tõstmiseks. See määrang ei ole päris täpne, sest viljelusväärtust saab tõsta ka agrotehniliste abinõudega (maa harimine ja väetamine). Maaparandust nimetatakse ka melioratsiooniks. Viimasel ajal kasutatakse maaparanduse asemel mõistet integreeritud maa ja vee kasutamine/korraldamine. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt: * Hüdrotehniline melioratsioon: kuivendus, niisutus * Kultuurtehniline melioratsioon * Agromelioratsioon * lisandainetega melioratsioon * keemiline melioratsioon. 2. Miks Eestis on vaja kuivendada ja niisutada? Kuivendus ja niisutustööde vajadus Eestis on seletatav sademete aastasisese ebaühtlase jaotusega. Mullas peab olema piisavalt õhku. Märjas mullas on juurte kasv viletsam ning mulla kandevõime nõrgem. Ta on külmem ja soojeneb aeglasemalt. Märg muld tiheneb rohkem. 3. Lühiülevaade maaparanduse ajaloost Eestis
vahekaugustega. Valikkuivendust iseloomustab kraavide ebakorrapärane paigutus piki lohke ja nõgusid. 6.2.5. Metsa kuivendamise tagajärjed 6.2.5.1. Taimekasvutingimuste muutumine pärast kuivendamist. Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veereziimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Mulla aeratsioon. Taimede, sealhulgas ka puude elutegevus ja produktiivsus turvasmuldadel sõltub mulla aeratsioonist. Aeratsiooni all mõistetakse gaasivahetust mulla ja atmosfääri vahel, mille tulemusena muld rikastub hapnikuga ja vabaneb süsihappegaasist. Peamiselt mulla õhk on see, mis varustab puujuuri hapnikuga. Kuivendamise intensiivsusest sõltub esmajoones sügavamate mullakihtide aeratsioon
Ponuur tehakse vett halvasti läbilaskvast materjalist, enamasti savist või liivsavist (tänapäeval võib neid asendada geomembraan), ning kaetakse kaitsekihiga (hrl kivisillutise või -puistega). Ponuuri ülesanne on pikendada kontuurfiltratsiooni teekonda. Madala (nt lailäviülevoolu ees kaitseb ponuur põhja ka uhtumise eest. Ponuur ehitatakse peamiselt savist ja liivsavist (minimaalne paksus 0,5 m). III Teema: põllumajanduslik kuivendus 19)Mis on maaparandus (loetlege ja defineerige valdkonda kuuluvad alategevusvaldkonnad)? Maaparanduse all me mõistame kõiki püsiva e. pikaajalise mõjuga töid maa tootmis-tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Seega on ta laiaulatuslik tegevusala hõlmates uudismaa rajamist, mulla ja pinnase omaduste parandamist ning veekaitseabinõusid. Vastavalt tehtavate tööde iseloomule ja eesmärgile võib maaparanduslikud abinõud grupeerida järgmiselt:
Laevasüsteemid. Laeva süsteemide all mõistetakse torustikke koos neid teenindavate mehhanismide, abiseadmete, armatuuri ja aparatuuriga, mis on vajalikud laeva normaalseks ekspluatatsiooniks ning meresõidu-ohutuse ja mugavuse tagamiseks. Otstarbe järgi on liigitus järgmine: 1) Trümmisüsteemid (kuivendus- ballasti-, kreeni-, diferendi- ja veeärastussüsteemid); 2) Tuletõrjesüsteemid (vesi-, sprinkler-, vihmutus-, vaht-, vedelik-, süsihappegaas-, aur- ja teised kustutussüsteemid koos signalisatsiooni ning hoiatussüsteemidega); 3) Elutarbesüsteemid (veevarustus-, reo- ja heitvee-, piigati-, ventilatsiooni-, kütte- ja õhu konditsioneerimissüsteemid). Trümmisüsteemid Kuuluvad laeva elutähtsate üldsüsteemide hulka. Trümmisüsteemideks nimetatakse süsteemide gruppi, mis on ette nähtud ülatekist allpool asuvatest laevaruumidest, sektsioonidest ning trümmidest neisse kogunenud vee eemaldamiseks või ümberpumpamiseks. O...
Kere корпус tala балка plaadistus обшивка kiil киль vöörtaav форштевень ahtertääv ахтерштевень kaar шпангоут teras сталь piim бимс tekk палуба peatekk bakk бак jüüt ют sektsioon отсеки vöörpiik форпик ahterpiik ахтерпик veekindel водонепронецаемость vahesein переборка reeling леер parras бор poort кайма lastiruum трюм sõuvöll гребной sõukruvi гребной винт rool руль roolileht перо руля topeltpõhi двойное дно varustus снаряжение tross тросс võrk сети köis канат nöör шнур tank емкость для жидкости tekiehitus палубные надстройки rooliruum рулевая kamber штурманка logiraamat судовой журнал masina päevaraamat машиный журнал eluruum жилые помещения kajut каюта laevapere команда meeskondэкипаж liige член ühikajut кают компания kambüüs камбуз lastiluuk грузовой люк korsten труба heitgaasid влыхопоные газы illuminaator trapp лестница mast мачта taak штаг vant ванта lossimisseadmed погрухочное устройства tõstamehhanism laevakraana кран losspoom ...
