muld või toiduaine loetakse saastatuks (reostatuks). Veekogudes oleneb LPK sellest, milleks vett kasutatakse (olme, kalamajandus). LPH lubatud piirheide heitveega veekogusse või juhtmesse lastava ainehulga normatiividega või rahvusvaheliste lepetega seatud ülempiir. LPH kindlaksmääramisel arvestatakse veekasutuskohas lubatud piirkontsentratsiooni ja veekogu isepuhastumisvõimet. Saastatust peetakse inimtekkeliseks, kuid sellegi poolest leidub ka looduslikke saastajaid. Atmosfääri saastumine ja kaitse Atmosfääri saastumise all mõistetakse sinna inimese või looduse tegevuse tagajärjel sattunud või tekkinud aineid, mille kontsentratsioon ületab tavapärase pikaajalise keskmise, või ainetega, mida atmosfääris tavaliselt ei esine. Looduslikest allikatest võib nimetada vulkaanilist tegevust, metsatulekahjusid, liivatorme, tolmutorme (algpõhjus inimtekkeline). Inimtekkelised saasteallikad on kõikvõimalikud inimese tegevused, mille tulemusena satub õhku
Saastumine Saastumist üldiselt tuntakse kui reostumist ehk inimtegevuse tagajärjel tekkinud kahju loodusele ja keskkonnale. Reostust loetakse õhu, vee, pinnase saastumiseks. Enamus saastused on põhjustatud kahjuks inimeste poolt. õhu saastamine; Õhku saastavad ained: tuhk, tahm, aerosooli, metaan, süsihappegaas. Suurimad saastumised tulenevad näiteks vulkaanidest, fossiilsete kütuste põlemisest, kaevandamisest ning põllumajandusest. osoonikihi kahanemine; Osoonikihis valitsevat tasakaalu on rikkunud mitmesugused inimese poolt atmosfääri paisatavad keemilised ained. Eelkõige kahjustavad osoonikihti oma osooni lagundava toimega kloori- ja broomiühendid nagu klorofluorosüsivesinikud (CFC-dena), haloonid ning teised külmutusseadmetes, aerosoolides, tulekustutites, lahustites, kahjuritõrjes, vahutekitajatena kui ka muudel otstarvetel kasutatavad tööstuslikud kemikaalid. globaalne soojenemine; On maakera ke...
· lenduvad orgaanilised ühendid, millega on valesti ümber käidud Anorgaanilised ained · raskmetallid · happelised ühendid (eriti vääveldioksiidid tuumaelektrijaamadest) · keemiline saaste, mis on tekkinud tööstuses · väetised (eriti nitraadid ja fosfaadid), mis on tekkinud põllumajandustegevusega · muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt Raidoaktiivne reostus Radioaktiivne reostus ehk radioaktiivne saastumine on saastumine, mis seisneb radiaktiivsete osakeste sattumises pinnasesse, veekogudesse,atmosfääri või elusorganismidesse. Radioaktiivse reostuse potentsiaalseteks allikateks on õnnetused tuumaelektrijaamades või tuumajäätmete transpordil või ladudes. Lämmastiksaaste Lämmastiksaaste on keskkonnaprobleem, mida põhjustavad lämmastikühendid. Kuigi lämmastik on eluslooduse jaoks oluline toitaine, on selle liiga suur kontsentratsioon
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
Radioaktiivne saastumine Robert Derevski 12E Ülevaade · Ääretult ohtlik saaste liik · Radioaktiivsuse mõõtmisühik Sv, norm 2-8 mSv aastas · Igas riigis erinev radioaktiivsuse tase, Eestis 2,5 mSv/a Ukrainas kuni 15 mSv/a Soomes kuni 9mSv/a Ülevaade · Radioaktiivsus keskkonnas: looduslik (uraan, plutoonium) tehislik (tuumarelvad, -jaamad) · Ohtlikud radioaktiivsed isotoobid (tuntumad nt. strontsiumi, tseesiumi, koobalti isotoobid) Saastumise põhjused · Radioaktiivse pilvega kaasnevad sademed · Inimviga radioaktiivsete ainete käitlemisel · Tehnogeensed katastroofid · Tuumarelvade kasutus/katsetamine Saasteallikad Eestis Endised saasteallikad: · Paldiski tuumaalveelaevade baas · Sillamäe uraanikaevandus Hetkel aktiivne: · Tammiku radioaktiivsete jäätmete hoidla (endise nimega Saku) Mõju · Elusorganismidel kiiritustõbi, pärilikud või kroonilised haigused · Ümbritseva keskkonna radioaktiivne saastatus ja elukõlbm...
