Põhjavee Reostumine Looduslik põhjavesi, vaatamata tema koostisele ja kasutamisvõimalustele on puhas, isegi sel juhul, kui ta liigse mineraalsuse või lisandite tõttu ei sobi joogiks, või kasutamiseks mingiks muuks otstarbeks. Reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostuda võib põhjavesi nii reostunud vee tungimisel põhjavette, kui ka sademete vee infiltreerumisel läbi reostunud pinnasekihtide. Mõnel määral tinglikult on reostumiseks nimetatud ka ebasobiva koostisega loodusliku vee segunemist kvaliteetse põhjaveega inimtegevuse tagajärjel, näiteks merevee tungimisel põhjavette liigse mageda vee väljapumpamise tagajärjel saartel ja rannikualadel jne. Infiltreerudes maakoore sügavamatesse kihtidesse, satub reostunud vesi kontakti mitmesuguste kivimitega ja põhjaveega. Osa reostusaineid adsorbeeritakse kivimiosakeste
............................................................. 1 Sissejuhatus............................................................................................................................ 2 Üldiseloomustus...................................................................................................................... 3 Keskkonnaprobleemid............................................................................................................. 4 Miks on Läänemeri väga reostunud?................................................................................... 4 Kliima soojenemine.............................................................................................................. 4 HELCOM............................................................................................................................. 5 Loomastik................................................................................................................................ 6
2) Suvel jahe. 3) Talvel soe. 3. Mandriline kliima. 1) Vähe sademeid. 2) Suvel soe. 3) Talvel jahe. Läänemeri. 1. Miks on madal soolsus? 1) Enamik veest on pärit jõgedest. 2) Väike aurumine, sest asub põhjas. 3) Ühendus ookeaniga läbi kitsaste Taani väinade on kehv. 2. Miks puhastub reoainetest aeglaselt? 1) Halb veevahetus, mistõttu ei saa reostunud vesi ära voolata ja ei saa tulla juurde ka rohkem puhast vett. 2) Vähe vett, mistõttu isegi kõige väiksem reostus hõlmab suure veehulga, mis omakorda võib põhjustada suure kaose. 3) Suured, mere ääres asuvad, tööstuslinnad reostavad järjepidevalt vett. 3. Mis on eutrofeerumine? Veekogu kinnikasvamine, mida põhjustavad N- ja P- ühendid, mis satuvad vette tänu tööstusele, inimtegevusele ja põllumajandusele. Jõed, järved.
Süvavete kerke alal palju kalu, suurte jõgede suubumise alal. Keset ookeani ei ole toiteained. Meie euroopa kalad on pärit Põhja-Merest. 1.2. Rannikupüük. Ei nõua nii keerulist ja kallist tehnoloogiat. Arengumaades rohkem levinud. Liigse püügi surve all. Läänemeri. 1.3. Magevete kalandus Osakaal väike, rikastab kala toidulauda. Eesti püüab igalt poolt. Peipsi järv. 1.4. Kalakasvandused . Osakaal maailmas kasvab pidevalt. Suured veekogud reostunud, ja kannatavad ülepüügi all. 2.) Probleemid maailma kalavarudega. 2.1 Peaaegu kõik maailmamered ja ookeanid kannatavad ülepüügi all. kalavarud on seetõttu vähenenud. 2.2 Ranniku meredest paljud on reostunud. Maailma kõige reostunud meri on Läänemeri, Lisaks on reostunud vahemeri, kariibi meri. Kala hind kasvab aina. Kasvandus nõuab raha rohkem. 3.) Meetmed maailma kalanduse jätkusuutlikuks arenguks. 3.1. Püügi kvoodid
9 · Põhjavee kaitse lk. 11 · Inimmõju põhjavee kvaliteedile lk. 13 · Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega lk. 14 · Põhjavee kvaliteedi säilitamine lk. 16 · Karsti ja allikate kaitse lk. 18 · Reostunud põhjavee taastumine lk. 21 · Põhjavee puhastamine lk. 22 · Kokkuvõte ja tulevik lk. 24 · Kasutatud kirjanud lk. 25 Joonised ja fotod · Joonis 1 Maapinnalähedane (enamasti vabapinnaline) ja surveline põhjavesi · Joonis 2 Vee ringkäik looduses
kujunesidki Kärdla (1992) ja Aruküla (1994) katlamajades aset leidnud avariide tagajärjel. Reaalset ohtu kujutavad hüljatud kütusehoidlad ja vanades ladudes vedelevad peremeheta kemikaalid. Kõik sellised objektid ei ole arvele võetud ega järelevalve all. (Mati Salu; Madis Metsur) 4 Riikliku tähtsusega, I ja II kategooria JRK hulka kuuluvatest reostatud põhjaveega aladest, annab ülevaate tabel. Reostunud põhjaveega jääkreostuskolded: JRK REOSTUNUD PÕHJA VEEGA ALA NIMETUS VALD/LINN nr ha 1 KeilaJoa raketibaas Harku vald 10
