Taaskasutus Taaskasutus on kõigile kättesaadav võimalus hoolitseda meie ühise keskkonna eest ning vähendada prügilas ladestatavaid jäätmeid. Taaskasutusest on meil kõigil võimalus osa võtta, näidates välja hoolivust puhtama Eestimaa nimel. Võrdselt oluline on nii üksikisiku kui ka suurettevõtete tegevus, sest väikestest kogustest saavad lõpuks kokku suured. Loodust koormab kõige vähem see, kui kasutuskõlblikku materjali kas toote algsel või uuel kasutusotstarbel uuesti kasutatakse. Mida arenum on keskkond, seda rohkem toodetakse prügi, sealhulgas ka esemeid, mida oleks võimalik taaskasutada. Kuid üha enam kohtame me inimesi, keda see ei huvita ja kes arvavad, et neid see teema ei puuduta. Kindlasti puudutab. Tarbijaid on palju ja me peame hoolitsema selle eest, et pidurdada kasutatud asjade kuhjumist. Iga aasta saastab keskkonda Eestis 1000 tonni joogitaarat, mis tähendab seda, et visatakse minema...
Prügi ja selle taaskasutamine Me tekitame pidevalt prügi. Me ei saa seda vältida, küll aga saame prügi kogust vähendada asju ümber töödeldes. Sellest allpool lähemalt jutt ongi Alustame pudeltaarast. Taara kogumine on üpris populaarne. Poodide juures on automaadid, mis annavad pandimärgiga pakendite eest raha. Saadud tsekki saab kaupluses kasutada rahana. Osades paikades on ka tavaline, pandimärgita taara vastuvõtupunkt. Ka seal antakse pudelite eest raha. Näiteks märgistuseta pudel on 50 senti. Kui ma sugulaste juures olen, siis me viime tädipojaga alati taarat ära. Saadud raha jagame võrdselt.See on ideaalne võimalus noortel veidi taskuraha teenida ja samas aidata viia ära sellel perel kogunenud pudeleid. Ajalehed, mida enam ei loeta, saab kasutada kütteks või lemmiklooma pesa vooderduseks või õunakastides kahe kihi vahele panemiseks, aga päris paljud k...
TAASKASUTUS Sisukord Sisukord...................................................................................................................................... 1 Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1. Taaskasutuse olemus...............................................................................................................4 1.1. Taaskasutuse vajalikkus....................................
RÕIVASTE TAASKASUTUSE POPULAARSUS EESTIS UURIMISTÖÖ Õppeaines: Uurimismeetodid Rõiva ja tekstiili instituut Õpperühm: TD12/22 Juhendaja: lektor Helina Prints Esitamiskuupäev:18.10.2018 Tallinn 2018 SISUKORD 2 SISSEJUHATUS Uurimistöö tegin teemal ,,Rõivaste taaskasutuse populaarsus Eestis". Uurimistööd soovisin teha taaskasutusega seotud teemal, kuna taaskasutus ja loodusõbralikkus on väga päeva kajane teema. Üha rohkem hakkavad inimesed huvituma sellest, kuidas saaks loodust säästa. Seega see oli väga ideaalne teema, mille kohta enda tuttavatelt uurida, mida nemad sellest arvavad. Uurimistöö koostamiseks tegin küsitluse Google Docsis, mille viisin läbi vanuses 16 kuni 23 eluaastat, kelle hulgas oli nii mehi kui naisi. Eesmärgiks oli teada saada, kui paljud vastajad taaskasutavad rõivaid.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR Alushariduse ja täiendõppe osakond Ave Hüüs LÕE-1 JÄÄKMATERJALID ettekanne TALLINN 2009 2 Sisukord Sisukord.................................................................................................................... 3 1.JÄÄKMATERJALID................................................................................................ 4 2. JÄÄKMATERJALIDE KASUTAMINE LASTEAIAS................................................. 5 3.MITTE MILLESTKI MILLEGI TEGEMINE............................................................... 6 3.2. Värviline vaas.................................................................................................. 6 3.3 Kilevaip............................................................................................................ 7 3.4 Mahlapakkidest mängumajad.............................
5 Lisaks majanduslikule kasule on valikkogumine ka keskkonnasõbralik: valikkogumisega vähendame oluliselt prügimäele viidavat jäätmekogust ning ei saasta ega koorma keskkonda. Valikkogumise teel kogutud taaskasutatavad materjalid töödeldakse ümber uuteks toodeteks või energiaks.KLAASI TAASKASUTAMINE SISEKUJUNDUSES Sisekujunduses soosivad praegused trendid kõiki mõeldavaid klaasdetailide lahendusi. Taaskasutus võimaldab kokkukogutavale klaasile ja klaasesemetele anda uue elu. Klaasi ja sellest valmistatud esemeid on võimalik interjööris mitmeti uuesti kasutusele võtta. Sobivat klaasi ja vanu klaasesemeid on võimalik leida kogumiskohtadest, samuti leidub selleks sobivat klaasi meie kodudes, maakodudes, aitades, kõrvalhoonetes, ehitusprügi konteinerites ja isegi looduses- mererandades merelainete ja tuule poolt kaldale uhutuna. Taaskasutatavana sobivad mitmesugused
Lood ushoid algab suhtumisest Maakera ökotoopi on inimeste poolt rikutud juba industriaal ajastust saati. Raiuti ohtralt metsa ning üha enam hakati ka kasutama fossiilseid kütuseid, mis paiskavad õhku ohtralt oksiide.Loodushoid ja sellega seonduv on meile kõigile tähtis ja peaks käima meie igapäevaelu juurde justkui hambapesu, mida teevad enamus inimesi nii hommikul ärgates, kui õhtul magama minnes. Kuid oleks ka aeg mil tuleks ühtehoides hakata mõtlema loodushoiule, ning järjest rokem püüdma elada säästlikult, et ka meile järgnevatele põlvedele oleks planeet maa, turvaliseks elupaigaks. Loodushoid siiski ei sõltu vaid üksikute inimeste üritamisest, vaid suhtumist peaks muutma määrav osa siiamaani olnud skeptilistest inimestest , et sellest meie ökotoobile kasu oleks. Tänapäeva üheks kõneainet pakkuvamaks teemaks looduse säästmise vallas on alternatiiv energia. Kuid on palju erinevaid põhjuseid, miks p...
