vahetub 13 kuu (1,2-1,5 m) tagant) · Madal veetase · Põhja- ja kaldaallikad · Hapnikurikas · Mitmekesine põhareljeef Taimekooslus · Taimestik ¼ järvest · Vesikatk · Fütoplankton - · Vesihernes niitrohevetikad · Plankton · Zooplankton - vesikirbuline · Järvkaisel · Pilliroog · Särjesilm · Hundinui · Penikeel · Valge vesiroos · Vesilääts Vesikatk Vesihernes Järvkaisel Särjesilm Penikeel Valge vesiroos Loomad ja kalad · Latikas · Tuttpütt · Linask · Sinikaelpart · Roosärg · Kõrkja-roolind · Haug · Hallhaigur · Koha · Luts · Koger
Mitmetele loomadele on ülioluline ka tiiki ümbritsev taimestik. Äsjakoorunud kiilivalmikute jaoks on aga tähtis, et tiigi ümber kasvaks tihe taimestik, kus esimesi elupäevi mööda saata ning lennuvõimeliseks saamiseni varjuda. Paljud putukad toituvad tiigiäärsete lillede nektarist. Mõned veetaimed: harilik vesihernes, harilik vesisulg, harilik vesitäht, kamm-penikeel, räni-kardhein, sõõr-särjesilm, tähkjas vesikuusk, vesikarikas, hein-penikeel, ujuv penikeel, harilik pilliroog, harilik luigelill, keraluga jne. · Loomastik konnad, kiilid, kalad, plankton ja muud vee loomad ja kahepaiksed kuuluvad samuti tiigi ökosüsteemi juurde. nnad on toiduahela oluline osa. Nad hävitavad kahjurputukaid ja on ise samal ajal toiduks suurematele loomadele. Konnade toidust moodustavad enamuse mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), nad söövad aga ka sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid
väike huumusainete sisaldus. Halotroofsed järved on tavaliselt kas osaliselt või täielikult merest eraldunud kunagised lahed. Nende sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui 1 meeter, vegetatsiooniperioodil võivad nad täielikult kuivada. Suvel soojenevad väga hästi. Järveelustik on tavaliselt liigivaene, kuid taimestiku hulk ja katvus suur. Domineerivad rannikuliigid: mändvetikad, kamm- ja hein- penikeel, niitjas penikeel ja tähkjas vesikuusk. 2) Siirdesoo, see on kesktoiteline (mesotroofne) soo ja selle toitumises on põhjavee osatähtsus väiksem; lubjavaese lähtekivimi korral moodustub juba esimese astmena siirdesoo. Siirdesoo ehk üleminekusoo ehk rabasoo on soo arengu keskmine järk; üleminek madalsoost kõrgsooks; siirdesoo on ümbruskonnaga enam-vähem samal tasapinnal. Siirdesoos on rohkem taimkatet kui rabas, kuid vähem kui madalsoos. Iseloomulikuimad taimeliigid on
Tugev tuul tekitab järske ja lühikesi laineid (tavaliselt alla 1,5 meetri) Suuri taimekogumikke leidub saarte varjus, eelkõige järve lõunapoolses osas. Taimestik on väga liigirikas. Suurtaimi on täheldatud 115 liiki. Järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, luigelille ja konnaosja Esinevad haruldased taimed nagu väike konnarohi, väike penikeel, vesinaaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel. Vetikaid üle 900 liigi. Zooplanktoneid on vähemalt 160 liiki. Rohke planktoni ja põhjaloomastiku tõttu on järv kalarohke Järves elab 37 liiki kalu. Nendest iseloomulikumad on rääbis, ahven, peipsi tint ja haug. 9 liiki kahepaikseid (nt. veekonn ja järvekonn) Peipsit kasutab igal aastal peatuspaigana üle miljoni rändlinnu (nt. laululuiged, rabahaned, suurlaukhaned)
võib seal enamasti eristada vööndeid. Järve kaldaribal kasvavad kaldataimed, mis taluvad ajutist üleujutust. . Tavalise veeseisu korral nad vees ei ole, kuid kevadel lume sulamise ajal või tugevate vihmade tagajärjel tekkiv kõrgvesi võib nad üle ujutada. Peipsi järve kaldavöötmes leidub kõige rohkem pilliroogu, kõõluslehte, harilikku konnarohtu, konnaosja, luigelille jne. Teiste taimede seas kasvab Peipsis ka hulk haruldasi veetaimi, nagu näiteks väike konnarohi, väike penikeel, vesi-naaskelleht, mõru vesipipar, punakas penikeel, ahtalehine penikeel, muda-lahnarohi, ujuv-jõgitakjas jt. Linde on järvedel ja nende ääres mitmesuguseid. Samuti on ka Peipsi üsna linnurikas järv. Siin on nähtud üle 100 liigi vee- ja soolinde. Neist on pesitsejaid ligi 40 liiki, arvukalt esineb ka toitekülalisi ja läbirändajaid. Pesitsejatest leidub enam naerukajakaid, sinikaleparte, tuttpütte, kõrkja-roolinde, tiigiroolinde ja rootsiitsitajaid. Esinevad lauk