See on tingitud eelkõige suurest auramisest(vee auramine kulutab palju soojust). Kevadel soojenevad aeglaselt, sest on suure soojamahutavusega. Puude juurestik asubliigniisketel muldadel põhiliselt pndmises 10cm tüseduses mullakihis. Sellest tuleneb ebapiisav kinnitus pinnasesse ja vastuvõtlikkus tormiheitele.Liigniiskuse põhjused. Kõrge põhjaveeseis,Vee pealevalgumine kõrgemalpaiknevatelt aladelt,Vett raskesti läbilaskev muld. KUIVENDUSVIISID JA VALIK.Agromelioratiivne kuivendus. Hüdromelioratiivne kuivendus . Peamised hüdromelioratiivsed kuivendusviisid on kraavkuivendus, drenaaz, polderkuivendus, vertikaalkuivendus, kolmatsioon ja üleujutuse reguleerimine luhtadel. Enamikel juhtudel kasutatakse kaht esimest kuivendusviisi (kraav-ja drenaazkuivendust), mida sellepärast ka põhikuivendusviisideks nimetatakse. Ülejäänud on erikuivendusviisid. polderkuivendus tähendab liigvee kõrvaldamist tammidega kaitstud maa-alalt pumpamise teel
savitahvlid. Tähtsamad tekstid raiuti aga Egiptuses kivisse. Loodusolude poole pealt on nad minu arvates võrdselt sarnased ja erinevad. Sarnasusjooneks on kahel tsivilisatsioonil jõe või jõgede olemasolu, millest sõltus põlluharidus. Vahe peitub aga selles, et Niilusel olid korrapärased üleujutused, mis jättis endast maha viljaka muda, mille järgi saadi põlluharidust reguleerida. Mesopotaamias oli lugu hoopis teistsugune seal tehti nii kuivendus, kui niisutustöid. Mõningal määral on loodusega seotud ka arhitektuur. Kuna Egiptuses leidus palju liivakivi, on ehitised kiviblokkidest koosnevad. Sumerite maal oli suurel määral domineeriv savi, millest valmistati telliseid. Tellised olid omakorda valitsevad arhitektuuris. Egiptuse ja Mesopotaamia tsivilisatsioonis oli kehtestatud ka klassiühiskond. Mulle
6.Loeng (16.märts 2009) Eksogeensed protsessid: · kulutus, purustus; · transport; · akumulatsioon, settimine. Eksogeensed protsessid mida pikem transport, seda peenem materjal, rohkem ümmardatud, paremini sorteeritud. Kujunevad setted: liiv, kruus, liivsavi, saviliiv, mudad, turvas jne. Sood: · soo on liigniiske ala, kus turbakihi paksus on üle 30 cm. Liigniiskuse tõttu on lagunemine soos väga aeglane ning osaliselt lagunenud taimede ja loomade jäänused moodustavad turbakihi. Turba tekke kiirus sõltub taimede lagunemise kiirusest; · Eestis on soodega kaetud umbes 1/5 maismaast, sellest 40% on raba; · madalsood: kujunevad veekogude kinnikasvamisel või mineraalmaade soostumisel liikuv põhjavesi rikastab turvast hapniku ja toitainetega. · rabad ehk kõrgsood: on soode arengu aste kumer turbakiht on seal nii paks, et taimede juured enam põhjaveeni ei ulatu. · ...
Moodustati riigimetskonnad. MAAPARANDUS Maaparandus tähendab pikaajalse mõjuga töid maa tootmis tehnoloogiliste omaduste muutmiseks. Eestis on maaparanduse pearõhk kuivendusel, see Eestis tuleneb meie looduslikest oludest 1/5 eestist on soine. Maapinnale ja pinnasesse jääb ligikaudu 270 mm aastast, mis tasakaalu korral peaks voolama veekogudesse. Maaparanduse algus. Esimesed kraavid oli piirikraavid, aga ilmselt ei olnud nende ülesanne niivõrd kuivendus, kui piiri märkimine. 17.sajandi keskpaigast kasutati mõisates kohati põllu- ja heinamaade kuivatamiseks kraavitust. 18.sajandil tehti arvestatavaid kuivendustöid Saaremaa riigimõisates. 19.sajandi alguses esimesed latt- ja kividrenaazid. Dreanaazi kuivendus hakkas EV laiemalt mõisates levima 19.sajandi keskpaigast. 1820 Lõuna-eestis happeliste muldade lupjamist, mineraalväetiste kasutamine mõisates 19.saj keskpaigast. 19
LAV · Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? · Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. · Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. LAV on Draakonimäed mille kagunõlv on järsk, loodenõlv on tasane, sobilik karjakasvatamiseks. Vabariigi loode osassse ning põhja osasse jäävad kõrbed, mis ei ole sobilikud maaharimiseks. · Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). Lõuna-Aafrika asub lähistroopilises kliimavöötmes, põhja osa jääb troopilisse vöötmetesse Keskmine temperatuur maapinnal jaanuari kuus on 20-30 kraadi ja juuli kuus 5-20 kraadi. Aktiivsete temperatuuride su...
keemilised omadused: mulla lõimise, õhu-ja niiskusesisalduse, soojenemiskiiruse ja toitainerikkuse. Reljeef- tasandikul on mullatekke tingimused ühtlasemad kui künklikul reljeefil. Aeg- aja jooksul muld muutub ja saavutab arengu käigus küpsusseisundi. Kliima- mõjutab oluliselt murenemisprotsesse(sademed, temperatuur, päikesekiirgus). Organismid- üks olulisemaid tegureid, sest taimed toovad mulda orgaanilist ainet ja tarbivad mullast toiteelemente ning vett. Inimtegevus- niisutatakse, kuivendus, maaharimine ja väetamine, tasandamine. 6.Mullahorisondid -A- B,-C-D-E A-huumushorisont B-saviakumulatiivne horisont(sisseuhtehorisont) C-lähtekivim D-aluskivim E-väljauhtehorisont 7.Kirjelda: läbiuhtelist veereziimi, tasakaalustatud veereziimi, auramise ülekaaluga veereziim. Läbiuhteline- paras-ja palavvöötmed Tasakaalustatud- rohtlad, savannid, metsastepid Aurumise ülekaaluga- kõrbetes, poolkõrbetes. 9
2012/2013 LAEVAEHITUS Loengute teemad ja eksamiküsimused . MM, MK, KS Loengud 32, harjutused 24, iseseisev töö 48 , Kokku 104h Eksamipiletis on kolm küsimust: 1. Esimene küsimus puudutab laevade liigitust, klassifitseerimist, laeva teooria aluste temaatikat loengutes läbi võetud materjali ulatuses 2. Teine on laeva osade konstruktsiooni, seadme või süsteemi kohta käiv küsimus 3. Kolmas on lastiskaala abil ülesannete lahendamine, viib läbi I. Golovin 1. Laeva arhitektuursed tüübid. Vööri ja ahtri kuju, tekiehitiste ja masinaruumi paiknemine. 2. Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus 4. Konteinerlaevad Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. 5. Õlitankerid. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetava...
levisid: grööni hüljes, pringel, hallhüljes, viiger. Arvukus tõusis poolveelise eluviisiga imetajatel: kobras, saarmas, vesirott, vesimutt. Siia levisid euroopa naarits, sookilpkonn; pardid, rookanad, ikka veel värvulised. Inimese peamine saakloom ikka veel põder. 8. skeleti pneumatiseerumine (luud õhukambritega), lennulihased, eesjäsemete kujunemine tiibadeks, lennuvõime, sulgede ning tiibade areng 9. metsade hooldus, kuivendus, liigne hooldusraie ja õõnes vanade puude raie, võsastumine, reostus, tulekahjud 10. kivisisalik, arusisalik, vaskuss. Liikuvamad kui amfiibid, liikumine kiirem ja väledam. Laud liiguvad, pupil ümar. Peamiselt putuktoidulised. Leidub kõikjal üle eesti. Kivisisaliku levila eestis põhjapiiril.Kõige arvukam on arusisalik. arvukus on otseses sõltuvuses inimtegevusest. Varjatud eluviisiga roomajad leiavad üha vähem inimtegevusest puutumata maastikke
Universaalse kasutussobivusega muld. Eristatakse ka erinevates variatsioonides esinevaid gleistunud leostunud muldasid, mis on põhjustatud perioodilise või ajutise liigniiskuse mõjul. Hea viljakuse tõttu on leostunud mullad kasutusel põllumaa, kultuurrohumaa või kuivendatud põllumaana. Leostunud mullad on ühtviisi sobilikud kõikide kultuuride kasvatamiseks. Saagikus sõltub peamiselt muldade väetamsiest ja agrotehnikast ning sademete hulgast. Leostunud muldadel puudub kuivendus vajadus. Leostunud mulla metsakasvukohatüüp on sinilille. Looduslikud rohumaatüübid on sürjarohumaad ja kuivad pärisrohumaad. Leetjad mullad - KI Leetjad mullad on karbonaatsel lähtekivimil kujunenud mullad ning nende profiilis on selgelt näha lessiveerumist. Selle tagajärjel tekib väljauhtehorisont (El-horisont) ja selle alla pruun sisseuhtehorisont (Bt-horisont). Keemine esineb enamasti sügavusvahemikus 60-90cm.
1. Mulla orgaanilise aine tähtsus. 2. Kuidas jaotatakse ja tähistatakse orgaanilise aine akumulatsoonihorisonte? 3. Mis on humifikatsioon, millest sõltub humifikatsiooni ja mineralitsooni vahekord mullas 4. Milliseid võtteid kasutatakse mulla huumusevaru suurendamiseks? 5. Mida nim.mulla veereziimiks, kuidas jaotatakse muldi veereziimi järgi? 6. Milliste hüdroloogiliste konstantide vahena leitakse mulla taimedele keskmiselt omastatav vesi? 7. Mis on mulla aktiivveemahutavus , millise kihi kohta määratakse ja kuidas selle alusel muldi jaotatakse? 8. Mis on mullalahus, selle konsentratsiooni reguleerimise võimalus 9. Soodsaim temperatuurivahemik mullas biokeemiliste protsesside toimumiseks? 10. Mis toimub mullas taandusprotsesside käigus? 11. Mida näitab mulla hapendus-taanduspotensiaal, milline on selle soovitatav vahemik`? 12. Lessiveerumine, eeltingimused selleks ja väljendumine ...
Põllumajandus Brasiilias Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Brasiilia territooriumist on põllumajanduslikult kasutatav 7% maad. Muud maad; 14% Põllumaad; 10% Metsamaad; 20% Rohumaad; 56% Põllumajanduse arendamise seisukohalt on pinnamood suhteliselt hea. Keskmine temperatuur Brasiilias on 20-30 °C vahel. Aktiivsete temperatuuride summa on 5500-6500 °C. Sademete hulk on aastas umbes 1000-2000 mm. Vegetatsiooniperioodi pikkus on Brasiilias suhteliselt lühike, aastas on võimalik saada seal kaks saaki. Brasiilia asub lähistroopilises vöötmes, lähisekvatoriaalses vöötmes ja väike osa asub ka ekvatoriaalses vöötmes. Mullad on Brasiilias väga viljakad, ühtlasi on seal ühed maalima viljakamad mullad. Brasiilias on peamiselt punamullad. Maaparandustöödest tehakse Bra...
ITAALIA Itaalia, pealinnaga Rooma, asub 800 km Vahemerre ulatuval saapakujulisel Apenniini poolsaarel. Riigi pindala on 301 336 km 2 ja rahvaarv 58 057 000 inimest. LOODUSLIKUD EELDUSED PÕLLUMAJANDUSE ARENGUKS: Põllumajanduslikult kastutatava maa suurus: Põllu-, rohu- ja metsamaa osatähtsus on suhteliselt suur. Põllu- ja rohumaa moodustavad 56% riigi territooriumist ja metsamaa 23%. 21% 30% Põllumaa Metsamaa Rohumaa Muu 25% 25% Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast: Põllumajandusega tegelevad põhiliselt Itaalia põhjaosa ja idarannik, sest seal on tasane maapind ning põlluharimiseks vajalikud tingimused. Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid. Nendest lõ...
KORDAMINE - EGIPTUS. MÕISTED, NIMED, TÄHTSAMAD AASTAARVUD Egiptus riik vanaajal Kirde-Aafrikas Niiluse jõe orus. Ühendas 3000. a eKr vaarao Menes. Esialgne pealinn Memphis. Delta hargnev jõesuue (nt. Niiluse delta) Vaarao Egiptuse kuningas, valitseja, kellele kuulus piiramatu võim ja keda austati kui jumalat. Saduff sealdis vee tõstmiseks kõrgematele põldudele, veetõstuk. Sfinks lamava lõvi keha ja inimese peaga lõvi kujutis. Kuulsaim Suur sfinks Giza kõrbes Suurte püramiidide juures Püramiid Egiptuse hiiglaslik hauaehitis, mille sisemuses paiknes vaarao hauakamber. Neid ehitati riigi varasemal perioodil, Vana riigi ajal. Cheopsi püramiid suurim Giza püramiididest, kõrgus algselt 147m. Preester inimene, kes oli vahendajaks inimese ja jumala vahel. Tempel jumalate...