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket.
Keemia ja elukeskkond Referaat Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni
Õhu saastumine Karl Gregori Kadatski Õhu saastumise allikad Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades) Küllaltki uus mõiste - inimtekkeline müra saaste. Saastunud õhu väljanägemine Nähtava saaste korral on õhus erinevat värvi suitsu. Vahel ka tihedalt veeauruga ühinenud happeid (tekib sudu) Päikesekiirgus hajub. Vahel on tunda värskest õhust erinevat ebameeldivat lõhna. Võib tekkida happesademeid. S uured tahma osakesed võivad laskuda erinevatele pindadele. Kus on enamasti saastunud õhk? Looduslikult saastunud õhk on pärast vulkaanipurskeid metsapõlenguid jne. Inimtekkeline saastunud õhk esineb suurte tehaspiirkondade ja tiheda transport- liiklusega aladel. Saastunud õhu kahjulikkus inimesele Rikub tervist Vähendab eluiga Suurem vastuvõtlikus erinevatele haigustele Tekitab halva enesetunde Saastunud õhu kahjulikkus maapinnale ja taimestikule Happesademete ...
· Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu. Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse. Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se
................................................................................................2 Mis on muld?............................................................................................................................. 3 0.1 Muldade määramine..........................................................................................................4 0.2 Mulla tähtsad ja iseloomulikud omadused on:..................................................................4 0.3 Mulla saastumine.............................................................................................................. 5 Mis on põhjavesi?...................................................................................................................... 6 2.1 Põhjavee saastumine ja tagajärjed....................................................................................7 2.2 Saastunud vee tekitatud haigused..................................................................................
MULLA JA VEE SAASTUMINE Maris Jõpiselg ja Emma Trumm Kärdla ÜG 13.05.2010 Mulla ja vee saastumise tegurid Keskkonna mürgid Olmeveed Laevad KESKONNAMÜRGID Põllumajanduses, tööstuses, olmes ja mujal kasutatavad keemilised ained, mis ei lagune kiiresti ja jäävad keskkonda. Taimedelt ja mujalt levivad mürgid edasi loomadele. Loomadele tekitab see närvi- ja luukahjustusi. OLMEVEED Tahkete jäätmete kõrval tekib üha rohkem vedelaid jääkaineid, millega kaasneb veekeskkonna reostus. Toiduahelate kaudu mõjuvad olmeveed paljudele organismidele, võib hävida suur osa planktonist, hukkuda kalade mari ja maimud, neil võivad tekkida väärarendid. LAEVAD Veekogud jõed, mered ja ookeanid on inimene muutnud olulisteks transporditeedeks Laevadega veetakse tohututes kogustes ohtlikke kemikaale , mis keskkonda sattud...
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna
Saastumine: põhjused ja tagajärjed Mis on saastumine? Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Õhu saastumine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level (1) Põhjused Fossiilkütuste põletamine Tööstusprotsessid ja lahustite kasutamine Põllumajandus (loomasõnnik, kunstväetised) Jäätmekäitlus Vulkaanid, metsapõlengud, välk (2)
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi.
Vee saastumine ja puhastamise võimalused Vee saastumine · Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. · Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Saastumise tüübid · Mehaaniline · Keemiline · Bioloogiline · Soojuslik Et vältida liigset veereostust: · Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi.
Vee saastumine ja selle vältimine Vee saastumine Veereostus ehk vee saastumine on suure hulga saastunud vee jõudmine inimtegevuse tagajärjel veekogudesse (järve, jõkke ookeanisse jt) või põhjavette (põhjaveereostus) Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline Soojuslik Reostusained Reovesi võib sisaldada nii orgaanilisi kui ka anorgaanilisi aineid ja ühendeid Orgaanilisi aineid ins e ktiid id , h e rb its iid id ja m itm e d te is e d ke e m ilis e d m ürg id
Vee saastumine ja selle vältimine Laura Tumala 9b Veekogude peamised saasteallikad Tööstusheitveed Põllumajandusheitveed Kommunaalheitveed Atmosfääriheitveed Saastumise tüübid Mehaaniline Keemiline Bioloogiline soojuslik Happesademed sademed, mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam. Happevihmad on tõsine keskkonnaprobleem, mis põhjustab probleeme kaladele ja taimestikule ning hävitab arhitektuurimälestisi. Happelisemate sademete tekkes on peasüü inimesel. Vetikad Järve vees on liiga palju toitesooli, mis madalas, soojas ja seisvas vees loovad head tingimused vetikate massiliseks paljunemiseks. Vetikate vohamist ja kalade suremist aitaks vähendada ilma jahenemine, vihm ja tuul. Eestis laialt levinud kalaliikidele peetakse kriitiliseks piiriks 25°C vee soojakraadi. Liigse veereostusevältimiseks Ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli,...
Atmosfäär Õhu saastumine Erkki Madi Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü Õhu saastumine ja selle tagajärjed Peamised saasteained: Y väävliühendid, eriti SO2 Y Lämmastikuühendid(NO, NO2, ammoniaak) Y Süsinikuühendid(vingugaas CO, süsihappegaas CO2) Y Aerosool ehk tahked osakesed Inimtegevuse tagajärjel: Pinnasedtööd, näiteks maavarade kaevandamine karjäärides, põlluharimine või teedeehitus. Autode ja jõujaamade heitgaasid. Looduslikud tegurid: Tugev tuul soodustab tahke aine lendumist. Nt. Põua
VESI REFERAAT INIMESE MÕJU KESKKONNALE Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad keskkonda mitmes eri suunas: nad reostavad vett, õhku, mulda ja pinnast, saastavad olmejäätmetega keskkonda. VEE REOSTUS Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuse...
Happesademed Detsember 2005 1 Teke · Keskkonna saastumine happeliste oksiididega Äike Suured põlengud Vulkaanipursked Fossiilsete kütuste põletamine · Transport · Tööstus · Olme Detsember 2005 2 Teke Detsember 2005 3 Happesademete teke üldine skeem Detsember 2005 4 Reageerimine veeauruga · Happelised oksiidid reageerivad atmosfääris veeauruga:
Keskkond-Mida peaks tegema, et väheneks looduse ja vee saastatus Veekeskkonna ja looduse saastumine toimub peamiselt olmereovee ning tööstusreovee ja tööstuse loodusesse juhtimise tõttu ja põllumajandustegevuse käigus tekkiva tööstuse ning prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Samuti satub veekeskkonda atmosfäärist väljapestud saasteaineid. Et vältida liigset veereostust on vaja ära vala kanalisatsiooni vanu lahusteid, värve, kemikaale, vanaõli, väetisi. On ka vaja korralikult ja arukalt loodusesse paigutada jäätmeid. Mõnda asja
Mõtle globaalselt - tegutse lokaalselt Terve maailm on justkui üks tervik, mille kõik mured ja rõõmud on ühtsed ning omavahel seotud.Kahjuks aga on ikka nii ,et sõlmküsimusi on rohkem ning tekitatud kahju on üüratult suur.Tänapäeval on üheks suurimaks tüliõunaks globaalsete probleemide süvenemine. Eriti ilmatut murekoormat tekitab keskkond- selle saastumine ja hävinemine. Ümbruskonna jätkusuutlikkuse säilitamine on inimeste endi kätes. Üheks murerohkemaks probleemiks on kasvuhooneefekti kiire intensiivistumine, mis tähendab osoonikihi hõrenemist. Sellele protsessile aitab kaasa inimtegevus. Viimastel aastakümnetel on hakanud fossiilsete kütuste tarbimine kasvama,mis omakorda soodustab co2 sisalduse suurenemist atmosfääris. Atmosfääri tekivad osooniaugud ja seetõttu suureneb Maa keskmine temperatuur iga aasataga aina rohkem
- info vahetamine jm Montreali protokolli põhieesmärk on riikidevaheline koostöö, vähendamaks osoonikihti kahjustavate ainete heitmeid välisõhku ning lõppeesmärgiks nende kasutamisest loobumine üldse. Protokolli allakirjutanud riigid kohustuvad lõpetama protokolli lisades A, B ja C toodud CFC-ainete tootmise ja kasutamise 1. jaanuariks 1996. a. Arengumaadele kehtivad leebemad piirangud. Teatud piirangud on kehtestatud ka CFC-ainete ekspordile ja impordile. 6. Happevihmad ja õhu saastumine Veeringe skeem: Pilv Kondenseerumine Sajab vihma, rahet, lund Aur Aurumine Maapind Pinnavesi Jõgi järv Meri põhjavesi Happevihma tekkeprotsess: atmosfääri paiskunud vääveloksiidid ja lämmastikoksiidid reageerivad pilve veeosakestega , ja tekitavad lahjendatud happelahused. SO2+H2O=H2SO3 SO3+H2O=H2SO4 2 NO2+H2O=HNO3+HNO2
Õhu saastumine ja saastetasud, saastekvoodid. SISSEJUHATUS Õhk on elukeskkonna tähtsamaid komponente. Ülle Krigulson Ülle Krigulson Mis on õhu saastumine? Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmine õhukeskkonda. Ülle Krigulson Inimtegevuse mõju keskkonnale. Õhu saastamine osoonikihi kahanemine globaalne soojenemine pinnase saastumine vee saastumine mürgiste kemikaalide sattumine pinnasesse, vette ja atmosfääri looduse mitmekesisuse vähenemine loodusressurside vähenemine Peamised õhu saastumise allikad ja selle tagajärjed Looduse omaenda õhusaastajad (vulkaanid, metsapõlengud jne) Inimtekkelised(transport ja energia tootmis jaamades). Ülle Krigulson Tagajärjed: Väheneb atmosfääris läbipaistvus ja maapinnale jõuab vähem päikesekiirgust
SISUKORD 1. SISSEJUHATUS...............................................................2 2. 1.Õhu saastumine.........................................................3 3. 2.Happevihmad.............................................................3 4. 3.Pinnase saaste...........................................................4 5. 4.Vee saaste.................................................................5 6. 5.Jäätmed ning mida sellega tehakse..............................7 7. 6.Mida saame ise ära teha?............................................7 8. KOKKUVÕTE............................