Soovõhk ja järvekaisel • Järvkaislit kutsutakse rahvasuus ka kõrkjaks. 2.3. Ujutaimed • Ujutaimed on näiteks valge vesiroos ja kollane vesikupp. • Nende lehed ning õied on veepinnal. • Vars elastne ja painduv. VESIROOSID ON KAITSEALL! http://www.youtube.com/watch?v=_E3IeW Kollane vesikupp 2.4. Veesisesed taimed • Kasvavad üleni vees. • Osal taimedelõied veest väljas. • Näiteks vesikatk, vesikuusk ja penikeel. VESIKUUSK Vesikatk Kanada vesikatku rakke on lihtne uurida. Penikeel ja lemmel Ülesanded • http://lemill.net/content/exercises/ja rvetaimed KASULIKUD LEHEKÜLJED: http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xmaaraja.html (määraja) http://bio.edu.ee/taimed/general/inde xnimek.html (taimede kirjeldused) Allikad • Teksti aluseks on: 1) http://bio.edu.ee/taimed/general/in dexnimek.html 2) Avita ,,Loodusõpetus 5
LÄÄNEMERI 8 Läänemeri on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa.Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Suuremad lahed on Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht Suuremad saared on Sjaelland, Gotland, Fyn, Saaremaa, Öland Läänemerest üldiselt Läänemerre suubub hulk jõgesid. Suurim neist on Neeva. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt ära aurab, vahet hinnatakse u. 2000 kuupmeetrile sekundis. Soolsus Kattegatist seguneb Atlandi ookeani soolane vesi (u. 34-35 promilli) mageda Läänemere veega ning muutub seega riimveeks. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes o...
Venemaa Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad pindala on 366 000 ruutkilomeetrit Keskmine sügavus 55 meetrit Läänemere asukoht Ve s i Läänemerre suubub arvukalt jõgesid Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis Vee keskmine soolsus on 0,9% Talvel Läänemeri rannikuvesi jäätub, kuid keskmine osa on enamasti jäävaba Ta ime s tik Rohevetikas Põisadru Harilik pilliroog Ujuv penikeel Elustik Räim Lest tuttvart Alk Viiger Hallhüljes Läänemere ohud ja kaitse Läänemerd ohustavad naftareostused, toiteained, olmeveed ja muud ümbruskonnamürgid Läänemere merekeskkonna kaitsmisega tegeleb Helsingi Komisjon e. HELCOM
Ujulehtedega taimed kasvavad kaldaveetaimedest sügavamal. risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. Fotol rohevetikas Kasutatud allikad Kollane võhumõõk : http://www.hansaplant.ee/static/catalog/pilt_1450.jpg Hundinui : http://3.bp.blogspot.com/_aBCthU1IBA8/RXMEnLfFB1I/AAAA AAAAAAU/zTBnmeHdXQA/s1600/hundinui
ajal kergesti läbikuivavad. * Põhjavesi on neil aladel sügaval ning seetõttu paljudele väikestele taimedele kättesaadaval. Seetõttu kasvavad seal lubja- ja kuivalembesed taimed. 1. Harilik mänd 3. Arukask 2. Harilik kuusk 4. Metsakäharik 8. Joonige alla putuktoidulised taimed: pikalehine huulhein, härjasilm, vesihernes, alpi võipätakas, kärbesõis, kaelus penikeel. 9. Mis on puisniit ja kes seal kasvavad (8 taimeliiki)? * regulaarselt niidetava rohustuga hõre looduslik puistu * väljanägemiselt sarnanevad parkidele, kuid on tunduvalt vanemad ja tekkinud looduslikult * iseloomulik a. niidukamara esinemine b. mosaiiksus suurema liituvusega laigud vahelduvad lagedamate aladega 1. harilik lubikas 5. Kortsleht 2. angerpist 6
uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. vesikarikas, konnakilbukas ujuv penikeel Eutroofne (rohketoiteline) veekogu Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt
sügavamal ● Ujulehtedega taimed on nt: valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled, roosa vesiroos ● Pildil on roosa vesiroos Veesisesed taimed ● Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. ● Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. ● Põhjataimed näiteks: vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad ● Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. ● Pildil rohevetikas Kui palju on Eestis kalu? Eesti veestik on kalade poolest üsna liigivaene. Kokku on meie vetes kirjeldatud vaid 75 kalaliiki. Need kuuluvad 13 seltsi ning moodustavad 29 sugukonda.