Kohale jõudes ei meeldinud naisele see koht, see koht oli eelmiste omanike poolt väga halvasti hooltatud ja unaruses, see paistis kohetselt silma. Soose oli kinni jäänud üks lehm, Andres läks aitas ta välja. Andresel oli väga palju lennukaid ideid mida selle kohaga teha.Ideedest ainult ei aidanud, peremees pidi kohe alustama nende realiseerimisega, väga palju asju oli juba alustadud aga pooleli jäänud. Esimeseks asjaks oli rajada kuivendus kraav, et üleliigne vesi krundilt ära juhtida. Ta läks selle ideega naabri juurde, et kokku leppida kust täpselt kraav kulgeb. Naabri mehega sai kokkulepitud, et kraav kulgeb keset naabri maad. Nelipühade ajal mindi kirkusse, tutvuti ümbruskonna inimestega ja katsuti rammu.Korraldati talgud, kokku tulid paljud teised pered ja koos viidi sõnnik ära. Sõnnikut vedades said tuttavaks Kaarel ja Mai. Tuli heinatöö aga
S U D A E T A A M Veeringe M Evaporatsioon auramine A (eestikeelses erialakirjanduses: kitsamas tähenduses auramine mulla pinnalt A T Transpiratsioon aktiivne auramine taimede õhulõhedest E Evapotranspiratsioon A summaarne auramine mullalt ja taimedelt D U S Sademed, M infiltratsioon ja pindmine äravool A A T E A ...
Soome Põllumajandus (küsimused leiad lõpust) 1. 1.1 1.2 Soome on tasane ja madal ala, mis on üks eelis põllumajanduse arengule, kuid Soomes on palju järvi ja soid, mille tõttu on pinnas liigniiske ja põlluharimine on raskendatud, kuna pinnast tuleb enne kuivendada. 1.3 Soomele on loomulik lumine ja külm talv, üsnagi lühike kevad ja suvi ning pilvine, tuuline ja vihmane sügis. Keskmine temperatuur suvel +18ºC, talvel temperatuur võib langeda kuni -20ºC. Üldiselt sajab palju juulis ja augustis, rannikualadel aga septembris ja oktoobrid. Kõige kuivem on märts. Lumikate püsib Lõuna-Soomes 2-3 kuud, Kesk-Soome sideosas 4 kuud ja Põhja-Soomes mõnikord isegi 7 kuud. Põhjapolaarjoonest põhja pool kliima karm. Kuue talvekuu kestel langeb temperatuur seal kuni -30ºC-ni, suvel on seal 73 kesköise päikesega päeva ja temperatuur võib tõusta kuni 27ºC-ni. Lõunaosas on...
Sulane Juss oli hommikust õhtuni saha ja äkke järel.Andresel endal polnud paremad päevad kui sulasel,ka tema ei teadnud kogu kevade ,mis on puhkus pärast sööki.Kui kambri raiujad söögitundi pidasid ,vehkis peremees põllul külvata. Suvi mõõdus heinatöö ja maja ehituses.Sügiseks olid uued kambrid aegsasti valmis.Eeskambril oli alles põrand alt ära ,kui sündis Krõõdal teine laps,jällegi tütar. Neljandal aastal kaevas Andres Sauna Madise abiga uue kuivendus kraavi,et liigvesi jõkke voolaks.Sündis kolmas laps,jällegi tütar. Viiendal kevadel tundus Eesperes juba seda Vargamäed ,millest Andres oli unistanud:kümmekond noort õunapuud,samuti ka kirsi-ja ploomipuud olid valendvaid õisi täis.Sündis poeg,kes võttis Krõõdal hinge.Vargamäe Andresel olid Krõõda surmast saadik rasked päevad.Peale Krõõda surma oli Sauna Mari majas abiksja hoolitses Andrese laste eest.Hiljem sai Sauna Marist uus perenaine.
EESTI MAAÜLIKOOL (Instituut) (Osakond) Välipraktika päevik (aine nimi) Koostas: Juhendas: Tartu 2010 Sügavkaeve nr 1 Asukoht: Maakasutus: Söötis põllumaa, on seisnud kasutamata 4-5 aastat. Taimkate: Kõrrelised. Reljeef: Lainja maastiku madalas osas. Horisondid Tüsedus (cm) Lõimised Happelisus (pH) A 0-28 ls1 Baf 29-65 sl 5,6 C 66-100 ls2 Kihisemine: Puudub kõikides mullahorisontides. Huumusesisaldus: 2%. Koreselisus: Puudub. Juurestatus: Tugev juurestatus kuni 30 cm sügavuseni; nõrk juurestatus 30-50 cm ulatuses. Struktuursus: Keskmine. Aluskivim: Karbonaadivaba punakaspruun moreen. Mulla nimetus: Pruun näivleetunud muld LP Kasutussobivus: Peale lupjamist sobib põllumaaks. Boniteedi...
Põllul puudub probleem kivisusega, küll aga on suurel osal põllumassiivist tegemist tugevasti või väga tugevasti rähksete muldadega. Kui madalsooalad kuivendada, sobiks kogu põllumassiiv põllumaaks, kasvatamaks pigem niiskuselembesemaid põllukultuure. Põllumassiivi põhja- ja keskosas võiks ka kuivendamata kasvatada enamusi levinumaid vilju, alates teraviljast kuni kartuli või kapsani. Metsa kasvatamise seisukohast ei oleks otstarbekas ilma kuivendamata midagi istutada kuid kui on kuivendus tehtud, võiks istutada pigem puuliike, mis nõuavad rohkem toitaineid ega pelga niiskust. Lupjamist vaatlusalune põllumassiiv ilmselt ei vaja kuna tegemist on pigem karbonaatsete muldadega ja seega ei ole põhjust muldade hapestumist karta. Muldade levik Leostunud gleimuld ligi pooled kõigist gleimuldadest. Esinevad praktiliselt kõikjal üle Eesti Leostunud muld hõlmavad 4% kogu maafondist, 10% põllumaast. Peamiselt Järvamaal, Lääne-Virumaal ja Jõgevamaal.
Iseloomusta ühe omavalitud riigi põllumajandust atlase, õpiku ja arvuti abiga järgmise kava alusel: 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus põllumaa, rohumaa, metsamaa; joonista sektordiagramm. 2) Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast. 3) Kliima kliimavööde , agrokliima iseloomustus (keskmised temperatuurid, aktiivsete temperatuuride summa, sademed, vegetatsiooniperioodi pikkus, saakide arv aastas). 4) Muldade iseloomustus- peamised mullad, muldade viljakus. 5) Maaparandustööd (niisutus, kuivendus). 6) Kas igal pool selles riigis on võimalik tegelda põllumajandusega? Kui ei , siis miks? 2. Millised on majanduslikud eeldused põllumajanduse arenguks? 1) Kapitali olemasolu. 2) Tööjõu hõivatus põllumajanduses. ...
