Pteromys volans Kaal 95-170 tagajäsemete pungad, noored grammi vahel on oksad, seened, nahakurd marjad Närilised Tüvepikkus 25- Vähearenenud Sigimisperiood Poolveelise Taimtoiduline: Jahiuluk Looduslik Ondatra 40 cm ujulestadega märtsist eluviisiga. järvekõrkjas, kodumaa on Ondatra Mass 0,9-1,3 tugevad taga- septembrini. Tegutseb pilliroog, Põhja- zibethicus (2,4) kg jäsemed ja videvikus. vesiroos, Ameerikas.
Tema karvad on pikad ja nidusalt, vett väga vähe imevad. Täiskasvanud isendite tüvepikkus on 6282 cm, sabapikkus 1825 cm. Tagakäpa pikkus 14 18 cm, kondülobasaalpikkus 128150 mm. Isendid kaaluvad 919 kg. Isasloomad on emastest umbes 30 % suuremad. Ahmid sarnanevad väliselt karudega, ehkki neil on suhteliselt pikk saba. Ahmide karusnahk on väga hinnatud, kuna isegi pakases ei kaota see oma elastsust, eriti tõhus on seda kasutada Arktika piirkondades. Ondatra (piisamrott) on poolveelise eluviisiga näriline hamsterlaste sugukonnast. Ondatra looduslik levila on Põhja-Ameerika. Hiljem on teda viidud paljudesse maailma paikadesse, eriti hästi on ta kohanenud Euraasias. Eestisse on ondatrat introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik. Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed. Ta on hea ujuja ja sukelduja.
sogases vees. Oma koopa kaevab saarmas mäekünka sisse ning sellel on 2 sissekäiku üks võimaldab pääsu otse vette, teine avaneb maapinnale. (G. Warnau, Kohtumine Loomadega, 2003 ,,Sinisukk", lk, 177) Saarmas http://margalad.wikispaces.com/file/view/saarmas.jpg/32582639/saarmas.jpg Ondatrat - Elupaigaks taimestikurikkad jõe-, järve-, tiigi- ja kraavikaldad, kus vesi põhjani ei külmu. Ondatra on poolveelise eluviisiga, ujub hästi nii veepinnal kui vee all. Tegutseb videvikus ja pimedal ajal, ka varahommikul. Pesa on tal kaldaurus või kuhilpesana kaldal. Peale nende on veel toitelavad, mis kujunevad söömiskohtadesse. Seal peenestatakse toitu ja sinna kogunevad taimejäänused. (Eesti Selgroogsed) Ondatra eelistab elada taimerikastes vaiksevoolulistes või seisuveekogudes, mille kaldaid palistavad tarnad, osjad, pillirood jt kaldaveetaimed
Eesti suurim näriline on aga kobras. Närilised võivad olla tõeliseks nuhtluseks kui ka armasaks lemmikloomaks. Eestis elavad närilised: (sugukond: oravlased) orav (sugukond: lendoravlased) lendorav (sugukond: kobraskased) kobras (sugukond: unilased) lagrits, pähklinäpp (sugukond: hüppurlased) kasetriibik (sugukond: hiirlased) rändrott ehk võhr, kodurott, kaelushiir, metshiir, juttselg-hiir(vt. Joonis 2), koduhiir, pisihiir (sugukond: hamsterlased) ondatra, vesirott ehk mügri, leethiir, soo-uruhiir, niidu-uruhiir, kuhja-uruhiir, põld- uruhiir, võsa-uruhiir (vt. Joonis 1). (http://www.sunsite.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm) (Joonis 1 võsa-uruhiir, http://sunsite.ee/loomad/Imetajad/MICSUB3.htm) Ka orav ja lendorav on närilised, aga kuuluvad
okasmetsa. Eluviis-tegutseb videvikus ja öösel. Suveks urgu ei ehita, talve veedab lehtede ja rohuga vooderdatud pesas. Talveuni vältab oktoobrist-novembrist kuni märtsi-aprillini. Segatoiduline. Eelistab putukaid ja nende vastseid, aga ka vihmausse, konni, hiiri, linnumune- ja poegi, madusid, tigusid. Ei ütle ära ka raipest. On immuunne rästikumürgi suhtes. Talveks kogub nahaaluse rasvakihi. · Saarma, kopra ja ondatra ökonissi võrdlus. Saarmas-Elab veekogude ääres. Eelistab järskude kallaste ning piisavate varjevõimalustega jõgesid, mis ka talvel on osaliselt jäävabad. Võib elada ka järvede kallastel. Saarmad elavad kaldasse uuristatud urus, mille suue avaneb vette. Nad võivad kasutada ka teiste loomade poolt kaevatud urge, mis asuvad veekogu ääres. Ujub ja sukeldub hästi. Tavaliselt veekogust eriti kaugele ei lähe.
Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R
Metskits Capredus capredus Metsnugis Martes martes Metssiga Sus scrofa Mink Mustela vison Mutt Talpa europaea Mäger Meles meles N Eesti Ladina Euroopa naarits Musteona lutreola Nattereri lendlane Myotis nattereri Niidu uruhiir Microtus agrestis Nirk Mustela nivalis O Eesti Ladina Ondatra Ondatra zibet Orav Sciurus vulgaris P Eesti Ladina Pargi - nahkhiir Pipisrellus natushii Pisihiir Micromys minutus Pruunkaru Ursus arctos Punahirv Cervus elaphus Põder Alces alces Põhja - nahkhiir Eptescu nilssonii Põld - uruhiir Microtus arvalis Pähklinäpp Muscardinus avellanarius R
Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda ... on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega
Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ? oskavad ka hästi ujuda … on seotud 1. hallhüljes 2.viigerhüljes Mis neid ohustab? Läänemerega
sukelduda. Pojad kasvavad väga kiiresti. Kahekuuselt nad juba lendavad. Sinikael-part toitub nii loomadest kui veetaimede rohelistest osadest. Mõnikord lendavad nad põldudele ja söövad seal teraviljade seemneid. Loomadest söövad nad näiteks putukaid ja limuseid. Talvituma lähevad sinikaelad enne veekogude kinnikülmumist. Osa talvitab ka Eestis. Selle järgi kutsutakse teda ka jääpardiks. Sinikael on tavaline jahilind, looduskaitse alla ta ei kuulu. Ondatra Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline. Ta on hea ujuja ja sukelduja. Tal on vähearenenud ujulestadega tugevad taga- ja nõrgad esijäsemed. Ujumist soodustab tal veel külgedelt lapik saba. Ondatra looduslik kodumaa on Põhja-Ameerikas, kaasajal on inimene teda viinud peaaegu kõikjale. Eestisse on teda kahel korral toodud: 1947. ja 1952. aastal. Siin on ta hästi kohanenud ja kujunenud kaasajal tähtsaks jahiulukiks.
JÄRVELOOMASTIK 6 klass Eve Popp Loomastik • Loomhõljum • Põhjaloomad • Ujujad loomad • Vee kohal tegutsevad loomad • Kalda piirkonnas tegutsevad loomad LOOMHÕLJUM • Hõljumi moodustavad väga väikesed loomad. • Nad on toiduks paljudele veeloomadele, nt kalamaimudele. • Nad ise toituvad taimhõljumist. • Piltidel on vesikirbud. Selgrootuid loomi JÄRVEKARP JÕEVÄHK KAAN MUDATIGU PURUVANA KIILID Röövkalad AHVEN HAUG Lepiskalad KOGER LATIKAS ROOSÄRG Konnad RABAKONN VEEKONN ROHUKONN Sabaga konnad TÄHNIKVESILIK HARIVESILIK Kalda piirkonna linnud HÄNILANE ROOLINNUD ROOTSIITSITAJA L...
· Ta keha on hõbeläikeline ja selg tume sinakas-roheline. Räime seljauim on kõhuuimest eespool. · Kõhualune on sile. · Veedab oma elu avamerel. · Riimvee kala Lest · silmad paiknevad ühel küljel · pikkus kuni 50cm, laia ja lapiku kehaga · kaal ca 3,5 kg · Silmadega külg on kare ja tumepruun, teine külg aga valge. · Ta elutseb kuni 40 meetri sügavusel. · Lestad elavad üksikuna. · Lesta eluiga võib küündida kuni 16 aastani. Ondatra · Ondatra on poolveelise eluviisiga, taimestikurikastel veekogudel elav näriline · Hea ujuja ja sukelduja · Toituvad nad peamiselt veetaimedest: pilliroost, kõrkjaist, vesikuppudest jne · Inimene kütib ondatraid väärtusliku karusnaha pärast Läänemere taimestik · Põhjataimestiku leviku alumiseks piiriks loetakse Läänemere avaosas 20-25 m · Lääne-Eesti rannikuvetes on see piir 18-20 m sügavusel · Lahtedes ulatub põhjataimestik tavaliselt 5-10 m sügavusele
Nastik Nastik on tumehalli, pruuni või isegi musta värvi selja ning valge kõhualusega madu, kelle pikkus võib ulatuda 150 cm-ni. Isased on emastest kuni poole lühemad - vaid kuni 70 cm. Nastiku peamiseks tunnuseks peetakse heledaid laike kukla piirkonnas, mis on tavaliselt kollased. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Loomult on nastik aktiivne ja liikuv madu - ta roomab kiiresti, võib ronida ka puudel ja ujuda vee all. Nastik on hea ujuja - ta võib ujuda kaldast mitme kilomeetri
ROOMAJAD KAHEPAIKSED LINNUD Iseloomulikud tunnused Imetaja loode areneb emakas Poegi toidetakse emapiimaga Parem mälu ja õppimisvõime Hästi arenenud meeleelundid Püsisoojased Jäsemed suunatud alla Enamikul keha kaetud tiheda karvkattega Toitumisviisid Taimtoidulised Metskits, põder, kobras Loomtoidulised Rebane, ilves, nirk, siil nahkhiir, hunt, saarmas Segatoidulised Karu, ondatra, mügri Eluviis Öine nahkhiir Veeline vaal, delfiin Poolveeline kobras Karjaline hunt Talveuni siil, nahkhiir Taliuinak karu, mäger, kährik Toiduvarude kogumine orav, kobras Elupaigad Inimkaaslejad Niit Mets Soo Veekogud Imetajate osa looduses Mõjutavad elukooslust Tolmeldavad õistaimi
kassikakk karvasjalg-kakk Lingid (linnud) · http://www.loomaaed.ee/index.php? ide=33,65,101&ndbase=2 · http://www.kotkas.ee/ · http://www.eoy.ee/kodukakk/ Imetajad · Eestis leidub 65 liiki imetajaid neist närilisi on 21 liiki Imetajad Euroopa naarits viigerhüljes lendorav laane-karihiir Imetajad punahirv pähklinäpp suur-lendlane ondatra Lingid (imetajad) · http://www.lutreola.ee/index_est.html · http://www.fimr.fi/et/et_EE/et/
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-, haugi-, särje-, ahvena- ja särje-haugijõgesid. Suurtaimestik 124 liiki soontaimi, 22 liiki samblaid ja 35 taksonit vetikaid.
