Peaminister Andrus Ansip Rahandusminister Ivari Padar Justiitsminister Rein Lang Rahvastikuminister Urve Palo Sotsiaalminister Maret Maripuu Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Välisminister Urmas Paet Haridus- ja teadusminister Põllumajandusminister Tõnis Lukas Helir-Valdor Seeder Kaitseminister Jaak Aaviksoo Regionaalminister Siim-Valmar Kiisler Keskkonnaminister Jaanus Tamkivi Siseminister Jüri Pihl Kultuuriminister Laine Jänes
Peaminister Andrus Ansip Haridus ja teadus minister Jaak Aaviksoo Justiitsminister Hanno Pevkur Kaitseminister Urmas Reinsalu Keskkonnaminister Keit Penttus-Rosimannus Kultuuriminister Rein Lang Majandus ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister - Helir-Valdor Seeder Rahandusminister Jürgen Ligi Regionaalminister Siim Valmar Kiisler Siseminister Ken-Marti Vaher Sotsiaalminister Taavi Rõivas Välisminiser Urmas Paet Euroopa Parlamendi president Martin Schluz Euroopa Ülemkogu eesistuja Herman Van Rompuy Euroopa Komisjoni president José Manuel Barroso Euroopa Komisjoni asepresidendina töötab Siim Kallas. Eestil on Euroopa Parlamendis (2009-2014)kuus esindajat: Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast Ivari Padar Keskerakonnast Vilja Savisaar ja Siiri Oviir Reformierakonnast Kristiina Ojuland Isamaaliidust Tunne Kelam üksikkandidaat Indrek Tarand
EESTI VABARIIGI VALITSUS 2015 https://valitsus.ee/ STENBOCKI MAJA - EHITATUD 1787. AASTAL KOHTUHOONEKS Valitsuse prioriteetideks on lastega perede toimetuleku parandamine, laste sündi toetava keskkonna edasiarendamine Eesti julgeoleku tugevdamine madalapalgaliste toimetuleku suurendamine majanduskasvu edendamine ja tööjõumaksude vähendamine riigi ja kohaliku halduse reform ning ääremaastumise leevendamine ESMASED EESMÄRGID JA TEGEVUSED Eesti Reformierakonda kuuluv Taavi Rõivas juhib Eesti Vabariigi Valitsust alates 26. märtsist 2014. Taavi Rõivase teine valitsus astus ametisse 9. aprillil 2015. aastal PEAMINISTER TAAVI RÕIVAS Arto Aas on Eesti Vabariigi riigihalduse minister alates 9.aprillist 2015. Ta kuulub Reformierakonda. RIIGIHALDUSE MINISTER ARTO AAS Urmas Kruuse on Eesti Vabariigi maaeluminister alates 9. aprillist 2015. Ta kuulub Eesti Reformierakonda. MAAELUMINISTER URMAS KRU...
Eesti ministrid 2014 2014 aasta seisuga on Eesti ministrid järgmised: · Andrus Ansip Peaminister · Jaak Aaviksoo Haridus ja teadusminister · Hanno Pevkur Justiitsminister · Urmas Reinsalu Kaitseminister · Keit PentusRosimannus Keskkonnaminister · Urve Tiidus Kultuuriminister · Juhan Parts Majandus ja kommunikatsiooniminister · HelirValdor Seeder Põllumajandusminister · Jürgen Ligi Rahandusminister · Siim Kiisler Regionaalminister · KenMarti Vaher Siseminister
Eesti valitsus Eesti Vabariigi Valitsus ehk Vabariigi Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seaduste alusel. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu.Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada ametisse ministreid, kes ei juhi ministeeriumi ja kelle ülesanded määrab kindlaks peaminister oma korraldusega, mis tehakse teatavaks valitsuse istungil. Nende ministrite kulutused kaetakse Riigikantselei eelarves eraldi selleks ettenähtud vahenditest. Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme. Vabariigi Valitsuse nimetab ametisse president 3 päeva jooksul pärast seda, kui Riigikogult valitsuse moodustamiseks volituse saanud või Riigikogu poolt üles seatud peaministrikandidaat on esitanud talle valitsuse koosseisu. Ministri nimetab ametisse president peaministrilt sellekohase ettepaneku saamisest 3 päeva jooksul. Valitsus ...
Tõnis Lukas haridus ja teadusminister Valitsemisalas on riigi haridus-, teadus-, noorte- ja keelepoliitika kavandamine ning sellega seonduvalt alus-, põhi-, üldkesk-, kutsekesk-, kõrg-, huvi- ning täiskasvanuhariduse, teadus- ja arendustegevuse, noorsootöö ja erinoorsootöö valdkondade korraldamine ning vastavate õigusaktide eelnõude koostamine. Rein Lang justiitsminister Valitsemisalas on õigusloome koordineerimine, õigusaktide süstematiseerimine, esimese ja teise astme kohtute, prokuratuuri, vanglate, notarite ametitegevuse ja õigusteenuse korraldamine ning õigusloome ministeeriumi pädevuse kohaselt, samuti välisriigi kodaniku või kodakondsuseta isiku välisriigile väljaandmise otsustamine ja andmekaitsealased küsimused. Valitsemisalas on Andmekaitse Inspektsioon. Jaak Aaviksoo kaitseminister Valitsemisalas on riigikaitse korraldamine ja seoses sellega ettepan...
· Peaminister: Andrus Ansip (REF) · Põllumajandusm.: Helir-Valdor Seeder (IRL) · Haridus ja teadusminister: Tõnis Lukas (IRL) · Rahandusminister: Jürgen Ligi (REF) · Justiitsminister: Rein Lang (REF) · Regionaalminister: Siim-Valmar Kiisler* (IRL) · Kaitseminister: Jaak Aaviksoo (IRL) · Siseminister: Marko Pomerants (IRL) · Keskkonnaminister: Jaanus Tamkivi (REF) · Sotsiaalminister: Hanno Pevkur (REF) · Kultuuriminister: Laine Jänes (REF) · Välisminister: Urmas Paet (REF) · Majandus ja kommunikatsiooniminister: Juhan Parts (IRL) Valitsus: Täidesaatva võimu organ. Koosneb peaministrist ja 12 ministrist · Stenbocki maja Toompeal. Rahukohtu 3. Endine kohtuhoone, ehitas krahv Stenbock. Valitsuse residents alates sügises 2000. · 44 valitsus...
