Tüpoloogia Ordinatsiooni skeem Puhmarinde arumetsad: Nõmmemetsad Sm-sambliku KKT Kõige kuivem, hapud põuakartlikud leedemullad, hästi kuiv. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: Mänd Puhmarinne: pohl, leesikas, kukemari, kanarbik Rohurinne: palu härghein, kassikäpp, vares kold, nõmm liivatee, nõmm tarn Samblarinne: lainjas-ja harilik kaksikhammas, nõmme kaksikhammas, palusammal, põdrasamblikud, palu karusammal, islandi käosamblik Kn-kanarbiku KKT Niiskus tiba parem kui Sm-is. Hapud põuakartlikud leedemullad. Boniteet 4-5a. Peapuuliik: mänd Puhmarinne: kanarbik, pohl, kukemari, mustikas Rohurinne: lamba aruhein, palu härghein, võnkvars Samblarinne: kaksikhambad(harilik,lainjas,nõmme), liiv karusamblik, islandi käosamblik, palusammal, põdrasamlikud(mets,harilik,alpi) Palumetsad
Madalsoo muld on keskmise kuni kõrge tuhasusega (6-13%) ja mõõdukalt kuni nõrgalt happeline (pH 4,8- 6,5) Veereziim alaliselt veega küllastunud, üleujutatud Taimekooslus Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomakooslus Putukad Üle 1500 liigi Põõsarindes ja samblarindes domineerivad mardikalised, rohurindes tirdilised ja kahetiivalised.
rate isenditena veel kadakat, haaba, pihlakat, paakspuud ja paju. Põõsarinne Hõre või keskmiselt tihe, esinevad Esinevad pajud, vaevakased. pajud, paakspuu, madal kask, Lääne- Eestis porss. Rohurinne Suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab Ahtalehine põdrakanep, luht-kastevars, tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, alpi jänesevill, tupp-villpea, ümaralehine pudeltarn, eristarn, mätastarn. huulhein, pikalehine huulhein, rabakas, Tüüpilised on veel sookastik, valge nokkhein. ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas.
Madalsoo Taimed Puurinne: Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. Põõsarinne: hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss Rohurinne: suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo- osi, konnaosi, pilliroog, sinihelmikas, soo- neiuvaip,peetrileht. Samblarinne: suhteliselt tagasihoidlik: soovildik, teravtipp, turbasamblad, laanik, palusammal. Loomad & Linnud Madalsoo linnud: Haudelindudest: sookurg, kurvitsalised, roolinnud. Esineb teder, rukkirääk, metskiur, põõsalinde. Lagesoolinnud: kiivitaja,
MADALSOO Millised taimed Domineerib sookask, harvem mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades ka kuusk; kaasliigina kasvab kohati sanglepp. hõre või keskmiselt tihe, esinevad pajud, paakspuu, madal kask, Lääne-Eestis porss. suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu: niitjas tarn, pikk tarn, pudeltarn, eristarn, mätastarn. Tüüpilised on veel sookastik, ümartarn, soomadar, kollane võhumõõk, ubaleht, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, soo-osi, konnaosi, pilliroog Loomad Metssiga,Põder, Jänes, Mäger, Hunt Rebane, Karu Putukad üle 1500 liigi Mardikalised,Tirdilised, Kahetiivalised, Lehekürbalised Ämblikud, Kiilid, Parmud, Sääsed Linnud : Madalsoos pesitseb ligi 100 linnuliiki
Ladinakeelsed ja eestikeelsed nimed Achillea raudrohi Acorus kalmus Aegopodium naat Alchemilla kortsleht Anthemis karikakar Anemone ülane Bellis kirikakar Caltha varsakabi Campanula kellukas Carex tarn Centaurea jumikas Convallaria maikelluke Dianthus nelk Drosera huulhein Dryopteris sõnajalg Elodea vesikatk Eguisetum - osi Filipendula angervaks Geranium kurereha Hepatica sinilill Heracleum karuputk Hypericium naistepuna Iris võhumõõk Lamium iminõges Lathyrus seahernes Leontodon seanupp Leucanthemnum härjasilm Lycopodium kold Lycopsis karukeel
Kiviktaimla Mis on kiviktaimla? Kaunitele mägitaimedele loodu kasvutingimused kus taimed asetsevad kivide vahel jäljendades looduslikku paigutust. Istutusala, kus kasutatakse kive ja sinna sobivaid mägitaimi. Mis taimed? Enamus valguslembesed taimed. Näiteks mägisibul, kukehari, basiilikulehine seebilill, metssalvei, villane paju, metsvits, tulinelk, aediiris, kuldkann, varretu emajuur, sõnajalg, harilik drüüas, harilik kaksikkannus, nelk, palu-näsiniin, harilik müürilill, karvane kadakkaer, tarn, kellukas, aubrieeta, merikann, kaukaasia hanerohi, kalju kuldkilbik jpt. Rajamine Kiviktaimla üheks oluliseks ja iseloomulikuks eelduseks on et rajatis peab olema väga hästi dreenitud.Kiviktaimla muld peaks olema selline et ämbritäis vett jõuaks sellest läbi joosta, kui samal ajal aeglaselt kümneni lugeda. Mida aga igaüks pma kiviktaimlas kasvatab on täiesti maitse asi. Liiga väikest kivide kasutamisel kipub tule...
Achilléa Raudrohi Acon´itum Käoking Alchem`illa Kortsleht Alopecùrus Rebasesaba Anemòne Ülane Arctostàphylos Leesikas Àsarum Metspipar Càlla Võhk Callùna Kanarbik Càltha Varsakabi Campànula Kellukas Càrex Tarn Càrum Köömen Convallària Maikelluke e. piibeleht Coronària Käokann Diànthus Nelk Dròsera Huulhein Equisètum Osi Eriòphorum Villpea Filipèndula Angervaks, angerpist Gàlium Madar Gerànium Kurereha Gèum Mõõl Heliànthemum Kuldkann Helichr`ysum Käokuld Hepàtica Sinilill Heràcleum Karuputk
Kimalased - põldkimalane talukimalane ristikukimalane hallkimalane metsakimalane kivikimalane tumekimalane niidukimalane maakimalane - Eesti kõige harilikum kimalaseliik karukimalane aedkimalane - nektarivarudega liblik-, imi- ja huulõielised taimed. Vihmauss- mullaga koos taimede jäägid Mutt- vihmaussid, putukad ja nende vastsed ka hiired, karihiired, rotid, konnad, sisalikud, maod selgrootud (ämblikud, jt)- enamus taimi, kõrrelistest, liblikõielistest jne Kobras- nõges, tarn, angervaks, piiliroog, mügri- rohttaimi ja nende juuri, pungi ning marju, konn- mardikad ja kahetiivalised (sääsed, kärbsed), sihktiivalisi (tirdid, tirtsud) ja nälkjaid, arusisalik- väikesed selgrootud Kass, koer, Rebane- jänes Toonekurg, haigur konnad, putukad, selgrootud..... (Nahkhiir) pruun suurkõrv- aias ja vee ääres veelendlane putukad, selgrootud Aias kasvab kõrvenõges, ristik, hundinui, porgand, kartul, kapsas, mustsõstra, maasikad,
Mikrosk. vetikad Jäävöönd ala. maapind kaetud Füüsikaline ja mõned seened. lume ja jääga. murenemine. Tähtsamad taimed neis vööndites: 1. Ekvatoriaalne vihmamets 2. Savann akaatsia, boabab. 3. Kõrb velvetsia, sukulendid, aaloe. 4. Vahem. põõsastik ja mets rosmariin, salvei , oliivipuu, korgitamm. 5. Rohtla tarn, puju, pojeng. 6. Parasvöötme sega- ja lehtmets kask, vaher, tamm, kuusk, mänd. 7. Parasvöötme mussoonmets liaanid 8. Parasvöötme okasmets - kuusk, mänd, tsuuga, sekvoia. 9. Tundra sablik, jõhvikas, sookail. 10. Jäävöönd - samblad / samblikud.
jäneskastik (Calamagrostis epigeios) PEREKOND: rukis (Secale) harilik rukis (Secale cereale) PEREKOND:nisu (Triticeae) kõva nisu (Triticum ) PEREKOND: oder (Hordeum) harilik oder (Hordeum vulgare) PEREKOND: kaer (Avena) tuulekaer (Avena ) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) kahkjas tarn(Carex pallescens) PEREKOND:villpea (Eriophorum) tupp-villpea (Eriophorum vaginatum) SUGUKOND: hundinuialised (Typhaceae) PEREKOND: hundinui (Typha) kitsalehine hundinui (Typha ) SUGUKOND: käpalised e. orhideelised (Orchidaceae) PEREKOND: käokeel (Platanthera) kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) PEREKOND:käoraamat (Gymnadenia) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea)
harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn, rohukonn , rästik ja rabakonn http://www.alampedja.ee www.google.ee www.wikipedia.org
2. Tundra Põhjapoolkeral T -34 Uduvihm, Igikelts, Samblad, Põhjapõder, Põdrarahvad Põhja-Jäämerd S +10 tuisk maapinna samblikud, muskusveis, ümbritsevatel <250mm soostumine madalad punakurk, luming, maismaa-aladel rohttaimed, tarn, lumikäkk ubaleht, mustikas 3. Okasmetsad põhjapoolkeral, S 10(20) 400-1000 leetmuld kuusk, mänd, Ondatrad, hunt, karu, jahindus, Põhja-Ameerikas ja T -10(-30) nulg, lehis, tsuuga jänes, rebane, ilves, kalandus ja
Rohurindest kasvab seal harilik angervaks, siis näiteks veel villohakas ja maamõõl. Sinihelmika kasvukohatüübiks- sooniitude- ja puisniitude metsastumine. Domineerivateks puudeks on sookask ja harilik mänd, lisaks kasvab seal veel sanglepp, haab, kuusk. Põõsarindest esineb harilik paakspuu, pajud, kadakas ja lodjapuu. Puhmarinne kas üldse puuduv või võib esineda vaid mätastel. Rohurindes on esindatud peamiselt kõrrelised + harilik tarn, sinihelmikas ja jäneskastik. Kes elavad soostuvates metsades? Soostuvad metsad on ühed olulised vääriselupaigad mitmetele ohustatud liikidele. Sinihelmika kasvukohatüüp- siberi võhumõõk (sooniidul), Lääne-,Lõuna-Eesti Taimed: Harilik luuderohi, alpi võipätakas Seened: harilik kitsesamblik, Loomad: kobras, rohukonn, rästik, pasknäär, põhjavint,
Järve elustik: Loomad, kalastik koosneb ahvenast, särjest ja haugist; kõige arvukam näib olevat ahven. Põhjaloomi on üsna palju. Leidub üksikuid järvekarpe. Taimed: Aastail 1972 ja 1973 kattis taimestik peaaegu kogu järvepõhja, liike oli aga ainult 11. Ujulehtedega taimedest leidus ujuvat penikeelt; kaldataimestik oli samuti vähene. Nüüd kasvab seal: mändvetikas, vesisammal ja kuuskhein. Kaldal kasvab: tarn, pilliroog, ubaleht, soopihl ja ädalalill. Alus tekst. Äntu Sinijärv Lääne-Viru maakonnas, Väike-Maarjast 7-9 km lõuna pool asub metsarikkas oostikus Äntu järvestik, kuhu kuulub 7 väikejärve. Äntu Sinijärv on järvestiku kõige põhjapoolsem järv ning asub Väike-Maarjast 7 km lõuna pool. Sinijärv on põhja-lõuna suunas pikliku, kuid väga sopilise kujuga, kahe suure ja ühe väikese poolsaarega. Ta pindala on 2,4 ha, suurim sügavus (põhjaosas olevate allikaaukude
Rabastuvad metsad Sinika kasvukohatüüp – sinikamännik (sinikas, kukemari, mustikpaju, kanarbik, sookail, mustikas, pohl, kukemari, küüvits, palusammal, laanik, harilik kaksikhammas, harilik karusammal, teravalehine turbasammal, nõgusalehine turbasammal, sinihelmikas, tupp-villpea, rabamurakas, keratarn, kadakas, paakspuu, tuhkur paju) Karusambla kasvukohatüüp (paakspuu, tuhkur paju, mustikas, pohl, sinikas, kanarbik, keratarn, metsosi, soo- ja konnaosi, sinihelmikas, sookastik, harilik tarn, niitjas tarn, tähttarn, ohtene sõnajalg, tupp-villpea, laiuv sõnajalg, teravalehine turbasammal, pudev turbasammal, kallas-turbasammal, russowi turbasammal, wulfi turbasammal, palusammal, harilik kaksikhammas, soovildik, lainjas kaksikhammas) Loometsad Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, hirsstarn, tedremaran, angerpist, peetrileht, lillakas, lamba-
sääsed, kiilid, tirdilised, parmud. Lindudest esineb madalsoos ligi 100 linnuliiki. Levinumad on sookurg, teder, rukkirääk ja suur koovitaja. (Madalsoode ja rabade linnustik 2010) Loomadest esinevad: mäger, metssiga, jänes, hunt, põder, rebane. Puudest domineerib sookask, harvem ka mänd, kuivendusest mõjutatud kohtades kuusk ning kaasliigina kasvab kohati ka sanglepp. Madasoo on suhteliselt liigivaene, rohkesti kasvab tarnu nagu näiteks: pudeltarn, eristarn, niitjas tarn, mätastarn, pikk tarn. Tüüpilised on veel ümartarn, soomadar, pilliroog, soo-osi, kollane võhumõõk, sookastik, harilik soosõnajalg, ussilill, soopihl, konnaosi, ubaleht. (Bioloogilise mitmekesisuse teabevõrgustik) 8 Kasutatud allikad Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused. Võru Maavalitsus. Võru 2005. Kättesaadav: https://voru.maavalitsus.ee/documents/909546/1185203/Seletuskiri.PDF (viimati
Marxi sõnade järgi suurima välise õitsenguni. See väljendus eripärastes majanduse, ühiskonna ja kultuuri muutustes, mis peale Mandri-Kreeka hõlmasid ka Itaaliat, Egiptust, Nuubiat ja Indiat ning avaldasid mõju isegi Musta mere rannikualadel ja Hiinas. Hellensim hõlmas kogu vanaaja maailma ning tema järelmõjud ilmnesid veel Bütsantsi ajalgi. Hellensimi uurimisaega on tegelenud väga palju silmapaistvaid ajaloolasi sealhulgas J. G. Droysen, U. Wilcken, M. Rostovtsev, W. Tarn, H. Bengtson ja A. Ranovits. Nad kõik on rakendanud erinevaid meetodeid ja lähtunud eri teaduskäsitustest, seetõttu on nad jõudnud üksteisest erinevate tulemusteni. Hellenism oli Kreeka ja Idamaade ühiskonnakorralduse uus ajajärk. Väljapääsu kriisist otsisid Makedoonia mõjukad ringkonnad Aleksander Suure juhtimisel võõraid maid ja majanduspiirkondi vallutades. Hellenism tõi kaasa vaid suhtelise ja ajutise edu samuti puudusid eeldused orjandusliku
paiknevad suuremate jõgede (Emajõgi, Pärnu, Kasari jt.) ääres, kus on halb vee- ja õhureziim 6. Iseloomusta loo- ja pärisaruniite kasvukoha ja tüüpilise taimestiku järgi. Looniit: kujunenud loopealsetel, lubjarikkal pinnasel, õhuke mullakiht, kõikuv veereziim, enamasti Lääne- ja Saaremaal, Liigirikas taimestik; kadakad, sarapuu, angerpist, mägiristik, lamba-aruhein, vesihaljas tarn, lubikas Pärisaruniit: tasastel aladel, keskmise paksusega parasniiskel mullal, Sõltuvalt niiskusastmest lubikas, harilik härghein, tedremaran, hirsstarn, maarjahein, luht-kastevars, kibe tulikas 7. Mis on soo? Ala, kus veerežiimi häirete, liigniiskuse tõttu on orgaanilise aine lagunemine aeglane, mille tõttu see kuhjub ja ladestub pikkamööda 8. Kuidas tekivad sood (2 võimalust)? 1) Liigniiskes paigas (vesi nii
Eesti Maaülikool Mehis Rebane Tartu Ülikooli Botaanikaaed Referaat Juhendaja: Toomas Laidna Tartu 2013 Üldandmed Tartu Ülikooli botaanikaaed asutati 1803 a., linna serva praeguse Tiigi tänava pargi kohale. Botaanikaaia rajajaks ja esimeseks aia juhatajaks oli prof. G.A. Germann, kes 1806. a. tõi aia üle praegusele kohale, kunagise linnamüüri nurga ümber rajatud bastioni vallile ja ümbrusse. Maatüki oli ülikool saanud kingitusena krahvinna A. Rosenkampffilt. Aia planeeris ja korrastus- ning ehitustöid juhtis ülemaednik J.A. Weinmann. Põhijoontes püsib tema loodud aia jaotus tänaseni. Aia rajaja mälestuskivi asub bastioni ringvallil vanade pärnade all. 1810. a. taime...
Joonis 49. Teravõiene kastik (http://northland-design.com/blog/northlands-favorite-plants) Joonis 50. Teravõiene kastik Kasutatud kirjandus: Hansaplant. Perekonnakirjeldus. Kättesaadav http://www.hansaplant.ee/? op=body&id=386&art=312. 10.09.2013. Juhani puukool. Teravaõiene kastik 'Overdam'. Kättesaadav http://juhanipuukool.ee/? et/istikute_nimekiri/k%C3%B5rrelised/calamagrostis_x_acutiflora_overdam_terava %C3%B5iene_kastik_overdam.html. 10.09.2013. 2.2 Tarn (Carex) Konkreetne liik: oshiima tarn 'Evergold' (Carex oshimensis 'Evergold') (joon. 51, joon.52) Taime kõrgus ja läbimõõt: kõrgus 20-30 cm, laius kuni 40 cm. Taime välislaadi kirjeldus: tihe puhmik. Lehed: helerohelised keskelt valge triibuga, talvehaljad. Õied või õisikud: pruunid. Liigi eritunnused: soovitav talvel varjutada. Kasvukoha nõuded: parasniiske kuni niiske huumusrikas mulda. Päikseline kuni poolvarjuline kasvukoht.
madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest, lahtiste luidete
.................................................................... 50 Nõianõgesed (Stachys) .............................................................................................................. 52 KÕRRELISED .............................................................................................................................. 54 Kastik (Calamagrostis) ............................................................................................................. 54 Tarn (Carex).............................................................................................................................. 56 Kastevars (Deschampsia).......................................................................................................... 58 Aruhein (Festuca) ..................................................................................................................... 60 Kaerand (Helictotrichon) ......................................................
Liivjärv Liivjärv · Liivijärve ümbritseb looduskaitsealune Kurtna nõmm. · Liivjärv on põhja-lõuna suunas pikliku kujuga. Kaldad on valdavalt soised, kohati liivased. · Mõningatel andmetel ei ole järvest püütud kalu. · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest kasvavad valdavalt tarnad. Martiska järv Martiska järv · Taimestik on liigivaene. Helofüütidest esineb tarn, hüdrofüütidest väike vesiroos, lamedalehine jõgitakjas ja kollane vesikupp. · Kalastikus esinevad ahvenad, haued ja särjed. · Järv on väga linnuvaene, nähtud on vaid sõtkast. · Vesi on hele- kuni oliivroheline ja väga läbipaistev. Kuradijärv Kuradijärv · Zooplanktonit, mis paistab silma oma erakordse liigivaesusega, on rohkem. · Peamiselt koldvetikatest koosnev fütoplankton on väga vähene.
Nende kasvukoht, levik ja iseloomulikud taimeliigid (puud, põõsad, puhmad ja rohttaimed). Metsaloomastik. kasvukoht isel. taimeliigid õhukestel lubjarikastel muldadel, pael; mänd või kuusk, leesikas, kassikäpp, Loomets niiskusaste kõikuv, vahel liigniiske, vahel nõmm-liivatee, lubikas, angerpist, longus kuiv; viljakad helmikas; lubikas, vesihaljas tarn liigirikas; laialehised puuliigid*, ka kuused, veega hästi varustatud, viljakatel Salumets sinilill, kopsurohi, seljarohi, naat, ülased, muldadel suured sõnajalad, angervaks mänd, ka kask ja kuusk, alustaimestik
sulgjagused, kuni 5 mm pikkuste asteldega, korvõisikud on istuvalt juurmiste lehtede kodarikus, tavaliselt üksikult. Õied punased, õitseb juuni lõpust septembrini, viljad valmivad alates juulist ja seemniseid levitavad sipelgad. Kasutamine: ohakaid peetakse headeks meetaimedeks, sobib ka dekoratiivtaimena kiviktaimlasse ja kivistesse aedadesse. VARVASTARN Nime Carex ornithopoda tõlkimisel saame: carex tarn, kõrkjas; ornithopoda linnujalg, taime pähikute asetus meenutab kujult linnujalga. Sugukond lõikheinalised. Tarnade perekonnas on ühisteks tunnusteks renjad lehed ja -sed varred. Kasvukoht: varvastarn on sage hõredates lehtmetsades, loodudel, nõlvadel, enamasti veidi niiskel pinnasel. Taim on hele- või kollakasroheline, 5-20 cm kõrge, peene, saleda varrega. Vars on ebaselgelt kolmekandiline või isegi peaaegu ruljas. Lehed on 2-4 mm
Kuivale kasvukohale Click to edit Master text styles ~ 100 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Kastik stepirohi Stipa capillata Click to edit Master text styles Second level Päiksepaisteline Third level Fourth level Parasniiske / kuiva Fifth level 90 cm Jaapani tarn Carex morrowii Igihaljas Parasniiske kasvukoht Click to edit Master text styles30 cm Second level Third level Fourth level Fifth level Laialehine tarn Carex siderosticha Click to edit Master text stylesRisoomiga Second level Parasniiske kasvukoht Third level 20 cm Fourth level
rohttaimede maaaluste osade pindmine kiht uuenemispungade, juurte ja kuluga. Elab: hulgaliselt mikroorganisme; mullaorganisme; toimub intensiivne taimeosade ning huumuse teke.SOOD JA RABADMadalsood- toituvad mineraalaineterohkest põhjaveest, on toitainerikkad kasvukohad. Turbakii tüsenedes toitumistingimused halvenevad, turbakihi kasvades kujuneb toitainetevaene raba.Siirdesood- ülemineku etapp madalsoost rabani. Kaotab kontakti põhjaveega. Puurinne (mänd, sookask), rohurinne (niitjas tarn, sookastik, sinihelmikas), samblarinne (harilik turbasammal, soovildik)Raba- kaetud männimetsaga. Rabaturvas on toitesoolade poolest väga vaene, sest puudub igasugune toitainete juurdevool mineraalmullast ja põhjaveest. Taimed toituvad sademete ja tolmuga saadavatest mineraalainetest. Isel taim on turbasammal, puudest on männid.JÕED JA JÄRVEDEesti järvetüübidvähetoitelised e oligotroofsed on kõige haruldasemad. Puhta ja pehme vee ning läbipaistvusega järved
Rannaniidud Rannaniitudeks nimetatakse mere kaldal suuremal või vähemal määral soolase merevee mõju all asuvaid niite. Vastavalt kõrgusele merepinnast ja sellest tulenevalt merevee mõju tugevusele jagatakse rannik subsaliinseks, saliinseks ja suprasaliinseks vööndiks. Subsaliinne vöönd on alaliselt või pikka aega üle ujutatud rannaala, kus taimede alumised osad on alaliselt vees; saliinne vöönd on merevee mõjupiirkonnas lainetuse või kõrgvee ajal; suprasaliinsele vööndile mere mõju tavaliselt enam ei ulatu. Lisaks mõjutavad rannikutaimestikku veel tuulte, lainete ja jää mehhaaniline toime. Sellest tulenevalt on mereranniku taimkattele reeglina iseloomulik vööndilisus. Nagu enamusele niitudele on ka rannikuniitudele iseloomulik avatus. Rannaniidud on meil levinud rannikualadel. Vähem on neid Põhja-Eesti paerannal. Enamus rannaniitudest asuvad Lääne-Eestis ja saartel. Euroopas on rannaniidud algs...
Regul märkimisv mõningane piiratud tarnijapoolne VÕRDLEM Materjal üldtell ajakava mõni üh integreeritud Nõudluse pl Agressiivne võimukas pakkumised tihe koostöö avatud hinnakujund LÄBIRÄÄK Puuduvad juhuslikud proj põhine ristfunkts koostöö str ja töö ärikontaktid Puudub puudub osal inf tarn proj põhiselt täielik hinnakuj av Puudub vähempakk standard prots mõni süsteem integreeritud süst E-äri 19. Tarnija hindamise kriteeriumid Võtmekriteeriumid Hind, kulu, kvaliteet, klienditeenindus Kaalukus mõju valiku lõppotsusele. Selgelt määratletud hindamissüsteem Iga pot tarnijat Valiku otsus pärast konkureerivate pot tarnijate kaalutud hindamist Regulaarne hindamine tarnelepingu täitmise kindlus (vastavus spets, aeg, info) 20
Oma rikka linnustikuga kuulub ta Eesti kolme väärtuslikuma linnuala hulka (koos Kuresoo ja Puhatu soostikuga). Muraka soostiku loodus on üldjoontes ürgne ja inimeste poolt suhteliselt puutumata [] Taimestik Veerand soostikku katab madalsoo taimestik, siirdesoo oma osatähtsus on umbes 13% ja ülejäänud osa on rabataimestiku all. Umbes 35% ulatuses on soostik kaetud hõredama või tihedama puurindega, mujal on soo üldiselt lage. Muraka raba põhjaosas on levinud valdavalt väheõiene tarn (levib hästi liigvee tõttu, kuna Muraka raba äravoolutingimused on väga halvad), mis mujal Eestis on haruldane. Eriti huvitav on aga sealne soosaarte taimestik. Idaosa ,,saared" on suhteliselt liigivaesed (seal levivad palu- ja laanemetsad). Muraka soostikus leidub Eesti üks haruldasemaid metsaorhideesid pisikäpp. Lopsakat ürgmetsa kohtab Muraka- Ratva vahelistel saartel, eriti on seda näha Heinassaarel, kus kasvab hammasjuur, nõiakold ning lisaks mitmeid haruldasi seeneliike
üheaastane, ühekojaline rohttaim, kõrgus 20-50 cm. Saaremaa robirohi kuulub mailaseliste sugukonda, robirohu perekonda. Saaremaa robirohi on poolparasiit - ta juurestik on vähearenenud, kuid juurtel on haustorid, mille abil taim kinnitub teiste taimede juurtele ja ammutab neist toitaineid. Kasvab allikasoodel ja päris- ja puisniitudel. Saaremaa robirohi on ainuke taim, mis kasvab ainult Eestis. Laia ökoamplituudiga liigiks võiks pidada tarna. Tarn on lõikheinaliste sugukonna liigirikkaim perekond. Perekonda kuuluvate liikide arvuks on pakutud 11002000. Eestis on tarnaliike loendatud 77 ja kasvab neid peamiselt madalsoodes. 4. Biootilised tegurid Samblikud (seened) sümbioosis vetikatega. Samblikus elavad vetikad sisaldavad kloroplaste. Vetikad saavad seeneniidistikust vajalikud ained ning toodavad valgusenergiat kasutades toitaineid, mida seen vetikatest imeb. Nii toimub seene ja vetika vahel kooselu
karudele ja ilvstele (Eesti kaitsealad, 2007). Kohata võib kärpi, nirki ja levinumatest loomaliikidest põtra , rebast, kährikut jt. Harvem esinevatest linnuliikidest pesitsevad siin kaljukotkas, kassikakk, soo-loorkull ( Eestimaa. Looduse teejuht, 2005). Taimestik. Siirdesoo puurinde moodustavad sookased, esineb ka üksikud mände; põõsarinnet esindavad paakspuu ja tuhkurpaju. Puhmastaimedest on iseloomulikud porss ja kanabrik, rohurinde moodustavad pilliroog, niitjas tarn, sinihelmikas ja raba-jänesvill. Raba on valdavalt lageraba. Puhmarindes valitseb kanarbik, rohurindes raba- jänesvill ja tupp-villpea. Samblarindes domineerivad Sphagnum rubellum ja S.fuscum. Rabase ulatuvad luited, mis on kaetud mändidega, alustaimestikus on ohtralt samblikke (Läänemaa loodus, 1998). Tänavjärves kasvab haruldast vesilobeeliat, järvelahnarohtu, lamedalehist jõgitakjat, silmailu pakuvad ka rohked vesiroosikogumikud
aruhein, harilik kastehein, aga ka madal mustjuur, kibetulikas, kõrveköömen jpt. Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Eristatakse kuiva ja niiske looniidu kasvukohatüüpi. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib esineda üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Sambarinne enamasti tihe. Alvareid leidus 1950ndatel aastatel ligikaudu 44 000 ha, kusjuures pindalaliselt kõige rohkem Saaremaa idaosas, Muhus ja Loode-Eestis. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. Nõmmerohumaad on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel nõmmemetsadest,
Loobu jõe projekt: Taimed 1)Kollane vesikupp (Nuphar lutea) väike vesikupp (III kategooria kaitse) lehe laius 8-22cm; ovaalsed; piklikum kui vesiroosil Keskmine vesikupp-hübriid järvedes, tiikides, aeglase vooluga jõgedel ravimite valmistamine (valuvaigisti, palaviku alandaja) risoom on kergelt mürgine äärmiselt leplik vee suhtes 2)Valge vesiroos (Nymphala alba) sugulasliik:Väike vesiroos III kategooria kaitse lehed 10-30cm, ümmargused, leheroodud ühinevad lehe servas suured õhuruumid leherakkude/leherootsude sees (võimaldab liikuda vee alla ja üles) õied on lõhnatud kasvavad magevees õiekell-sulgeb oma õie enne vihma või siis kui päikest pole eelistab seisvat/aeglase vooluga vett kosmopoliit-levinud kogu maakeral mürgine valge ja väike vesiroos annavad hübriide risoom naha parkimiseks viljatüübiks on kupar nt part toitudes temast, levitab ka seemneid ...
sarnaneb mitmete omaduste poolest puuvillaga. kasutatakse nii puhtal kujul kui segatuna - peamiselt puuvillaga, aga ka villa või sünteeskiududega. Bambusviskoos (VI) Suurim tootja Hiina. Kasvab väga tiheda puhmana ja kiiresti (4-5 a koristusküps). Tootmine sarnaneb kõige enam lyocelli tootmist. Pehme ja siidine. Hingav, hügroskoopne, hästi värvitav. Antimikroobsus pole tõestatud. Bambus (bamboo) on rohttaim nagu timut või tarn, ainult väga kõrge ja kiire kasvuga. Bambusest on võimalik kiude saada kahel viisil; mõlemad on välja töötatud Hiinas. Esimene on mehaaniline protsess, mis on sarnane kanepikiu valmistamisele, kus taime varred peenestatakse ning naturaalsete ensüümide abil eralduvad kiud. Teine võimalus on kasutatada selleks kemikaale. Bambuskangad on pehmed, imevad hästi niiskust ning on antibakteriaalsete omadustega. Bambus on kõige hilisem taimne kangamaterjal. [3] Veebisait Põlemiskatse
Harilik tamm tamm pöögilised pöögilaadsed alamsugukond:õunap uulised sugukond: Harilik pihlakas pihlakas roosiõielised roosilaadsed Harilik sibul lauk laugulised asparilaadsed Harilik pilliroog pilliroog kõrreliselaadsed Mätastarn tarn lõikeheinalised kõrreliselaadsed Poeedinartsiss nartsiss amarüllilised asparilaadsed Liilia liilia liilialised liilialaadsed Kaheleheline käokeel käokeel käpalised asparilaadsed Harilik maikelluke maikelluke liilialised liilialaadsed Ujuv penikeel penikeel penikeelelised konnarohulaadsed Kaunis kuldking kuldking käpalised asparilaadsed
Taimeliikidest, mille esinemissagedus uuritud 77 Suurjärve ja Lämmijärve punktis oli 5%, leidus peaaegu kõikjal harilikku pilliroogu (u 83%) ning kaelus-penikeelt (u 79%). Ka varasematel aegadel on need kaks liiki kõige tähtsamad olnud. Umbes pooltest Eesti osas uuritud paigust leiti harilikku konnarohtu ja kamm-penikeelt. Sageli kohatavad on veel luigelikk, nõelalss, valge kastehein, kõõlusleht, vesikatk, vesikerss ja tarnad, eriti sale tarn. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008, ,,PEIPSI", lk 234) 2.2 Bakerid ja algloomad Baktereid leidub Peipsi järve vees hulgal, mis on tüüpiline ka teistele järvedele Eestis ja mujal. Tavaliselt mõõdetakse nende arvukust miljonites rakkudes milliliitris. Üldine bakterite arvukus kõikus Peipsis aastakümnete jooksul vahemikus 0,4 kuni 8,8x10 6 rakku ml-1, jäädes keskmiselt 2,5 kuni 3 miljoni juurde. Peipsi järve bakterite liigilist koosseisu pole üldistusi
Loogeline - lehe serva väljalõiked ja tipmed on laiad ja ümarad. Kaarhambuline- lehe servas on allapoole suunatud hambad, mis omakorda võivad olla hambulised Sopiline - lehe serv on ümarate ebakorrapäraste väljalõigetega ja ümatatipuliste hammastega. EMASPÄHIK Põisik 97. tarnadel emakat (hiljem vilja) ümbritsev põie- või pudelitaoline moodustis, mille tipust ulatuvad välja emakasuudmed Pähik põisikud koonduvad pähikutesse 98. kahekojane tarn Erisoolised pähikud isaspähikud tavaliselt varre tipus emaspähikud allpool 99. EMASURB KORVÕISIK õisikupõhja servas keelõied keskel putkõied 115. harilik härjasilm õisikupõhja katavad väljast rohelised üldkatise lehed 116. Korvõisikud võivad olla ka ainult putkõitega 117. soolikarohi või ainult keelõitega 118. harilik sigur SARIKAS (lihtsarikas) õisik, mille peatelje tippu kinnituvad kiirjalt ühepikkuste raagudega õied
d) Kõige metsasem maakond on Hiiumaa e) Viimase 50.aasta jooksul on vähenenud MÄNNI pindala. f) Kõige suurem vääriselupaikade osakaal metsamaast Pärnu/Pärnumaa g) Eestis metsaga metsamaad ilma Peipsi pindalata 48.2%. 3. Metsade klassid, tüübirühmad ja kasvukohatüübid (sh teha neil kolmel jaotusel vahet). Loo-, nõmme-, palu-, laane- ja salumetsade keskkonnatingimused, taimkate (rinnete kaupa). Loometsad- Lubikaloo kasvukohatüüp (lubikas, vesihaljas tarn, punanupp, aruhein, sarapuu, kadakas) Nõmmemetsad - Sambliku kasvukohatüüp (mahe ja harilik põdrasamblik, nõmmtarn) ja ka Kanarbiku kasvukohatüüp (kanarbik, pohl, kukemari, mustikas, palusammal, nõmmtarn, põdrasamblik). Palumetsad - Pohla kasvukohatüüp: (pohl, palusammal, laanik, kanarbik, mustikas, piiphein) ja ka jänesekapsa-pohla kasvukohatüüp ja ka Mustika kasvukohatüüp (karvane piiphein, palusammal). Lisaks Jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp ning ka
Mikroreljeef on mätlik. Kõrvuti mätaste vahel kasvavate madalsootaimedega kasvab seal põhiliselt sademeteveest toituvaid taimi, mikroreljeefi kõrgemates osades ka rabataimi. Enamik siirdesoid on kaetud puurindega, kus valitsevad mänd ja sookask, põõsastest paakspuu, pajud, madal kask, kadakas. Puid ei kasva kohtades, mis on tugevasti märjad ja kus põhjavesi on väheliikuv. Puhmarindes porss(Lääne eestis), rohurindes niitjas tarn, allsstarn, sookastik, sinihelmikas, soopihl, alpi jävesvil; samblarindes harilik turbasammal, nõguslehine turbasammal, soovildik, tüviksammal. Muutuvad ka turba omadused, väheneb toitainetesisaldus, koos sellega viljakus. Hakkab ladestuma vähem viljakas siirdesootuirvas, mis soo edasisel arengul asendub võrdlemisi ruttu rabaturbaga. 4) RABADE ISELOOMUSTUS raba ehk kõrgsoo on spetsiifilise niiskuslembese taimkattega ja sademeteveest
...............................................................................................25 1.23 Päevakübarad (Rudbeckia)............................................................................................26 1.24 Nõianõges (Stachys)......................................................................................................27 2.1 Kastik (Calamagrostis)....................................................................................................28 2.2 Tarn (Carex)....................................................................................................................29 2.3Kastevars (Deschampsia).................................................................................................30 2.4 Aruhein (Festuca)............................................................................................................31 2.5Kaerand (Helictotrichon).........................................................................................
Valik maakeelseid nimesid Kalle Eller T�nn Sarv Eesti traditsioonis saab nimevalikul l�htuda mitmest allikast. K�igepealt �ldtuntud, kristlikust p�rimusest tulenevast nimestikust, nagu Peeter, Margus, Juhan, Andres, Anne, Kadri, Tiina, Maret jne. Teiseks � peamiselt 20. sajandil tuletatud ja kasutusele tulnud valikust, nagu Urmas, Sirje, Ulvi, Terje jne. Lisaks veel aeg-ajalt mingil p�hjusel moodi l�inud nimedest m�ne populaarse filmi, raamatu vms. j�rgi. K�igis neis valikuis pole midagi erilist. Nii on ikka tehtud ja k�llap tehakse edaspidigi. V�iks vaid teada, mida inimesele antud nimi �ldse t�hendab, mida ta selle kandjale annab ja millest r��gib. �helgi neist nimedest ei ole mingit t�hendust selles keeles, milles selle nime kandja ise r��kima ja m�tlema hakkab. Taoline on lugu k�igi nende rahvaste puhul, kes kunagi ristiusku p��rati. Hoopis teine lugu on nendes kultuurides, kes alati on elanud vabalt ja iseseisvalt. Ameerika ind...
tammi ehitada ja samuti talvel põhjani jäätuvaid veekogusid. 3. KOBRASTE TOITUMINE 5 Taimtoidulise loomana sööb ta ligi 150 taime eri osi. Meelisvalikuid tal palju ei ole. Talvel ja varakevadel, kui rohelist pole võtta, sööb ta peamiselt haava-, paju- ja pihlakakoort ning peenemaid pajuoksi. Nende nappusel kõlbab ka lepa-, kase- ja isegi kuusekoor. Suvel seevastu hoiavad koprad puukoorest eemale: lemmikuteks on enamasti hundinuiad, pilliroog, angervaks, tarn, vesikupp ja vesiroos. Ehitustöödeks ja toiduks ei lõigata puid tavaliselt kaugemalt kui poolsada meetrit veepiirist. Koprad ei kasuta kunagi ära tiigi ümbrusest kõiki toiduallikaid, vaid pigem tõstavad tiigi veetaset, et uutele toidukohtadele paremini ligi pääseda. Kes on käinud suvel jõgede või metsaojade ääres, on kindlasti märganud kobraste tallatud ,,maanteid", mis kulgevad veekogust isegi mitmesaja meetri kaugusele. Need teed
PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 53
PEREKOND: aruhein (Festuca) lamba aruhein (Festuca ovina) punane aruhein (Festuca rubra) PEREKOND: helmikas (Melica) longus helmikas (Melica nutans) PEREKOND: timut (Phleum) põldtimut (Phleum pratense) PEREKOND: pilliroog (Phragmites) pilliroog (Phragmites australis) PEREKOND: nurmikas (Poa) murunurmikas (Poa annua) PEREKOND: lubikas (Sesleria) lubikas (Sesleria caerulea) Lõikheinalised: SUGUKOND: lõikheinalised (Cyperaceae) PEREKOND: tarn (Carex) harilik tarn (Carex nigra) põistarn (Carex vesicaria) PEREKOND: mõõkrohi (Cladium) lääne mõõkrohi (Cladium mariscus) PEREKOND: villpea (Eriophorum) ahtalehine villpea (Eriophorum angustifolium) tupp villpea (Eriophorum vaginatum) PEREKOND: nokkhein (Rhynchospora) valge nokkhein (Rhynchospora alba) PEREKOND: kõrkjas (Scirpus) alpi jänesvill (Trichophorum alpinum; Scirpus alpinus) metskõrkjas (Scirpus sylvaticus) 25.Ühe- ja kaheiduleheliste võrdlus.
Juhendaja: Külli Pesti Albu 2011 TRANSPORT ÕHUTRANSPORT St atistika järgi m o o d u sta b õ h utran s p ort ainult 1, 3 % ko g u m a ail m a tran s p ordi st, s ell e rah alin e v ä ärtu s a g S e et õttu o n kiirs a a d eti st e ja kallihinn ali st e ka u p a d e (v ä äris m et allid, k õrgt e h n ol o o gilis e d s e a d m e d , juv e elid rikn ev ka u p jn e ) tarn e õi g u statud ja ka s uto ov va ata m ata s ell el e, et lennutran s p ordi tariifid o n k õig e k õr Lennutran s p ordi p e a min e e eli s o n ka u b a ko h al etoi m eta mi s e kiiru s. Lis ak s s ell el e pu u duva d õ htura praktilis elt g e o g r a afilis e d piirid. S e e v õi m ald a b ka u b a kiir e sti ko h al e toi m eta d a ka k õi g e ka u g e m at e s s e nin g
· Samblarinne- kähar salusammal Soovikumetsad: · Perioodilised liigniiskete alade metsad · Rohttaimede rikkad lehtpuu enamusega metsad või segametsad · Kaasikud, sanglepikud · Puurinne- haab,saar, sanglepp, kask, mänd · Põõsarinne- toomingas, pihlakas, paakspuu, must sõstar, näsiniin, pajud · Rohurinne- angervaks, soo-koeratubakas, seaohakas, ojamõõl, sookastik, roomav tulikas, sinihelmikas, jäneskastik, lubikas, tarnad ( tupptarn, harilik tarn, sõrmtarn, hirsstarn, raudtarn) Soometsad: · Puurinne-sookask · Puhmarinne- sookail,sinikas, kanarbik, kukemari, küüvits, hanevits, pohl ,jõhvikas · Rohurinne- tupp-villpea, rabamurakas, ümaraleheline huulhein, soopihl, ubaleht · Samblarinne- turbasamblad, karusammal, palusammal Mets mõjutab keskkonda: 1. Mets tasandab temperatuurikõikumisi- metsa ja lageda temperatuuride vahe võib ulatuda 11-17 kraadini 2
Puurindest võib leida üksikuid puid nagu näiteks jalakaid, sangleppe, tamme, halle leppe, toomingaid ja haabu. Põõsarindest harilikku sarapuud, hundipaju ja paju. Rohurinne on luhal väga liigirikas, esindatud on harilik maavits, ussilill, kollane võhumõõk, lamba-aruhein, värihein, harilik kastehein, punane aruhein, kassikäpp, mägiristik, angerpist, angervaks, mailane, hanijalg, kullerkupp, siberi võhumõõk, sale tarn, lünktarn, luhttarn, päideroog, sinine emajuur, väga haruldane kobrapea jpt. Loomadest või luhaniidud kohata eelkõige linde nagu tikutaja, kiivitaja, suur-koovitaja, rohunepp, tutkas, nurmkana, toonekurg, sinikael-part, turteltuvi, must-ja valge-toonekurg, mustsaba- vigle,ka loomi nagu kobras, põder jt. Iseloomulikke pesitsejaid on umbes 30 liiki. Lisaks neile on luhtadel ka ohtralt konni, kiile ja putukaid. 2.Abiootiliste tegurite iseloomustus. Valgus
5.Puisniidud: niidetavad hõredad looduslikud puistud. Maastiku-tüüp, mida võib leiduda peaaegu kõikides rohumaatüüpides (aru-, lammi-, soostunud, soopuisniidud jne.). 6.Loorohumaad ehk alvarid (loopealsed) on paepealsetel või rähksetel aladel, kus mullakiht on alla 20 cm paks ja pinnakate vähem kui 1 m. Lähtekoosluseks on loometsad. Madal ksero- ja kaltsifiilne rohustu on liigirikas, iseloomulikud on lamba-aruhein, mägiristik, kevadtarn, angerpist, vesihaljas tarn, varretu ohakas jt. Võib kasvada üksikuid mände ja kaski. Põõsarindes peamiselt kadakas, mis vähese karjatamiskoormuse korral hakkab liigselt vohama. Samblarinne enamasti tihe. Tänapäevaks on neist säilinud hinnanguliselt 9000 ha, neist 300 ha kaitsealadel. 7.Lammirohumaad on jõgede, ojade ja järvede lammidel. Iseloomulikud on kevadised ja harvem ka suvised-sügisesed üleujutused, mis rikastab mulda toitainetega. Muldade huumushorisont sisaldab jõeuhet (alluviaalset setet)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