GEO III PERIOOD II TÖÖ 1. Mis on ÕHK? õhk on gaaside segu, mis koosneb lämmastikust (78%), hapnikust (21%), argoonist (1%), CO2st (0,03%) ja teistest gaasidest (0,04%). 2. Kuidas tekib ja milleks vaja: LÄMMASTIK tekib orgaanilise aine lagunemisel vajalik toitaine taime kasvuks. HAPNIK tekib fotosünteesi käigus vajalik hingamiseks ja põlemiseks. VEEAUR tekib aurustamisel neela päikesekiirgust. CO2 tekib fossiilsete kütuste põletamisel vajalik fotosünteesiks 3. Mis on AEROSOOLID? õhus lisaks gaaside segule esinevad pisikesed tolmu, tahma ja soolaosakesed. 4. Mis on ILM? õhkkonna seisund 5. Mis on ILMA ELEMENDID? sademed pilvisus tuule kiirus ja suund õhutemperatuur õhurõhk 6. Mis on KLIIMA? pikaajaline ilmastikuolude kordumine teatud piirkonnas. 7. Millega tegeleb meteoroloogia? ilma vaatluse ja ennustamisega. ...
Loodus-ja keskkonnakaitse TÜ Narva Kolledź Maret Vihman suurtootmine võimalik. energiatõhusateks. Tagajärjed : Suurenevad maksud elektia tarbimise eest, toidukriis, nafta ja gaasiressursid lõppevad IV Vee saastumine. Põhjused: Magevett on Magevee puudus Estis on happesust Vee saastumine. Vähendada Keskkonnasaast kogu maakera veevarudest vaid 1% paljudes maakera tasakaalustab paene aluskivim. veetarbimist(säästlikult atus ja – näitajad olmevete ja tööstuse(paberi- piirkondades Autoheitgaaside kahjulikkuse tarvitada kodus). Heitvete
Puhas keskkond on inimese tervise ja heaolu seisukohalt äärmiselt oluline. Samas on keskkonna ja inimeste tervise vastastikune koostoime väga keerukas ja seda on raske hinnata. Keskkond on kõik, mis meid ümbritseb. Keskkonna moodustavad vesi, õhk, maapind, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega ning taastuvad ja taastumatud loodusressursid. Negatiivne mõju läbi inimtegevuse võib keskkonnale avalduda mitmel erineval viisil: -pinnase saastumine - osoonikihi kahanemine - globaalne soojenemine - vee saastumine - õhu saastumine - looduse mitmekesisuse vähenemine - mürgiste kemikaalide sattumine vette, atmosfääri ja pinnasesse - loodusressursside vähenemine Kõikide mõjude pikaajalise toimimise tagajärjel halveneb looduses taime- ja loomariigi kõrval ka inimeste elukvaliteet. Pinnase saastumine
Pärnumaa kutsehariduskeskus Teenindusosakond Karin Atka NIMESE MÕJU KESKKONNALE Referaat Pärnu 2011 Sisukord 1. Sissejuhatus 2 2. Keskkond 3 3. Õhu saastumine 3 4. Happevihmad 4 5. Pinnase saastumine 4 6. Vee saastumine 4 7. Kasutatud kirjandus 5 2 Inimtegevus rikub sageli looduse tasakaalu. Inimene võib keskkonda kahjustada näiteks arutult metsa raiudes, õhku ja vett reostades, kõrbete tekkimisele kaasa aidates. Kui kahjustused lähevad üle piiri, satub ohtu kogu maakera ning Maa võib muutuda hoopis elutuks planeediks. Inimmõjud võivad keskkonda mõjutada positiivses või negatiivses plaanis. Inimesed mõjutavad
Kool Inimtegevuse mõju keskkonnale Referaat KOOSTAJA: NIMI RÜHM:NIMI JUHENDAJA: NIMI 2015 SISUKORD • Sissejuhatus • Õhu saastumine • Osoonikihi kahanemine • Globaalne soojenemine • Pinnasse saastumine • Vee saastumine • Loodus mitmekesisuse vähenemine • Kokkuvõte • Kasutatud materjal SISSEJUHATUS Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind, taastuvad ja taastumatud loodusressursid, taimestik, loomastik ja inimesed koos nendevaheliste vastastikuste suhete ja mõjudega.
Pelgulinna Gümnaasium Õhu saastumine Anna Savalainen 9A Tallinn 2011 Sisukord Õhu saastumine( üldiselt,happesademed )...............................................................................lk3-4 Süsihappegaas,osoon,müra......................................................................................................lk 4 Õhu saastumine Eestis.............................................................................................................lk 5 Pildid........................................................................................................................................lk 6 Kasutatud kirjandus.................................................................................................................lk 7 Õhu saastumine
Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid.
hiljem veekogudesse. Väetiste toimel hakkavad veekogudes vohama vetikad, mille tulemusena võib tekkida hapnikupuudus. Seda nähtust nim. eutrofeerumiseks. 4)Soojusreosstus Üks eriline saastuse liik on soojus-reostus. See on keskkonna reostumine soojuseks muundunud energiaga, nüüdisajal eelkõige elektrijaamade jahutusvee ja tööstuslike heidete vahendusel. Aleksander Andrejev AT112 2 ÕHU REOSTUMINE Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda
mineraalidega moodustades pulbrilise aine, kipsi, mille vihm saab kergelt ära uhuda. Happevihmad võivad kahjustada maju, raudteerööpaid, lennukeid, autosid, metallist sildu ja maa-aluseid torusid. Praegu nii raudtee tööstus ja lennufirmad peavad kulutama palju raha, et parandada happesademete poolt põhjustatud korrosiooni. Samuti, happesademete tõttu on mitmed silmmad kokku varisenud. 3. Õhusaaste 3.1. Olemus ,,Õhusaastus ehk õhu saastumine on inimestele ja/või teistele organismidele kahjulike looduslike ja inimtekkeliste ainete jõudmineõhukeskkonda. Tahtlikult õhku lastud kahjulike ainete puhul räägitakse õhu saastamisest. Õhusaaste moodustavad looduslikud ja inimtekkelised atmosfääris olevad gaasilised, tahked ja vedelad osakesed, mis mõjutavad negatiivselt atmosfääri omadusi. Saastatud õhk võib mõjuda halvasti inimeste või teiste organismide tervisele ja heaolule, aga õhusaasteks
Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutumine, teatud liikide eelisküttimine, maastiku killastumine Lahendused: Hävimisohus olevad liigid tuleb võtta kaitse alla, säilitama haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Erosioon- Mulla uuristamine ja lihvimine tuule, vee ja jää poolt.Mullastiku looduslik ärakanne(paduvihmad, vooluveed, temeratuuri kõikumine, tuul) Tagajärjed: mullastiku hävimine, maaalade kõlbmatuks muutumine. Lahendused: oskuslik maaharimine, tuulekaitseribad.