Põhjavesi hinnati 8.8 ha raadiuses täiesti reostatuks. Reostuskeskmes olev tugev pinnasereostus tagab püsiva põhjavee reostuse naftasaadustega. pinnase puhastustöödena põletati ära kõik naftasaadused ning reostatud pinnas viidi veoautodega minema, et alustada bioremedatsiooni. Huvitava faktina tooksin välja, et veoauto konteinerisse tõsteti 695 m3 pinnast, kuid lisanditega oli konteineri mahuks 1200 m3. Sauga lennuväli asub Pärnu lähedal, 731 ha maa-alal, millest 12,1 ha maad on reostunud naftaproduktidega. Tänu reostust takistavatale geoloogilistele ja hüdrogeoloogilistele teguritele, pole see kaugele levinud, kuid on juhtunud paar suuremat leket, millekäigus naftajäätmed on sattunud Pärnu jõkke ning mis omakorda on pälvinud üldsuse tähelepanu. Sauga lennuvälja uurimistööde käigus leiti ligi 100 reostusobjekti, umb. 180 reostuskoldega. Raua ja terasemurruga reostatud pindala oli kokku 46 800 m2, lisaks leiti hiljem veel 14 kohast kokku 140t jäätmeid
veekihtides; olulise puhkeväärtusega Kurtna maastikukaitseala koos Natura 2000 võrgustiku Kurtna järvede loodusalaga. Inimmõju põhjavee kvaliteedile Inimtegevuse mõju põhjaveele algas koos alepõllunduse levikuga ning jätkus asulate ning tööstuse tekkega. Ohtlikumad reostusallikad on vedelkütuse ja kemikaalide hoidlad ning tööstusjäätmete prügilad. Põhjaveele on ohtlikud ka lekkivad kanalisatsioonirajatised, reostunud vee juhtimine põhjavette, väetiste ja mürkkemikaalide kasutamine ning muud tegevused, millega kaasneb vees lahustuvate ohtlike ainete teke või keskkonnaavariide võimalus. Põhjavesi võib reostuda mikroobidega (ka tõvestavate bakteritega), kui heitvesi (kuhu on sattunud fekaale), lautade virts või läga pääsevad põhjavette. Poorses keskkonnas liikudes puhastub põhjavesi mikroorganismidest suhteliselt kiiresti. Põhjavee reostus õlisaaduste ja fenoolidega
Reostus kanalisatsioonist Reostuse tunnused Suurenenud toitainete sisaldus võib viia eutrofeerumiseni. (Toitainete rikastumine) Hapnikuvaesus Vee ebameeldiv lõhn Reostuse ennetamine Patrullitakse. Loetakse randa tagsi tulevaid linde, juba aastas 1972. Rahvusvaheleised lepped ja konverentsid. Reostuse likvideerimine Õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. Korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. Kemikaale, mis lagundavad naftajäägid väikesteks osakesteks Reostuse tagajärjed Meri on kasutuskõlbmatu osaliselt. Saavad kahjustada loomad, kellest sureb palju (nt:linnud proovivad naftat nokkaga puhastda ning söövad selle sisse). Kui mõni nõrgem reostunud lind sureb sööb nt:valgepeamerikotkas ta ära ja sureb samuti. Pildid Kasutatud kirjandus http://siivi.edublogs.org/veereostus/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadi
VEETA (1 INIMENE 9-ST). TEXT KAPLINNA VEEPUUDUS ESIMENE SUURLINN, KES KOGEB SELLIST KRIISI 2015. AASTAKS OLID PAISUVEED 50% ALANENUD PÄEVAS KASUTAMISEKS 50 LIITRIT VETT MEETMED: PESUVESI WC-S KASUTUSSE, ÄRAVOOLU MIDAGI EI LASTA, ANUMAD, KAUSIS PESEMINE... FAKTE FAKTE VEEKRIISIST NAISED JA LAPSED VEEDAVAD 200 MILJONIT TUNDI PÄEVAS VETT TASSIDES AAFRIKAS NAISED KÕNNIVAD CA 6 KM 18 LIITRI VEE JAOKS IGA PÄEV 800 LAST (ALLA 5. A) SUREB KÕHUAHTISUSSE REOSTUNUD VEE PÄRAST 90% LOOMUPÄRASTEST HAIGUSTEST ON VEEPÕHISED KUIDAS OLUKORDA PARANDADA? TEXT VÕIMALUSED HEATEGEVUSLIKUD ANNETUSED PROBLEEMIGA TEGELEMISEKS PUHTA VEE PEREDELE TOIMETAMINE LIUSTIKUVEE JOOGIVEENA KASUTAMINE REOSTUNUD VETE PUHASTAMINE KEMIKAALIDE/PRÜGI VEEKOGUDESSE SATTUMISE VÄLTIMINE KAEVUDE EHITAMINE INIMESTE LÄHEDUSSE (AAFRIKA) AINA SUURENEV RAHVAARV MUUDAB PUHTA VEE AINA KALLIMAKS JA VÄÄRTUSLIKUMAKS. TÄNAN KUULAMAST! KASUTATUD KIRJANDUS
Alamvesikondade veemajanduskavad kinnitab ning põhjaveekogumite ja veekogude veeklassid, veeklassidele vastavad kvaliteedinäitajate väärtused ning veeklasside määramise korra kehtestab määrusega keskkonnaminister. Vett klassifitseeritakse vastavalt põhjaveekogumile või pinnaveekogumitele. Põhjaveekogumite vesi jaotatakse loodusläheduse järgi kaheks veeklassiks: hea ehk looduslik ja looduslähedane vesi ja halb ehk reostunud või tugevalt reostunud vesi. Olmevee kvaliteedi näitajad Joogivee kvaliteedinõuded Joogivee kvaliteedinõuded on jagatud kolme rühma: · mikrobioloogilised · keemilised · indikaatorid Mikrobioloogilised ja keemilised nõuded iseloomustavad otsest ohtu tervisele. Indikaatornäitajad mõjutavad vee organoleptilisi omadusi ja näitavad vee üldist reostust.
Ladestamine on lõpetatud Kiviõli kahel vanal mäel, mille maht on vastavalt 0,7 ja 6 miljonit tonni. Tegutseva jäätmemäe maht on ligi 10 miljonit tonni. VKG on oma keskkonnategevuses seadnud eesmärgiks vähendada ladestatava poolkoksi hulka ühe tonni toodetava põlevkiviõli kohta 3,5 tonnilt kahele tonnile. VKG aastaraamat 2017 Varem veeti poolkoksi mäkke vagonettidega ja siis uhuti tööstusreovee abil laiali, et mägi ei kasvaks kõrgeks ja kitsaks. See tekitas reostunud nõrgvee probleemi. Nüüd on ladestusviisi muudetud: poolkoks veetakse mäkke kuivalt kallurveokitega, mis annab võimaluse seda ladestada täpselt vajalikesse kohtadesse. Nii vähendatakse mägede nõlvadelt alla valguva vee hulka ja ühtlasi võimalike saasteainete sattumist pinna- ja põhjavette, mis vähendab poolkoksi keskkonnamõju ja -riske. 4
tekitame teise. • Jääkgaasipõleti olgu kõrgtemperatuurne: 1300-1400 C, piisava viibeaja jooksul Prügilagaasi põletamine Prügilavesi • Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud nõrgvesi ning prügila territooriumilt voolav reostunud vesi. − Reostunud? − Puhas? 12 Prügilavesi Prügilavesi • Prügilavesi - prügilademest läbi ja/või välja nõrgunud
sõnastatud lähtuvalt taustinformatsioonist. Näiteks: Madalam kehtemperatuur pikendab hiirte eluiga. Teaduslik fakt ja loodusseadus Kui püstitatud hüpotees korduvalt paika peab saadakse uus teaduslik fakt. Teaduslikke faktide üldistused võimaldavad sõnastada teaduslikke teooriaid ja loodusseadusi. Ülesanne 1: Paiguta teadusliku meetodi etapid loogilisse järjekorda! A. Eelnevate aastate jooksul tehtud uuringute tulemuste kogumine ja analüüs B. Vesi on tugevasti reostunud C. Puhta vee indikaatorid puuduvad jões D. Veeproovide võtmine ja analüüs E. Kas läbi Maardu linna voolav jõgi on reostunud Ülesanne 2: Kolmes termokarbis idandati herne seemneid. Igas karbis oli erinev temperatuur. Sõnastage selle katse hüpotees Millise järelduse saate katse tulemustest teha? +12°C +6°C +0°C Ülesanne 3: Anum mullale asetatud lehega paigutati erinevatesse tingimustesse. Sõnastage selle katse hüpotees
Põhilised põllumajanduslikud tootmisalad asuvad põhjavee toitealadel. Hoolimata tootmise vähenemisest on maapiirkondades suurim põhjavee kvaliteedi mõjutaja endiselt põllumajandus. Sõnnik ja silomahl võivad loomafarmide ümbruses, põldudel hoidmisel ja laotamisel reostada pinna- ja põhjavett tõvestavate mikroorganismide, orgaanilise aine ja vees lahustuvate lämmastikühenditega. Sageli esineb kaevude vee reostumist loomafarmide, silohoidlate ja sõnnikupatareide ümbruses. Reostunud põhjavesi haiseb, suurenenud on NH4, Fe2 ja orgaanilise aine sisaldus. Otsene risk inimeste tervisele on värskes sõnnikus esinevad tõvestavad mikroorganismid, mis levivad koos reostunud veega ja võivad veekeskkonnas säilida kaua. Kõige ohtlikum on värske vedelsõnniku laotamine reostustundlikele aladele (karstialad ja alvarid, kaevude ümbrus). Värske sõnniku laotamisel kaitsmata põhjaveega aladel võib laotamisele järgnev vihmasadu mikroobid kiiresti kaevudesse ja veekogudesse uhta
18Saj. Linnakeskonna ohud: nakkushaigused,joogivee reostus, hügieen.territoriaalne segregatsioon: sarnaste sotsiaalsete või majanduslike näitajatega inimetse koondumine teatud piirkondadesse. Segregatsioon võib tiomuda sissetulku, peretüübi, rahvuse, religiooni või muu tunnuse alusel. Ökolinnade liikumine-eesmärk on arendada võimalikult keskonnasõbraliku linna. Suurimad sotsiaalsed probleemid: kuritegevus ja sotsiaalsete kontaktide pinnapealsus. Linnade keskonnaproblemid: vingugaas, reostunud vesi, haigused, halb hügieen. Miks need probleemid tekkivad: sest reostunud vesi tekitab haigusi ning paljd surevad noorena ära, auto kütuse ebatäielik põlemine, halvasti ventileeritud ahjuküttega majad, mootorsõidukid, hügieeni nõuded on halvad. Sudu:ilmastikunähtus, suitsust ja selle lisanditest koosnev mürgine udu. Probleemid arengumaade linnades :haigusi tekitavad hügieeni eiramine veega varustamisel,puuduv prügikogumise süsteem.mexico
5.slaid Põhjavee reostust saab vähendada, kui kaitsta reostuse eest veekogude valgalasid, ehk maa-alasid kust veekogud oma vee saavad, kui prügilad rajada vettpidava põhjakihiga pinnasele, mida praegusel ajal ka tehakse, kui põllumajanduses õigel ajal ja õiges koguses väetada ning üleüldisel proovida ära hoida kõikvõimalikke lekkeid ja reostusi. Kuigi seda kõike proovitakse teha, toimub põhjavee reostus tahes tahtmata mingil määral. 6.slaid Reostunud põhjavesi puhastub reostunud ja puhta vee segunemisel, reoaine lagunemisel või sidumisel mulla või pinnaosakeste külge, veel võib ta ise puhastuda reoainete lagunemisel teiste ainete kaasmõjul või bakterite abil, kuid põhjavee isepuhastusele saab loota vaid väikeste ja maapinnalähedaste reostuskollete puhul. Seetõttu on puhastusse sekkunud ka inimene ning on püüdnud seda puhastada täna puhastusjaamadele ja –väljakutele, kuid põhjavett saab puhastada vaid väikses mahus ning seal on ilmselt
Pigem on USA psühholoogiks, abistavaks käeks ning erinevate ideede, organisatsioonide algatajaks. Seega võib öelda küll, et USA on maailmapolitseinik teiste riikide omavaheliste suhete jaoks. Globaalprobleemide all mõistetakse ülemaailmset ohtu inimkonnale, mis on tekkinud erinevate tegurite koostoimel. Näiteks globaalne soojenemine, vaesus, kliimamuutus, põhjavee reostumine jne. Küll aga on globaalprobleemidel erinevad piirkonnad - vaesus ei eksisteeri üle maailma, põhjavesi ei ole reostunud igal pool. Võib öelda, et kolmandas maailmas on mõningatel probleemidel suurem levik ja oht inimkonnale. Aafrika piirkonnad on vaesed ning kõigil inimestel pole võimalus ravimitele, veele ega ka isegi toidule. Teisalt on levinud erinevad probleemid ka mujal maailmas, mida muuta saab ainult vastavas piirkonnas. Näiteks veekogude reostumine, mida saab parandada ainult sealses piirkonnas, kus on vesi reostunud. Seega ei ole kindlasti globaalprobleemid ainult kolmanda maailma probleemid
Kui katsete tulemused kinnitavad hüpoteesi, saame järeldada, et esialgne hüpotees leidis kinnitust. Ka negatiivne vastus on tulemus. Teadusliku uurimismeetodiga jõutakse teadusliku faktini teadmised, mis on teadusliku meetodi abil leidnud korduvat kinnitust. Näide uurimistöö etappidest Uurimuse etapp Näide Probleemi püstitamine Kas Emajõgi on reostunud? Eelnevate aastate jooksul tehtud Taustinformatsiooni kogumine uuringute kogumine ja analüüs Hüpoteesi sõnastamine Emajõe vesi on puhas Hüpoteesi kontrollimine Veeproovide võtmine ja nende uurimine Võetud proovid näitavad, et Emajõe
3 Teaduslik uurimismeetod Järgmiseks saame teada, kuidas uurivad teadalased tekkinud probleeme. Täienda igat punkti slaidid alusel nii, et Sa oskaksid neid hiljem ka kasutada! Seega on teadusliku uurimismeetodi juures võimalik vaadata järgmiseid põhietappe: probleemi püstitamine, taustinfo kogumine, hüpoteesi sõnastamine, hüpoteesi kontrollimine ning tulemuste analüüs ja järelduste tegemine Kas vesi on reostunud? taustinformatsiooni kogumine, Mis on varem selle veega juhtunud? · hüpoteesi sõnastamine (hüpotees on probleemi oletatav vastus),
Tartu Kutsehariduskeskus Võru linna saastatus Referaat Koostaja: Kristjan Kikkas Õpetaja: Marlen Tärgla Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus Referaadi eesmärk oli valida linn, valisin Võru linna. Referaadis kirjutan lähemalt Võru linna vee, õhu ja maapinna saastatusest, ehk kui palju on need reostunud tänapäval. Uurin lähemalt kolme valdkonna peamisi saastajaid ja seda kuidas nendega toime tulla. Samuti kirjutan praegusest reostuse olukorrast ja võrdlen seda ka varasemaga. Vee saastatusest uurin lähemalt Tamula järve, Kubija järve ja Kanariku järve. Käsitlen referaadis ka Võru linna vee üldist joogivee kvaliteeti. Toon välja ka tabeli selle kohta. Maapinna reostuse kohta vaatlen eelkõige Võru linna mullastiku olukorda ja ka ümbritsevaid metsi. Samuti ka jäätmekäitlust.
Veeringe 7.klassi geograafia Võrdle maismaa ja maailmamere kohal ringleva vee hulka. Maailmamere kohal ringleb mitu korda rohkem vett, kui maismaa kohal. Kirjuta sõnade definatsioon Pilv- veeauru kogum atmosfääris Sisevesi- maismaal piknevad veed Veeringe- vee ringkäik maakeral Miks kulgeb veeringe kõige kiiremini ekvaatori lähedal? Sest ekvaatori lähedal on soe. Kas on õige väide, et ookean on mageda vee allikas? Põhjenda Jah, sest aurumise käigus jäävad soolakristallid ookeani. Kust saavad inimesed suurema osa magedast veest? Põhjaveest. Miks peab kasutama vee enne loodusesse tagasi saatmist puhastama? Vesi ringleb ja et reostunud vei ei tuleks kasutusele.
......4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE..................................................................8 9. KASUTATUD ALLIKAD.....................................................9 LISAD.......................................................................................10 Reostunud Hiina veekogu..........................................................11 ................................................................................................11 SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Näiteks Londonis sureb inimesi iga aastaselt saastunud õhu tõttu ning pool maailma tarbib reostunud vett.
005% ehk siis haigestub 1 inimene 20000-st. Lineaarset mudelit kasutades - kui doos tõuseb 0.1 mSv võrra aastas, siis tähendab see, et haigestub surmaga lõppevasse vähki täiendavalt 1 inimene 200000-st. kambrium-vendi geokronoloogiline ajastu pinnas umbes 540 480 milj. aastat tagasi 5 1.4 Reostuse kaitse Eestis on küll põhjavesi reostunud aga see ei ole väga kahjulik meie tervisele. Reostuse eest väljapääsu pole, kuid kui tarbida põhjavett mis on üle 70m sügavusel ei sisalda see radioaktiivseid aineid, mis kahjustaks meie tervist. Fluoriidi reostuse pärast ei pea nii palju muretsema kuna nii sügaval seda ka ei ole. Eesti Geoloogiafondile laekus puurkaevude arvestuskaarte 1994. aastal puuritud kaevude kohta 187, s.o. umbes 50% , mis veelkord viitab sellele, et puurkaevude rajamisel ei peeta kinni EV Keskkonnaministri 14
Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5. Kas on õige väide, et jõe voolureziim sõltub kliimast ? Too konkreetne näide. Sõltub kliimast. Sõltub ka sademetest, jää- ja lume sulamisveest, põhjaveest, ala kliimast ja pinnamoest.
Tallinnas Mäealuse tänaval tegutsev aktsiaselts ei teatanud Keskkonnainspektsioonile (2003. a-l) oma territooriumil tekkinud reostusest, ohtlikud jäätmed olid segatud olmejäätmetega ning bensiinitanklal puudus nõutav bensiiniaurude tagastussüsteem. Keskkonnainspektorid tuvastasid, et aktsiaseltsi territooriumile Mäealuse tänaval oli ladustatud pealt lahtised vanaõli mahutid, autosillad, lekkivad traktorid, vanaõli sisaldavad katmata ämbrid ja vaadid. Maapind oli naftaproduktidega reostunud ning määrdeõlide hoiukohal lekkis mahutitest õli otse pinnasele. Aktsiaselts rikkus ka teisi ohtlike jäätmete käitluse eritingimusi, sest tema territooriumil asuvates olmejäätmete konteinerites olid tavajäätmed segatud ohtlike jäätmetega. Ohtlike jäätmete pakendeid ei olnud nõuetekohaselt märgistatud. Lisaks sellele ei olnud aktsiaselts Harjumaa Keskkonnateenistusele esitanud jäätmearuannet eelmise aasta kohta. Milliseid seaduse punkte rikuti?
varustada, mis paiskab õhku samuti co2-te. Kuna inimeste arv järjest kasvab kasutatakse ka järjest enam transpordivahendeid, mille tulemusel õhu kvaliteet linnades järjest langeb. Paljudes riikides kasutatakse ikka veel pliibensiini ning sõidukite heitgaaside koguste kontroll olematu. Toidu valmistamiseks kasutatakse sütt, kuid puudub vajalik ventilatsioon, mis põhjustab siseruumides saastatust. Veesaaste Üks suurimaid põhjusi, miks vesi on reostunud on teiste riikide prügi ladustamine Aafrikas. Seda tuuakse Ameerika Ühendriikidest, Euroopa Liidust ja Jaapanist. Aafrika riikidele makstakse selle eest, et nad prügi vastu võtaks, kuid nad ei oska seda korralikult käidelda, et see oleks keskkonnale ja inimestele ohutu. Vee kättesaadavus, mis oleks puhas on probleem kogu Aafrikas. Vesi on reostunud peamiselt fekaalidest. Haigused nagu kõhudüüfus, koolera ja diarröa on päris saastunud veest
Haigus levib suukaudu organismi Patogenees ja kliiniline pilt Sigella jõuab suu kaudu jämesoolde, kutsutakse esile limaskesta turse, palaviku, haavandid ja üldise halva enesetunde Haigel võib esineda kõhuvalu, oksendamine ja sellega kaasnev iiveldus Ennetamine oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine värskete juur ja puuviljade pesemine (soovitavalt sooja jooksva veega) puhta joogivee tarbimine reostunud veekogudes mitte viibimine Vältida tuleks epideemia piirkondi Ravi Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi, ampilitsiini või ofloksatsiini Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug Ida ja India piirkond, Lõuna Ameerika riigid) Tänan kuulamast!
2) ranniku alad 3) jõgede suudme alad Kala vaene on avaookean ja süvameri . Kala rikkamad piirkonnad : 1) Kagu ja Loode osa 2) Atlandi - Kagu ja Loode osa Maailmamere kalavarud vähenevad . Üldine kalapüük on suurenenud . Kalakasvatus on eriti suurenenud , 20-30 korda umbes . Viimastel aastatel püük maailmameres on vähe tõusnud . Põhjused : 1) maailmameri on reostunud ( nafta avariid , tööstus ) 2) ülivõimsad kalapüügivahendid. ( traalerid ,radarid) 3) ülepüük , röövelpüük ( püütakse rohkem kui juurde kasvab ) Tagajärjed : 1) Ettevõtted suletakse. 2) Kala läheb kallimaks. 3) Rannikukülades tekib töötus , külad surevad välja. Abinõud : 1) Kvoodid , püüginormid ( palju tohib püüda ) 2) Püügivahendid on maksustatud . 3) Ajalised piirangud. Kalanduse vormid.
BIOREMEDIATSIOO N Bioremediatsioon • Bioremediatsioon ehk biotervendus on meetod, mille puhul rakendatakse taimede,bakterite ja seente suutlikkust reostuse eemaldamiseks. • Vaatamata meetodi uudsusele on bioremediatsioon üks paljulubavamaid tehnoloogiaid keskkonnareostuse likvideerimisel ning on kasutust leidnud üle kogu maailma. • Biotremediatsiooniks võib lugeda ka veekogu õlilaikude likvideerimist, kus nitraadi ja/või sulfaadiühendite viimine reostunud keskkonda soodustab toornaftat lagundavate bakterite hulka. Eelised • Odav • Väiksem töömahukus • Ohutu • Keskkonnasõbralik Meetodid In situ (looduskaitse looduses elurikkuse komponentide kaitse nende looduslikes esinemiskohtades) • Biostimulatsioon, • Bioventileerimine, • Bioaugmentatsioon, • Looduslik hajumine, • Fütoremediatsioon. Meetodid Ex situ (elurikkuse komponentide kaitse väljapool nende looduslikku esinemiskohta.
aastaist toodetud tankerid olema kahekordse põhjaga Naftareostuse likvideerimine Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Õlitõkke boomid Õlikogumis käsnad Õlikogumis matid Imemis meetod Õlitõkke poomid Nafta püsib vee peal, tänu sellel on seda lihtne piirata poomide abil. Hea kasutada vaikse mere korral Halb kasutaba tuulise ilmaga ja tormise merega Õlikogumise käsnad ja matid Kasutatakse õli korjamiseks, käsn imeb enda sisse reostunud vett, ning tänu sellele saab ka naftat kätte. Õlikogumise matid töötavad samal põhimõttel. Imemis meetod Imemis meetodiga imetakse naftat koos veega ära, ning hiljem puhastatakse ohtlikud jäegid veest välja. Täname kuulamast!
kalad või röövlinnud, näiteks valgepeamerikotkad, mõõkvaalad või merilõvid ning surevad omakorda mürgitusse. Nii jätkub nafta tõttu mereloomade toiduahela saastumine. LIKVIDEERIMINE Efektiivseid meetodeid naftareostuse likvideerimiseks pole veel leiutatud. Kui meri on vaikne, võib õlitõkkepoomide, kogumismattide ja käsnade abil õli kokku koguda. On olemas erilised korjelaevad, mis koguvad kokku naftaga reostunud veekihi. LIKVIDEERIMINE Erakordselt ohtlik on naftareostus külmades arktilistes piirkondades, kus sellest lendub või lahustub väga vähe. Kuna reostuse ennetamine on siiski märgatavalt odavam ja tõhusam kui selle koristamine, on õlisaaduste merresattumist püütud vähendada mitmete rahvusvaheliste lepete ja konventsioonide abil. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.miksike.ee/documents/main/referaad http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%95lireostus
JÕGI GANGES Lisette Sults KA ART Algab Gangotri liustikust Himaalajas Suubub Bengali lahte Jõgi voolab Lõuna suunas ÜLDANDMED Asub India põhjaosas 2525 km 42 470 m³/s Toitub peamiselt sademetest ja lume sulamisest Keskmine sügavus: 16 m Kõrgus merepinnast: 7756 m Asub mussoonkliimaga alal India püha jõgi LISAJÕED PAREMPOOLSED LISAJÕED VASAKPOOLSED LISAJÕED • Yamuna • Mahakhali • Son • Karnali • Mahananda • Koshi • Gandak • Ghaghra DELTA Gangese ja Brahmaputra ulatuslik ühine delta Maailma suurim delta KESKKPNNAPROBLEEM Üleujutused, mis toovad vahel kaasa ka katastrofaalseid tagajärgi Himaalaja liustike sulamine IN IM T E GE VU S •Jõkke heidetakse iga päev miljard gallonit heitvett •75% jä...
kooslused ja maastik. · Väljapumbatava põhjavee tõttu tekib depressioonilehter, vesi juhitakse pinnaveekogudesse. · Karjääri kaevandamisel emaldatakse pinnas nt paas, liiv, savi. · End ammendanud kaevandustest jäävad alles suured tühimikud pinnasesse Põhjavee reostus Karjäärides aset leidva kaevandamise ja lõhkamise tulemusena reostub kaevanduse ümbruses pinnavesi. Selle tagajärjel kannatab eelkõige reostunud vett tarbivate inimeste tervis veenappus (või puudumine) kaevudes kaevuvee halb kvaliteet (pruun rauaühenditest tingitud sade) vee hägustumine pärast karjääris tehtavaid lõhkamisi. Happevihmad Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põletamisel satuvad õhku väävli ja lämmastikühendid. Vääveldioksiid, vääveltrioksiid ja lämmastikühendid reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid, mis langevad sademetena maapinnale.
Maal on parem elada kui linnas Alati on räägitud sellest, et maal on parem elada kui linnas. Miks see nii on? Millised on need eelised maal elades, mida linnalapsed kunagi nautida ei saa? Ma arvan,et palju inimesi koliks võimalusel maale elama. Kõik tahaksid ju puhast loodust ning vaikust nautida. Me kõik teame,et maal elades saame eemale suurest linnakärast ning reostunud loodusest, saame võtta aja maha ja nautida kaunist loodust linnulaulude seltsis. Eelised maal elamisel on värske õhk, mille käes saab lõõgastuda, kaunis loodus ning vaikus. Maal on palju töid, põhiline töö on loomade kasvatamine, kuid on ka väga palju teisi tegevusi, näiteks riisumine, puude ja taimede istutamine, peenarde rohimine ning palju muud. Paljudel inimestel on oma aed, kus saab teha aiatöid ja privaatsust nautida. Aiasaadused on
16. Kuidas muutub kliima rannikult sisemaa suunas? 17. Kus on Eestis a)sademeterikkad?b)sademete vaesed paigad? 18. Mida näitab tuuleroos?Millistel tegevusaladel peab inimene seda arvestama? 19. Kuidas mõjutab inimtegevus kliima muutumist? Läänemeri 1. Miks Läänemere soolsus on väike?(3-4) 2. Mis on riimvesi?Kui suur on Läänemere vee soolsus? 3. Millistest teguritest sõltuvad Läänemere veetaseme kõikumised? 4. Miks on Läänemeri väga reostunud? 5. Nimeta kulutus randade tüüpe.Kus need esinevad? 6. Nimeta peamised kuhjelised rannatüübid.(3) 7. Kuidas muutub ajajooksul Eesti rannajoon? 8. Kuidas nimetatakse praegust Läänemere staadiumi?Kui kaua on see kestnud?