is Tarbijal on õigus vigane või rikenud kaup müüjale tagasi viia. Eelkõge tuleb lähistuda reeglist, et kauba ja teenuse ostu kohta kehtivad selle riigi seadused, kus seda müüakse. Eestis kehtivad selles osas samasugused reeglid nagu enamikus Euroopa Liidu liikmesriikide Teadlik tarbija teab taasakasutuse võimalusi: vanadest rõivastest uuet tegimine, rõivaste, mööbli, nõude ostmine taaskasutuskauplustest, pakendite ja vanaraua taaskasutus jne. Teadliku tarbimise ossa on ka säästlik tarbimine. Koduses majapidamises saab säästa elektrit,vett,kütet. Liigeldes jalgrattaga või jalgsi käies säästad kütust ja seeläbi keskkonda.
TALLINNA PEDAGOOGILINE SEMINAR JÄÄTMETE VÄHENDAMINE KODUSES MAJAPIDAMISES LHTT Kerli Loopman Õppejõud: L.Viikman TALLINN 2012 JÄÄTMETE TASAKASUTAMINE Jäätmete taaskasutamine on selline jäätmekäitlustoiming, millega jäätmed, neis sisalduv aine või materjal võetakse kasutusele kas uute toodete valmistamiseks või energia saamiseks. Taaskasutada saab mitmeid inimeste igapäevases kodumajapidamises ning ettevõtluses tekkivaid jäätmeid, nagu näiteks klaas, plastmass, kile, metall, paber, papp ja kartong, puit või biolagunevad jäätmed. Jäätmete taaskasutamisel on mitu head põhjust: 1) Loodusressursside säästmine. Näiteks:70 kg vanapaberi kogumisega s...
Paber 2,5 kuud; Apelsinikoor 6 kuud; Kartongist piimapakend 5 a; Sigaretikoni 5-10 a; Plastikaadkott 10-20 a ; Plastpudel 50-80 a; Konservikarp 100 a; Õllepurk 200-500a Kodus võib põletada ainult immutamata ja värvimata puitu ning kiletamata paberit või puitu. Kindlasti ei tohi kodus põletada plastikut, kuna see on ohtlik keskkonnale ning põlemise käigus tekkivad gaasid saastavad õhku sinu lähiümbruses. Üks võimalus kuidas võidelda reostuse vastu on taaskasutus ehk jäätme korduv kasutus. Taaskasutus võib olla nii ümbertöötlemine kui ka vanade asjade uuesti kasutusele võtmine. Taaskasutus aitab vähendada saastamist ja jäätmete teket. Näiteks oma vanade riiete ja asjade viimine kogumispunktidesse. Väga vale on kõik jäätmed ühte kohta pilduda, sest jäätmetest saab ümbertöödelda palju erinevaid asju.Ühte paberit saab umbes 8 korda ümber töödelda. Kokkupakitud tetrapakkidest tehakse joonlaudu, koolimööblit, prügikaste jne
Taaskasutus Mis on taaskasutus? ● Taaskasutus on toomisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. ● Taaskasutus vähendab energia- ja veekasutust ning õhusaastet. ● Tänu ümbertöötlemisele väheneb jäätmete kogus. Mida ümbertöödeldakse? ● Materjale, mida annab kokku koguda, ümbertöödelda ning taas ringlusesse saata. Metalli taaskasutus ● Taaskasutus vähendab 60-95% energiat. ● Väheneb maakide kaevandamine ja nende rikastamine. ● Ümbertöötlemisel metall sulatatakse ning eksporditakse, saadud massist toodetakse
,,Kui palju on asju, mida ma ei vaja." (Sokrates) Viimase sajandi jooksul on maailmamajandus teinud läbi tohutu arengu, mille tulemusena on inimestele jäänud kätte palju vaba raha. See rajas sillutise tarbimisühiskonna tekkele, mis on üksikisikut tundmatuseni muutnud. Selmet eluga toime tulla, otsib modernne inimene pidevalt võimalusi, kuidas aina konsumeerides oma elu täiuslikumaks muuta. Tung pidevalt tarbida tekitab tohutul hulgal jäätmeid ning endise hooga jätkates hävitame mitte ainult iseenda, vaid ka ainsa teadaoleva sobiliku elukeskkonna universumis. Me peame läbi viima resoluutseid muudatusi, et meie järelpõlv ei peaks veetma oma eluaega esivanemate probleemidega tegeledes. Tänapäevast kapitalismile allutatud inimest iseloomustab eelkõige tahe oma elu pidevalt täiustada erinevate materiaalsete hüvede abil. Hoolimata teda ümbritsevast keskkonnast ostab inimene näiteks üha uusi ja moodsamaid külmkap...
Jäätmekäitluse prioriteedid: jäätmetekke vältimine jäätmete taaskasutamine jäätmete põletamine sooja saamise eesmärgil jäätmete prügilasse ladestamine Korraldatud jäätmevedu on olmejäätmete kogumine ja vedamine määratud piirkonnast määratud jäätmekäitluskohta Jäätmete sorteerimise eesmärk: olmejäätmetest eraldada taaskasutust leidvad jäätmed. Olmejäätmeid saab sorteerida: firma, kellel on selleks vajalik tehnika ja oskustega töölised või inimesed sorteerida kodus ise. Taaskasutuse liigid: Otsene taaskasutus- kui jäätmed lõhutakse ja siis kasutatakse uuesti. Kaudne taaskasutus- jäätmeid kasutatakse energia saamiseks Prügila liigid: Ohtilike jäätmete prügila. Tavajäätmeprügila. Püsijäätmeprügila.
