Eesti imetajate võrdlustabel Selts ja loomaliik Mõõtmed/kaal Olulisemad Jooksuaeg/ Eluviis Toitumine Kaitse/Jahiloom Muu /talveuni,… eesti ja ladina tunnused Poegade vms/ keeles sündimine Närilised Tüvepikkus 23- Suured silmad, Pojad sünnivad Veedab enamiku Taimtoiduline: Looduskaitse all Talveks kogub Lendorav 25 cm esi- ja mais-juunis. elust puu otsas. seemned, toiduvarusid. Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, ...
Ta on hea ujuja ja sukelduja. Ondatra eluiga on tavaliselt kaks aastat, harvem ka kuni 5 aastat. Ondatra peamised vaenlased on rebased, saarmad, suured röövlinnud jt. Inimesed kütivad neid karusnaha pärast. Ondatra kaevab oma keerulisi käike kaldastangusse ja rajab kaldaroostikesse kanaleid, Kasutades neid toidu vedamiseks söögikohta. Maa-aluste käikude läbimõõt on 15-20 cm ja vette rajatud kanalid võivad olla isegi kuni paari meetri laiused. Madalas vees ehitab ondatra taimedest kuhipesi pesa kuhi on umbes 1,5 laiune ja ulatub kuni meetri kõrgusele üle veepinna. Sissepääs paikneb vee all. Ondatra ei tee oma pesakuhilasse ventilatsiooniavasid, sest ehitusmaterjal laseb seinte kaudu niigi piisavalt õhku läbi.
sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 177) Saarmas http://margalad.wikispaces.com/file/view/saarmas.jpg/32582639/saarmas.jpg Ondatrat - Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. (Eesti Selgroogsed) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed
Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm) Ka orav ja lendorav on närilised, aga kuuluvad
okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R
Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R
See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. ... on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. ... on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel
See sarnaneb väga sügava unega, looma elulised näitajad taliuinaku ajal väga suurel määral ei muutu. … on võõrliigid? 1.mink 2.kährikkoer Miks Eestisse toodi? 3. ondatra 4.maral Loomastiku uuendamisel ning jahinduse eesmärgil. … on 1.ahm 2.saarmas Miks neid kaitstakse? loodukaitse all 3. pähklinäpp 4.kasetriibik Sest neid jääb järjest vähemaks, kriitiline langus III kategoorias? 5.lagrits 6.pringel
Selgroogsed loomad Linnud Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda iseloomustavad tiibadeks arenenud esijäsemed (esijalad), sulgede olemasolu, ilma hammasteta nokk ja järglaste saamine munemise teel. Enamus linnud suudavad lennata, mis eristab neid teistest selgroogsetest loomadest. Linde võib leida pea igal pool maailmas, ka kõige külmemates ja soojemates paikades. Linnud elavad peamiselt maismaal. On küll liike, kes on kohandunud ka vees suurepäraselt hakkma saamiseks, näiteks pingviinid, kuid sigima tulevad nad ikka maale. Linnud elavad kõikidel kontinentidel, kaasa arvatud Antarktikas. Kõige rohkem linnuliike leiab Lõuna-Ameerikast, Aasiast ja Aafrikast. Euroopas võib kohata ca 1000 linnuliiki. Kõige linnuvaesem on Antarktika, kus elab 'vaid' 65 liiki. Lindudel on pesitsemisperioodil üks sulestik, mida nimetatakse hundsulestikuks ja muul ajal ...
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
· Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel · Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri
ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi
kassikakk karvasjalg-kakk Lingid (linnud) · http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,101&ndbase=2 · http://www.kotkas.ee/ · http://www.eoy.ee/kodukakk/ Imetajad · Eestis leidub 65 liiki imetajaid neist närilisi on 21 liiki Imetajad Euroopa naarits viigerhüljes lendorav laane-karihiir Imetajad punahirv pähklinäpp suur-lendlane ondatra Lingid (imetajad) · http://www.lutreola.ee/index_est.html · http://www.fimr.fi/et/et_EE/et/
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid.
Tõenäoliselt on tegemist kõige rohkem elupaiku muutev loom. Loom, kes võitleb loodusliku tasakaalu eest. Tamme ehitab enamasti haavaokstest, -kaigastest. Levik ja arvukus Levib üle Eesti. Arvukus on kuskil 16 000-18 000, nendest 6 000 kütitakse. Sigimine Üks kord aastas. Sigimine algab aprillis- märtsis. Ondatra Välimus Kobras sarnaneb oluliselt ondatraga, kuid samas on neil palju erinevusi, et mitte segi ajada. Ondatra kaalub 1 kg. 11 Mõlema sabad on lapikud, kuid ondatra saba on teistpidi lapik – nagu kala saba. Tagajalad varustatud ujulestadega. Ondatra võib süüa molluskeid, karpe ja vähki. Mõlemad on monogaamsed loomad. Levik Ondatra on pärit Põhja- Ameerikast ja sattus Euroopasse 20ndal sajandil. Praegu leidub Lõuna- Eesti järvedes. Sigimine ja tegutsemine
Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab kobras haava ja paju. Selleks, et toitu kätte saada ja veetaset tõsta, ehitab kobrast tammi. Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink. Mingi käpad on paljad. Tuhkur. Näos silmade ümber must mask. Ainult talle omane. Teistel kärplastel pole.
läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
· Pesas on mai alguses 10...15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · on looduskaitse all · kaalub kuni 12 kilo 3)Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes
Hammaste arv 32 34 32 (34) 44 32 (34) 42 28 (30) Arvukuse tase 10 000 700-800 40-60 tuhat 800-10000 400-600 150-200 700-800 ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I V Ä I K E U L U K I D KOBRAS ONDATRA VALGE- HALL- REBANE KÄHRIK MÄGER JÄNES JÄNES Tüvepikkus (sm) 80-100 25-40 45-68 50-70 50-90 50-80 60-90 Kaal (kg) 15-30 0,9-1,3 2-5,8 3-7 4-10 4-12 10-12(s-25)
näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos
• Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство)
LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub: pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid.
* Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika. Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve. Närilised levitavad haigusi. Selts Jäneselised * Jänes - Jänestest on kõige tuntumad valgejänes ja halljänes. Valgejänes elutsed põhjapoolsetes metsades ja tundrates. Ta on pikaks talveks hästi kohastunud. Lume
Võõrliigid Eestis Võõrliik on mittepärismaine liik, kes on vaadeldava piirkonna ökosüsteemidesse sattunud inimese kaasabil. Tahtlikult sisse toodud liikide puhul on enamasti tegu koduloomade või kultuurtaimedega. Võõrliigid võivad naturaliseeruda, s.t levida looduslikesse kooslustesse ja neis püsida. Naturalisatsioon on võõrliikide kodunemine. Võõrliike, mis naturaliseeruvad eriti ulatuslikult, nimetatakse invasiivseteks. Bioinvasioon ehk invasiivsete võõrliikide levimine on nähtus, kus mingi võõrliik inimese tahtlikul või tahtmatul kaasabil ulatuslikult levib ning kinnistub uue levikuala looduslikes või poollooduslikes elupaikades. Eestis on enne 19. sajandit sisse toodud võõrliikide arv väga väike. Võõrliikide arv kasvas järsult koos aianduse ja rahvusvahelise transpordi arenguga 20. sajandil. Selle tulemusel ületab Eestis kasvavate taimede võõrliikide arv pärismaiste liikide arvu praegu mitmekor...
Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms.
Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub juurvilju tekitades sellega suurt kahju. Sigimisperiood märtsist oktoobrini, võib sündida 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega, imetamine kestab 12 päeva. 3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas
Jooksuajal võitlevad isasloomad halastamatult omavahel, müksides üksteist pea ja sarvedega. Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA
Kus piirkonnas on lehtmetsavööndi erinevaid puuliike rohkem? Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks? · Euroopa mägisemad piirkonnad ja vaheldusrikkamad maastikud, sest seal on inimtegevuse mõju olnud loodusele väiksem. · 48.Iseloomusta metsavööndi põllumajandust! · · 49.Milliste tööstusharude tooraineks on puit? · Tselluloosi-, mööbli- ja paberitööstustes. Ehituses. · 50
on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte, mügrisid, nirke ning tuhkruid Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu esineb ondatrat harva ja üksikute pesakondadena vaid järve suuremates roostikes ja valgala väikejärvedes Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis saarma KeskEesti asurkonna püsimisel TÄNAN KUULAMAST!
pesitsemist oletatakse siin. Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad – voorte laed ja nõlvad – on põldudena kasutust leidnud juba pikka aega. Intensiivse
naarits: jõevähke, kalu, linde jt. loomi ja elab samades elupaikades. Kõige märgatavamalt on ta kahandanud meie peamise jahilinnu sinikaelpardi arvukust, samuti kahjustab ta oma tegevusega meie omamaiseid vee- ja kaldakooslusi. Mink on oluline toidukonkurent ka tuhkrule ja saarmale. Positiivse poole pealt on mink mõningate terioloogide hinnangul aga piiri pannud ja peaaegu hävitanud sama päritoluga võõrliigi ondatra (Ondatra zibethicus). Mingi ohjamisel on andnud tulemusi väljaküttimine. [13] Mink on Eesti loodusesse levinud karusnahakasvatustest. Lisaks üksikutele putku pääsenud isenditele on ka Eestis toimunud karusloomade loodusesse vallandamist asjatundmatute “loomakaitsjate” poolt. Ulatuslikum sellise tegevuse tagajärjel euroopa naaritsa häving toimus XX sajandi lõpus Hispaanias. Mingi kui võõrliigi keskkonnamõju hinnates on mõned hindajad välja toonud mingi eriti
1959. Aasta kevadel tegi Soitsjärvel katset pesitseda üks paar kühmnokk- luiki. Elistvere, Prossa ja Kivijärv on ka mitmekesise linnustikuga (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. Inimtegevus
Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." 3 1. PÄRITOLU Indiaanlased on päris Kirde-Aasiast Siberist. Nad rändasid Ameerikasse u 20 000 aastat tagasi üle "Beringi silla". Beringi sillaks nimetatakse suurte liustike poolt tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ..
Eesti territooriumist on 40 % kaetud metsaga. Metsa võib nimetada ka Maa kopsuks. See võimaldab organismidel hingata: puhastab õhku ja eritab hapnikku. Tiheda võrastiku varjus on vähe valgust ja tuult ning rohkem niiskust kui lagedal, seepärast on lehe- ja okkakõdust tekkinud metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi ...
Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire. Loomad Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem. Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad on lehtmetsades leopardid ja ussuuri tiigrid. Leopard mandariinipart Parasvöötme rohtla Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad
Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub
Tulemaa Referaat Sisukord Sissejuhatus ...................................................................................................................... 3 Avastamislugu............................................................................................................... 4 .......................................................................................................................................... 5 Tulemaa saared..................................................................................................................6 Saared............................................................................................................................ 6 Reljeef............................................................................................................................6 Kliima.......................................................................................................
Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall
inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et
kinnitunult elavate tõruvähkide vastsed ujuvad samuti vabalt ringi. [5] Jõevähk Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne. Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk kuulub kümnejalaliste hulka.Päeval varjab ta end kaldasse õõnestatud urus ja saagijahile tuleb öösiti. Jõevähil on üsna palju vaenlasi, näiteks ondatra, saarmas, suured kalad ja ka inimene. [6] Jõevähi elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. [4] Jõevähi sigimine Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 3.4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis
( KOOL ) ( NIMI ) PARFÜÜMID Referaat Juhendaja: ( JUHENDAJA NIMI ) TÖÖ TEGEMISE KOHT JA AASTARV SISSEJUHATUS Parfüüm luksuse sümbol ajast aega. Parfüümidel on inimkonna kultuuriajaloos olnud tähtis roll juba muistsetest aegadest saadik ning täpselt sama kaugele ulatub ka seda kallihinnalist luksuskaupa hoidvate parfüümipudelite ajalugu. Parfüümide ajalugu on sama vana kui inimkond. Kaubamajade ja ostukeskuste parfüümiosakonnad on kõikjal ühed külastatavamad kohad kes naistest (ja ka meestest) suudaks meelierutavatest luksuslikest aroomidest eemale hoida? Kuid kas teatakse mida üks parfüüm endas sisaldab ja millest ta koosneb? Mis paneb ühe parfüümi nii meeldivalt lõhnama? Millisel teel on saadud need lõhnaained, kust need pärinevad? Selles referaadis nö kaevun kosmeetika maailma ühe suurima haru- parfümeeria ajalukku ning leian kõigile eelpool mainitud küsimustele vastused...
Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on mitmeaastased taimed, kes surevad pärast esimest õitsemist ja viljakandmist (Kangur jt 2005:8). Perekonnas on umbes 60 liiki, kellest kaheksa kasvab Euroopas. Karuputke lehed on lihtsad, hõlmised, sulgjad, kahelisulgjad või kolmetiselt lõhestunud. Vars on paljas või hõrekarvane ning kuni 10 cm läbimõõduga (Kaur jt 2010:95). Õitsemise ajal on taime
näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. [12] Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. [11] Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. [11] Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Loodusteaduste osakond Triin Rannak PEIPSI JÄRVE ELUSTIK Referaat Juhendaja: Henn Kukk Tallinn 2012 Sisukord SISSEJUHATUS Eestis on arvukalt siseveekogusid rohkem kui 1200 järve ja paisjärv, ligikaudu 1750 jõge, oja ja magistraalkraavi, vähemalt 3000 suuremat allikat, lisaks teadmata arv mitmesuguseid alalisi ja ajutisi väikeveekogusid. (A. Järvekülg, 1994) Teen oma referaadi ühest Eesti suurima järve Peipsi järve - elustikust. See tekitas minus huvi tänu oma suurusele ning väärtusele. Materjale võtan raamatutest ning Internetist. 1 PEIPSI JÄRV Peipsi järv koosneb kolmest osast. Põhjapoolne, kõige suurem ja sügavam on Peipsi järv kitsamas mõttes (mõnikord nimetatud ka Suur- ja Külmjärveks), lõunapoolse osa nimi on Pi...
leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata
ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp. Kasari delta linnurikkas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Imetajad : saarmas, ondatra, kobras. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 11. Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul. kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline)
I Ökoloogia põhimõisted. Taimkate ja selle elemendid. Taimekooslus. Ökoloogia on teadus, mis uurib taimede, loomade ja inimeste kooselu ja omavahelisi suhteid neid ümbritsevas looduses. Eluvormid - ehk biomorfid on organismide rühmad, mis evolutsiooni käigus on omandanud suhteliselt sarnased ökoloogilis-morfoloogilised kohastumused Liikidevahelised suhted sümbioos, kisklus, parasitism, konkurent Taimekooslus ja selle kirjeldamine Sarnastes tingimustes üheskoos kasvavad taimed moodustavad taimekoosluse. Taimekooslusi saab iseloomustada mitmete tunnuste alusel: Kasvukoht - vastavalt mullale (savimuld, liivane pinnas. Moodustunud kooslus hakkab omakorda muutma mulda ja ümber kujundama kasvukoha tingimusi. Näiteks rabas ladestub turbasammaldest turvas, laanes tekib aga rohkesti metsakõdu, milles suudavad kasvada vaid vähesed taimeliigid. Liigiline koosseis-Igas taimekoosluses kasvavad sellele omased taimeliigidmetsas metsataimed, niidu...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
