tuuleenergia turvas TUUMAENERGIA uraanimaak MAA SISEENERGIA maasisene soojus TERMOTUUMA- ENERGIA Energiamajanduse 10 mõistet Energiamajandus - Energiamajandus tegeleb energiavarade hankimisega, nende töötlemisega elektriks, mootori- või ahjukütuseks ning viimaste kättetoimetamisega tarbijale. Taastuvad energiaallikad - sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikes kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldev inimese elueaga. (Biomassi energia, Hüdroenergia, Tuuleenergia, Päikeseenergia, Tõusu- mõõna energia, Merelainede ja hoovuste energia, Geotermiline energia) Taastumatud energiaallikad - sellised energiaallikad, mille taastumine päikese kiirgusenergia arvel kestab inimese elueaga võrreldes tunduvalt kauem või mille taastumine on tunduvalt aeglasem kui kasutamine. (Fossiilsed kütused: nafta, kivisüsi, maagaas, põlevkivi)
tajuda. Mida väiksem on osakeste energia, seda raskem on neid omavahel eristada. Suurema sagedusega elektromagnetkiirgus sarnaneb rohkem osakeste voole, väiksema kiirgusega sagedus aga lainele. Põhjus miks ei piisanud ainult laineteooria on see ,et laineteooria ei seleta paljusid valguse omadusi. Laineteooriast ei piisanud ka 20. sajandil kui püüti seletada hõõguvate kehade kiirgus spektrit. Katse tuletada teoreetiliselt kiirgusenergia jaotust kuumutatud keha pidevspektris tegi inglise füüsik J.Rayleigh. Rayleigh-i teooria järgi peaks lainepikkuse vähenedes kiirgusvõimsus pidevalt kasvama. See tähendab ,et soojuskiirguses peaks olema ultraviolett ja röntgenkiirgust. Selle seletuse kohaselt peaks 1000 oC kuumutatud rauatükk helendama sinakat-violetset aga mitte punast. Kui see seadus kehtiks kõikidel lainepikkustel, siis oleks hõõguvakeha kogu kiirgusenergia lõpmatult suur.
4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia
4. Kivimid, maakoor litosfäär 5. Elusorganismid biosfäär - Taimsetik flora - Loomad fauna Maa energiasüsteem Maa energiabilanss: päikeseenergia, Maa siseenergia, gravitatsioonienergia Energiabilanss saadava ja kuluva energia võrdlev struktuurkokkuvõte. Põhineb energia jäävuse seadusel saadav energia peab igas ajavahemikus võrduma kuluma energiaga. Energia liigid 1. Soojusenergia Maale langeva Päikese kiirgusenergia loob elusoodsa kliima ja muude geofüüsikaliste tingimuste kogumi. Albeedo pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe Absorptsioon (absorbeeruimine) neelamine (neeldumine) Üldine soojenemine bilanss 114%, sest 144% lisandub uuesti tagasikiirguva soojuse arvelt (murdumine troposfääri piiril) Õhu kasvuhoonegaasid: CO2, CH4, N2O 2. Maa siseenergia ehk geotermaalenergia
ENERGEETIKA Energeetika on majandusharu, mis tegeleb energoressurside kaevandamisega, energia muundamisega sobivaks energialiigiks ja edastatamisega tarbijale Energeetika alajaotised on: • Soojusenergeetika • Elektrienergeetika • Tuumaenergeetika • Hüdroenergeetika • Tuuleenergeetika • Bioenergeetika PÄIKE ENERGIAALLIKANA Kogu maailma energia põhineb päikeseenergial Päikese kiirgusenergia on praktiliselt ainsaks primaarenergiaallikaks, sellest Maale saabub üliväike osa. Päikeseenergia tulemusel on tekkinud ja tekivad kõik maapealsed taastuvad ja mittetaastuvad energiaallikad, mida käsitleme maa tingimustes primaarenergiaallikatena. Energialiigid, mis ei ole otseselt seotud päikeseenergiaga: tuumaenergia, tõusu-mõõna energia, merelainede ja hoovuste energia, geotermiline energia (maapõueenergia) TAASTUVAD ENERGIAALLIKAD
tuumareaktorites tekkivat neutronivoogu saab ära kasutada. Tuumareaktsioonides vabaneb energia osakeste seoseenergia arvel. Kriitiline mass – on lõhustuva aine väikseim mass, mille korral tekib ahelreaktsioon. Ahelreaktsioon – nähtus, kus reaktsioon põhjustab sama reaktsiooni jätkumise naaberaatomites. Massidefekt – erinevus tuuma massi ja selle moodustavate üksikute nukleonide masside summa vahel. Neeldumisdoos – näitab aines neeldunud kiirgusenergia hulka massiühiku kohta. Mõõtühik grei 1Gy=1J/1kg Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) – näitab, mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos – hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad. Mõõtühik 1Sv (siivert). Dosimeeter – mõõtevahend inimeses neeldunud kiirgusdoosi hindamiseks.
keskkonda eritub mürgiseid ja lõhnavaid aineid. Linnaõhk on saastunud, kuid eluruumid võivad olla veel küme ja rohkemgi korda saastunud. Maailma statistika kinnitab, et enamik kahjutules hukkunuist on surnud tehistmaterjali põlemisel tekkinud mürgiste ainete tõttu. 10. Loetle ühendeid, mis satuvad kopsudesse suitsetamisel. CO, CO2, HCN, SO2, H2S, NOX, CYHX 11. Milles seisneb kasvuhooneeffekt? Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhoone soojeneb ümbritseva keskkonnaga võrreldes rohkem, sest kasvuhoonet kattev klaas või kile laseb hästi läbi Päikeselt saabuvat lühilainelist kiirgust (0.4-4 µm), aga neelab tugevasti maapinna pikalainelist soojuskiirgust lainepikkustel üle 4 µm. Maapinnalt kiirguv soojuskiirgus
plutoonium jt.) lõhestamisel (tuumaenergia) ja samuti kergete aatomituumade (deuteerium ja triitium) ühinemisel (termotuumaenergia). - Kerged elemendid – vesinik, heelium, liitium. . 9. Taastuvate energiaallikate liigitus. Taastuvad energiaallikad on sellised energiaallikad, mis uuenevad pidevalt päikese kiirgusenergia arvel ja nende taastumisaeg on võrreldav inimese elueaga: - Päikeseenergia [otsene ja kaudne (OTEC)], - Biomass (fotosünteesi energia), - Tuuleenergia, - Hüdroenergia: - Vooluvee energia,
Pronksi, tina ning väärismetalli ühendati valukeevitamise abil. Selleks kuumutati liidetavad kohad valati üle sulametalliga . Raudesemeid sepistati kokku. Sellist keevitust on hakatud kutsuma sepakeevituseks. Keevitustööd võib jaotada: · Kokku-, külge-, juurde- ja pealekeevitamine elektrikaare või gaasileegi abil. · Lõikamine elektrikaare või gaasileegi abil Keevitajat varitsevad töö juures mitmesugused ohud, näiteks elektrivool, elektromagnetväli, kiirgusenergia, aerosoolid, müra, vibratsioon, gaasiplahvatused jne. Seepärast keevitaja töö polegi eriti populaarne, kuigi palgad on päris head. Tundub, et töö ise on huvitav, nõuab palju teadmisi, kasutusel on palju uudset tehnoloogiat. Keevitaja. Kasutatud kirjandus: Malla, J.1989. Keevitaja. Valgus, lk 48. Stepanov, V. et al. 1991. Keevitaja käsiraamat. Valgus, lk 504.
KIIRGUS - JA NEELDUMIS S PEKTRI TE UURIMINE S PEKTROMEETER- GONIOMEETRI ABIL Spektrist Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste(lainepikkuste)järgi Valge valgus (liitvalgus) on lahutunud koostisosakesteks (värvusteks) Koosneb 7 värvusest Spektrist Üleminek värvuste vahel on pidev. Spekter tekib dispersiooni tulemusel. Spektrite jaotus Is e lo o mu järg i Te kke põ hjus te järg i 1. PIDEVSPEKT 1. KIIRGUS- RID SPEKTRID 2. J OONSPEKT 2. NEELDUMIS- RID SPEKTRID Kiirgusspekter näitab, millise lainepikkuse
2 24. mis on tegevkiht? Nimetatakse seda kihti, mis praktiliselt täielikult neelab kihile langenud kiirguse, välja arvatud tagasipeegeldunud osa. Tegevkihi paksus sõltub ühelt poolt aluspinna iseloomust ja selle omadustest (konarlus, värvus ja niiskus), teiselt poolt aga kiirguse lainepikkusest. 25. mis on kiirguste summad ja kus neid kasutatakse? On kiirgusenergia hulgad, mis langevad pinnaühikult (cm2) vaadeldava ajavahemiku kestel. Kasutatakse paljudel klimatoloogiliste ja keskkonnaalaste küsimuste lahendamisel. Kiirguskliima 1. mida mõistetakse solaarkliimana? Päikese kiirgusenergia hulk, mis jõuaks aluspinnale atmosfääri puudumise korral, võimaldab arvutada temperatuure, mis esineksid sel juhul ühtlasel aluspinnal. Niisugusel tingimustel saadud t nim
Milline on kasvuhoonegaaside mõju kliimamuutustele, kuidas need satuvad atmosfääri? Kasvuhoonegaasid ·Kasvuhoonegaasid on keemilised ühendid, mis põhjustavad atmosfääris kasvuhooneefekti. Kasvuhoonegaasid on näiteks CO2, CH4, N2O jne. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhooneefekt on looduslik ilming, sellespole midagi ebaloomulikku. Probleem tekib aga siis, kui inimtegevuse käigus paiskub atmosfääri süsihappegaasi, metaani, dilämmastikoksiidi ja fluoritud gaase (nn inimtekkeline kasvuhoonefekt),
TEST 9 elektromagnetkiirgus, valgus ja värvus 1. Milliste ühikutega mida mõõdetakse? a. Kiiritusdoosi ühik SI süsteemis 1 C/kg b. Mittesüsteemne kiiritusdoosi ühik röntgen c. Elusorganismis neeldunud kiirgusenergia ühik SI süsteemis (=1J/kg) siivert d. Röntgeni bioloogiline ekvivalent, mittesüsteemne rem 2. Kuidas nimetatakse erinevaid elektromagnetkiirguse spektri osasid? a. Pikemad kui 1 cm raadiolaine b. 0,01 cm 1 cm mikrolained c. 760 nm 0,01 cm infrapunane kiirgus d. 400 nm 760 nm nähtav valgus e. 10 nm 400 nm ultraviolettkiirgus f. 0,01 nm 10 nm röntgenkiirgus g
Tähti iseloomustavad suurused Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist Tähtede kauguse määramine: Aastaparallaks on väljaspool Päikesesüsteemi asuva taevakeha (tavaliselt tähe) parallaks, mille baas on Maa orbiidi pikem pooltelg. Parsek on pikkusühik: kaugus, kust vaadates 1 astronoomiline ühik katab 1 nurgasekundi ehk sellise ringjoone, millel üks astronoomiline ühik moodustab ühesekundilise kaare, raadius. Tähis pc.
