Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"veestik" - 255 õppematerjali

veestik - puudub 9.inimtegevus:karjakasvatus , kalapüük , sisemaadel põtrade kasvatus Probeemid:prügi , reostus , nafta ja maagaasid ,, pinnaste lõhkumine masinatega (kuna nafta , maavara maapõues) 10.parasvöötme metsad paiknevad AINULT põhjapoollkeral tundratest ja metsatundratest
thumbnail
2
doc

Veestik

*1.Kuidas tekib põhjavesi ? ­ Osa vihma ­ ja lumesulamisvetest imbub maapinda ja jääb kivimite lõhedesse , pooridesse ja tühimikesse . *2.Millest sõltub põhjavee sügavus ? ­ See sõltub põhjavee all oleva kivimikihi sügavusest. *3.Millistel tingimustel liustik kasvab , millistel kahaneb ? - Liustik kasvab kui sajab juurde rohkelt lund ning kliima püsib jahedana. Kahaneb siis kui kliima soojeneb või väheneb sademete hulk. *4.Miks tekib kõrbes oaas ? ­ Sest kuskil liiva sees on veesoon. *5.Selgita kuidas tekib arteesiakaev ? - Kui vesi satub maapõues nõgusalt asuvate vetthoidavate kivimikihtide vahele ja sinna tuleb kõrvalt vett üha juurde , satub põhjavesi suuresurve alla.Survelist põhjavett nimetatakse arteesiaveeks. *6.Mis on karst ? ­ Kivimite lahustumist vees ning selle tagajärjel tekkivat pinnamoodi nimetatakse karstiks. *7.Mis on karstivormid ? Nimeta neid. ­ Karstivormid on põhja ­ ja pinnavee...

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
6
docx

GEOGRAAFIA KORDAMINE: VEESTIK

GEOGRAAFIA KORDAMINE VEESTIK 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V:Veestiku moodustavad pinnaveekogud, märgalad, jääkilibid ja –liustikud, põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld- ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nim Euroopa sisemeresid. V:Sisemeri on meri, mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega. Läänemeri, Vahemeri, Must meri, Kaspia meri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremeri. V:Maailmamere osa, mis külgneb mandriga. Läänemeri, Kaspia meri. 5. Miks nimetatakse Läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib?

Geograafia → Geograafia
108 allalaadimist
thumbnail
16
docx

Veestik ja majandus

KORDAMINE GEOGRAAFIAOLÜMPIAADIKS: VEESTIK, MAJANDUS Veestik  97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane.  Ülejäänud 3% on magevesi, mida leidub liustikes, jõgedes, järvedes, soodes, põhjaveena ja õhus veeauruna.  Looduses on vesi pidevas ringluses. Miks mõne järve vesi pole mage? Kuiva ja palava kliimaga piirkondades ületab aurumine sademete hulga ja kui järvel puudub äravool, siis võibki selle vesi muutuda soolaseks. Fakt: Balkaši järv Kasahstanis on omapärane aga selle poolest, et pool järve on mageda veega ja pool soolasega. Kuidas vesi ringleb? 1) Veekogudest ja maapinnalt aurab vesi õhku. 2) Kõrgemale tõustes õhk jahtub, tiheneb ja veeaur kondenseerub ning tekivad pilved. 3) Kui veetilgad on piisavalt suured, langevad need sademetena alla. 4) Auramine toimub ka taimedelt (transpiratsioon) ja jäält (sublimatsioon). 5) Vihmavesi imendub osaliselt pinnasesse (moodustades põhjavee) ja ...

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Äntu Valgejärv

Äntu valgejärv Äntu Valgejärv on ümariku kujuga järv Äntu metsavahikohast paarsada meetrit kagu pool. Ta pindala on 1,4 ha, suurim sügavus 8 m. Kaldad on kõikjal õõtsikulised, kaugemal kaetud metsaga. Läänekaldal on väike ujumissild. Põhja katab järvelubi. Valgejärve läbib Rohelisest järvest tulev ja Linaleojärve voolav oja. Järve vesi on heleroheline ja väga läbipaistev (6,1 >6,8 m), tõenäoliselt kihistunud. Aastail 1967 oli taimestikku vähem kui Sini ja Rohelises järves. Veepeeglit piiras pilliroog, järgnes kitsas vöönd ujulehtedega taimi vesiroosi ja ujuvat penikeelt. Põhja katsid mändvetikad. Äntu valgejärv on jällegi suhteliselt puhta veega järv. Järv asub VäikeMaarja lähedal Simuna poole viiva maantee ääres. Maanteel kahjuks ei ole väljas ühtegi märki nende asukoha kohta, kuid kaardi järgi võib Äntu järved lihtsasti üles leida. Kui maanteelt ära keerata, siis enne järvesid on kohe suur parki...

Geograafia → Geograafia
3 allalaadimist
thumbnail
6
rtf

Veestik - Peipsi järv

Referaat Peipsi järv Karina Lõuke Tallinna Balletikool Sissejuhatus. Peipsi järv asub Eesti idapiiril ja on suuruselt Euroopa viies järv, mis on juba ammustest aegadest kuulus oma kalarikkuse poolest ja siin on palju ka puutumata ja ürgset loodust. Kaitse alla on võetud omapärase maastikuga, Emajõe Suursoo, mis pakub võimalusi korjata marju ja seeni, korraldada paadiga reise mööda Emajõge ja tema suuri harujõgesid ning näha ja kohata arvukaid linnu- ja loomaliike. Järvseljal leidub kaitsealust metsa, mida säilitatakse ürgsel kujul. Peipsiäärne inimasustus on väga vana. Siinkandis on aastasadu elanud kõrvuti erinevad kultuurid ja rahvused. Peipsi kaldal on säilinud vene vanausuliste kogukond, kes järgib omapäraseid traditsioone ja elukombeid. Vaatamisväärsust pakuvad piki Peipsi kallast paiknevad ainulaadsed kilomeetrite pikkused ridakülad, mille elanikud on ammusest aj...

