kahjulikkust mõjust keskkonnale. Töös räägitakse natukene ajaloo huvitavast faktidest. 2 1. ÜLDINE KIRJELDUS Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Kulda tuntakse umbes 7000 aastat. Keemiliste elementide levimuselt on Au 72. kohal. Kulda on maakoores (0.0011 ppm) umbes 100 korda rohkem kui merevees (0.00001 ppm). Kuld on haruldane metall, kuid levimise tõttu ehemetallina pälvis ta oma värvi ja läikega meie eellaste tähelepanu.Tuntakse umbes 20 loodusliku kullaühendit, millest kolm on kullasulamid Au-Ag, Au-Pd ja Au-Bi. [1] Keemiliselt on kuld väheaktiivne metall, mis asub metallide pingerea lõpus. [2] Joonis 1. Element Joonis 2. Kuld kivim. [4]
1. Mis mõjutab merevee omadusi? -mere pinnale langev päikese kiirguse hulk -soolsus -soolsus -veetemperatuur -vee ringlemine 2. Mitu % päikesekiirgust neeldub merevees ja kui palju peegeldub? -merevees neeldub 92% ja 8% peegeldub tagasi atmosfääri 3. Kuidas toimud soojuse ümberpaigutumine veega? -neeldumine lõppeb 30-40 m sügavusel. Seetõttu on veekogu paari meetri paksune pinnaskiht soojem kui sügavamate kihtide vesi 4. Millises maailmapiirkonnas on merevesi soolasem? Miks? -lähistroopilistel aladel, sest seal toimub suur auramine, mis ületab sademeid mitmekordselt. 5. Iseloomusta soolsust kui elustiku faktorit. -merevee soolsus mõjutab liikide arvu
olenevalt tingimustest ka erineva koostisega ainete segu, milles raudoksiidide ja vee vahekord on muutuv. Üldkujul võib rooste koostist avaldada järgmise valemiga : pFeO * qFe2O3*rH2O. Kuivas õhus raud ei roosteta, samuti ka vees, milles pole lahustunud hapnikku. Raua kokkupuutel veega, mis on kontaktis õhuga toimub raua korrosiooniprotsess kiiresti õhuhappiniku ja süsinikdioksiidi lahustumise tõttu vees. Korrosiooniprotsessid toimuvad intensiivselt ka merevees, milles sisalduvad kloriid- ja sulfaatioonid soodustavad korrodeerumist. Intensiivselmalt kulgevad korrosiooniprotsessid tööstuspiirkondades, kus õhus on rikkalikult CO2, SO2 ja lämmastikoksiide. Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud
Kuressaare 2008 Soola ajalugu · Esimesed teadaolevad andmed soola tootmisest on umbes 4000 eKr Egiptuses, Roomas ja Kreekas. · Esimesena hakkasid soola merest korjama foiniiklased. · Teadlased selgitasid soola toime välja alles 19-ndal sajandil . · Sool on maakeral väga laialt levinud leidub kõikidel mandritel v.a Antarktikas. Soola toodetakse: · Kaevandustes. · Looduslikku vett külmutades ja aurutades. Soola leidub: · Merevees. · Soolajärvedes. · Iidsete veekogude põhjas . Soola kasutamine: · Toiduvalmistamisel maitseainena. · Konserveerimisel säilitusainena . · Meditsiinis. · Seebi- ja pesuainete tootmisel. · Keraamikatööstuses. · Paberitööstuses. · Keemiatööstuses riidevärvide, pestitsiidide ja mitmete materjalide valmistamisel. Erinevad värvused: Kuigi maarjamaalase kööki jõuab sool enamasti kas härrandlikult lumivalgena või
Halogeeniühendid kasulikud või kahjulikud? Halogeenid asuvad perioodilisustabeli VII A rühmas. Nendeks on fluor, kloor, broom, jood. Looduses leidub halogeene nende suure keemilise aktiivsuse tõttu ainult ühendites: kristalsete sooladena litosfääris ja ioonidena lahustunult merevees ning mõnede järvede vees. Merevees on kõige rohkem kloriide, kuid seal leidub ka bromiide, fluoriide ja joodiühendeid. Halogeenide kasutusalad on laialdased. Fluoriühenditest ühed tähtsamad ja kasulikumad on freoonid ( jahutusained külmikus, sooja neelav aine; leidub tarbekemikaalides ) ja teflon ( kuuma kindel plast ). Teflonit tuntakse ka fluoroplasti nime all. Fluoroplastid on polümeerid, mis on väga püsivad temperatuuuri ja keemiliste mõjutuste suhtes. Fluoroplastide mittemürgisus, hüdrofoobsus