Erialane sõnastik A: *Ader- maaharimisriist kündmiseks, muldamiseks jms. *Agronoom- agronoomia eriteadlane *Aasluharohumaa- on lühiajaliselt üleujutatav luharohumaa *Agrokliimavööde- on piirkond, kus on sarnased kliimatingimused põllumajanduse arenguks *Agroökosüsteem- on ökosüsteem, milles toimub majandustegevus taimse või loomse toodangu saamise huvides *Akaritsiidid- on preparaadid (insektitsiidid) lestade ja puukide tõrjeks *Agrotehnika- on maaviljeluse tehnoloogia. Agrotehnika hõlmab kõiki kasvatatava põllumajanduskultuuri või metsakultuuri hooldamisega seotud tegevusi mullaharimine, väetamine, seemnete ettevalmistus, külvamine, istutamine, kastmine, umbrohutõrje, taimehaiguste tõrje, taimekahjurite tõrje, saagikoristus jne. *Aretus ehk aretamine- on populatsioonide, liinide, rasside ja sortide mõjutamine kunstliku valiku, ristamise ning mutatsioonide esilekutsumise teel. *aretuspull-...
Ungari põllumajandus 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? 1.1 Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, metsamaa, rohumaa; joonista sektordiagramm Tervest Ungari maakasutusest on põllumaa all 51% ja rohumaast 12%. Põllumajanduslikku maad on Ungaris üle 5 miljoni hektari ning selle osakaal kogu riigi territooriumist on, võrreldes teiste Euroopa riikidega, ebatavaliselt suur. 77% maast on põllumaade ning 18% rohumaade all. 1.2 Pinnamoe iseloomustus põllumajanduse seisukohast Ungari pinnamood on võrdlemisi tasandikuline, poole Ungari territooriumist moodustavadki just tasandikud. See on väga soodne põllumajandusele. Tasane pinnas on nii põlluharimisel kui ka karja kasvatamisel väga oluline. Palju on jõe äärseid lammialasid, kuna Ungarist voolavad läbi nii Doonau kui ka Tisza. Lammialad on viljakad. Samas on olnud selline pinnamood ka omamoodi nuhtlusek...
Loeng 6: Ehitusfirma põhivara arvestus. Investeeringud põhivarasse. Põhivarad on varad, mida ettevõte kasutab toodete tootmisel, teenuste osutamisel või halduseesmärkidel (mitte äriühingust juriidiline isik talle seatud eesmärkide täitmisel)ja finantstulu teenimiseks ja mida ta kavatseb kasutada pikema perioodi jooksul kui üks aasta. Põhivara mõiste alla kuuluvad materiaalne põhivara, immateriaalne põhivara ja pikaajalised finantsinvesteeringud. Põhivara mõiste alla ei kuulu maa ja hooned, mida ettevõte hoiab renditulu teenimise või turuväärtuse tõusmise eesmärgil ja mida ta ei kasuta enda majandustegevuses (vt. RTJ 6 “Kinnisvarainvesteeringud”). Materiaalseks põhivaraks loetakse üle ühe aastase kasutuseaga varasid, mille soetusmaksumus ületab 10 000 krooni. Lühema kasuliku tööeaga ja madalama soetusmaksumusega varad kantakse nende soetamisel kuludesse. Materiaalne põhivara võetakse arvele soetusmaksumuses ja amortiseeritakse lineaa...
Iseseisev töö "Põllumajandus" Prantsusmaa Prantsusmaa Vabariik on Lääne-Euroopa riik, mis ulatub Põhjamerest Vahemereni ning kus elab umbes 65 000 000 inimest. Maastik on väga vaheldusrikas, idas ja lõunas kõrguvad mäed – näiteks Alpide tipp Mont Blanc (4810 m), mis on Lääne-Euroopa kõrgeim punkt. Prantsusmaa tasandikke seevastu ilmestavad neli jõge – Genfi järvest Vahemerre voolav Rhône, Seine põhjas ja lääne suunas voolavad Garonne ja Loire. Samuti on Prantsusmaa arenenud tööstusriik, millel on ka tõhus põllumajandus ja samuti on Prantsusmaa ka Euroopa suurim põllumajandussaaduste tootja peale Saksamaad. 1. Millised on looduslikud eeldused põllumajanduse arenguks selles riigis? Hea kliima, pinnamood (täpsemalt allpool) 1) Põllumajanduslikult kasutatava maa suurus - põllumaa, rohumaa, metsamaa; sektordiagramm Prantsusmaa põllumajanduslikus tootmises on üle 28 miljoni hektari maad. Kõige rohke...
järgnevus, toitainete varu muutumine. Aktiivsed: Kliima Mõjutab murenemisprotsesse. Parasvöötmes mureneb lähtekivim erinevateks mineraalaineteks, troopilises kliimas oksiidideks. Sademed, temperatuur, mõjutab taimestiku teket ja ka mullasisest bioloogilist aktiivsust. Organismid Taimkate, toodavad mulda orgaanilist ainet, tarbivad sealt toitaineid ja vett. Soodustab keemilist murenemist, mineraalsete toiteelementide vabanemist mineraalidest. Inimtegevus Niisutus, kuivendus, maaharimine, väetamine jne nim mulla kultuuristamiseks . Inimene tõstab mulla viljakust, kuid teeb tihti ka kahju. Mullaviljakuse taandareng degradeerumine kõrbestumine. Mullahorisondid Muld jagunes erineva värvuse, tüseduse, tihedusega kihtideks, mida nim mullahorisontideks. Horisont muutub mulla arengu käigus. A huumushorisont - toimub taimedelt pärineva orgaanilise aine kogunemine ja segunemise mineraalosaga. Horisont on kobe, sest mulla peened mineraalosad seotakse
Mulla orgaaniliseaine allikaks on saagi suurusena. Mulla kuntslik viljakus kujuneb halvasti õhustatud, anaeroobsed tingimused, rohelised(klorofülliga) taimed. Mulla orgaanilise loodusliku viljakuse baasil, mis moodustub kuivad väikese veemahutavusega liivad alati hästi aine hulk sõltub orgaanilise aine ja lagunemise inimese püllumajandusliku tootmistegevuse õhustatud,*mulla veesisaldus oleneb vahekorrast. Toimub lagunemine kiiresti , siis tulemusena. Potensiaalne kuntslik viljakus- soojusmahutuvus veega küllastunud liival 2,5 mulda nimetamisväärselt orgaanilist ainet ei kultuuristatud mulla kvalitatiivne omadus. korda suurem, savil 3,5 korda suurem, turbal 6 kuhju. On aga aeglane lagundamine või koguni Efektiivne kuntslik viljakus avaldub korda suurem,*märja mulla soojusjuhtivus liival takistatud, siis võib mulda ja mulla p...
Mullateadus 1. Miks on vaja võtta mullaproove? mulla viljakus-millised ja kui palju on toitaineid mulla pH huumushorisondi tihedus saame teada, millised väetisi ja kui palju on vaja anda saame teada, milliseid kultuuri saab vastaval mullal kasvatada 2. Mis ajal peaks mullaproove võtma? kevadel enne väetamist sügisel peale saagi koristamist pole mõtet proove võtta peale väetamist, lupjamist, vihma (~3h) 3. Kust kohast pole mõtet/ ei tohi mullaproove võtta? mikrolohud kokku-ja lahkukünnivaod üldmullamastaabist täiesti erinevast kohast kraavi äärest 4. Kuidas mullaproove võtta? Tööriistad: mullapuur, labidas. Taluniku vaatevinklist: Alumist horisonti kaasa võtta ei tohi. Kui puutub, puhastatakse puuri ots ära. Kui on suur põld, jaotatakse põld 3-5 ha osadeks, kust proove võetakse 10-20 kohast. Eraldi võetud proovid segataks...
Mulla kirjeldus: põhjavesi alates 60 cm. Alumised lubjasetted neutraliseerivad mulda. T3- hästi lagunenud turvas. 0-50 cm. Happesus: 6,5 pH T2- keskmiselt lagunenud turvas. 50-80 cm. Happesus: 6,5 pH Lu- lubisetted. Turba ja lubisetete segu. 80- cm. Mullatüüp: AM", õhuke lammi madalsoomuld Mulla lõimisevalem: t_30-50/t_3(t_2)50-80/t_3;lu Maa hinnanguline boniteet: 32 hp. Alghindepunktiks on 53 hp. Mahaarvamised: lõimiste vaheldus gleimuldadel 4%; kuivendus 30%, madal toitainesisaldus 5%. Mullatüüp ja lõimis mullakaardi alusel: AM''', sügav lammi madalsoomuld, t_3100 Sügavkaeve nr. 4 23.05.2011 Sügavkaeve kordinaadid: 58° 24' 02.98" N ; 26° 40' 47.43" E , 50,5 m. merepinnast Aadress: Tartu maakond, Tähtvere vald, Tähtvere küla, Palsa Maakasutus: võsastunud põllumaa. Domineerivad 4-6 m. pajud nind alustaimesiku moodustavad naat ja võilill. Maastiku relieef: suhteliselt tasane relieef. Mulla kirjeldus: mulla struktuursus on hea
Abiellus peale Krõõda surma Mariga kes elas saunas. Kui tuli epiteemia mõjutas see tervet küla ka Andrese perekonda kus haigus võttis temalt kolm last. Ta hoiab oma ette ja üksi peidab oma tundeid. ajapikku muutub ta järjest väsinumaks, võitlusest maaga ja ka Pearuga. Peale kõike neid sündmusi tahab ta puhata kuid tema kohusetunne ei luba tal seda teha ni ,et ta jätkab tööd. 3.1 Peamisels täitusid Andresel lootused aidast , talust ja ka kuivendus kraavidest. Täitumatta jäi tal soov õnnest . Samuti pidi ta ka palju pettuma oma lastes kes tema käske ei tahtnud täita ja ka tallu appi jääda. tema suurim soov oli Krõõdaga poiss saada, alguses said nad 3 tüdrukut temaga ja lõpuks ka väikese poisi. 3.2 Suurimad kordaminekud: andrese suurmaiks kordaminekuks võib pidada vist seda kui kuivenduskraavid valmis said. Kuigi sellega tuli jama Pearuga. Andrese läbikukkumine oli siis kui Andrese poes otsustas minna
PK.1568 Ökoloogiline taastamine (3 EAP) Kordamisteemad eksamiks: I Ökoloogiline taastamine Looduskaitsemeetmed ● Hoidmine ja kaitse ● Mõjutamine ja majandamine ● Taastamine Ökoloogilise taastamise mõiste ja eesmärk.Loodusliku süsteemi (populatsiooni, koosluse, ökosüsteemi) või mõne selle komponendi (taas-)loomine eesmärgiga taastada süsteemi mõni toimeprotsess või terviklikkus. Ökoloogiline taastamine (praktiline) tugineb suuresti ökoloogilisele distsipliinile – taastusökoloogiale (teoreetiline) Erinevate süsteemide taastamine ● eluta loodus (koopad, jõed, karjäärid jne) ● elusloodus ○ populatsioonid ja liigid ○ kooslused ○ ökosüsteemid Taastamise eesmärk (soovitav seisund)Mida me tahame taastada, milline ajahetk minevikust on see, kuhu me tahame süsteemi pöörata? Inimmõju eelne? Taastada tuleb ökosüsteemi isetoimimine e tervis.Eri organismirühmadel ja liikidel võivad olla konfliktse...
HISPAANIA Hispaania on riik edela Euroopas, Pürenee poolsaarel. Hispaania on võrdlemisi mägine maa. Rohkem mägised on kirde , põhja, kesk ning lõuna alad. Hispaania keskosa hõlmab kuiv kiltmaa. Laiguti on poolkõrbe. Hispaania lõunaosal on palju ühist Põhja- Aafrikaga. Metsarohke põhja- ja looderannik sarnaneb rohkem Kesk- Euroopaga. Põhja ja loode osas on parasvöötmele iseloomulikud metsapruun- ja leetpruunmullad. Ülejäänud maad iseloomustavad kõvalehise metsa ja võsa rusk- pruunmullad ja hall pruunmullad. Pruunmuldade omapäraks on võrdlemisi paks huumushorisont, mis tagab pruunmuldade suure viljakuse. Maa on osa kohtades väga kuiv, mille tõttu niisutatakse maad. Põllumajandustootjad võtavad suurtes kogustes vett nõudvad niisutusmeetodid kasutusele tootlikkuse võimaliku suurendamise otstarbel. Hispaanias saadakse näiteks rohkem kui 60% põllumajandustoodete koguväärtusest sellelt 14%-lt põllumajandus...
Kaitseklapp-ette nähtud, et kaitsta torustikku purunemise eest.Töö printsiip:Taldrik on surutud sadulale vedruga, mille survet reguleerib spetsiaalne seade,kui rõhk torustikus ületab 10-20 töörõhust surutakse taldrik sadulast eemale ja klapp avaneb.Peale osa koonukeskkonna väljajooksmist ja rõhu alanemist 80-90% töörõhust surub vedru taldriku sadulale ja klapp sulgub. Reduktsiooniga(rõhu paigal hoidmine mingi kindlal rõhul) Kolb reduktsiooniklapp Membraan reduktsioonklapp Trosseli klapp-ülessandeks läbi tema voolava keskkonna rõhu vähendamine.Taldrik on kinnitatud spingli külge, taldriku tõstmisel tekkiv kere ja taldriku vahele pilu rõhk klapi taga alaneb klappi läbiva keskkonna kiiruse alanemise tagajärjel.Vajaliku rõhu saavutamisel fikseeritakse spindel pidurdusmutri abil.Selle klapi abil saab rõhku sujuvalt reguleerida suures diaba tsoonis kuid ta ei hoia rõhku automaatselt keskkonna tööreziimi muutudes. Klapikarbid-kujutavad endast ...
Kuna vesi väljus läbi pihusti rõhkketta pealt, siis vedrud suruvad ketta üles ja sulgemisvesi surub trumli põhja üles. Kogu trumli pesu protsess võtab aega vaid mõne sekundi kümnendikosa. 2.3.1.3 Kütusefiltrid Kahepoolne kütuse peenfilter (duplexfilter) Filterelemendi peensus: 6 – 20 µm 30 1) Differentsiaalrõhu mõõdikud 2) Filterelemndi varras 3) Filterelemendi kinnitus mutter 4) Tihend 5) Kaas 6) Ventileerimispolt 7) Kolmikklapp 8) Kuivendus kork 9) Filterelement Automaatfilter Tootja: Boll & Kirch Filterbau GmBH Mudel: 6.62 Tootlikus: 3,5 m3/h Max. Töötemperatuur: 160°C Filterelemendi peensus: 25 – 48 µm Puhastuskambri arv: 2 Filterelemendi arv: 12 Max. Töörõhk: 16 bar 31 Kütus siseneb filtrisse ava 1 kaudu ning liigub puhastuskambrisse 2 kus asetsevad filterelemendid (küünlad) 3. Mustunud kütus juhitakse puhastuskambrisse ning see voolab läbi
mullad on kujunenud välja Domineerivad liigniisked mullad. Piirkond 1) kl. 90-100 2) kl. 81...90 väga head maad lubipael või valkjashallil sobib heintaimede kasvatamiseks jne. Mulla boniteedi alusel toimub maade rähkmoreenil. Kihisemine piimakarjad. Märgi muldi üle 90 %. maksustamine. Keskmine boniteet 55-56 kõrgemal, kui 30cm Kuivendus esmatähtis! hindepunkti (põhidiagnostiline tunnus!!). a)Vigala allvaldkond-eriti raskete Muldade hindamisel tuleb teha kindlaks: Jagunevad: savimuldadega allvaldkond Kõigepealt leitakse olemasolev hinne e. Alltüüp 1.Paepealsed mullad Kh on b)Pärnu allvaldkond alghinne. Siin võetakse aluseks lõimis,
TARTU ÜLIKOOL Elen Süvalep KUREPALU PAISJÄRVED Uurimistöö Tartu 2009 Sisukord 1 SISSEJUHATUS ..................................................................................................................................................... 3 .................................................................................................................................................... 3 1. LOOMISLUGU......................................................................................................................... 4 1.1. Algmatejalid....................................................................................................................... 4 1.2. Tuletused.......................................................................................................................... 5 1.2.1. H...
omanikele seatuid piiranguid, metsamajandamis tulude mõjutust ning millised on kompensatsioonid erametsa omanikele. 1. Suur-konnakotkast kahjustavad tegurid Soometsade pehmel pinnasel on suvel raske raietöid teha, kuid nüüd on tehnika arenenud ning see võimaldab ka suvel raietöid teha (Väli & Lõhmus 2000). Peale raietöödele võivad ka mitmed teised metsatööd häirida Suur-konnakotkaste pesitsust nagu istutustööd, puidu väljavedu ja kuivendus kraavide ja väljaveoteede ehitamine ja hooldamine, kuid ka need mõjutavad ainult teadmata pesitsuspaiku. Häirimise tõenäosust suurendab uute teede rajamine. Potentsiaalne ohutegur võib olla loodusturismi areng. Vanade talude taastamine ja maha jäetud söötijäänud kultuurmaastike uuesti kasutamisele võtmine võib suurendada Suur- konnakotkaste jahialasid ning olla positiivse mõjuga (Väli & Lõhmus 2000). Suur-konnakotkaste pesad asuvad vanades soistes metsades. Suureks ohuteguriks
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnakaitse instituut Keskkonnakaitse osakond Mullastikukaardi analüüs Keskkonnakaitse I Tartu 2014 Tabel 1. Põllumassiivi nr 65448024352 mullastik. Mulla Lõimis Huumus- Kivisuse Pindala, ha Osatähtsus, Šiffer horisondi aste % tüsedus Klg v°_1sl30- 50/v°_1ls_120- 20 22-25 II 2,7 43 40/v_1ls_1(70- 80) KI v°_1ls_170- 85/v_1ls_2 23-25 II 3,1 48 Go v°_1ls_165/ r_1ls_1 0/25-30 II 0,4 5 KIg v°_1sl35/v°_1ls_ 130-40/v_1ls_1 24-27 ...
HÜRDOLOOGIA Sublimatsioon- tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek. Evaporatsioon- aurumine. Kondenseerumine- gaasilisest olekust vedelasse üleminek. Veel on kolm olekut, mille muutudes vabaneb või neelduv energiat. VEERINGE SOOJUS- JA KIIRGUSENERGIA BILANSI SKEEM -1- VEEBILANSI ESITUSVIISID · Teksti kujul: Aastas langeb sademeid 650 mm, aurub 400mm ja voolab ära 250mm · Veebilansi võrrand: P=E+Q P-sademed E-aurumine Q- jõgede äravool · Graafiline esitlusviis; näiteks tulpdiagramm · Plokk-skeem · Pilt-skeem · Kaart · Kombineeritud kujul VEE JAOTUS MAAL GLOBAALNE VEEVARU MAAKERAL Maailmameri 97,2% Mandrijää ja jääliustikud 2,15% Põhjavesi 0,62% (sh aktiivse vee...
Sisukord Sissejuhatus......................................................................................................................2 Laeva üldandmed..............................................................................................................2 Rooliseade........................................................................................................................7 Vahiteenistus.....................................................................................................................8 Rahvusvaheline laevakokkupõrgete vältimise eeskiri (COLREG)................................11 1. IALA mere- ja kaldamärgid.........................................................................................14 2 Lateraal märgid.............................................................................................................15 ..................................................................
maavesi igasug maapõues (sh mullas) olev v, puurida puurauk, tõuseb vesi selles on Eesti jõgedes tavaliselt kevadel lume sulamise veeaur ja jää maismaavesi kogu maapinnal survetasemeni. Kui see on nii kõrge, et vesi ise ajal ja sügisel, kui ohtralt sajab. Kevadised on seisev või voolav v ning kogu põhjav maismaa maapinnale voolab, nim survepõhjavett arteesia kõige suuremad, nende suurus oleneb peamiselt pool lähtejoont, millest mõõdetakse territo- veeks, allikat arteesia allikaks ning kaevu lumeveevarust. Mõju avaldavad ka teised tegurid: riaalvete ulatust mullavesi mullas olev vaba ja arteesia kaevuks. Põhjavee toiteala on seal, kus lume sulamiskiirus, pinnase külmumise ulatus seotud v ja veeaur märgala liigniiske, vesine vettkandv kivimid maapinnale ulatuvad ning kus ning valgla iseloom (pinnamood, metsasus, ala (soo, tulvapiirk,...
Maa soostumine tasasel või kergelt nõgusal liivasel alal, kus puudub äravool. Tulemuseks nõrgkivi. Seda kihti seostatakse Eestis metsapõlengutega. Madalsoo arengufaas jääb vahele. 23. Kuivendamise mõju mulla õhustatusele Kuivendamine parandab põhiliselt ühte soomuldade viljakust piiravat faktorit - veerežiimi, kuid mõjutab ka teisi tegureid. Kuivendamise mõjul mõned turba omadused muutuvad. Muutused on seda märgatavamad, mida kestvam on kuivendus olnud ja mida viljakam on kuivendatud kasvukohatüüp. Kõige olulisem on muidugi soomulla vee- ja aeratsioonirežiimi muutumine vahetult pärast kuivendamist, mis juba iseenesest loob paljude taimede kasvuks soodsad tingimused. Kuid pärast kuivendamist mulla pealmise kihi õhustatuses toimuvad muutused loovad tingimused mitmesuguste mullaorganismide arenguks, mis omakorda toob kaasa taimede
SISUKORD 1SISSEJUHATUS.............................................................................................. 2 2BULDOOSERITE EHITUS JA KLASSIFIKATSIOON.............................................3 2.1Ehitus..................................................................................................... 3 2.2Klassifikatsioon....................................................................................... 3 3BULDOOSERIGA TÖÖTAMINE........................................................................5 3.1Süvendi kaevamine................................................................................ 5 3.2Pinnase lõikamine.................................................................................. 5 3.3Pinnase teisaldamine.............................................................................6 3.3.1Buldoseri kaevikuviisiline töötamine................................................6 ...
Põhivarade arvestus Sisukord 1 Teadmised ja oskused 2 Mõisted 3 Materiaalse põhivara esmane arvelevõtmine ja edasine kajastamine bilansis 4 Materiaalse põhivara amortisatsiooni arvestus 5 Materiaalse põhivara mahakandmine ja müük 1 Teadmised ja oskused Selle peatüki läbimise järel: ·tead põhivarade arvestusega seotud mõisteid; ·oskad kajastada põhivarasid bilansis ja tead bilansikirjete sisu; ·oskad arvutada põhivarade soetusmaksumust; ·tead amortisatsiooni arvestamise eesmärke; ·oskad jaotada põhivarasid amortisatsiooni arvestamise seisukohast; ·oskad arvestada amortisatsiooni erinevate meetodite alusel; ·oskad koostada põhivarade arvestusega kaasnevaid lausendeid. 2 Mõisted Varade likviidsuse tasemest lähtuvalt liigitatakse põhivaraks sellised varad, mille maksumus kaetakse eeldatavasti pikema perioodi kui 12 kuu jooksul pärast bilansipäeva. Põhivarasid kajastatakse bilansis järgmistes rühmades: · pikaaj...
9 Kaitseala analüüs Kaitseala väärtusteks sealne raba, metsad, metsades elav metsis ning leiduvad kooslused ja taimeliigid. Samuti on kaitsealal suur tähtsus lindude elupaigana ning on arvatud Natura 2000 kaitsealade võrgustikku. Rabas ringi liikudes on näha kunagise inimtegevuse tagajärjed turbalõikamise augud ning kuivenduskraavid. Aja möödudes ning inimtegevusest mõjutamatuna püsides on hakanud aga turbaaugud ning kuivendus kraavid kinni kasvama ja raba on taastumas. Piiumetsa sookaitseala oleks ideaalne koht, kus uurida kuidas kasvavad kinni need inimese poolt tekitatud armid ning kuidas loodus taastub. See võib olla kõige unikaalsem väärtus, mida antud raba meile pakub. Kaitsaala eesmärk on kaitsta ja vältida kahju põhjustamist neile väärtustele. Metsise arvukus on saavutanud stabiilse taseme ning tuleb hoolitseda selle eest, et inimtegevuse mõjud ei
KORDAMISKÜSIMUSED ,,EESTI ASUSTUSE KUJUNEMINE I" NB! Need küsimused on üldised, hõlmavad tegelikult kogu loengukursust laiemalt. Eksamil tulevad konkreetsemad ja lühemad küsimused. 1. Allikad asustusajaloos, nimeta tähtsamad (ja kirjelda nende olemust ka). 1) Esemeline kultuur (arheoloogid, etnograafid). Saab teada linnadest, maastikest (kivikalmed, linnused, maalinnad, leitud on ka vanu muinaspõlde). 2) Kunstiteosed (joonistused, maalid jt), kus on kujutatud kunagist miljööd ja tegevusi-töid. Gravüürid Eesti mõisate kohta. 3) Kirjalikud ja suulised allikad kõige tähtsamad. Suulise info puhul peab asjasse suhtuma väga kriitiliselt. Kohapärimus -> kõik, mis puudutab konkreetset paika (mäed, künkad, kivid, veekogud jne). Muistendid -> hiiu- ja vägilasmuistendid, Karl XII ja Peeter I-ga seotud; ajalooliste sündmustega seotud (Põhjasõda) -> ajaloolised muistendid. ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
