Rasvad ehk lipiidid Rasvad on glütseriini ehk propaantriooli ja kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on tahke. Kõrgemate karboksüülhapete estrid, mille olek toatemperatuuril on vedel, on õlid. Rasvhapped on kas 16 või 18 süsinikulised, ning kas tegemist on õlide või tahkete rasvadega vaadatakse kordseid sidemeid. Kui rasvhappes esineb kordne süsinik-süsinik side, siis on tegemist õliga. Lipiidid koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist. Lipiidid on veest kergemad ja hüdrofoobsed. Lipiidid jagunevad kolmeks: lihtlipiidid, liitlipiidid ja tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid jagunevad omakorda: vedelad rasvad ehk õlid, tahked rasvad ehk loomsed rasvad ning vahad. Liitlipiidid ehk fosfolipiidid - üks rasvhappejääk on asendunud fosfaatrühmaga, kuuluvad rakumembraani koostisesse. Tsüklilised lipiidid on steroidid, kolesteriidid, hormoonid ja toidulipiidid. Ra...
Raku keemiline koostis. Elusorganism sisaldab kõiki Mendelejevi tabeli elemente. HOCNPS põhiliselt. (inimeses kokku 98%) Kõige enam on esindatud neist ainetest vesi. Rakus sisalduvad/moodustuvad anorgaanilised kui ka orgaanilised ained. Anorgaanilised ained rakus. Tähtsaim on vesi - ~80% Vee ülesanded: * dipolaarne, mõjutab teisi ained (lahustab, lagundab)/väga hea lahusti nii orgaanilistele kui anorgaanilistele ühenditele * vesi osaleb enamustes reaktsioonides, kas lähteaine või produktina vmi * veel on suur soojumahtuvus tänu vesiniksidemetele vee molekulide vahel (aitab säilitada temp.) * suur energeetiline väärtus H+ K+ Na+ Ca2+ Mg2+ Fe2+ Fe3+ NH4+ OH-rühmade ülesandeks on PH taseme säilitamise. Kaltsium tagab luude tugevuse. Kaltsiumi omandamiseks vajalik D-vitamiin (piimarasvad, päike etc). Taimedes olev kaltsium ei omas...
Eluks Vajalikud Ained Suhkrud: Suhkrud on sahhariidide ehk süsivesikute hulka kuuluv orgaaniliste ühendite klass. Need on looduslikud ühendid, mis struktuurilt on polühüdroksüaldehüüdid või polühüdroksüketoonid. Suhkrud esinevad looduslikult näiteks marjades, puuviljades, mees ning ka köögiviljades. Tuntumad looduslikult esinevad suhkrud on: Sahharoos: leidub peaaegu kõikides taimedes. Sahharoos koosneb kahest lihtsuhkrust fruktoosist ja glükoosist. Glükoos: ehk viinamarjasuhkur on monosahhariid, mis kuulub disahhariidide sahharoosi ja laktoosi koostisse. Glükoos tekib taimedes fotosünteesi tulemusena. Leidub puu- ja köögiviljades, marjades, mees ning lilleõites. Fruktoos: ehk levuloos ehk puuviljasuhkur on üks monosahhariididest, fruktoos on glükoosi isomeeriks. Fruktoos on sahharoosist ja glükoosist magusam. Laktoos: ehk piimasuhkur, kuulub madalmolekulaarsete liitsuhkrute ehk oligosahhariidide ...
ALKOHOLID · Üldvalem ROH · Etanooli o Teke pärmseenekeste toimel suhkrute lahusele (käärimine) o Kasutus alkoholitööstus, ravimite valmistamine, keemiatööstus, kütus, lõhnaõli o Omadused värvitu, põletav maitse, iseloomulik lõhn, veest vähem tihedam o Ohud alkoholism, liigtarbimisel surm · Metanooli o Teke metaani oksüdeerumisel, CO redutseerumisel o Kasutus tööstuses lahustina, mootorikütusena, ainete valmistamiseks o Omadused mürgine, värvitu, põletav maitse, keemistemp. 65o C, seguneb H2Oga o Ohud surmav, rasked tervisehäired, pimedaks jäämine KARBOKSÜÜLHAPPED · Üldvalem RCOOH · Selle omadused hapu, nõrk hape, hapu lõhn, seguneb veega · Näited etaanhape (Ä), metaanhape (S) · Sipelghappe üldiseloomustus terav hapu lõhn, söövitav, natuke mürgine, seguneb veega · Äädikhappe üldiseloomustus hapu lõhn, söövitav, ei mürgine, osaleb a...
elundimuutusi. Eesmärgiks on, et söömine tunduks ka meeldiva tegevusena, mitte ahistavana. 1.3 Toitained Toitained on toiduainete koostisosad: valgud, rasvad, süsivesikud, vitamiinid ja mineraalained. Meie keha vajab funktsioneerimiseks toitaineid. Toitained peaksid olema toidus hästi tasakaalustatud. See tähendab, et toidust saadakse energiat soovitatavalt 15% valkudest, 30% rasvadest ja 55% süsivesikutest. 1.3.1 Süsivesikud Vaieldamatult vajab inimene süsivesikuid kui glükoosi allikaid igapäevaselt. Inimene on süsivesikud oma menüüsse nii suures mahus lülitanud suhteliselt hiljuti. Teravilja ulatuslik ja sihiteadlik kasvatamine algas Ida-Aasias 18 000, Egiptuses 12 000, Vahemeremaades 4000 ning Põhja-Euroopas 2500 aastat tagasi.
Loomseid rasvu saadakse tapetud loomade ja kalade rasvkoest sealt auru või keeva veega kõrgendatud rõhul väljasulatamise teel. Halvad on meie tervisele küllastunud rasvhapped ja suure rasvasisaldused toidud. Suurema rasvasisaldusega toidud on näiteks margasiin, majonees, rasvased piimatooted (juust, hapukoor), küpsetised, küpsised, sealiha. Mina ja rasvad oleme ikka väga seotud. Ma söön iga päev rasvaseid toite, mõni päev rasvasemaid, mõni päev vähem rasvasemaid. Rasvadest on raske hoiduda, kuna enamik toite sisaldab rasvu, enamik magusaid ja ahvatlevaid toite. Näiteks võttes ka tervisliku toidukorra, sisaldab seegi liha, mis sisaldab samuti rasvu. Osad rasvad on meie kehale kahjulikud, tekitavad südame- ja veresoonhaigusi, kuid osad on kasulikud. Kasulikud rasvad on näiteks oomega-3-rasvhapped, mida sisaldab lõhe. Rasvu ei tohiks keelata süüa, kuna nagu ma viimases lõigus ütlesin, on ka kasulikke rasvhappeid, mis aitavad sul isegi kehakaalu alandada
lõhnu. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Rasvu kasutatakse seebi tootmisel, ravimite, kosmeetiliste vahendite jpt toodete valmistamisel. Rasvu saadakse loomsest või taimsest toorainest. Toiduks kasutatakse võid. Või on väärtuslik toiduaine, kuna piimrasvades on palju lühikese ahelaga rasvhappeid, mida omastatakse paremini ja kiiremini kui teisi rasvhappeid. Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Mitmetel talveuneks valmistuvatel loomadel koguneb sügisel naha alla paks rasvakiht, mis kevadeks peaaegu kaob. Näiteks pruunkaru kasutab talveune ajal nahaalust rasvkude energia saamiseks. Veelise eluviisiga imetajatel ei ole nahaalune rasvakiht mitte üksnes
Rasvade roll toitumises Natalja Artjunina 10. Klass Mis on rasvad? Rasvad e. lipiidid kõikides inimese kudedes ja organites Neid on loomse ja taimse päritoluga Rasvad on organismile vajalikud, kuid peavad olema õiges koguses ja omavahel õiges vahekorras Rasvade ülesanne Energia saamine ja säilitamine Toiduenergia andmine Nad on rasvlahustuvate vitamiinide allikaks Võtavad osa kasvuprotsesside ja muu elutegevuse reguleerimises Rasvad on olulised toiduained inimene vajab normaalseks elutegevuseks erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest Mõned esinevad taimses toidus ja loomses rasvas Ülemäärane rasvade piiramine toidus põhjustab: südameveresoonkonna haigusi, nahahaigusi ja sapikivisid Tervist ja ilu tagab tasakaalukas toitumine Soovitus rasvade vähendamiseks Tuleb valida vähendatud rasvasisaldusega piimatooted(jogurt) Võileivade valmistamisel kasuta vähem võid Lih...
TERVISLIK TOITUMINE Kristjan Vodolaztsenko KV-17 Organism saab energiat toidus sisalduvatest süsivesikutest, rasvadest ja valkudest Nende ainete lõplikul lõhustamisel vabaneb energia, mida mõõdetakse 1kJ = 0.24 kcal (kilokalorit) kilodzaulides kJ Tervislik tasakaalustatud toit annab kõiki toitaineid õiges hulgas ja õiges vahekorras vastavalt sööja energiakulule Energia saamine toiduga ja selle kulutamine peab olema tasakaalus Kõige hõlpsamini saab inimene vajalikke toitaineid segatoidust st. sellisest toidust mis sisaldab nii taimseid kui loomseid saadusi
Rasvad inimkehas. Meelika Männik Energeetiline funktsioon Rasvade peamine ülesanne on rasvade ladustamine Rasvad on kõige energiarikkamad inimtoidu toitained 1g rasva ca 9,3 kcal Päevas saame 3040 % energiat rasvadest Pruunis rasvkoes toimub aktiivne lõhustumine ja soojuse eraldumine Termoskaitseline soojusisolatsioon Lipiidid aitavad hoida keha temperatuuri Loomade rasvkude Imikute soojusregulatsioon Põrutuste amortiseerumine Moodustavad põrutuste eest kaitsva amortiseeriva kihi Siseorganite ümber N: Neerud, silmamuna taga Rasv varuainena Varuainena neutraalrasvad Taimedel õlid seemnetes Mesilaskärjed Loomadel varurasv
SEEBID Lisa-Marie Nüüd 9a Seebid üldiselt Seebid on rasvhapete soolad Vanim pesemisvahend 2000 aastat tagasi Loomsetes ja taimsetest rasvadest Reageerimisel naatrium- või kaaliumhüroksiidi lahusega RASV + NaOH/CaOH SEEP + GLÜTSEROOL Seebi ajalugu Varaseim seebitaoline materjal 2800 eKr, Babülon Suuremates kogustes 18. saj lõpp Eesti seebikeetmise oskus sakslastelt Kasutati kõiki toiduks kõlbmatuid rasvu Seebi valmistamine e seebistamine Seep tekib õlide reageerimisel seebikiviga Seebistamisel kolm etappi: Seebistamine Väljasoolamine Puhtaks keetmine Seebimassile lisatakse täiendavalt aineid
Itaalia Asukoht Itaalia asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Toidust Itaalia toiduainete valik on väga mitmekesine ning rikkalik. Sooja ning niiskuseküllase kliima tõttu kasvab siin palju taimi, mida meil kas üldse pole või mille kasvatamine on võimalik vaid kasvuhoonetes: artisokid, sparglid, rooskapsad, baklazaanid, oliivi ja viigipuud, melonid ja mitmesugused pähklipuud ning paljud teised. Aedviljatoite tehakse palju ja väga mitmekesiselt. Merest saadakse peale kalade maitsvaid karploomi, mida transportida on raske, kuid mis kohapeal annavad suurepärase toidu. Lihaliike on palju, liha süüakse mitmekesiselt valmistatuna, kuid enamasti väikeste kogustena. Kastmeks valmistatakse tavaliselt tomati või paprikapüreesid, lihaleemest kastmeid tehakse vähe. Jahutooteid, eriti spaghettit (peen...
Parem on olla rikas ja terve, kui vaene ja haige. Sinna, kuhu paistab päike, pole arstil asja. Haigus tuleb hobustega, ära läheb härgadega. Maailma Terviseorganisatsioon on aastal 1946 defineerinud tervise terminit järgmiselt: Tervis on täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguse või nõtruse puudumine. TOIT Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat.. ELUVIIS Eluviis ehk elulaad on igapäevase elu korralduse viis (riietumine, elukoht, tarbimisharjumused) ja valikud, mis on tihti omased kindlale sotsiaalsele rühmale, vanusele või isikutüübile. RAVIMID
hernes Mineraalained: mitmekesine toit Vitamiinid: peamiselt tervislik toit, vitamiini preparaadid Ensüümide vajalikkus Kogu organismi elutalitluseks kasvamiseks arenemiseks liikumiseks seedimiseks Energia vajalikkus Ainevahetuse toimimiseks Rakkude uuendamiseks Kasvamiseks Südame, kopsude, aju jt organite tööks Energia vajalikkus sõltub: vanusest soost välistemperatuurist Energia allikad Energiat saab: süsivesikutest valkudest rasvadest Kõige energiarikkam toit on rasvane toit. Tervislik toit Mitmekesine ja vaheldusrikas toit Toit peab sisaldama nii taimselt kui ka loomseid saadusi Kuumutatud- ja toortoit Toortoit: Kuumutatud toit: +Vitamiinirikas +Hävivad paljud +Värske bakterid -Säilivad bakterid -Vitamiinide hulk väheneb mõnevõrra Ebatervislikud toitumis tagajärjed Ülesöömine - ülekaal, südame - veresoonkonna haigused, suhkrutõbi, liigeseprobleemid.
Iga elav organism vajab toitu. Ka inimene ei saa söömata ega joomata kuigi kaua elada. Toit on igasugune rasvadest, süsivesikutest, veest ja/või valkudest ning vitamiinidest koosnev aine, millest inimene või muud loomad saavad eluks vajalikke aineid (sealhulgas mineraalaineid ja vitamiine) ning energiat. Inimene vajab energiat eluprotsesside kulgemiseks (põhiainevahetus), toitainete omastamiseks, kehaliseks ja vaimseks tööks. Toiduaine on inimese toiduks tarvitatav taimse või loomse päritoluga aine. Erinevad toiduained sisaldavad inimorganismile vajalikke toitaineid erisugusel hulgal
· Südame tööd kiirendab: o Adrenaliin o Jäsemete liigutamine o CO2 tõus Veresuhkru sisalduse kontroll · Glükoosi hulk veres on 80-90 mg / 100 ml-s · Inimese normaane veresuhkru tase on 3.3 5.5 mmol/l · Veri viib glükoosi iga rakuni, mitokondritesse · Glükoos tuleb verre: o Süsivesikute (tärklise) seedimisest o Glükogeeni lõhustamisest (maksas, lihastes) o Glükoosi sünteesist aminohapetest, rasvadest · Glükoosi tase tõuseb, vallandub insuliin, mis laseb glükoosi läbi membraani rakku ja muudab üleliigse glükoosi glükogeeniks · Kui glükoosi tase langeb, vallandub glükagoon, mis lagundab glükogeeni glükoosiks · Insuliin ja glükagoon on kõhunäärme hormoonid · Glükoos + insuliin -> glükogeen · Glükogeen + glükagoon -> glükoos
Need imnduvad seedetraktist ning edasi oksüdeeritakse neist suurem osa süsinikdioksiidiks ja veeks. See protsess annab palju energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle on inimesel vaja normaalseks elutegevuseks palju erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest. On teada, et ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues. Nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust
Seebikivi KEEMILINE KOOSTIS Naatriumhüdroksiidi ehk seebikivi valem on NaOH, seega üks seebikivi molekul koosneb ühest naatriumi katioonist ja ühest hüdroksiidioonist. KEEMILISED OMADUSED Õhu käes seistes seob tugevasti õhuniiskust ning seetõttu tuleb säilitada teda õhukindlalt suletud anumas. Selle pH on leeliseline. Naatriumhüdroksiid ei põle ning on vees täielikult lahustuv ja anorgaaniline. FÜÜSIKALISED OMADUSED Naatriumhüdroksiid on valge tahke lõhnatu aine. See on väga kergesti lahustuv aine (lahustuvus 20°C juures on 111g/ 100g). See sulab 318°C juures ja selle keemistemperatuur on 1390°C. NaOH tihedus on 2,1 g/cm3 ning molaarmass 40 g/mol. TEKE 2Na+ + 2H2O + 2e- H2 + 2NaOH LEVIMUS Margariinid, kakaojahu, leivad (happesuse regulaatorid), seep, pinna-töötlemisained, E519, E520, E521, E522, E523, tehiskiudainetes jm. KASUTAMINE Naatriumhüdroksiid on väga tähtis tooraine keemiatööstus...
Rakud saavad oma energia ATP molekulidest. ATP tootmiseks on erinevaid võimalusi 1) ATP toodetakse kreatiinfosfaadi teel, mis ei nõua protsessi toimumiseks midagi ega tekita kahjulikke laguprodukte, kuid millest piisab 10 sekundiks. 2) Anaeroobne glükolüüs, mille käigus saadud energiast piisab kuni minutiks. Kasutab suurel hulgal süsivesikuid ning tekitab piimhapet. 3) Oksüdatiivsed protsessid, mille käigus toodetakse energiat süsivesikutest ja rasvadest hapniku abil. 11.Mille poolest erineb aju energeetika lihaste omast ? Aju saab energiat ainult süsivesikutest, aga lihased saavad kasutada ka rasvu ja valke. 12.Millistel energeetilistel põhjustel tekib anaeroobne lävi ? Anaeroobne lävi tekib kui piimhappe tase veres kasvab hüppeliselt. Nähtust nimetatakse anaeroobseks läveks, sest alates sellest piirist ei ole organismile kasulik energiat anaeroobselt toota. Piimhappe hulk veres on
Püsiv kehatemperatuur u 37 kraadi. Lindudel 41-42. pH tase.Vere pH 7,4 Enam-vähem püsiv keemiline koostis. Stabiilne keskkond tagatakse neuraalse regulatsiooni ehk närvisüsteemi reguleerimise kaudu. Humoraalse regulatsiooni ehk organite reguleerimisel hormoonide vahendusel. Glükoosi saame toidust. Veres on u 89g/100ml glükoosi, mitokondrites. Glükoosi tuleb verre: Süsivesinikkude seedimisel Glükogeeni lõhustumisel (maksas, lihastes) Glükoosi sünteesil aminohapetest, rasvadest. Glükoosi puudus-ajukahjustus. Pankreases e kõhunäärmes hakatakse tootma hormooni glükagoon, see mõjutab maksa, mille toimel aktiveeritud ensüümid hakkavad lagundama glükogeeni, mille tulemusena vabaneb glükoos. Vabanenud glükoos jõuab verre ja veresisaldus norm. Kõrge veresuhkur-diabeet. Pankreases hakkab vabanema insuliin, maksas muudetakse glükoos varuaineks glükogeeniks. Suureneb valkude ja rasvade süntees. Vere glükoosisisaldus väheneb ja tasakaaluseisund taastub.
Loomsed rasvhapped on toatemperatuuril tahked ning asendatavad. Loomseid rasvhappeid on meie organism võimeline ise sünteesima. Kolesterool on lipiid mis tekib maksas. On nii hea kui ka halb kolesterool. Ühelt poolt on see vajalik meie organismi normaalseks funktsioneerimiseks, teisalt aga põhjustab veresoonte lupjumist. Halba kolesterooli sisaldavad toatemperatuuril tahked ehk küllastunud rasvhapped (searasv, kanarasv). Head kolesterooli saame me taimsetest rasvadest (õlidest) ja kalast (Omega 3). Inimene peaks ööpäevas tarbima vähemalt 50 grammi rasva. Kui me viime oma rasvatarbimise alla selle normi, tekib meie organismis kiiresti asendamatute rasvhapete puudus, mille tõttu halveneb vitamiinide imendumine ning võivad tekkida raskused hormoonide (eriti testosterooni) tootmises. Suureneb magusaisu, nahk hakkab kuivama, küüned ja juuksed muutuvad hapramaks ja katkevad ning sageli hakab kehakaal langemise asemel hoopis tõusma
Tööleht: elu areng Maal Kasuta õ lk 14-25 ja neti aadresse Kaimar Pihlapuu (Kuna saatsin pdf-iga siis läksid tabelid kaduma , kuid peaks arusaadav olema) Millised eeldused olid Maal elu tekkeks? Elu tekke kohta on kaks peamist arusaama. Esimese arusaama järgi on elu Maale jõudnud kosmosest (panspermia), teise arusaama järgi aga on elu Maal tekkinud abiogeneesi teel ehk eluta ainest moodustunud. Üldiselt on pooldatud pigem abiogeneesi teooriat. Kirjelda elu tekke kolme etappi. 1.On toimunud elu algne loomine 2.Elu alged maale saabunud teistelt taevakehadelt 3.Elu on maal tekkinud elutu aine arengu tulemusena Kuidas moodustuvad fosfolipiididest membraanid? Bioloogilised membraanid on lehelaadsed struktuurid, mis koosnevad valdavalt lipiididest (lihtsamalt öeldes rasvadest) ja valkudest. Kõikidel membraanidel on sarnane ehitus. Peamine lipiidide rühm, millest membraanid koosnevad, on fosfolipiidid ehk kahest rasvhappeahelast, glü...
VÄIKE-MAARJA ÕPPEKESKUS Referaat ,,SEEP" MÜÜJA II Kursus / 22.õgr Kädi Loorits Väike-Maarja2013 SEEBI AJALUGU Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. Kodudes keedeti seepi 19. sajandini loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Taludes kasutati omakeedetud seepi veel peale II Maailmasõda. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine.
1g rasva annab organismis keskmiselt 37,6 kJ (9,0 kcal) energiat. Osa rasvhapetest ja glütseroolist kasutatakse organismile omaste rasvade sünteesiks, samuti liigne osa rasvhapetest, mida organism ära ei kuluta, muudetakse rasvadeks ning ladestatakse. Teatud rasvhappeid kasutab organism teiste vajalike ühendite sünteesimiseks. Rasvad on olulised toiduained, sest neil on suur toiteväärtus. Peale selle on inimesel vaja normaalseks elutegevuseks palju erinevaid aineid, mida saab ainult rasvadest. On teada, et ülemäärane rasvade piiramine toidus võib põhjustada tervet rida tervisehäireid, nagu südame-veresoonkonna haigused, nahahaigused, sapikivid jpt. Rasvad parandavad toidu maitselisi omadusi ja pikendavad täiskõhutunnet. Rasvade tähtis osa on täita kolesteriiniainevahetues: nad muudavad kolesteriini labiilseks kõrgesti lahustuvaks vormiks, mis soodustab kolesteriini väljutamist organismist, suurendavad veresoonte elastsust,
3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5. Seebi kvaliteet oleneb valmistamiseks kasutatavatest rasvainetest ja lisanditest. Millest koosneb? Seepi valmistatakse väga paljude Seep koosneb aluselise sortidena: ühendiga seotud rasvadest Majapidamis ja õlidest. Sauna Tükiseepides on aluseliseks Tualett ühendiks Laste naatriumhüdroksiid, Kosmeetilised vedelseepides Ravimseebid(tõrv, vaik, kaaliumhüdroksiid. glütseriin jt). Seepidel on head puhastavad ja rasvastustavad omadused. Seebi negatiivsed omadused Aluselisuse tõttu ärritab tundlikku nahka. Võib liigse kasutamisega eemaldada nahka kaitsva lipiidkihi.
Rääsumine on rasvade riknemine halvasti lõhnavate ühendite tekkega. See võib toimuda nii õhuhapniku toimel kui ka bakterite osalusel. Õhuhapniku tõttu halveneb rasvade maitse ja värvus, ensüümide ja mikroorganismide tõttu tekivad vabad rasvhapped. Tekivad lühikeseahelalised karboksüülhapped, aldehüüdid ja ketoonid. 9. Rasva mitte kuumutada üle 170 oC kraadi, sest muidu hakkavad rasvad lagunema. 10. Rasva molekulide lagunemisest annab aimu suits. 11. Kiirel dieedil vabanevad rasvadest mürgid (Cl ja P-ühendid, pesti- ja herbitsiidid). 12. Kui tahate ise pirni lõhna sünteesida, otsige konspektist, milliseid algaineid on vaja ja otsige internetist, kust neid saab ja mis hinnaga. Pirni lõhna sünteesimiseks on vaja etaanhapet ja pentanooli. http://www.amazon.com/950ml-Bottle-Glacial-Acetic-Safety/dp/B003EE8OY8 http://www.molport.com/buy-chemicals/moleculelink/pentan-2-ol/1793108? version=2&utm_expid=3905572- 3.VHfUO5LWQ3WjQuEjpnHu4w.2&utm_referrer=https%3A%2F%2Fwww
Esmased biokütused: küttepuu, hagu, puusüsi, õled, hein, sõnnik Töödeldud biokütused: hakkpuit, saepuru, bioetanool, biodiislikütus, bioloogiliste jäätmete anaeroobsel lagunemisel tekkivat biogaasi Maailma enimkasutatavad mittefossiilsed mootorikütused: bioetanool ja-diislikütus Biokütuseid toodetakse biomassist, eelkõige taimsetest õlidest, aga biokütus võib olla ka loomset päritolu Biodiislit on võimalik toota taimsetest õlidest ja loomsetest rasvadest ¾ maailma biodiislist toodetakse rapsiõlist Biodiislit on võimalik diiselmootorites kasutada neid ümber seadmestamata Bioetanoli peamiseks alusaineks on suhkrut või tärklist sisaldavad põllukultuurid Eesmärk EL eesmärgiks on saavutada 2020. aastaks see, et 10% EU trantspordisektoris kasutatud kütustest oleks biokütus Oma toodanguga seda saavutada näib ebareaalne ning EU plaanid toetuvad sellele, et kütust tuuakse suurel määral arengumaadest,
Anaeroobne lävi on kõrgeim pulsisagedus, mille juures suudame pikemat aega tempot säilitada. Kui koormust veelgi suurendada, muutuvad lihased kiirelt kangeks ja oleme sunnitud hoogu maha võtma. Anaeroobse läve pulsid on individuaalselt väga erinevad, sõltuvad treeningutüübist ja muutuvad koos treenitusega. Anaeroobne treening Anaeroobse läve pulsil treenides saadakse veel küllaltki suur osa lihaste tööks vajaminevast energiast rasvadest ning organism suudab kehalise töö käigus tekkivat laktaati veel edukalt eemaldada. Oluliselt kiirenenud hingamis ning pulsisagedus. Anaeroobset läve ületades hakkavad lihased enamasti energiaks tarvitama süsivesikuid ning energiat toodetakse valdavalt ilma hapnikuta (anaeroobselt), mistõttu hakkab laktaat kiiresti kuhjuma. Anaeroobne treening Suurenenud laktaadisisaldus lihastes ja veres põhjustab oluliselt töövõime langust.
Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem aga soodast ja rasvast. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18. sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. Eestis omandati seebikeetmise oskus arvatavasti keskajal sakslastelt. 19. sajandini keedeti kodudes seepi loomsetest rasvadest kanges lubjaga segatud tuhalehelises. Lehelist tehti sõelutud lehtpuutuhast segades seda kuuma veega, siis keedeti ja selitati või kurnati. 19. sajandil hakati lehelisele lisaks või selle asemel järjest enam kasutama seebikivi. Veel peale II Maailmasõda kasutati taludses omakeedetud seepi. Seepi keedeti suures pajas tavaliselt sügisel, kui oli loomade tapmise aeg, ning ära kasutati kõik toiduks kõlbmatud rasvad. Eesti saartel oli laialt levinud ka hülgerasva kasutamine
aluselises keskkonnas c) 3-aminopropaanhape + kaaliumhüdroksiid d) 2- aminoetaanhape + HCl 5) Mis on rasvad? 6) Osata kirjutada rasva tekkimise võrrandeid (rasvhappe valem on ette antud) 7) Rasvade leidumine. 8) Rasvade füüsikalised omadused 9) Mis on rääsumine? Kuidas seda vältida? 10) Rasvade keemilised omadused (hüdrolüüs aluselises ja happelises keskkonnas) 11) Mis inimene rasvub? 12) Rasvade kasutamine 13) Kuidas saadakse vedelatest rasvadest tahked rasvad? 14) Mis on seep? 15) Osata kirjeldada seebi molekuli ehitust, 16) Saabi saamise kaks meetodit. 17) Mis on pindaktiivsed ained? 18) Mis on detergent? 19) Seebi puudused 20) Milles seisneb pesemise protsess? Mis ülesanne on selles pesuvahendil? 21) Osata põhjendada, miks on aminohapetel amfoteersed omadused, 22) Kuidas moodustub peptiidside? Osata tuua näide 23) Osata koostada etteantud monomeerist polümeer jvp 24) Vaata üle küsimused- vastused, mida tegid õpiku abil
Väikelapsed mõtlevad magustest närimistablettidest, mis peituvad toreda kujuga purgikestes, naised usuvad vitamiinide kaljukindlasse abisse välimuse säilitamisel, keskealised peavad silmas haigestumist ja vananemist ennetavaid vitamiinikuure. Mis meie jaoks on igapäevane, oli 20. sajandi alguses teadlastele revolutsioon! See oli üks tähtsamaid avastusi 20. sajandil. Vitamiinid... ... on orgaaniline ühend, mis erineb rasvadest, süsivesikutest ja valkudest. ... on loomulik osa toidust, aga väga väikestes kogustes. ... väike kogus on väga oluline inimeste eluks. ... kestev puudujääk on organismele kahjulik ja koguni eluohtlik. ... ei sünteesi keha kogustes täitmiseks piisavad tavaline füsioloogilised vajadused Erinevus Eelvitamiinid ehk provitamiinid vitamiinide eelkäijad. Need muundatakse organismides toimivateks bioaktiivseteks vitamiinideks. Kõige tuntum on
Tavaliselt on siis tegemist segumaterjalidega. Seetõttu saab rasvade puhul kõneleda vaid pehmenemistemperatuurist. Küllastunud rasvhapetest moodustatud rasvad on toatemperatuuril tahked, küllastumatused struktuuris muudavad rasva pehmemaks. Maismaaloomade rasvad on tavatingimustes tahked, mereloomade rasvad vedelad. Ka enamik taimerasvadest on vedelad. Looduslik rasv on segu väga erinevatest individuaalsetest rasvadest. Rasvu iseloomustatakse rasvhappelise koostisega. Keemilised omadused Küllastumata rasvad annavad peaaegu kõiki kaksiksideme reaktsioone. Rasv kui ester hüdrolüüsib kas hapetakatalüütiliselt või leelise toimel. Rasva leeliselisel hüdrolüüsil moodustuvad rasvhapete soolad, mida nimetatakse seepideks. Küllastumata rasvad oksüdeeruvad õhu toimel nii, et kaksikside katkeb ja moodustuvad hapnikuühendid. Kõige paremini kulgeb rasvade lagunemine mikroobide toimel
bakteriaalsete infektsioonide teket · kareda veega (kõrge kaltsiumisisaldusega vesi) reageerides vähenevad puhastavad omadused · jätab nahale karbonaatsoolade jääke, mis ärritavad nahka · säilitamisel omadused nõrgenevad Sünteetilised seebivabad pesemisvahendid Sünteetilisi pesemisvahendeid hakati tootma 1950.tel aastatel ja praegu on need kõigile laialt kättesaadavad. Nad sisaldavad mitmeid petrooleumist ja/või rasvadest ja õlidest pärinevaid ühendeid. Veeslahustuva osa moodustavad sagedamini vääveltrioksiid, väävelhape ja etüleenoksiid. Neid toodetakse nii vedelal kui tahkel kujul. Naha pinna tasakaalu säilitamiseks on kindlasti sünteetilised pesemisvahendid eelistatumad seepidele, eriti aga lastel, kelle nahk on tunduvalt õrnem. Keha pesemisvahendid on vedelad sünteetilised pesuained. Neisse saab sisse panna suurel hulgal petrooleumi, mis vähendab nahakuivust ja parandab niisutatust
Biodiisli head ja halvad küljed Biodiisel on taastuv kütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Biodiislil on palju eeliseid: · On taastuv · On energiasäästlik · Vahetab välja naftast destilleeritud diislikütuse · Saab kasutada enamikes diiselmootorites ilma neid muutmata või üksnes väikesi muudatusi tehes · Vähendab ülemaailmset kasvuhoonegaaside emissiooni · Vähendab heitgaaside emissiooni, sealhulgas mürgiste õhusaasteainete hulka · Ei ole mürgine, laguneb bioloogiliselt ning sobib kasutamiseks tundlikus keskkonnas
makseterminalides, infolettides. Samuti ka sellistes massitoodetes nagu taskuarvutid, MP3-mängijad, mobiiltelefonid. Document cameras, also known as visual presenters, visualisers (in the United Kingdom), digital overheads, or docucams, are real-time image capture devices for displaying an object to a large audience. DIGILAUD JA SELLE KASUTAMINE Väga vajalik vahend töö käigus on ka spetsiaalne kinnas, mis hoiab ära ekraani pidevast hõõrdumisest, naha rasvadest ja higist. Pealegi, kinnas hoiab pinda puhtana, ei pea pidevalt lapikesega pühkima plekkidest või tolmust vabanemiseks. Selline joonistuskinnas aitab kasutajal teha täpsemaid ja sujuvamaid jooni, mis teeb joonistamise nauditavamaks. Digilaua ajalugu Esimest elektroonilist käekirja edestavat lauda masinale nimetati Teleautograafiks (inglise keeles Telautograph), mille patenteeris Elisa Gray aastal 1888. Kuid Elisa Gray on paremini tuntuks saanud
naturaalseid loomseid ja taimseid rasvu. B.Toitu võib valmistada nii keetes kui ka praadides.Kummal juhul toimub kuumutamine kõrgemal temperatuuril? Miks? Praadimisel.Vesi arustub 100 kraadi juures. Kas timeõlis on loomse rasvaga võrreldes rohkem või vähem küllastumata rasvhappe jääke? Rohkem. Selgitage,kas toiduks peaks eelistama taimeõli või tahket rasva.Tahker rasva kuna see on tervislikum Soovitatav:60% rasvadest taimsed ja 40% loomsed (suurema osa võiks moodustada kala)
Ca-hõbevalge, veest 1, 5 korda raskem. Ühendid: Kaltsiumoksiid CaO ehk kustutamata lubi. Kaltsiumsulfaat CaS04 ehk kips. Ehitusmaterjal, lahaste koostises. Kaltsiumkarbonaat CaCO3 ehk lubjakivi (paas, marmor, kriit) · Leelismetallid on: Na, K, Li. On aktiivsed metallid, esinevad looduses ühenditena. LM on pehmed, kerged, madala sulamistemp. Ühendid: Naatriumkloriid NaCl ehk keedusool. Naatriumhüdroksiid NaOH ehk seebikivi, kasut seepide valmistamisel rasvadest. Naatriumkarbonaat NaCO3 ehk sooda, toiduainetööstuses ja koos liiva ja lubjakiviga klaasi koostises. · Metallide hävimine ümbritseva KK mõjul. Keemiline korrosioon esineb siis, kui aatomid reageerivad oksüdeerivate ainetega ( nt Fe3 +O2= Fe2O3) Selle vastu saab: Kroomi sisaldavate roostevabade terastega. Korrosioonikindlate materjalidega katmisega ( NT. Värvilised metallid/Sn, Zn,Ni/ või värvid) 1. Vastus:
1 PIIM …on täisväärtuslik toiduaine, mis sisaldab kõiki inimesele vajalikke toitaineid ja stimuleerib nende omastamist teistest toitainetest. Piimas on keskmiselt 87,5% vett, mis on keskkonnaks, kus on lahustunud kõik teised koostisosad. Rasva on lehmapiimas 2-6%. Piimavalgud on täisväärtuslikud valgud, sest nad sisaldavad kõiki organismile vajalikke aminohappeid. Piimas leiduvaid valkusid omastab inimese organism hästi. Lehmapiim sisaldab valke 3,4-4%. Piimasuhkur ehk laktoos lahustub vees. Kuumutamisel üle 100C omandab ta pruunika värvuse ning 170- 180C laktoos karamellistub. Lehmapiimas leidub ~4,7% piimasuhkrut. Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7%, neist kõige rohkem Ca. Mikroelementidest sisaldab piim vaske, koobaldit, joodi jt. Rikkalik on piim vitamiinide poolest (eriti ...
· Kivipuravikud, külmaseened ja sampinjonid sisaldavad C- vitamiini. · Kübarseentes on PP(nikotiinhape) ja D vitamiinid. · Makroseente niidistikest saadakse väärtuslikke toiduvalke. · Seente ensüümid on võimelised lõhustama orgaanilisi ühendeid(valke, rasvu, süsivesikuid) ja soodustama toidu paremat omastamist. · Sampinjonidest saadud ensüümid lõhustavad kuni 96,9% valku kaseiini. · Suurest sirmikust eraldatud ensüümid lõhustavad 76,7% rasvadest. · Marja- ja puuviljamahlade kääritamiseks kasutatakse pärmi tüvesid. · Loomakasvatuses kasutatakse söödalisandina hüdrolüüsitud pärme, mis on rikastatud D2 vitamiiniga. · Seened aitavad parandada huumuskihi omadusi · Seente hüüfid moodustavad püüniseid, milles toimub bioloogiliselt aktiivsete ühendite süntees. Kiskjatena talitlevaid seeni on leitud peaaegu kõikides maailma paikades. See annab tunnistust nende
Sportlaste toitumine ja immuunsüsteem Kui suur on energia kulu? Tavainimesel on energiakulu ~ 20002800 kcal päevas. Sportlasel võib see ulatuda 7000 kcal päevas. Toitumise alus Sportlaste toitumise aluseks on tasakaalustatud segatoidu tarbimine. Soovitatav saada: rasvadest 2035 %, süsivesikutest 5565 % valkudest 1520 % Sportlaste peaksid kohandama oma menüü vastavalt energiakulule. Mida tarbida, millest hoiduda? Süsivesikuid tuleks tarbida kohe esimestel tundidel peale treeningut. (leib, nuudlid spagetid, riis, täisteraproduktid, täisteraleib, teraviljatooted kartulid, kaerahelbed, nisuhelbed, müslid, herned, oad, banaanid, õunad, kiivid, kuivatatud puuvili, puuviljamahl, spordijoogid) Tavaliselt on probleemiks valkude saamine.
milles keerukamatest ainetest tekivad lihtsamad ja milles vabaneb energiat. Katabolism on polümeeride biolagundamine monomeerideni ensüümide toimel (näiteks tselluloos glükoosini) või lihtsate orgaaniliste aineteni (näiteks glükoosi lagundamine CO2 ja H2O- ni). ANABOLISM RAKU TASEMEL EHK ASSIMILATSIOON Organismis toimuvad sünteesiprotsessid, milleks on vaja energiat, ainet ja ensüüme. Organismid saavad energiat sahhariididest, rasvadest, valkudest. Näiteks: DNA süntees, taimedel fotosüntees KATABOLISM RAKU TASEMEL EHK DISSIMILATSIOON Organismis toimuvad lõhustumisprotsessid, milleks on vaja ainet, ensüüme ja energia salvestamise võimalust. Orgaanilised ühendid lõhustatakse ensüümide abil lihtsama ehitusega molekulideks. Mida rohkem vesiniksidemeid on ühendis, seda enam energiat vabaneb tema oksüdeerimisel. 40% energiast salvestatakse adenosiintrifosfaati (ATP), 60% hajub soojusena. ADENOSIINTRIFOSFAAT (ATP)
Pool maakera põllumaast (0,7 mld ha) teravilja all Tähtsamad teraviljad : RIIS, NISU, MAIS NISU ja RIISI kogusaak maailmas võrdne Suurimad RIISI tootjad: HIINA (200 mlnt/a) ja INDIA (150mlnt/a) Suurimad NISU tootjad: HIINA, INDIA, USA, PRANSUSMAA, VENEMAA Suurimad MAISI kasvatajad : USA (44% ), HIINA (18%) Taimekasvatuse geograafia RUKIS hõlmab vaid 3% nisu toodangust (VENEMAA, SAKSAMAA, POOLA) Põhja riigid tarbivad ¾ maailma teraviljast 2/3 tarbitavatest rasvadest saadakse taimedest Suurim SOJA tootja USA (üle poole) Suurim ARAHIISI tootja INDIA Suurim OLIIVI tootja ITAALIA Taimekasvatuse geograafia Söödakultuure kasvatakse peamiselt PÕHJA riikides KARTULIT kasvatakse peamiselt EUROOPAS ja AASIAS KIUDKULTUURE viljeletakse peamiselt AASIAS (HIINA, INDIA), ka USAs, BRASIILIAS Peamine VIINAMARJA tootja EUROOPA (Itaalia, Prantsusmaa ja Hispaania annavad 38% ) Loomakasvatuse geograafia
toorainest. Loomsed rasvad sulatatakse või pressitakse välja kuumalt. Taimerasvad sisalduvad peamiselt seemnetes. Neist eraldatakse õli kas kuumpressimisel või ekstraheerimisel (väljalahustamisel) orgaaniliste lahustitega. Toiduks kasutatakse võid. Peale rasvade sisaldab või valke, sahhariide, vitamiine, orgaanilisi happeid ja soolasid. Vedelaid rasvõlisid tahkestatakse küllastumatuse vähendamise teel. Selleks on kaks põhilist moodust: hüdrogeenimine ja ümberesterdamine. Tahkestatud rasvadest saadakse muu hulgas ka või asendajat - margariini. Margariinitoodete valmistamisel rasv emulgeeritakse (pihustatakse) vees ning lisatakse stabilisaatoreid, vitamiine, värv- ja maitseaineid. Kui margariini tootmisel on kasutatud hüdrogeenitud rasva, kerkib uus probleem. Nimelt ei küllastata hüdrogeenimisel kõiki kaksiksidemeid ja küllastamata jäänud sidemed võivad protsessi käigus muuta oma geomeetriat trans-vormiks. Kui trans-rasvhape läheb molekuli
Kiirendab ka Insuliin == liiga palju glükoosi glükoosi transporti rakkudesse. Kõhunääre, kui veres on Stimuleerib glükogeeni lagundamist glükoosiks maksas ning selle eritamist Glükagoon == liiga vähe glükoosi verre, samuti ka glükoosi tekkimist rasvadest ja valkudest. Tabeli originaal: bioloogialeksikon.
*Autotroof: sünteesivad elutegevuseks vajalikke orgaanilisi ühendeid väliskeskkonnast saadavatest anorg. ainetest.(taim) *Heterotroof: kasutavad elutegevuseks vajaliku energia saamiseks teist organismide poolt sünteesitud org.ainet. (inimene) herbivoor-taime, karnivoor-liha, omnivoor-mõlemat. *Miksotroof: Nii autotroof kui ka heterodroof.(protist) *Kemotroof: keemilistest ainetest energia. (bakter) *Fototroof: energia fotosünteesides valgust.(taim) *Saprotroof: toitub surnud organismidest. (seen) *Biotroof: elusatest org. toitub. *Litotroof: anorg. ainete tarbija. *Organotroof: org. ainete tarbija. Assimilatsioon: organismis toimuvad sünteesi protsessid, mille käigus saadakse: sahhariide, valke, lipiide, nukleiinhappeid jne. Lähteained: ensüümid, täiendav makroenergia. Näiteks: fotosüntees, DNA süntees. Dissimilatsioon: organismis toimuvad lagunemisprotsessid. Toiduga saadavad või oraganismis sünteesitud oraanilised ühendid lõhustatak...
Referaat Biodiisel Tallinn 2009 Biodiisel on keskkonnasõbralik mootorikütus. Biodiisel on puhtamalt põlev ja taastuv diiselkütus, mida valmistatakse taimeõlidest, loomsetest rasvadest ja ümbertöödeldud kasutatud toiduõlist. Nagu ka tavalist diiselkütust, kasutatakse biodiislit sisepõlemismootorites, kusjuures olulisi muudatusi kaasaegsele diiselmootorile pole vaja teha. Mootori võimsus jääb peaaegu samaks. Valmistamine. Enamasti kasutatakse biodiislikütuse valmistamisel aluskatalüüsitud transesterifikatsiooni koos alkoholiga, kuna see on majanduslikult kõige otstarbekam meetod. Alternatiivideks on otsene
1. Energiaallikas- kõige energiarikkamad toitained 2. Varuaine- Taimedel õlidena seemnetes/viljades, loomadel naha all 3. Ehitusmaterjal- Fosfolipiididest koosnevad rakumembraanid 4. Temperatuuri hoidmine 5. Kaitse- Lipiidid kogunevad siseorganite ümber ja moodustavad põrutuste eest kaitsva kihi 6. Lahusti- Rasvkude lahustab rasvlahustuvaid vitamiine 7. Signaalmolekulid- nt testosteroon ja östrogeen 8. Lähteaine- Toiduga saadud rasvadest sünteesitakse organismile omased rasvad. VALGUD Valkude töös seisneb elu Igal valgul on oma ülesanne VALGUD ehk proteiinid on POLÜMEERID mille koostisosadeks on AMINOHAPPED Erinevaid aminohappeid on 20 Nii palju erinevaid valke saab olla sest aminohapped on erinevas järjjestused ja neid on ka erinev arv valgumolekulis DNA määrab A MINOHAPPELISE JÄRJESTUSE mis määrab V ALGU ÜLESANDE Aminohappe üldvalem Erinevaid radikaale ® on 20
· Mineraalaineid on piimas keskmiselt 0,7% neist kõige rohkem Ca. · Mikroelementidest sisaldab piimvaske, koobaltit, joodi jt... · Piima koostis muutub aastaringselt · Suvine piim on vitamiinirikkam kui talvine · Suvel rasvasisaldus suurem kui talvel · Piim peab olema valge, kergelt kollaka varjundiga, puhta maitse ja lõhnaga. · Piima keemistemperatuur on 100,2 kraadi. · Kuumutamiselt 50-60 kraadi tekib piima pinnale valkudest ja rasvadest koosnev kile. · Temperatuuril 80-90 kraadi albumiin kalgendub ja sadestub · Kui edasi kuumutada, muutub piimasuhkur mustjaspruuniks. Liigituse alused: · Täispiim (kindla rasvasisaldusega) · Rasvata piim (kuni 1%) · Väherasvane piim (üle 1%) Töötlemisviis: · pastöriseeritud (72 75 kraadi 15-20 sekundit) · steriliseeritud (üle 100 kraadi juures) · kõrgpastöriseeritud (135 140 kraadi 2-4 sekundit)
· Rasvata kuivaine sisaldus 2% 2.Millistest põhikomponentidest moodustub võis leiduv rasvata kuivaine? Rasvata kuivaine moodustub: · Piimavalgud · Piimasuhkur e. laktoos · Veeslahustuvad vitamiinid · Mineraalained · Mikroelemendid 3. Millistest põhikomponentidest koosneb piimarasvmääre? Taimerasvmääre? Segamääre? Piimarasvamääre koosneb - koosneb piimast ja/või teatavatest piimatoodetest Taimerasvamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest koosnev segu, kus piimarasv moodustab rasvasisaldusest kuni 3 % Segamääre taimsetest ja loomsetest rasvadest kokku segatud rasvad, kus rasvasisaldusest võib piimarasv mood 10 - 80%. 4. Missuguseid rasva füüsikalisi omadusi määrab võirasva rasvhappeline koostis? Plastsus, määritavus 5. Missugune on võis ligikaudne küllastatud ja küllastamata rasvhapete suhe piimarasvas (protsentuaalselt või osadena)? Üks osa küllastamata rasvhppeid ja kaks osa küllastunud rasvhappeid. 6
Enne võistlusi tuleks 23 päeva trennist hoiduda ja süüa 80% ulatuses süsivesikuterikast toitu, et keha energiavarud üle laadida, et võistlusel need maksimaalsed oleks. Viimane söögikord enne võistlusi võiks olla pasta, kaerahelbepuder, kartulikrõpsud, õunad sest süsivesik nendes imendub aeglasemalt, seega võimalikult võistluse jooksul. 3. Rasvad: Rasvadega on keeruline lugu. Üle tunnipooleteisesel treeningul saab keha suure osa energiast juba rasvadest, aga sellele vaatamata ei ole vaja rasvu koormusaegselt ega enne lisaks tarbida, sest rasvast saadav energia tuleb rasvkoest ja seda on meil meeletu energiavaruga niigi. Rasvarikkaid toite enne treeningul vältida, sest rasv seedub väga aeglaselt ja mitte maos, seega takistab kõigi muude vajalike toitainete omastamist ja tekitab seedehäireid. Toitumisel võiks jälgida üldiselt, et loomsete ja taimsete rasvade vahekord toidus oleks suhtes 1:2le.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