TÄIDESAATEV VÕIM. VALITSUS *Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise- ja välispoliitikat. *Valitsust juhib peaminister(Andrus Ansip) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevad valdkondi valitsevad ministrid: Majandusminister: Juhan Parts Justiitsminister: Kristen Michal Kaitseminister: Urmas Reinsalu(IRL esimees) Keskkonnaminister: Keit Pentus-Rosimannus Kultuuriminister: Rein Lang ( Reform) Haridus- ja teadusminister: Jaak Aaviksoo (IRL) Põllumajandusminister: Helir-Valdor Seeder (IRL) Rahandusminister: Jürgen Ligi (reform) Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Ken- Marti Vaher (IRL) Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet
Eesti ministrid Peaminister: Andrus Ansip Keskonnaminister: Jaanus Tammkivi Haridus ja teadus minister: Tõnis Lukas Kaitseminister: Jaak Aaviksoo Justiitsminister: Rein lang Kultuuriminister: Laine Jänes Majandusminister: Juhan Parts Põllumajandus minister: Helir-Valdor Seeder Rahandusminister: Jürgen Ligi Regionaalminister: Siim Valmar Kiisler Siseminister: Marko Pomerants Sotsiaalminister: Hanno Pevkur Välisminister: Urmas Paet Rahvusvahelised organisatsioonid ÜRO- (Ühinenud Rahvaste Organisatsioon) on 26. juunil 1945. aastal San Franciscos loodud 51 riigi poolt moodustatud rahvusvaheline organisatsioon. Liikmesriike on 192. ÜRO peasekretär on Ban Ki-moon. Eustis ühines ÜRO-ga 17. septembril 1991 . Ban Ki-moon FAO...
Sotsiaaldemokraatlik erakond (SDE) Moodustamise aeg · Sotsiaaldemokraatlik liikumine sündis 1905. aastal. · 1990 asutati sotsiaaldemokraatlik erakond Liikmed · Juhatus · Volikogu · Piirkondade esimehed Programm · Kuulub vasakpoolsete parteide hulka · Erakonna eesmärk · Mission · Väärtused Aktiivsus poliitikas · Kohti riigikogus 15 · Liikmete arv 6007 · Koalitsioonis · Viis ministrit · Üks Europarlamendis SDE ministrid · Jevgeni Ossinovski (tervise- ja tööminister) · Andres Anvelt (siseminister) · Sven Mikser(välisminister) · Urve Palo (ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister) · Indrek Saar (kultuuriminister SDE Euroopa Parlamendis · Marju Lauristin Sümbolika · Punane roos Aitäh kuulamast!
Ministrite voolavus ja valitsuste kestvus Ministrite voolavus peegeldab valitsuses toimuvaid muudatusi, kajastades ka valitsuse stabiilsust. Muudatused on sama olulised valitsuse stabiilsuse indikaatorid kui valitsuse kestvus. Verevahetuse hüpotees väidab, et valitsuses tehtavad muudatused suurendavad valitsuse kestvust, võimaldab sel tulemusrikkamalt tegutseda. Valitsus allub ühiskonnas toimuvatele muutustele ja muutub koos ühiskonnaga. Ajaliselt on püsivam see valitsus, kus on suurem ministrite voolavus. Alternatiivhüpotees, aga väidab, et ministrite voolavus väljendab poliitilist ebastabiilsust ja ministrite võimet mitte teha koostööd. Selle hüpoteesi kohaselt peegeldab ministrite voolavus valitsusesiseseid vastuolusid. Vaadeldes erinevate riikide ministrite voolavust, saame kindlaks teha kumb hüpotees peab paika. Ministrite voolavuse juures mängib olulist rolli ametist lahkunud ministrite tegevusvaldkond. Kuna ministrikohtade kaudu...
Vabariigi valitsus Referaat Koostaja Juss Kärner 9. klass 2008/2009õa Sisukord 1. Sissejuhatus lk2 2. Vabariigi Valitsus lk3 2.1 Ministeeriumid lk4 2.2 Ministeeriumite moodustamine lk5 2.3 Eesti Vabariigi Ministrid lk6 2.4 Valitsuse moodustamine lk7 2.5 Riigikantselei lk8 3. Põhiseadus lk912 4. Kokkuvõte lk13 5. Kasutatud kirjandus lk14
Seitse põhiseaduslikku institutsiooni Eestis 1. Seadusandlik võim kuulub Riigikogule. Seda juhib esimees Ene Ergma. 2. Eesti riigipea on president Toomas Hendrik Ilves. 3. Täidesaatev riigivõim kuulub valitsusele. Seda juhib peaminister Andrus Ansip. 4. Õigust mõistab ainult kohus. Kõrgeim kohus on Riigikohus. Selle esimees on praegu Märt Rask. 5. Raha emiteerimise (käibele laskmise) ainuõigus on Eesti Pangal, mis korraldab raharinglust ja hoolitseb vääringu stabiilsuse eest. Selle juhiks on praegu Andres Lipstok. 6. Riigiasutuste, -ettevõtete ja muude riiklike organisatsioonide majandust ja riigi vara kasutamist ja säilimist kontrollib Riigikontroll, mille tegevust juhib riigikontrolör Mihkel Oviir. 7. Järelvalvet seadusandliku ja täidesaatva riigivõimu ning kohaliku omavalitsuse õigusaktide põhiseadusele ja seadustele vastavuse üle teostab õiguskantsler Indre...
Kordamine Ühiskonnaõpetus 1. Selgita: Demokraatia valitsemisvorm. Rahvavõim. Otsene demokraatia inimesed saavad otseselt hääletada (rahvahääletus) Esindus demokraatia valitakse esindajad. Monarhia võimu pärandamine. Absoluutne monarhia kogu võim kuulub ühele ainuvalitsejale. Konstitutsiooniline monarhia e. piiratud monarhia. Ainuvalitseja jagab võimu rahva poolt valitava parlamendiga. Vabariik kõrgemad riigivõimuorganid on valitavad või need moodustab parlament. Diktatuur üks isik on haaranud võimu ja kasutab seda õiguslike piiranguteta. Autoritaarne diktatuur võim on ühe isiku käes ja puuduvad tema võimu piiravad riigiorganid. Totalitaarne diktatuur võim kuulub ainuparteile või sõjaväe juhtkonnale. Täielik kontroll ühiskonna üle. Siirderiik valitsemise vormi või viisi vahetatakse. Siirdeperiood periood, mille jooksul toimub totalitaarse ...
3) ERAND vähemusvalitsus, valitsusel ei ole parlamendi enamuse toetust. Nt. Kui koalitsioon laguneb, üks lahkub, kuid teised jätkavad valitsuses tööd. Nt. Kui ei suudeta kokkuleppele jõuda, enamust ei saavutata, kokkulepetega võidakse panna vähemusvalitsus ametisse. Eesti- Valitsust juhib peaminister Taavi Rõivas vastutab valitsuse ülesannete täitmise eest. Ministrid kõik eluvaldkonnad on jaotatud ministrite vahel 13 1) portfelliga ministrid oma ministeerium. Neid on 11 2) portfellita ministrid büroo, kuid minsteeriumi pole. Kahel ministril pole oma ministeeriumi, jagavad teistega. - kantseler korraldab ministeeriumi igapäevatööd, apoliitilised. Ministeeriumis on erinevad ametid, bürood jne.. nt. Siseministeeriumisse kuuluvad politsei ja piirivalve.
*Estonians conquered by the crusaders 1208 *Reformation 16th century establishments of new school, Estonians first book appeared in 1525 *Tartu University 1632 founded by King Gustavus II Adolphus, classical university, member of the Coimbra group *Abolition of serfdom 1816 *Song festival 1869 in Tartu, an organiser was J.V.Jannsen, 822 singers, men only *Declaration of independence 24th February 1918 *War of independence 1918-1920 during the Russian Civil War, resulted in a victory for Estonia *Deportation 1949 *Estonia becomes independent 20th August 1991 *Joining EU 1st May 2004 Language: Estonian language, belongs to the Balti-Finnic group of the Finno-Ugric languages, closely realted to Finnish and rather remotely to Hungarian; Latin alphabet with 32 letters , 5 of which occur only in foreign words, the phenomes include 9 vowels and 18 consonants; words are borrowed from Latin, Greek, English etc.; sinc...
Island ning kõik endise Jugoslaavia riigid (välja arvatud Sloveenia ja Horvaatia, kes on juba ELi liikmed). Viiele neist on antud ametliku kandidaatriigi staatus: •Türgi •Serbia •endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik •Island •Montenegro 5 EL nõukogu ELi Nõukogu on institutsioon, kus kõigi ELi liikmesriigikide ministrid kogunevad õigusaktide vastuvõtmiseks ning poliitika kooskõlastamiseks. Seda organit ei tohi ajada segamini: • Euroopa Ülemkoguga, mis on veel üks ELi institutsioon, kus ELi juhid kohtuvad umbes 4 korda aastas, et arutada ELi poliitilisi prioriteete • Euroopa Nõukoguga, mis ei olegi ELi organ. Nõukogu tegevus •ELi õigusaktide menetlemine. •ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine.
Need liidud täidavad nii liitu kuluvate liikmete poolt delegeeritud kui seadusega pandud ülesandeid. Eesmärk ka: liikmete ühistegevuse kaudu maa-konna tasakaalustatud ja jätkusuutlikule arengule kaasa-aitamine; maakonna kultuuri säilitamine ja edendamine. 3. Vabariigi Valitsus Eesti Vabariigi valitsus on Eesti riigi täidesaatev võimuorgan. Valitsus teostab täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsus-asutuste kaudu. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid, kes jagunevad ministriteks, kes juhivad minis-teeriumi ja kes ei juhi ministeeriumi. Valitsus viib ellu riigi sise- ja välispoliitikat, mille kujundab Riigikogu; suunab ja koordineerib valitsusasutuste tööd ning kannab vastutust kogu täidesaatva riigivõimu eest. Vabariigi Eestis on 11 ministeeriumi. Iga ministeerium täidab seadusest tulenevaid ja valitsuse antud ülesandeid. Ministeeriumid juhivad ja
· Õigus võtta vastu seadusi, mis on valitsusele kohustuslikud, isegi kui need lahknevad valitsuse seisukohtadest. · Parlamendi ainupädevus võtta vastu riigieelarve, mille alusel eraldatakse valitsuse tegevuseks raha. · Õigus kutsuda ministreid esinema parlamendi täiskogu ette ja esitada arupärimisi. Parlamendi kaudse kontrolli vormid: · Parlamenti kuuluvad valitsuspartei(de) juhtpoliitikud nõuavad poliitilist distsipliini oma erakonna ministritelt. · Ministrid, kes on varem olnud parlamendisaadikuks, toovad valitsusse kaasa parlamenditöö stiili. · Parlamendi tähtsus sotsiaalse kommunikatsiooni kanalina. Eesti vabariigi parlament on ühekojaline, 101 liiget. Riigikogu liikmed valib rahvas neljaks aastaks. Kõrgeim kohtuorgan on Riigikohus. See koosneb 19 kohtunikust. Riigikohtu esimehe nimetab parlament presidendi ettepanekul. Presidendi valib parlament iga 5 aasta tagant. Valitsuse moodustab peaminister, kelle nimetab president
katusorganisatsiooniks on Rahvusvaheline Demokraatide Liit (International Democrat Union, IDU) Euroopa Parlamendis esindab IRLi Tunne Kelam, kes kuulub parlamendi suurimasse, 277 liikmega Euroopa Rahvapartei ning Euroopa Demokraatide fraktsiooni (The Group of the European Peoples Party and European Democrats, EPP-ED). Liikmed ja juhtkond Riigikogu esimees Ene Ergmaa Erakonna esimees Mart Laar Ministrid Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas Kaitseminister Jaak Aaviksoo Majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder Regionaalminister Siim Kiisler Siseminister Marko Pomerants Euroopa Parlamendi liige Tunne Kelam üks kuuest Eesti saadikust Euroopa Parlamendis kuulub Euroopa Rahvapartei ja Euroopa Demokraatide (ERP-ED) fraktsiooni
Feminism on ideoloogia, mille keskmes on küsimused naise rollist ja staatusest ühiskonnas, poliitikas, äris, teaduses ja kultuuris.Feminism sai alguse 19. sajandil kui poliitiline liikumine, mis nõudis naistele meestega võrdseid kodanikuõigusi, kuid on 21. sajandiks laienenud ka teistesse ühiskonnaelu valdkondadesse. Millised oleksid argumendid feministide kasuks? Nii naistel kui ka meestel peaksid olema võrdsed õigused, naisi peaks olema rohkem kõrgetel ametikohtadel, näiteks ministrid, linnapead, vallavanemad või isegi president. Kui naised oleksid kõrgematel kohtadel, siis nad saaksid rohkem ühiskonna paremaks muutmise nimel teha, sest mehed on need, kes on enamasti omakasu peal on väljas aga naised mõtlevad rohkem teiste inimeste ja nende heaolu peale kui enda omale. Näitkes on viidud läbi uuringuid, mida ostavad naised ja mida ostavad mehed poest. Uuringu tulemustest selgus, et mehed ostavad enamasti endale mõeldud kaupu aga naised ostavad rohkem oma perekonnale
peaministri, kelleks on valimised võitnud erakonna liider. (NT : Suurbritannia) Mitmeparteilises parlamentaarses riigis peab riigipea läbirääkimisi erakondadega ning võib arvesada avalikkuse seisukohaga. ( NT: Itaalia,Portugal,Hispaania) Ministrid nimetab peaminister peale valimisi. Selleks moodustab ta koalitsiooni ,kuhu kuuluvad mitme erakonna esindajat. Sealt alustatakse läbiräääkimisi ning valitakse ministrid. Presidentaalses valitsemiskorralduses tulevad vähesed ministrid parlamendist Parlamentaarses süsteemis tulevad enamus ministrid parlamendist. Enamusvalitsus ja vähemusvalitsus: Enamusvalitsus: kontrollib vähemalt pooli saadiku kohti. Vähemusvalitsus: puudub parlamendi enamustoetus,et edukalt oma poliitikat ajada. Eesti valitsuse struktuur: Peaminister- juht ja esindaja Minister- Ministeeriumite juhid, korraldab valitususe küsimusi,annab välja määrusid. EV kodanikud- võtavad põhiseaduse vastu Riigikogu- võtavad seadused vstu
Õigusakadeemia Õigusteaduskond Vabariigi Valitsuse moodustamine ja peamised ülesanded Referaat Õppejõud: Kalle Liiv Koostaja: Anna Vinogradova Tallinn 2014 SISSEJUHATUS Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Valitsuse moodustavad ministreeriumid. Ministreeriume juhivad ministrid. Ministri kinnitab ametisse president. Eesti Vabariigi Valitsuse õigused on sätestatud Eesti Vabariigi põhiseaduse VI peatükis. Ministreeriumita ministrit nimetatakse portfellita ministriks. Portfellita ministreid võib olla kõige rohkem kaks. Ministrid ei või kuuluda mitteühtegi liitu ega organisatsiooni, ning ei tohi töötada kusagil mujal kui ainult Vabariigi Valitsuses. Vabariigi Valitsuse juures asub Riigikantselei, mille põhiülesandeks on
peale hindu tõstma. Jaanuaris toimusid suhkrurahutused rahvas, kelle seas eriti ägedalt naised, ründas ladusid ja vürtsipoode, kus müüdi suhkurt ja sundisid seda müüma endiste hindadega. Veebruaris tekkisid mitmel pool rahutused leiva pärast. Mitmel pool toimusid tõsised rahva ülestõusud, mille käigus põletati aadlike losse. Teravas sise- ja välisolukorras vajas kuningas tõhusamat tuge märtsis asendas ta oma senised teovõimetud ministrid zirodiinidega. Zirodiinid said endale sise-, välis-, finants-, justiits-, sõja- ja mereministri ametid. 1. augustil 1792 sai Pariisis teatavaks Preisi kuninga ja Austria keisri nimel avaldatud manifest, milles ähvardati Pariis täielikult hävitada, kui selle elanikud solvavad kuningat või tema perekonda. Selle ähvardusega taheti rahvast hirmutada kuid tulemus oli vastupidine manifest paljastas kuninga seotuse välisvaenlasega ning ööl vastu 10. augustit puhkes uus
Tahtis teha Inglismaast pühakute maa. 4. Miks Stuartite võimuletuleku järel pinged ühiskonnas ei vaibunud? Vastaseis erinevate uskude vahel. Kuningad tahtis anda usuvabadust, kuid erinevad usud ei olnud sellega nõus. Püüti taastada katoliku usku. 5. Millised olid ,,Õiguste deklaratsiooni" olulisemad põhimõtted? Määras kuninga ja parlamendi võimupiirid. Parlament andis välja seadusi ja kehtestas makse. Kuningas pidi alluma seadustele. Kuningas valis ministrid, kohtunikud, juhtis sõjaväge, korraldas välispoliitikat. Ministrid andsid aru parlamendile. Kehtestati trükivabadus.
seadusega määratud. Millest räägitakse, kui räägitakse ministriportfellidest? See tähendab, et koos ametikohaa saab minister ka õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Miks töötab valitsuse juures palju ametnikke? Sest valitsusel on nii palju erinevaid valdkondi ja ülesandeid, et nad palkavad selleks ametnikke. Miks ametnikus seoses valitsuse vahetamisega ei muutu? Sest valitsuse vahetusega jäävad ülesanded ikkagi samaks. Üheparteiline valitsus - kui valitsuse ministrid kuuluvad ühte erakonda Koalitsioonivalitsus - kui valitsuses on erinevatest erakondadest ministrid Valitsuskoalitsioon - erakondade liit, mille loovad parlamendis kaks või mitu parteid valitsuse moodustamiseks Valitsuskriis - olukord, kus parlament on avaldanud umbusaldust kas mõnele ministrile või kogu valitsusele Peaminister - valitsuse juht Minister - valitsuse liige, kes juhib ministeeriumi Portfellita minister - minister, kellel ei ole oma ministeeriumi Ministeerium -
ühiskondlike huve, kuid samas tekivad niisuguses valitsuses kergemine vastuolud ja see on ebastabiilsem. Selline valitsus moodustatakse teistes euroopa riikides ning ka eestis. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus tavaliselt sagedamini, kui parlamendi koosseis, selle põhjuseks on valitsuskriisid. Valitsuskriisi lahendamiseks on kaks võimalust:kas parlamendi umbusaldus valitsusele, selljuhul tuleb valitsusel tagasi astuda, teine võimalus on välja vahetada üksikud ministrid. Valitsuse koosseis- valitsust juhub peaminister(Andrus Ansip-alates 13. aprill 2005)praegu on 46.valitsus. Valisuse liikmeteks on ministrid. Minister saab õiguse ja kohustuse juhtida ministeeriumi tööd. Ministrid: 1. Haridu- ja teadusminister-Jaak Aaviksoo 2. Justiitsminister-Kristen Michel 3. Kaitseminister-Mart Laar 4. Keskonnaminister-Keit Pentus 5. Kultuuriminister-Rein Lang 6. Majandus-ja kommunikatsiooniminister-Juhan Parts 7
Euroopa Liidu Nõukogu ja Ülemkogu Euroopa Liidu Nõukogu on Euroopa Liidu põhiline otsuseid tegev institutsioon, mis jagab seadusandlikku ja eelarvealast võimu Euroopa Parlamendiga. Nõukogu on ühtne organ, kuid sõltuvalt arutusel olevast teemast koguneb nõukogu erinevates koosseisudes, millest võtavad osta valdkonna eest vastutavad liikmesriikide ministrid ja Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Liidu Nõukogu on üks seitsmest Euroopa Liidu institutsioonist. Euroopa Liidu Nõukokku kogunevad kõigi Euroopa Liidu liikmesriikide ministrid, et vastuvõtta õigusakte ning kooskõlastada poliitikat. Nõukogu tegevus: 1. ELi õigusaktide menetlemine. 2. ELi liikmesriikide üldise majanduspoliitika koordineerimine. 3. Rahvusvaheliste lepingute allkirjastamine ELi ja kolmandate riikide vahel. 4. ELi aastaeelarve heakskiitmine
II. Pärast valitsuskriisi, mille tagajärjel riigkogu avaldab umbusaldust peaministrile. S.t kogu valitsuse tagandamist President määrab peaministrikandidaadi ning riigikogu otsustab. Kui on poolt, hakkab see minister moodustama valitsust. Kui vastu, esitab president uue kandidaadi. Mida rohkem on valitsusel parlamendis toetajaid, seda pikem on ta iga. Aitab ka see , kui kõik ministrid kuuluvad samasse erakonda. Kuid erakonnal on vaja selleks vähemalt pool parlamendikohtadest üheparteiline valitsus. Parlamentaarses riigis vahetub valitsus kiiremini kui parlament, sest esinevad valitsuskriisid. Need on erimeelsused valitsuses või valitsuse ja parlamendi vahel. Kõige radikaalsem lahendus on umbusaldushääletus. Kui vähemalt 51 liiget on valitsuse vastu, peab see tagasi astuma. Teine viis on vahetada välja üksikuid ministreid.
*Kuninga ja parlamendi tüli laabus. * Jagati ametid riigi, kirikus ja armees katoliiklastele. KUULUS REVOLUTSIOON(1688). 1. Oranje Willem Inglismaa võimul. *1688. aastal saabus Hollandi valitseja Oranje Willem Inglismaale. *James II põgenes Prantsusmaal. *Willem kirjutas alla ´´Õiguste deklaratsioonile``. *Krooniti Inglismaa kuningaks (Willam III). ´´ÕIGUSTE DEKLARATSIOON``(1689). 1. Kuninga täielik allumine sedustele. *Kuningas valis ministrid,kohtunikud ja juhtis armeed, välispoliitikat. *Ministrid pidasid tegevuse eest vastutust. *Parlamendi õigus esitada arupärimisi, umbusaldust. *Inglismaal trükivabadus. *Riigiteenistuses anglikaani kiriku liikmed. KRISTLIN HEINSOO 19.09.2010. aastal
aukandja, kes aga riigi tegelik juht, kuidas moodustatakse valitsus, mis on koalitsioon, mis opositsioon (lk 18-20) Eesti riigvorm on vabariik ja riigikord on parlamentaarne demokraatia. Eestit valitsevad rahvas, riigikogu, valitsus, peaminister,president. Eesti kõrgeim aukandija on president. Riigi tegelik juht on peaminister. Valitsus moodustatakse riigikogu koos presidendiga president nimetab ministrid ametisse, president määrab loodavale valitusele peaministri. Pärast riigikogu valimisi selgitavad erakonnad läbirääkimiste käigus välja, millised erakonnad moodustavad valitsuse. Kui riigikogu otsustab peaministrile volitused anda, moodustab peaminister ministrid valitsusse. Koalitsioon riigikogu erakonnad, kes kuuluvad valitsusse. Opositsioon riigikogu erakonnad, kelle esindajad valitsusse ei kuulu ja kelle
2. vana valitsus astub automaatselt tagasi 3. president teeb valimiste võitnud erakonna liidrile ettepaneku moodustada valitus 4. riigipea nimetab ametisse peaministiri 5. ministrite nimetamine peaminister lähtub endale meeskonda koostades peamiselt taotlusest saavutada häälte ülekaal parlamendis ja kindrulstada oma arakonna programmi elluviimine, moodustatakse koalitsioonivalitsus koalitsioonivalitsus moodustatakse läbirääkimiste käigus kinniste uste taga President kinnitab ministrid ametisse anglo-ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemide võrdlev tabel Mandri-Euroopa sarnasused Anglo-Ameerika süsteem (USA) süsteem (Eesti) Osa riigi kohtunikud Omaette vaba ja iseseisev bürokraatiahierarhi institutsioon, võib riiki ast, eeldatakse kritiseerida riigikorra kaitsmist ja lojaalsust sellele Konstitutsioonilist Konstitustioon Iga kohtunik võib tõstatada
Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat-kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada.
ametisse valitsuse. Levinud Lõuna-ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias, Kesk-Aasias. USA, Mehhiko, Argentiina. Tśiili, Egiptus, Gruusia. • President on nii riigipea kui valitsuse juht.ehk peaminister. • Kodanikud valivad presidendi ja parlamendi. • USA president valitakse iga 4 aasta järel valijaskonna, täpsemalt valijameeste poolt. • President juhib riigi valitsust (administratsiooni) st täidab ise ka peaministri ülesandeid. Departemangude juhid ehk ministrid nimetab president ametisse Kongressiga ehk parlamendiga läbi rääkimata või Kongressi erakondlikku koosseisu arvestamata.usas seadusandlik võim on congress-kahekojaline parlament. Senat- kongressi ülemkoda. Alamkoda-esindajate koda.presidendil on veto õigus.-õigus lükata parlamendis vastu võetud seadus taagasi. Plussid: valitsus on püsivam . minus:congress võib presidendi tegevust takistada. POOLPRESIDENTALISM)rahvas valib presidenti ja parlamendi, president
Hüpikkonn Kuningas oli väga suur nalja austaja. Ta oli valinud ka kõik oma ministrid selle järgi, kes paremini nalja teeb. Kuningas oli ka väga tüse, nagu ka ta ministrid. Tema kojanarr, Hüpikonn oli lisaks narrile veel ka kääbus ja lombakas, mis muutis tema väärtuse kuninga silmis eriti kõrgeks. Nimi Hüpikkonn oli talle antud kuninga ja seitsme ministri poolt, kuna narr ei suutnud liikuda nagu tavalised inimesed, vaid liikus hüpeldes. Hüpikkonn ja tema sõbranna Trippetta,(ka kääbus, aga siiski väga proportsionaalne ja oivaline tantsija) oli kuningas saanud kaugelt maalt. Kuna
• Haldusfunktsioon (PS § 87 p 2,3,6,7,8) - suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust; - korraldab seaduste, Riigikogu otsuste ja Vabariigi Presidendi aktide täitmist; - annab seaduse alusel ja täitmiseks määrusi ja korraldusi; - korraldab suhtlemist teiste riikidega; - kuulutab loodusõnnetuse ja katastroofi korral või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks välja eriolukorra riigis või selle osas; Vabariigi Valitsuse koosseis • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (PS § 88) • PS käsitleb Vabariigi Valitsust kui kollegiaalorganit • Peaminister esindab Vabariigi Valitsust ja juhib selle tegevust (PS § 93) - esindusfunktsioon - juhtimisfunktsioon • Peaminister nimetab kaks ministrit, kellel on õigus asendada peaministrit tema äraolekul. Asendamise korra määrab peaminister (PS § 93 lg 2) • Põhiseaduses on ettenähtud kahte tüüpi ministreid: - ministrid, kes juhivad ministeeriume (PS § 94 lg 2)
President ei ole kolme päeva jooksul Vabariigi Valitsuse ettepanekul välja kuulutanud Riigikogu erakorralisi valimisi; 5) kui Riigikogu ei võta vastu Vabariigi Valitsuse poolt esitatud usaldusküsimusega seotud seaduseelnõu. 2. Valitsuse koosseis: valitsus koosneb peaministrist ja ministritest Vabariigi Valitsusele kuulub täidesaatev riigivõim. Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid. Ministrid jagunevad ministriteks, kes juhivad ministeeriumi (nn portfelliga ministrid) ja ministriteks, kes ei juhi ministeeriumi (nn portfellita ministrid). Vabariigi President võib peaministri ettepanekul nimetada kuni kaks portfellita ministrit. Põhiseaduse kohaselt suunab ja koordineerib Vabariigi Valitsus valitsusasutuste tegevust. Valitsusasutused on ministeeriumid, Riigikantselei ja maavalitsused, samuti ametid ja
valitsuse ja parlamendi vahel. Neid lahendatakse umbusalduse avaldamisega parlamendi poolt, ning kui hääletusel on vähemalt 51 Riigikogu saadikut valitsuse vastu, siis tuleb valitsusel tagasi astuda, ning asendatakse uuega. Sama ka üksikisikuga ministriga. 20. Milline on presidendi roll valitsuse moodustamisel ja ministrite vahetumisel? President esitab peaministrikandidaadi, kes komplekteerib valitsuse. Lisaks kinnitab president ka valitsuse. Kui valitsuses ministrid vahetuvad, kinnitab president ka need. 21. Milline on valitsuse koosseis? Valitsuse juht: Peaminister. Valitsuse liikmed: Ministrid Valitsusasutused, mida ministrid juhivad: Ministeeriumid. · Välisministeerium · Kaitseministeerium · Siseministeerium · Justiitsministeerium · Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium · Põllumajandusministeerium · Rahandusministeerium · Keskkonnaministeerium · Sotsiaalministeerium
PRESIDENTIALISM enam levinud Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias ja Kesk-Aasias. Mudeliks võetakse tavaliselt USA (aga sobivad ka Mehhiko, Argentiina, Tsiili, Egiptus v Gruusia). Selle puhul on president keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui ka valitsusjuhi ül. Aga talle ei kuulu kogu võim. USA näitel: kodanikud valivad nii presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust olles ise ka peaminister. Ministrid nimetab ta ametisse parlamendiga läbi rääkimata. President otsustab ka ministrite tagandamise. Erinevus Eestiga USA's vahetub valitsuse kooseis pärast presidendi-, mitte pärast parlamendivalimisi. Seadusandliku võimu institutsiooniks on seal parlament ehk Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, aga president avaldab tugevat mõju oma seisukohtadega. President vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu
Parlamentarism ja presidentalism Demokraatlik valitsemine Võim on piiratud Võimude lahusus ja tasakaalustatus Presidentalism President on ühtlasi valitsusjuht President koostab valitsuse President valitakse otse rahva poolt Stabiilne Võivad tekkida probleemid parlamendiga Poolpresidentalism President määrab ametisse peaministri ja kinnitab ministrid Parlamendil on õigus ministreid tagandada President valitakse rahva poolt Parlamentarism Valitsuse moodustab parlament President on üksnes esindusisik Sagedased valitsuskriisid Hea koostöö täidesaatva ja seadusandliku võimu vahel Küsimused: Kas Eesti muutub presidentaalseks riigiks, kui kehtestada presidendi otsevalimised rahva poolt? 1920-1933 oli Eesti valitsusjuht
kokku kutsuma Prantsusmaa esimese kodanliku. Selle juhiks sai Jean-Marie Roland, kes polnud Seadusandliku Kogu liige (võimude lahususe printsiibist lähtuti sel ajal rangelt), sõjaministriks sai aga kindral Charles François Dumouriez, üks ägedamaid sõjapooldajaid. Samas puhkes ka sisevõitlus, kui kuningas keeldus mõningaid abinõusid sissetungi peatamiseks kasutusele võtmast. Ta vallandas ka zirondiinidest ministrid ning pani asemele föjaanid. Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik.
F. võivad moodustada ja sinna peavad kuuluma vähemalt viis Riigikogu liiget, kes on valitud sama nimekirja järgi. 5. Mis on valitsus? Kellest valitsus koosneb? - Demokraatlikule riigile kohaselt teostab valitsus kõrgemat täidesaatvat riigivõimu, viies ellu riigi sise-ja välispoliitikat. Valitsust juhib peaminister (või riigipea) ja sinna kuuluvad täitevvõimu erinevaid valdkondi (majandus, haridus, kultuur, riigikaitse jne) valitsevad ministrid. Seejuures on ministrid tavaliselt tegevpoliitikud, kelle otsuseid mõjutavad erakondlik ja ideoloogiline taust. Valitsuse moodustamine erineb riigiti. Peamised erinevused tulenevad sellest, kas tegemist on parlamentaarse või presidentaalse demokraatiaga, kui palju parteisid võimu nimel reaalselt konkureerib ning millist valimissüsteemi kasutatakse. 6. Mille poolest erinevad presidentaalne ja parlamentaarne riik? Presidentaalne- (kaks peamist parteid, nt Ameerika Ühendriigid), ametisse astuv
Ajalugu. Eesti riigi kord ja sisepoliitika 1920 – 1934 Eesti riigi pindala oli 47’450 km2 Rahvaarv oli 1 059 000 inimest Riigikorralduselt oli eestis parlamentaarne demokraatia Kõrgeim võim oli parlamendil e riigikogul Välisriikidega suhtlemises esindas riiki riigivanem, kes oli ka ühtlasi peaminister Igapäevaelu riigis juhtus valitsus, kuhu kuulusid ministrid Oli poliitiliselt ebastabiilne aeg, erakondade paljusus, valitsused vahetusid tihti, ei suudetud valimislubadusi täita, tihti esinesid valitsuskriisid e. Omavahelised lahkhelid Eestis võimaldati kõigile siin elanud rahvustele kultuurautonoomia – lubati tegeleta oma riigi/keele asjadega Tähtsaks siseriikluseks eestis oli maareformi vastuvõtmine 1919 1. Detsember 1924 üritati riigipööret kommunistide poolt (see
• President määrab peaministri kandidaadi (kuni 14 päeva jooksul pärast eelmise valitsuse taandumist) • Peaminister paneb kokku valitsuskabineti • Parlamentaarse riigi tava näeb ette valitsuse moodustamise võimaluse andmise valimistel enim hääli saanud erakonna liidrile (või valitsuskoalitsiooni moodustamise tahet üles näidanud erakondadest enim hääli saanud erakonna liidri) Vabariigi Valitsus • Täidesaatev riigivõim • Vabariigi Valitsusse kuuluvad peaminister ja ministrid (kokku täna 15) – Vabariigi Valitsuses ei ole üle 15 liikme (VVS § 3) • Mõned ministrid on nn. ‘portfellita ministrid’ • VV suunab ja koordineerib valitsusasutuste tegevust Vabariigi valitsus läheb laiali kui: –On kokku tulnud uus Riigikogu koosseis; –Kui läheb läbi umbusaldusavaldus peaministrile või kogu valitsusele; –Peaministri surma puhul; –Valitsus astub ise tagasi. Maavanema nimetab ministri ettepanekul viieks aastaks ametisse Vabariigi Valitsus.
võtleja, sest mängus on tema karjäär, maine ja tulevik. Haiget võivad saada ka tema lähedased.Väga raske on välja saada skandaalikeerisest, kuna juurde võib voolata uusi süüdistusi, milles pole raasukestki tõtt. Üheks tugevaimaks Eesti inimeseks pean ma Europarlamendi liiget Siim Kallast, kes on väga edukas ja tugev isik. Aastaid tagasi pääses ta puhtalt skandaalist, mis saatis teda väga pikka aega. Enamjaolt astuvad süüdistatavad ministrid tagasi ja hoiavad tagaplaanile, sest nad ei suuda end kaitsta või nende valele on jälile saadud ja kardavad, et tuleb kogu must minevik päevavalgele, kuid Siim Kallas jäi endale kindlaks ja võitis protsessi ning sai jõudu oma võidust. Nüüd on ta tugevam kui kunagi varem. Õiglus pääses võidule. Räpase poliitika kõrval leidub ka midagi head, sest pole halba ilma heata. Näiteks teeb heameelt üha kasvav pension ja
valitsuse -> Valitsus annab parlament aru. 2.)Presidentaalne valitsemine Lõuna-Ameerikas, Põhja-Aafrikas, Kaukaasias. PREsidentaalse demokraatia mudeliks võetakse tavaliselt USA. President on keskne poliitiline figuur, ta täidab nii riigipea kui valitsusjuhi ülesandeid. Samas ei tähenda see sugugi,et kogu võim kuulub presidentile. Kodanikud valivad presidendi kui ka parlamendisaadikud. President juhib riigi valitsust, täites ise ka peaministri ülesandeid. Meie mõistes ministrid nimetab ilma Kongressita läbi rääkimata ametisse. Otsustab ka ministrite tagandamise eest. Seadusandliku võimu intsitutsiooniks on kahekojaline Kongress. Seaduste algatamise õigus on vaid parlamendisaadikutel, kuid president avaldab seadusloomele tugevat mõju oma seisukohtadega. Presidendile kuulub vetoõigus. Kongressile kuulub ,, rahakoti võim"- president vajab suurte kuluprogrammide kinnitamiseks Kongressi heakskiitu.
mõistetakse kohut oma riigis. ÜRO- loodi 26.06.1945 San Franciscos. Eesti liitus 1991. Riikidevaheliste probleemide lahendamine ja rahu tagamine. Tegeleb algfaasis maailma probleemidega. Igast liikmesriigist üks esindaja. Euroopa Nõukogu- 5.05.1949 Londonis, Eesti liitus 1993. Euroopa riikide vahel parem üksteisemõistmine ja õiguste tagamine. Kindlustab Eesti ja teiste Euroopa riikide vahelise mõistmise. Valitsus ministrid igast riigist. Euroopa Liit- asutati 1951. Eesti liitus 2004. Majandus ja poliitiline ühendus. Euroopa poliitika ja majanduse soodustamine. Eesti jaoks majandust arendav ja poliitiliselt kasulik. Eurroopa Parlamendi president- Martin Schulz. Euroopa Ülemkogu eesistuja. Donald Tusk. Euroopa Komisjoni president. Jean-Claude Juncker. NATO- loodi 4.04.1949 Washingtoni lepinguga. Eesti liitus 2004. Sõjaline allianss.
1688-1689 PARLAMENTAARNE (KONSTITUTSIOONILINE ) MONARHIA · Kuulus revolutsioon · 1689aastal parlamendi poolt vastu võetud õigusakt, mille pidi enne kroonimist allkirjastama tulevane kuningas William III (õiguste bill) · Õiguste billi, kui põhiseadusliku dokumendiga määrati kindlaks parlamendi ja monarhi võimupiirid parlmendi kasuks Parlament koguneb regulaarselt. Parlamendil on õigus kehtestada seadused ja maksud. Kuningas riigipeana määras ministrid , kohtunikud. Kuninga moodustatud valitsus vastutas parlamendi ees, kes võis valitsusele umbusaldust avaldada. Kuningas nimetab ministrid. VALGUSTUS suurim vaimne liikumine euroopas pärast reformatsiooni 1680-1780ndatel. · Tugines humanismile ja loodusteaduslikule maailmakäsitlusele · Valgustajad püüdsid oma teostega rahvahulki harida ehk valgustada, õpetades kuidas senisest paremini ühiskonda korraldada. MONTESQUIEU 1689-1755
omavalitsused), korraldusi, otsuseid, käskkirju ja ettekirjutisi. · Kui Riigikogu koguneda ei saa, siis võib president koos peaministri ja Riigikogu esimehega välja anda seadusi (v.a. 51 pooltäälega) Täidesaatev võim e. valitsus Valitsus viib ellu sise- ja välispoliitikat. Valitsust juhib parlamentaarses riigis peaminister või presidentaalses riigis riigipea. Valitsusse kuuluvad eri valdkondi haldavad ministrid, kes on tavaliselt tegevpoliitikud. Valitsuse moodustamine: 1. Presidentaalne riik · Rahva poolt valitud president nimetab ametisse uue valitsuse koosseisu, mille kinnitab parlament · Valitsuse liikmed vastutavad presidendi ees, kes on ühtlasi ka valitsuse juht · President võib ainuisikuliselt valitsuse liikmeid tagandada 2. Parlamentaarne riik · Valitsus moodustatakse koalitsiooni kuuluvate erakondade läbirääkimiste
Konstitutsiooni 1. peatükki, mis sätestab Eesti iseseisva riigi tunnused ja viimast peatükki, kus on kirjas ps muutmise kord, tohib muuta aint rahvahääletusega./Õigusaktidest on kõige tähtsamad seadused, mida võtab vastu Riigikogu. Seadusega korraldatakse mõnda avaliku elu valdkonda.Seadustest lähtuvad valitsuste ja omavalitsuste õigusaktid - määrused, korraldused ,otsused,juhendid, eeskirjad. Et seadust ellu viia annavad valitsus ja ministrid välja määrusi. Neid võib välja anda ka omavalitsuse volikogu. Määrus on õigusakt,mille valitsus või volikogu annab välja piiramatu arvu juhtumite reguleerimiseks. Seda nim üldaktiks. Valitsus ja volikogu võivad vastu võtta ka üksikakte. Valitsuse üksikakte nim korralduseks, volikogu omi otsusteks. Üksikaktidega reguleeritakse ühte konkreetset juhtumit./Seadusi algatada on õigus Riigikogu fraktsioonidel, komisjonidel, üksikliikmetel, valitsusel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
