Alles keskaegkonna lõpust võime kõneleda lopsakast rohust. Nüüd oli rohusööjate toidulaud tunduvalt avaram. Eriti ohtrasti elas meres mikroskoopilisi juurjalgseid. Neid oli nii palju, et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks.Neist on ajastu ka nime saanud. Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Uusaegkonnas said valitsevaks imetajad, linnud ning katteseemnetaimed. Ajastu lõpul ilmus ka inimene Aegkond jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni meredes olid arvukamad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Ilmusid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla 2 alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Suurima mitmekesisuse saavutasid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Moodustusid maailma suurimad pruunsöeleiukohad.
osakeste suurus on alla 0,01 mm. Savile iseloomulik omadus on plastilisus ja voolitavus, plastsusarv peab olema vähemalt 7. Põletamisel omandab plastne mass kivimile omase kõvaduse toimub paakumine ja tekib kõva poorne mass. Nimetatud omadusel põhinebki savi kasutamine tema põhialal keraamikas, kus savist valmistatakse telliseid, ahjupotte, drenaazitorusid, katusekive, tarbekeraamikat ja muud. Eestis on kasutatud Kambriumi sinisavi Põhja-Eestis, Devoni savi Lõuna-Eestis ja Kvaternaari savi kogu Eestis. Kambriumi sinisavi ja Devoni savi on paremate omadustega, kui ebaühtlase koostisega Kvaternaari savi. Eestis oli varasemal ajal hulganisti kohalikke tellisetehaseid, kus käsitsi valmistati kõrgekvaliteedilist toodangut. Tehti ka katusekive. Maapõueseaduse järgi jaotatakse savi tsemendisaviks, rasksulavaks, keraamiliseks ja keramsiidisaviks. Tsemenditööstus tugineb tänapäeval peamiselt Alam-Kambriumi merelisele savile, nn
Eesti geoloogilises ehituses eralduvad selgesti kolm oma iseloomult tugevasti erinevat kivimite kompleksi: · kristallilistest kivimitest (graniit, gneiss jt) koosnev aluskord · settekivimiline (lubjakivid, liivakivid jt) pealiskord · enamasti kobedatest, veel kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis ja kolmas Kainosoikumis, s. o. Kvaternaari ajastul. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest.
poolt üle ujutatud. Nõod ja orundid lahutavad üksteisest kõrgustikke. Nõod on keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt järv või soo. Orundid on piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud. Nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed, millest tänaseks on säilinud vaid võrdlemisi väikesed vooluveekogud. Eesti pinnamoe kujunemise etapid I etapp devoni ajastust (u 250 miljonit aastat tagasi) kuni kvaternaari jäätumisteni. Pikaajalise kulutamise tagajärjel kujunesid välja reljeefi suurvormid. Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu (ürgorud). II etapp kvaternaari mandrijäätumised. Mandriliustik kandis ära mitmekümne- meetrise pealispinna kihi. Eesti ala pinnamoe peamine vormimine. Mandrijää taandudes asendus varasem kulutus asendus kuhjumisega. Madal-Eesti on tasased ja soised Põhja- ja Lääne-Eesti alad, mis mandrijää taandudes olid üle ujutatud
Uusaegkonna kronoloogia Sisukord Uusaegkond ehk kainosoikum Paleogeen Paleogeen (jätk) Mereelu evolutsioon Maismaataimede evolutsioon Neogeen Kvaternaar Kvaternaar (jätk) Uusaegkond Eestis Kasutatud materjalid Uusaegkond ehk kainosoikum § Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi, järgnes Mesosoikumile § Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks Paleogeen § Algas 65,5 miljonit aastat tagasi ja lõppes 23,8 miljonit aastat tagasi § Ajastut iseloomustab Maa ajaloo viimane suur mere pealetung, mille tulemusena ujutati veega üle Ida-Euroopa platvormi lõunaosa, Lääne- ja Kesk-Euroopa, Põhja-Aafrika ja Lääne-Siber Paleogeeni ajastul jätkus Pangea hiidmandri lagunemine ja 50 - 55 miljonit aastat tagasi põrkus India laam kokku Aasiaga, mille tulemusena hakkas kerkima Himaalaja keskahelik
paljudes kohtades moodustus kivisütt, põlevkivi, fosforiiti, kivi- ja kaalisoola, Vaikse ookeaniga piirnevatel aladel aga metallimaake. Tekkisid väga suured ehitusmaterjalide (lubjakivide, kriidi jt. ) varud (I. Arold, 1987). 4. Uusaegkond ehk kainosoikum Kainosoikum ehk Uusaegkond on noorim, nüüdisajal jätkuv geoloogiline aegkond, mis algas 65,5 miljonit aastat tagasi, ta järgnes Mesosoikumile. Kainosoikum jaguneb Paleogeeni, Neogeeni ja Kvaternaari ajastuks (joonis 18). Joonis 18. Kainosoikumi geokronoloogiline tabel Kainosoikumis on kujunenud tänapäeva ookeanid ja mandrid, sulgus Tethyse ookean. Põhiliselt Neogeenis toimunud Alpi kurrutuse käigus tekkisid Alpid, Püreneed, Karpaadid, Kaukasus, Himaalaja ja Andid. Kainosoikumi keskel alanud kliima jahenemine põhjustas Kvaternaaris mandrijää tekke. Kainosoikumi taimestikule on iseloomulikud katteseemne- ehk õistaimed.
analüüsida nende põhjuslikke seoseid inimtegevuse ja looduslike protsessidega; hinnata piiriüleste põhjaveekihtide seisundit ning rahvusvaheliste nõuete ja kohustuste täitmine. 2.2 Põhjaveekihid ja seirejaamad Põhjavee kihid ja seirejaamad jagunevad Eestis järgmiselt: Kvaternaari veekihid levivad erineva geneesiga setetes. Enamik kasutatavast põhjaveest saadakse liiva ja kruusa levikualadel. a) Kvaternaari (Q) Vasavere põhjaveekogumi seirejaamad b) Kvaternaari Meltsiveski põhjaveekogumi seirejaamad c) Kvaternaari ühendatud põhjaveekogumi lahusalade seirejaamad ÜlemDevoni veekihid levivad Eesti äärmises kaguosas Dubniki ja Plavinase lademe karstunud ja lõhelises dolomiidis ning lubjakivis. a) ülem-Devoni (D3) põhjaveekogumi seirejaamad KeskDevoni veekihid levivad LõunaEestis eeskätt Gauja, Burtnieki ja Aruküla lademe liivakivis ja aleuroliidis (milledes esineb savi vahekihte ja lääsi).