Vesi on elusorganismidele eluliselt vajalik. Inimeste arvu suurenedes kasvab ka vee tarbimine. Aastasadu on inimene harjunud oma igapäevases majapidamises tekkivat olmevett juhtima veekogudesse, sest nii on mugav. Tänapäeval ei paista veekogudesse ainult olmejäätmeid. Sinna juhitakse ka tööstusettevõtete jääkveed, mis mõnigi kord sisaldavad suurtes kogustes elusorganismidele kahjulikke aineid. Tööstuste ja põllumajanduse olmeveed on tihti naftasaadustega või väetiste ja mürkidega. Probleeme puhta veega on ka palju linnade elamurajoonides, kus puudub kanalisatsioon ja olmeveed juhitakse pinnasesse. Sellistes piirkondades suureneb joogivesi eriti tugevasti lämmastiku sisaldus. Hetkel puudub arengumaades puhas joogivesi rohkem, kui pooltel ( 61 % ) maa- ja veerandil ( 26 % ) linnainimestel. Igal aastal sureb üle 5 miljoni inimese joogivee kaudu levivatesse nakkushaigustesse. Kuna vee reostus on suur probleem, puhastatakse saastunud ve...
pakendite ja pakendijäätmete tagastamisvõimalused,arvetades „ Jää- tmeseaduses“ ja „ Kemikaaliseaduses“ ning nende alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud käitlemise nõudeid. – Tahatisrahata pakendi ja pakendijäätmete kogumismahutite asukohad määrab vallavalitsus. – Tagasirahaga tagatud pakendi ja pakendijäätmete kogumiseltuleb läht- tuda „ Pakenduseaduse“ nõuetest. Pakendijäätmed, pakendijäätmete taaskasutus ja ringlussevõtt. Loetakse pakendijäätmeks jääde,mis on pakendi määratluse kohaselt täitnud eelnevad pakendi funksioone. Pakendi tootmise jäätmed ja purunenud paken did, mida pole kaubaga täidetud ega kasutusele võetud (nagu praak- ja avarii lised pakendid tootmises), ei ole pakendijäätmed. Need on sageli piisavalt su ures koguses puhtad ja materjali ringlussevõtuks sobivad jäätmed ,kuid mitte pakendijäätmed
Jäätmed ja looduskeskkond Sisukord Mis on jäätmed? Jäätmete taaskasutus Prügisorteerimine Säästev eluviis Mis on prügila? Tulevik prügiveos Kasutatud kirjandus Mis on jäätmed ? Jäätmed Ohtlikud jäätmed Olmejäätmed Taaskasutatavad jäätmed Biolagunevad jäätmed Jäätmete taaskasutus Milleks taaskasutatakse ? Energia säästmine Väheneb kahjulik mõju keskkonnale Prügisorteerimine Korraldus Ümbertöötlus Ohtlike jäätmete hoiustamine Sorteerimine tekkekohas Säästev eluviis Kuidas säästa: Toidu varumine & valmistamine Kokkuhoidmine kütmisel Riiete ja jalanõude rohkus Vee korduskasutus tööstuses Mis on prügila? Prügila on... jäätmekäitluskoht, kus jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal
Taaskasutus Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varemkasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet.Taaskasutus aitab vähendada loodusvarade tarbimist, säästamist ja jäätmeteket ning soodustab säästvat arengut.See on nii endale kui ka keskkonnale kasulik.Taaskasutamist saab mitmel viisil kasutada.Kõige populaarsemad on pudelite - ,riiete- ja vanapaberi taaskasutus.Tänapäeval on hakanud päris paljud inimesed vanu asju taaskasutama. Miks peaks viskama vanu riideid ära ,mis on sulle väikseks jäänud või lihtsalt mida sa ei kanna enam. See on lihtsalt raha õhkuviskamine. Neid võivad vajada need inimesed ,kellel võivad olla rahalised probleemid ja ei saa riideid osta või hoopis disainida endale ümber. Isegi see on oma viisi taaskasutamine ,kui sa annad enda vana telefoni nt oma väiksemale õele või vennale.
eelmainitud metallanumasse ajutisele hoiule. Kasutamiskõlbmatute kaubaaluste kogumine. Edasiseks kasutamiseks kõlbmatud (purunenud alused, tootja erimõõdulised alused jne) kogutakse territooriumil selleks ettenähtud kohta, kus need laotakse võimaluse korral mõõtude järgi sorteerituna virnadesse. Edasiseks kasutamiseks kõlbmatud plastikust kaubaalused paigutatakse eraldi virna, kust need veetakse minema jäätmekäitlusettevõtte poolt. Taaskasutus on toimimisviis, mille korral kasutatakse varem tarvitatud seadmete ja materjalide jäätmeid või jäätmetes sisalduvat ainet. Jäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel. Taaskasutus aitab vähendada energia- ja veekasutust ning õhusaastet, tänu sellele paiskub atmosfääri vähem kasvuhooneefekti põhjustavaid gaase. Samuti vähendab taaskasutus saasteainete heitkogust, mis
..............................................13 KAUBANDUS 13 FINANTSSEKTOR 13 TURISM 13 ENERGIA JA TAASKASUTUS 13 KOKKUVÕTE.................................................................................................................................14 ALLIKAD:......................................................................................................................................15 2
Järjest enam räägitakse sellest, kuidas säästlikumalt ja loodussõbralikumalt toota elektrienergijat ning ehitada tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning paljud pered on hakanud kasutama päikesepatareisid. Väga populaarseks on muutunud ka taaskasutus. Iga ostu eel peaks mõtlema, kas sul on ostetavat eset ikka vaja. Kui jääd oma ostuotsuse juurde, on päris tihti hea mõte vaadata kasutatud asjade suunas. See on säästlik nii keskkonnale (sellevõrra on vaja uusi asju vähem toota) kui ka sinu rahakotile. Teinekord on vaja kasutatud asja veidi kohendada, see tekitab isikliku suhte ning annab tootele pikema elu. Taaskasutusest võid saada väga originaalseid ja vahvaid asju