EESTI MAAÜLIKOOL Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Maastikukaitse ja hooldus II Kauksi puhkusepiirkond Iseseisev töö õppeaines ,,Eesti biotoobid ja nende elustik" Tartu 2012 Sisukord Käesolevas töös kirjeldan Peipsi järve äärset Kauksi puhkusepiirkonda, mis hõlmab endas mitmeid erinevaid biotoope: Peipsi järve, Rannapungerja jõge ja sealset lamminiite, Kauksi oja, nõmmemetsasid, sood, mandriluiteid. Tähtsamaiks pean käsitleda lammialasid Rannapungerja jõe ääres, valgusküllaseid nõmmemetsasid ja Peipsi järve, kirjeldades neid nii teoreetiliselt kui antud piirkonda arvestades. Lisaks eluskoosluste kirjeldusele annan lühikese ülevaate ka piirkonna asukohast, kultuurist ja puhkevõimalustest. Geograafiline asupaik ja asustus Autori piiritletud Kauksi ...
2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 10. Jõgedele iseloomulikud taimed ja loomad. Kaldaid palistavad pajustikud ja lepikud. Jõekallastele on iseloomulikud päideroog, allikmailane, luigelill, konnaosi ja laialehine hundinui. Kaldaribast kaugemal esinevad järvkaisel, jõgi-kõõlusleht ja haruline jõgitakjas. Jõgede ja ojade vees võib rohkesti leida penikeele liike, nt ujuv penikeel ja hein-penikeel, mis on üsna olulised veekogude kinnikasvamisel, räni-kardheina jt., kiirema vooluga vetes ka tüüpilisi kividele kinnitunud veesamblaid ja vetikaid (rohe-, sini- ja ränivetikad). Ülemjooksul on vool kiire ja vesi külm, planktonit seal peaaegu ei ole, zoobentoses (põhja- loomastikus) domineerivad krenobiondid (külmades allikates elavad selgrootud veeorganismid, nt ainuraksed, vähid, putukavastsed, kaanid, teod jm.); tüüpilised kalad on jõeforell ja harjus.
Harivesilik Harivesilik (Triturus cristatus) on umbes 14 cm pikk sisalikku meenutav sabakonnaline. Ta nahk on kärnkonnale sarnaselt krobeline, must või tumehall. Kõhupool on erkkollane või -oranz, mustade laikudega. Oma nime on harivesilik saanud kõrgest hambulisest harjast, mis areneb isaslooma seljale sigimisajal. Enne sigimist toimub vees omapärane pulmamäng: isasloom ujub uhkeldades emaslooma ees, väristades tagasipainutatud saba, seda vahetevahel emase poole viibutades. Emasloom muneb 300400 muna, kinnitades need ühekaupa veetaime lehtede alaküljele. Leht volditakse kokku nii, et muna peitub selle kurdude vahele. Paari nädala pärast kooruvad munadest vastsed. Pärast sigimist lahkuvad harivesilikud veekogudest kuivale maale toituma. Vastsed võivad aga veekogudesse jääda augustini. Harivesilik on veega väga tihedalt seotud kahepaikne. Veekogu suhtes on harivesilik üsna nõudlik: talle sobivad puhta, selge veega, vähemalt ...
25. Typha angustifolia ahtalehine hundinui 26. Typha latifolia laialehine hundinui 27. Typha minima väike hundinui Veetaimed 1. Hottonia palustris vesisulg 2. Hydrocharis morsus- ranae konnakilbukas 3. Lemna lemmel 4. Nuphar lutea kollane vesikupp 5. Nymphaea alba valge vesiroos 6. Nymphaea candida väike vesiroos 7. Nymphaea hybrida aed- vesiroos 8. Nymphaea tetragona kandiline vesiroos 9. Polygonum amphibium vesi- kirburohi 10. Potamogeton natans ujuv penikeel 11. Ranunculus (Batrachium) särjesilm 12. Salvinia natans ujuv salviinia 13. Stratiotes aloides vesikarikas 14. Trapa natans harilik vesipähkel
PEREKOND: takjas (Arctium) villtakjas (Arctium tomentosum) PEREKOND:ohakas (Cirsium) villohakas (Cirsium heterophyllum) PEREKOND: vesikanep (Eupatorium) harilik vesikanep (Eupatorium cannabinum) KLASS: üheidulehelised (Monocotyledoneae) SUGUKOND: konnarohulised (Alismataceae) PEREKOND: konnarohi (Alisma) harilik konnarohi (Alisma plantago-aquatica) SUGUKOND: penikeelelised (Potamogetonaceae) PEREKOND: penikeel (Potamogeton) ujuv penikeel (Potamogeton natans) SUGUKOND: liilialised (Liliaceae) PEREKOND: ussilakk (Paris) ussilakk (Paris quadrifolia) PEREKOND: leseleht (Maianthemum) leseleht (Maianthemum bifolia) SUGUKOND: laugulised (Alliaceae) PEREKOND: lauk (Allium) murulauk(Allium schoenoprasum) SUGUKOND: võhumõõgalised (Iridaceae) PEREKOND: võhumõõk (Iris) kollane võhumõõk (Iris pseudacorus)