Reovesi Reovesi (inglise wastewater) on vesi, mida on kasutatud olmes(olmereovesi), tööstuses või põllumajanduses (ühine nimetus tootmisreovesi) ning mille keemilisi ja/või füüsikalisi omadusi on muudetud negatiivselt (üle kahjutuspiiri); heitvee eriliik. Olmereovett iseloomustab kõrgenenud orgaanilise aine ja bakterite sisaldus. Tootmisreovee omadused on väga varieeruvad, sõltudes tööstusharust, kasutatud tehnoloogiast jne. Omaette mõistena eristatakse ka sademeid, mis on reostunud juba õhus (näiteks mitmete gaasidega, tolmuga) või maha langedes mingeid äravooluteid läbides. Reovee ärajuhtimine Standard EVS 846:2003. Isevoolav/pumbatav Sajuvesi Keskkonna kaitse Reovee Click to edit Master text styles ärajuhtimine Second level Third level Fourth level
390/km². Jõge kasutatakse põldude niisutamiseks, kalastamiseks, joogiveeks, aga kahjuks ka mustade riiete pesemiseks otse jõevees, surnute tuha puistamispaigana, pühade lehmade matmispaigana, solgivee mahalaadimiskohana. Parkimistöökojad suunavad Gangesesse kõik oma saastevee ja samuti teevad seda paljud linnad, kelle kanalisatsioon suubub otse Gangesesse. Jõe vesi on muutumas nii räpaseks, et kuivematel perioodidel voolab jõe sängis paks reostunud mudataoline vesi. Reostuse kõrge tase säilib isegi mussoonide ajal. jõgi religiooselt, spritistlikult indiastele ja hindudele tähtis, kes seal hea tervise saamiseks kümblemas ja vett joomas käivad. Kuna vesi on nii reostunud, levivad seal mitmed haigused, mis tervistaotlevatele hindudele hoopis karuteene teevad. [1] 3. Reostuse põhjused Gangest on tabanud meeletu reostus, mis aastate vältel aina suureneb. Reostuseni on viinud
1) mehaanilist puhastamist : setitamine ja filtreerimine. 2) bioloogiline puhastamine : Puhastamine toimub mikro organismide toimel. 3) Veekeemiline puhastaine : Kloor. Väikestes asulates kasutataksebiotiike ja pinnase filtrit. Merekonvensioonid e. Kokkulepped. 1970.a on mere kaitse üldleping. Eesmärk on merekeskonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt. Läänemere kaitse. (1974) HELCOM. Tegeleb läänemere kaitsega. Läänemeri on viimastel aastatel vähem reostunud kui varem. Suurim reostaja on siiani Peterburgi linn. Läänemeri on kergesti reostuv sest ta on väike ja madal, veevahetus on aeglane. Läänemerel kehtivad kalapüügi kvoodid , et oleks tagatud kalavarude piisav uuenemine. 1975 . a RAMSARI konvensioon. Tegeleb märgalade kaitsega , eelkõige veelindude kaitsega. Märgalad on sood , madalad mage veekogud, madalad mere lahed. (Endla looduskaitse ala).
võõrliigid, naftalekked, eutrofeerumine, ülepüük. Miks on naftalekked ohtlikud? Naftareostus laastab terveid rannikualasid. Kõige ohtlikumad on naftalekked veelindudele, kaladele ja nende kudemispaikadele. Linnud surevad, sest nad upuvad ja kaotavad kokkupuutes õliga lennuvõime. Kalad ja röövlinnud surevad mürgitusse ja nii jätkub mereloomade toiduahela saastumine. Kuidas olukorda parandada? Liikvel on korjelaevad, mis korjavad kokku naftaga reostunud veekihi. Tehtud on mitmeid rahvusvahelisi kokkuleppeid ja konventsioone. Loodud on jälgimisteenistusi, kus patrullitakse laevu. Hetkene olukord Läänemerel on Gotlandi ja Ölandi saare vahel avastatud triivimas 97 km pikkune naftalaik. Rootsi piirivalve hinnangul on meres vähemalt 25 tonni naftat või masuuti. Igal aastal sattub merre rohkem kui kolm miljonit tonni naftat, Läänemerre 50 000-100 000 tonni. Oluline hulk naftat ja õli satub merre
Keskkonnareostus ja selle vältimine Probleemi kirjeldus Kahjulike ainete, soojuse ja ohtlike gaaside inimtegevusest põhjustatud otsene või kaudne väljutamine õhku, vette või pinnasesse. Keskkonnaresotused ohustavad inimeste tervist ja meid ümbritsevat keskkonda. Peale selle saavad reostusest osa ka teised elusolendid, näiteks loomad ja linnud. Teadlased on püstitanud fakti, et 80-90% vähijuhtumitest on põhjustatud keskkonna faktoritest ja, et allergiate arv kasvab kohutava kiirusega. Reostuste liigid Happed Kasvuhoone gaasid Tolm Ained, mis vähendavad osoonikihti Keskkonna mürgid Elektromagnetiline kiirgus Radioaktiivne kiirgus Reostuste põhjused Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Väetatakse põlde mitmesuguste väetistega.Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasu...
Räägin põhjaveest ja seda ohustavatest probleemidest. Naftareostusest: 1) Selle olemus 2)Selle põhjused 3) Selle tagajärjed 4) Mida teha? Põhjavesi Põhjavee reostumiseks nimetatakse kahjulike lisandite sattumist põhjavette inimtegevuse mõjul, kas otseselt või kaudselt. Reostunud vesi tungib läbi pinnasekihtide põhjavette. Põllumajanduses kasutatakse erinevaid väetiseid. Reostavad ained põhjaveele põllunduses on kasutatav väetis. Voorelistel maa aladel satuvad reostavad ained eriti kergelt allamäge põhjaveele lähemale ja suudavad pinnakihid läbistada. Reostatud vee alla loetakse ka soolase merevee sattumist põhjavette. Naftareostuse olemus Naftareostus on nafta või selle produktide sattumine loodusesse. Naftareostuse tekkepõhjused Kaks peamist naftareostuse tekitajaid on naftapuurtornid ja naftatankerid. Laevaõnnetuste peapõhjusi on inimfaktor suhtele 80:20 Soome lahel sõ...
ohtlike jäätmete ohutul kõrvaldamisel. ohtlike jäätmeid kogume ja käitleme : · patareid ja akud · vana õli ja õli sisaldavad jäätmed · päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed · vananenud ravimid · külmkapid, televiisorid ja monitorid · värvid, lakid, liimid ja lahustid · saastunud pinnas · asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) · ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) · kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) · mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid)
LINNAMUDELID · Ringlinn ärikeskust ümbritsevad erineva funktsiooniga ringjad linnaosad · Sektorlinn linnaosad paiknevad sektoritena, mis järgivad linna peamisi transpordikoridore · Mitme keskusega linnad tuum on ärikeskus, aga teised alad on üksteisest eraldatud ning ühendatud hästi toimiva transpordiga LINNAKESKKOND · Füüsiline linnakeskkond majad, teed, tehniline võrgustik, pargid, metsatukad, veekogud, tühermaad, reostunud alad · Sotsiaalne linnakeskkond inimesed, nende omavhelised suhted, suhted elanike, ettevõtete ja avaliku sektori vahel · Virtuaalne linnakeskkond interneti teel vahendatav info, linna pildid, kujutelmad
Asub okasmetsavööndis. Loomastik Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid(Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes. Majandustegevus Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste Huvitavaid fakte 15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega Huvitavaid pilte Tänan vaatamast ja kuulamast!