tehnikat mis töötaks nt gaasi või elektriga, ning propageeritakse autoga sõitmise alternatiivina ühistransporti, jalgrattaid ning jala liikumist. Loodussõbralikuma elektrienergija tootmiseks on rajatud tuuleenergia parke, hüdroelektrijaamu ning paljud pered on hakanud kasutama päikesepatareisid. Üks veel säästmist vääriv loodusvara on vesi. Väga populaarseks on tänapäeva ühiskonnas muutunud ka taaskasutus. Iga ostu eel peaks mõtlema, kas sul on ostetavat eset ikka vaja. Kui jääd oma ostuotsuse juurde, on päris tihti hea mõte vaadata kasutatud asjade suunas. See on säästlik nii keskkonnale (sellevõrra on vaja uusi asju vähem toota) kui ka sinu rahakotile. Teinekord on vaja kasutatud asja veidi kohendada, see tekitab isikliku suhte ning annab tootele pikema elu. Taaskasutusest võid saada väga originaalseid ja vahvaid asju. Vana mööbli saab ära puhastada ja vastavalt oma soovile
Mootorid Suurimad kasutused: 1. Diisel 2. Otto 3. Elektri Bensiin Omase lõhnaga. Keeb 30–200 °C Enamasti värvusetu Nafta töötlemisel 76, 80, 93 EL – S sisaldada ei tohi Diisel Diisel – kollaka värvusega Keeb 200-300 °C juures Nafta töötlemisel Biodiisel rasvhapete metüülesterite segu Tooraineks taimeõli, loomne rasv Kütteväärtus, võimsus madalam Saaste väike Maailmas 80% rapsiõlist. Toiduõli? Taaskasutus Volkswagen, Mercedez Toidu lõhn (friikartulid, pannkoogid) LPG gaas - Liqufied Petrol Gas Säästad oma raha Sõidad puhtalt ja keskkonnasõbralikult 45% soodsamalt (10€ - 5,5€ ) Paigaldus varieerub 500-2300€
massiivse tähtsusega. (Roheline mõtteviis 2013) Tarbimise vähendamist ei saa küll kohe drastiliselt vähendada, kuid kindlasti võib loobuda topeltpakenditest ning võib mõelda, kas see piimapakk ikka vajab veel ühte kilekotti enda ümber. Poes käies võib kasutada riidest kotte, vältides seega kilekottide ostmist ning kodus võib üsna hõlpsalt vähendada vee või elektrikulu pannes hambaid pestes kraan kinni või kustutada toast lahkudes tuli. Samuti aitaks suuresti kaasa taaskasutus. Purke võib uuesti tarvitada, samuti võib seni ostetud kilekotte kasutada prügikottidena või mõnel muul viisil. Kui endal pole võimalik asjadele uusi lahendusi leida, peaks need kindlasti viima taaskasutuskeskustesse, kus leitakse neile uus funktsioon. (Roheline mõtteviis) Kuigi see on suuresti personaalne eesmärk, ei tohiks unustada seda, et riik mängib sel juhul samuti suurt rolli. Riik saaks mõistuse piires limiteerida tarbimist ning tööstuse mõju keskkonnale
10.klass Keskkonnaprobleemidega võitlemine linnades Peamised saastumise tegurid · Autod · Prügi · Vihmametsade langetamine · Maavarade liigne kulutamine · Vee saastamine · Tehased Liiklus - üks halvim õhusaastaja HEITGAASID · Õhk · Tervis · Saastatakse põldusid- põlluande · Veekogud PRÜGI Prügi maha viskamine Prügi põletamine Vananenud olmetehnika Aerosoolid VIHMAMATSADE LANGETAMINE Hävitatakse vihmametsi Rajatakse uusi teid ja asulaid Erosiooni Loomad Kliima soojenemine Maavarade liigne kulutamine Põlevkivi Nafta Vääriskivid Olmeveed reostavad veekogusid · Põhjavesi · Vedelad jääkained · Olmeveed · Olmejäätmed · Kahjulikud ained · Veeloomad TEHASED Õhk Vesi Müra Võitlemine saastumise vastu ·Autovabad päevad ·Ühistranspordi tasuta päevad ·Linnades on parkimine raskem, tasulised parklad ·Paaris ja paarita...
Selle tõttu ähvardab Väätsa prügilat jäätmepuudus ja kasumist ilma jäämine. Milline peaks olema Väätsa prügila ,,kriisikava", et ellu jääda. Nimeta 10 tegevust ja põhjendust. NB!PS! * eksami küsimused ei pruugi samad olla, eriti need viimased 2 punkti!!! 1. Säästva jäätmekäitluse prioriteedid: - Jäätmehulga vähendamine - jäätmete korduskasutus - Jäätmete taaskasutus - Jäätmete biokäitlus - Jäätmete põletamine - ladestamine prügilasse
juhtimine (Biodiversity and Ecosystem Management) Haridus (Education) Rahvuslik strateegia tugineb ÜRO Keskkonna- Energia ja eluase (Energy and Housing) ja Arengukonverentsi otsustes (Rio de Janeiro, Rahvastik (Population) 1992) sätestatud põhimõtetele. Rahva tervis (Public Health) SA seaduse II osa sätestab looduskeskkonna ja Ressursid ja taaskasutus (Resources and Recycling) loodusvarade säästliku kasutamise alused. Transport, jätkusuutlik majandusareng (Transportation, Sustainable Economic Development) 13.10.2014 51 13.10.2014 52 Keskkond
................................................................................3 1. Kilekottide kahjulikkus...........................................................................................................4 1.1. Mõju loomadele...............................................................................................................4 1.2. Kilekottide kasutamine Eestis..........................................................................................5 2. Kilekottide taaskasutus...........................................................................................................6 2.1. Ümbertöötlemise probleemid...........................................................................................6 2.2. Biolagunevad kilekotid....................................................................................................6 Kokkuvõte.....................................................................................................................
ühiskonnas. Vaadeldes iseennast, oma perekonda, sõpru ja tuttavaid, näen, kuidas kasvab rohelise eluviisi järgimine üha enam. Kodus hakkavad aina enam tooteid asenduma mahetoodetega. Alates müslidest, pudrudest, jogurtitest ja lõpetates küünelakieemaldajatega, juuksevärvide ja deodorantidega. Aina vähem tarbitakse keskkonnale ja tervisele pigem kahjulikke asju. Vanemad võtsid kuulda ka maakodu ehitamisel kõiksugu ökoloogilisi nõuandeid. Taaskasutus on viis, mille korral kasutatakse varem kasutatud seadmete ja materjalide jäätmeid või eset ise. Seda järgides aitavad inimesed vähendada loodusvarade tarbimist ja saastamist. Selle korral on ökosüsteemi aineringed suletumad nind osutub võimalikuks ökoloogiline tasakaal (seisund, milles koosluste liigiline koosseis ja ruumiline struktuur on rikastunud ja püsiv). See soodustab aina rohkem säästvat arengut. Tegeilukult on jäätmete taaskasutus sama vana kui inimkond
PUHAS MÕTE PUHAS LOODUS Selleks, et loodus oleks ilus ja puhas peab eelkõige ise palju vaeva nägema. Loodus peaks olema sama puhas kui on sinu kodu. Tuleb elada säästlikult, ning mitte liiga palju tarbida. Väga hea moodus loodust korras hoida on taaskasutada asju ehk saata nad rohelisse ringi. Kõigile inimestele meeldib olla puhtas kodus, aga miks siis ei võiks ka loodust puhtana hoida, kui inimestele meeldib puhtas looduses elada. Selleks, et loodus oleks puhas, peab mõtlema ja elama ökoloogselt. See tähendab, et tuleb ära hoida põhjus, mitte hiljem likvideerida oma tagajärgi. Üks peamisi tegureid, mis loodust saastab on ületarbimine. Inimesed peaksid mõtlema, kui palju nad tarbivad ja kas on võimalik kuidagi mingi ebavajaliku asja tarbimist vähendada. Inimestel peaks olema mõtestatud tarbimine, mis tähendab, et inimene peaks tarbima, et elada, mitte elada, et tarbida. On ka teisi võimalusi oma...
Dokumentaalfilm, mis kajastab moedisainer Reet Ausi ja tema abitsioonikat maailma muutmise plaani. Filmimine toimus viie aasta vältel, Tallinnast läbi Euroopa moelavade kuni jõuatakse rõivaste masstootmise keskmesse Bangladeshi. Ta on täielikult selle vastu, et toodetakse mürgiseid rõivaid. Kõigepealt hakkab ta uurima Zara teksapükste teekonda enne poeriiulitele jõudmist. Tema tahab seda muuta, ta põhiplaaniks on upcycling. Väärtustav taaskasutus ehk upcycling on protsess, mis võimaldab tootmises tekkiv jääkmaterjal disaini abil tagasi tootmisse suunata, vähendades sel määral märgatavalt tööstuse keskkonnamõju. Ta otsib võimalusi rakendada upcycling meetodit moetööstuses. Mina arvan, et tema idee on võrdlemisi väga hea ning uskumatu, et ta suutis nii suurelt asja ette võtta ja asja ka lõpule viia, et kollektsioon valmis teha. Enne selle filmi vaatamist ei olnud
ühekorratooted. Norm selgitab mõistet ,,pakend". Näited viitavatele õigusnormidele PakS-es: § 11 Majandustegevuses osaleja Majandustegevuses osaleja on käesoleva seaduse tähenduses pakendiettevõtja, pakenditootja, isik, kes tarnib, toodab või töötleb pakendimaterjali, käesoleva seaduse § 16 lõike 2 alusel asutatud taaskasutusorganisatsioon, pakendijäätmekäitleja ning haldusorgan. Otsene viide sama seaduse sättele. § 7 Pakendijäätmete taaskasutus (1) Pakendijäätmete taaskasutus on jäätmete taaskasutamine jäätmeseaduse § 15 tähenduses, arvestades käesoleva seaduse erisusi. Kaudne viide teisele seadusele. Näide PakS-est kitsendava õigusnormi kohta: § 8 Pakendijäätmete ringlussevõtt (1) Pakendijäätmete ringlussevõtt on jäätmetes sisalduva materjali töötlemine tootmisprotsessis eesmärgiga kasutada materjali kas esialgsel või muul otstarbel, kaasa arvatud bioloogiline ringlussevõtt, kuid välja arvatud energiakasutus.
