Süsteemi redutseerimine
redutseerija- aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). korrosioon- metalli hävimine (oksüdeerumine) keskkonna toimel. keemiline ja elektrokeemiline korrosioon- korrosiooni liik, mis toimub juhul, kui kaks metalli satuvad omavahel kontakti ning toimub elektronide ülekanne vähemaktiivsema metalli suunas. protektor- maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp. aluminotermia- lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. sulam- mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal. elektrolüüs- elektrivoolu läbijuhtimisel lahusest või sulatatud elektrolüüdist elektroodidel kulgev redoksreaktsioon. keemiline vooluallikas- seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks.
VESINIK ÜLDINE · Aatomiehituselt kõige lihtsam element. · Aatomi elektronkattes ainult 1 elekron. · Võimalikud oksüdatsiooniastmed ühendites on I ja l. · Erinevalt teistest puudub tal vesinikioonil elektronkate. · Vesinikioon on ainult aatomituum e. Prooton. · Positiivse osalaenguga vesiniku aatomid saavad moodustada elektronegatiivse elementide aatomitega ka täiendava sideme vesiniksideme. LIHTAINE · Koosneb H2 molekulidest, allotroope ta ei moodusta. · Tavatingimustes värvitu ja lõhnatu gaas. · Kõige madalama sulamis- ja keemistemperatuuriga. · Vesiniku molekulid on erakordselt väikesed ja mittepolaarsed. · Lahustub vees väga vähe. · Füüsikalised jõud nõrgad. · Tihedus on väiksem kui heeliumil. LEVIK LOODUSES · Vesinik on üks levinumaid mittemetallilisi elemente maakoores. · Maailmaruumis on vesinik aga kõige levinum keemiline element. · Moodustab põhiosa Päikese massist. · Looduses lihtainena vesinikk...
Väärisgaase (VIIIA) vaadeldakse tihti omaette rühmana, sest neil ei avaldu tüüpiliste mittemetalliliste elementide omadusi. Ja kuigi mittemetallilisi ühendeid on ainult veerand perioodilisustabelis, siis on neid maakoores kõige rohkem. Maa atmosfäär koosneb lämmastikust ja hapnikust. Levinud ühendid on H2O, SiO2 ja CO2. Elusorganismides esinevad orgaanilised ained koosnevad süsinikust, vesinikust ja hapnikust. Fossiilsed kütused sisaldavad peamiselt süsinikku või orgaanilisi aineid. Vääriskivid koosnevad peamiselt mittemetallilistest elementidest: teemat süsinikust, mäekristall/ametüst ränidioksiidist. Esimesed mittemetallid, mida inimene tundma õppis olid süsinik ja väävel. Süsinik tekkis söe kujul puude põletamisel Süsiniku kaks rolli: põlemisel saadakse vajalik kõrge temperatuur ja ühtlasi võtab ta otseselt osa reaktsioonist süsinik redutseerib metalliühendist puhta metalli. Alguses saadi sedasi vaske, hilje tina pliid ja rauda. V...
vähemaktiivse metalli pinnal toimub O2 redutseerumine), kõrgem temperatuur, happeline keskkondoksüdeerijaks on H+-ioonid.2H+ + 2e- H2; erinevate ioonide olemasolu lahuses (soolad) Korrosioonikaitse: Metalli värvimine, lakkimine, õlitamine Metalli katmine korrosioonikindla metalli kihiga Elektrokeemiline kaitse (protektorkaitse)– metalli ühendamine aktiivsema metalli tükiga Inhibiitor – korrosiooni aeglustaja Metalli redutseerimine maagist: koksiga (redutseerijaks koksi põlemisel tekkiv CO) odav.Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 vesinikuga - puhaste metallide tootmisel CuO + H2 Cu + H2O aluminotermia – rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al 2Cr + Al2O3 sulandi elektrolüüs – aktiivsemate metallide tootmisel Maagi töötlemise etapid: Maagi rikastamine - lisandite eraldamine põhineb tavaliselt füüsikalistele meetoditele Särdamine – sulfiidsete maakide üleviimine oksiidideks, mida on parem redutseerida
1) Aatom-nimetatakse väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused 2) aatomi tuum-on aatomi väga väike ja tihe keskosa, mis moodustab põhilise osa aatomi massist 3) elektronkate-Elektronkate on aatomi tuuma ümbritsev elektronide pilv 4) nukleonid-on barüonid, mis koosnevad ainult u- ja d-kvarkidest ning mille isospinn on 1/2 5) prooton-on positiivse elektrilaenguga elementaarosake 6) neutron-on neutraalse elektrilaenguga elementaarosake 7) elektron-negatiivse laenguga fundamentaalne elementaarosake 8) ioon-on aatom või molekul, mis on kaotanud (või juurde saanud) ühe või mitu valentselektroni 9) katioon- positiivse laenguga ioon 10) anioon- negatiivse laenguga ioon 11) redutseerija-element mis redoksreaktsioonikäigus loovutab elektrone. 12) Oksüdeerija-on keemias aine, mis redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. 13) Redutseerimine-on re...
redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? – Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb
Metalli saamine maakidest. Väga vähe metalle leidub looduses ehedalt,enamik mineraalidena maakides- metalliühend millest seda metalli toodetakse. Metalle leidub: 1)sooladena- kloriidid, karbonaadid, sulfaadid ja sulfiidid (aktiivsed metallid). 2)oksiididena Metalli saamiseks tuleb tema ühendid redutseerida: · karbotermia-redutseerimine C või CO-ga kõrgel temperatuuril. (Fe,Zn,Pb). Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 · aluminotermia- redutseerimine Al-ga, protsessis eraldub väga palju soojust. Cr2O3+2Al(nool)2AlCr+Al2O3 ' Elektrolüüs -elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoksreaktsioon. !Kasutatakse aktiivsete metallide saamiseks nende ühenditest(Na, Ca, Mg, Al). Elektrolüüdi seade: anum mis on täidetud elektrolüüdi lahuse või sula elektrolüüdiga, sellesse on paigutatud elektroodid: katood "-"; toimub redutseerimine anood "+"; toimnub oksüdeerumine
Intensiivsem kõrgemal temperatuuril nt. metallide kuumtöötlemisel, keemiatööstusaparatuuris, automootoris, ahjudes. Elektrokeemiline korrosioon- Toimumise tingimuseks on metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega.(nt CO2) Kulgeb kahe omavahel seotud (osa)reaktsioonina, mis võivad toimuda ka metalli erinevatel pinnaosadel. Üheks osareaktsiooniks on metalli oksüdeerumine, teiseks keskkonnas leiduvate oksüdeerijate redutseerimine. Raua elektrokeemiline korrosioon- Tekib elektronide liig, korrosioon jätkub vaid siis kui olemas on oksüdeerija. Levinumaks oksüdeerijaks tavatingimustes on õhuhapnik. Happelises lahuses on peamiseks oksüdeerijaks vesinikioonid. Metallide korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid: 1. Metalli iseloom 2. Välistingimused: temperatuur elektrolüüdilahuse koostis (mida happelisem, seda kiirem), õhuhapniku juurdepääs (mida suurem, seda kiirem),
metallurgia: metallide ja sulamite tootmine metallimaakidest särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) redutserimine: metalli saamine maagis sisalduva metalliühendi redutseerimisel (aluminotermia, karbotermia) maagi rikastamine: maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikalise omaduste erinevust karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril (kõrgahju protsess reageerimine CO-ga) Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 kõrgahi: Kõrgahi on vastuvoolupõhimõttel töötav sahtahi, milles toodetakse malmi. koks: süsinikuühend eriteras: Fe ja mitmesugused legeerivad lisandid nt: Roostevaba teras (+
Raua tootmine maagist Kaevandatavas rauamaagis on rauda 25-60% 1) Rauda toodetakse rauamaagist erilistes suurtes ahjudes, mida nimetatakse kõrgahjudeks. Kõrgahjus toimub raudoksiidi redutseerimine süsinikoksiidi abil. Fe(2alla) + 3CO tuleb(temp.) 2Fe + 3CO(2alla) Kõrgahjus tekkiv raud reageerib osaliselt süsinikoksiidi, süsiniku ja teiste ainetega (räni, väävel). Seetõttu kõrgahjus ei saada puhast rauda, vaid sulamit, mida nimetatakse malmiks. Malm sisaldab 1,7-5% süsinikku ja veel teisi lisandeid. 2) Maakidest metalli tootmine on tavaliselt keerukas, mitmeetapiline protsess. Enne maagis sisalduvate ainete redutseerimist on vaja maaki sageli eelnevalt töödelda
redutseerumine, nimetatakse katoodiks, elektroodi, millel toimub oksüdeerumine, nimetatakse anoodiks. 5) 6) Maagi rikastamine: rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasutatakse enamasti ära nende ainete füüsikalliste omaduste erinevust, näiteks erinevat tihedust, märguvust või magnetilisi omadusi. 7) Metalli särdamine FeS2 + O2 = Fe2O3 + SO2 8) Aluminotermia Fe2O3 + Al = Al2O3 + Fe redutseerimine alumiiniumiga. 9) Karbotermia Fe2O3 + C = CO + Fe on redutseerimine süsiniku või süsinikuoksiidiga kõrgel temperatuuril. 10) Mis on korrosioon, võrdle keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni tingimusi? Korrosioon on metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Raua korrosioon = roostetamine. Korrosioon põhjustab metallide ülemineku püsivamasse seisundisse. Keemiline korrosioon seisneb
Redoksreaktsioonid,metallide keemilised omadused, metallide leidumine ja saamine. Materjal on õpikus lk. 1922, 2729, 3743, 4548, 151155, töövihikus lk.14 harj. 3.9 (9,10), lk. 15 harj. 4.1, lk. 2226, lk. 84, 85 harj.5.1. Tuleb teada: 1. Mis on: oksüdatsiooniaste elemendi aatomite oksüdeeruise astet iseloomustav suurus; võrdub aatomi laenguga ühendis redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, milles toimub elektronide üleminek ühtedelt osakestelt teistele; sellega kaasneb elementide oksüdatsiooniastme muutus oksüdeerumine elektronide loovutamine redokreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooiastme suurenemine redutseerumine elektronide liitumine redoksreaktsioonis; sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine oksüdeerija aine, mille osakesed liidavad elektrone redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone 2. Kuidas määrata elementide maksimaalset ja minimaalset oksüdatsiooniastet! MAX ...
seente ja vetikate poolt eritatavate ainete toimel (nt rauabakterid ja väävlibakterid) metall: lihtaine, millel on metallidele iseloomulikud omadused, keemilistes reaktsioonides käitub redutseerijana. maak: kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks aluminotermia: metallide saamine ühendist alumiiniumiga redutseerimise teel karbotermia: metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak (metallide tootmisel maagist, pärast seda viiakse läbi redutseerimine) elektrongaas: metalli kristallivõres ioone ümbritsev väga liikuvelektronide kogum. metalliline side: keemiline side metallides, tekib metalliaatomite vahel ühiste väliskihi elektronide abil
Koensüümid ja vitamiinid Ensüümide klassifikatsioon Looduses esineb tohutu hulk erinevaid ensüüme Enamikule on antud triviaalnimetused Osad triviaalnimetused viitavad katalüüsitavale reaktsioonile (trioosfosfaadi isomeraas) teised mitte (trüpsiin) Ensüümide Komisjoni (EC) poolt on välja töötatud ensüümide nimetamist ja klassifitseerimist võimaldav loogiline süsteem Ensüümi süstemaatiline nimetus baseerub katalüüsitaval reaktsioonil Biokeemias leiavad kasutamist eelkõige triviaalnimetused Ensüümi nimetus lõpeb alati sufiksiga -aas Ensüümi nimetus: substraat(+aas) või (+protsess aas) amülaas alkoholi dehüdrogenaas Ensüümide klassifitseerimine põhineb katalüüsitaval reaktsioonil ensüümid jagunevad kuude põhiklassi 1. Oksüdoreduktaasid, katalüüsivad oksüdeerumis redutseerumisreaktsioone 2. Transferaasid, katalüüsivad keemiliste gruppide ülekannet ühelt molekulilt (grupi doonor) teisele molekulile (g...
NB! Kuld ei reageeri hapnikuga 3.Metallide tootmine Kivim- enamasti mitmest mineraalist koosnev looduslik materjal Maak- kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks/ mineraalne maavara, millest on otstarbekas toota metalle Mineraal- maakoores kulgevate protsesside ning elusorganismide elutegevuse tagajärjel tekkinud kindla koostisega keemiline ühend või lihtaine Saamise protsess on endotermiline 1. Redutseerimine süsinikuga ja vingugaasiga - odavaim, kuid ei teki puhtaid metalle Fe3O4 + 4C ->t 3Fe + 4CO Fe3O4 + 4CO -> 3Fe + 4CO2 2. Redutseerimine vesinikuga - kallis, kuid saadakse väga puhtaid metalle WO3 + 3H2 ->t W +3H2o 3. Redutseerimine aktiivse metalliga, nt Al 3MnO2 + 4Al ->t 3Mn + 2Al2O3 4. Elektrolüüs-meetod, milles elektrienergia muudetakse keemiliseks energiaks. Redutseerija on elekter a) Sula elektrolüüdi elektrolüüs-saadakse puhtad metallid
b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool). CH3COOH + NaOH=CH3 COONa + H2O.
Tähtsamad sulamid: malm - Fe + üle C teras - Fe + alla C eriterased - Fe + legeerivad lisandid messing ehk valgevask - Cu + Zn pronks - Cu + Sn duralumiinium - Al + veidi Mg, Mn, Cu amalgaamid - Hg sulamid Metallide saamine Enamik metalle esineb looduses ühenditena. Kivimeid, mis sisaldavad tootmisväärses koguses metallide looduslikke ühendeid, nimetatakse maakideks. Maakide töötlemise põhilised etapid: 1. Maagi rikastamine (lisanditest puhastamine) 2. Metalli redutseerimine maagist a) koksiga: Fe2O3 + 3CO = 2Fe + 3CO2 b) vesinikuga - puhaste metallide tootmisel: CuO + H2 = Cu + H2O c) alumiiniumiga - rasksulavate metallide tootmisel Cr2O3 + 2Al = 2Cr + Al2O3 d) elektrivooluga (sulandi elektrolüüs) - aktiivsete metallide tootmisel: 2Na+ + 2Cl- = 2Na + Cl2
Elektrolüüs-elektrivoolu läbijuhtimine lahusest või sulatatud elektrolüüdist elekroodidel kulgev reaktsioon. Korrosioon- metalli hävimine keskkonna toimel. Aluminotermia-lihtainete saamine ühenditest alumiiniumiga redutseerimise teel. Karbotermia-metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temperatuuril. Särdamine-maagi kuumutamine õhuhapniku juuresolekul, et viia nendes sisaldavad ühendid üle oksiidideks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse lisanditest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. Akumulaator-korduvalt kasutatav keemiline vooluallikas (pliiaku). Keemiline vooluallikas-seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks.
saadakse enamasti koostisainete kokkusulatamisel.3. Sulamite eelisteks: Odavamad,kõvemad,tugevamad, madalama sulamistemperatuuriga,kuumakindlamad,vastupidavamad.4.Rauasulamid:nt:malm,teras,roostevabateras. Alumiiniumisulamid:nt: Duralumiinium(Al - Cu - Mg - Mn), silumiin(Al - Si).Vasesulamid:nt:pronks (Cu - Sn),melhior (Cu - Ni),messing e. valgevask(Cu - Zn),uushõbe e. alpaka(Cu - Ni - Zn).5.Karbotermia- metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil kõrgel temp.6.Aluminotermia- lihtainete(peamiselt metallide)saamine ühenditest alumiiniumiga redutseeruimise teel.7.korrosioon- metalli hävimine(oksüdeerumine)keskkonna toimel.8. Lähedaste omadustega metallide segu moodustab ühtlase sulami e. tahke lahuse (kuld-hõbe-vask jt.). Sulameid, mille koostisosad ei ole üksteises ühtlaselt jaotunud nimetatakse ebaühtlasteks sulamiteks (malm).9. Elavhõbedasulameid nimetatakse amalgaamideks.10