NEEME MASSIIV rabakivi intrusiivid MAARDLA Riia plutoon # ookeanilise maakoore akretsioon: 1.9-1.8 Ga # rabakivi intrusiivid: 1.65-1.54 Ga Kvaternaari setted: liiv- liiv-kruus PRANGLI TALLINN-SAKU HIIUMADALA Eesti soostumus 22,3 %. Maardlatena arvel 1626 sood. Kvaternaari setted: savi
katioonide aatommassi ja valentsiga. 18.Küllastusaste tähistatakse V-ga. Astet näidatakse %-des neeldumishulka neeldumismahutavusest. Küllastusastme jägi jaotatakse: alla 50% on küllastusaste madal, üle 75% küllastusaste kõrge 19.ph def.-mullahappesuseks nim. vesinikioonide dissotseerumist mullast.Mõõdukalt happeline pH -4,6-5,5. 20.Kvaternaar algas 2 miljonit aastat tagasi ja kestab praegugi. Kvaternaari ajastut nimetatakse mõnikord ka jääajaks, sest mitme kilomeetri paksused jäämassid katsid sel ajal korduvalt suuri alasid, eriti ulatuslikult põhjapoolkeral. Kvaternaari setted on hinnaliste maavarade poolest vaesed. Kohati leidub väärismetalle. Mineraal- tahke keemiline ühend t või ehe element Kuju, vorm, värvus, kriipu värvus läige, lõhenevus, murd, kõvadus, tihedus Mineraale klassifikatseeritakse, : keemilise koostise, tekke kristallilise elmendi sialduse järgi
Tegeles meteoroloogia, geofüüsika, astronoomia ja geoloogiaga. Tuntuim saavutus on mandrite triivi ( mandrite liikumine üksteise suhtes) hüpoteesi püstitamine. Töötas Tartu ülikoolis, võttis osa mitmest ekspeditsioonidest Gröönimaal. Uuris Kaali meteoriitkraatrit. Gregor von Helmersen oli baltisaksa geoloog. Oli Peterburi Teadlaste Akadeemia liige ja Vene Geoloogiakomitee esimene direktor. Ta koostas Venemaa Euroopa-osa geoloogilise kaardi. Ta on uurinud Eesti kvaternaari setteid, Peipsi järve liustikusetteid ja rändrähne. 2. Geoloogiliste distsipliinide klassifitseerimine. Stratigraafia- on geoloogia haru, mis uurib maakoort moodustavate kivimkehade ruumilist levikut ja neid kujundanud südnmuste ajalist järgnevust. Stratigraafia põhiprotseduurid on liigestamine ja korrelatsioon. Enamasti on stratigraafia seotud settekivimite ja settee uurimisega, kuid mooned- ja tardkivimid kuuluvad kah.
Maa geoloogiline areng ja evolutsioon. Geokronoloogiline skaala Eesti atlas Maa on 4,5 miljardit aastat vana. Praegu elame 21. sajandil eoon on Faneresoikumi aegkond Kainosoikumi( uusaegkond), kvaternaari ajastul, kui veel spetsiifilisemaks minna siis on ladem, ladestik, ladestu (kohalikul tasandil). Inimese areng. ( Film ,, Aegade alguses ,, ) Maa, kui süsteem Jaan: ,, Päikese süsteem on üks SUUR süsteem" Süsteem- on kreeka keelest ühendustervik , näiteks Mendelejevi keemiliste elementide perioodilisussüsteem Päikesesüsteem- süsteem , mille keskmes on päike ja mille ümber tiirlevad planeedid. Maal läheb päikese ümber tiiru tegemiseks 365 päev
(Aguaegkonna) ja Vara- ja Kesk- Paleosoikumi (Vanaaegkonna) kivimid, mis on tekkinud umbes 360-540 miljonit aastat tagasi • Settekihindi kogupaksus ulatub 150 meetrist (Soome lahe lõunarannikul) kuni 600 meetrini (Edela-Eestis; Ruhnul 770 m) Pinnakate • Pinnakatteks nimetatakse aluspõhja kivimeid katvaid kobedaid setteid, mis on tekkinud murenenud aluspõhjakivimeist või mujalt kohale kantud • Eestis kattub pinnakate mõiste Kvaternaari setetega ning koosneb peamiselt purdsetteist (liiv, kruus, moreen), vähemal määral kemogeenseist (järvelubi) ja biogeenseist (turvas) setteist Eesti pinnakatte ja pinnavormide kaart
Eestis ei ulatu aluskord kusagil maapinnani, sest vanaaegkonna teise pooleni oli ida ja lõuna poole jäävad alad üleujutatud ning seepärast kogunesid sinna setted. Lähim aluskorrakivimite paljandid asuvad Soome lahe keskosas Suursaarel ja Suurel Tütarsaarel, mis kuulub Venemaale. Pealiskord Pealiskord on settekivimitest koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaari setteid ehk pealiskorda. Eesti pealiskord koosneb Kambriumi (vanimad settekivimid, savi ja liivakivid, paljandusid sel ajastul), Ordoviitsiumi, Siluri (jätkus lubjakivi teke), Devoni (lubjakivide peale settisid jälle liiv ja savi; tekkisid dolomiidid) ajastu setetest. Fossiilid kunagiste organismide kivistunud jäänused Pinnakate Pinnakate on pudedaist setetest koosnev kiht, mis lasub aluspõhjal.
suuremate tähtede plahvatusel (supernova), tekkis kosmosetolm mis miljonite aastate käigus diferentseerus raskusjõu mõjul tihedamateks ja hõredamateks vöönditeks. Tihedamatest said kuu taolised taevakehad, nende põrkumisel moodustusid päikesesüsteemi planeedid. Maa geoloogilise ajaloo pikemad perioodid on: 1) eoonid:miljardid aastad. 2) aegkonnad: 100miljonid aastad. 3) ajastud:10 miljonid aastad.. 1,81 milj. a. on elanud inimene. Meie elame uusaegkonnas kvaternaari ajastus. KIVIMITE VANUSE MÄÄRAMINE: suhteline- kivimikihtide järgi. Absoluutne- isotoopmeetod... molekulaarkell- võrreldakse DNA ja valgu molekulide järjestust.
Moreenrand Möllirand Järsakrand · Järsakrand kujuneb kohas, kus meri randa murrutab Pankrannad · Aluspõhja settekivimite paljandumispiirkondades ajapikku kulutatud kõrged püstloodsete seintega rannad Panga pank Osmussaare Møns'i klint Astangrand · Pudedatesse kvaternaari setetesse murrutatud rand, mis on reeglina pankadest madalamad ja laugemad ning enamasti kaetud rusukaldega. Tareste astangrand Lauskrand · Lauskrand on madal. · Lauskrannale on iseloomulikud väikesed suhteliste kõrguste vahed, settematerjal on tavaliselt rannal ühtlaselt laiali jaotunud. · Lauskrannal esineb nii kuhje- kui ka kulutusvorme. Paerannad · Rannal paljanduvad lubjakivid on tugevasti karstunud Vilsandi saar (karrid)
Põhja-Eestis lasub ta ligi 100 m sügavusel, Lõuna-Eestis aga veelgi sügavamal. Aluskorra paiknemist pealiskorra, pinnakatte ja aluspõhja suhtes illustreeriv skeem. Pealiskord Pealiskord on setendeist koosnev maakoore ülemine osa, mis lasub aluskorral. Pealiskord hõlmab peale kristalseist kivimeist koosneval aluskorral lasuvate settekivimite ka pudedaid kvaternaarisetteid ehk pinnakatet. Eesti pealiskord koosneb Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Pealiskorra settekivimid Kambrium Ordoviitsium Silur Devon Kvaternaar Kambrium Kambrium vastab ajavahemikule 542– 488 miljonit aastat tagasi. Ediacarale järgnes Eesti alal miljoneid aastaid kestnud kulutusperiood. Ordoviitsium Ordoviitsiumile vastab ajavahemik 488–444 miljonit aastat tagasi. Ordoviitsiumi alguses, umbes 488 miljonit aastat tagasi, paiknes Baltika manner lõunapoolkera parasvöötmes. Silur
arenevad välja šimpansid, gorillad ja orangutangid. Ilmuvad karud, hüaanid, kaamelid, rebased, koerad, hundid, sead, lambad, kaelkirjakud, jõehobud ja paljud erinevad linniliigid. Neogeeni ajal vaheldus pidevalt kliima jääaegade ning jäävaheaegadega, toimus pidev taimkatte muutumine. Loomas vahetasid enda elukohta, et leida enda eluks sobivat kliimat. Jääaja tõttu jäi alles vähem loomaliike, kui oli enne jääaega. Neogeeni lõpus toimus ulatuslik mandrijäätumine, mis ulatub ka kvaternaari. Kvaternaar algas umbes 2 miljonit aastat tagasi ja kestab tänaseni. Suured alad maismaast, eriti põhjapoolkera olid algselt kaetud jääga. Umbes 500 000 aastat tagasi ilmusid inimeste eelkäijad. Kvaternaaris kujunes välja tänapäevane elustik, kujunesid välja neandertallased ja tänapäeva inimesed. http://www.miksike.ee/docs/elehed/4klass/3maakera/elutuba/uusaegko.htm http://www.ua.miksike.net/documents/main/elehed/7klass/5geoloogia/7-5-13-2.htm http://et.wikipedia
saviliiv ja liivsavi. Savipinnaste kompleksi paksus on suurim Harku järve piirkonnas. Liustikujõeline liiva-kruusa kompleks algab 4...17 m sügavusel maapinnast. Selle ülemise osa moodustab paiguti peentolmliiv, järgnevad liivad ja kruus. Sügavamal orgudes lasuvad erineva koostisega liustiku ja liustikujõe setted. 3.3.3 Põhjavesi Paelaval on põhjavesi seotud lubjakividega (Ordoviitsiumi veekiht), õhukese pinnakatte tõttu alaline Kvaternaari veekiht siin puudub. Ordoviitsiumi veekihi veetase jääb 9...10 m sügavusele maapinnast. Järgneb Ordoviitsiumi-Kambriumi veekiht, mis on ülemisest Ordoviitsiumi veekihist eraldatud glaukoniit liivakivist ja argilliidist veepidemega. Meretasandikul levib Kvaternaari veekiht, mis on seotud mereliste ja jääjärveliste liivpinnastega ja ürgorgude piires jääjõeliste liivade jakruusaga, vähem moreenis esineva kruusaga
Geograafia ,,Pinnamood" Pinnamoe kujunemine on pikaajaline ja rolli mängivad: 1) maasisesed jõud 2) maavälised jõud Pinnamood e. reljeef maakoore pealispinna kuju, mille moodustavad mitmed pinnavormid Pinnamood on kujunenud mitmete aastate jooksul. I etapp algas 250 milj. a. tagasi devoni ajastul ja kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Selle tulemusena on välja kujunenud kõrgustikud, lavamaad ja nõod. II etapp mandriliustikud kulutasid pinnamoodi. Jää viis endaga kaasa mitmekümne meetri paksuse kihi, hiljem toimus setete kuhjumine. Mandrijää liikumise suund on kagust loodesse. III etapp jääaja järgne periood. Pinnamoe tasandus ja setete ärakuhjumine. Kõrgustikud ümbrusest kõrgemad osad, millel võivad esineda mitmesugused väiksemad pinnavormid. Nt. künkad, orud ja nõod.