3 Spekter 17. sajandil hakati sõna "spekter" kasutama optikas, kus see tähendas värvuste skaalat, mida vaadeldi, kui valge valgus oli prismat läbides murdunud. Varsti hakati spektriks nimetama diagrammi, mis näitab valgustugevuse sõltuvust sagedusest või lainepikkusest. Max Planck avastas hiljem, et sagedus iseloomustab elektromagnetkiirguse energiat: E = h ,kus E on footoni energia, h on Plancki konstant ja on valguse sagedus. Spekter on kiirgusenergia jaotus sageduste (lainepikkuste) järgi. Värvuste järjestus spektril on samasugune nagu vikerkaarelgi:punane, oranz, kollane, roheline, sinine, violetne, kusjuures üleminek on pidev. Seda värvilist rida nimetatakse spektriks ja vastavaid värve spektrivärvusteks. Nii vikerkaar kui ka spektrid tekivad tänu dispersioonile. Dispersioon on aine murdumisnäitaja sõltuvus valguse lainepikkusest (või sagedusest). Väiksema lainepikkusega valguslained murduvad enam läbiminekul klaasprismast
peavad tuumad ületama elektrilised tõukejõud ja seda saab teha kiiruse abil, kuid mida suurem on kiirus, seda kõrgem on ka temperatuur. Maa peal ei saa termotuuma reaktsioone tekitada. Päikese ja tähtede energiaallikas on termotuumareaktsioon. Isotoopideks nimetatakse ühe elemendi erineva massiarvuga tuumi. Näiteks tehneesium ja promeetium ja plutoonium. Poolestusaeg on aeg, mille jooksul vaadeldavate radioaktiivsete tuumade arv väheneb pooleni esialgsest. Kiirgusenergia hulka, mis neeldub keskkonna masssiühikus, nim. Neeldumisdoosiks. Mõõtühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg. Biodoos on ekvivalentne kiiritusdoos. Mõõtühik on siivert (Sv). Röntgen on röntgenikiirte või gammakiirguse doosi mõõtühik.(R) Kürii on radioaktiivsuse ühik, mis määrab lagunemiste arvu mingis ajaühikus.(Ci) 1Ci=3,7*10 s
Vajadusel asendatakse vedelik veeni kaudu. Vahel määratakse raviks ka antibiootikume. PRIOON Prioon on madala moolmassiga valgu(proteiini)osake ja seega ei kuulu ei mikroorganismide ega viiruste hulka. Prioonid on äärmiselt vastupidavad väliskeskkonna tingimustele: nad ei hävi kuumutamisel, külmutamisel ja kuivatamisel, taluvad väga kõrget happesust ja väga kõrgeid kiirgusenergia annuseid. Haigustunnused on väga lähedased Creutzfeld-Jakobi tõvele. Haigust iseloomustab pikk inkubatsiooniperiood, sümptomiteks on koordinatsiooni- ja käitumishäired, mälukaotus, nõdrameelsus. Ravi puudub ja haigestumisele järgneb praktiliselt 100% surm. BOTULIIN Botuliin on mürkaine, mida eritavad ainetegevuse käigus gram-positiivsed
Efektiivseks kasutamiseks ööpäevaringselt tuleks ehitada välja elektri trantsportimis-, talletamis- ning varusüsteemid. Ilmastikust väga sõltuv Päikeseenergiajaamade ehitamine kallis Päikesekiirguse intensiivsus ja kestvus sõltuvad laiuskraadist, kohaliku kliima iseärasustest, aastaajast, ööpäevast ning õhu puhtusest. (ma ei tea, kas see käib päris puuduste alla või mitte) Päikesepaneelid: Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks. Päikesepaneelide süsteemi kasutamine on täiesti automaatne. Esmajärjekorras kasutatakse päikesepaneeli poolt toodetud energiat, kui seda pole piisavalt, tarbitakse lisa elektrivõrgust. Päikeseenergia tootmine Eestis: Päikeseenergiat saab kasutada Eesti tingimustes. Eestis on päikesepaneel võimeline tootma sooja ja elektrit üheksal kuul aastas. Eestis on kõige ideaalsem paigaldada päikesepaneelid lõuna suunas ja 40 kraadi maapinna suhtes. Päikesetornid:
TÄHED JA PÄIKSESÜSTEEM TÄHT Täht on astronoomias valgust kiirgav plasmast koosnev taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Et tähed on meist väga kaugel, paistavad nad öötaevas säravate täpikestena, mis reeglina jäävad valguspunktideks ka kõige suurema suurenduse korral. Maa atmosfääri mõju tõttu nad vilguvad. Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paistab meile kettana ning annab olulisel määral valgust Tähtede kogu TÄHTEDE TEKE Tähed tekivad kosmoses leiduva tähtaine
Kui Päike vajub madalamale, läheb valguse teele jääv õhukiht paksemaks ja kõrvale hajuvad ka rohelised ja lõpuks kollased kiired. Kiirguse hajumine Teine võimalus kiirguse hajumiseks on aerosooliosakestelt. (Mie hajumine) Aerosooliosakestelt hajunud valguse kõrvalekaldumine ei sõltu valguse lainepikkusest. Hajunud kiirguse spektraalne koostis on enamvähem samasugune kui pealelangeval valgusel. Globaalne kiirgusbilanss Maale saabuv ja sealt lahkuv kiirgusenergia peavad olema keskeltläbi ühesugused. Keskeltläbi tähendab siin keskmestamist üle öö ja päeva, suve ja talve, troopika ja polaaralade. Maa poolt kiiratud soojuskiirgus neeldub atmosfääris. Atmosfäär kiirgab osa soojust maapinna poole tagasi, osa kiirgub maailmaruumi. Efektiivseks kiirguseks nim Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahet. Globaalne kiirgusbilanss Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirgusvoogude vahe.
Termodünaamika II pritsiip Essee Õhksoojuspump õhusoojuspump õhkõhk soojuspumpTegelikult on laias maailmas õhksoojuspumba asemel kasutusel termin ,,konditsioneer" ja sõna ,,õhusoojuspump" on Põhjamaades kasutusel olev hellitusnimi. Üldjoontes nimetatakse õhusoojuspumbaks konditsioneeri, mille kompressorit juhitakse inverteriga, millel on peal 4- tee ventiil ehk soojuspump, talvevarustus mis sisaldab küttekaablit, avasid välisseadme põhjas, karterisoojendust ning korralikku sulatusprogrammi. Paremad seadmed on varustatud ka elektroonilise paisuventiiliga. Miks peaks valima õhusoojuspumba? Vastus on lihtne. Täna lihtsalt ei ole ühtegi teist küttesüsteemi, mis oleks hinna ja mugavuse klassilt ning hilisema püsikulu poolest soodsam kui õhusoojuspump.Lühidalt on õhusoojuspump vähenõudlik kütteseade, mis eelkõige annab suur...
täpsemalt päikese liikumist ja suurendavad paneelide aastast tootlikkust meie laiuskraadidel kuni 40 protsenti (detsembris 18 protsendist juuni 53 protsendini). Praeguseks kasutab Eestispäikeseelektrit sadakond majapidamist ja objekti. (Pinn jt, 2012) Päikeseenergeetikal on tulevikku ka Eestis Naftat ja muid fossiilseid energiavarusid ei jagu lõputult. Juba pikka aega on töötatud teiste võimaluste kallal: tuulejõud, veevool, biomass, Päikese kiirgusenergia. Viimasest on Eestis ehk juttu tehtud kõige vähem, kuid ka päikeseenergeetika võib tulevikus meile oluline olla. Paljude ekspertide arusaamad tuleviku energeetikast viitavad ühel või teisel moel sellele, et lähiajal võiks elekter meie kodudesse jõuda päikesepatareide kaudu. Samal ajal ei jõua elektrienergia juba praegusajal ligi kolmandikuni maa elanikkonnast. Aastas Maale langeva Päikese kiirgusenergia hulk on tohutu: 178 000 TW. See arv ületab
kümneid kuni sadi tuhandeid aastaid ninja miljoneid kordi toimuvaid neeldumis- ja kiirgumisprotsesse päikese fotosfääri ja edasi kosmosesse. 3.Maa atmosfäär kui kaitsekilp ( lk. 120) Atmosfäär kaitseb meid Päikese kahjuliku mõju ja kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks.Ultraviolettkiirguse eest kaitseb meid atmsofääri osoonkiht. 4.Kasvuhooneefekt ( lk. 122) Kasvuhooneefekt ehk kasvuhoonenähtus on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus.Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt takistuseta tagasi, oleks Maa keskmine temperatuur umbes 18o praeguse +15o asemel. Seega
et energia muundub ühest liigist teiseks või siirdub ühest süsteemist teise (näit Päikeselt Maale). Energia ei hävi ega kao. Selle seaduse objektiks on energia hulk - kvantiteet. Kuid sama oluline on energia kvaliteet ja seda iseloomustabki termin entroopia. Kui energia kvaliteet langeb, siis entroopia kasvab. Energia kvaliteeti iseloomustab energiat kandvate üksuste (näit. aatomid, molekulid, veepiisad, jms) paigutuse korrapära, organiseeritus või struktuuri keerukus. Kiirgusenergia kõrgemale kvaliteedile (madalamale entroopiale) vastab suurem võnkesagedus (lühem lainepikkus, madalam temperatuur). Temperatuuri tõustes mikroosakeste (elektronid, aatomid, molekulid) soojusliikumine intensiivistub, mille tagajärjel nende paiknemise korrapäratus suureneb ehk sünergeetilises keeles entroopia kasvab. Carnot poolt kasutusele võetud termin entroopia on teatud mõttes ebaõnnestunud mõiste, kuna ta iseloomustab kvaliteedi langust, mittekvaliteetsust
Samas ei võimalda tuule juhuslikkus igal ajahetkel tagada elektri stabiilset tootmisvõimet. Eestis püstitati esimene elektrituulik 1997. aastal Hiiumaal. Tuuliku võimsus oli 150 kW. Geotermaalenergia Geotermaalenergia on Maa siseenergia. Maasisest energiat saab kasutada vaid nendes piirkondades, kus soojusvoog lähtub vähemalt mõne kilomeetri sügavuselt. Sellised tingimused on enamasti laamade äärealadel. Maasisest energiat on ka raske kätte saada. Päikese kiirgusenergia Päikeseenergia on energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast. Põhiliselt kasutatakse seda soojuse ja elektri tootmiseks aga ka loomulikus valgustuses. Päikeseenergia vabaneb päikesel toimuvate termotuumareaktsioonide tulemusel. Bioenergia Bioenergia mis saadakse organismidest pärineva orgaanilise aine (biomassi) kasutamisest. See on soojusenergia, mis saadakse mingit tüüpi biomassi põletamisel. Biomassi all mõeldakse