Kaitsevõimalused: Metalli kaitsmine emaili-,värvi-lakikihi abil, metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga. Maak-kivim või mineraal, mis on mingi lihtaine saamisel tooraineks. Maagi rikastamine-rikastamisel eraldatakse maagist suurem osa kõrvalainetest. Maagis sisalduvate ainete üksteisest eraldamine kasut. Enamasti ära nende ainete füüsikaliste omaduste erinevust. Metalli saamise 4 võimalust maagist: redutseerimine süsiniku või süsisinikoksiidiga, redutseerimine alumiiniumiga, rikastamine, särdamine. Sulam Koosneb: 1.metall+metall, 2.metall+mittemetall Eelised võrreldes lihtmetalliga: Madalam sulamistemperatuur kui seda moodus. Koostisosadel, sulam on kõvem kui tema koostisosad eraldi. Sulamid:malm, teras, eri terased, messing e. Valge vask, pronks, duralumiinium, amalgaamid(elavhõbe võib moodus. Teiste metallidega sulameid)
saadused: vesinikioonid, hapnik, ATP 2. Pimedusstaadium toimub stroomas ei vaja valgust lähteained: vesinikioonid, süsihappegaas, ATP saadus: glükoos Orgaanilised ained – pärinevad elusorganismidest Anaorgaanilised ained – mineraalset päritolu ained Fotosüntees – Valgusenergia muundub keemiliseks energiaks. Oksüdeerumine – Energia vabaneb. Redutseerimine – Energia salvestub. Vabanenud energiat saab organismis transportida ja talletada ATP abil. *ATP on LÜHIEALINE molekul. Energiat vahendab ATP. ATP – Makroergiline ühend, ta salvestab ja kannab energiat edasi. ATP saab loovutada ühe fosfaatrühma loovutada: 1. ATPst saab ADP (adenosiindifosfaat) 2. energia vabaneb
1.Selgita mõisted. Redutseerija-loovutab elektrone. Oksüdeerija-redoksreaktsiooni käigus liidab endaga elektrone. Oksüdeerumine-aine loovutab elektrone ehk oksüdeerub. Redutseerimine-elektronide liitmisprotsess Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Aluminotermia-oksiidist vaba metalli saamine alumiiniumi- ja oksiidipulbri segu süütamise teel. Akumulaator-aku, energia salvestamise seade Karbotermia-kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Särdamine-metalliühendi üleviimine oksiidiks kuumutamisel õhuhapniku juuresolekul Keemiline vooluallikas-elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Maagi rikastamine-maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2.Võrrelge keemilise ja elektrokeemilise korrosiooni toimumise tingimusi. Keemiline- kuivades gaasides ja vedelikes, mis ei juhi elektrivoolu
abiks.pri.ee Aluminotermia meetod, kus metalli redutseerimisel ühenditest kasutatakse redutseerijana alumiiniumi Duralumiinium koosneb alumiiniumist, vasest ja mangaanist on alumiiniumist veidi raskem, kuid vastupidav nagu teras Elektrokeemiline toimuvad redoksreaktsioonid metalli pinnal olevas elektrolüüdi korrosioon lahuses. Elektrolüüs metalli redutseerimine ühenditest elektrivoolu abil Keemiline korrosioon toimub eelkõige kuivade gaasiliste ainete reageerimisel metalliga. Intensiivsemalt kulgeb see kõrgemal temperatuuril. Keemilise korrosiooni korral reageerivad metalli aatomid oksüdeeriva aine molekulidega otseselt. Keemiline vooluallikas seade, milles keemilisel reaktsioonil vabanev energia muudetakse
Korrosioon-metallide hävimine ümbritseva keskkonna toimel. Redoksprotsess,milles metallid oksüdeeruvad ümritsevas keskkonnas Leiduvate oksüdeerijate toimel. Keemiline korrusioon- metalli vahetu keemiline reaksioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga.nt.metalli reag .(hapnik,kloor) või (bensiin,õli). Intensiivsemalt toimub kõrgemal temp. Elektrokeemiline korrusioon-toimub ka tavatingimustes.Toimub, kui metal Puutub kokku elektrolüüdilahusega. Elektrokeemiline reaks. Kulgeb kahe omava hel seotud reaktsioonina,mis vqivad toimuda metalli erinevatel pinnaosadel. Levinumaks oksüdeerijaks tavaingimustes on õhuhapnik;hapniku redutseerimisel vesilahuses tekivad hüdroksiidioonid. Vesi sisaldamb mõnevõrra lahustunud hapnikku. Happelises lahused on peamiseks oksüdeerijaks vesinikkloriid Korrosiooni kiirust mõjutavad tegurid Metallic iseloomust,välistingimustest-temp,elektrplüüdilahuse koostis,õhuhapniku juuredepääs,metallic lisanditest jm.mida kiire...
vedelikku aniliini Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist On aromaatne amiin, mille molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast Joonistel on näha tasapinnalist sruktuur valemit (joon 1.1) molekulaarvalem (joon 1.2) Joonis 1.2 Joonis 1.1 Saamine Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises: C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Teine võimalus on redutseerimine nitrobenseenist kuumutamisel malmilaastutega ja vähese koguse soolhappega: 4C6H5NO2+9Fe+4H2O= 4C6H5NH2+3Fe3O4 Füüsikalised omadused Aniliin on vees raskesti lahustuv (3,6g/100cm3)
sisalduvad vähemakt lisandid4)metalli kontakt vähemakt metaga Tõrje :M-i isoleerimine väliskk'st kaitsekihiga 1)m'i kaitsmine emaili-värvi-või lakikihi abil 2)m'i kaitsmine korrokindlamast m'st kaitsekihiga 3)katmine õhukese tina/tsingikihiga. Looduses 1)soolad2)oksiidsed mineraalid3)sulfiididena mineraalid&ühendi valem oks- al2o3,fe2o3,fe3o4,sno2,mno2 sulfiid-pbs,zns,fes2,cu2s,hgs kloriid-nacl,kcl karbo/sulfaat- mgco3,caco3,caso4,baso4 Karbotermia on kõrgel temperatuuril metalli redutseerimine maagist süsiniku või süsinikoksiidi abil. Fe2o3+cofe+co2 Alumiiniumoksiidi tekkimisel vabaneb palju soojust ja väljatõrjutud metall sulab 2Al + Cr2 O3 = Al2 O3 + 2Cr 2 Al + Fe2 O3 = Al2 O3 + 2Fe Aluminotermiat kasutatakse rasksulavate metallide (Cr, Mn jt.) tootmisel ning termiitkeevitusel Maagi töötlemine 1)rikastamine 2)särdamine (O2 tekivad m-oxid)3)redutseerimine Elektrolüüs - Elektrolüütide lahustes ja sulatistes, elektrivoolu toimel kulgev redoksprotsess.
metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi
metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine kullaliivast), 2) särdamine (kuumutamine õhuhapniku juuresolekul ühenditest saadakse oksiidid), 3) redutseerimine (kasutatakse C, CO2, H2, aktiivsemaid metalle Al, Mg, Na). · Aluminotermia meetod, kus metallide redutseerimiseks ühenditest kasutatakse alumiiniumit. Näiteks: Cr2O3 + 2Al Al2O3 + 2Cr. · Raua saamine redutseerimine CO-ga. Fe2O3 + 3CO 2Fe + 3CO2 => Saadakse malm (süsiniku sisaldus rauas 2-5%). · Teras rauale viiakse sisse vajalikud lisandid (peamiselt teised metallid), mis parandavad tema omadusi
Primaarsete amiinide määramine; Benseeni keemilised om; Paratsetamool; Ftaalhappe; Atsetüülsalitsüül happe valem, füs.om ja kas-ne; Tümooli valem ja midagi veel...; Ketoonide kem.om Karboksüülhapete kem.om. tümooli valem , füüs.om+kasutamine, ftaalhape valem, füüs ja keem.om, võrrnaditest olid: pikriinhaooe saamine, fenooli sulfoneerimine, nitrobenseeni redutseerimine, etüülbenseeni nitreerimine, benseensulfoonhappe hüdrolüüs, klorobenseen + naatriumhüdroksiid
Mool on ainehulga ühik, milles on 6,02x10²³ osakest Lihtaine on aine, mis koosneb ühe aine molekulidest. Liitaine on aine, mis koosneb kahe või enama aine molekulidest Hüdrogeenimine on reaktsioon, kus toimub H liitmine. Hape on aine, mis annab lahusesse vesinikioone Alus on aine, mis annab lahusesse hüdroksiidioone Tugev elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ainult ioonidena Nõrk elektrolüüt on aine, mis esineb vesilahuses ioonide ja molekulidena Redutseerimine on protsess, milles liidetakse elektrone Oksüdeerumine on protses, milles loovutatakse elektrone Valgud on polüpeptiidid Rasvad on triglütseriinid/ester Seep on rasvhappe sool Bensiin on süsivesinike segu Sahhariidid on polühüdroksükarbonüülühendid Keemilistes sidemete tekkel energia eraldub Pöörduva reaktsiooni tasakaal nihkub lähteainete lisamisel saaduste suunas Reaktsiooni kiirus lähteainete kontsentratsiooni suurendamisel kasvab Tahke joodi (I) aurustumisel katkeb mol...
9. Kristallhüdraadi ülesanne. 10. Mittemetallide üldomaduste võrdus metallidega. 1.Korrosioon-metalli hävimine keskkonna toimel Kaitse : 1) metalli isoleerimine väliskeskkonast kaitsekihiga 2) metalli kaitsmine emaili-, värvi- või lakikihi abil 3) metalli kaitsmine korrosioonikindlamast metallist kaitsekihiga 2. Keemiline korrosioon on metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnas leiduva oksüdeerijaga. 3. 1) redutseerimine CO või C-ga Maagi redutseerimist kõrgel temp süsinikuga nim karbotermiaks 2)redutseerimine alumiiniumiga Sellist tootmisviisi nim aluminotermiaks. Raua tootmine: 1) kaevandatud rauamaak peenestatakse 2) viiakse kõrgahju koos kivisöe ja lubjaliivaga. Segule juhitakse 900 kraadine kuum õhk 3) kõrgahjus tekib kõrvalsaadusena nn rabu ja sulametall(malm)tuleb alt välja 4
Metallide keemilised omadused Metallid reageerivad hapetega väga erineva aktiivsusega. Cu+HNO^3=CuNO^3+H^2O Kui veega reageerivad I A ja II A metallid, siis tekib hüdroksiid. Kui reageerivad teised metallid (alumiiniumist-kaadiumini), siis tekib oksiid ja vesinik. Kui reageerivad metallid (nikklist rauani), siis reaktsiooni ei toimu. Metallide keemilised omadused Metallide reageerimine sooladega Metalli ja soola vaheline reaktsioon toimub, siis kui eraldi ...
Vabametallina kulda ja plaatina ning rauda (ka vahel meteoriidis). Fe,Al,Zn leidub põhiloiselt oksiididena. Pliid ja siirdemetalli-sulfiididena Leelismetalle e. IA rühma met. Kloriidiena Leelismuldmetall e. IIA karbonaatidena Metallide tootmisskeem: MaakrikastumineRikastatud maakSärdamineMetalli oksiidredutseerumine e. TaandamineMetall Rikastamine-maagist ebavajaliku välja sorteerimine Särdamine- kuumutamine(põletamine hapniku vooluga, saadakse oskiid) Metalli redutseerimine kõrgel temperatuuril Katoodil toimub katioonide redutseerimine Anoodil anioonid osküdeerumine N: katoodil: Na+1eNa Anoodil: 2Cl-2eCl2' 2NaCl2Na+Cl2 Vesilahuste korral: aktiivsete ja kesk. Aktiivsusega met. Kas redutseeriv katoodi vesi või vesinikioon kuna vajalik elektronipinge on madalam Kui happeanioon sisaldab hapniku toimub vesilahuse korral, anoodi vee oksüdeerumine. N=m/M n=V/22,4dm3/mol m=n*M
Aniliini omakorda toodetakse klorobenseenist või nitrobenseenist. Aminobenseen on aromaatne amiin. Aniliini molekul kujutab endast benseeni, kus üks vesiniku aatom on asendatud amiinorühmaga. Ehitus Aniliin koosneb benseeni rõngast ja aminorühmast nagu on näha tasapinnalisel sruktuur valemil (joon 1.1) ja molekulaarvalemil (joon 1.2) Joonis 1.1 Joonis 1.2 Saamine Aniliini saamise võimalusi on rohkem kui üks. Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist. Sellist saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises. C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Niimoodi saadi esimest korda aniliini. Mõjutades nitrobenseenile ammoniumsulfiidiga, ta sa aniliini: C6H5NO2 + 3(NH4)2S C6H5NH2 + 6NH3 + 3S + 2H2O Teine võimalus on redutseerimine nitrobenseenist kuumutamisel malmilaastutega ja vähese
Vähemakt. Oksiidide või sulfiid mineraalidena. Ehedana leidub väheseid metalle. Üks levinumaid metalli saamise viise on karbotemia- metallis saamine metallühendi redutseerimisel süsiniku või süsinik oksiidiga kõrgel tempil. Elektrolüüs on elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis elektrivoolu toimel kulgev redoks reaks. Elektrolüüs kulgeb elektrienergia arvel. Selle korral toim oks ja reds eraldi elektroodidel. Elektroodi millel toim redutseerimine on aktood ja mille oks on anood. Selle käigus läbib sade elektrivool- välisahelad liiguvad elektronid, lahuses liiguvad elektronid, lahuses ioonid(aniooni anoodi ja katioonid katoodi suunas).Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Varieerides sulamite koositit , on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad
kaaliumkloraat jne. · Redutseerija aine, mille osakesed loovutavad elektrone (ise oksüdeerudes). Tähtsamad redutseerijad on vesinik, metallid, süsinik, süsinikoksiid, sulfiidioonid jt. · Redoksreaktsioon keemiline reaktsioon, millega kaasneb elektronide üleminek ja elementide oksüdatsiooniastme muutus. · Oksüdeerumine elekronide loovutamine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonides, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme suurenemine. · Redutseerimine elektronide liitumine redoksreaktsioonis, sellele vastab elemendi oksüdatsiooniastme vähenemine. · Oksüdatsiooniaste arvutuslik suurus, mis näitab elemendi oksüdeerumise astet ühendis. Võrdub elemendi laenguga ühendis eeldusel, et ühend on iooniline. · Metallide korrosiooniks nim metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel.
oksüdeerumine elektronide loovutamine redoksreaktsioonis, elemendi o-a suurenemine redutseerumine elektronide liitmine redoksreaktsioonis, elemendi o-a vähenemine sulam mitmest metallist või metallist ja mittemetallist koosnev metalliliste omadustega materjal, saadakse koostisainete kokkusulatamisel maak maavara, mida on võimalik kasutada metallide või teiste ainete tootmiseks alumiinotermia maagist metalli kättesaamine aktiivsema metalli abil karbotermia metalli redutseerimine maagist C või C-ühendi abil kõrgel temp.-il korrosioon metalli hävimine ümbritseva keskkonna toimel protektor kaitstav metallese pannakse kontakti juhtme abil aktiivsema metalliga elektrolüüs metalli tootmine elektri abil, lagunemisreaktsioon katood elektrood, millel toimub redutseerumisreaktsioon anood elektrood, millel toimub oksüdeerumisreaktsioon keemiline vooluallikas seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks
METALLIDE SAAMINE MAAKIDEST Maak→rikastatud maak→metallioksiid→metall Kogu protsess on väga energiamahukas. Ühendis sidemete lõhkumiseks tuleb kulutada Energiat. 1. Maagi rikastamine: maak vabastatakse kõrvalainetest kasutades füüsikaliste omaduste erinevust. 2. Särdamine: mitteoksiidsete maakide kuumutamine õhu juuresolekul, et saada oksiidne maak. 2PbS+3O2=2PbO+2SO2 3. Metalli redutseerimine metallioksiidist: Redutseerijana kasutatakse: a) koksi (C) (kõige odavam) Fe3O4+4C=3Fe+4CO b) süsinikmonooksiidi (CO), mis tekib ka koksi kasutamisel Fe2O3+3CO=2Fe+3CO2 c) vesinikku (väga puhaste metallide saamiseks) CuO+H2=Cu+H2O d) alumiiniumi (aluminotermia), kui on metalli vaja toota rasksulavast maagist Cr2O3+2Al=2Cr+Al2O3 Aktiivseid metalle saadakse sulandite elektrolüüsil: Sulatatud keedusoolast elektrivoolu läbijuhtimisel saadakse Na:
Keemia kontrolltöö(151-200) Metallide hävimist ümbritseva keskkonna toimel nim. korrosiooniks.(al,zn,cr suhteliselt korrosioonikindlad kuna moodustavad enda kihile õhukese oksiidikihi, mis kaitseb neid edasise korrosiooni eest.) Korrosioon on redoksprotsess, milles metallid oksüdeeruvad. Korrosioon toimub sellepärast, et metallid liiguvad tagasi püsivamasse olekusse. Keemiline korrosioon metalli vahetu keemiline reaktsioon keskkonnad leiduva oksüdeerijaga.(N: metall + kuiv gaas) Elektrokeemiline korrosioon-metalli kokkupuude elektrolüüdilahusega,reaktsioon kulgeb kahe omavahel seotud reaktsioonina.[metall oksüdeerub,keskk. Oksüdeerijad redutseeruvad](veekiht metallil,puhas õhk). Metallide korrosiooni kiirendavad tegurid : · Metalli iseloom,välisting.(temp,õhuhapniku juurdepääsust,metallis olevatest lisanditest jne.) · Metall mis sisaldab lisandina vähemaaktiiivseid lisand...
Alkaanid Tekkeviisid: Alkeenide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine Alküünide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide hüdrogeenimine detsükliseerimisel Kõrgemate süsivesinike lagunemine Alkoholide retutseerimine vesinikuga Aldehüüdi katalüütiline redutseerimine Keemilised omadused: Täielik oksüdatsioon Oksüdatsioon alkoholi tekkega Oksüdatsioon adlehüüdi tekkega Täielik lagunemine Dehüdrogeenimine Dehüdrogeenimine (tsükli teke) Asendusreaktsioon halogeeniga (järkudes) Kõrgemate alkaanide lagunemine madalamateks Isomerisatsioon Alkeenid Tekkeviisid: Alkaanide hüdrogeenimine Tsükloalkaanide detsükliseerimine Alküünide hüdrogeenimine Alkadieenide hüdrogeenimine
(kalurid, käsitöölised), + 17. saj. lõpus vanausulised soomlased (Harjus ca 20%), Põltsamaa, Tartu ümbrus; põgenesid nekrutikohustuste eest; Rootsi kuningad kehtestasid rootsi (ja soome) talupoegadele suuremad õigused lätlased 1695.a. maarahvast < 350 000 NB! 1695.-1697.a. nn Suur nälg, suri ca 20%. Rootsi riigivõim ja balti aadel Reduktsioon ehk mõisate tagastamine, redutseerimine Karl XI 1672.a. troonile tulles tühi riigikassa, olukorrast väljapääsuna nägi võimalust "kingitud maade" tagasivõtmist ehk algas reduktsioon, aadlike tugev vastuseis (majanduslikud huvid, õiguste rikkumine), hoogustus rüütelkonna tegevus reduktsiooni alla loeti esmalt vaid Rootsi kuningate kingitud maad (st mitte varem kingitud) mõisate tagastamise järel
jaotuvad oksüdeerumius- ja redutseerumisreaktsioonid erinevate metallide vahel: aktiivsem metall(protektor) oksüdeerub ja läheb ioonidena pinnasesse või merevette. Vabanenud elektronid liiguvad juhtme kaudu kaitstavale metallseadele, millel kulgeb redutseerimisreaktsioon. Elektrokeemiline kaitse toimib kuni protektori täieliku oksüdeerumiseni. 3. Metalli tootmine energia kulub, osake oksüdeerub, metalliioon liidab elektrone 1. Raua(malmi) saaminekõrgahju protsessis = raua redutseerimine Fe 23+O3 + 3CO -> 2Fe + 3CO2 2. Aluminotermia alumiinium on aktiivne metall ja vähemaktiivsetest (kuumutamisel) tõrjub teise välja. Cr2O3 + 2Al ->t Al2O3 + 2Cr 3. Särdamine (tootmise üks etapp) enamasti sulfiidsed maagid kuumutatakse hapnikuga, viiakse metall oksiidiks ja eraldub SO2. 2PbS + 3O2 -> 2PbO + 2SO2 4. Elektrolüüs elektrivool juhitakse läbi, asi laguneb ära ja metall tuleb välja. 2Al 2O3 ->elektrol. 4Al + 3O2 5
Laktoos (piimasuhkur) 3) polüsahhariidid on kõrgemolekulaarsed ühendid, milles on omavahel seotud väga palju monosahhariidide jääke - [C6H10O5]n- tärklis, tselluloos, glükogeen Tsüklilise sisemolekulaarse poolatsetaali teke: Glükoosi keemilised omadused: 1. oksüdeerimine (hõbepeegli reaktsioon) C5H11- CHO + Ag2O C5H11O5COOH + 2Ag Glükoonhape 2. redutseerimine (+H2) C5H11O5CHO + H2 CH2OH(CHOH)4CH2OH Sonbiit 3. käärimine a) alkoholikäärimine C6H12O6 2C2H5OH + 2CO2 kõik alkohoolsed joogid Etanool b) piimhappeline käärimine C6H12O6 2C6H6O3 Piimhape CH3CH(OH)COOH 4. Molekulisisene poolatsetaali tekkimine: Glükoosi ahelvormist tekib kas - või - glükoos 5
SOOLAD Soolaeks nimetatakse liitaineid, mis koosnevad metallist ja happe jäägist. Metalli ioonidest ja happejäägist ioonideks metall on + (katioon) ja on anioon. Näiteks Al2(SO4)3 on AL Metall ja SO4 on Happejääk anioon Soolade nimed pannakse happejäägi ioonide järgi HNO3 NO3 Nitraat ioon Sool ja nitraat Kui soola koostises on muutuva oksuldatsiooniastmega metall siis öeldakse OKA sisse. (muutuad metallid on : raud, tina, vask, kroom) Mõisted: 1. Aluselised oksiidid Alusele vastav oksiid 2. Anioon Negatiivse laenguga ioon 3.Hape Aine mis annab lahusesse vesinikioone 4.Sool Kristalne aine, mis koosneb (aluse) katioonidest ja (happe) anioonidest 5.Redutseerimine Elektronide liitmine. 6.Oksüdeerimine elektronide loovutamine, sellele vastab elemendi oksüdatsiooni astme suurenemine 7. Leelis Vees lahustuv tugev alus (hüdroksiid) Soolade Füüsi...
– Kõverus • Kõrvalekalle pikisuunast – Seenkahjustused • Puidusinavus ja mädanemine – Muud puidurikked • Vaigupesad, mõlud, tehnilised vigastused jne Ettevalmistus palgi lahtisaagimiseks • Sorteerimine – puuliigi, jämeduse ja kvaliteedi järgi • Metalli otsimine – aja jooksul kasvavatesse puudesse sattunud metallitükid • Mõõtmine – õige kliendi leidmiseks ja puu sorteerimiseks • Redutseerimine – tüüakuse kõrvaldamine • Koorimine – lahtisaagimise kergendamiseks ja koorega oleva prügi eemaldamiseks(koore peal olev muld, liiv, lumi jne) • Pööramine – palgid liiguvad ühes pikisuunas ladvaots ees Palkide lahtisaagimise viisid Meetodid • Lahtisaagimine lihtlõikusega • Lahtisaagimine ringmeetodil • Lahtisaagimine sektor- ja pruss- segmentmeetodil Puidu lõpptöötlemine • Otsamine
METALLIDE SAAMINE. Üle 80% kõikidest elementidest on metallid. Mõned neist, näiteks kuld ja plaatina esinevad looduses ehedana, enamik metalle on looduses aga ühenditena. Looduslikud mineraalse tooraine mitmesuguseid liike, mis kõlbavad vabade metallide saamiseks tööstuslikus mastaabis, nimetatakse maakideks. Metallide saamiseks maakidest on mitu meetodit. Tähtsama neist on : 1) Metallide oksiidide redutseerimine söe või süsinikoksiidi abil. Raua tootmine oksiididest põhineb näiteks süsinikoksiidiga redutseerimise reaktsioonil. Fe2 O 3+3 CO=2 Fe+3 Co2 2) Metallide oksiidide redutseerimine aktiivsemate metallidega. Seda meetodit nimetatakse metallotermiaks. Tänapäeval kasutatakse metallotermiat peamiselt raskesti sulavate metallide saamisel. Näiteks tekib kroom (III) oksiidi ja alumiiniumi segu kuumutamisel: Cr 2 O 3 +2 Al= Al 2 O 3 +2 Cr
Kordamisküsimused /Aldehüüdid. Ketoonid/ 1) Osata koostada aldehüüdide ja ketoonide tasapinnalisi struktuurvalemeid, lihtsustatud struktuurvalemeid, molekulvalemeid ja graafilisi kujutisi. 1) Osata nimetada aldehüüde ja ketoone. 2) Aldehüüdide ja ketoonide keemilised omadused: a) etanaali hõbepeeglireaktsioon CH3-C=O-H +Ag2O = CH3-C=O-OH +2Ag b) propanaali redutseerimine CH3-CH2- C=O + H2 = CH3-CH2-CH2-OH c) butanaal + etanool CH3-CH2-CH2- C=O + CH3-OH = CH3-CH2-CH2- C-OH-CH3O 3) Aldehüüdide ja ketoonide saamine. ☺Näide: a) 2-butanooli oksüdatsioon b) 1-propanooli oksüdatsioon ☺Näide Kirjuta üks võimalus võrrandina, kuidas saada a) heksanaali b)2-heksanooni 5) Metanaal ehk formaldehüüd (saamine, füüsikalised omadused, kasutamine)
1. hapnikkonvertereis 2. martäänmeetodil 3. elekterräbuümbersulatusel 4. elektriahjudes 8. (Points: 2.5) Kõige tootlikumaks terase saamise meetodiks on 1. martäänmeetod 2. bessemermeetod 3. elektrikaarmeetod 4. hapnikkonvertermeetod 9. (Points: 2.5) Süsinikusisaldus malmis on 1. 1,8% 2. 4,0% 3. 10% 4. 15% 10. (Points: 2.5) Malmi tootmisel kasutatav meetod on 1. pürometallurgia 2. pulbermetallurgia 3. hüdrometallurgia 4. elektrometallurgia 11. (Points: 2.5) Malmi otsene redutseerimine toimub temperatuuril 1. 600...800 ºC 2. 900...1100 ºC 3. < 1000 ºC 4. > 1000 ºC 12. (Points: 2.5) Kloori kasutatakse 1. Ti ja Mg 2. Al 3. terase 4. Cu tootmisel 13. (Points: 2.5) Titaani saamisel titaantetrakloriidi TiCl4 redutseerimine tehakse 1. räniga 2. magneesiumiga 3. süsinikuga 4. süsinikdioksiidiga 14. (Points: 2.5) Al tootmisel kasutatakse elektrolüüdina 1. Al2O3 lahust krüoliidis 2. Al vesilahust 3. Al2O3 4. Al(OH)3 15. (Points: 2
Aniliini tehakse kindlaks kloorlubjaga, tekib lilla värvusega ühend. Fenüülamiin on lähteaineks aniliinvärvainete (riidevärvid), ravimite (streptotsiid), lõhkeainete, fotoilmutite, plastmasside, raketikütuste ja lakkide valmistamisel. Lõhnalt meenutab aniliin roiskunud kala. Aniliin on oluline keemiatööstuses. Tänapäeval toodetakse maailmas üle miljoni tonni aniliini aastas.. Aniliini saamise võimalusi on rohkem kui üks. Esimene saamisviis on redutseerimine nitrobenseenist. Sellise saamisviisi töötas 1842. aastal välja Vene keemik Nikolai Zinin, seepärast kutsutakse seda aniliini saamisreaktsiooni ka Zinini reaktsiooniks. Zinini reaktsioon seisneb nitrobenseeni redutseerimises. C6H5NO2+6H= C6H5NH2+2 H2O Niimoodi saadi esimest korda aniliini. Mõjutades nitrobenseeni ammoniumsulfiidiga, sai ta aniliini: C6H5NO2 + 3(NH4)2S → C6H5NH2 + 6NH3 + 3S + 2H2O
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