risoomidesse. Ujulehtedega taimed on nt : valge vesiroos, kollane vesikupp, lembed, vesikupp, penikeeled. 6 Veesisesed taimed Kasvavad kõige sügavamal. Veesisesed taimed ehk põhjataimed kasvavad üleni vees. Neid kasvab ka üsna kalda lähedal. Nad kasvavad seal kus on piisavalt päikesevalgust, mis põhjani ulatub. Põhjataimed näiteks : vesikatk, vesikuusk ja penikeel. Vetikad Vees kasvab palju erinevaid vetikaid. Nad kinnituvad veekogu põhja või kivile. Üks põhi liike on niitvetikad. Seal vees kus on palju toitaineid on neid tohutul hulgal. 7 Fotol rohevetikas 8
PEIPSI JÄRVE ELUSTIK TALLINNA ÜLIKOOL Triin Rannak 1. Peipsi järv o Koosneb 3 osast: - Peipsi järv (Suur- ja Külmjärveks) - Pihkva järv - Lämmijärv (Soejärv) o Looduslik piir Eesti ja Venemaa vahel o - Kauba- ja sõjatee viikingiajast - Säilinud maakaartidel on järve kujutatud al 16. Saj. o Tähtsus kahanenud veeteena, mitte aga kalajärvena ja puhkealana. o Pindalat (3555 km2) neljas järv Euroopas Eestis suurim järv 2. Peipsi järve elustik o Peipsi järvest leitud: - 122 liiki suurtaimi - üle tuhane liigi vetikaid - 300 liiki planktoniloomi - üle 400 liigi põhjaloomi - 34 liiki kalu, sõõrsuid o Järve rannikul: - 9 liiki kahepaikseid - 6 liiki roomajaid - 266 liiki linde - paarkümmend liiki imetajaid 2.1 Peipsi j...
Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesi- roose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofse toitelisusega (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofse toitelisusega (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite-akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog,
vesikuppe ja vesiroose, kaelus penikeelt osatähtsus: 9% uuritud järvedest segatoiteline, rohketoiteline (eutroofne) toitelisus: biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv vee värvus: kollakas või rohekas küllaltki tiheda taimestikuga, enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved leidub: valdavalt Madal-Eestisiseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas osatähtsus: uuritud Eesti järvedest 36,6% soolatoiteline (halotroofne). madal, merest suhteliselt hiljuti eraldunud või sellega ühenduses olev rannalõugas (laguun) toitelisus: vees leidub rohkesti kloriide ja sulfaate veekogu põhja katavad mändvetikad, sageli esinevad tüsedad ravimudakihid leidub: Mullutu ja Oesaare laht
Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed Soo-alss alss lõikeheinalised kõrreliselaadsed Tupp-villpea villpea lõikeheinalised kõrreliselaadsed Harilik oder oder kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik kastehein kastehein kõrrelised kõrreliselaadsed Harilik lumikelluke lumikelluke amarüllilised asparilaadsed
Tartu Ülikool Geograafia osakond ÄHIJÄRVE HÜDROKEEMILISED PARAMEETRID AASTATEL 2000-2011 Seminaritöö Õppeaines Eesti veed Juhendaja: Tartu 2012 1 SISUKORD: SISSEJUHATUS.............................................................................................................3 1. METOODIKA ............................................................................................................4 2. TULEMUSED.............................................................................................................5 3. ANALÜÜS................................................................................................................11 KOKKUVÕTE.................................................................................................................
Välivaatluse tulemusena esinesid vaadeldaval lõigul järgmised taimeliigid: · harilik varsakabi Caltha palustris L. ; · harilik jõgiputk Sium latifolium L. ; · harilik kuuskhein Hippuris vulgaris L. ; · harilik luga Juncus effusus L. ; · kraavluga Juncus ranarius L. ; · ahtalehine hundinui Typha angustifolia L.; · kollane vesikupp Nuphar lutea (L.) Sm.; · ujuv penikeel Potamogeton natans L.; · kähar penikeel P. crispus L.; · harilik pilliroog Phragmites australis (Cav.)Trin. Ex Steud. ; · räni-kardhein Ceratophyllum demersum L.; · seaohakas Cirsium oleraceum (L.) Scop; · jõgi-kõõlusleht Saggitaria sagittifolia L.; · harilik konnarohi Alisma plantago-aquatica L.; Kaldaääri ääristasid paju ja sanglepa võsastikud. Esines ka karjamaid, kus paiknesid üksikud kased ja muud lehtpuud. Põhja kaldal domineerisid segametsad vaheldumisi elamutega.
