Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

Otsingule "vihm" leiti 655 faili

vihm on esteet ja vihmavarjud õide Vihm paneb naised seelikuid Vihm peseb vanade kiviraiujate näod puhtaks kergitama Vihm seob karvad mu paljal rinnal seda kõrgemale ükshaaval linnamüüri samblatuttide mida ilusamad põlved külge Vihm teeb lollidele tsss.
Vihm

Kasutaja: Vihm

Faile: 0
1
docx

Vihm ja pilved

Vihm ja pilved Kõik me oleme kokku puutunud vihmaga mis on meile nii rõõmu pakkunud kui ka vahest tuju halvemaks muutnud. · Aga kust need vihmapiisad ikka tulevad. Kohe teen teile selgeks. Iga päev näeme taevas pilvi, mis on nii erineval kõrgusel ja samas ka erinevat värvi. Pilv iseenesest koosneb mikroskoopilistest avadest mida inimese silm ei suuda...

Füüsika -
8 allalaadimist
2
odt

"Tulipunane vihmavari", Betti Alver

,,Tulipunane vihmavari " Betti Alver Kui kõrged olid lauad ja laed! Kui lähedal oli päike! Kui lähedal oli taevas, kui kaugel aed! Ma olin väike. Olin väike kuid ihkasin juba. Rohkem kui nukku ja nukutuba rohkem kui pildivihku rohkem kui linnukest pihku täringuks tähte ja palliks kuud rohkem kui tooreid tikrimarju rohkem, rohkem kui midagi muud ihk...

Kirjandus - Põhikool
52 allalaadimist
1
rtf

Me tuleme suvest

Suve alguses mõtleme me kõik, et tuleb ilus, pikk ja soe suvi. Tegelikult pole midagi see nii kestev, kui esialgu tundub. Ühel hommikul ärkasin hämaras toas ning ei saanud hetkeks aru, mis oli kell ning nädalapäev. Hetk hiljem jõudis mulle kohale, et suve lõpuni oli jäänud vaid kaks nädalat. Ma ei suutnud seda esialgu uskuda,...

Eesti keel - Põhikool
11 allalaadimist
5
doc

Happevihmad

TALLINNA INGLISE KOLLEDZ HAPPEVIHMAD Referaat Koostaja Ann-Kristin Pajus 8. klass (Juhendaja Kersti Lepasaar) Tallinn 2010 Iga päev satub õhku pisikesi aineosakesi ja gaase, mida tuntakse üldnimetuse "saasteained" all. Need jõuavad sinna tööstustegevuse ,tanspordi , majade kütmise, jäätmekäitluse ja põllumajandus...

Geograafia - Põhikool
14 allalaadimist
1
doc

Tänavaküsitlus

Kuna ilm oli halb, siis eriti palju inimesi meie teele ei jäänud, aga paar tükki me siiski leidsime. Meie küsimuseks oli, et mis on teie arvates Viimsis puudu ning noore 12-aastase Susanna arvates, on siit puudu üks suur ja korralik kaubanduskeskus, kus oleks kõik olemas. Samas jällegi poe koristaja Leila leiab, et on puudu hoopis üks suur...

Eesti keel - Keskkool
17 allalaadimist
2
doc

Hiroshima/Nagasaki tuumapommitamine

Jaapani tuumapommitamine Pärast Saksamaa purustamist muutus Jaapani olukord lootusetuks, kuid kapitulatsiooniettepanekud lükati tagasi. Seepeale otsustas USA kasutada tuumapomme. 1944 aasta detsembris loodi grupp, mis hakkas välja töötama tuumapommitamise täpset plaani ja alustati õppusi ja treeninguid tuumapommitamiseks. Rühma juhtis kolo...

Ajalugu - Keskkool
17 allalaadimist
2
odt

Geograafia küsimused vastustega

Iseloomusta vee hulka ja jaotumist Maal. Maailma meri katab 71% maakerast. Vesi on erinevates sfäärides: atmosfääris veerauruna, litosfääris ja mullas leidub põhjavett ja ka organismide koostises on samuti palju vett. 2.Iseloomusta veeringet ja selgita tegureid, mis mõjutavad selle lülisid(sademeid, auramist, transpiratsioonist, infltratsiooni, põhjavett)Veeringe koosneb sademete, aurumise, transpirat...

Geograafia - Keskkool
73 allalaadimist
12
pptx

Jaan Kross

veebruaril 1920) on tänapäeva Eesti teenekaim kirjanik ning mitmekordne Nobeli kirjandusauhinna kandidaat. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hiljem üle proosale ning sai tunnustatud ajalooromaanide loojaks. Jaan Kross, kes oli Tallinna vanglas istunud juba sakslast ajal, arreteeriti uuesti 1946. ja siberist tagasi pääses ta 1954. aastal. Järgmised viisteist aast...

Eesti keel - Põhikool
5 allalaadimist
1
odt

Reisiplaan

Tulemas on kultuurireis. Reisi pikkus on kaks nädalat. London on suuruselt teine linn Euroopas. Peale New Yorki tähtsaim rahandus- ja kaubanduskeskus. Ning Rotterdami järel Euroopa suurim sadamalinn. Londoni pindala on 1579 km². Elanikke on peaaegu 8 miljonit. Linnas külastatakse suuremaid turismiobjekte, käiak...

Geograafia - Põhikool
2 allalaadimist
7
doc

Laevavaatluste kood

D ­ laeva raadiojaama kutsung Grupp YYGGi YY ­ vaatluste kuupäev (GMT), esimene kuupäev 01, 10nes 10 jne GG - vaatluste kellaaeg (GMT), kell 6: 06, kell 12: 12; 00 on juba järgmine kuupäev (24 ei kasutata) i - tuule kiiruse määramise ühikud Kood Tuule kiiruse määramise viis Kiiruse ühik...

Merendus -
9 allalaadimist
14
pptx

Happevihmad ja osooniaugud

Happevihmad ja osooniaugud Mis on happevihmad ja milles seisneb nende probleem? Happesademed on mis tahes sademed (vihma puhul happevihm), mille pH on võrreldes looduslike sademetega madalam(happelisem) Happevihmad on tõsine probleem kaladele, taimestikule, mullale, loomadele, ehitistele. Põhjused, miks tekib happevihm Transport Tööstused Fossiilsete Kütuste...

Bioloogiline mitmekesisus... - Keskkool
10 allalaadimist
4
docx

Happelinevihm

Põltsamaa Ametikool Referaat Happevihmad M2 Autor: Ege Viira Juhendaja: Elle Kohv...

Geograafia - Kutsekool
3 allalaadimist
17
docx

Meteoroloogia ja klimatoloogia

Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär ­ on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm ­ atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima ­ on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maa...

Loodus - Tartu Ülikool
26 allalaadimist
4
docx

Põder

Kui on talv ja lumine siis peavad põdrad oma elupaika vahetama, et oleks kergem toitu kätte saada. Reeglina lähevad põdrad talvel elama männinoorendikesse, pajustikesse kuna seal on vähem lund ja kergem toitu kätte saada.  Valgus Selgitus:Pimedas on ohtlikum liikuda. Valgust on vaja selleks, et näha näiteks toitu või vaenlasi.  Sademed Selgitus: Vihm mõjutab põdra liikumist ja toitumist. Vihmase ilmaga on kehvem liikuda ja vaenlase lähedal olemist ei kuuleka nii hästi. Kuid kuna sademed on taimedele head, panevad nad kasvama siis on põtradel ka rohkem toitu.  Tuul Selgitus:Tugeva tuule korral on põdral raske toitu kätte saada ning liikuda kuna tuuletakistus on väga suur. Tugev tuul liigutab taimi nii kõvasti, et raske on neid kätte saada Biootil...

Ökosüsteem - Keskkool
2 allalaadimist
1
doc

Leelis- ja leelismuldmetallid

On aktiivseimad metallid, loovutavad kergesti (võime kasvab ülevalt alla, aatomite mõõtmete kasvu tõttu) väliselt elektronkihilt ainsa elektroni, muutudes väga püsivateks leelismetallide katioonideks laenguga 1+. Väikese elektronegatiivsusega, ühendites on valdavalt iooniline side. Looduses vabalt ei leidu, eelkõige kloriididena. Kõige parem on kindla...

Keemia - Keskkool
86 allalaadimist
6
rtf

Ookeani elustik

Maa on ainus planeet päikesesüsteemis, mida on õnnistatud vee olemasoluga, et elu saaks selles tekkida. Ookeanid on nii suured, et nad võtavad enese alla peaaegu 71 % kogu maakera pinnast (361 miljonit ruutkilomeetrit). Ookeanite keskmine sügavus on 3730 m ja kõige sügavam punkt 11038 m, on Vaikse ookeani kirdeosas. Ookeanid hoiavad eneses...

Bioloogia - Põhikool
80 allalaadimist
10
doc

Kivisüsi , pruunsüsi antratsiit

Referaat Kivisüsi, pruunsüsi ja antratsiit Koostajad : Mathias Erik Tempel Liis Viljak ( Andres) Erich Jagomägis Klass:11b...

Keemia - Keskkool
105 allalaadimist
12
doc

Lühikokkuvõte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks ­aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab sed...

Keemia - Keskkool
294 allalaadimist
2
rtf

Noorem Edda

Noorem Eda Tähtsal kohal olid jumalad, nendesse uskumine ja häda korral palvetamine. Maailm oli loodud ühest hallahiiglasest Üümrist. Tema verest said jõed ja järved, lihast loodi maamuld, mäed kontidest, veeristekuhjad ja klibustikud tehti hammastest, koljust taevas. Börri pojad voolisid inimesed kahest püütüvest. Targaks inimeseks peeti seda, kes kõige põhjusi,...

Kirjandus - Keskkool
102 allalaadimist
6
doc

Jaan Kross - referaat

veebruar 1920 ­ 27. detsember 2007) Eluloo ülevaade Jaan Kross sündis Tallinnas, õppis Tartu Ülikoolis (1938­45) ja oli seal kuni 1946. aastani õppejõud (uuesti 1998 vabade kunstide professorina). Ta arreteeriti ja saadeti GULAG-i. Sealt tuli ta tagasi ning hakkas 1954 professionaalseks kirjanikuks. Kross alustas kirjanduses luuletajana, läks hilj...

Kirjandus - Keskkool
272 allalaadimist
Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun