kraavi kaevamist. Indreku tervis vedas teda alt. Ta sai kraavi kaevates külma ja jäi mitmeks päevaks voodisse. Mõne aja möödudes tuli Mäe tallu Indreku endine teenija Tiina. Kui mees saab teada, et see on sama Tiina kellele ta kunagi Mauruse kooli ajal oli lubanud, et kui see jalad alla saab siis ta abiellub temaga, siis Indrek täitis oma lubadust ja võttis Tiina endale naiseks. Indrek oli jälle võitnud. Tammsaare on öelnud:"Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus." Hoolimata sellest, et Indrek nägi Vargamäe maadega väga
1. Muldkeha ehituse ettevalmistustööd. 2. Mullatööde mahtude arvutamine(nõlvus,kraavi ristlõige, kraavi pealtlaius, mullatööde maht). 3. Tee telje mahamärkimine 4. Piketaazi mahamärkimine 5. Muldkeha mahamärkimine ehitustöödel buldooseriga 6. Pinnasesse süvistamine buldooseritega 7. Pinnase teisaldamine buldooseritega 8. Pinnase puiste, jaotus, paigaldus buldooseritega 9. Süvendite rajamine, tasandamine buldooseritega 10. Astmete rajamine nõlvadele buldooseritega 11. Kraavide täisajamine buldooseritega 12. Pinnase tihendamine pneumorulliga 13. Pinnase tihendamine tapp-rulliga 14
Esimene anne. I kohaleminemine ; lehm II lk.15 tutvumine III lk.23 kõrts ; tutvumine Pearuga IV lk.33 Pearu kojutulek ja vägivaldsus V lk.42 kraavi kaevamise arutelu ja kokkulepe VI lk.51 Nelipühad ; kirikuskäimine ; naabrid Eesperes külas ; rammukatsumine (Andres ja Oru sulane Kaarel) VII lk.64 sõnnikuvedu ; Mäe tüdruk Mai Oru Kaarel VIII lk.72 heinategu ; Krõõt rase ; Andres taipab, et krunt polegi nii hea ; Vargamäe (Kuusiksaare) ajalugu IX lk.84 konflikt ree pärast ; Krõõt ja Andres saavad tütre (Liisi) X lk
Eesti nüüdiskirjandus Janek Kraavi Loeng nr 1 (13.02.2008) Aeg ja taust Ajaloolis-kultuuriline situatsioon hakkab muutuma 80ndate keskpaigast, mil võimule tuleb Gorbatsov. Uus noor läänele väga imponeeriv poliitik hakkab ellu viima uuenduste poliitikat. Hakkab vana, väsinud kokkukukkumise äärel olevat süsteemi reformima. See poliitika kukub aga läbi ja ennekõike seepärast, et see juht hakkab neid novaatorlikke ideid ellu viima vana
Suurest töötegemisest vigastas Indrek end, kuid tegi edasi tööd. 4. (37) Indrek räägib Sassile jõesüvendamisest, tahab täita isa unistust. Sass oli algul tugevalt vastu, aga Indrek suutis ta panna teistmoodi mõtlema. 5. (47) Indrek haigestub. Külla tuleb Tiina, Indrekule see ei meeldi ja Tiina lõpuks lahkub. Räägib isale mis Sassiga jutustas. 6. (58) Lumi tuleb maha aga Indrek jätkab ikka kraavi kaevamisega. Räägib inimestele oma kraavi süvendamises, keegi vastu pole kuid kedagi väga ei huvita ja Indek loobub. Käib vahepeal veel suusatamas ja uisutamas. Arutab isaga Vargamäest, naabritest ja maajagamisest. 7. (68) Tehti koosolek jõe süvendamise arutamiseks, juhtajaks sai Nõmmann keda huvitas pigem Muulu soo kuivendamine mitte jõe süvendamine. Indrek pani ta paika ja kirjutati alla palvekirjale, et taodelda raha mõlemaks asjaks.Andres nukker et keegi vanadest olijatest ei saa alla kirjutada ning nende talud on läinud
Tagaperes (Oru) tuleb Pearu peale pikka kõrtsis olekut koju. Ta sõidab värava puruks ja hakkab siis naist taga ajama, et talle peksa anda. Naine põgeneb aita. Siis tahab ta kaevu sittuda. Kogu pere tuleb paluma, et ta nii ei teeks. Lõpuks tuleb sulane, ja ütleb, et peremees lollused lõpetaks. Lõpetabki. Siis jagab Pearu kõigile saia. Tal tuleb tahtmine uute naabrite poole minna, kuid eit hoiab tagasi. Andres hakkab Pearuga nõu pidama, kuidas kraavi kaevata. Ta saab viimase lõpuks nõusse, et kahepeale maksavad, Madis kaevab. Aga kaevatud muld tuleb Pearu poole ajada. Pühade ajal tulevad ümberkaudsed inimesed eesperele külla, et uusi inimesi vaadata. Seal läheb meeste vahel jõukatsumiseks. Andres osutub kõige tugevamaks. Ta teeb ära ka Pearu sulasele Kaarlile, kes muidu kõige kõvem vend on. Jõudu katsutakse sõrme tõmbamises, kaikaveos ja maadluses. Lepitakse kokku ka sõnnikuveo plaanides
Sisukord 1. Meediazanrid 1.1. konspekt 2. Arvamuslugu 2.1. konspekt 2.2. “Vihavaba vigurisuusk” 2.3.“Eluleohtlikud koolikotid” 3. Uudis 3.1. konspekt 3.2. “Tallinna-Pärnu maantel sõitis 30 inimesega buss kraavi” 4. Reportaaz 4.1. konspekt 4.2. “Kui midagi teha, siis suurelt! Võru noored korraldasid maskiballi” 4.3. “Parim Eesti sünnipäeva aktus” 5. Intervjuu 5.1. konspekt 5.2. “Koolipsüholoog: konfliktist peab alati rääkima” 6. Kuulamine 6.1. ”Vikerhommik. Laura Remmel. Muusikast.” 6.2. ”Intervjuu matkajatega”
Kuid üks on kindel, mille vastu Pearu ei saa see on Andrese jõuline ülekaal. Seetõttu hoiab tüliküsimustes Oru peremees alati vastastikku seistes Andresest veidi kaugemale. Füüsilist jõudude vahekorda üritab Pearu tasakaalustada tugeva sulase näol, et viimasega oleks kõrtsileti ääres julgem Andrese kallal norida. Kuid nii suurt ja tugevat sulast Oru koha omanik endale ei leiagi. Naabrite kaugenemine üksteisest algab koos kraavi kahasse kaevamisega. Mõtte algataja Andrese meelest on kraavi sedaviisi kaevamine hea plaan. Kuna nii on odavam ja mõlemad osapooled saavad kasu. Kuid kas see siiski oli hea mõte? Esimene kes nägi, et sellest üritusest midagi head tulla ei saa oli Sauna Madis, kes soovitas kohe Andresel see plaan katki jätta ja kinnitas, et see kraav läheb kallimaks maksma, kui peremees arvatagi oskab. Pearu muidugi oli sellest mõttest kuuldes väga
Rõuge linnus Koostaja: Juhendaja: Eesti üks tuntumaid ja paremini uuritud linnuseid. Tüüpiline neemiklinnus. Õuepindala 850 ruutmeetrit. Kaevati täielikult läbi 1951- 1955. Maa poolt on eraldatud: kraavi 3 m kõrguse liivast ja kruusast kuhjatud otsavalliga. Enamik kultuurikihist kuulub 8.-11 sajandisse On leitud kuni 6 erinevat ehitusjärku Õueosas leiti 3-4 elamu savipõranda jäänused. Hooned suurusega 3-5x3-4 m, Paiknesid vööndina linnuse põhjaküljel Õue keskel ja lääneosas oli mitu koldeaset Linnuses paiknes ka väike hoone, kus oli tegeletud pronksivalamisega. Linnus suuruselt sobin üliku eluasemeks. :) AITÄH TÄHELEPANU EEST!!
- seda kõike ilma masinate abita. Ta lootis, et kui teeb piisavalt palju ja hästi tööd, tuleb ka armastus, kuid ei pühendunud armastusele sama palju kui tööle, vaid jättis selle hoopis unarusse. Kokkuvõte: Andres tuleb koos oma naisega Vargamäele suurte lootuste ning ootustega. Ta plaanib sealse maa karjatamis- ja harimiskõlblikuks teha, mis nõuab aga ränka tööd.Peagi kohtub ta aga naabrimees Pearuga, kellega koos kavatses kraavi ehitama hakata. Andrest hoiatatakse mitmeid kordi Pearu eest, kes talle vempe hakkab viskama. Varsti sünnib perre esimene laps, kes oodatakse, et on poeg, kuid tuleb hoopis tütar. Tallu tuleb ka sulaseks Juss ning Vargmaäel töötab ka elurõõmus ja lõbus Mari. Tehakse igapäev korralikult tööd ja nähakse vaeva. Vahetevahel käib Andres kohalikus kõrtsis ka ja peab Pearuga võitlema kraavi pärast. Andresel ja Krõõdal sünnib enne veel mitu tütart, kuid lõpuks tuleb ka oodatud poeg
Krõõt polnud oma mehe ostuga rahul, sest maalapp oli väga soine. Ta oli harjunud oma isakoduga, kus olid ilusad laaned ja metsad. Lehm oli sohu kinni jäänud ning peremees läks kohe appi teda välja aitama. Asjaga oli nii kiire, et peremees ei jõudnud isegi riideid vahetada. Lehma jalad olid juba külmaga kannatada saanud ning ta ei suutnud esialgu kõndida. Ometigi õnnestus lehm päästa. II Järgmisel päeval tutvuti koduümbrusega. Andres pllanis kraavi kaevata, et maad kuivendada. Ta arvas, et naabriga kahe peale kaevates tuleb see odavam. Sulane Sauna-Madis, aga arvas, et Pearuga koostööd teha ei maksa. Andres ja Madis tõstsid võidu kive. Andres oli oma sulasest palju tugevam. III Anres pllanis nüüd põllu tegemist, kuid Madis tegi selle idee taas maha. Krõõt ja Anres läksid kõrtsi juurde. Krõõt kohtus seal naisega, kellest nad olid esimesel päeval mööda sõitnud. Kõrtsi juures kabeldi endale tüdruk. Sobiv kanditaat leitigi
Looming Brueghlit peetakse Madalmaade suurimaks renessansikunstnikuks 16. sajandil Palju töid on talupoegade elust viletsus, hall argielu ja vähesed pidupäevad Sellest tuleb tema hüüdnimi "Talupoegade Brueghel" Maalid on tõe ja loomutruud, rahulikud ja kergelt humoorikad, realistlikud, detailsed Maalidel on kujutatud tihti probleeme "Talupoegade pulm" "Pimedad" Kui pime juhib pimedad, kukuvad mõlemad kraavi Väidetakse, et selle maali jättis Brueghel lahtimõtestamiseks järeletulevatele põlvedele. Looming Geniaalsed maastikumaalid Brueghel oli esimene, kes osaks maalida looduse vägevust Ta algatas Madalmaades maastikumaalide maalimist Sulatas itaalia kunsti Madalmaade kunstiga "Madalmaade vanasõnad" Bruegel naerab välja selle maaliga n.ö "kilplasliku elulaadi" "Maastik Ikarose kukkumisega" "Surma triumf"
Paljundamine vrsikutega *emataime kljes juurduma pandud vrsed vi oksad *saab paljundada lisajuuri moodustatavaid taimi. VRSIKUTEGA PALJUNDAMISE EELIS *Kogy aeg toimub orgaaniline ja mineraalne toitumine *Vrse kasvab ja kogunevad toitained *See soodustab lisajuurte tekkimist Tekivad vrsikud looduslikult *saab paljundada mningaid okaspuid *unapuude kloonalused KUHJEVRSIKUD *Mulla kuhjamisega emataime mber *juurdunud vrsikud eraldatatkse emataimedest ja kasutatakse iseseisva taimena (vajab vheksitd) RENNVRSIKUD *emataime 1aastane oks painutatakse maapinnale vi emataimed istutatakse juba viltuses asendis kraavi 1meetriste vahedega.*Emataime oksad kinnitatakse konksudega vi meaetakse ladvaosa mulla alla. PISTIKUD: *on emataimedest eraldatud osad,millel pole mnd vegetatiivelundit (juurt vi pungi) *puuduvad elundid taastuvad arenevatest lisajuurtest vi lisapungadest. *tuntakse erisuguseid pistikutpe. Pistoks: *taime maapealset osast lig...
Tõde ja õigus 1. Indrek tuleb tagasi Vargamäele Põgenes linna elu eest tagasi maale. Kaevas kraavi, et isa unistus saaks teoks. Oli muutuste põhjus ja korraldaja. 2. Koosolek jõe süvendamiseks See oli vana Andrese ammune unistus kuigi sellele mõttele tuli Indrek. Kassiaru ja Mäe olid omavahelises trumpamises, kes oma mõtte läbi surub. 3. Tiina tulek Vargamäele Paljud sündmused keerlesid ümber Tiina. Armukolmnurgad, tülid aga samas alguses oli kõik hea ja kõigile meeldis Tiina. Tema ise oli seal aga Indreku pärast. 4. Vana põlvkond lahkub Vargamäelt
Ta küll näeb et maa pole hea ja palju tööd on vaja teha kuid see pole veel kõige suurem takistus elada oma unistuste elu. Andres kuuleb on naabertalus elava Pearu kohta kõrtsis küll palju kuulujutte, kuid ei oska ilmasgi ettekujutada missugused raskused ja kähklemised teda ees ootavad. Kui Andres oma maad uurib leiab ta et oleks vaja ehitada kraav mis viiks vee jõkke. See aga tähendab seda et pool kraavi oleks naabertalu maa peal. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Pearu mõtleb endamisi et nüüd on tal hea Andrese maad üle ujutada. Enne kraavi valmissaamist jõuavad naabrid palju kordi tülli minna,
TOOMAS: Kuulge... (Andrusele) Mis sa trügid? Kelle käekiri? GUIDO (võtab Toomase vihiku): Need on küll minu meelest sarnased käekirjad! TOOMAS: Õudselt sarnane on jah?! Õudselt sarnane!... VILLU: Anna ma loen edasi. ,,Aga ta on alati koos teiste tüdrukutega." TOOMAS: ,,Ma tahaksin talle midagi öelda, aga ei julge kohe kudagi." GUIDO: ,,Aidake mind järgmises numbris. Aivar" ANDRUS (rebib kirja enda kätte): Ma tahan ka vaadata! Koolikell. Enesekindlalt kraavi Reede, vahetund koolis OTT: Noh, lähme täna hängima ka või? MIKK: Mida sa arvasid siis? KARL: Teeme enne ikka mõne pläru ja joogid ka! OTT: Minugipoolest! KARL: Mul pind vaba, saame üheksast siin kokku! MIKK: Davai, ma sebin ostja! Kell üheksa ollakse peopaigas kohal. OTT Kalle, kuhu lubatud toss ja alks jäi? KARL: Joodikud polnud nõus ostma ja me ise ka alles 15, ei anta poes kätte ju. MIKK: Mingi mõtetu mees oled, oleks vähemalt siis mõne totsigi siia sebinud!
Vesi Orgaaniline aine Mineraalaine Muld on kihiline. Huumus laguneb mullas tasapisi edasi. Sügavamale mulda imbuv vuhmavesi kannab kaasa ka peenemad huumuseosakesed. Aja jooksul kujunevad mullas välja kihid, seda võib näha sügava kraavi servadelt. Pealmises mullakihis on huumust palju ja seepärast on mullapind mustjas. Sinna on uhutud peenemaid huumuseosakesi. Sügavamal kaob huumus mullast hoopiski. Seal näeme enamasti punakat liiva või sinakat savi. Rohttaimede juured on enamasti tumedamates mullakihtides. 4
,,Kallis õde" Autor: Francine Pascal Elizabeth ja Jessica on imekaunid kaksikud, kes kõigile meeldivad. Ühel päeval sõidab Elizabeth (hüüdnimega Liz) koos oma poisi Toddiga mootorrattaga kraavi. Liz langeb koomasse, mille ajal ta õde Jessica hakkab kaksikut üha enam hindama ja armastama. Kui Elizabeth tuli koomast välja, oi ta täielikult muutunud. Kui ennem oli see populaarne ja korralik kaksik pigem Jessica, siis peale õnnetust oli selleks Elizabeth. Muidu rahulik ja kohusetudnlik tüdruk oli muutunud ülbeks ja vastutustundetuks. Ta ülbitses oma kaksikõega. Ning ta jättis oma poisi maha ning hakkas käima pidudel, kus ta flirtis mitmete poistega. Lizi hinded langesid ning ta õde ja vanemad pidid tihti tema eest muretsema. Ta vahetas oma poisse kui sokke. Kui ta oli oma järjekordse poisi kodus, Liz komistas ja kukkus ning ta muutus vanaks Elizabethiks tagasi. Tüdruk ei mäletanud midagi, mis juhtus, et ta oli o...
Krõõt ja Andres tulevad Vargamäele, mille jaoks oli Andresel piisavalt raha ja mida ta oli enne vaatamas käinud. Eespere ehk Mäe ehk Andrese talu. Tagapere ehk Oru ehk Pearu talu. Lehm jääb sohu kinni kevadel, maapind on niiske. Andres tahab Pearuga kahasse kraavi ehitada, kõik arvavad, et tuleb kallim. Pearu on nõus, kui kraav on tema maal ning vall on tema pool. Tehakse palju tööd, Andres tahab sellest mõnusa ja tulusa koha teha. Minnakse kõrtsi sulast ja talutüdrukut otsima. Pearu tahab seal juba rammu katsuda ja juua. Krõõt tutvub Aaseme perenaise ja teistega. Pearut oodatakse mitu päeva koju, teisipäeval, kui ta tuleb, läheb kismaks. Pärast rahunetakse maha, kuna Pearu Murakas tõi saia ja joogipoolist. Pearul 2 last. Nelipühad
veetasemeid või vooluhulki erinevate perioodide jaoks. 13)Suurte kanalite ja eesvoolude dimensioneerimise põhimõte Üle 2 km2 valgalaga kraave dimensioonitakse hüdraulilise arvutuse teel. Selleks on vaja teada arvutuslikke vooluhulkasid (määratakse hüdroloogiliste arvutustega) erinevate perioodide kohta: suvine keskmine, suvine maksimaalne ja kevadine maksimaalne. Ületustõenäosuste suurused on normitud: põllumajandusmaastikul voolusängi täitele arvutatakse 10%, truubid 3%. Kraavi mõõtmed peavad olema sellised, et veesügavus kraavis jääks kevadel põllumaal allapoole kaldaid või kui üleujutus lubatud saadakse üleujutatav ala, suvine maksimumveetase ei või põhjustada uputust dreenides, sügisene keskmine veetase peab jääma 10 cm allapoole suubuvaid kollektoreid. Projekteerimisel valitakse kanali ristlõike kuju, harilikult trapets. Kraavi lang saadakse kraavi pikiprofiililt. Kuna kraav on üldjuhul
Pearul oli tugev sulane Kaarel, keda kõik tüdrukud ihkasid, ka Tagapere tüdruk Miina. Kaarel tahtis aga pulmi teha Eespere tüdruku Maiga. Eesperel oli karjapoiss Eedi. Sulaseks oli Juss. Suvi sai läbi. Kaarel oli Tagaperele ainult suveks kaubeldud ja nüüd oligi ta lahkunud. Mai meel oli kurb. Teda taheti Eesperele terveks aastaks ja seepärast ei sanud Kaarliga kaasa minna. Soookuivendamiseks oli alustatud kraavi kaevamisega. Krõõdal sündis tütar Liisi. Andres oli pettunud, et poiss ehk kohapärija ei sündinud. Möödus talv. Juss jäi veel teiseks aastakski sinna. Mai aga läks ära. Eesperes hakati aeda tegema. Ka Pearu arvas, et peab aia ehitama. Nõnda naabrid omavahel võistlesid. Pearu tegi puuviljaaia, mis Andresel mõttes mõlkus. Uueks tüdrukuks tuli Mari. Sauna-Madis jõudis kraaviga valmis. Hakati uut kraavi kaevama. See oli juba ainuüksi Andrese kraav. Pearule hakkas meeldima
Ettevõtte nimi ja Kuupäev aadress RISKIHINDAMISE 21.09.2018 kaardi nr: 1 Holz Prof OÜ, ANKEET Kraavi 47, Riski hindas(id): Tallinn Töökoht (töökohanimetus) Tsehh Töötaja nimi: Irina Nikolaeva VÄHENDAMISEKS OHUTEGUR KASUTUSEL OLEVAD RISKIHINNAN KAVANDATUD N ENNETUS JA/VÕI G TEGEVUSED r KAITSEMEETMED 1-5 palli Kemikaalide kohta on olemas 1 Ohtlikud 3 pall ohutuskaardid, kemikaalid Ventilatsioon kemikaalid ...
Porijõgi, Mudajõgi, Luutsna, Suubumise koht: Suubub AhjaSuubub ja Agali.Peipsi Jõkkejärve. voolab Võrtsjärve. veel ligikaudu 35 kraavi ja oja. Huvitavat: Jõgi on inimeste poolt Lähe ja suue on Emajõgi kogub oma veed 9 teineteisest vaid ümber kujundatud. 960 ruutkilomeetri suuruselt 24 km valgalalt, mis moodustab kaugusel; ligikaudu 22% Eesti pindalast.
kambreid ehitama, suur tootegemine kaib, juss jai mari parast kolmandat aastat, pearu saatis oma sulased andrwsele appi aga talle vaga ei meeldi see, juss votab mati ara 13. (99) kambrid said valmis, kroot sunnitas uksi kodus tutre, juss ja mari tahavad sauna kolida 14. (108) heinamaa on pearu kiusu parast suure vee all, mart kiusab pearut mitu korda selle tammi lohkumisega, pearu nukker et ei saand andresega kraavi parast kakelda, 15. (118) mart(matu) orritab pearut edasi, kuni pearu koera maha laseb, andres ja pearu karjuvad yksteise peale, pearu ja andres kaisid kohtus, mart ja juss kaevavad uue kraavi, 16. (126) jussil ja maril sundis poeg, kroodal 3. tutar, pearu kakleb uue sulasega ja kiusab teda, pearu sai peksa jaagupi kiusamise eest, toibub ja purjutab jalle edasi, tahab andrest pussitada, 17. (138) pearu kiusleb edasi, kroot sai lopuks poja, mari tytre,
seda tähele, et tüdruk kasutab narkootikume. Ainuke, kes midagi aimas, oli Susanna, kuid ta ei öelnud seda tüdruku vanematele ja proovis Larissat lohutada tema muredes. Kui lõpuks oli esimese kontserdi aeg, tahtis Larissa lepingust ära öelda, kuid see oli võimatu, sest nii oleks ta hätta seadnud ka teised bändiliikmed. Niisiis, ta ei teinud seda, vaid sõitis koos teiste liikmetega esinemispaigale. Kuid bussisõit jäi lühikeseks, kuna juht oli end täis joonud ja sõitis kraavi. Larissa sattus haiglasse ning tal oli väga raske kõigest sellest üle saada, kuid ta sai hakkama ja taastus.
Mees unistab juba kuidas ta talu korda teeb ja nad seal ilusat elu elavad koos kaasaga. Naisele uus kodu ei meeldi, küll aga pikapeale ta harjub sellega. Nende naaber Oru Pearu on väga rikas ja ennasttäis mees. Sealne maa on palju parem ja jõgi ka lähemal. Pearu on kõik eelmised Mäe peremehed seal ära peletanud ja arvab kõhklemata, et ka uue peremehega juhtub sama. Juba alguses hakkavad nad vaidlema ja tülitsema kraavi pärast, mida Andres enda maani soovib kaevata. Peale kraavi valmistegemist tülitsevad nad väga tühist asjade pärast. Pearu norib ise tüli, lõhkudes oma aeda ja muid asju, et Andrest kiusata, ta teeb naabrimehe elu üsna võimatuks. Andres on aga tubli mees, üritab vältida Pearut ja jääb ka teiseks aastaks sinna tallu. Sulane Juss võtab uue toatüdruku Mari naiseks ning nad hakkavad Eespere saunas elama. Perenaine Krõõt sureb peale neljanda lapse sünnitamist, kuigi tuntakse rõõmu, et sündis poiss
· Email koosneb 96-97% ulatuses mineraalainetest - (Ca10(PO4)6(OH), mis on pakitud emaliprismadeks; iga emailiprisma ulatub läbi kogu emaili paksuse. · Enameloblastid degenereeruvad peale hamba lõikumist, peale seda emaili juurde ei sünteesita · Email katab dentiini ainult hamba krooni osas; hamba juure osas katab dentiini tsement Vallpapill Vallpapill papilla vallata Harilikult 8-12 tükki reas vahetult piirivao (sulcus terminalis) ees Suurimad papillid, mis on kraavi ja madala valliga ümbritsetud Vallikraavi piiravas epiteelis leidub rohkesti maitsmispungi Seroossete maitsmisnäärmete (von Ebneri näärmed) juhad avanevad kraavi põhja Maitsmispung Maitsmispungad on ovaalsed kehakesed, mis ulatuvad basaalmembraanilt maitsmislohukeseni epiteeli pinnal Koosnevad 50-75 piklikust rakust, mis paiknevad kui lõigud apelsinis Eristatakse nelja liiki rakke Tüüp I ja II - mikrohattudega Tüüp III retseptor-rakud basaalrakud Seedetrakti ehitus
Sügisetuul raputab puul, küürutab kõveral kõrrel kui sandike! Sügisene kodu Mu armas kodu, väikene, sääl eemal mäe pääl! Su üle särab päikene, puud haljendavad sääl. Siin pilved, tuuled, päikene kõik vanad tutvad on, siin olgu suur või väikene -- kõik vanad sõbrad on. Siin kaerapõld, siin kartulid, siin vana, tuttav tee. Koer jookseb õue väraval, kask varjab oja vee. Siin väljad nõnda seljakad ja armas päikse läik; siin väljad nõnda viljakad -- hää kraavi kaldal käik! Siin kari tuleb karjamaalt, mets laulust kõliseb -- ja igalt, igalt, igalt raalt mu noorus heliseb! Siin kodu õhk mind tervitab kui siidikäega, tuul teele tervist vastu toob, nii õnnis olen ma! Siin olen nõnda vaene ma ja nõnda rikas ka: mu tutvad kõik on minuga ja mina nendega. Sügislill Tuulehoogudel, tormipilvedel sõuab sügise. Üle väljade, üle väljade, üle aedade lehed, rohud, puud. Vihmast tilguvad, pilv see põgenes tormituule eest; Läbi pilvede
kasulikum valetada. Enne valetas kohtus Pearu, ja saavutas seeläbi ka enamas võidu, kuid Andrus leidis enda jaoks tõe, et Pearu kombel alatult valetada on kasulikum. Kuna põllumaa oli sellel ajal kõige tähtsam elatusallikas, mis toitis, siis nõudis maa hooldust. Üks esimesi suuremat sorti tülisid naabrite vahel tekkiski sellest, et Andres tahtis oma soiselt põllumaalt üleliigset vett läbi naabri maa ära juhtida. Kuigi kasu oleks sellest sellest mõlemad naabrid hakkas Pearu kraavi tegemist takistama. Pearu lasi siiski naabritel hädavajaliku kraavi rajada, kuid ehitas sinna mõne aja pärast tammi ette, lihtsalt kiusu pärast, et naabrimehega rammu katsuda. Tulemuseks tõusis jälle Andrese põllumaa vee alla ja tehtud kraavikaevamise töö näis asjatu. Nii segas Pearu oma naabrite töist elu. Pearu vaatas sageli kuidas üleaedsetel alati tööd jagus, ise ta oli laisk ja põhjendas oma vähest tööd majapidamises sellega, et vanemad teevad töö järeltuleva
allalaskja huugavasse trumlisse kukkunud ja masin õlesasi seas õnnetute püksiharusid või pintsakukäiseid välja sülitanud. Ta ei pea midagi eneses nagu meri, vaid jahvatab kõik ühesuguse ägedusega sasiks." ,,Veel on kodune õhtu, nad pole veel sõjavankri külge seotud nagu laadale viidavad mullikad. Aga see hetk läheneb, rabelgu ja sebigu nad lõa otsas nii palju kui jaksavad, lihuniku kantsik mõõdab neile oma osa kätte ega lase neil vankrit kraavi vedada." ,,Viha ja kättemaksu masin töötab unnates ja keegi ei suuda ta raevu leevendada, veel vähem ära hoida, sest inimestes ja inimeste vahel on paljastunud hirmuäratav kuristik." ,,Kas tema, Taavet Aniluik, polnud kõige õnnelikum siis, kui ostis endale Nuustakult esimese maniski, või siis, raugel juuniõhtul, kui otse ahastamapanevalt lõhnas värske hein ja ta südame põksudes esimest korda Roosi juurde laudalakka ronis?"
Viljandis esimesena valmis ehitati? Huvitavad leiud 2003.aastal leiti veel üks linnuse osa, mille kohta kirjalikud allikad puuduvad Leiti Veneetsiast pärinevate peekrite killud 2006.aastal avastati üle 500 aasta vana keldriruum, mille otstarve on teadmata Keldriruumist avastati välipudeli katkeid, torkeriist, kahurikuul ning mõningaid ehteid Rippsild Et linnast Lossimägedesse pääseda, paigutati 1931. aastal Kaevumäelt üle 13 meetri sügavuse kraavi rippsild Rippsild Tänapäev Linnusevaremed on koos neid ümbritseva Lossipargiga kujunenud puhkealaks Lossivaremetes korraldatakse kontserte ja on peetud spordiüritusi Korraldatakse iga aasta Viljandi Pärimusmuusika Festival juuli lõpupäevadel Viljandi Pärimusmuusika Festival Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase Kolmas tase Neljas tase
SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD JA KÄSIMASINAD Iseseisev töö Deivy Jõesaar V-08 Pärnu 2009 SPETSIALISEERITUD EHITUSMASINAD 1. PINNAVEE ALANDAMISE MASINAD JA SEADMED 1) nõelfilterseadmed kasutatakse peamiselt liiv- ja kruusliiv pinnaste puhul. Seade koosneb reast nõelfiltritest, mis süvistatakse pinnase ümber kaeviku perimeetri ja kraavi ühele või mõlemale küljele. Nõelfiltrid ühendatakse veekogumiskollektoriga, mis omakorda on ühendatud tsentrifugaalpumbaga, mis töötab koos vaakumpumbaga. Võimaldavad alandada põhjaveetaset kuni 5 m. 2. MONTAAZIMASINAD KORRUSTE TÕSTMISE MEETODIL 1) töölava karkasside paigaldamiseks korrushaaval 2) korvtõstuk 3. TEEDE-EHITUSMASINAD 1) asfaldirull asfaldi, teralise pinnase ja purustatud materjali tihendamiseks. Vibreerivad kõrgsagedusel.