TUUMA- JA AATOMPOMM Jaanika Parm Katre Suits 11a Mis on tuumapomm? · Tuumapomm = tuumalõhkepea + kandur · Tuumapommi lõhkepea võimsust mõõdetakse kilotonnides (kT) või megatonnides (MT) Kuidas toimub plahvatus? Tuumapommi kandurid Tuumaplahvatus õhus Maapealne tuumaplahvatus Kahjustatavad mõjud · Valguskiirgus · Lööklaine · Läbistav kiirgus · Radioaktiivne saastumine · Elektromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: · taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit · strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Lööklaine Purustusi ja vigastusi tekitava jõu määrab lööklaine ülerõhk (kPa) Ülerõhu mõju inimesele: · Üle 300 kPa surmav · Üle 100 kPa kopsude vigastused · Üle 30 kPa kõrva trummikile purunemine Läbistav kiirus Kestab umbes 10-15 sekundit Tekitab:
Kool Referaat Inimtegevuse mõju keskkonnale Juhendaja: Pärnu 2012 Siukord: 1. Keskkond 2. Õhu saastumine 3. Happevihmad 4. Õhu saastumine 5. Pinnast saastavad 6. Vee saastamise 7. JÄÄTMEPROBLEEMID 8. KOHALIKUD VEEKOGUD JA NENDE REOSTUS 9. MIKS PEAME KAITSMA VETT? 10.JÄRVERE SUPLUSRANNA OLUKORD 11.Mida saame ise ära teha? Igasugune inimtegevus ettevõtluses ja kodumajapidamistes on ühel või teisel viisil keskkonda mõjutav. Keskkond on ümbrus, milles ettevõte töötab ja eksisteerivad kodumajapidamised ning toimub igasugune inimtegevus. Keskkonna moodustavad õhk, vesi, maapind,
KESKKONNAPROBLEEMID Sissejuhatus • Atmosfääri saastumine • Osoonkihi hõrenemine • kasvohooneefekt Atmsofääri saastumine • Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt kahjulikud. Kütuse mittetäielikul põlemisel tekib aastas umbes 200 miljonit tonni mürgist CO- d. • SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks. • Aastas paiskub atmosfääri SO2, NO ja NO2 umbes niisama palju kui CO-d ehk üle 200 miljoni tonni. • Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. • Atmosfääri satub ka väga ohtliku
Õhusaastumine, happevihma teke Karina Sepp ja Brigitta Liisa Sikut Õhu saastatus Atmosfääriõhu saastatus on paljudes linnades tõsisemaid keskkonnaprobleeme. Õhu saastatuse peamiseks põhjuseks on inimtegevuse tagajärjena kõrge mürkainete tase. Tallinna õhu saastatus põhjustab aastas ~300 inimese surma. Õhu saastumine Õhk võib saastuda, kui lasta sinna mürgiseid gaase. Heitgaasid segunevad veeringesse, mille seguks tuleb happevihm. Eestis paiskavad õhku kõige rohkem saasteained suured tööstusettevõtted, katlamajad, elektrijaamad ja sõidukid. Ida-Virumaal on happevihmade kahjustused Eestis kõige suuremad, suurte tehaste läheduses. Õhu saastatuse vähendamine Nõutakse korstnatele filtrite paigaldamist Uute autode tootmisel on hakatud nõudma neile heitgaaside puhastajate paigaldamist.
KarlErik Sild Mikk Hõim Veekeskkonna saastumine toimub peamiselt: Olmereovee ning tööstusreovee loodusesse juhtimise tõttu Põllumajandustegevuse käigus tekkiva reovee sattumisel keskkonda Prügila nõrgvete sattumisel keskkonda. Kõige otsesemat ohtu tervisele kujutavad joogivee kaudu levivad nakkushaigused ja mürgitused. Bakteritega ja viirustega saastumine toimub tavaliselt siis, kui fekaalid satuvad otse joogivette. Fekaalide sattumist joogivette võib ette tulla üleujutuste ning meie kliimatingimustes kevadise kõrgvee perioodil. ~ 71 % Maa pinnast on kaetud veega, sellest vähem kui 1 % kõlblik joogiveeks. Veeressursid on jaotunud ebaühtlaselt. Suurimad veekulutajad: maailmas -põllumajandus, tööstus, kodune majapidamine. Eestis - tööstus (84%), põllumajndus (9%) ja olmes kuluv vesi (7%).
seenhaiguste tõrjeks. *Fe3O4-magnetilise omadusega, teda kasut. Püsimagnetites. *FeCl3-raud(III)kloriid-tume kristalne aine, väga hügrokoopne- * Fe3O4-must raua maak-samuti magnetilise omadusega. sellega töödeltakse nt. vask-trükiplaate elektroonsete skeemide *Fe(OH)2-raud(II)hüdroksiid. valmistamisel. *FeSO4- raud(II)sulfaat-roheka värvusega (raudvitriol)- 12. Raskmetalli ühendid ja keskkonna saastumine nendega. *Elavhõbe; kaadium; plii ja antimoni kahjustavad elusorganisme väikese koguse puhul juba.Võib tekkida ka pikaajaline mürgitus. *Ohtlike jäätmeid ei tohi visata prügimäele, kuna vihmaveega kanduvad ohtlikud ained prügimäelt laiali ümbritsevasse pinassesse, veekogudesse ja põhjavette.Lõpptulemusena jõuavad nad taimede või loomade vahendusel inimeste toidulauale, põhjustades kahjustavat mõju tervisele.