Mõrtsuka järv Valga maakonnas, Otepäält 6-8 km põhja pool asub Päidla järvestik, millesse kuuluv Mõrtsuka järv asub Uibujärvest 0,5 km põhja pool. Selle põhja-lõuna suunas pikliku järve absoluutne kõrgus on 98 m, pindala 19,7 ha, (osadel andmetel 23,8 ha, seega tundub, et pindala on aastatega suurenenud?) suurim sügavus järve keskosas 5,4 m (keskmine sügavus 3,7 m). Mõrtsuka järv on teise nimega Väärsi järv.Järve veepinda on kuuekümnendail aastail alandatud umbes 0,5 m võrra. Ümbruses on ilusaid keskmise kõrgusega saviseid moreenkünkaid: idas Pärdi- ja Liisukärja mägi, läänes Ruunamägi, lõunas Lutsumägi. Järve kallastel leidub põlde, metsi ja niite. Kaldad on enamasti lausad, kohati järsud. Silmapaistvalt palju on liivast ja kruusast kaldavöödet. Mudast põhja esineb edelasopis; kirdeosas on vees suuri kive. Sissevool on lõunast Uibujärvest, natuke vett toob Kakkoja ka idast. Loodekalda juures on allikas. Suurvee...
blankets, mattresses, winter clothing ✔ Their excrement can be used as a fertilizer to help with crop and grass growth ✔ Also hunted for meat ✗ Very territorial; will violently peck when they feel threatened ✗ Crop pests ✗ Carry avian influenza – linnu gripp Ecosystem roles ● Host several parasites – heartworms, guinea worms, gizzard worms, avian malaria ● Have mutualistic relationship with sago pondweed - penikeel ● Use pondweed as a food source during migration; disperse pondweed, causing its population to expend References ● http://www.eestiloodus.ee/artikkel1838_1806.html(KIK 2007:1) ● https://www.rspb.org.uk/discoverandenjoynature/disc overandlearn/birdguide/name/b/bewicksswan/ (rspb 2015:1) ● https://en.wikipedia.org/wiki/Tundra_swan (Wikipedia 2016:1) ● https://en.wikipedia.org/wiki/Whooper_swan (Wikipedia 2016:1) ● https://en
Lihula Gümnaasium MATSALU LAHT referaat Koostaja : Andra-Liis Junker Juhendaja : Marje Loide Saastna 2012 Sisukord Matsalu looduse uurimisloost...................................................................................................3 Matsalu lahe kirjeldus...............................................................................................................4 Matsalu lahe veetaimestik...........
E - veesisesed taimed, kes kinnituvad veekogu põhja; F - vees vabalt ujuvad taimed. Näiteks järve taimestiku võib eelnevalt esitatu põhjal jaotada järgmiselt: A - pilliroog, mürkputk ja harilik soosõnajalg; B - pilliroog, laialehine hundinui, ahtalehine hundinui, mürkputk ja konnaosi; C - väike vesiroos, kollane vesikupp, ujuv penikeel ja valge vesiroos; D - väike lemmel, konnakilbukas ja vesikarikas; E - kanada vesikatk, harilik kuuskhein, ujuv penikeel ja keermikvetikas; F - klorella ja koppvetikas. Veetaimede kergesti painduv vars on nende kohastumus eluks vees: vee tihedus on õhu tihedusest suurem ja see aitab taimel säilitada püstist asendit. Ujulehtedega taimedel on õhulõhed enamasti lehe ülaküljel, sest lehe alakülg on vees, kus hapniku sisaldus on tunduvalt väiksem. Suur osa veetaimi levib vee abil
Tartu Kivilinna Gümnaasium Eesti järved Referaat Tartu 2012/2013 Sisukord Sisukord 2 Sissejuhatus 3 Järvede teke 4 Peipsi järv 5 Võrtsjärv 6 Rõuge Suurjärv 7 Ülemiste järv 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud allikad 11 Sissejuhatus Referaat koosneb viiest peatükist, millest esimene peatükk selgitab järvede tekkimist ning neli järgmist kirjeldavad eripalgelisi Eesti järvi. 2 Kirjeldatud järvede valikul on arvestatud nende eripära. Referaadis on esitatud üldine ülevaade nelja Eesti järve...
Kibe tulikas R/M Reuma ja sügeliste raviks Lepiklill R/M Köha, palavik Lõhnav R/M aitab venituse ja ülepingutuse korral, tarvitatakse teena. maarjahein Palderjan R/M Sookail R/M Kalmus R/M Kollane vesikupp M/R Sinilill M/R Kollane kuldtäht - - Suureõieline - - kellukas Tõrvalill - - Ujuv penikeel - - Pääsusilm - - Naat - - Pilliroog - - Malts - - Jänesekapsas Suurelhulgal Halvatab neerude tegevust kahjustav Põdrakanep V/R Kullerkupp Mürgine Maikelluke Mürgine Rukkilill Ravimtaim Pohl Ravimtaim Kollane karikar ravim Paiseleht ravim
Soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. 4. Düseutroofne (segatoiteline) järv on kollakat või rohekat tooni veega ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. 5. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu sisaldab rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite Eesti elustik ja elukooslused 3 akumuleerumise tagajärjel. Esinevad peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud järvedest. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui,
soontaimed puuduvad või esineb hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Osatähtsus: 9% uuritud järvedest *Segatoiteline Toitelisus: Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Vee värvus: kollakas või rohekas Küllaltki tiheda taimestikuga.Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved Leidub: Valdavalt Madal-Eestis Iseloomulikud liigid: ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas ,konnakilbukas jt Osatähtsus: 36,6% uuritud Eesti j. *Rohketoiteline (eutroofne)- Toitelisus: rohkesti mineraal- jaorgaanilisi aineid, teiste hulgaskaltsiumisooli Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Leidub: peamiselt Kõrg-Eestis Iseloomulikud liigid: Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui,
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms. Amfiibsed taimed on need, keda ei saa kindlalt liigitada ühe rühma alla - võivad edukalt elada: vee all, ujulehtedega liigina, kaldataimena (hein-penikeel); ujulehtedega või kaldataimena (vesi- kirburohi); vee all või kaldataimena (väike konnarohi). Teatav amfiibsus on omane enamikule veetaimedele. Hüdrofü...
maksasamblad, nt ujuv võsusammal, rabamüülia – „samblakõrb“ – madalsoosamblad nt. täht- kuldsammal, tavasirbik, teravtipp, viltulmik, rabapeenardel ka metsakäharik ja laanik. -siis kaduma rabade tohttaimed ja puhmad – lausaliselt alpi-jänesvilla – madalsoode taimi, umbrohtusid, isegi lubjarikaste madalsoode taimi: soo-neiuvaip, kärbesõis. Laugastes ja älvestes – skorpionsammal, mändvetikad, ujuv penikeel. -laukasse elama järveselgrootud, sh teod ja karbid. NIIDUD Niit on puudeta või väheste puudega ala, kus kasvavad põhiliselt rohttaimed. Kui puid ja põõsaid on 10-50%, on tegu puisniiduga. See on üleminekuastmeks niidu ja metsa vahel. Rohumaa – see hõlmab lisaks niitudele ka heina- ja karjamaid. Inimmõju alusel võib niidud jaotada: -pool-looduslikeks -kultuurniitudeks Kasvutingimuste alusel jaotatakse niidud 4 suurde rühma: -aruniidud -lamminiidud
Põllumajandus- ja keskkonnainstituut VAGULA JÄRV, VÕHANDU JÕGI JA MADALSOO iseseisev töö Koostaja: Juhendaja: Tartu 2014 Sisukord Üldine asukoha iseloomustus......................................................................................................3 Vagula Järv..................................................................................................................................4 Võhandu jõgi...............................................................................................................................6 Madalsoo Vagula järve ümbruses................................................................................................8 Kasutatud allikad.....................................................................................................................
suur käopõll (Listera ovata) käopõll (Listera) käpalised (Orchidaceae) harilik kalmus (Acorus calmus) kalmus (Acorus) kalmuselised (Araceae) soovõhk (Calla palustris) võhk (Calla) võhalised (Araceae) harilik konnarohi (alisma konnarohi (Alisma) konnarohulised (Alismataceae) plantago-aquatica) rabakas (Scheuchzeria rabakas rabakalised palustris) (Scheuchzeria) (Scheuchzeriaceae) ujuv penikeel (Potamageton penikeel penikeelelised natans) (Potamogeton) (Potamogetonaceae) ahtalehine hundinui (Typha hundinui (Typha) hundinuialised (Typhaceae) angustifolia) lihtjõgitakjas (Sparganium jõgitakjas jõgitakjalised (Sparganiaceae) emersum) (Sparganium) karvane piiphein (Luzula piiphein (Luzula) loalised (Juncaceae) pilosa)
Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk. 280-281)
1) Järjesta puud Hb, Ja, Kp, Ks, Ku, Lm, Lv, Mä, Pn, Sa, Ta, ja Va kasvukoha valgustatuse vajaduse järgi vastavatesse rühmadesse. Valguslembesed: Hb, Ks, Mä Poolvarju taluvad: Lm, Lv, Sa, Ta Varjutaluvad: Ja, Kp, Ku, Pn, Va 2) Taim. Milline on taime energiaga varustamise viis ja energia kasutamise mehhanism raku tasandil? Taimed on autotroofsed organismid mis omastavad süsinikdioksiidi, vett ja muid anorgaanilisi aineid ning sünteesivad neist päikeseenergia abil orgaanilist ainet ja vabastavad hapnikku. Fotosünteesi käigus saadud suhkrud (glükoos on organismi peamine energiaallikas) lagundatakse (dissimilatsioon) rakuhingamise käigus. Glükoosi lagundamine rakus viiakse lõpuni mitokondrites ning saadud energia talletatakse ATP-na, mida saab kasutada edasises metabolismis . 3) Loom. Milliseid aineid vajab loom energia saamiseks, kuidas ja kus vabaneb energia raku tasandil? Loomad vajavad energia saamiseks taimede poolt sünteesitud orga...