Geograafia → Geograafia
21 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti ja Euroopa veestik

Eesti ja Euroopa veestik. Õpik lk 46-62, 84-85 Kordamisküsimused kontrolltööks; vaadake lisaks veel üle töölehtedel ülesanded 1. Selgita mõistet riimveeline veekogu! Tööleht · Veekogu, kus on soolane vesi ja magevesi segunenud, soolsus väike. 2. Iseloomusta Läänemere veebilanssi? (kust saab ja kuhu kaob vesi) tööleht · Vett juurde ­ Sademed, jõed, põhjamere sissevool · Vett välja ­ Aurab, väljavool 3. Miks on Läänemere soolsus väike? (tuua välja vähemalt 3 põhjust) tööleht, õpik lk 47 · Jõgedest tuleb magevett · Väike aurumine, sademeid palju, sajab magevett · Halb ühendus põhjamerega 4. Millised Läänemere osad jäätuvad kõige kiiremini ja miks? Tööleht · Valged ja helesinised. Soolsus väike, madal. 5. Kuidas mõjutavad mere soolsust: a) kliima, b) vanus, c) ühendus ookeaniga, d) jõed? Tööleht a) Väike aurumine, magevesi (aurab vähem kui vett tuleb) b) Noorem-magedam c) Halb ühendus- soolsus väike d) Jõed toovad...

Geograafia → Geograafia
47 allalaadimist
thumbnail
7
pdf

Veestik ja Euroopa kliima

GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib?

Geograafia → Geograafia
58 allalaadimist
thumbnail
3
pdf

Ookeanite ja jõgede veestik

1. Iseloomusta suurt ja väikest veeringet. - Merest aurustunud vesi kantakse pilvedena maismaa kohale, kus ta maha sajab, seda nimetatakse suureks veeringeks. Sellest võtavad osa atmosfäär, maailmameri ja maismaa. - Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel.Sellest võtavad osa atmosfäär ja maailmameri. 2. Seleta, kuidas jaotub vesi maakeral. - Suurim osa (97%) on ookeanide soolvesi, magevesi moodustab umbes 3% hüdrosfäärist; 99% mageveest asub jäämütsides, liustikes ja põhjavetes, ning ainult 0,3% pinnaveekogudes. 3. Millised on maailmamere kõige suuremad osad? Nimeta need. - Maailmameri on katkematu kihina 70,8% Maa pinda kattev hüdrosfääri osa. Maailmameri jaotatakse neljaks ookeaniks: Atlandi, India, Vaikne ookean ja Põhja-Jäämeri 4. Mille poolest mered erinevad? - Asendi järgi jaotatakse mered sise-, ääre- ja saartevahelisteks. 5. Miks on merevesi soolane? Miks ei ole soolsus kõikjal ...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Geograafia - Veestik KT küsimused

Veestik õpik lk 28-45 (GEO 2) Kordamisküsimused 1. Iseloomusta vee jaotumist Maal. Vett on maakeral väga palju, kuid Maal on ka piirkondi, mis kannatavad veepuuduses. Enamik Maa veevarudest on soolane ja paikneb maailmameres. Magedat vett on vaid 3% ja sellestki on kaks kolmandikku liustikes jääna ning ligi kolmandik põhjaveena maa sees. / 97% Maal paiknevast veest asub maailmameres ja on soolane. 2. Too näiteid vee tähtsusest looduses. Veel on oluline roll kliima ja pinnamoe kujunemises. Vesi on mulla tähtis koostisosa. Veeta ei kasva taimed ega ela loomad./Looduses on vesi ringluses. 3. Too näiteid vee kasutamisest ja säästmise võimalustest. Vett kasutatakse joogiks, toiduvalmistamiseks, pesemiseks, põldude niisutamiseks ja kaupade valmistamiseks tööstustes. Vett saab säästa vett mitte raisates, võimalusel kasutada taimede kastmisel vihmavett. 4. Nimeta piirkondi, kus napib puhast magevett (lk 29). Aafrika, Ukraina, Lähis-Ida, A...

Geograafia → Geograafia
66 allalaadimist
thumbnail
1
docx

"Veestik". Jaava meri

Jaava meri Erki Aaver 8.c 1 Jaava meri on meri Euraasia mandrist kagu pool Vaikses ookeanis Sumatra, Jaava ja Kalimantani vahel. 2. Jaava meri on vaikse ookeani osa. 3. Tegemist on saarevahelise merega.Jaava meri on Aasia mandri juures ja Bawean,Madura ja Laut saartega ümbritsetud. Jaava merd ühendab teiste meredega Karimata, Makassari ja Sunda väin. 4. Mere pindala on 320 tuhat km², aga põhiosas on ta madal, sest paikneb mandrilaval. Mere soolsus on umbes 32 promilli. 5. * 6. * 7. Püütakse tuunikalu ja Pärle. Kohati leidub korallrahusid, Rannik valdavalt madal, kattunud mangroovtihnikuga 8. See meri ei ole nii soolane kui teised ookeanid, sellel merel on mangroovtihnikud 9. Mere rannikul paikneb Indoneesia riik. 10. Jaava mere rannikud on üldiselt asustatud. Jaava saar on asustatud väga tihedalt ja Jaava...

Geograafia → Geograafia
4 allalaadimist
thumbnail
3
txt

7.klass VEESTIK KT KORDAMINE

Mis on hdrosfr e. veestik ? Selle jaotus. Hdrosfr on maad mbritsev katkendlik kest mille moodustab veestik Veestik koosneb maailmamerest (98%), ja sisevetest (2%), mis oma korda koosneb pinnaveest ( jed,jrved,sood,liustikud) ja phjavesi. Veestik Maailmameri : 98% Siseveed : 2% Pinnavesi - jed - jrved - sood - liustikud Phjavesi 2) Maailmameri, selle osad. Maailmameri on htne veekogu mis katab 70% maakera pinnast ja on jaotatud 4 ookeaniks ,rohkem kui 60 mereks ning kus esineb arvukalt saari,vinu,lahtesid ja poolsaari. Maailmameri koosneb neljast ookeanist : - Vaikne ookean Pindala mln

Geograafia → Geograafia
72 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Mikitamäe vald

Üldine Mikitamäe vald asub Eestimaa kagusosas. Piirneb idast Pihkva järvega, põhjapiiriks on Võhandu jõgi, läänest piirneb Veriora valla ja Orava vallaga, lõunast Värska vallaga. Pindala on 104km² ja elanike arv seisuga 01.01.2009 on 1161 inimest. Kuna Mikitamäe vald asub iidsel setumaal, siis on seal säilinud ka setu kultuur ja traditsioonid. Kaunis, puutumatu loodus Mikitamäe vallas on aluseks Natura 2000 võrgustiku loomisel, haarates enda alla AudjassaareLüübnitsa märgala ja JärvepääPäevakese lamminiidu Mädajõe kaldal. Vallakeskus asub Mikitamäe külas, mille vanuseks märgitakse enam kui 700 aastat külas oleva kalmistu olemasolu tõttu. Vallas on 18 küla: Audjassaare, Beresje, Igrise, Järvepää, Kahkva, Karisilla, Laossina, Lüübnitsa, Mikitamäe, Niitsiku, Puugnitsa, Rõsna, Rääsolaane, Selise, Toomasmäe, Usinitsa, Varesmäe, Võõpsu. Vapp Rohelisel kilbil se...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Sakala kõrgustiku esitlus

Kliima Sakala kõrgustiku kliimat võib meie tingimustes pidada mõõdukalt kontinentaalseks. Aasta keskmine õhutemperatuur on 4,9°. Sakala kõrgustiku keskmine sademete hulk on 720 800 mm. Sügisel sajab palju kõrgustiku läänenõlvadel. Lumikate püsib keskmiselt 110120 päeva, paksus 3040cm jääb natuke alla Otepääle ja Haanjale. Talvel on külmem kui mujal, kuna kõrgustik asub sisemaal. Veestik Kõrgustik on Võrtsjärve ja Liivi lahe vesikonna veelahkmeks, mis on lõunasihiline ja asub ViiratsiHolstre RutuTaagepera joonel. Vetevõrk on üsna tihe. Suurimad jõed Raudna, Kõpu, Halliste. Jõed voolavad ürgorgudes. Järvede arv ulatub umbes 100ni. Väikseid moreenjärvi leidub künkliku reljeefiga aladel. Suuremad järved on kõik seotud ürgorgudega. Tüüpiline orujärv on Viljandi (pikk, kitsas, kõrgete kallastega ja suhteliselt sügav)

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
5
odt

Geograafia konspekt "Eesti veestik"

Järved Eesti järvede liigitus tekkeviisi järgi : Mandrijäätekkelised ­ · Lõuna-eesti kõrgustikel küngaste vahelistes nõgudes , on liigestatud rannajoonega ja tihti on neil keskel väikeseid saari ( Pühajärv , Pangodi ) · Voorte vahelised järved ­ on piklikud nagu voordeki ( saadjärv , elistvere , kuremaa ) · Mõhnade vahelised järved ­ on ümarad ja väikesed ( kurtna järvestik) · Ooside vahelised järved ­ piklikud nagu oosidki ( Aegviidu) · Orujärved ­ on piklikud ja asuvad ürgorgudes ( viljandi) · Jääkündenõos asuvad järved ­ madalad , laiad ( peipsi (10m) võrtsijärv(2m)) Rannajärved ­ on tekkinud maakerke tagajärjel , merest eraldunud lahtedest ( sutlepa meri , mullutu suurlaht, harku järv ) Rabajärved ­ asuvad kõrgsoodes e. Rabade älvetes ( loosalu , tudu) Lammijärved...

Varia → Kategoriseerimata
34 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Kesk Eesti tasandik

läänerannikust 30­60 km kaugusel. Viimases vööndis sajab suhteliselt rohkem sügisel ja eeltalvel. Maksimaalne mõõdetud sademete aastasumma on olnud 1157 mm, kuusumma 351 mm ja ööpäeva summa 148 mm. Lumikatet iseloomustab väga suur territoriaalne ja ajaline muutlikkus. Keskmine lumikatte kestus talve jooksul on Eestis 75­135 päeva 6 VEESTIK Kesk-Eesti tasandiku suurim jõgi on Pärnu jõgi . Pärnu jõgi on Võhandu jõe järel Eesti pikkuselt teine jõgi (144 km). Pärnu jõe suurde jõgikonda kuulub umbes 16% Eesti pindalast. Jõgi saab alguse Pandivere kõrgustikult Roosna-Alliku allikaist (Roosna-Alliku Allikajärvest), voolab edalasse. Jõe ülemjooks asub Kesk-Eesti tasandikul, keskjooks Kõrvemaa lõunaosas ja Pärnu madalikul ning alamjooks Pärnu madalikul. Suubub üle 2 km pikkuste muulide vahelt Pärnu lahte

Geograafia → Geograafia
38 allalaadimist
thumbnail
7
pptx

Jää- ja külmakõrb

vaheldumine; sademed peamiselt · aasta läbi väga madal lumena; õhutemperatuur; · väga tugevad · ligi 90% maapinnale jõudvast tuuled kiirgusest peegeldub tagasi atmosfääri; · Veestik Põhja- jäämeri · Antarktikas murduvad jääkilbist lahti jäämäed · Liustikus sügavale vajudes surutakse jääst õhumullid välja ning jää muutub eresiniseks. Sinine jäämägi tekib siis, kui selline jääpank liustikust lahti murdub · Antarktikas ligi 98% on kaetud mandrijääga, mille keskmine paksus on 1790m ja maksimaalne 4500m Elustik · elustik liigivaene · Mulda esineb laiguti ja väga õhukese kihina ning taimede

Geograafia → Geograafia
7 allalaadimist
thumbnail
9
ppt

Peipsi järve ökosüsteem

Kätlin Ilves 11B Järve pindala 3555 km² (sellest Eestis 1529 km²) Peipsisse voolab u 200 jõge või oja, suurim neist on Emajõgi. Ainus väljavoolav jõgi on Narva jõgi. Kõrgus merepinnast 30 m Soolsus 0 Keskmine sügavus 7,1 m Vee läbipaistvus 2­3 meetrit Suurim sügavus 15,3 m Saarte arv 35 Rannajoon 520 km (sellest eestis 175 km) Pikkus 152 km Valgla pindala 47 800 km², hõlmab Eestit, Lätit, Venemaad ja Valgevenet. (Koduks ligi 1 Laius 47 km 000 000 inimesele) ...

Geograafia → Geoloogia
58 allalaadimist
thumbnail
26
ppt

Venemaa Föderatsioon

Venemaa Föderatsioon ldinfo Venemaa kui riik sai alguse Moskva Vürstiriigist , 1276 aastal. Venemaa on riik Euroopas ja Aasias ning on maailma suurima pindalaga riik, hõlmates 11 ajavööndit. Asend Venemaa piirneb loodes Norraga, läänes Soome, Eesti, Läti, Leedu, Poola (viimase kahega Läänemere-äärse eksklaavi Kaliningradi oblastikaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus Põhja- Korea ja Jaapaniga ning idas USAga. Venemaa pikk rannajoon ulatub Põhja-Jäämerest Vaikse ookeani lääneosani ning hõlmab veel Musta mere, Kaspia mere ja Läänemere äärse ranniku. Kujult on ta trapets, küljed on kaardus, see on tingitud Maakera kumerusest. Ta asub laiuskraadidel: 20E-170.500E; 49.500N-81N. Veestik Jõed Venemaa pikimad jõed on Siberis, Kaug-Idas. Pikim jõestik ­ Ob-Irtõs ­ on 5410 km pikk ning kulgeb Lääne- Hiinast kuni Põhja-Jäämereni. Pikkuselt te...

Geograafia → Geograafia
25 allalaadimist
thumbnail
12
ppt

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

Asub Harjumaal, Tallinnast 50 km idas, Kuusalu vallas Maaala 130,9 km2 Looduskaitse ala loodi 1991. aastal, paar kuud peale Eesti taasiseseisvumist Laiendati aastal 1997 Joonis 2. Metsatee II maailmasõja ajal rajati sinna hiiglaslik Nõukogude sõjaväepolügon Hävitati talupidamised Metsaraie, tankodroom, pidev suurtükituli, metsatulekahjud Joonis 3. Mürsu kest Piirkonnale iseloomulike liustikutekkeliste pinnavormide, inimtegevusest mõjutatud metsa ja sookoosluste, eriilmeliste järvede, haruldaste ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade kaitse Joonis 4. Koitjärve raba Joonis 5. Jussi nõmm Asub Pandivere kõrgustiku jalamil Leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke Kümned väiksed järved, suurimad neist: Suurjärv, Pikkjärv, Kivijärv ja Paukjärv PõhjaKõrvemaa...

Geograafia → Geograafia
43 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Haanja kõrgustik

Paiknemine Haanja kõrgusti on Eesti kõige suurem ja ,,mägisem" ala. Ta paikneb Lõuna Eesti piiri lähedal, mis jätkub Lätis Alüksne kõrgustikuna. Võrumaa loodeossa ulatub Otepää kõrgustik ning lääneosast piirab seda Karula kõrgustik. Viimast eraldab Haanja kõrgus tikust maaliline VõruHargla nõgu, Karul...

Geograafia → Geograafia
27 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Hispaania

Hispaania Geograafiline asend Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal, põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri. Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria, Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit. Üldandmed 2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid. Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimes...

Geograafia → Geograafia
51 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Geograafia eksami kordamine - mõisted

GEOGRAAFIA EKSAMI KORDAMINE MÕISTED GEOLOOGIA Maakoor ­ Maa pindmine tahke kest, litosfääri välimine osa Vahevöö ­ maakoore all lasuv tuuma ümbritsev 2900 km paksune kest, mis omakorda jaguneb ülemiseks ja alumiseks vahevööks Tuum ­ Maa keskpunkti umber paiknev osa, mille piir vahevööga on umbes 2900 km sügavusel Laam ­ maakoore ja vahevöö ülemise osa (litosfääri) hiigelpangas Magma ­ Maa sügavuses tekkinud, veeaurust ja gaasidest küllastunud tulikuum kivimite sulam Laava ­ vulkaani kaatrist või maapinna lõhest välja voolanud ja suurema osa gaasidest kaotanud magma Aluspõhi ­ pinnakatte alla mattunud ( vahel ka maapinnal avanevad) kivimid; aluspõhi moodustub aluskorrast ja pealiskorrast Pinnakate ­ aluspõhja katvad kobedad setted; tekkinud kohapeal murenenud kivimitest või toodud vee, jää vm poolt Rändrahn ­ mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud kristalsetest kivimitest koosnev suur kivi; üle 10 m läbimõõduga rändrahn on hii...

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist
thumbnail
5
doc

India lühikonspekt

India Üldinfo 803 940 ruutkilomeetrit 144,6 miljonit elanikku Pealinn: Delhi Rahvused: punjabi, sindhi, pashtu, baloch, muhajir Keeled: urdu, punjabi, pashtu, inglise Usundid: hinduism, budism, jainism ja sikhism Riigipea: peaminister Gen. Pervez Musharraf GDP: 282 miljardit USD GDP elaniku kohta: 2000 USD poole väiksem kui Eestil Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrg...

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Ungari Vabariik

Kooli nimi Ungari Referaat Autor: Sinu nimi Juhendaja: Õpetaja nimi Aasta Ungari Ungaril puudub merepiir, kuid maismaal on tal palju naaberriike ­ Slovakkia, Ukraina, Rumeenia, Serbia, Horvaatia, Sloveenia ja Austria. Pinnavorm on enamasti tasane, kuid põhjas on madalad mäed. Turistide hulgas populaarne Balatoni järv on suurim Kesk-Euroopas. Etniliste ungarlaste esiisad olid madjari hõimud, kes suundusid Karpaatia orgu 896. aastal. Püha Istváni valitsusajal sai Ungarist 1000. aastal kristlik kuningriik. Ungari keel erineb kõikide naaberriikide omast ja on ainult kaugelt suguluses ...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Ukraina

Ukraina Ukraina on riik Euroopas.Lõunas piiravad Ukrainat Must ja Aasovi meri. Ukrainast on Rumeenia ja Moldovaga edelas, Ungari ja Slovakkiaga läänes, Poolaga loodes, Valgevenega põhjas ja Venemaaga idas. Kujult on nagu väike lind, kes tiibu laiali ajanud. Ukraina asub........... ja pealinnKiiev asub 50°27 N, 30°30 E. Ukraina asub Tallinnast 1000 km kaugusel ning Eestiga asub samas ajavööndis.Ukraina asub Euraasia laamal lõunapoolsel äärel kuid samas on keskel. Sealsetel aladel ei esine maavärinaid ja vulkaanipurskeid.Ukrainas tegeletakse maavarade kaevandamisega. Peamised maavarad on nafta, maagaas, kivisüsi, raud, vask, kuld, kivisool ning liiv. Pinnamood Ukraina on väikeste kõrgustikega tasane maa. Kõrgeimad mäed on Karpaadid riigi lääneosas. Ka kõrgeim mäetipp Goverla, mis on 2061 meetrit üle merepinna, asub Karpaatides. Ukrainas on suuremateks madalikkeks Dnepri madalik, Musta mere ma...

Geograafia → Geograafia
37 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Savann

Savanni loodus Geograafiline asend Savanne asub rohkem lähisekvatoriaalse kliimavöötme piirkonnas. Kõige suuremad savannid asuvad Aafrikas. Lõuna-Ameerika savanne nimetatakse kampodeks ja ljaanodeks. Veel leidub savanne Lõuna- ja Kagu-Aasias ning Austraalias. Kliima Kogu aasta läbi on savannis palav. Savannide kliimat iseloomustab kahe aastaaja - kuiva ja vihmase - vaheldumine. Suved on savannides vihmased ja talved kuivad. Savannis on Päike seniidis kaks korda aastas. See tähendab, et seal on väga palav ja aurumine suur. Selle tagajärjeks on paduvihmad. Keskmine ööpäevane temperatuur on 20-30 C. Aastane sademete hulk kõigub 300-1000 mm vahel, kusjuures enamus sademetest langeb maha vihmasel suveperioodil. Veestik Savannivööndis leiduvate jõgede ja järvede veereziim on tihedalt seotud kuiva ja vihmase perioodi vaheldumisega. Põua ajal kuivavad paljud väiksemad jõed ja ...

Geograafia → Geograafia
45 allalaadimist
thumbnail
7
odt

Palumaa Referaat

liivikus. Lk 4 Referaat Palumaa Nimi: Kasutatud kirjandus Raamat ,,Eesti maastikud" www.wikipedia.org Lk 5 Sisukord Lk.1.......................................... Paiknemine eestis, Geoloogline ehitus, Pinnamood. Lk.2.......................................... Kliimaolud. Lk.3.......................................... Veestik, Muld ja taimkate. Lk.4..........................................Vaatamisväärsused. Lk.5.......................................... Kasutatud kirjandus.

Geograafia → Geograafia
14 allalaadimist
thumbnail
4
docx

OKASMETSAD

OKASMETSAD konspekt 1) Geograafiline asend 2) Kliima 3) Veestik 4) Mullastik 5) Taimestik 6) Loomad 7) Inimtegevus ja keskkonnaprobleemid Geograafiline asend  Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas.  Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima  Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma.  Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°.  Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. mm

Geograafia → Parasvöötme metsad ja rohtla
17 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Saaremaa

Saaremaa Saaremaa on Eesti suurim saar, Sjællandi, Gotlandi ja Fyni järel pindalalt neljas saar Läänemeres. Saaremaa pindala on 2672 km². Rannajoont on saarel 1300 km. Saaremaa on üldiselt tasase pinnamoega madal saar. Saare lääneosas kerkivad jääservamoodustised Lääne-Saaremaa- ja Sõrve kõrgendik. Põhjarannikul Jaani- ja Jaagarahu lademe piiril on pankrannik. Saaremaa üldiselt tasast pinda ilmestavad ka kümmekond muinasajast pärit maalinna. Neist Valjala, Kaarma ja Kahutsi maalinna läbimõõt on 110 ja 150 meetri vahel ja säilinud vallide kõrgus 5...10 meetrit. Saaremaa umbes 80 järvest on valdav osa maakerke tagajärjel merest eraldunud või ka merega ühendust omavad madalad rannajärved. Kõige rohkem (ligi 20) on neid saare loodeosas Tagamõisa poolsaarel, veel ka saare kagu- ja lõunarannikul. Sageli kannavad nad nime "laht", "meri" või "abajas". Suurim seda tüüpi järv on Kuressaare lähedal paiknev kaksikjär...

Geograafia → Geograafia
13 allalaadimist
thumbnail
14
pptx

Savannid

Savannid Lisette Raud 8.Klass 2016 Paiknemine Kliima Ekvatoriaalne ja troopiline õhumass Koha kaugus ekvaatorist Pikem on niiske ja vihmane aeg 2-10 kuud, sademete hulk 250-2000mm Vastupidine õhumasside vahetumine Veestik Sademetest, mäestike lumesulaveest Jõed, järved Aafrikas- Niiluse ülemjooks Elustik: taimed Huumus tekib aegalaselt Punakaspruunid mullad Kõrged rohttaimed, kõrrelised Puud ja põõsad Baobab ehk ahvileivapuu AKAATSIAPÕÕSAD kängurukäpp Elustik: loomad Aafrikas- Antiloobid, gasellid, ninasarvikud, kaelkirjakud, jaanalinnud, krokodillid, jõehobud Austraalia- Kängurud, koaalad, vombatid, sipelgasiil, nokkloom Antiloobid koaala suur-sipelgaõgija inimtegevus Karjakasvandus- kitsed ja lambad Istandused ja põllud Kohvi-, kautsuki-, ja kakaopuid Kasutatud allikad Geograafia õpik 8.klass 2.osa

Geograafia → Geograafia
9 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Austraalia

AUSTRAALIA Austraalia on föderatiivne riik Austraalia mandril, Tasmaania saarel ja nende lähisaartel. Austraalia kuulub Austraalia ja Okeaania nimelisse maailmajakku. Austraalia on ainuke riik maailmas, mis hõivab kogu mandri. Austraaliat ümbritsevad kaks ookeani: India ookean ja Vaikne ookean. Austraalial on rannajoont 25 760 kilomeetrit. Riigile kuuluvad India ookeanis Ashmore ja Cartier, Jõulusaar ja Kookossaared, Vaikses ookeanis Norfolk ja Korallimere saared ning Heard ja McDonald Antarktikas. Kõige väiksem kontinent, kuid suuruselt kuues riik maailmas ning asub lõunapoolkeral Uus-Meremaast loodes ja Indoneesiast lõunas. . Austraalia on rahvaarvult 54. riik maailmas. Loodusvarad: boksiit, kivisüsi, rauamaak, vask, tina, kuld, hõbe, tsink. Austraalia kliima on kohati kuiv ja kohati poolkõrbeline. Seal on aastaringselt mõõdukalt soe temperatuur. Lõunaosas troopiline kliima. Pinnamood põhiliselt madalad platood, kuid ka vilj...

Geograafia → Geograafia
53 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Võru-Hargla nõgu

LUUA METSANDUSKOOL Loodusretke juhtimine Sessiooniõpe VÕRU-HARGLA NÕGU I kursuse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostaja: Liisa Demant Luua 2012 SISUKORD SISSEJUHATUS Minu töö Võru-Hargla nõo maastikurajooni kohta tugineb peamiselt Ivar Aroldi (2005, lk 230-235) raamatule Eesti maastikud. Veel olen kasutanud Eesti Entsüklopeedia XII (Võru- Hargla...2003) ja Haapsalu Kutsehariduskeskuse materjale Võru hargla nõo kohta. Maastikurajooni valik tuleneb sellest, et olen sündinud ja elan Võrumaal, seega on valitud piirkond mulle südamelähedane. Oma töös seadsin eesmärgiks õppida tundma ning tutvustada ka teistele Võru-Hargla nõo maastiku eripära, aluspõhja koostist, pinnamoodi ja veestiku; samuti mullastiku, taimkatet, asustust ja rajoonis paiknevaid kaitsealasid. Võru-Hargla nõoma...

Loodus → Eesti maastikud
13 allalaadimist
thumbnail
22
docx

VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE

---------------- ------- --------------------- VILJANDIMAA MAASTIK JA SELLE KUJUNEMINE Uurimuslik töö Juhendaja : ---------------- -------------------- SISUKORD Aluskord............................................................................................................................3 Pealiskord..........................................................................................................................4 Pinnakate....................................................................................

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
8 allalaadimist
thumbnail
20
pptx

Alutaguse madalik

docstxt/1526812800842.txt

Geograafia → Geograafia
10 allalaadimist
thumbnail
2
rtf

Veed

Jõgi- looduslik vooluvesi, mis voolab tema enese poolt kujundatud süvendis ehk jõesängis. Veestik- on jõgede, järvede ja muude siseveekogude süsteem. Jõe lähe- koht kus jõgi algab. Jõgi võib alata allikast, liustikust, järvest. Jõesuue- koht, kus jõgi lõpeb. Jõgi võib suubuda teise jõkke, järve või merre, aga ka imbuda pinnasesse. Harujõgi- on harilikult jõe deltas, jõevoolu hargnemisel tekkinud jõe osa. Lisajõgi- kahest ühinevast jõest väiksem, vähemtähtis, kaotab ühinemisel oma nime. Delta- jõe harujõgedest moodustub suudmeala, mis tekib setete kuhjumisel. Juga- on vee langemine jõe sängis olevalt astangult. Ääremeri- meri, mida ookeanist lahutavad katkendlikud saarteahelikud, poolsaared või tinglik piir. Saartevaheline meri- seda piiravad igast küljest ainult saared ja nendevahelised väinad. Sisemeri- meri, mis on ookeaniga või teise merega ühendatud vaid kitsa väinaga, harvem 2-3 väinaga. Ääremeri ­ on osaliselt piiratud m...

Geograafia → Geograafia
26 allalaadimist
thumbnail
2
pptx

"Norra geograafilisest vaatest"

Norra Lars Markus Linnupõld Tallinna Reaalkool Asend ja pinnamood Kliima Taimestik, Loomastik • Norra asub Skandinaavia lääneosas. Ta Norra lõuna- ja lääneosas, on täielikult avatud Atlandi tormile, seal on Tavalised loomad on põder, hirv, ahm, pindala on 323,802 ruutkilomeetrit. Norra talvedel rohkem sademeid kui Ida- ja põhjaosas. Ida ranniku aladel sajab lemming ja põhjapõder. Väikesed kaljusaared asub 57°N ja 81°N, 4°E ja 32°E ...

Geograafia → Geograafia
2 allalaadimist
thumbnail
21
doc

Tšiili

viinamarju, millest valmistatakse veini) ning ka teravilju. Üsna hästi on mägedes levinud aga karjakasvatus. Põhiliselt kasvatatakse lambaid ja veiseid. (Joonis 3) Sellise reljeefiga riigis on raskendatud ka infrastruktuuri rajamine. Kuna mägedesse on teede ehitamine üsna keeruline, sest teid ei saa teha sirgeid, vaid need on käänulised, on sinna rajatud palju raudteesid. Üpris hästi on riigis arenenud lennundus. Joonis 2: Tsiili pinnamood ja veestik. 2 Tänu Tsiili imelisele ja tavapäratule loodusele, külastab riiki palju turiste, igal aastal umbes 2 miljonit. Palju külastatakse ka suusakuurorte Andides. Turistide rohkus mõjub majandustegevusele väga hästi, sest nad kasutavad erinevaid teenuseid, nt hotelle, jm. Joonis 3: Põllumajandus, maavarad, tööstus. PINNAVORMID Pinnavorme on Tsiilis kujundanud peamiselt sisejõud

Geograafia → Geograafia
73 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Norra Kuningriik

TALLINNA TEENINDUSKOOL Janar Käos 011PK NORRA KUNINGRIIK Referaat Juhendaja: Ülle Toots Janar Käos Norra Tallinn 2009 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 2 RIIGI ÜLDISELOOMUSTUS............................................................................................ 3 GEOGRAAFILINE ASEND ..............................................................................................4 PINNAMOOD ........................................................................................

Geograafia → Geograafia
20 allalaadimist
thumbnail
30
odp

islandi üldandmed

Island 2013/2014 Üldiseloomustus Pindala: 103 001 km2 (2014) Rahvaarv: 318 800 (2010) Pealinn: Reykjavik, elanike arv: 118 000 (2007) Keel: islandi Rahaühik: Islandi kroon (kròna) 1 EUR=162 ISK (06.04.2011) Aeg: UTC maailmaaeg; Eesti ajast 2h taga. President: Ólafur Ragnar Grímsson Geograafiline asend Looduslikud tingimused Vulkaanid ja geisrid Saar koosneb enamasti 400-600m kõrgusest laavaplatoost. Islandi maapind on maailmas kõige vulkaanilisem. Tuntuim vulkaan on Hekla. Kliima Islandil on mereline, pehme kliima. Talvel võib temperatuur langeda kuni -15 Põhja-Islandil ja -10 Lõuna-Islandil ning suvel tõusta kuni +23 lõunas ja +24,5 põhjas. Sademeid on üle 41 000mm aastas. Sõltumata aastaajast võivad sademed tulla nii vihma kui lumena. Islandit nimetatakse tuulte, vihmade ja udude maaks. Veestik Rannikualadel leidub tihedalt väikeseid ojasid. Suuremad jõed lähtuvad liustikes...

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Karula kõrgustik

Karula kõrgustik Karula kõrgustik asub Kagu-Eestis Valga maakonnas, Valga nõo ning Võru-Hargla nõo vahel. Kõrgustikule on omapärane liigestatud reljeef ning pinnakatte vaheldusrikkus. Karula kõrgustik jääb Lõuna-Eesti teistest kõrgustikest Otepääst ja Haanjast maha küll kõrguselt (137 m) ja pindalalt, mitte aga pinnavormide mitmekesisuselt. Järskudel nõlvadel ja kõrgemate kuplite lagedel kasvavad kase- ja männisalud tõstavad esile mitmeid Karulale iseloomulikke pinnavorme. 1979.a. asutati Karula Rahvuspark, mis hõlmab kolmandiku kõrgustikust. Ajalugu 12 000 aastat tagasi hakkas Eesti ala katnud umbes 15 km paksune jääkilp sulama ning jää taandus põhja suunas. Kolm jääkeelt, mis liikusid Võrtsjärve, Peipsi ja Hargla orundeid pidi, said praeguse Karula kohal kokku ning jää jäi sinna kauemaks pidama. Kuplid ja oosmõhnastikud, tekkisid jääkilpi sulanud järvede kohale. Jäässe tekkinud augud ja lõ...

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
59 allalaadimist
thumbnail
17
ppt

Esitlus Mustast merest

Must meri Kristi Heinaste Asukoht · asub Kagu-Euroopa ja Väike- Aasia vahel · kuulub Atlandi ookeani ja Vahemere basseini Asukoht kaardil Peamised mõõdud Pindala: 422 000 km2 Sügavus: maksimaalne on 2210 m Pikkus ida-lääne suunas: 1150 km Pikkus põhja-lõuna suunas: 580 km Peamised mõõdud Kliima · Üldiselt pehme · Suvel jahe · Sügisel soe · Talv on lühike · Kevad on pikk · Madalaim temperatuur : -30°C · Kõrgeim temperatuur : +37°C Sissevool Musta merre · Jõed toovad aastas Musta merre 320 km³ magevett · Tähtsaim suubuv jõgi on Doonau · Teised jõed: Dnestr, Lõuna- Bug, Dnepr, Rioni jt · Bosporuse väina kaudu voolab aastas Musta merre 200 km³ merevett Vee omadused Temperatuur: talvel +6...+8°C ; suvel +25°C Soolsus: pinna lähedal keskmiselt 18,3 Läbipaistvus: u 5 m Soolsus Elustik · Elab u 185 liiki kalu · Püütakse enamasti makrelli, ansoovist ja stauriidi Riigid Musta mere ääres · Musta mere ääre...

Geograafia → Geograafia
15 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Sonora kõrb

Tamsalu Gümnaasium Sonora kõrb Referaat Koostaja: Ragne Veelma Juhendaja: Merle-Kairit Toom Vistla 2009 Sisukord 1) Geograafiline asend lk 2-3 2) Pinnamood lk 4 3) Kliima lk 5 4) Veestik lk 6 5) Mullastik lk 7 5) Taimestik lk 7-8 6) Loomastik lk 9 7) Inimtegevus lk 10 8) Kasutatud kirjandus lk 11 Geograafiline asend Mehhikos asuv kõrbeosa paikneb California poolsaarel ja Sonora osariigis, Ameerika Ühendriikides asuv osa California ning Arizona osariigis. Geograafilised koordinaadid: 26°40' ­ 34°30' N 110°30' ­ 116°40' W

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
thumbnail
14
doc

Makedoonia Vabariik

Varstu Keskkool Referaat Makedoonia Vabariik Koostaja: Airi Parv Varstu 2009 Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Rahvastik 4. Pinnamood 5. Kliima 6. Veestik 7. Mullastik 8. Inimtegevus 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Ma tõmbasin endale loosiga referaadi teema, milleks oli Makedooni Vabariik. Algul kui nägin, et sain Makedoonia, siis mõtlesin, et ohh vinge. Sain endale ägeda riigi. Tegelikult ei teadnud ma sellest riigist ise midagi, ainult aimasin, et ta balkani poolsaarel asub ja mingi väike riik on. Tahaksin sellest riigist põhimõtteliselt kõike teada, mida referaadis vaja läheb ja kindlasti ka seda, mida

Geograafia → Geograafia
17 allalaadimist
thumbnail
10
doc

Namibi kõrb

2 Suvel on Namibi kõrbes umbes 13-15 kraadi ja talvel 15-20 kraadi. Sademeid langeb seal väga vähe ja enamasti talve kuudel. Namibi kõrb asub troopika kliimavöötmes. Seal on troopiline õhumass, millega kaasnevad soojus ja kuumus. Ja tänu troopilisele õhumassile ei lange seal talvel temperatuur väga alla. (1,8) (8.) 3.3 Kuna ta asub ookeani ääres siis mõjutavad kliimat hoovused. Mõjutavad veel ka mäestikud ja liivaluited. (5.) 4. Veestik 4.1 Vett on vähe, mõned väiksemad jõed mida pole kaardile märgitud. Kuna kõrbest möödub külm hoovus siis on tihti seal udu, millest on kasu taimedele ja loomadele. (4, 5) 4.2 Ainus suur jõgi on Orange jõgi, mille toiteallikaks on Draakonimäed. (5.) 4.3 Kui seal on kuiv ja kuum, siis on veetase madal. Aga muidu kui sajab siis on veetase kõrgem. (8.) 4.4 Suuri järvi pole. (5.) 4.5 Neid ei ole. (5.) 5. Mullastik 5.1 Valdavateks on helehallid mullad. (1.) 5.2

Geograafia → Geograafia
16 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Vooremaa maastikurajoon.

Vooremaa maastikurajoon LU I Tartu 2014 Üldiseloomustus · Voorema maastikurajoon asub Jõgevamaal. Jõgeva, Palamuse, Tabivere ja Saare ning Tartumaal. Tartu vallas. · Vooremaa maastikukaitseala asub Jõgevamaal Palamuse ja Tabivere vallas ning Tartumaal Tartu vallas. · ... on osa Jõgevamaa imelisest loodusest. · Eesti suurim voorestik · Pindala 1050 km² · 20,3 % Soostunud http://opetaja.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/images/vooremaa10.jpg Tekkelugu · Tekkinud küllaltki hilises geoloogilises minevikus. · Iga jäätumisega lisandusid uued settekihid. · Liustikud kujundasid Voored, künnised, voortevahelised nõod. · Kalevipoja künnivaod. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Voored · Kirdeosas paiknevad voored hõredamalt · ...lamedad ja tunduv...

Geograafia → Eesti loodusgeograafia
23 allalaadimist
thumbnail
2
docx

Okasmetsad (konspekt)

OKASMETSAD konspekt Geograafiline asend · Levivad nii Euraasias kui ka Põhja-Ameerikas. · Näiteks Euroopa põhjaosa, Soome Venemaa, Kanada. Kliima · Talved on külmad, umbes -10° kuni -20°. Venemaa aladel võib esineda ka -50° külma. · Suveperiood on soojem: umbes 10°-15°. · Keskmine temperatuur on -2° kuni -15°. · Sademeid keskmiselt ~500 . · Suvi on niiske. · Nii temperatuur kui ka sademed kõiguvad tugevasti. Veestik · Veestikud on näiteks: Ob, Angera, Leena, Aldan · Jõgede lammidel tekivad puis- ja laugesood · Suuremate jõgede ääres kuhjub mustjaspruun madalsoo turvas. Nii ka niisketel aladel. · Toitainevaeses märjas keskkonnas helepruun rabaturvas. Mullastik · Leedmullad · Vähese aurumise tõttu kannab maasse imbuv vesi sügavamale huumus- ja toitaineid. · Mulla ülaosas tuhkjashall toitainetevaene leedehorisont. · Allpool ainerikas sisseuhtehorisont. Taimestik · Erinevais piirkonnis erinevad okaspuuliigid. · Peamiselt igihaljad män...

Geograafia → Geograafia
18 allalaadimist
thumbnail
12
doc

Andamanid

Sisukord 1. Sissejuhatus 2. Asend 3. Pinnamood 4. Kliima 5. Veestik 6. Mullastik 7. Taimestik 8. Loomastik 9. Inimtegevus 10. Kokkuvõte 1 1. Sissejuhatus Enne veel kui ma seda referaati tegema hakkasin polnud mul aimugi sellisest saarest nagu Andamanid, kuid kui ma selle loosiga tõmbasin, siis hakkasin ma selle saare kohta informatsiooni otsima, kõigepealt sain ma teada kus see asub ning hiljem kõike muud vajalikku. 2 2. Asend 2.1 2.2

Geograafia → Geograafia
6 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Hüdrosfäär

Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon ­ sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean Veebilanss Veekogudesse või teatud maa-alale ju...

Geograafia → Geograafia
88 allalaadimist
thumbnail
25
ppt

Afganistan PowerPoint

Asend Põhjast piirneb Türkmenistani, Usbekistani ja Tadzikistaniga. Kirdest piirneb Hiinaga, lõuna ja idas Pakistani ning läänes Iraaniga. Tihti arvatakse nii Kesk-Aasia , Lõuna-Aasia kui ka Lähis-Ida alla. Kolm neljandikku Afganistanist on ligi pääsmatu Puuduvad täpsed,usaldatavad satistilised andmed. Pindala on 652 225 või 645 806,56 km² Pinnamood Ebatasane Enamus pindalast on kaetud mägedega Üle poole riigi territooriumist asetseb üle 2000 meetri kõrgusel merepinnast Vähem kui 10% territooriumist on madalamal kui 600 m. Hindukus ja tema kõrvalharud ulatuvad riigi loodeosast kirdeosani, jagades Afganistani osadeks. Kesk - ja põhja Afganistaan on mägine - Lõuna- Afganistaanis on põhiliselt kivikõrb. Kliima Mandriline kuiv lähistroopiline kliima. Asub lähistroopilises kliimavöötmes Kliima on iseloomulik kuiva ja poolkuiva stepi kliimale, eelkõige oma külmade talvede ja kuivade suvede tõt...

Geograafia → Geograafia
35 allalaadimist
thumbnail
10
odt

Hiina referaat

.............................................................................................5 1.5 Territoorium..........................................................................................................6 2. LOODUS.....................................................................................................................6 2.1 Pinnamood.............................................................................................................6 2.2 Veestik...................................................................................................................7 2.4 Riigi loodusolud ja -nähtused................................................................................7 3. ARENGUTASE...........................................................................................................7 4. VAATAMISVÄÄRSUSED........................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS............

Geograafia → Geograafia
95 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun