konfliktiteooria. Funktsionalism: · Sotsiaalsed süsteemid on vastastikku seotud, toetavad üksteist · Nad mobiliseerivad oma liikmeid ja kontrollivad neid, vajadusel ka erakorraliste meetmetega · Eksistentsiks vajavad süsteemid ühtset keelt ja suhtluspõhimõtteid Funktsionalism käsitleb ühiskonda kui üksikindiviididest kõrgemal olevat sotsiaalset süsteemi. Inimesed sünnivad, surevad, kuid ühiskond (süsteem) jätkab. · Millised on AGIL süsteemi allsüsteemid ja milliseid funktsioone nad täidavad ühiskonnas? A (Adaptation) G (Goal attainment) Kohanemine ressurssidega ja Ressursside kasutamise väliskeskkonna muutustega eesmärgid ja teed L (Latent-Pattern- I (Integration) Maintenance) Ühiskonna ühtsuse tagamine Sotsiaalsete käitumisnormide ja väärtuste säilitamine A G Majanduslik Poliitiline
taastav, agressiivne ja kaitsekäitumine. Saavutuskäitumine ja sõltuvuskäitumine. Neli struktuuriseloomustust: motiiv, tegevus, valik ja andev käitumine. Kolm funktsionaalset nõuet: kaitse, hool ja stimulatsioon. "Kui üks või mitu allsüsteemi on tasakaalust väljas, reageerib inimene kopeeritud, sihikindlal ja korduval viisil". Johnson arvas, et neid käitumisrühmi on võimalik ennustada. Hoolduse eesmärgiks on saavutada keskkonda, kus allsüsteemid arenevad ja tagavad stabiilse seisundi, nii et tasakaal on taastuv. (Kui jaotus on võrdne kõigi kaheksa allsüsteemi vahel, siis tasakaal on saavutatud). Patsiendi käitumissüsteemid (allsüsteemid): Ingestive (Sissevõtmine) – käitumine, mis on seotud vajalike ressursside tarbimisega väliskeskkonnast, sealhulgas on toit, vedelik, info, objektid. Käitumise eesmärgiks on tõhusate suhete loomine väliskeskkonnaga.
.............................................................................57 2.4.2 Lepingute registri spetsifikatsioon...........................................................................57 2.4.2.1 Taust ja eesmärgid......................................................................................57 2.4.2.2 Kasutus pädevusalade poolt (subjektid).....................................................57 2.4.2.3 Andmekogu teenindavad allsüsteemid.......................................................58 2.4.2.4 Nõuded vajadused......................................................................................58 2.4.2.5 Seosed teiste registrite/andmekogudega.....................................................58 2.4.2.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is...................................59 2.4.2.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm....................................................59
........... 78 2.4.2 Filmide registri spetsifikatsioon...................................................................78 1.1.1.95Taust....................................................................................................78 1.1.1.96Eesmärgid........................................................................................... 78 1.1.1.97Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)............................................. 78 1.1.1.98Andmekogu teenindavad allsüsteemid............................................... 78 1.1.1.99Nõuded, vajadused..............................................................................78 1.1.1.100Seosed teiste registrite / andmekogudega........................................79 1.1.1.101Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose'is..........................79 6 1.1.1.101
Statistika ja raamatupidamine Nõuded raamatupidamisele Mis on raamatupidamine? Raamatupidamise areng Hea raamatupidamise tava Raamatupidamine organisatsioonis Hea raamatupidamissüsteemi Raamatupidamise ülesanne tunnused Raamatupidamise informatsiooni Raamatupidamise siseeeskiri kasutajad Raamatupidamise vastavus Raamatupidamise allsüsteemid seadustele Ettevõtjate liigid Raamatupidamise korraldamine Sisekontrolli põhimõtted seadusandlus Raamatupidamise sisekontroll kuidas korraldada Riskid raamatupidamissüsteemis 10.1.13 Mai Takkis 2 Majandusarvestus M a ja n d u s a rv e s tu s R a a m a tu p id a m in e S ta tis tik a 10.1
Fotoaparaat Fotoaparaat ehk fotokaamera on seade pildistamiseks, see tähendab eseme kujutise jäädvustamiseks valgustundliku materjali või valgustundliku elektroonilise elemendi abil. Fotoaparaadi ehk kaamera põhiosad on objektiiv, mis suunatakse pildistatavale objektile ja aparaadi tagaosas olev ekraan, millele tekib kujutis. Fotoaparaadi eelkäijaks oli camera obscura. Pildistatavast objektist kujutise saamiseks on aparaadi esiotsas läätsedest koosnev objektiiv. Lääts tekitab kujutise aparaadi tagaosas olevale ekraanile. Lääts on tavaliselt kumer, klaasist või plastmassist tehtud. Aga kuidas saab üks klaasitükk midagi sellist teha? Kui valgus jõuab ühest keskkonnast teise, siis selle levimiskiirus muutub. Valgus levib õhus kiiremini kui klaasis, niiet lääts aeglustab selle levimiskiirust. Kui valgus levib klaasi nurga all, siis see murdub ühes suunas. Ekraan koosneb kujutist salvestavast sensorist. Sensor on seade, mis muundab va...
........................................... 7 1.1.8 Tegutsejate loetelu............................................................................ 7 1.1.9 Asukohtade loetelu............................................................................ 8 1.1.10 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks....................................... 8 1.1.10.1 Pädevusalad............................................................................. 8 1.1.10.2 Funktsionaalsed allsüsteemid...................................................8 1.1.10.3 Registrid....................................................................................8 1.1.10.4 Pädevusalade jaotus allsüsteemiti............................................8 1.1.10.5 Registrite kuuluvus allsüsteemide haldusalasse...................... 9 1.2 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................9 1.2.1 Eesmärgid.........................
komponentidega. Kindlustada põhiobjektide terviklik ja seostatud käsitlemine. Süsteemi toimimiseks ja arenguks vajaliku infokeskkonna kindlustamine. Terviksüsteemi tükeldamise loogika põhineb dekompositsiooni loogika mõistetel: Organisatsiooniline tükeldus pädevusala allsüsteemideks; Funktsionaalne tükeldus funktsionaalseteks allsüsteemideks; Andmekeskne tükeldus registri allsüsteemideks (lühemalt registrid). Nimetatud kolme tüüpi allsüsteemid moodustavad IS ärivaate jaoks alamvaated s.t ärivaate arhitektuuri (lühidalt äriarhitektuur): Pädevusalade vaade Funktsionaalne vaade Registrite vaade 2.2 PÄDEVUSALADE VAADE 2.2.1 Pädevusalade nimekiri Analüüsitavate pädevusalade nimekiri on järgmine: Andmesisestaja Klienditeenindaja Klient 2.2.2 Andmesisestaja pädevusala spetsifikatsioon 2.2.2.1 Eesmärgid Pädevusala eesmärk:
Olulisimad ilmed on seotud silmade ja suu ümbrusega. Zestid on kultuurisidusad ja konventsionaalsemad kui ilmed. Zestide sisu ei ole otseses seoses nende välise vormiga (nt jaatus/eitus noogutamine, tervitamine). Tavaliselt on verbaalne ja mitteverbaalne sõnum kooskõlas. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel. Rääkides suunab kõneleja pilgu vastuvõtjale (kõne lõppedes suunab kõneleja pilgu mujale). 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Kui keel ei oleks süsteemne, ei saaks seda omandada ega kasutada. Keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem. Keele kasutamine seisneb tähenduste edasiandmises hääliksümbolitega. Keeleline suhtlus tähendus ja heli (keele duaalne põhiolemus). Keel koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Sümbol viitab referendile
Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Need moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on 5. Tähendussüsteem Häälikusüsteem Tähenduste uurimine semantika Häälikulise struktuuri uurimine fonoloogia
ORGANISATSIOON JA JUHTIMINE Organisatsioon – kindla eesmärgi saavutamiseks organiseerunud inimrühm. Organisatsiooniks ühinenud inimeste tegevus peab olema omavahel koordineeritud, kooskõlla viidud. Organisatsioon on süsteem, mille allsüsteemid on inimesed, struktuur ja tehnoloogia. Organisatsioonilist käitumist mõjutab ka keskkond, milles organisatsioon töötab. Inimesed – üksikisikud ja rühmad; inimeste erinev hariduslik taust, teadmised, oskused, kogemused. Struktuur - ametikohad (inimeste paiknemine), ametlikud suhted; inimesed peavad olema stukturaalselt seotud, et tööd saaks efektiivselt koordineerida. Koostöö, läbirääkimised. Tehnoloogia – masinad ja seadmed, oskusteave; ressursid millega inimesed
külas, kus reaalselt pole võimalik tööd leida ega vaba aega veeta. Puuduvad soodsad vahendid liiklemiseks, bussiliklus toimib 4 korda päevas. KOV poole on Tiia pöördunud eelkõige toimetulekutoetuse palumiseks, kuid muud abi ta otsinud pole ja ka sotsiaaltöötaja poolt pakutavast abist on ta loobunud. Tiia ja Annika on pigem endassetõmbunud ja ei suhtle teiste inimestega. 6 Peres on kujunenud välja teatud allsüsteemid, aga nende omavahelised suhted on keerulised. Allsüsteemidena võib välja tuua: Tiia ja Toomas abikaasadena Tiia ja Toomase ning nende ühised lapsed Aimi ja Andres Annika ja Aimi Annika ja Andrese ja viiendaks Tiia ja Annikaga Kaugemaks süsteemideks on Tiia ja Kadri ning Annika ja Maari. Rollid tunduvad kui klassikalise peremudeli omad, kuid reaalselt vaagides selgub, et
Ettevõtlus – Pereettevõtlus Mai Schults Tallinna Tehnikaülikooli Kolledž 2016 Mõisted Ettevõtlus Pereettevõtlus Tegevus, mille eesmärk on Ühe pere või suguseltsi kasumit taotlevate ettevõtjate tegevus pereliikmete (ja/või asutamine, käigus hoidmine, sugulaste) ja äritegevuse arendamine ja laiendamine, kombineerimisel, mille ehk igasugune eesmärk on kasumit majandustegevus taotlevate ettevõtjate (majandamine), mille asutamine, valitsemine, eesmärk on tulu saamine käigus hoidmine, arendamine kauba tootmise ja teenuste ja laiendamine tulu osutamise teel. saamiseks kauba tootmise ja teenuste osutamise teel. U. Arumäe, 2015. Pereettevõtluse Käsiraamat Otsene omandus pereettevõtetes ...
Allsüsteemid Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. 1) Semantika tähenduste uurimine (tähendussüsteem) 2) Fonoloogia häälikute struktuuri uurimine (häälikusüsteem) 3) Leksikon ehk sõnavara kinnistunud sõnade allsüsteem 4) Morfoloogia sõnade sisestruktuuri allsüsteem 5) Süntaks lauseehituse allsüsteem Fonoloogia, morfoloogia, leksikon ja süntaks on vormilised allsüsteemid, mille üksustel on olemas materiaalne fonoloogiline vorm (keeleline vorm). Selle vastandpooluseks on tähendus ehk semantiline allsüsteem (tähendus on vastuvõtja tõlgendusprotsessi tulemus). Keelesüsteemi avatus Suhtlussüsteemid jagunevad avatuteks ja suletuteks selle järgi, kas märkide arv nendes on piiratud v mitte. Ainult loomulikud keeled on avatud süsteemid. (Sõnu on võimalik juurde luua, sõnad on mitmetähenduslikud.) Avatud süsteemi tähtis omadus on loovus
mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks hobune, mis lihtsal viisil näitlikustab tähenduse
mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem 14 loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest
kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keelelise
Rakvere Gümnaasium Aine: Organisatsioonikäitumine Eksam 17.mai (2 tundi) Klass: 11 (majandus) Eksamineerija : õp Arno Kaseniit Eksam koosneb kolmest osast: I mõisted , II olemus ja tunnused, III arutlus Eksamiks kordamise teemad/märksõnad/küsimused 1. **Organisatsioonikäitumise mõiste. 2. Organisatsiooni kui süsteem ja selle allsüsteemid. 3. Organisatsiooni liikmed kui sotsiaalne allsüsteem. 4. Organisatsiooni struktuur kui juhtiv allsüsteem. 5. Organisatsiooni tehnoloogia kui materiaalne allsüsteem. 6. Organisatsiooni väliskeskkond. 7. **Probleemid, millega orgkäitumine kui teadus tegeleb. 8. Organisatsioonilise käitumise kontseptsioonid. 9. Inimese loomuse kontseptsioon. 10. Organisatsiooni loomuse kontseptsioon 11. **Käitumise süsteem
teooria, õppiv organisatsioon. INIMSUHETE KOOLKOND töötingimused ja ka töötajatesse suhtumine parandavad töökvaliteeti. Elton Mayo sotsiaalne aspekt juhtimises on sama oluline kui tehniline. Erinevused klassikalisest koolkonnast: töötajatel on vajadused, motiveerimine, töö rikastamine, mitteametlikud suhted. SÜSTEEMIKOOLKOND iseloomustavad entroopia (info määramatuse hulk), sünergia ja allsüsteemid. Sisendid: toore, personal, finantsid, info; Protsess: juhtimine, tootmine; Väljundid: tooted/teenused, kasum/kahjum, töötajate rahulolu. West Churchman organisatsioon kui tervik, terviklik kvaliteedijuhtimine, eesmärgisatatud juhtimine, tasakaalustatud mõõtmismudel. OLUKORRALINE KOOLKOND ühendada olemasolev, mitte asuda uue loomise juurde, juhid ei peaks jälgima kindlaid reegleid, vaid igas olukorras analüüsima põhjalikult välis- ja sisemõjutusi,
keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad – mitmesuguseid hääli matkivad sõnad nt auh-auh, pahh-pahh, kumisema, suhisema
.............................................................................7 1.2.6 Äriolemid...................................................................................................................7 1.2.6.1 Teenuse poolt hallatav olem................................................................................7 1.2.6.2 Teenuse poolt kasutatavad olemid.......................................................................8 1.2.7 IS allsüsteemid...........................................................................................................8 1.2.7.1 Teenust pakkuv allsüsteem..................................................................................8 1.2.7.2 Teenuse poolt kasutatavad allsüsteemid (allsüsteemide teenused).....................8 1.2.8 Teise iteratsiooni planeerimine...................................................................................8 1.3 Ärimodelleerimine.......
tugevus võivad anda mitmesugust (keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel •ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, źestid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). *keel on süsteem, millel on kindel struktuur *keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem *loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus – loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna, näiteks
...................................................................................6 1.1.4 Äriteenuse kasutajad.................................................................................................. 6 1.1.5 Ärisündmused ja ärikasutusjuhud.............................................................................. 6 1.1.6 Äriolemid................................................................................................................... 7 1.1.7 IS allsüsteemid........................................................................................................... 7 1.1.8 Teise iteratsiooni planeerimine.................................................................................. 7 1.2 Ärimodelleerimine............................................................................................................ 9 1.2.1 Põhiprotsessi(d) kirjeldamine tekstina....................................................................... 9
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Autopoeketi ühe esinduse tellimused Projekt aines "Sissejuhatus infosüsteemid" Tanel Tarkmees 085125 IAPB 53 2008 Sisukord Üldvaade................................................................................................................................. 3 Taust................................................................................................................................... 3 Lausendid............................................................................................................................ 3 Organisatsiooni eesmärgid..................................................................................................3 Põhiprotsesside loetelu........................................................................................................3 Tegutsejate loetelu......................................
tootmisettevõtetest, vahendajatest, hulgifirmadest, jaekaubandusettevõtetest, transpordi- ja ekspedeerimisfirmadest jne. Need süsteemi lülid võivad paikneda ühe riigi või mitme riigi territooriumidel. Makrologistiline süsteem võib kujutada endast ka regiooni, riigi või geograafilise piirkonna riikide grupi majanduse teatud infrastruktuuri. Mikrologistilised süsteemid on enamasti makrologistiliste süsteemide allsüsteemid. Nendeks on tööstus- ja kaubandusettevõtted, kontsernid jne. Seega kujutab ettevõtte logistikasüsteem endast mikrologistilist süsteemi. Pikka tarneahelat võib aga vaadelda kui teatud liiki makrologistilist süsteemi. Mõtlesin, et kindel toode millest soovin rääkida võiks olla mu enda töökohast kuna arvan, et sellega tehakse väga palju toiminguid terve protsessi käigus, mis selle tootega tehakse.
1. Veondus a. Veonduse mõiste Majandusharu, mis tegeleb kaupade ja inimeste, laiemas mõistes ka informatsiooni siirdamisega ühest punktist teise. Veonduse tehnilise baasi moodustavad erinevate veoviiside veerem ja infrastruktuur (taristu). b. Veonduse kvantitatiivsed näitajad (4) veomaht, sõidukite arv, liiklusteede pikkus, aeg c. Veonduse kvalitatiivsed näitajad Vedu veokäive (– veomaht korrutatuna veokaugusega), keskmine sõidukaugus (summaarne veokäive jagatud summaarse veomahuga), veokiirus (Tehniline (läbisõit jagatuna liikumises oldud ajaga) – Ekspluatatsiooniline (läbisõit jagatuna kogu teeloldud ajaga)) Veeremi kasutamine veeremeikäive (– veeremiühikute ar...
kohas. 11 1.1.9 Terviksüsteemi tükeldus allsüsteemideks Tegemist on restorani infosüsteemiga. 1.1.9.1 Pädevusalad Organisatsiooni sisesed pädevusalad: · Autojuhi pädevusala · Tellimuse vastuvõtja pädevusala · Administraatori pädevusala Organisatsiooni välised pädevuslad: · Kliendi pädevusala 1.1.9.2 Funktsionaalsed allsüsteemid Sisulised allsüsteemid: · Kliendi funktsionaalne allsüsteem · Tellimuse funktsionaalne allsüsteem · Menüü funktsionaalne allsüsteem Administratiivsed allsüsteemid: · Töötajate funktsionaalne allsüsteem 1.1.9.3 Registrid Sisulised registrid: · Kliendi register · Tellimuse register · Menüü register Administratiivsed registrid: · Töötajate register · Klassifikaatorite register
referendiga. Paljud mitteverbaalse suhtluse keelevälised märgid kuuluvad indeksite hulka: higi=närvilisus, punastamine=häbelikkus, naer=rõõm vms. Sümbolilised, ikoonilised ja indeksikaalsed elemendid realiseeruvad sagelu samaaegselt, moodustades mitmekihilisi ladestusi. Kõne põhineb sümbolitel, hääl annab samal ajal indekaalseid vihjeid. Ikoonilistes liiklusmärkides on ka sümbolilisi elemente: nt kolmnurkne kujund on tähelepanu äratamise sümbol. Keele allsüsteemid: Loomulikud keeled kujutavad endast süsteeme. Sellel on allsüsteemid, mis on omavahel mitmesugustes suhetes. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka, mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest. Need moodustavad allsüsteemi struktuuri. Põhilisi allsüsteeme on 5. Tähendussüsteem Häälikusüsteem Tähenduste uurimine semantika Häälikulise struktuuri uurimine fonoloogia
(disain) - genereeri tarkvara (teostamine). Analüüs toimub esimeses kahes (? correct me if I’m wrong) staadiumis. Siin tehakse igas arendusetapis ühte liiki tegevust e kogu analüüs tehakse ära esimeses etapis (sobib väikeste süsteemide jaoks). Kui on mingi eriti giga projekt, siis terviksüsteem tükeldatakse allsüsteemideks ja neid analüüsitakse eraldi. Pärast analüüsi hakatakse disainima, allsüsteemid pannakse ühtse tervikuna kokku. Rakendatavus - hullult aeglane, etapid on järjest ja ajamahukad. Ei sobi uue toote disainimiseks eriti kui kiirus loeb, sobib keskkonda, kus sul on maa ja ilm aega. ● Iteratiivne - evulutsioonilisel arendustsükli mudelil põhinev. Süsteemi laiendatakse ja parendatakse mitme iteratsiooni käigus, võimaldab tagasisidet ja kohandamist.
võimukasutuse seoseid. f. Psühholingvistika keeleprotsessi mehhanismide selgitamine. g. Neurolingvistika keelevõime lokaliseerimusele ajus ja keelekasutusprotsesside esindatusele inimese närvisüsteemis. h. Areaalilingvistika keelte ehituse ja funktsioneerimise jäljendamise arvuti abil, nii et see oleks lingvistiliselt hästi põhjendatud, formaalselt arusaadav ja arvutiprogrammina teostatav. 17. Keele allsüsteemid (tasandid) a. Keel ei ole jagamatu süsteem, vaid mitmetasandiline, eriti kompleksne ja paindlik süsteem. Keele allsüsteemi all mõeldakse nähtuste hulka,mis koosneb sellele iseloomulikest põhiüksustest ja nende omavahelistest suhetest.Põhilisi allsüsteemi on viis(alt ülesse): 1. Semantika tähenduste uurimine;seotud teiste allsüsteemiga 2. Süntaks lauseehitus; koosneb sõnadest ja morfeemidest
Viidete terviklikkuse reegel (teema 2) 8. Andmetüüp (teema 2 ja 5) 9. Kitsendused ja nende võimalik realiseerimine SQL-andmebaasides (teema 2 ja 5) 10. Nimetage relatsioonialgebra operatsioone (teema 3) 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) 12. Pädevusala (teema 7) 13. Funktsionaalne allsüsteem (teema 7) 14. Register (teema 7) 15. Kuidas on omavahel seotud pädevusalad, funktsionaalsed allsüsteemid ja registrid? (teema 7) 16. Kontseptuaalne andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused.(teema 7) 17. Kontseptuaalne andmemudel (teema 7) 18. Mida näitavad andmebaasi operatsioonide lepingud ja milleks neid kasutada? (teema 7) 19. Nimetage teisendusreegleid, mille põhjal saab kontseptuaalsest andmemudelist tuletada esialgse loogilise disaini andmemudeli. (teema 10) 20. Loogiline andmebaasi disain. Eesmärk, sisendid, tulemused. (teema 10) 21. Normaliseerimine (teema 9) 22
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad
2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. (lk. 21) Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub zestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad
Fülogeneetiliselt ehk inimese arenguloo seisukohast on kõnesuhtlus arenenud umbes saja tuhande aasta vältel.Kuue tuhandest keelest kasutatakse umbes poolt kirjakeelena aga enamajaolt siiski kõnekeelena.Ontogeneetiliselt on selge, et inimene hakkas rääkima enne kui kirjutama.Kõikide keelte konvensatsioon on erinev.Osade keelte sõnade kokku langevus tuleneb sellest et neil on lähisugulus. 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus (lk. 27), keele allsüsteemid lk. 30), keelesüsteemi avatus (lk. 40)). Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavoliline). Sageli räägitakse ka sümboli motiveerimatusest. (Lk. 28) Onomatopoeetilised sõnad mitmesuguseid hääli matkivad
Organisatsiooni loomiseks on vaja vähemalt kahte inimest. Selle tunnuseks on selle struktuur, nt ning liikmeid ja mitteliikmeid eristavad tunnused. See on teadlikult kordineeritud ühiste eesmärkide nimel. Organisatsiooniline käitumine on õpetus inimeste tegutsemisest organisatsioonis, mida arvestatakse rakenduskõrgharidusena ning on seotud psühho-, sotsio- ja antropoloogiaga. Süsteemi koostisosad ehk allsüsteemid: T Inimesed = sotsiaalne allsüsteem I Struktuur = juhtiv allsüsteem S Tehnoloogia = tehniline allsüsteem Allsüsteeme ühendab eesmärk. Allsüsteeme mõjutab keskkond. ➔ Mikro- ehk lähiskeskkond: klendid, konkurendid, tarnijad, koostööpartnerid, kohalikud regulaatorid
o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus) o Pragmaatika (lause tähendus teatud olukorras) Keeleteaduse tüübid: Sünkrooniline keeleteadus keele uurimine ühes ajas.
1. Millised on organisatsiooni tunnused? • Organisatsioon on sotsiaalset identiteeti omav grupp, mis tähendab , et org-l on psühholoogiline tähendus igale tema liikmele. • Org-i iseloomustab koordineeritus, inimeste tegevus on organiseeritud ja struktureeritud. • Org-i tegevus on eesmärgistatud, on suunatud teatud tulemuse saavutamiseks. 2. Mis on organisatsiooni edukude eelduseks? Organisatsioon peab olema suunatud pidevale arengule ja peab arvestama väliskeskonda ja vastavalt tegema muudatusi ning uuendusi. 3. Mida nimetatakse juhtimiseks? Juhtimine on inimeste, ülesannete või protsesside mõjutamine ning suunamine kavandatud eesmärkide saavutamiseks. Juhtimine on tulemuste saavutamine teiste inimeste kaasabil. 4. Millised on peamised juhtimistegevused ja kuidas need on omavahel seotud? Juhtimise ülesannetena on kõige sagedamini välja toodud neli tegemist: planeerimine ehk kavandamine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ve...
(keele-väline) kommunikatsioon ehk kehakeel · ekstraverbaalsed vahendid - Kehakeel, miimika, estid ja hoiak üldse. Pilk on tähtis kõnevoorude struktureerimisel; sõnumi ettevalmistamise ajal vaatab kõneleja tavaliselt kõrvale, rääkima hakates suunab ta pilgu vatuvõtjale, tema reaktsioone jälgides saab kõneleja teavet sõnumi vastuvõtmise ja arusaadavuse 3. Keel kui struktuur (keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus). keel on süsteem, millel on kindel struktuur keele kaks põhilist allsüsteemi on häälikute süsteem ja tähenduste süsteem loomulik keel on sümboliline ja koosneb sümbolitest ja nende ühenditest; keelelise sümboli põhijuhtum on tavaline sõna. Keele sümbolilisus loomulik keel on sümboliline,see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Keelelise
reguleerimisel. Klienti vaadeldakse kui käitumuslikku süsteemi, mida kontrollivad bioloogilised, psühholoogilised ja sotsiaalsed faktorid. Et abistada käitumuslikke süsteeme tagasi homöostaasi, tegutseb õde kliendi käitumuslike allsüsteemidega. Iga allsüsteem omab kindlaid karakteristikuid (eesmärgid, võrgustikud, valikud) mida indiviid kasutab, tegutsedes keskkonnas. Keskkond võib olla mistahes faktor, mis mõjutab käitumuslikke allsüsteeme. Kõik allsüsteemid omavad mingit eesmärki või käivitajat Iga indiviid otsustab, milline eesmärk on tähtis käitumuslikele süsteemidele. Termin hulk tähendab klientide jälgitavat käitumist. Valik viitab uskumusele võimalusest muuta indiviidi käitumist (Meleis, 1991). Kui õde tegutseb kliendiga, peab õde nende faktoritega arvestama. Nii on õde võimeline oma tegevust planeerima kliendi regulatoorseid mehhanisme arvesse võttes. Tervis on saavutatud kui on tagatud kõigi allsüsteemide tasakaal.
Hääle abil väljendatakse eelkõige sõnalise suhtluse foneetilisi elemente häälikuid, rõhku, intonatsiooni. Sageli väljendab hääl ka saatja emotsionaalset seisundit. Ilmed, estid, pilgud võivad anda infot kõneleja emotsionaalse seisundi, hoiakute ning selle kohta, kuidas ta suhtub vastuvõtjasse, sõnumisse ning selle sisusse. Pilk on tähtis dialoogi kõnevoorude struktureerimisel. 3. Keel kui struktuur ( keele sümbolilisus, keele allsüsteemid, keelesüsteemi avatus.) Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Nähtusel või protsessil on struktuur, kui seda saab interpreteerida üksustest koosnevana ja need üksused on omavahel suhetes, mida on võimalik määratleda. Keele struktuursus avaldub sümbolilisuses, allsüsteemides ning allsüsteemide sisestes ja omavahelistes suhetes. Igas allsüsteemis on mitut liiki üksusi. Üksused realiseeruvad kategooriatena. Süntaksi
kompetentsist. ehitusfirmas järgmiste allsüsteemide juhtimiseks: 95. Loetle regulaatorite tüübid. Joonista skeemid. 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma 1)reguleerimise otsesidemete (häirete) alusel 2)reguleerimine ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku tagasisidemete (kõrvalekallete) alusel 3)kombeneeritud tegevust kui pikaajaline kasumi saamisele suunatud protsessi reguleerimine 4)reguleerimine aktiivse mõjutusega sisendile kindlustavad allsüsteemid. 5)täielik reguleerimine. 107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad.
Aktsianäär ei vastuta isiklikult aktsiaseltsi kohustuste eest, seda teeb aktsiaselts kogu oma varaga. Aktsia annab aktsionärile õiguse osaleda aktsianääride üldkoosolekul ning kasumi ja vara jaotamisel ja hääleõiguse. 106.Loetle ehitusfirma juhtimisobjektid (juhtimise allsüsteemid). Juhtimisobjekti seisukohalt jaguneb juhtimistegevus ehitusfirmas järgmiste allsüsteemide juhtimiseks: 1)Ehitusobjektide juhtimise allsüsteem. 2)Ehitusfirma ressursside juhtimise allsüsteemid. 3)Tootmismajanduslikku tegevust kui pikaajaline kasumi saamisele suunatud protsessi kindlustavad allsüsteemid. 107.Loetle ettevõtte edukuse hindamise näitajad. Ettevõte edukuse hindamise näitajad on jäärgmised:1)Rentaablus väljendab kasumi (müügihinna ja omahinna vahe) suhet müügihinda protsentides; teda võrreldakse analoogiliste ettevõtte rentaablusega samal perioodil; ta sõltub ka üldisest majandusliku aktiivsuse tasemest
• elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia, morfoloogia, leksikoloogia, süntaks, tekstilingvistika, semantika, pragmaatika Keeleteaduse tüübid: • teoreetiline kt (ehk keeleteadus) – praktiline kt • diakrooniline kt – sünkrooniline kt • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“ Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega: • Psühholoogia à psühholingvistika • Sotsioloogia à sotsiolingvistika • Ajalugu à diakrooniline lingvistika
milline peab olema materjalide saabumise graafik jne. Ressursid on tootmisprotsessi inim-, materiaalsed ja kapitalisisendid. TOOTMISE PLANEERIMINE (TU10) 4 Süsteemiks nimetatakse teatud koostisosade korrapärast asetust, mis on projekteeritud soovitavate eesmärkide saavutamiseks. Ärisüsteemid koosnevad personali-, inseneri-, finants-, tootmise ja turunduse allsüsteemidest. Tootmissüsteemi moodustavad sellised funktsionaalsed allsüsteemid nagu: hankimine, varude juhtimine, tootmisprotsessi juhtimine, kvaliteedijuhtimine, hooldustööde tegemine. Süsteemi projektiga määratakse kindlaks süsteemi koostisosade asetus ning sisendite muundamistoimingute ja väljundite vahekord süsteemi eesmärkide saavutamisel. Süsteemi kontroll koosneb toimingutest, mis on vajalikud tagamaks tegevuste toimumise vastavalt plaanile ja eesmärkidele.
Iga teaduslik lähenemine tahab liigitada ja defineerida, keeleteaduslik ka. Keel kui uurimisobjekt ja selle süstematiseerimine. -Kommunikatsioonisüsteem -keeleteaduse uurimisobjekt Tähenduse, funktsiooni poolt keelt vaadates näeme keeles teistsuguseid jaotusi kui struktuuri poolt vaadates. Üldkeeleteadus (general linguistics) Keeledeadus ehk lingvistika. Viipekeel,, sümbolite keel, on siiski võime keelt edastada. See kuidas me keelt kasutame sõltub sellest mida kuuleme ja näeme. Keele allsüsteemid · Foneetika-hääldus, häälikud · Fonoloogia-silbid · Morfoloogia-käände lõpud · Süntaks-lausete süstemaatilisus ja liigid/liikmed. · Tekst-mis üksustest koosneb, kuidas on seotud jne. · Semantika-tähendusõpetus, · pragmaatika-kasutuse uurimine Edastame tähendust ja sisu (semantika) Morfoloogia tasandil saame edastada kuulajale sõnumi. Kui läheneda tähenduse poolt: Asjad, suhted, suhted asjade vahel, suhted suhete vahel, omadused jne
Near far wherever UML are 1. Tarkvara Nõuete analüüs Äri(...tegelt ka või see on kuradi esimene vastus??)modelleerimise (distsiblinni) tulemused annavad konteksti ning “keele” (põhimõistestiku) tarkvara nõuete püstitamiseks. Iteratiivses arendusprotsessis UP toimub tarkvara nõuete püstitamine ja analüüs põhiliselt tarkvara kasutusjuhtude kirjutmise, modelleerimise ja analüüsimise kaudu. 2. Kasutusjuhtude mudel ehk (kui te olete inglise keeles väga sitt juhuslikult) Use Case Model UP defineerib Use Case mudeli nõuete analüüsi distsiblinni sees. Use Case mudel on kõikide kasutusjuhtude hulk: süsteemi funktsionaalsuse(kasutusjuhud) ja keskkonna(tegutsejad) mudel Eesmärgid ja kasutuslood Tellijad ja lõppkasutajad omavad eesmärke (goals, UP-s needs, sest UP on needy motherfucker) ning soovivad, et süsteem aitaks neid täita. Kasutusjuhud on jutustused süsteemi kasutamisest nende eesmärkide täitmiseks. N...
Äriühingute valitsemise olemus Äriühingute valitsemine käsitleb võimu teostamise mehhanismi, mille abil omanikud viivad ellu oma tahte, kontrollivad äriühingu tegevust, saavad tagasi tehtud investeeringud ja teenivad dividende. Enamlevinud süsteemid on kontinentaal-euroopa (saksa seaduste alusel) ja anglo-ameerika (USA). Igas riigis on oma eripära (eriti Jaapan, Rootsis); EL- püüded ühtlustamisele. Nt OECD äriühingute valitsemise printsiibid; Euroopa AS- selle riigi seaduste alusel, kus asub peakorter, võib tegutseda teistes EL riikides, ei pea selleks asutama tütarettevõtet. Joonis: äriühingu valitsemine koosneb üldkoosolekus, nõukogust ja juhatusest; juhtimine aga juhatusest ja organisatsioonist. Äriühingute valitsemise põhiküsimused Omanikevahelised suhted (horisontaalsed)- aktsiate (osade) ost-müük, sh väärtpaberibörs; võim ja juhtimisõigus; väikeaktsionäride kaitse; ühinemine ja ülevõtmine; jagunemine Suhted omanik- palgatud juhtko...
09.98) Lihtsustatult võib tootmise. vaadata avatud süsteemina, mis koosneb bioloogilistest süsteemidest (inimene) tehnoloogilistest süsteemidest. Madalaimaks allsüsteeemiks on töökoht, kus bioloogiline süsteem, kus selle allsüsteemi element on ühendatud mehanilise süsteemiga ja selliselt tekkib uus, kuid juba kõrgemat järku allsüsteem. Selliseid süsteeme nim. sotsiaaltehnilisteks. Töökohtadest moodustuvad ettev. allüksused ehk uued kõrgemat järku allsüsteemid ja nendest moodust. ettev. Kui lähtuda ühiskonnast tervikuna, siis ka ettev. kujutab endast ühte allsüsteemi. Kõrgemad süsteemid ei kujuta endast lihtsat mehaanilist summat vaid sisuliselt juba uut ja erinevate omadustega süsteemi. Igas funktsioneerivas süsteemis valitsevad omad kindlad seaduspärasused kuid neid mõjutavad ka teised süsteemid. Madalama aste süsteem peab arvestama kõrgema süsteemi seaduspärasustega, mis tuleneb süsteemi eesmärkidest.
Koostatakse aruanded tegevuse tulemuslikkuse kohta Prognoosid Plaanid Otsused tuleviku suhtes 2/9/2015 Mai Takkis 7 Raamatupidamise allsüsteemid RAAMATUPIDAMINE FINANTS- JA MAKSUARVETUS JUHTIMISARVESTUS info väljapoole info sissepoole KULUARVESTUS EELARVESTAMINE ANALÜÜS 2/9/2015 Mai Takkis 8 Ettevõtjate liigid FIE OÜ AS
9. Millised on süsteemikoolkonna põhimõtted? Kirjelda organisatsiooni kui avatud süsteemi. · Entroopia info määramatuse hulk. Kui süsteem ei saa keskkonnast uusi sisendeid, lõpeb tema töö iseenesest. · Sünergia tervik on tegelikult suurem kui tema üksikute osade summa. Kui allüksused töötavad koos, ühinenutena organisatsiooniks, suudavad nad summaarselt rohkem toota kui eraldiseisvatena · Allsüsteemid allsüsteemid on üksteisest sõltuvad süsteemi osad. Ku üks osa tööst on halvasti organiseeritud, ei saa kogu süsteem tervikuna hästi töötada. Avatud süsteem selle süsteemi talitlus sõltub väliskeskkonna mõjutustest. Avatud süsteem ei saa töötada autonoomselt, kuna ta ei suuda ise toota kõike, mida vajab ja peab seetõttu suhtlema väliskeskkonnaga. Kõik organisatsioonid on avatud süsteemid. 10
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