vastavalt vajadusele reguleerida. Vee probleemid Eesis Põlevkivi kaevanudsed Põldudeväetamine Saartel tungib soolane merevesi mandrile Põhilised vee reostajad on vabrikud ja põllumajandus. Põjaveega hooletult ringikäimine Ei osata hinnata puhast vett. Vee probleemid mujal maailmas veepuuduse all umbes kolmandik maailma elanikest ehk üle 2 miljardi inimese. Mujal maades väheneb veekogude arv(järved, jõed) Idamaades levivad veega haigused , mis on surmavad. Vesi on väga must ja reostunud. Arenenud riikides on suurtööstused millekaudu reostub palju magevett. Aafrika riikides peaaegu puudub vesi ja vee kättesaadavus on halb. Kokkuvõte Maailmas on magevett u 1% . Aga suutööstused ja rahvaarv suureneb.Seega vesi järjest rohkem reostub ja meil pole varsti enam joogiks ega eluks vaja minevat vett. Säästke vett, Aitäh kuulamast !
Puude kasvamist takistavad madalad õhutemperatuurid, lühike kasvuperiood ja igikelts. 7) Mille poolest erineb metsatundra tundrast? 8) Milliseid maavarasid leidub tundras? Ameerikas Alaska poolsaarel ammutatakse naftat ja maagaasi, Skandinaavias, Siberis ja Põhja-Kanadas kaevandatakse metallimaake. 9) Millega tegelevad inimesed tundras? Elanike põhitegevuseks on põhjapõdrakasvatus, küttimine ja kalapüük. 10 ) Millise on peamised keskkonnaprobleemid? Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed. Asulate ümbruses vana kola ja taara 11) Mille poolest erineb Euroopa tundra P.-Ameerika tundrast? Talv on seal märksa pehmem ja lumerohkem. Sellepärast esineb Euroopa tundras igikeltsa vaid laiguti ning taimestik on rikkalikum. 12) Pingo ? Pingo on igikeltsatekkeline positiivne pinnavorm. 13) Rahvad erinevast piirkondadest Skandinaavia poolsaarel laplased ehk saamid Taimõri poolsaarest Valge mereni neenetsid Kanada põhjaosas ja Gröönimaal eskimod ehk inuitid
See võib kesta kaks kuni viis aastat. Merepõhi sisaldab muidki ohte. Paarkümmend aastat tagasi tuli Soomest Kymijoki jõest Läänemerre dioksiine, puidu töötlemisel tekkivaid ülimürgiseid aineid. Üks praegugi suhteliselt suure dioksiinide kontsentratsiooniga ala on Soomes Kotka ümbruses ning ulatub veidi üle Soome lahe keskjoone. Gaasitoru läheks sealt läbi. Peal on ligi kümme sentimeetrit suhteliselt puhtaid setteid, ent selle all paarkümmend sentimeetrit päris reostunud kihti. Nii on võimalus, et settekihtide segi paiskudes jõuab mürk ka Eesti rannikule ja meie kaladesse. Kui toruga peaks midagi juhtuma, läheb ligi tund aega, enne kui seda kuskil pumbajaamas märgatakse, sest rõhulangus levib maksimaalselt helikiirusega,et gaasitorule pole plaanitud vahepumpamisjaamu ega eraldussiibreid. Kui toru lekkekohast peaks mööduma laev, võib järgneda plahvatus. Kõigi halbade asjade kokkulangemisel võib sellele järgneda suur laine.
tungib limaskestarakkudesse, kutsudes esile limaskestade turse, hüpereemia, haavandid, palaviku ja üldise halva enesetunde q Haigetel võib esineda ka kõhuvalu ning oksendamine ja sellega kaasnev iiveldustunne. q Roe on vedela konsistentsiga. Roojamine võib olla valulik. Profülaktika q Oluline on elementaarsetest hügieeninõuetest kinnipidamine q Värskete juur ja puuviljade pesemine q Puhta joogivee tarbimine q Reostunud veekogudes viibimise vältimine q Kindlasti tuleb lasta end vaktsineerida,eriti enne reisimist ebapiisavate hügieenitingimustega piirkondadesse (nt. Aafrika, Kaug- Ida ja India piirkond, Lõuna- Ameerika riigid) Ravi q Düsenteeria raviks kasutatakse näiteks sulfoonamiidi koos trimetroprimiga või ampilitsiini,ofloksatsiini. q Haigusele on võimalik piir panna, süües selle algusstaadiumis päeva jooksul ära mitu haput õuna. q
sasipundar sõnajalg, paditaimed. Inimtegevus Aabasoodes käivad Kliimamuutuste Inimtegevuse tõttu on inimesed marjul ja ka tagajärjel võivad Põhja-Inglismaa jahti pidamas. kühmsood täiesti vaipsood reostunud. kaduda. Kasutatud allikad: 1. https://et.wikipedia.org/wiki/Aabasoo 2. http://www.soo.ee/sood-maailmas 3. https://www.buglife.org.uk/advice-and-publications/advice-on-managing-bap-habitats/blanket- bog 4. http://www.landcareresearch.co.nz/publications/factsheets/rare-ecosystems/wetlands/blanket- mires 5. https://www.wildlifetrusts.org/wildlife/habitats/blanket-bog 6. https://en.wikipedia.org/wiki/Palsa 7. https://julkaisut.metsa
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