meelega peremehe käsku. Käies oli tal kombeks kätega vehkida. Oli heasüdamlik. Kadestas Andrest. Lõpuks poos end üles. Juss ei olnud eriti julge. Ta maeti surnuaia taha. KASSIARU JASKA: Oli suure talu omanik, hobuseparisnik ja mõisale härgade ostja. Ta oli üleolev, käitus kõigiga nagu oma alamatega.Naisega nad koos kirikus ei käinud. Oli suhteliselt ükskõikne ,ega näidand emotsioone välja. MART: Suur ja arukas. Ta loopis Pearut kividega ja hoidis kraavi kuival. Vahepeal lahkus Vargamäelt, kuid lõpuks tuli tyagasi ja hakkas taas Pearuga tülitsema. Peale tülitsemist ta jällegi lahkus. Pearu meenutab teda kui vänget, julget ja tääkat meest. JAAGUP: Pearu võttis Jaagupi sulaseks, et too toetaks teda võitlemaks Andresega, kuid läks hoopis ise Jaagupiga vastuollu. Jaagup kaevati pidevalt kohtusse ja teda peksti. Ta sai Miinaga lapse. Üldiselt oli Jaagup lihtne, kuid naiivne.
Oru Pearu ei suuda aga leppida Eespere uute elanikega ning tahab kogu Vargamäe oma valdusse saada. Selle eesmärgi nimel on ta igasugusteks katsumusteks valmis ning kiusab Andrest nii, nagu jaksab Vargamäe koosneb kahest osast - teine talu asub allpool orus, jõgi on seal lähemal ja maagi parem. Uus naaber Oru Pearu on kange mees.Andrese talu asub soode lähedal ning tema maad on soised ja liigniiskned.Selleks ,et oma valdusi viljkamaks muuta,otsutas kraavi kaevata . Aga kraaviotsa jõkke saamine tähendab selle Pearuga kahasse kaevamist, sest suur osa kraavist oleks tema maa peal, kusjuures kasu saaks sellest kõige rohkem Andres. See kraav saab esimeseks suureks tüliõunaks Tagapere (Oru) ja Eespere (Mäe) naabrite vahel, Pearu nõustub asjaga alles siis, kui kraav tervenisti tema maa peale tehakse, mis tähendab seda, et Andresel asjaga muud seost ei ole kui pool makstud kuludest. Orul on liigagi lihtne teisepere maid üle ujutada,
Liidu piirivalvurid võtsid nad kinni ning andsid Saksamaale tagasi, kus nad said ka karistada selle eest. Ja huvitav on see, et mõlemad pooled eitasid, et nad nii tihedalt teevad koostööd, kuigi kaadrid ja juhtumid räägivad täiesti teistmoodi. Ajaga oli välja kujunenud Saksamaal ja Nõukogude Liidus omad mõrvameetodid. Näiteks Nõukogude Liidus viidi inimesi kuhugi metsa, seoti käed kinni, pandi kraavi äärde põlvili maha ning siis lasti täpne kuul kuklasse ning laip kukkus kraavi. Kraavid ei täidetud mullaga, vaid toodi uued inimesed sinna peale, nii võis kraav isegi ääreni täituda laipadega. Teise Maailmasõja ajal mõrvati nii üle 11 miljoni Nõukogude kodanikke ja jälle toodi välja, et need inimesed olevat madalam rass, kes segavad areneda teisi. Peale seda läksid paljud Nõukogude Liidu sõjamehed natside poolele üle kuna nad polnud rahul, et Stalin nii palju massimõrvu korraldas
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