Kõige tähtsamaks põllumajandusharuks on seakasvatus ning sealiha moodustab kõige suurema osa Taani põllumajandussaaduste ekspordist Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Eksport Absoluutkogustes on Taani maailma üks suuremaid sealiha eksportööre Piimatooted Kala Ravimid Mööbel Tuulegeneraatorid Keskkonnaprobleemid Õhu saastumine (peamiselt transpordivahendite ja elektrijaamade tõttu) Lämmastiku ja fosforiheitmed Põhjameres Pinnavee saastumine põllumajandusjäätmetega ja pestitsiididega Import Toidujäte, soja, kondiitrikaubad, vein, palmiõli ja muud Masinad ja varustus Toorained ja pooltooted tööstusele Kemikaalid Teravili ja toidukaubad Tarbekaubad Tänan tähelepanu eest!
Hilisemates kasvufaasides umbrohtude tundlikkus ja herbitsiidi efektiivsus väheneb. Herbitsiidid Pestitsiidide tagajärg Kui vabanevad keskkonda: jäävad sinna pikaks ajaks püsima kontsentratsioon keskkonnas tõuseb aja jooksul Nende omaduste tõttu võivad ained keskkonda sattudes kahjustada ökosüsteeme ja ka inimest. Pestitsiidide hävimine biosfääris on suhteliselt pikaajaline protsess. Pestitsiidid ..... tagajärjed Õhu saastumine Looduse häving Raskemetallide sisaldus mullas kõrge ja see põhjustab mürgiseid efekte. Inimestele väga paljud erinevad mürkaine põhjustavad vähki. Loomadele toiduks mürgine praht, välja suremine. Raskemetallide tagajärg ·Autism e. endassesulgumus ·Hüperaktiivsus ·Õpiraskused · Käitumishäired ·Depressioon ·Närvisüsteemi haigused Tuumakütuse tsükkel:D Õhu saastumine. Mürkained Looduses Kemikaalid Mida teha?
Atmosfäär Sandra Tšarnetski Nele Oks Taebla Gümnaasium Sisukord • Atmosfääri koostis ja ehitus • Kiirgusbilanss • Tuul ja õhuringlus • Õhumassid, frondid, tsüklonid • Õhu saastumine Atmosfääri koostis ja ehitus • Maa atmosfäär koosneb peamiselt gaasidest ja lisanditest • Atmosfääri moodustavate gaaside ainesisaldus peaaegu ei muutu. • Atmosfäär võimaldab hoida Maal elutegevuseks sobivat temperatuuri. • Atmosfääri puudumisel kuumeneks maapind Päikesekiirguse arvel päeval 100C-ni ja öösel -100C-ni ja alla selle. • Maa atmosfääri paksus on umbes 1000- 1200km. Kiirgusbilanss • Kiirgusbilanss-aluspinnale langenud ja
0 m. 3.3 Loodusvarad Loodusvaradest Serbias ja Montenegros leidub naftat, maagaasi ja kivisütt.Kasutatakse ka hydroenergiat ja mulda. Metallidest leidub selles riigis vaske, kulda, pliid, tsinki, niklit, kroomi ja palju teisi metalle. 3.4 Maakasutamine 4. Keskkonna probleemid Serbia ja Montenegros on väga suureks probleemiks tugevad,hävituslikud maavärinad. Keskkonna probleemi dest on tuntud veel ka merevee saastumine jääkainetega (eriti just turistilinnades nagu Kotora),õhu saastumine heitgaasidega(Belgradi ümbruses ja teistes indrustriaal linnades),jõe vete saastumine heitvetega. 5. Organisatsioonid Osaleb järgmistes organisatsioonides: ABEDA,BIS,CEL,CE,EBRD,FAO,G9,G77, IAEA, IBRD, ICAO, ICC,ICCt,ICFTU, IDA,ICRM, IFAD, IFC, IFRCS, IHO,ILO,IMF,IMO,Interpol,IOC,IOM,ISO,ITU,NAM,OAS, OPCW,OSCE,PCA,UN,UNCTAD,UNESCO,UNHCR,UNI DO, UNMISET,UPU,WCL,WCO,WHO,WIPO,WMO,WtoO,W
1. Populatsioon- 2. Kooslus- 3. Ökosüsteem- 4. Biofäär- ÜHEKSATEIST 1. Bioloogilise mitmekesisuse tähtsus- KAKSKÜMEND 1. Loodus- ja keskkonnakaite põhimõtted- 2. Näited- 3. Keskkonnakaitse- 4. Looduskaitse- 5. Looduskaitseala- 6. Rahvuspark- 7. Igaüheõigus- KAKSKÜMENDÜKS 1. Inimtegevuse mõjust keskkonnale- 2. Üldjoones globaalsed keskkonnaprobleemid- 3. Kasvohooeefekti süvenemine- 4. Osoonikihi õrenemine- 5. Metsade hävimine- 6. Õhu,vee ja pinnase saastumine- 7. Keskkona saastumine mürkidega- 8. Jäätmete kuhjumine- 9. Nede tekkepõhjused- 10. Tagajärjed- 11. Vähendamise võimalused- KAKSKÜMMEND KAKS 1. Säästliku eluviisi põhimõtted ja oskab neid järgida-