inimene metsa peab ja põllumajandust teeb. Praegu võib kasutada tulirelvi või kohe surmavaid raudu. Eluviis Tõenäoliselt on tegemist kõige rohkem elupaiku muutev loom. Loom, kes võitleb loodusliku tasakaalu eest. Tamme ehitab enamasti haavaokstest, -kaigastest. Levik ja arvukus Levib üle Eesti. Arvukus on kuskil 16 000-18 000, nendest 6 000 kütitakse. Sigimine Üks kord aastas. Sigimine algab aprillis- märtsis. Ondatra Välimus Kobras sarnaneb oluliselt ondatraga, kuid samas on neil palju erinevusi, et mitte segi ajada. Ondatra kaalub 1 kg. 11 Mõlema sabad on lapikud, kuid ondatra saba on teistpidi lapik – nagu kala saba. Tagajalad varustatud ujulestadega. Ondatra võib süüa molluskeid, karpe ja vähki. Mõlemad on monogaamsed loomad. Levik
Hakkab sigima jaanuari lõpus. Pesakonnas on tavaliselt 2 aasta pojad. Keskmine peskond on 5-6 isendit. Üks kuhil on 5 kobrast. Koprad elavad ka üksikisenditena. Puudest eelistab kobras haava ja paju. Selleks, et toitu kätte saada ja veetaset tõsta, ehitab kobrast tammi. Forellijõgedes on kopratammid kahjulikud. Üldiselt loetakse kobrast siiski kasulikuks liigiks. Kobras loob elupaiku saarmale. Saarmas sööb koprapoegi. Kopra arvukus on kuskil 30 000. Kobras on koprofaag. Ondatra. Kaalub kuskil kilo. Sissetoodud loom. Elab üldiselt Põhja-Ameerikas. Sisse toodi 1950 karusnaha pärast. Arvatakse, et ondatra elab Kirde-Eestis. Jäneselised. Eestis elab 2 liiki jäneseid: halljänes ja valgejänes. Annavad omavahel hübriide. Venekeeles nimetatakse neid tumakkideks. Hübriidid on viljatud. Mõlemal jäneseliigil on täiesti erinevad elupaigad. Halljänes on suurem, kaalub üle 5 kilo. Valgejänes umbes 4 kilo. Jänesel on palju looduslikke vaenlasi. Mink
läbirändavad linnud ja 2. haudelinnud. Läbirändavad linnud on kevaditi teel põhja ja sügiseti lõunasse. Haudelinnud aga jäävad siia pesitsema ja poegi hauduma. Tüüpilised merelinnud on hahk, merisk ja jääkoskel. On ka selliseid linde, keda võib kohata nii järvede kui ka mere ääres. Sellised linnud on kajakad, luiged ja merikotkad. Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hülged on imetajad, kes veedavad enamuse oma elust vees
· Pesas on mai alguses 10...15 kreemikasvalget piklikku muna · Jääkoskel toitub nagu rohukoskelgi kaladest Kühmnokk-luik · Eestis pesitsev suurim veelind · Nokal on must kühm · Tugev ühtekuuluvustunne · on looduskaitse all · kaalub kuni 12 kilo 3)Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Ühed kes seal elavad on hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ehk ondatra. Eestis elab kahte liiki hülgeid: viiger ja hallhüljes. Hallhüljes · Läänemere suurim imetaja · Täiskasvanud isaslooma pikkus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. · elupaikadeks on mere ulguosad · toitub peamiselt kaladest (tursk, lest, lõhilased) · Pojad sünnivad hallhülgel veebruari lõpus märtsis · tavaliselt sünnib üks poeg · Talveks rändab lõunapoolsesse Läänemere ossa · Viigerhüljes
Hammaste arv 32 34 32 (34) 44 32 (34) 42 28 (30) Arvukuse tase 10 000 700-800 40-60 tuhat 800-10000 400-600 150-200 700-800 ISELOOMUSTAVAID ANDMEID EESTI ULUKILIIKIDE KOHTA Iseloomulik parameeter E E S T I V Ä I K E U L U K I D KOBRAS ONDATRA VALGE- HALL- REBANE KÄHRIK MÄGER JÄNES JÄNES Tüvepikkus (sm) 80-100 25-40 45-68 50-70 50-90 50-80 60-90 Kaal (kg) 15-30 0,9-1,3 2-5,8 3-7 4-10 4-12 10-12(s-25)
näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. Esimestel soojadel kevadpäevadel soojendavad nastikud end pikalt päikese käes, olles sageli puntras koos
• Lehtpuudest ja põõsastest kasvavad okas-metsade vööndis vaid kõige vähenõudlikumad - kased, lepad, haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство)
LÜLIJALGSED KOORIKLOOMAD ÄMBLIKULAADSED PUTUKAD Lülijalgsed on selgrootud loomad, kellel on lüliline keha, lülilised kehajätked ning kitiinainest välisskelett. Vähid jõevähk · Vähid on vees elavad lülijalgsed. · Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. · Jõevähk tegutseb öösiti, tal on üsna palju vaenlasi. Ondatra ja saarmas jõevähi looduslikud vaenlased. Jõevähi ehitus (1) · Vähi keha on kaetud rohekaspruuni kesta ehk koorikuga (seepärast ka koorikloomad), mis koosneb kitiin- ja lubiainest. · Lubiaine muudab vähikeha tugevamaks. Kitiinkestal on välistoese ülesanne, seestpoolt kinnituvad sellele lihased. · Jõevähi keha koosneb lülidest, millest moodustub: pearindmik ja tagakeha. · Pearindmiku katab seljakilp, mis kaitseb ka külgedel olevaid lõpuseid.
* Hiirelaadsed närilised- Nad on väikesed, mõõnikord aga kesmise suurusega. Neid on umbes 1500 liiki. Nende hulgas on kõigile hästi tuntud koduhiired ja rotid, metsa- ja põlluhiired, hamstrid ja urugiired (need sarnanevad hiirega, kuid erinevad lühema saba poolest). Enamus hiirelaadseid närilisi on väga viljakad. Oma arvukuse tõttu on neil suur tähtsus looduses ja inimese majandustegevuses. Mõnda neist, näiteks ondatrat, kütitakse ilusa naha pärast. Ondatra kodumaaks on Põhja-Ameerika. Ühed närilised (orav, ondatra) on hinnalised karusloomad, teised (hiirelaadsed närilised) on väärtuslike karuslomade põhitoiduks. Paljud närilised kahjustavad teraviljakülve. Närilised levitavad haigusi. Selts Jäneselised * Jänes - Jänestest on kõige tuntumad valgejänes ja halljänes. Valgejänes elutsed põhjapoolsetes metsades ja tundrates. Ta on pikaks talveks hästi kohastunud. Lume
20) Kanada lagle- algupärane leviala on Põhja-Ameerika, Eestis kohati esimest korda 1968. aastal; eelistab pesitseda taimestikurikastel järvedel, merelahtedes ja saartel; 21) Kurdleheline kibuvits- küllaltki külmakindel, vähenõudlik mullastiku suhtes; Eestis väga levinud ilupõõsas; 22) Kartulimardikas- kodumaa on Põhja-Ameerikas, omab väga suurt rännuinstinkti, massilisi väljarändeid teevad nad tavaliselt kevadel mai- ja juunikuus; 23) Ondatra- looduslik levila on Põhja-Ameerikas; Eestisse on introdutseeritud 1947. ja 1952. aastal, olles nüüd naturaliseerunud liik; 24) Hobuoblikas- suurekasvulise taimena muudab rohumaid liigivaesemaks; 25) Tulipart- Eestis on üliharuldane eksikülaline; tuliparte on kerge kodustada; 26) Kühmnokk-luik- pesitseb Põhja-, Lääne-, Kaspia ja Musta mee ärsetel aladel; soodsatel talvedel talvtub Eestis;
Peamiselt jänestele, kuid ainult koos koertega, sest muidu saab hukka palju emajäneseid. Urujaht kasutatakse urukoera. Püütakse uluk urust välja ajada või urus tabada. Taks või foksterjer. Kährik, rebane, mäger. Jaht lippudega peamiselt hundijaht. Ala, kus hundikari pesitseb, ümbritsetakse lipuringiga. Uluki püüdmine Püünistega jaht rebastele, kährikutele, mingile, mets- ja kivinugisele ning tuhkrule. Ka kobras ja ondatra kohe surmavate raudadega. ULUKITE LOENDUSMEETODID: Esimene printsiip: loenduse käigus üritatakse selgeks teha, milline on kogu asunduse suurus ja piirtutakse teadmisega, kas teatud loomaliigi arvukuse tihedus kasvab v kahaneb. Teine printsiip: kas loendatakse ulukid mingil proovitükil või kogu alal, tehakse üldistus. Kolmas printsiip: kas loendatakse kokku isendeid või nende tegevusjälgi. Tavaliselt fikseeritakse pabulahunnikute tihedus, jälgede tihedus jms.
Kindel tunnus on ülemisel lõikehambal olev sälk, mille vastu ulatub alalõua lõikehammas. Elupaik seotud hoonetega, suvel saab ka mujal hakkama. On segatoiduline - tarvitab inimtoitu, vajadusel ka rohelisi taimeosi ja seemneid, teravilja ja putukaid. Külmhoones elades võivad ka nt. ainult lihtast toituda. Pesa teeb tavaliselt inimeste toiduvarude lähedale, kui see ei õnnestu siis varub toidutagavara. MÜGRI (Arvicola terrestris) - ondatra järel suuruselt teine hamsterlane. Elupaik on tavaliselt veekogude läheduses, sügiseti eemaldub põllule. Toitumine on peamiselt taimne (vee- ja kaldataimed), talveks varub juurvilju tekitades sellega suurt kahju. Sigimisperiood märtsist oktoobrini, võib sündida 2-3 pesakonda, igas 2-10 poega, imetamine kestab 12 päeva. 3 nädalaselt on pojad iseseisvad. Vaenlaseks on kärplased, röövlinnud ja saarmas
Jooksuajal võitlevad isasloomad halastamatult omavahel, müksides üksteist pea ja sarvedega. Emasloomade sarved on isaste omadest palju lühemad. Pargis on arvukalt turismimarsruute. Võib loota, et looduspark säilitab Kaljumäestiku puutumatu looduse kõigile neile, kes sooviksid sellega ka tulevikus tutvuda. KALJUMÄESTIKU LOOMAD Imetajad: Grislikaru, baribal, ilves, koiott, pesukaru, hunt, ahm ehk kaljukass, ameerika soobel, urson, ondatra, oravik, muskusveis, ameerika nugis, hüppur, viiksjänes, lendorav, vöötorav, ümiseja, kobras, valgejänes, lumekits, harksarvik, lumelammas ehk pakssarv, põder, vapiti. Linnud: Männileevike, männi-käbilind, sinitihane, rästas, porr, pasknäär, karvasjalg, kõrvukräts, teder, kaljukotkas, valgepea-merikotkas, suur-konnakotkas. Kahepaiksed ja roomajad: Leeguanid, gekod, salamandrid. KALJUMÄESTIKU LOODUSVARA
Miks? · --- · 44.Nimeta lehtmatsavööndis kasvavaid puid! · Tamm, pöök, pärn, jalakas, vaher, hikkoripuu, tulbipuu, kask, haab, lepp, saar, pappel, kastan, sarapuu, valgepöök, plaatan, kreeka pähklipuu. · 45.Nimeta Euroopa lehtmetsavööndi tüüpilisi loomi! · Metskits, hirv, metsnugis, kobras, halljänes, metssiga, rebane. · 46.Milliseid Põhja-Ameerika lehtmetsade loomi sa tead? · Kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti, (pesukaru). · 47.Millises piirkonnas on lehtmetsavööndi loomastik kõige mitmekesisem? Miks? · Euroopa mägisemad piirkonnad ja vaheldusrikkamad maastikud, sest seal on inimtegevuse mõju olnud loodusele väiksem. · 48.Iseloomusta metsavööndi põllumajandust! · · 49.Milliste tööstusharude tooraineks on puit? · Tselluloosi-, mööbli- ja paberitööstustes. Ehituses. · 50
on leitud harivesilikku, kes Eestis muidu on haruldane ROOMAJAD Võrtsjärve ümbrusest on leitud kolme liiki roomajaid: Arusisalikku Vaskussi Rästikut IMETAJAD Võrtsjärve kaldaalal võib kohata metskitse, põtra, metssiga, oravat, metsnugist, hunti, ilvest, rebast, kährikut, harva isegi karu ja teisi imetajaid Võrtsjärve lähiümbruses leidub veel vesirotte, mügrisid, nirke ning tuhkruid Mingi ilmumine Võrtsjärve kaldabiotoopidesse hävitas ondatra peaaegu täielikult ning praegu esineb ondatrat harva ja üksikute pesakondadena vaid järve suuremates roostikes ja valgala väikejärvedes Kaitstavatest imetajatest on Võrtsjärv tähtis saarma KeskEesti asurkonna püsimisel TÄNAN KUULAMAST!
linnustik (suure isendite arvuga).Vooremaa järvedel kindlaks tehtud 31 haudelinnu liiki ning 5 liigi pesitsemist oletatakse siin. Üle 45 liigi on kindlaks tehtud läbirändajaid ning toite-ja hulgukülalisi (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning põldudel on näha jooksmas halljänest (Remmel 1978). 5. INIMTEGEVUS Vooremaal domineerivad põllumajandusalad, hõlmates 48% territooriumist. Reljeefi kõrgemad osad
naarits: jõevähke, kalu, linde jt. loomi ja elab samades elupaikades. Kõige märgatavamalt on ta kahandanud meie peamise jahilinnu sinikaelpardi arvukust, samuti kahjustab ta oma tegevusega meie omamaiseid vee- ja kaldakooslusi. Mink on oluline toidukonkurent ka tuhkrule ja saarmale. Positiivse poole pealt on mink mõningate terioloogide hinnangul aga piiri pannud ja peaaegu hävitanud sama päritoluga võõrliigi ondatra (Ondatra zibethicus). Mingi ohjamisel on andnud tulemusi väljaküttimine. [13] Mink on Eesti loodusesse levinud karusnahakasvatustest. Lisaks üksikutele putku pääsenud isenditele on ka Eestis toimunud karusloomade loodusesse vallandamist asjatundmatute “loomakaitsjate” poolt. Ulatuslikum sellise tegevuse tagajärjel euroopa naaritsa häving toimus XX sajandi lõpus Hispaanias. Mingi kui võõrliigi keskkonnamõju hinnates on mõned hindajad välja toonud mingi eriti
pesitsevate liikidena on Soitsjärve haudelinnustikus esinenud mererannikulembelised liivatülli ja punajalg tilder. 1959. Aasta kevadel tegi Soitsjärvel katset pesitseda üks paar kühmnokk- luiki. Elistvere, Prossa ja Kivijärv on ka mitmekesise linnustikuga (Remmel 1978). Linde on Vooremaa järvedel rõngastatud rohkelt. Siin rõngastatud naerukajakaid on tabatud ka Valgevenes, Ukrainas, Ölandi saarel, Taani väinades ja Taanis, Hollandis, Inglismaal ja Itaalias (Remmel 1978). Ondatra on Vooremaa imetajatest olulisem, kes toodi 1947. aastal Laadogast Vooremaa järvedesse ja Emajõkke. Ondatra kohanes kiiresti ning levis pea üle kogu vabariigi. Ondatrale on meelispaigaks veetaimestikurohked jõed ja järved, mille kõrkjastikku ehitab ta omapärased kuhilpesad või uuristab kallastesse urud. Ondatra on Vooremaale meelitanud ka oma vaenlasi, kelleks on tuhkur, nirk ning kährikkoer. Rebane käib sageli järvekallastel toitumas ning
Eluviis 2.1 Riietus 5 2.2 Toit 5 2.3 Elamud 6 2.4 Liikumisvahendid 6 Kasutatud kirjandus 8 2 SISSEJUHATUS Indiaanlasteks nimetatakse Põhja-Ameerikas elavaid tumedanahalisi põliselanike. Nende kombed ja kultuur erinevad päris palju ülejäänud Ameerikast. Irokeesid jutustavad: "Taevanaine kukkus oma kodust alla. Veelinnud viisid ta saarele, mida ondatra parajasti ehitas. Saar kasvas ning muutus Maaks, maailm sai alguse pärast seda, kui Taevanaine sünnitas." 3 1. PÄRITOLU Indiaanlased on päris Kirde-Aasiast Siberist. Nad rändasid Ameerikasse u 20 000 aastat tagasi üle "Beringi silla". Beringi sillaks nimetatakse suurte liustike poolt tühjaks ammutatud madalamaid meresid ja nende asemele jäetud kuiva maasilda. Hilje, kui maakeral ilm soojenes, tekkis silla kohale Beringi väin
Eesti Loomastik Albert Pehk Tartu Kunstigümnaasium 9.A klass 2012.a Eestis on kokku üle 15 000 loomaliigi, põhiline osa neist putukad. Imetajaid on kokku 64. Neist 3 ondatra, kährikkoer ja ameerika naarits on Eestisse sisse toodud ja kaks kobras ning euroopa hirv on reintrodutseeritud (taas tutvustatud, sisse juhatatud). Linde on Eestis registreeritud 329, kellest pesitseb siin 222 liiki, läbi rändab või talvitub 38 liiki, ülejaanud on eksikülalised. Eesti vetest on leitud 65 liiki kalu. Kahepaikseid on kokku 11 liiki. Roomajaid on 5 liiki. Eesti aladel on teada ligi 15 000 liiki putukaid ning üle 3500 liigi muid selgrootuid Imetajad ..
Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Eestis tuntuimad loomad ja linnud. Eesti metsades ehk okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part. Inimtegevuse ohud metsas. Aegade jooksul on metsade pindala inimtegevuse tulemusena pidevalt vähenenud. Metsaaladele on rajatud põlde ja asulaid. Eriti väheseks on jäänud leht- ja segametsi. Paremini on säilinud okasmetsad, mis suuresti asuvad raskesti ligipääsetavates kohtades.
Lehtmetsad kasvavad peamiselt leet- ja pruunmuldadel. Pruunmuldadele on omapärane paks huumushorisont, mis on tingitud iga aastaste langetud lehtede tõttu. Lehtede vahel elab palju mikroorganisme milletõttu mulla ja taime vaheline aineringe on kiire. Loomad Euroopa lehtmetsades on tuntuimad loomad metskits, hirv, nugis, kobras, halljänes ja rebane. Loomastik on arvukam piirkondades, kus inimtegevuse mõju loodusele on väiksem. Põhja-Ameerika lehtmetsades elavad kobras, pesukaru, ondatra, ümiseja, hallorav, skunk, vapiti ning vahel kohtab ka pesukaru. Lehtmetsad on lindudele väga soodne elupaik kuna toitu on piisavalt ja lehtpuudele on hea pesa ehitada. Väga erilised kiskjad on lehtmetsades leopardid ja ussuuri tiigrid. Leopard mandariinipart Parasvöötme rohtla Asuvad ekvaatorist kaugemal, kus on mandriline kliima, kuum suvi ja karm talv. Asuvad piirkonnas kus on väga viljakas pinnas. Rohtlad
Mõnest Läänemere piirkonnast püütud kalad võivad sisaldada liiga palju mürgiseid ühendeid. Ka plaanitav Nord Streami gaasitoru ei jäta mõjutamata ühtegi kalaliiki, seda just ehituse käigus. Merelist päritolu kalaliike leidub Eesti vetes 30 liiki. Siirdekalu on 10 liiki. Rannikumeres elab u 20 liiki mageveekalu. Imetajad Läänemeres ning selle ääres ei ela just palju imetajaid. Seal elavad hülged, veel elab Läänemere kallastel mügri ehk vesirott ja ondatra ning Atlandi ookeni lähedal olevates lahtedes ka pringlid. Hallhüljes Hallhüljes on Läänemere suurim imetaja. Täiskasvanud isaslooma pikus on üle 2 meetri ja kaal kuni 300 kilo. Emasloomad on väiksemad. Selliste mõõtmetega ongi hallhüljes teenitult Läänemere suurim püsiasukas. Looduses on teda näinud vähesed, kuna tema elupaikadeks on mere ulguosad. Hallhüljes toitub
(kõige lõunapoolsemaid Patagoonia ja Kõrg-Andide metsi) ning näidata Beagle'i väina rannikut. Loomad Rahvuspargi territooriumil elab 20 liiki imetajaid ja umbes 90 liiki linde. Kahepaiksed puuduvad täielikult. Imetajad: Linnud: Lendlane kajakas Hiir aurikpart Küülikhamster merisk Rebane kuningrähn Kassiksaarmas papagoi Kobras suurpütt Ondatra lõunakiivitaja Guanako niidu-nösuhani 11 Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_saared http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa http://et.wikipedia.org/wiki/Tulemaa_rahvuspark http://en.wikipedia.org/wiki/Isla_Grande_de_Tierra_del_Fuego http://et.wikipedia.org/wiki/Ushuaia 12
Kuusekäbidest saab meisterdada huvitavaid suveniire. Julgelt võib süüa helerohelisi noori kasvusid, mis on meeldiva hapuka maitsega vitamiin C allikad. Kuna kuusk on tihe ja laseb ennast hästi pügada, on ta levinud hekitaim. Oma tihedate längus okstega on kuusk parim puu, mille all vihmavarjus olla. Loomad Okasmetsades on levinud järgmised loomad ja linnud: karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part; Rebane Rebane on kõigile tuntud metsaelanik. Kuigi tema karva värvus on väga varieeruv, on see enamasti seljapoolt punakaspruun ja kõhupoolt valge või hall
inimesest kõrgemal. Nüüd hakati taotlema elamuste pakkumist inimese meeltele Tuntumateks renessansi suurkujudeks võib pidada Leonardo da Vincit ja Michelangelot RIIETUS Renessansi edenedes muutusid kangad ühe uhkemateks ja ekstravagantsemateks - lina, vill, brokaat, siid, samet, karusnahad Flandrias toodeti parimat brokaati, rasket bütsantsi siidi samite'i, tafti ja sametit Rõivaste ääristamiseks olid jätkuvalt soosingus karusnahad - hermeliin, orav, tallenahk, rebane, ondatra ja kodujänes Salle, taskurätikuid ja loore tehti õhukesest siidist, sifoonist ja krepist. Sellest ajast pärineb ka pits Tudorite suur mõju Lääne-Euroopa moele - Henry VIII ja Elizabeth I Puhvis varrukad ja õlajoon Mõjutused keskaja rõivastusest Itaalia oli moekeskuseks RIIETUS Põhilised värvid olid: punane, roheline, sinine, kuldne Renessansi ajal hakkas kujunema Euroopa ühismood Firenze juveliirid viisid renessansi ajajärgul ehtekunsti nii kõrgele tasemele, et
kinnitunult elavate tõruvähkide vastsed ujuvad samuti vabalt ringi. [5] Jõevähk Jõevähk ehk harilik jõevähk ehk väärisvähk on jõevähklaste sugukonda kuuluv vähilaadne. Jõevähk on üks suuremaid puhtaveelistes jõgedes ja järvedes elavatest vähkidest. Jõevähk kuulub kümnejalaliste hulka.Päeval varjab ta end kaldasse õõnestatud urus ja saagijahile tuleb öösiti. Jõevähil on üsna palju vaenlasi, näiteks ondatra, saarmas, suured kalad ja ka inimene. [6] Jõevähi elupaik Jõevähk asustab vaid reostumata mageveekogusid ojasid, jõgesid ja järvi. Ta eelistab elada hapniku- ja mineraalainerikastes veekogudes. [4] Jõevähi sigimine Jõevähkide suguküpsus jõuab kätte 3.4. eluaastal. Suguproduktid valmivad isastel igal aastal ja emastel tavaliselt üle aasta või üle mitme aasta. Kopulatsioon toimub septembrist oktoobrini, mil veetemperatuur on 12 oC ringis
seksikas, aistinguid erutav lõhn, mis muudab teised lõhnad sügavamaks ja soojemaks. Parimaks peetakse nn halli ambrat (gray amber). Muskus MUSK R1/ Muskusroti muskus Himaalajas elavatel muskushärgadel on munandite lähedal näärmed, mis eritavad muskust. Seda kallist toorainet peetakse väga erootiliseks. Muskuse lõhn on terav ja kopitanud, kuid ühendatuna teiste ainetega selle lõhn muutub. Muskust eritavad ka piisamiroti (muskusrott, ondatra)Ondatra ziebethica ja alligaatori muskusnäärmed. Muskust valmistatakse ka sünteetiliselt. Tsiibetkass (kärpkass) VIVERRA CIVETTA Aafrika tsiibetkass (Viverra civetta), kes elab Kesk- ja Lõuna-Aafrika aladel, on võrdlemisi suur loom - tema keha pikkus ulatub 80 sentimeetrini. Loomale lisab pikkust juurde veel koheva karvaga saba. Kui tsiibetkassi ähvardada või ärritada, eritab ta päraku piirkonnas asetsevatest näärmetest
Maismaaselgrootutele võõrliikidele on hakatud Eestis tähelepanu pöörama võrdlemisi hiljuti ning enam leiab kajastust: viinamäetigu, majasikk, kartulimardikas, vaaraosipelgas ja majasääsk. Eesti linnustikku on viimaselgi ajal lisandunud palju uusi liike, aga neist võib vaid üksikuid pidada enamasti osaliselt võõrliikideks. Eesti omad võõrlinnuliigid on: kanada lagle, kodutuvi ja faasan. Imetajatest võiks välja tuua mingi ehk ameerika naaritsa, kährikkoera, ondatra ning rotid ja koduhiired. (Kangur jt 2005) Sosnovski karuputk (Heracleum sosnowsky) (joonis 1) kuulub sarikaliste sugukonda, on mitmeaastased taimed, kes surevad pärast esimest õitsemist ja viljakandmist (Kangur jt 2005:8). Perekonnas on umbes 60 liiki, kellest kaheksa kasvab Euroopas. Karuputke lehed on lihtsad, hõlmised, sulgjad, kahelisulgjad või kolmetiselt lõhestunud. Vars on paljas või hõrekarvane ning kuni 10 cm läbimõõduga (Kaur jt 2010:95). Õitsemise ajal on taime
näriliste urgudesse või heinakuhjadesse. Kohevas metsakõdus võivad nastikud omale ka ise käike rajada. Päeval meeldib neile kerra tõmbunult päikese käes lesida - kividel, mätastel, veelindude pesades või isegi puudel. [12] Jahti peavad nastikud hommikul ja õhtul, püüdes peamiselt väiksemaid konni ja konnakulleseid. Mõnikord õnnestub tal tabada ka sisalikke, väiksemaid linde või nende poegi, ka ondatra või mügri vastsündinud poegi. Kuigi nastik on veega seotud, püüab ta väikesi kalu harva. Nastik võib toiduta elada pikka aega. [11] Talve veedavad nad sügavates urgudes kas üksikult või mitmekesi koos, mõnikord võivad nastikud talvituspaika jagada ka rästikutega. Talvituma minnakse öökülmade saabudes - oktoobris või novembris ning virgumine toimub märtsis või aprillis. [11] Erinevalt rästikust ei ole nastik mürkmadu. Asustab kogu Euroopat (välja arvatud kõige
Väljapüügi suuruse alusel järgnevad kohale latikas, särg ja ahven. Peipsi kaladest on kaitse all kuus liiki. Eesti kalapüügieeskiri ei luba harjust, tõugjat ega säga püüda ühestki veekogust. (J. Haberman, T. Timm, A. Raukas, 2008) 2.7 Kahepaiksed, roomajad ja imetajad Peipsi suurus on eelduseks siinse loomastiku liigilisele mitmekesisusele ja jaotumisele. Mitmed loomaliigid kes on seotud veekogude ja nende kaldakooslustega (saarmas, kobras, naarits, mink ja ondatra), elavad Peipsi järve kaldavööndis ja sinna suubuvates vooluveekogudes. Kahepaiksed ehk amfiibid on Peipsi rannikualal esindatud üheksa liigiga. Eestis elavatest kahepaiksetest puudub siin vaid kõre ehk juttselg-kärnkonn. Peipsi järves on levinud tähnik- ja harivesilik, muda-, rohekärn-, kärn-, rohu- ja rabakonn, esineb ka järve-, tiigi- ja veekonni. Roomajad on Eestis esindatud viie liigiga, kuid võimalik on ka kuuenda esinemine. Peipsi
leiab Invasiivne võõrliik on võõrliik, kes ohustab ökosüsteeme, elupaiku või liike, tekitab maj või kkkahju. Siseneb kohalikku toiduahelasse, konkureerib kodumaistega, toksiline, kannab parasiite, hübridiseerub kohalikega, nõrgestab kohalikke jne. ameerika naarits, rakvere raibe, hiid-ja sosnnovski karuputk, signaalvähk ja kõik peale jõevähi, mudilad, kährikkoer (toode venest sisse ja lasti lahti, nüüd ahistab linde), ondatra Introdutseerimine- taime või looma viimine uude kohta,kus teda varem polnud nt põllumaj, ilu või metsanduslikul eesmärgil. Nt tartu botaanikaaiast on liikvele läinud lõhnav kummel. Tahtmatu või tahtlik. punane nimestik- IUCN Red List ühendab endas tähelepanu vajavaid liike ja informeerib muutustest liigi seisundis. Kategooriad: välja surnud, loodusest surnud, äärmiselt ohus, ohus, ohualdis, ohulähedane, ohuväline, puudub info, hindamata
ning kiirevoolulistes jõgedes. Harilik kärnkonn ning rohekärnkonn viibivad aga enamuse oma elust maismaal. Jõgede linnustik on liigirikas, iseloomulikud liigid on vihitaja, jäälind ning talviti vesipapp. Kasari delta linnurikkas lageluhas pesitseb 155-300 paari linde ühel ruutkilomeetril, kusjuures kurvitsaliste (tutkas, tikutaja ja kiivitaja) osakaal võib värvuliste (sookiur, kõrkja-roolind, põldlõoke) kõrval kohati tõusta kuni pooleni linnustikust. Imetajad : saarmas, ondatra, kobras. Tiina Elvisto Eesti elustik & elukooslused 2011/2012 õppeaasta Tallinna Tehnikakõrgkool 11. Veevahetus järvedes. aeglane veevahetus: vesi uueneb kord mitme aasta jooksul. kiire veevahetus: vesi uueneb aastas kümneid kordi. 12. Järvetüübid toitelisuse alusel ja nende üldiseloomustus. Oligotroofne (vähetoiteline)
Taimhõljumist toituvad väikesed loomhõljumihulka kuuluvad organismid ja kalamaimud) Järveloomastik. Järvede loomhõljum (zooplankton), põhjaloomastik, teised selgrootud- vesikirp,vesilest,vesikiil,sinikiil,sõudur Järvekalad rääbis, arven,haug,latikas,kiisk,särg Kahepaiksed ja roomajad-hari-, tähnikvesilik,vee-, tiigi-,järvekonn/nastik Lindude ja imetajate- laululuik,tuttvart,järvekaur,tuttpütt,hüüp/ kobras,saarmas,ondatra, mügri,nahkhiir. VIII Jõed Jõgi kui elukeskkond. Eesti jõed- on maismaaveekogu, kus vesi voolab mööda jõesängi maapinna kallakuse suunas,kõrgemalt madalamale. Eesti jõed on lühikesed, väikese valgalaga, seetõttu ka suhteliselt veevaesed. Jõestik on tihe. Pikim vohandu- 162km; Pärnu, Pedja,Põltsama. Suurimalangusega Piusa Vesikonnad: (Soome lahe-, Liivi lahe-, Narva-Peipsi vesikond, Saarte veekogud).
annaabi.ee 