BIOLOOGIA Konspekt taimedest XII klassile 2000/2001 2 1. Taime ehitus 1.1. Taime koed Algkude ehk meristeem. Sellest kujunevad kõik teised rakud. Neil on võime piiramatult paljuneda ja programmeerida ennast ükskõik milliseks teiseks koeks. Algkoerakke jagatakse: 1) tipmine algkude esineb varte ja juurte tippudes. 2) külgmine algkude ehk kambium paksendavad taimi. 3) vahealgkude see on lülidest koosnevatel taimedel. 4) haavaalgkude ehk kallus Kattekude. Kattekoed on tavaliselt taimede pealmised koed, mis kaitsevad taime organeid. Rakud on kattekoes tihedalt üksteise kõrval. Kattekude jagatakse: 1) epiderm üherakuline ja koosneb elusatest rakkudes, epidermi katab vaha kiht, mis koosneb orgaanilistest ainetest ja surnud rakkudest. Epidermi juurse kuuluvad veel karvakesed ja õhulõhed. 2) korkkude sekundaarne kattekude, mis on tekkinud deformeerunud ja surnud epiderm rakkude asemele, korgi ra...
Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus-penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis, moodustavad 36,4% uuritud Eesti järvedest
Kaldapiirkonna taimed: 1. Kaldataimed- kaldaveetaimed ehk helofüüdid on need taimed ,mille alamosa asub kevadest sügiseni vees. Sügisel taimede maapealsed osad surevad ja ebasoodsad perioodid (tavaliselt talve) elavad nad üle mudas asuvate uuenemispungade kaudu. Nt Varsakabi, harilik parthein, hundinui. 2. Veetaimed ehk hüdrofüüdid on taimed, mis on kohastunud eluks veekeskkonnas. Ujulehtedega taimed: kollane vesikupp, tume särjesilm, ujuv penikeel, valge vesiroos. Veesisesed taimed: harilik vesihernes,vesikarikas, harilik vesitäht Fütoplankton: · Vees hõljuvad mikroskoopilised vetikad- taimne hõljum e fütoplankton · Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud:
Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7] 7 Joonis 3. Kuradikäpp Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas Karula kõrgustikult ja rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti Punase Raamatu liike on tuvastatud 8: balti sõrmkäpp, täpiline sõrmkäpp, Russowi
ja sood. Kõrgemaid taimi on üle 300 liigi, neist haruldasemad on mitmesugused kollad, kaunis kuldking, kuradikäpp, ainulehine soovalk, künnapuu, käokuld ning vesiroosid. [7] Joonis 3. Kuradikäpp Liigiliselt on kõrgustiku metsad väga mitmekesised ja vahelduvad kiiresti. Karulas kasvavad Eesti kõige tootlikumad männipuistud. Järvedes, eriti Koobassaare järves, on haruldasi kõrgemaid veetaimi, näiteks punakas ja niitjas penikeel ning lamedalehine jõgitakjas. [8] 7 Joonis 4. Lamdaleheline jõgitakjas Karula kõrgustikult ja rahvuspargist on leitud 431 erinevat soontaime. Puu- ja põõsarinde liike on leitud kokku 38. Nendest kuuluvad kaitse alla harilik näsiniin ja künnapuu. Puhma-rohurinde liike on leitud kokku 393. Eestis kaitsealuseid liike esineb nimekirjas 30, neist Eesti
uuritud järvedest. Soontaimed puuduvad või kasvab hõredalt vesikuppe ja vesiroose, kaelus- penikeelt jt. Samasse tüüpi kuuluvad rabalaukad. Düseutroofsed (segatoitelised) järved - Vesi on kollakat või rohekat tooni ja küllaltki tiheda taimestikuga. Enamasti soojärved või mudase põhjaga soostuvad järved. Biogeenseid- ja orgaanilisi aineid rohkesti, ent mineraalainete sisaldus varieeruv. Valdavalt Madal-Eestis, uuritud Eesti järvedest 36,6%. Tüüpilised taimeliigid on ujuv ja pikk penikeel, kollane vesikupp, väike vesiroos, vesikarikas, konnakilbukas jt. Eutroofne (rohketoiteline) veekogu - Vees rohkesti mineraal- ja orgaanilisi aineid, teiste hulgas kaltsiumisooli. Kujunenud oligotroofsetest järvedest biogeensete ühendite akumuleerumise tagajärjel. Kaldavööndi ja veesisene taimestik väga liigirikas, tavalised on pilliroog, järvkaisel, laialehine hundinui, vesikupp, vesiroosid, räni-kardhein jt. Neid leidub peamiselt Kõrg-Eestis,
TARTU ÜLIKOOL ÖKOLOOGIA JA MAATEADUSTE INSTITUUT ZOOLOOGIA OSAKOND HÜDROBIOLOOGIA ÕPPETOOL Taavi Porkveli MEREKAITSEALADE VÕRGUSTIKU LOOMISE ALUSED JA RAHVUSVAHELINE KOOSTÖÖ LÄÄNEMERE TINGIMUSTES Bakalaureusetöö Juhendaja: Tiia Möller TARTU 2013 Sisukord Sissejuhatus ................................................................................................................................ 3 1 Merekaitsealad ........................................................................................................................ 4 1.1. Ajalugu ja merekaitsealade vajadus ................................................................................ 4 1.2. Mõiste ja aspektid merekaitsealade loomisel .................................
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................................ 2 Suurjärv Võrtsjärv.................................................................................................................................. 3 Veereziim........................................................................................................................................... 3 Elustik................................................................................................................................................ 4 Ökosüsteemi seisund.......................................................................................................................... 4 Väikejärved............................................................................................................................................ 5 Kujunemine..........
varieeruv. Talluse harude tippudes olevates anteriidides arenevad liikumisvõimetud isassugurakud. . Viljastumine saab aset leida ainult vees. Munarakud arenevad pudeljas kujuga emassuguorganis. Pärast viljastumist ei jää sükoop puhkeolekusse vaid areneb edasi. Erinevatel vetikarühmadel toimub see erinevalt, kuid arengu lõpp- produktiks on kõigil karpospoorid. Nendest kasvab lõpuks uus taim. 10. KÕRGEMAD TAIMED kõrgematest taimedest esineb Läänemres merihein, penikeel, hanihein, heinmudad, pilliroog, kõrkjad jt. Kõrgemad taimed piirduvad tavaliselt madalate riimveeliste lahtedega. Ainsana tungib kaugemale avamerre marihein. See rohekas taim kasvab enamasti Taani vetes, kuid meil võib teda tihedamini kohata Saare- ja Hiiumaa ümbruses. Leviku põhjapiiriks on Ahvenamaa. Põhja lahes merihein puudub, Soome lahes esineb kohati ja paljuneb enamasti vegtiivselt. Leviku piirid olenevad pemiselt soolsusest mitte temperatuurist
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd Primaarprodutsendid on autotroofid, s.t. nad valmistavad orgaanilist ainet anorgaanilistest lähteainetest. Fütobentos ( põhjavetikad ja soontaimed) maailma veekogu...
MULDKESKKOND Muld kui oleluskeskkond Muld on maakoore pindmine kobe kiht, mida kasutavad ja mõjutavad organismid ning mida kujundavad ümber organismide jäänuste muundumise saadused. Kivimitel, mis moodustavad maakoore, algas mulla kujunemine siis, kui maismaal hakkas arenema elu ning toimuma orgaanilise aine süntees, muundumine ja lagunemine. Praeguses biosfääris on muld olulisemaid komponente, sest mulla areng on seotud elu (eriti taimede) arengu ja täiustamisega. Mida suurem on mulla viljakus (võime varustada rohelisi taimi vee ja mineraaltoitainetega ning taimejuuri hapnikuga), seda suurem on taimkatte produktiivsus ja tagasiside mullale. Seetõttu on muld ka tootmisvahend põllu-ja metsamajandusele; muld ei vanane eha kulu, kuid vajab hooldust. Rohelistele taimedele on muld kinnituspinnaks (substraadiks) ja osaliseks oleluskeskkonnaks (meediumiks), kus toimub...
kõrrelised 133 Liigirikkad hunditubakas 154 lõikheinalised 103 perekonnad: tarn 69 roosõielised 87 võilill 31 ristõielised 78 penikeel 22 liblikõielised 72 paju, mailane, tulikas 20 mailaselised 60 luga, kannike 19 huulõielised 55 kortsleht, kirburohi 17 nelgilised 53 tulikalised 40
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