Neid oli nii palju et tekkisid paksud settelademed, mida kutsutakse kriidiks. Neist on ajastu ka nime saanud Kriidi lõpus hääbus hulgaliselt loomaliike: kadusid suured roomajad, ürglinnud. Merisiilik Laevuke (peajalgne) Dinosaurused Arheopteryx Uusaegkond Uusaegkond algas umbes 65 miljonit aastat tagasi. Ta jaguneb kolmeks paleogeeni, neogeeni ja kvaternaari ajastuks. Paleogeeni ajastu algas 65 miljonit aastat tagasi ja kestis 39 miljonit aastat. Paleogeeni ajal olid meredes arvukad karbid, teod, korallid, käsnad ja merisiilikud. Arenesid vaalad, hülged ja delfiinid. Esimesed õhuvalla alistanud imetajad olid aga nahkhiired. Kõige nähtavamalt mitmekesistusid siiski maismaaloomad, arenesid elevandi ja hobuse eellased. Algas ka võimuvahetus loomariigis - roomajad tõrjuti kõrvale. Roomajate kunagisi hiilgeaegu meenutavad vaid sisalikud,
Ordoviitsiumi merest settinud lubjakivid. () Kraatri vallirõngaste välisläbimõõt on 9 km, kuid kokku struktuuri läbimõõt on piiritletud koguni 21 km-se läbimõõduga ringmurranguga. Selle keskse madaliku (vee sügavus kõigub 1- 20 m vahel) ja teda ümbritseva ringvalli vahele on jääaja erosiooni käigus moodustunud kuni 70 m sügavune ja 200- 500 m laiune ringkanjon. Kanjon on vähemasti lõunaosas täidetud Kvaternaari setetega. Purustatud kristalse aluskorra kivimitest koosnevad kraatri ringvallid on liustiku poolt tugevasti kulutatud. Kõik see kinnnitab jääaja- aegsete kulutusprotsesside erilist tähtsust Neugrundi struktuuri ülemise osa avamisel ning tänapäevase liigestatud reljeefi kujundamisel. () 7 Struktuuri kirjeldus Neugrundi meteoriidikraater mis asub Soome lahe suudmealal (Osmussaarest kirdes)
Ordiviitsiumi ja siluri ajastu kivimid sisaldavad rohkesti fossiile. 12. Silur Siluri ajastul jtkus lubjakivi tekke, siluri kivimid on kõige paremini esindatud Saaremaal. 13. Devon Devoni ajastu lõpul tungis Eesti alale taas meri.Devonist kvaternaarini allus Eesti maismaa valdavalt kulumisele, seetõttu asetseb Eesti pinnakate otse vanaaegkonna kivimeil. 3) Settekivimiline pealiskord kujunes Palesoikumis ja pinnakate Kainosoikumis Kvaternaari ajastul. (pealiskord on settekivimiline ja pinnakate koosneb puredatest setetest). Settekivimid tekkisid oraganismide jäänuste ladestumisel veekogu põhja või murenemissaduste kuhjumisel maismaal ja nende hilisemal kivimstumisel. 4) Arvatakse, et vanaaegkonnas kattis suuremat osa Eestist soe ääremeri, milles oli rikkalik elustik. Sellel ajastul ladestus rikkalikult teokodasid ja lubivetikaid, millest tekkisid paas ja fosforiit ning põlevkivi.
pool devonit.Teine struktuurne korrus on pealiskord.See on kvaternaar,mis on pehme ja kaevatav.Eesti aluskorra ja alupõhja kivimid on kallutatud põhja-lõuna suunas.See on üldine v.a. pinnakate.Aluskord-öeldakse et see on kristalliline,nendeks on siis graniit,gneiss,kvartsiit. Kvaternaarist varasemad setted-1)Üleminedevon põhjaveekiht-karbonaatsed kivimid,paksus 25km,väike nurk Kagu-Eestis. 2)Kesk-devon-Lõuna-Eesti,devoni liivakivid,kaetud ülemdevoni ja kvaternaari setetega,selle kihi vahel veepide puudub,paksus max 250m,toitealad Haanja ,Otepää,Sakala ja Karula kõrgustik.Kiht jookseb välja Võrtsjärve,Emajõkke.3) Devoni-Narva lade-savid ja dolomiidid,max paksus 90m,veepide.4)Siluri põhjaveekompleks-haarab ka devoni kõige alumise osa,mis on Pärnu lade ja seepärast nimetatakse ka Pärnu-Siluri põhjaveekompleksiks.See on surveline,rauavaene,levib kogu lõuna-eestis,joogiveeks Tartus,Pärnus,Võrus,Valgas.5)Silur-
lavamaaga, kagust Irboska lavamaa ja lõunast Võru- Hargla nõoga. ● Maastiku eripära tuleneb peamiselt sellest, et lavamaa moreenkate on Palumaal umbes 40%-l alast kaetud jääjärveliste liivakate setetega. Lõunaosas Eesti suurim (9,3%-line) orustike osa maastikustruktuuris ja 62%-line metsaalade osatähtsus maakattes Pinnamood ● Lõuna-Eesti aluspõhja moodustavad suuremalt osalt devoni ajastu liivakivid,pinnakatte aga kvaternaari punakaspruun liivsavimoreen. ● Aluspõhi paljandub paljudes kohtades jõgede ääres ning oruveerudel. Nii on tekkinud liivakivikaljud ja liivakivikoopad. Veestik ● Palumaa põhjaosas asub kaks järve-väga läbipaistva veega liivapõhjaline Valgjärv ja tumedaveeline Mustjärv. ● Palumaa pruuniveelised järved on Euroopa tumedaimad. Nende läbipaistvus on kohati vaid 0,5 meetrit. Seetõttu lähevad nende pinnakihid suvel väga soojaks.
Settekivimiline (lubjakivid, liivakivid) pealiskord. Peamiselt kobedatest kõvastumata setetest (kruusad, liivad, savid) koosnev pinnakate. Kompleksid Need kompleksid on kujunenud kolmel meie ala geoloogilise arengu etapil: esimene Proterosoikumis, teine Paleosoikumis , kolmas Kainosoikumis. Nimetatud etappe eraldavad üksteisest küllaltki pikad ajavahemikud (Devoni lõpust Kvaternaari alguseni möödus umbes 350 miljonit aastat), millal Eesti ala oli maismaa ning settimise asemel toimusid valdavalt kulutusprotsessid, mille tulemusena hävitati suur osa varem tekkinud setetest. Kulutatud setete üldmahtu pole võimalik määratleda. Aluskord Geoloogiliselt on Eesti tard- ja moondekivimeist aluskord Fennoskandia kilbi osa, täpsemalt selle lõunanõlv. Eestis ei paljandu aluskord kusagil, küll aga Soomes, Rootsis. Eestile lähimad
Eesti põhjarannikul on kohati probleemiks vee radioaktiivsus. Tehnoloogiad radionukliidide eraldamiseks põhjaveest on maailmas siiski olemas. Teadlaste senisel hinnangul on põhjavesi Eestis 15 000 kuni 30 000 aastat vana, aga nüüd uuritakse, kas vesi võiks olla veelgi vanem. Lisaks Ida-Virumaale esineb piiratud ulatusega põhjavee reostumist või selle kvaliteedi halvenemist eelkõige maapinnalt pärineva koormuse eest kaitsmata põhjaveega Kvaternaari ja Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogumites üle kogu Eesti. Kõikide teiste Eesti põhjaveekogumite põhjavee kvalitatiivse üldseisundi võib lugeda heaks. Põhjavesi on Eestis piirkonniti väga erinevate omadustega. Näiteks Lääne-Eestis sisaldab põhjavesi lubatust rohkem fluoriide (kuni 6 mg/l), nende toimel inimese hambad pruunistuvad. Tartust lõuna pool sisaldab põhjavesi üsna palju rauda, mangaani ja kohati väävelvesinikku. Rakvere kandis on leitud põhjaveest liigselt
aasta konstitutsioon. Riigipea on neljaks aastaks valitav president, seadusandlik võim kuulub kahekojalisele, samuti neljaks aastaks valitavale, parlamendile (Althing) ja presidendile. Täidesaatvat võimu teostavad presidendi poolt määratud valitsus, mille eesotsas on peaminister. Vulkaanilise tekkega Islandi saar asub Sotimaast Gröönimaani ulatuval veealusel kõrgendikul. Lääne ja põhjarannikut liigestavad fjordid. Saar koosneb peamiselt palogeeni ja neogeeni basaldist, mida katab kvaternaari purskeaine. Pinnamoelt on saar 400-800m kõrgune lavamaa, kus väga palju vulkaane. Islandi kõrgeim mägi on Hvannadasalshnukur (2199 m). Kolmekümne ühest tegevvulkaanist on aktiivseimad Hekla (1491 m) ja Laki. Rohkesti on ka geisreid ehk kuumaveeallikaid, millega kütavad islandlased oma kasvuhooneid. Lavamaa kõrgemaid osi katavad liustikud: Vatnajökull (8456 km², Euroopa suurim), Langjökull (1300 km²) ja Hofsjökull. Tasandikke on ainult rannikul
kompassi kasutamisel. Pealiskord koosneb settekivimite kihtidest, mis on kihistunud aluskorra peale. See kiht tekkis umbes 60 miljonit aastat tagasi. Sel ajal Eestit katnud veekogudes settis hulgaliselt settematerjali, millest miljonite aastate jooksul moodustusid settekivimid. Peamiselt on Eestis settekivimid nagu oobolusliivakivi ehk fosforiit, lubjakivid, põlevkivi (kukersiit, diktüoneema kilt) ja liivakivi. Eesti pealiskord koosneb Edicara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri, Devoni ja Kvaternaari ajastu setendeist. Nende kogupaksus ulatub sajast meetrist Eesti põhjaosas kuuesaja meetrini lõunas. Pealiskorra ehituse alusel võib Eesti jaotada kaheks erinevaks osaks: peaseks Põhja-Eestiks ja liivakiviseks Lõuna-Eestiks. Pealiskorrakivimi iseloom mõjutab põhjavete liikumist, muldade teket, taimestikku ja mitmeid loodusprotsesse, mulla omaduste kaudu oluliselt ka inimtegevust. Aluskord ja pealiskord annavad kokku aluspõhja.
Aluspõhja pealispinna reljeef kujunes välja juba Kvaternaarieelsel pikal kulutusperioodil. Aluspõhja lõikuvad sügavad mattunud orud, mis markeerivad jääajaeelset jõgedevõrku: Põhja-Eestis piki tänast Soome lahte kugenud ürg-Neeva ning Lõuna-Eestis ürg Daugava. Põhja-eesti klint tekkinud ürg-Neeva tõttu (?). Nende mattunud orgude põhi asub tänapäeval 10-80 meetrit allpool merepinda, seega ületab nende sügavus 100 meetrit. Oluliselt kujundasid aluspõhja pealispinda Kvaternaari mandriliustikud, mis kandsid minema hinnanguliselt mitmekümnemeetri paksuse setendite kihi. Iga sügav org ei ole ürgorg.Ürgorg on ,,viimasel jääajal" või enne seda tekkinud lai sügav org, mille on uuristanud jääsulamisvesi liustiku serva lähedal. Ürgorg peab olema lõikunud (Kvaternaari) aluspõhja setetesse. Ürgorgude puhul teame geoloogilistel andmete tõttu. Tartu linna puhul tegelikult Tartu linna kohal ristuvad mitu ürgorgu. 2 sügavat ürgorgu. Toomemäel ei
Aeglases veevahetuses on mineraalsus suurem. Aeglane veevahetuse vöönd asub allpool 100m 4. Millisel sügavusel paikneb kiire ja aeglase veevahetuse vööndite vaheline piir? V: 90-100 m 5. Mida endast kujutab veehaare? V: Veehaare - rajatis vee võtmiseks veekogust või põhjaveest (viimasel juhul puurkaev, salvkaev või kaevude grupp). 6. Milline majanduslik tegevus on lubatud veehaarde kaitsevööndis? V: Lubatud on heina niitmine ja metsa hooldamine 7. Millise koostisega on Kvaternaari moreen ja millest sõltub selle veejuhtivus? V: Aleuroliidid, kruus,savi liiv. Veejuhtivus sõltub savikusest ja lõhelisusest. 8. Millistes kivimites liigub vesi peamiselt vertikaalsetes ja horisontaalsetes lõhedes ning murranguvööndites? V: lubjakivides, dolokivides, kristalsetes kivimites 9. Milliste veepidemete vahel paikneb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekompleks?
Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku. Emumäe ehitus Tekkelt on Emumägi liitpinnavorm – vooretaolisel kõrgendikul esineb pikk metsaga kaetud vallseljak ehk oos. Koos põhjapoolse Tammiku mäega moodustab Emumägi 12 km pikkuse kõrgendiku, milles on rohkesti järsuveerulisi orge, lohke, oose, mõhnu ja sölle. Pinnakate on üle 45m paksune. Emumäe läänenõlv on valdvavalt põllustatud. Emumägi on üks suurematest kvaternaari pinnavormidest Eestis. Emumäe tekkimine Kui igal loodusobjektil on olemas on muistend, siis Emumäel on ka rääkida oma lugu. Muistendi kohaselt on Emumägi tekkinud Kalevipoja hobuse poolt Peetla rabast kaabitud mullast. Nimelt puhanud kord sõjaretkelt naasnud Kalevipoeg nii sügavat und, et huntide ligitükimine tema hobusele jäi kuulmata. Esijalgadega kammitsais olnud hobune kraapis oma tagajalgadega hunte tõrjudes küll vägeva mäe kokku, ent lõpuks murdsid hundid ta siiski maha.
vastuvõtjana. 8) Kuidas on lämmastik seotud inimtegevusega? Õhuämmastikust sünteesiti ammoniaaki ja sellele järgnes lõhkeainete ja lämmastikväetiste tootmise buum. Viimane tõi kaasa põhjavee reostumise, veekogude eutrofeerumise ja looduslike liigirikaste koosluste hävimise. Tänapäeval on kasutus vähenenud- näiteks autodel kasutatakse katalüsaatoreid. 9) Mis on mõju avaldanud Eesti maastike kujunemisele? Aluspõhja kujunemine Kvaternaari jäätumine Mere ja voolava vee tegevus Eesti poolsaareline asend Läänemere ääres (üleminek mereliselt kliimalt mandrilisele) Saarterohkus rannikualadel Inimtegevus- kaevandamine, põllumaade kuivendamine, metsade lageraie ja veekogude reostamine 10) Mllised on viimase kahekümne aasta suurimad keskkonna muutused? Õhukvaliteedi halvenemine, atmosfääri koostise
Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid)
Mesosoikum ehk keskaegkond 9) Triiase ajastu (dinosauruste ajastu) 10) Juura ajastu (dinosaurused, kilpkonnad, krokodillid, põhjamere nafta teke, Atlandi ookean) 11) Kriidi ajastu (Kriidikivi, dinosauruste väljasuremine, putukad, linnud, esmased imetajad) Kainosoikum ehk uusaegkond 12) Paleogeen (praegune maailma paiksemise kuju, vaalalised, imetajad, õistaimed) 13) Neogeen 14) Kvaternaari ajastu (Mandri jäätumine, praeguse maailmapildi kujutamine, huminiitide teke) Litosfäär Maakoor ja vahevöö ülemine osa Maa on kihilise ehitusega: maakoor, vahevöö, tuum Maakore pole tervik, koosneb laamadest Maakoort on kaht tüüpi: mandriline (kuni 70km) ja ookeaniline(kuni 20km) Ookeaniline maakoor 2-kihiline (enamasti basalt; tard- ja settekivimid)
fluvioglatsiaalsed (liustikujõe) liivad ja kruusad ning limnoglatsiaalsed (jääjärvelised) liivad ja savid. Moreenidest ülemine on punakaspruun rähksavi, ülalt teine hall rähksavi, kolmas pruun rähksavi. Mattunud orgude põhjas on neljaski moreenikiht – hall savirähk. Moreenikihtide paksus ulatub mõnest meetrist kuni 20-40 meetrini ja enamgi – Munamäe kohal on halli moreeni paksus ligi 80 m. Uuringute käigus ei ole teadaolevalt jäävaheaegade setteid leitud. Kvaternaari setete paksus kõrgustikul ületab kohati 150 m. " Haanja kõrgustikul domineerib irdjääs kujunenud reljeef, selle põhiosas küünivad suurte pikliku põhijoonisega vaarade laed rohkem kui 250 m üle merepinna, kusjuures nende suhteline kõrgus on 25-60 m ja nõlvad 12–30° (erandjuhtudel 40°) kallakusega. Nõlvu liigestavad arvukad jäärakud ehk tsorid, mille sügavus ulatub 8 meetrini. Keskvormide paiknemises ilmneb vööndilisus ja kontsentrilisus kõrgustiku keskosa suhtes
· Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi; Ordoviitsium-siluri veeladestu-kare(aluseline) vesi; Kvaternaari veeladestu-kõrge nitraadi (NO3) sisaldus vees. · Mineraalvesi tekib mineraalaineterikkas pinnases sademete imbumisel läbi kivimite,kivimid annavad kaasa mineraale. (Värska,Kärdla,Häädemeeste) 9. Sood: ökosüsteem,kus pidevalt tekib ja laguneb turvas. · Eestis on palju soid, sest Eestis on niiske kliima,sadmetehulk on suur. · Sood tekivad: 1)maismaasoostumisel; 2)veekogude kinnikasvamisel.
loomade ja taimede kivistunud jäänuseid. Kõige sagedamini kohtab selgrootute loomade fossiile, millele alates Silurist lisanduvad ka esimeste selgroogsete lõuatute ja kalade kivistised. Ekspositsioonis on võimalik näha Eesti ühe suurima Ordoviitsiumi vanusega trilobiidi Estoniites laurssoni fossiili, Siluri tabulaatseid koralle, Devoni liivakividest leitud suure lõuatu kala Tartuosteus giganteus'e kõhukilpi ja veel ligi 70 ürgse looma- ja taimeliigi fossiili. Kvaternaari geoloogia ekspositsioon kajastab Eestis viimase 400 000 aasta jooksul aset leidnud sündmusi. Sellel perioodil katsid meie ala korduvalt mandriliustikud. Liustike kulutav ja kuhjav tegevus ning liustike sulaveed on kujundanud Eesti tänapäevase pinnamoe. Muuseumi ekspositsioon tutvustab põhjapoolsetelt aladelt meile kantud rändkivide tüüpe ning jää- ja liustike sulavete setteid. Eksponeeritakse ka Eestis elutsenud ürgsete imetajate, nagu mammutid ja karvased ninasarvikud, luuosiseid.
suunas, ulatudes 100 m P-Es kuni 600 m'ni L-Es, meil ei paljandu. E aluspõhi jaotub alus- ja pealiskorraks. Koosneb Proterosoikumi tard- ja moondekivimeist ning Ediacara, Kambriumi, Ordoviitsiumi, Siluri ja Devoni ajastu settekivimeist. Pinnakate- aluspõhja katvad kobedad setted, mis on tekkinud murenenud ning samasse kohta jäänud aluspõhjakivimeist või on geol välisjõududega mujalt kohale kantud. E pinnakatte mood Kvaternaari ajastul kujunenud setted. 2 6. Järjesta Eestis avanevad aluspõhja ladestud alustades kõige vanemast (või avanemise järgi alustades kõige põhjapoolsemast) + iseloomulikud settekivimid. Ediacara (graniit, gneiss, gabro) . Kambrium (liivakivi, savi). Ordoviitsium (valdavalt lubjakivi, vähesel määral liivakivi, savi). Silur (lubjakivi, dolomiit).
veel see, et kaks järgnevust pole tingimata põhjuslikult seotud. Süsinikubilanss ei läheks klappima. Kuskil peaks olema eemaldav puhver. Kui kõike kalkuleeriks, siis peaks c kasvama kiiremini, kui tegelikult. Seega miski jääb arvestamata. Minevikus oli vulkanism aktiivsem, päike vähem aktiivne. Vulkanism on kas kontinentaalne või veealune. Esimene on alati üsna tagasihoidlik olnud. Soojad tsüklid on 250 milj aastat. Karboni- permi jäätumine, kvaternaari jäätumine, millele eelnes pikk jahenemine, need olid kaks suurt jäätumissündmust. Kõrge veetase juura, kriit, madal eelkambriumis. Siis oli vesi (kambriumis, ordovioitsiumis, kõrge, ka devonis). Univeraalseim ja paremini rekonstrueeritav asi on globaalne keskmine temperatuur. Merrits et al 1998. detailsus suurem, mida kaasaegsem. See annab võtme kätte, mida välja sorteerida, mida mitte. Huroni jäätumine, cryogeni jäätumine jt on olulised geol sündmused elu arengu seisukohalt.
tendents kunagise olukorra osalisele taastumisele (kaevanduste sulgemine, maaparandussüsteemide amortiseerumine). Veehaarete intensiivne veevõtt sügavatest survelistest veekihtidest ja sellest tulenev survepinna alanemine ei ole mõjutanud ülejäänud veekihtide ja põhjaveest sõltuvate elupaikade seisundit. Veehaarete veevõtt pole Eestis teadaolevalt kaasa toonud veest sõltuvate elupaikade kahjustamist, välja arvatud Kvaternaari veekihte kasutava Vasavere veehaarde mõju vahetus läheduses asuvatele Kurtna järvedele. Joonis 28 KurtnaVasavere piirkonnas ristuvad erinevad huvid Maavarade kaevandamise, põhjaveevõtu ja looduskaitse erinevate huvide konflikti ilmekaks näiteks on olukord Kurtna maastikukaitsealal. Seal asuvad (joonis 28) Eesti parim põlevkivivaru; suur ehitusliiva maardla Pannjärvel; arvestatav turbavaru; IdaVirumaa parima kvaliteediga ja suur põhjaveevaru Kvaternaari
Devoni ladestu varustab LõunaEestit põhjaveega, kus vesi on enamasti reostamata ja surveline. Pärast Devoni ajastut Algas pikk, üle 350 milj. aatat kestnud periood, kus Eesti alal valitsesid maismaalised tingimused. Välisjõud hakkasid maapinda kulutama ja pika aja jooksul kujunesid Eesti maaalal aluspõhjakivimitest koosnevad lavamaad, mielsse lõikusid sügavad jõeorud. Oluliselt mõjutasid aluspõhja pealispinda ja selle reljeefi kvaternaari jäätumised, moodustades uusi pinnavorme ja kujundades vanu. Sega nimetatakse aluspõhja reljeefi tinglikult ka vanaks reljeefik, kuna tema üldilme pärineb kvaternaarieelsest ajast ning on aluseks praegusele reljeefile. Aluspõhjakivimite erineva kulumiskindluse ja kallakuse tõttu lõunasse on lavamaade põhjanõlv järsk, lõunanõlv aga lauge. Seega on vana reljeef kuestalaadne ehk astanguline
materjal. Koosneb mitmesuguse suurusega setetest: liiv, savi, kruus, veerised, rahnud. Eestis väga laialt levinud sete. Moreenküngas mandrijää liikumise tagajärjel tekkinud, valdavalt moreenist koosnev küngas. Moreentasandik mandrijää sulamisvete poolt kujundatud, peamiselt moreense kattega tasane ala. Noor mäestik Maa välisjõudude poolt kulutamata mäestik. Kõrge, järskude nõlvade ja lumiste tippudega. Euroopas Alpid. Pinnakate kvaternaari ajastu setete üldnimetus, mille moodustavad mandrijäätumise käigus ja hiljem tekkinud setted (moreen, liiv, kruus, turvas) Platvorm tektooniliselt vähe aktiivsed suhteliselt tasase reljeefiga alad. Kristalsetest kivimitest koosnevat aluskorda katab setenditest moodustunud pealiskord. Eesti on osa IdaEuroopa platvormist. Vana mäestik Maa välisjõudude (Päike, tuul, vesi, jää) poolt madalaks kulutatud mäestik. Madal, laugete nõlvadega, ümarate tippudega mäestik
Kuusalu, Loksa ja Vihula). Nimetus Ala nimetas Lahemaaks Johannes Gabriel Granö juba 20. sajandi algul, tuletades selle Põhja-Eesti ranniku kõige enam liigestatud osast, kus neli suurt poolsaart (Juminda, Pärispea, Käsmu ja Vergi) vahelduvad nelja lahega (Kolga, Hara, Eru ja Käsmu). Käsmu Põhja-Eesti paekallas Poolsaarte- ja lahtederohket rannikumadalikku lõunast ääristav Põhja-Eesti paekallas on Lahemaa piires enamalt jaolt mattunud kvaternaari setetega ning seetõttu enamasti tajutav vaid suhteliselt lauge nõlvana. Vähesele paljandumisele vaatamata kerkib aga klindi perv kõige kõrgemale just Lahemaal, ulatudes Vihulas 67 m ü.m.. Klindi perve iseloomustavad õhukese pinnakattega paetasandikud ehk alvarid. Balti klint Pakri poolsaarel Rahvuspargi lõunaosa Rahvuspargi lõunaosa ulatub Kõrvemaa suurte metsade ja soodeni. Lisaks soomassiividele ilmestavad pinnamoodi ka keeruka ehitusega
Transport: käisin jala Meelelahutus: - 2. Juuksemask ei ole tegelikult nii hädavajalik. 3. Päeva jooksul väljub kasutusest umbes 4-6 jäädet, neist sorteerin ainult pudeleid. VESI: 1. Joogivesi pumbatakse 40 - 400 meetri sügavuselt. See on põhjavesi, mis on tunduvalt paremini kaitstud kui pinnavesi. Protsentuaalselt pumbatakse ligi pool tarbimisse suunatud joogiveest Meltsiveski veehaardest, mis on allikaveele sarnane kvaternaari veekiht. 1m3 vett Tartus maksab 9.15 eek käibemaksuta (10.98 eek käibemaksuga). 2. Läbi kanalisatsioonitorustike ja tunnelkollektori juhitakse reovesi tarbija juurest reoveepuhastisse. a)Reovee mehhaaniline puhastamine: Suurte pumpadega tõstetakse reovesi maa peale ja lastakse läbi võrede, mis eemaldavad reoveest suuremad jäätmed. Peale eelpuhastust sadestatakse liivapüüdjates liiv. Seejärel setitatakse välja muda.
(Põhja-Eesti paekallas). Üks suuremaid kulutusastanguid kogu tasandikulises Põhja-Euroopas.Kõrgeim pank asub Ontikal, 56m. üle merepinna. PINNAMOE KUJUNEMINE Eesti praegune pinnamood on kujunenud miljardite aastate jooksul toimunud geoloogiliste protsesside tulemusel. Eesti ala pinnamoodi on kujundanud väga erinevad protsessid(üle ujutused). Üldjoontes kolm tähtsamat etappi. Varasem algas u. 250 milj. aastat tagasi devoni ajastul ning kestis kvaternaari mandrijäätumiseni. Kujunesid välja kõrgustikud, lavamaad ja nõod. Jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on kaa nüüdisaja reljeefis jälgitavad sügavate aluspõhja lõikunud ürgorgudena, osa aga hilisemate setete alla mattunud. Arvatakse, et jääaeg on olnud 3-6 korda. Jää liikumisel kandsid pealetungivad liustikud aluspõhja pealispinnast ära mitmekümne meetri paksuse kihi. Reljeefi suurvormide kontuurid üldjoontes säilisid.
Majanduskasv: 5 % Inflatsioon: 5,2 % Põhilised majandusharud: tekstiil, põllumajandus, tsement, vaibad, keemiatööstus. Pinnamood Hindustani poolsaar on eelkambriumi platvorm, millel loodes lasuvad paksud basaltkatted. Valdav on 300-800 m kõrgune sügavate orgudega lõhestunud lainjas, üksikute lavamägedega tasandik- Dekaani kiltmaa. Selle kõrgemate äärealade jalamil paiknevad kitsad rannikumadalikud. Induse-Gangese madalik on alluviaaltasandik, mis on kujunenud neogeeni mere- ja kvaternaari jõesetetega täitunud mäestikuesise nõo kohale. Kõrgmäestikes asub suuri liustikke, lumepiir on 4500- 4800 meetri kõrgusel. Maavarad Tähtsaim maavara on süsi, mille varu küünib hinnangu järgi 70 miljardi tonnini. Peamised maardlad asuvad Biharis, Orissas ja Madhya Pradeshis. Gujaratis, Assamis ja Maharashtra rannikul selfimeres leidub naftat. Orissas, Biharis ja Maharashtras on maailma suurimad rauamaagimaardlad. India rauamaagivarud
Geoloogia on õpetus Maa koostisest, ehitusest, tema muutustes ja arengust, sealhulgas elu arengust maakeral. Geoloogia peamiseks ülesandeks on selgitada Maa ülakihtide, nn maakoore e litosfääri ehitust ja arengulugu, õppida tundma kivimeid, mineraalie ja maavarasid ning välja selgitada maakoort moodustavate kivimikehafe vastasikuseid suhteid. Geoloogia uurib protsesse, mis põhjustavad kivimite, mineraalide ja maavarade teket ning nende muutusi nind seeda ühtlasi muutusu maapinna reljeefist, s.h. veekogude põhjas ning rannavööndis. D ünaamiline geoloogia uurib maapinnal ja maakoores toimuvaid protsesse ja nende d ünaamikat. Eristatakse endogeenseid ehk maasisejõude(näiteks tektoonilised liikumised ja maavärinad) ja eksogeensed(näiteks tuule ja voolava vee tegevus). Leonardo da Vinci näitas, et mereliste organismide kivistunud jäänused maismaal näitavad merede ja mandrite piirjoonte muutusi. Saksa mäeteadlane Agricola selgitas maagiso...
naftavarud *KRIIDI AJASTU (142-65 miljonit aastat tagasi) dinosaurused hakkasid välja surema, arenesid putukad ja linnud, mandri osad hakkasid järjest kaugemale triivima teineteisest. *Uusaegkond ehk PALEOGEENI JA NEOGEENI AJASTU (65-24 miljonit aastat tagasi ja 24-1,8 miljonit aastat tagasi) -Paleogeen on imetajate ajastu. -Neogeen on õistaimede õitseaeg, hakkasid tekkima kukkurloomad ehk ürgimetajad, Põhja-Ameerika ja Euraasia eraldunud *Tänapäev ehk KVATERNAARI AJASTU (1,8 miljonit aastat tagasi kuni tänapäevani) inimlaste teke, mandrijää sulamine Säästva arengu kontsprtsioon *tähistab säästlikkust kolmel alal- keskkonna, majanduse ja kogukonna. * Säästev areng ei ole fikseeritud harmoonia ja kooskõla seisund, milleni loodetakse kunagi ühiselt jõuda, vaid pidev muutumine. See ei tähenda majandustegevuse peatamist, vaid arengut, mis toimub keskkonna kaitsmise ja säilitamise kaudu keskkonna taluvuspiire arvestades
Nad põhjustavad maailmamere rannajoone kuju ja selle muutumist ning pinnamoe kujundamist ja arengut. 41. Kus Eestis paljanduvad Ülem-Devoni karbonaatsed kivimid? Ülem-Devon on karbonaatsete kivimite päralt ja teda paljandub väikesel alal Kagu-Eestis. Sellest võib toota killustikku ja lupja. 42. Kirjeldage Kesk-Devoni põhjaveekihti (toitumine, väljavool, kivimid, levik jne) Lõuna-Eesti devoni liivakivid on kaetud ülem-devoni või kvaternaari setetega, kvaternaarihorisondi ja selle kihi vahel veepide puudub, paksus max 250 m. Toitealad Haanja, Otepää, Sakala ja Karula kõrgutsik. Kiht jookseb välja Võrtsjärve, Emajõkke. Oluline joogiveeallikas kogu Lõuna-Eestis, rauarikas vana nimi sellel kihil Tartu põhjaveekompleks. 43. Vooluvee geoloogiline tegevus Voolava vee tegevuses võib eristada pindmist uuristust, joonelist uuristust ja vooluvete kuhjavat tegevust.
Põhja-Eesti rannikumadalik moodustab: kitsas poolsaarte- ja lahtederohke kivine maariba Soome lahe ja Põhja-Eesti paekalda vahel. Nõod: keskelt madalamad ning servadest kõrgemad suletud pinnavormid, mille põhjas asub tavaliselt veekogu. Orund: piklikud laiapõhjalised ja raskesti piiritletavad orud.(nende põhjas voolasid kunagi hiigeljõed) PINNAMOE KUJUNEMINE Kuidas on kujunenud Eesti pinnamood? *Algas 250 miljonit aastat tagasi DEVONI ajastul ning kestis KVATERNAARI mandrijäätumiseni. * Pikaajalise kulumise tagajärjel kujunesid välja aluspõhja reljeefi peamised suurvormid kõrgustikud, lavamaa ja nõod. *Aluspõhjakivimid olid lõuna poole kaldu seega kulusid lavamaade ja aluspõhjaliste kõrgustike põhjanõlvad järskudeks astanguteks.( lõunanõlvad jäid laugeks) *Miljoneid aastaid kestnud jõgede erosioon kujundas orgude võrgu, millest osa on ka
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