Energia kursuse I töö kordamisküsimused 1. Nimetada termodünaamika I ja II seadus I Energia ja mass on üks ja seesama asi II Soojus ei saa minna iseeneslikult külmemalt kehalt soojale. 2. Nimetada erinevad energia liigid ning tuua iga liigi kohta 1 näide, kus seda leida. 1) Tuuma/termotuumaenergia 2) Mehaanilineenergia (valguse/hüdro/tuule) 3) Elektrienergia 4) Keemilineenergia(põlevkivi (peidus keemilistes sidemetus)) 5) Kiirgusenergia (päikesepaneelid) 6) Gravitatsioonienergia 7) Ionisatsioonienergia 3. Temperatuuri füüsikaline sisu. Molekulide võnkumise kiiruse näit ehk kineetiline energia. Mida madalam temp. Seda vähem molekulid liiguvad. 4. Kuidas (mil moel) liigub energia soojemalt kehalt külmemale üle. Protsessi kirjeldamine. (füüsiliselt või infrapunakiirgusena) 5. Absoluutne temperatuuri skaala. Kuidas see saadi? Temperatuur, mida loetakse absoluutsest nullpunktist
Veeaur kondenseerub, tekivad pilved ja hakkab sadama. Tuulealust nõlva mööda õhk laskub ja soojeneb. Mäestikes on kliima niiskem ja tuulisem. 15. Kliimavöötmed ühtivad suuresti peamiste õhumasside tekkekohtadega - ekvatoriaalne kliimavööde, troopiline kliimavööde parasvööde arktiline kliimavööde antarktiline kliimavööde Sama kliimavöötme piires on soojus- ja niiskustingimused enam-vähem ühesugused. 16. 17. kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Inimtegevuse tagajärjel tekivad süsihappegaas, veeaur ja metaan - kasvuhoonegaasid. Need moodustavad atmosfääri kihi, mis ei lase Maalt tagasipeegelduvat soojuskiirgust läbi. Maal läheb seega liiga soojaks. 18. Osoon on oma olemuselt hapnik. Elusorganismidele on osoon kahjulik, mõjudes söövitavalt ja ärritavalt.
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
Oleneb langemisnurgast Oleneb aluspinnast Päike seniidis ekvaatori 2 korda aastas, pöörijoontel (23,5o N/S)1 kord aastas N -21.06; ekvaator – 23.09 / 21.03 (võrdpäevsus); lõuna – 21.12 Polaarpäev ja polaaröö – alates 66,5o N/S; kestvus 1-172 päeva 1) Otsekiirgus – tekib vari 2) Hajuskiirgus – veeaur. Tolm, pilv 3) Kogukiirgus – otse-ja hajuskiirgus kokku Albeedo – pinnalt peegelduva ja pinnale langeva kiirgusenergia suhe (kui mitu % tagasi peegeldub) Maa kiirgusbilanss Neeldunud ja tagasipeegeldunud kiirguse vahe Positiivne – soojenemine Negatiivne – jahtumine Kliimatekketegurid Maa telje kallak Pöörlemine ümber oma kujuteldava telje Geograafiline laius ekvaatorist Päikesekiirte langemise nurk Reljeef Hoovused
kõrget temp. Ning inimkond pole veel jõudnud selle rakendamiseni energeetikas. Tuumafüüsika rakendused Tuumafüüsika üldtuntud rakendused on tuumaenergia genereerimine ja tuumarelva tehnoloogiad. Seda rakendatakse ka näiteks nukleaarmeditsiinis,magnetresonantstomograafias, materjaliteaduses ioonlegeerimise puhul, geoloogias radiosüsiniku meetodi juures ning ka arheoloogias. Defineeri neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Neeldumisdoos on kiirgusenergia hulk, mis neeldub keskkonna massiühikus. Ühik on grei(Gy) 1Gy=1J/kg Kiirgusdoos ehk kiiritusdoos on aines neeldunud ioniseeriva kiirguse energia ja selle aine massi suhe. Kiirgusdoosi ühikuks on 1 J/kg. Seda ühikut nimetataksegreiks (tähis Gy). Kiirgusdoosi mõistega iseloomustatakse igat liiki ioniseeriva kiirguse toimet ainele. Saab eristada letaalset ehk surmavat doosi, maksimaalset ja minimaalset doosi (vastavalt suurim ja
Kasvuhooneefekt · Probleemi olemus Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kasvuhooneefekti olemasolu tõestas XX sajandi alguses Nobeli preemia laureaat Svante Arrhenius. Kasvuhooneefekti põhjustavad soojuskiirgust neelavad nn. "kasvuhoonegaasid", mis lasevad läbi Päikeselt Maale saabuva kiirguse, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Kui soojus kiirgaks maapinnalt
60 27 Co *vähkkasvajate ravimiseks *metallitööstuses defektide avastamiseks 59 26 Fe *vereringe uuringutel 127 53 I *kilpnäärmetõve uurimisel 18 8 O *fotosünteesi uurimisel 14 6 C *tehakse kindlaks kivististe vanused 32 15 P *põllumajanduses, vaadatakse kuidas omandatakse väetist 16. Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud ja nende seosed; kiirgustaust. Mõõtühikud: *neeldumisdoos 1kg neeldunud kiirgusenergia hulk 1Gy(grei)=1J/1kg *biodoos iseloomustab radioaktiivse kiirguse mõju organismidele 1Sv(siivert) 1Sv=1Gy , ja röntgenkiirguse korral 1Gy võib olla võrdne kuni 10Sv neutron ja kiirguse korral Kiirgustaust koosneb: *kosmiline kiirgus Päikeselt *maapinna radioaktiivne kiirgus *radioaktiivne K, mis ladestub luudes, lihastes
kallimad Nii mono- kui ka polükristall paneelide tootlikkus Eestis on sama. Monokristalne päikesepaneel Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Päikesepaneelid Elektrivõrku ühendatavad päikesepaneelid muundavad päikese kiirgusenergia otse elektriks. Päikesepaneelide-süsteemi kasutamine on täiesti automaatne. Esmajärjekorras kasutatakse päikesepaneeli toodetud elektrit. Kui päikeseenergiat pole piisavalt, tarbitakse lisa elektrivõrgust. Päikesepaneelide paigaldamine ja suunamine Statsionaarne paigaldamine katusele: Eestis on kõige ideaalsem päikesepaneelid paigaldada lõuna suunas ja 40° maapinna suhtes. Miinuseks on talvel mõnevõrra väiksem tootlikkus ja paneelidele ladestuv
ebavõrdsest õhu soojenemisest Maa üksikuis võõtmeis ekvaatori ja pooluse vahel. Väiksematel geograafilistel laiustel on kiirgusbilanss suurem, maapind ja selle kaudu ka õhk soojeneb rohkem, kui suurematel laiustel. Tekiks lihtne ringvool: ekvaatori piirkonnas soe õhk tõuseb üles, valgub kõrgemal polaaraladele, jahtub seal, laskub ja valgub maapinna kohal jahedama vooluna troopilistele laiustele, kus uuesti soojeneb. Selle ringvoolu liikumapanevaks jõuks on Maa pinnale langev Päikese kiirgusenergia. 15.Tegeliku tsirkulatsiooni ligikaudne skeem. Tuuled tekivad õhurõhu erinevuste tagajärjel. Ekvaatori piirkonnas on õhurõhk üldiselt madal. See madalrõhu ala tekib termilistel põhjustel. Ligikaudu 30-35. laiuskraadil on lähistroopiline kõrgrõhuala, 60. laiuskraadi piirkonnas on aga madalrõhuala. Samarõhujooned on aasta lõikes enam-vähem paralleelsed pöörijoontega. Vastavalt rõhu keskmisele jaotusele on siis
Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan-
Skeem (eksamil antud) 10 17. Kehade temperatuuri mõõtmine nende soojuskiirguse järgi. Põhilised kiirgusseadused. Keha temperatuuri ja tema kiirgusomaduste vahel valitseb teatav seaduspärasus, mida püromeetrid kasutavad. Püromeetrid jagunevad optilisteks, fotoelektrilisteks, värvus- ja kiirguspüromeetriteks. Nad võimaldavad keha temp-i mõõta eemalt, kontaktivabalt. Keha kiirgusenergia kandjaks on elelktromagnetiline lainetus. Keha temp-i mõõtmisel tema kiirguse kaudu kasut. Peamiselt monokromaatilise kiirguse intensiivsuse, kiirgusspektri koguenergia ja kiirgusenergia spektraalse jaotumise sõltuvust temp-st. 18. Kiirguspüromeetrite põhimõtted ja skeemid. Kiirguspüromeetrid kasutavad keha kiirguse spektri kogu energia sõltuvust temperatuurist. Kiirgusenergia võtab vastu termopatarei, mis selle tulemusel soojeneb. Põhineb Stefan-
Albeedo- ehk tagasipeegeldunud kiirgus. Kõige rohkem peegeldub lume pealt ja kõige vähem vee pinnalt.Mida kõrgem on aluspinna temperatuur ja madalam õhutemperatuur , seda suurem on Maa soojuskiirgus.Kui ilm on pilves, on plaju veeauru ja õhk soe, siis esinem märkimisväärne atmosfääri vastukiirgus. Effektiivne kiirgus- Maa soojuskiirguse ja atmosfääri vastukiirguse vahe. Positiivne kiirgusbilanss- maapind saab päikeselt rohkem kiirgusenergia, kui ise soojuskiirgusena ära annab. Negatiivne kiirgusbilanss- maapind annab rohkem soojuskiirgust ära kui juurde saab. Tervikuna on maakera kiirgusbilnass tasakaalus. Kiirguslik tasakaal on häiritud kasvuhoone effekti tugevnemise tõttu. Osoonaugud- Osoonikihi olulist hõrenemise kohta stratosfääris. Montreali Protokoll- riigid on võtnud endale kohustuseks lõpetada freoonide tootmise. Osoonikihi hõrenemist põhjustavad freoond( ained balloonide kasutamises,
Hüdroenergia · Hüdroenergia on mehaanilise energia liik, mis vabaneb vee vabal langemisel Maa raskusjõu mõjul. · Hüdroelektrijaama energiaallikaks on liikuv vesi. · Tavaliselt ehitatakse hüdroelektri- jaamad suurtele jõgedele, kus tammiga ülespaisutatud vesi paneb langedes pöörlema hüdroturbiinid koos elektri- generaatoritega · Ehitamine on aeganõudev ja kulukas Päikeseenergia · Energia, mis on saadud päikesekiirguse energiast . · Päikese ümbruses on päikese kiirgusenergia tihedus umbes 1,3 kW igale kiirguse suunaga risti oleva pinna ruutmeetrile. · Tegelikult maapinnale langeva päikese kiirguse intensiivsus sõltub kellaajast, öö ja päeva vaheldumisest, pilvisusest, õhu keemilisest koostisest, tolmu sisaldusest jne. · Päikeseenergia kasutatakse koostöös teiste energiaallikatega, mis peavad katma tarbijate energiavajadused siis, kui päike ei paista või kui tarbijate vajadus on suurem kui päikesekiirgus anda suudab. Soojusenergia
sisse toiduainetega. 4) Radioaktiivne süsinik tekib õhuhapniku sissehingamisel ja ladestub luudes. 16.Kus tekib neutronkiirgus ja miks on see ohtlikum radioaktiivsest kiirgusest? Neutronkiirgus tekib tuumapommi lõhkemisel. Neutronkiirgusel puudub elektrilaeng,st ta saab organismidesse tungida takistamatult,sest ta on väga suure läbitungimisvõimega.Peatamiseks on vaja 2-3m betooni. 17.Radioaktiivse kiirguse mõõtühikud. 1) Neeldumisdoos näitab ,kui suur kiirgusenergia hulk neeldub 1 kg aines. 1 Gy (grei) = 1J/kg 2) Biodoosi mõõtühik iseloomustab kiirguse mõju elusorganismidele. 1 Sv (siivert) 18. positiivne elektron,positron elektron neutron - prooton/lihtvesinik (heeliumi tuum) -osake deutron - triitiumi tuum
gaase, mis ei neela lühilainelist päikesekiirgust, aga neelavad rohkem või vähem Maa soojuskiirgust. Osa saabuvast lühilainelisest päikesekiirgusest neeldub maapinnas ja soojendab seda. Atmosfääri puudumisel on lühilainelise kiirguse neeldumisest tingitud soojenemine ja maapinna soojuskiirguslik jahtumine tasakaalus. Maa atmosfääris olevad selektiivselt neelavad gaasid. Kasvuhoonegaasid kiirgavad osa nende poolt neelatud Maa kiirgusenergiast maapinnale tagasi. Niisugune kiirgusenergia ringkäik tõstab maapinna tasakaalulist temperatuuri hinnanguliselt umbes 30°. Atmosfääri selektiivsest läbilaskvusest tingitud maapinna ja maalähedase õhukihi temperatuuri tõusu nimetatakse kasvuhooneefektiks. Oma toime poolest olulised kasvuhoonegaasid Maa atmosfääris on veeaur, süsihappegaas, osoon, metaan. Veeauru hulka atmosfääris suudab inimtegevus mõjutada ainult kaudselt - maakasutuse muutused ja metsade raiumised
1) deterministlikuteks teatava doosi tulemusena tekib kahjustus (viljatus, vereloome aeglustumine, silmaläätse hägustumine, surm); 2) stohhastilisteks doosi suurenedes kasvab tõenäosus haigestuda. Neeldumisdoos näitab aines neeldunud kiirusenergia hulka massiühiku kohta. (1Gy = 1J/kg). Suhteline bioloogiline efektiivsus (SBE) näitab mitu korda on antud ioniseeriva kiirguse doos väiksem sama kahjustuse esile kutsunud gammakiirguse doosist. Efektiivdoos hindab kehas neeldunud kiirgusenergia poolt tekitatud kahjustuste suurust võttes arvesse kiirguste eripärad (1Sv =siivert).
Dissimilatsioon- Keeruliste orgaaniliste molekulide lõhkumine elavate organismide poolt muutes need lihtsamateks keemilisteks vormideks. Kuivaine-aine osa, mis jääb järele, kui ainest kõrvaldada vesi Epifüüt-ehk peal(is)taim on taimorganism, mis kinnitub või kasvab teisel elusal taimel (sageli puul) viimast kahjustamata. Flokuleerimine protsess,mille käigus tuuakse kokku mikro osad ,et moodustada suuremad osad. Kiirgusvoogon kiirgusenergia hulk, mis läbib antud pinna ühe ajaühiku (s, min) jooksul. Elusmassi kaal- aine kaal koos selle loodusliku vee sisaldusega. Korv- traatidest korv või anum ,mis on täidetud kividega mida kasutatakse ehituseks. Veetaseme langus- Vee taseme alanemine , mis tekitab jõu ,et liigutada vett ühest kohast teise. Veesammas- vertikaalne vee kõrgus ,mis tekitab rõhku ,et vesi liiguks kõrgemalt madalamale positsioonile.
hajuskiirgusena. Otsekiirguse osakaal on suur päikesepaistelise ilma korral, pilves ilmaga aga jõuab maapinnale üksnes hajuskiirgus. Otse- ja hajuskiirgus kokku moodustavad kogukiirguse. Kiirgusbilanss on maapinnas neeldunud ja maapinnalt lahkunud kiirguse vahe. Kasvuhooneefekt on looduslik protsess, mis on atmosfääris esinenud kas suuremal või vähemal määral kogu aeg. Kasvuhooneefekt on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. Kliimat kujundavad tegurid: 1)Geograafiline laius ehk kaugus ekvaatorist- Määrab Päikeselt saadava kiirguse hulga, mis soojendab Maad. See sõltub: Päikese kõrgusest taevavõlvil (päikesekiirte langemisnurgast), päeva pikkusest, aluspinna värvusest
energiat just nii palju kui seda on ja seda ei teki juurde ega kao ka ära. Energia võib vaid muuta oma asukohta või vormi (liiki). Vahel toimub see muutumine nii märkamatult, et esimesel pilgul tundub tegu olevat energia tekkimise või kadumisega. Lähemal uurimisel selgub aga alati, et energia on kas muutnud oma vormi (liiki) või asukohta. Näiteks mingi keha mehaaniline energia on muutunud soojuseks ja hajunud ümbritsevasse keskkonda või kiirgusenergia näol kiirgunud maailmaruumi. Ette rutates tuleb öelda, et kui räägitakse energia tootmisest, siis ei ole tegu energia loomise või tekitamisega, vaid ikkagi ühe energialiigi muutmisega teiseks. Kui räägitakse energia kadudest, siis tuleb seda mõista kui mingis protsessis vajaliku energialiigi muutumist mittevajalikuks energialiigiks, tavaliselt soojusenergiaks, mis reeglina hajub ümbritsevasse keskkonda. Kasutatud kirjandus http://www.maakyte.ee/tooted/soojuspumbad-2 (05.11.2012)
18. Kus kasut. Spektraalanalüüsi ? Sellega määratakse maakide ja elementide koostist. Astronoomia põhimeetod. 19. Isel. Infrapuna kiirgust. Lainepikkus on suurem kui punasel valgusel. Infrapunast kiirgust nim. Ka soojuskiirguseks. Põhiliselt peegeldub metallilt, murdub ka klaasis ja parafiinis. Kõik kehad kiirgavad seda. Nad kiirgavad seda rohkem, mida kõrgem on keha temperatuur. Kiirgusenergia on võrdeline keha absoluutse temperatuuri 4. Astmega. · Silmale nähtamatu kiirgus. · Kasut. Soojendamiseks ja kuivatamiseks · Looduses kasut. Maod seda kiirgust saagi püüdmiseks · Signalisatsiooni süsteemis · Öiseks nägemiseks 20. Isel. Ultraviolett kiirgust. Lainepikkus on väiksem, kui violetsel valgusel. Tavaliselt klaasist ultraviolett kiirgus läbi ei tule. Tuleb läbi kvartsklaasist. On võimalik
- Spektraalselt kaalutud kiiritustihedus vastavalt bioloogilisele mõjule Radiomeetrilistes ühikutes kiiritustihedus on läbi korrutatud ,,mõjuspektriga". Mõjuspekter isel. bioloogilist toime sõltuvust lainepikkusest Kõige levinum erüteemne mõjuspekter ja sellest saadud erüteemne kiirgus. - Erüteemne e naha punetust tekitav kiirgus; - MED Minimum Erythemal Dose, minimaalne erüteemne doos Erüteemse kiirgusenergia kogus pinnaühikule, mis on vajalik päevitamata naha kerge nahareaktsiooni tekkimiseks Sõltub asukohast ja isiku nahatüübist Tumenahk talub UV-kiirgust paremini biodoosile vastab suurem kiirgusenergia Hinnatakse ajaga, mis kulub punetuse tekkeks (MED/h) - Doos mingi aja jooksul kogunenud energia hulk - SED Standart Erythemal Dose Ei sõltu nahatüübist Ei ole sõltuvuses naha punetuse tekkega
Täheks nimetatakse ise energiat kiirgavat plasmast koosnevat taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses asetleidvast tuumasünteesist. Meile lähim täht on Päike. Kuna tähtedest väljub kiirgus, on selle abil võimalik määrata nende temperatuur ja keemiline koostis. Tähtedelt saabub erinevat liiki kiirgust, mis erinevad üksteisest lainepikkuse poolest (nt nähtav valgus ja raadiokiirgus). Tähtede uurimisel on väga oluline osa spektraalanalüüsil (tähtede valgus laotatakse pikaks spektriks, mille abil on võimalik määrata
Nende tekkimiseks on vaja kõrget temperatuuri(100milj °). Seda võib saavutada 1)ahelreakts.ga 2) võimsate laserkiirte kontsentreerimisega 3) tavalise lõhkeaine energia kontsentreerimine ühte punkti. Kuidas saavutatakse termotuumapommi plahvatus? . Termotuumapomm koosneb aatom- ja vesinikpommist. Vesinikpommi südamikus on tavaline lõhustumistuumapomm. Selle lõhkamisel tekib ülikõrge temperatuur, mis käivitab termotuumareaktsiooni. Def neeldumis (kiirgus-) doosi mõiste ja ühik? Kiirgusenergia hulka mis neeldub keskkonna massiühikus nim neeldumisdoosiks. Neeldumisdoosi mõõtühik on grei (Gy). 1Gy=1J/kg. Milliseid ühikuid kasutatakse kiirguste mõõtmiseks? Siivert (Sv), Röntgen (R), Küriid (Ci). 25.Mida väljendab poolestusseadus? Poolestusseadus näitab, kui palju radioaktiivsest ainest on ära lagunenud mingi ajavahemiku jooksul. 26.Mida nimetatakse poolestusajaks? Poolestusaeg on ajavahemik, mille möödumisel pooled esialgsetest radioaktiivsetest tuumadest on ära muundunud
Tähed Tähed astronoomias on ise valgust kiirgavad plasmast koosnevad taevakehad, mille kiirgusenergia pärineb nende sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel. Veel kümmekond aastat tagasi peeti tähti levinumateks taevakehadeks Universumis. Nüüd teame, et kuum gaas, 95% kõigest nähtavast, moodustab vähem kui kümnendiku olemasolevast. Tähtede osa on unikaalne iga aatom, millest me koosneme, on pärit tähtedest. ...
sademetega madalam. 14. HETEROTROOFNE ORGANISM on organism, mis toitub valmis orgaanilistest ainetest. Siia kuuluvad kõik loomad, inimene kui ka klorofüllivabad putuktoidulised taimed, seened ja enamik baktereid. 15. HÜDROSFÄÄR ehk vesikest on peamiselt veega seotud geosfäär. 16. KANTSEROGEENNE AINE on vähkitekitav aine. 17. KARJATUSAHEL on toiduahel, mis saab alguse rohelisest taimest (edasi: taimtoiduline loom ja kiskjad). 18. KASVUHOONEEFEKT on kiirgusenergia ringkäigust tingitud elektromagnetilist kiirgust selektiivselt läbilaskva kihi all oleva keskkonna tasakaalulise temperatuuri tõus. 19. KATABOLISM on polümeeride biolagundamine fermentide toimel monomeerideni (tselluloosglükoos) või lihtsate orgaaniliste aineteni (glükoosH 2O ja CO2). 20. KEMOSÜNTEETILINE BAKTER on mikroorganism, kes saab energiat keemiliste sidemete energiast ja kasutab elektroni doonorina anorgaanilisi ühendeid. 21
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