Masinsortimine- käib materjali füüsikalise omaduse järgi (tihedus, suurus, elastsus, läbipaistvus jne). Mitmeastmeline. Laussortimine- segajäätmete töötlemine Järelsortimine- tekkepaigal eraldi kogutud jäätmed puhastatakse jääkprügist. MÄRGSORTIMINE, KÄSITSISORTIMINE, MAGNETSORTIMINE, OPTILINE SORTIMINE PALLITAMINE Ohud: süttimisoht; vihmavesi; prügivesi; putukad/närilised; kokkukukkumisoht; süttimisoht BIOKÄITLUS- orgaaniliste ainete taaskasutus Eesmärgid: Komposti saamine; prügila orgaanilise aine koormuse vähendamine Kompostimine- kõige tavalisem biokäitlusviis. Koosneb algusest, lõpust ja vahepealsest tervikprotsessist. Kui sa ei vii orgaanilisi jäätmeid prügilasse, siis prügilagaasi tekib vähem; nõrgvett on vähem; prügila järelhooldus on lihtsam; kiireneb lademe stabiliseerumine KOMPOST = KAUP; VÄIKSEM SÕLTUVUS PRÜGIFIRMAST; VEOVÄLP ON PIKEM (VÄHEM JÄÄTMEID PRÜGIVEDAJALE)
Praht on see, mis on maha pillatud, koristamata. Tavaelus öeldakse ka lammutuspraht, ehituspraht. Mis on jäätmekäitlus? Jäätmekäitlus on jäätmete (prügi) kogumine vedu, kasutamine, töötlus ja lõppkõrvaldamine. Jäätmekäitluses järgitakse keskkonna hoidmise ja säästmise põhimõtteid. Väga oluline on jäätmehierarhia ja selle järgmine. Euroopas koosneb see viiest astmest jäätmete tekke vältimine, ettevalmistus taaskasutuseks, ringlusse võtmine, muu taaskasutus (nt energia tootmine) ning kõrvaldamine. Selle jäätmehierarhia esmane ülesanne on vätida jäätmete teket ja kõige madalam aste jäätmete kõrvaldamine, ladestamine. Euroopas lähtutakse ka ,,saastaja maksab" põhimõttest, mille järgi kulud, mis tehakse saaste vältimiseks, piiramiseks ja käitlemiseks, katab saastaja. Õiguslikud alused Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on igaüks kohustatud säästma keskkonda ning hüvitama keskkonnale tekitatud kahju
(taastuvad energiaallikad, keskkonnasõbralikud tooted, tagada jätkusuuteline areng) Keskkonnakaitse printsiibid – säästva arengu printsiip; loodusressursside mitmekülgse kasutamise printsiip; ennetava tegevuse printsiip; jäätmete minimiseerimine ja taaskasutamine; parim võimalik tehnoloogia; parim keskkonnapoliitika; saastaja maksab (MIDAGI OLI SELLEGA!); tootmise läheduse põhimõte. Prügi käitlemise hierarhia: 1) jäätmete tekke vältimine, 2) korduvkasutamine, 3) taaskasutus, 4) jäätmete keskkonnaohutu kõrvaldamine. Eutrofeerumine – P ja N (fosfori ja lämmastiku) veekogude rikastamine toitainetega. (F ja P tekitavad vetikaid vist?? Uuri ise lähemalt, ma ei mäleta täpselt)
Valgus – halb valgus väsitab silmi Müra – hajutab tähelepanu Võrdlus kabinetiga Suur müra Suur aken, valgus hea Kliima hea Tööohutus Kontoritehnika õige kasutamine Tervist mõjutavad tegurid korras Töötajal peab töökohas olema turvaline Võrdlus kabinetiga Ohtlikult paigutatud kastid Keskkonnasäästlikus Energia kokkuhoid Vee ratsionaalne kulutamine Taaskasutus Jäätmete sorteerimine Transport töökohta Bürooruumide korrashoiu vajalikkus Produktiivsus suureneb Tervis püsib korras Korras kontor tagab hea maine Tänan kuulamast!
Vaatasime uut (action-filmi) põnevusfilmi 2. Riiulil on suur valik (aftershave) habemeajamisjärgseid palsameid 3. Kõik TV-kanalid näitavad (reality-show) tõsielusarju 4. Jaan istub (laptop) taga.sülearvuti 5. Valitsuse (briefing) oli puruigav.koosoleks 6. Peeter on ametilt (copywriter) reklaamtekstide koostaja 7. Semud võtsid toidu (drive-in) müügist.sissesõidu 8. Naise (make-up) oli laiali.meik 9. Tiina on ametilt (marketing) spetsialist.turndus 10. Tudeng ostab riided (second-hand). taaskasutus 11. Filmi (soundtrack) meeldib mulle.teema muusika 12. Kursuslased osalesid mitmes (workshop).töötoas 13. See mees olevat (gay).Gei 14. Teose (copyright) kuulub meile.autoriõigus 15. Kinos on kombeks süüa (popcorn).popkorni 16. Meie (team) töötab hästi.meeskond 17. See on linna parim auto(service).teenindus 18. Filmitähte piirasid (paparazzo).ajakirjanikud 19. Arvutile tuli juurde muretseda nii (hardware) kui ka (software) riistvara,tarkvara 2. Kirjuta tsitaatsõna õiges käändes!
Miks on prügilad kahjulikud? Ümbrus – maa kliima soojenemine, osoonikihi hõrenemine, mürgised gaasid, hais, müra Prügimägi – linnud, närilised, putukad, lendpraht ja tolm, tule ja plahvatusoht, taimestik hävimine, pinnase reostumine Vesi – pinnavee reostumine, põhjavee reostumine Jäätmekäitlushierarhia – vältimine ja vähendamine Korduskasutus ja selleks ettevalmistamine Ringlussevõtt materjalina Bioloogiline ringlussevõtt Energia- ja muu taaskasutus Prügilasse ladestamine (kõrvaldamine) Säästlik jäätmekäitlus Tervikjäätmekäitlus on mitmesuguste käitlusvõtete sihipärane koosrakendamine selleks, et keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning võimalikult väikeste kulutustega vabaneda aina kasvavast jäätmehulgast. Tervikjäätmekäitlus on: – mitmesuguste käitlusvõtete – sihipärane koosrakendamine selleks, et – keskkonnale ja tervisele ohutul moel ning – võimalikult väikeste kulutustega
olendid vrdsel positsioonil inimkeskne:valitsemine looduse le, looduskk on tooaine inimvajaduste rahuldamiseks,maj. kasv, Maa ressursse on palju, probleemide lahendus on tehnoloogilises progressis , tarbijalikkus, rahvusriik, tsentraliseeritud KK. svakoloogiline: kooskla loodusega, loodusel on sisemine vrtus,lihtus materjaalsetes vajadustes (ainult 1 osa eneseteostusest) maa vimalused on piiratud, mdukas tehnoloogia, teadusei ole domineer9iv, kokkuhoid ja taaskasutus, vikesed kogukonnad, bioregionalism 4. Kuidas suhtub svakoloogia tehnoloogi ksimusse? mittetstusmaid tuleb kaitsta industriaalsete hiskondade sissetungi eest , pole vaja propageerida vraste riikide elulaadi, . kultuurilist mitmekesisust tuleb silitada. 5. Mis on svakoloogia platvorm? svakoloogia mudeli 2. tasand, mis on svakoloogilise maailmapildi keskpunkt, kui filter ksimuste esitamise protsessile. 6. Kuidas on svakoloogia seotud inimese mina ja eneseteostusega?