Teaduse ja tehnika areng Teadus ja tehnika Pärast Teist maailmasõda arenes teadus ja tehnika sõjaeelsetele ja aegsetele saavutustele tuginedes. Põhisuundadeks muutusid aatomiuuringud, ning raketitööstus. Keemikud tegelesid teatud omadustega materjalide loomisega. Biotehnoloogias oli revulutsiooniline tähtsus loomade kloonimine. Tööstuse arenguga kaasnes aga keskkonna saastumine ja loodusvarade ebamõistuslik kasutamine. Ohtlik tuumaenergia Tuumaenergia võeti kasutusele võimsate pommide loomiseks. 1950. aastate lõpul ehitati NSV Liidus esimene tuumajõul töötav jäämurdja. 1950. aastal ehitati USAs esimene tuumajõul töötav sõjaallveelaev. Tuumaenergia pakkus mitte ainult tohutuid võimalusi, vaid kujundas endas suurt ohtu, ennekõike muidugi tuumasõja ohtu. Tsernobõl
See omakorda põhjustab üleujutusi üle kogu maailma. Samuti põhjustab see ka paljude liikide eluala vähenemist. Näiteks jääkarudel on seetõttu üha vähem ruumi kus elada ning üha raskem toitu hankida. Tulevikus võib see põhjustada paljude liikide hukkumist ning osade riikide kadumist vee alla. Ka kliimamuutusi, loodusvööndite nihkumist ehk tekiks ülemaailmne kaos. On tehtud kindlaks, et inimene saab mõjutada kasvuhoonegaaside hulka 32%. Õhu saastumine toob endaga kaasa ka happevihmad, mis on kujunemas järjest suuremaks probleemiks. Kivisöe, põlevkivi ja naftasaaduste põlemisel satuvad õhku väävli- ja lämmastikuühendid. Need reageerivad õhus vihmaveega ning moodustavad mitmeid happeid mis langevad sademetena maapinnale. Need mõjutavad kõige enam taimi ja loomi. Mõju seisneb selles, et happevihmad kahjustavad inimese tervist, metsi, pinnast, kalu, metsloomi. Peamiselt saastavad õhku tööstused, kust satub õhku tolmu
· toode eemaldatakse lõplikult müügilt · toodet tuleb müüa poole odavamalt 24. Kuidas nimetatakse soolatud ja looduslikes tingimustes kuivataud kala · vinnutamine · steriliseerimine · külmkuivatamine 25. Mida tähendab netokogus? · pakendiga kaup · pakendita kaup · vedelas olekus kaup 26. Mis on ristsaastumine? · piisknakkuse teel tekkinud saastumine · toortoidu ja kuumtöödeldud toidu kokkupuutel tekkinud saastumine · haigete ja tervete toidukäitlejate kokkupuutel tekkinud haigestumine 27. Millal algab pretensiooni esitamise tähtaeg? · tootmise kuupäevast · müümise kuupäevast · parandusse saatmise kuupäevast 28. Mida näitavad triipkoodi esimesed numbrid? · kaupluse koodi · kaubagruppi · tootja maad 29
1964. aastal liitus Hiina viiendaks tuumarelvariigiks. 1967. lasti Hiinas taeva poole esimene vesinikupomm. 240 (100-400) tuumalõhkepead IISRAEL Kes oli oma tuumariigi staatust varjanud ligi kakskümmend aastat. 1973. aastal tuli Iisraeli relvastusse rakett ,,Jericho" mille lennukaugus oli viissada kilomeetrit. INDIA 1974. katsetas oma esimest aatomipommi India. Pommi võimsus oli kaksteist kilotonni. Kahjustavad mõjud Valguskiirgus Lööklaine Läbistav kiirgus Radikotiivne saastumine Elktromagnetimpulss Valguskiirgus Mõõtmed: taktikaline tuumarelv - mõnisada meetrit strateegiline tuumarelv - mitu kilomeetrit Temperatuur - üle 10 miljoni kraadi Kestus - 3-30 sekundit Läbistav kiirgus Kestab umbes 10-15 sekundit Lööklaine Tekitab: Purustusi ja vigastusi tekitava · kiiritustõbe -kõrgete
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