tekitas omakorda Honolulu saarel kaose. Honolulu linnaosa sai selle tagajärel palju veekahjustusi. Kui räägime üleüldiselt kliimasoojenemisest, siis võime öelda, et kogu meie inimkond aitab sellele kaasa enese teadmata. Küll süüdistatakse suuri tehaseid õhu saastamise pärast, autosid ja palju muud. On välja mõeldud viis, kuidas inimesed saaksid rohkem kaasa aidata rohelisele eluviisile. Materjalide taaskasutus, prügi sorteerimine, ohtlike jäätmete vastuvõtt vastavas asutuses, et neid ei peaks inimesed ise maha oma kodu juurde matma. Võime loota, et see kõik aitab kaasa globaalsete probleemide lahendamisele, kuid me ei saa olla kindlad, et ainult selline käitumisviis on õige. Kui soovime koos midagi ära teha, peame panustama sellesse ettevõtmisesse sada protsenti. Üheskoos suudetakse, jõutakse ning leitakse tuge üksteiselt ja saadetakse rohkem korda kui üksi.
aastal, 179 riigivalitsust kiitsid selle heaks. Säästva arengu seadus võeti vastu 1995.aastal. Jätkusuutlikkus Oluline on olemasolevate varade tulem oskuslikult arengusse investeerida. Areng on jätkusuutlik, kui kogurikkus aja jooksul ei kahane. Jätkusuutlikkus on arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade huve. Sotsiaalvaldkond jaguneb Roheline elamisviis, taaskasutus, lagunematute jäätmete puudumine, ökokülad, tarbimise püsimine või vähenemine, keskkonnahoidlik kodumajapidamine, kokkuhoidlik eluviis. Säästev inimareng, vaesus, sissetuleku tase või majanduskasvu määr, sooline võrdsus, elatustase, haridus, tööpuudus, suremus, säästev eluviis, alkolism, narkomaania, tervishoid. Keskkonnavaldkond jaguneb Loodusvarade kasutamine viisil ja mahus, mis kindlustab ökoloogilise tasakaalu. Saastumise vähendamine.
Roheline maailm klaasi taaskasutus Katri Tseskidov Tartu Karlovagümnaasium 10.h klass Juhendaja: Anneli Lukanson 2009 Klaas on ohutu, looduslik ja kemikaalide vaba. Klaasi saadakse kvartsliiva, lubja ja sooda sulatamisel. Esimesed klaasileiud arvatakse olevat Egiptusest pärit klaashelmed ning juba 2500 a eKr. Looduslik kvartsklaas on tekkinud vulkaanilise tegevuse tulemusel. Tavaline klaas on enamasti ränidioksiid (SiO2), mis on sama keemiline ühend, mis kvarts või polükristallilises vormis liiv. Klaasi valmistamisel lisatakse alati veel kahte ainet soodat (naa...
PUIT Puidu all mõeldakse üldkeeles puude ja põõsaste tüve ja okste kõva küdet. Kitsamas botaanilises mõttes nimetatakse puiduks seemnetaimede kambiumi moodustatud sekundaarset ksüleemi. See definitsioon ei hõlma näiteks palmiliste puitu; ometi on sellegi puhul iseloomulik ligniini kogunemine rakuseina. Laiemas mõttes mõistetaksegi puidu all lignifitseerunud (puitunud) taimekudet. Puidu kasutamine materjalina ja kütteainena on taimede kasutamise üks varasemaid viise. Puit on väga mitmekülgsete kasutusvõimalustega taastuv tooraine, mis kuulub tänini tähtsaimate taimsete saaduste hulka. PUIDU TEKE Puit tekib puidurakkude kasvamise ja paljunemise tulemusena. Selle hulgas eristatakse kahte erinevat mehhanismi. Puidu kasv algab taimsest algkoest ehk meristeemist. · Tipukasv ehk pikkuskasv ehk primaarne kasvamine on taime kasv pikkusesse tüve-, okste-, ja juurtetippudes; · Taimeosa jämeduse kasv toimub puidu ja puukoore ...
mingi tunnuse alusel. NT: meie-nemad, eestlased- mitteeestlased, esimene ja teine Eesti, korralikud inimesed- asotsiaalid, sallivad- homofoobid, ohver- süüdlane, pooldajad- vastased. Võtmesõnad- NT: demokraatia, e-riik, tasakaalus eelarve, majanduskasv, jätkusuutlik majandus, efektiivne ressursikasutus, infoajastu, kodanikuühiskond, säästlik, mahe toit, puhas loodus. Uudissõnad- ja väljendid- jätkusuutlik, nulltolerants, taaskasutus, sotsiaalmeedia, e-raamat, netipood, internet, masu, tahvelarvuti, luger, paberkandja. Eufemismid- tabuteemade väljendamiseks kasutatakse pehmendavaid väljendeid või peitesõnu. NT: raseduse katkemine, nägemis, kuulmis, liikumispuudega inimene, hinnatundlik(vaene), turvalisuse tagamine(nuhkimine), töötajate arvu optimeerimine(koondamine) Tähendusnihked- NT: kooliõpetaja- kirikuõpetaja, lasterikas pere- palju lapseline
kaitsmisel. Üldiselt on toote valmistamisel kulutatud energia ja ressursid palju suuremad kui pakendi loomisel. Juhul, kui toode saab kahjustada, on kaotatud energia ja ressursside kogus suurem, kui pakendi loomisel vaja läheks.[11][12] 2. Minimeerimine – pakendamisel kasutatava materjalikoguse vähendamine on pakendamise protsessi oluline osa, mille poole insenerid püüdlevad. Materjalikoguse vähendamine üldjuhul vähendab ka kulusid. 3. Taaskasutus – taaskasutus on materjalide ümbertöötlemine, et neist valmistada uusi tooteid. Pakendamisel pannakse rõhku enim kasutatavate materjalide ümbertöötamisele: teras, alumiinium, paber (papp), plast jne. Mõnikord kujundatakse pakendid nii, et väiksemaid osi oleks lihtne eraldada ümbertöötluse hõlbustamise eesmärgil. 4. Energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota. 5
Millises riigis tahan elada? Riik on ühiskond, mis põhineb kolmel põhilisel tunnusel: ühtsel territooriumil, rahvusel ja iseseisval avalikul võimul. Mina arvan, et igal inimesel võib olla erinev mõtteviisriigist, kus tema elada tahab. Mina tahan elada demokraatlikus riigis. Demokraatia tähendab ladiana keeles rahva võim ning demokraatlik riik just sellele toetubki. Kõik inimesed on seaduse ees ühtmoodi võrdsed ning inimese eraelu ja vara on seadusega kaitstud. Rahva võim, inimeste vabadus ja kodanike võrdsus on see, mis teeb demokraatlikust riigist sellise riigi, kus mina tahaksin elada. Demokraatlikus riigis pole inimestel keelatud teha oma valikuid enda tahtel. Erinevaid võimalusi on võimalik teha erinevates valdkondades.Võimalused on näiteks elukoha valimine, koolis käimine, töökoha valimine ja suhtlemine. Valikuid piiravad ainult iseenda materiaalsed võimalused. Demokraatlikus riigis o...
täiesti tavalist elu. Üheks suuremaks põhjuseks, miks HIV niivõrd palju levinud on, võib olla teadmatus selle ohtlikkusest ning probleemi tõsisusest. Noorele inimesele on omane arvamus, et teda HIV ei puuduta ning temaga nii või teisiti midagi juhtuda ei saa, kuigi sageli ei kasutata vahekorras olles kaitsevahendeid. Peamiseks HIV nakkuse levikuks Balti riikides on siiski jätkuvalt narkootikumide süstimisel vahendite jagamine ja nende taaskasutus. Kasutatud süstlasse või nõela jääb alati verd, kus viirus võib sees olla mitu ööpäeva. Peale süstla võib HIV edasi kanduda ka üldkasutatavate lusikate, vee ja muude üldkasutuses olevate tarvikute kaudu. Seetõttu on üks võimalusi HIV nakkuse vähendamiseks kindlasti illegaalsete uimastite ennetamine, eelkõige just süstiva narkomaania ennetamine. Minu arust teavad inimesed liiga väga HIV-st ja selle tõsisusest. Nad küll
kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 4.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 5. Jäätmete liigitus Jäätmete liigitus 1. Tekkekoha alusel: tööstus, olme, põllumajandus, meditsiini, kaevandus, ehitusjäätmed 2. Algotstarbe alusel: pakendi ja toidujäätmed 3. Materjali: vanapaber, klaas, metall 4. Agregaatoleku: tahked, vedelad, gaasilised, pastad 5. Omaduste: põlevad, isesüttivad, korrodeerivad, biolagunevad jne 6. Ohtlikkuse: tava, inert ja ohtlikud jäätmed 7
Tähtsamaid põhimõtteid on viis. Esiteks ennetamine – jäätmete tekke ennetamine on põhieesmärk. Pakendama tuleb vaid siis, kui see on tõesti vajalik. Optimaalne pakendamine aitab vähendada pakenditest tulenevat jäätmete hulka. Teiseks minimeerimine – pakendamisel on väga oluline kasutatava materjalikoguse vähendamine ning selle poole püüdlevad insenerid koguaeg. Kui vähendada materjalikogust, siis vähenevad ka muud kulud. Kolmandaks taaskasutus – see on materjalide ümbertöötlemine uuteks toodeteks. Üha enam töötatakse selle nimel, et kogu materjali saaks taaskasutada. Taaskasutuse tähtis osa on elanikkonna jäätmete sorteerimine ja nende hulga vähendamine. Neljandaks energiakasutus – jäätmetest energia tootmise protsess võimaldab pakkematerjalide osadest energiat toota, see on hea võimalus ära kasutada järele jäänud jäätmed, millega ei osata midagi muud peale hakkata. Ja
või kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema. Prügi on kastuskõlbmatute ainete, esemete või materjalide segu, mis kogutakse veetakse prügilasse. Praht on see, mis on maha pillatud ja koristamata. 7.Jäätmekäitluse areng 1. Naturaalmajandus 2. Asulate teke 3. Kuhu panna tekkinud jäätmed? a) Jäätmete ladustamine b) Jäätmete uputamine c) Jäätmete - võimalused d) Jäätmete energeetiline kasutus e) Jäätmete taaskasutus Asjad meie ümber muutuvad varem või hiljem jäätmeteks. 8.Kokkuvõte Sain teada mis on jäätmed ja kuidas liigitatakse jäätmeid ning, jäätmekäitluseeskirju peavad järgima kõik objektil töötavad ettevõtted ja isikud.
arvatud eriti õhukese plastkandekoti kõrval muid võimalusi kauba pakendamiseks. o 3) Tuleb vältida oksüdantide toimel lagunevate plastkandekottide müüki või tasuta andmist. § 13. Pakendi valmistamise ja kasutamise üldnõuded · (1) Pakend peab täitma oma otstarvet võimalikult väikese mahu ja massi juures. · (2) Pakend peab olema kavandatud, valmistatud ja müüdud nii, et oleks võimalik selle korduskasutus või pakendijäätmete taaskasutus. · (3) Pakend peab olema valmistatud nii, et pakendimaterjalis ja pakendi muudes koostisosades olevate ohtlike ainete sisaldus ja kahjulik toime oleks minimaalne. § 14. Raskmetallide sisaldus pakendis · (1) Raskmetallide plii, kaadmiumi, elavhõbeda ja kuuevalentse kroomi summaarne sisaldus pakendis ja pakendi koostisosades ei tohi ületada 100 milligrammi kilogrammi kohta. § 16. Pakendiettevõtja kohustused pakendi ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