kõrgeim) Temperatuur Tihedus (grammi (Celsius) kuupsentimeetris) 0 (tahke) 0.9150 0 (vedel) 0.9999 4 1.0000 20 0.9982 40 0.9922 60 0.9832 80 0.9718 100 (gaas) 0.0006 Merevee soolsus teatud koguses merevees lahustunud soolade kogus, kusjuures nende kvalitatiivne koosseis ei oma tähtsust. Kuna erinevate ioonide sisaldus merevees on väga konstantne, siis võib soolsuse väärtuste põhjal igal ajal eri soolade või katioonide ja anioonide kontsentratsioonid välja arvutada. Soolsuse e. saliinsuse (lühendiks S) väärtused esitatakse promillides () , s.o. soolade kogus gdes 1 liitris vees
higistamise korral. Kloori üleküllus võib kujuneda pideva soolase toidu söömise tagajärjel. Liigne keedusool põhjustab mitmeid südame ja veresoonkonna haiguseid. Soolane toit on neerudele koormav ning klooriühenditest võivad tekkima hakata organismi toksilisi ühendeid. 3) Br2 ( Broom ) - punakaspruun mürgine vedelik Leidumine ja saamine: Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja mereves. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes järvedes. Merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Broomi avastas 1826 aastal 23-aastaselt prantsuse keemik Antoine Jerome Balard. Broomi ta oli eraldanud vetikate tuhast, mis oli eriliselt lõhnav punakaspruun vedelik. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel, sest aktiivsem halogeen tõrjub nõrgema tema soolast välja: 2NaBr + Cl2 à 2NaBr + Br2 Omadused:
NAATRIUM: 1. 2Na + O2 2Na2O2 2. Na + 2H2O 2NaOH + H2 3. 2Na + Cl2 NaCl 4. 2Na + H2SO4 2NaSO4 + H2 KAALIUM: 1. K + O2 KO2 2. 2K + 2H2O 2KOH + H2 3. 2K + Cl2 KCl 4. 2K + H2SO4 2KSO4 + H2 TÄHTIS ÜHEND (LEIDUB MILLISENA) Neid leidub kõikides keha kudedes ja organites, peamiselt kehavedelikes ja pehmetes kudedes. NAARIUM: 1. Leidub rohkelt päikese ja tähtede koostises. 2. Leidub maakoores, kõige levinum leelismetall. 3. Leidub merevees, soolastes järvedes ja allikate 4. Leidub mineraalide koostises 5. Põhiline kogus naatriumist paikneb veres, suhteliselt palju on veel süljes ja mõnedes seedenõredes. 6. Naatrium on rakuvälise ruumi peamine katioon, mis osaleb vere osmolaalsuse, vee ning happe-aluse tasakaalu regulatsioonis ning neuromuskulaarses erutusjuhtes. 7. Naatriumi kontsentratsiooni muutused veres peegeldavad eelkõige keha vee ja
See on värvusetu, terava lõhnaga, vees ülihästi lahustuv, õhus ja eriti niiskes õhus suitsev vedelik ja sööbiv hape. Ta on tugev hape, kuna tema molekulid dissotseeruvad täielikult ioonideks. Vesinikkloriidhapet kasutatakse paljude metallide kloriidide saamiseks, metallide söövitamiseks , pindade puhastamiseks 4. Broom Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees (0,065%), mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes (0,2%, Surnumeres 0,4-0,6%). Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Purpurit toodeti purpurtigudest,
Astronaudi silmi kaitseb otsese päikesekiirguse eest kullatud visiir – see on jäänud nii tänapäevani. Kuld muutub selle sajandi jooksul tehnikas üha olulisemaks. 75% kogu maailmas eales kaevandatud kullast on kaevandatud alates aastast 1910. KULD LOODUSES Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mida on umbes 100 korda rohkem kui merevees Looduses leidub ka 20 loodusliku kullaühendit millest paljud on kullasulamid Nendest tähtsamad sulamid on : kuld ja hõbe (AuAg) kuld ja pallaadium (AuPd) ,kuld ja vismut (AuBi), kuld koos plaatina ja iriidiumiga , kuld ja vask (AuCu), kuld ja telluur (AuTe) KULLA TOOTMINE JA TARBIMINE Tootmine : Kaevandamine : Kulla kaevandamine on
kirpvähke, limuseid ja väikeseid kalu. 3)Eluviis: Linask koeb mai lõpust kuni augustini. Vesi peab olema maksimaalselt soe. Kusemispaik on tavaliselt kalda lähedal ja on taimestikuga hästi varjatud. Mari koetakse veetaimedele. Alguses vastsed ei liiguta ja elavad taimedel rippudes. Makrell 1)Välisehitus: Makrell on süstja, sest tal on peen ninaots ja peenesabaots. Sellepärast et makrell ainult merevees elab on tal ka varvus vastav. Tema selg on sinakasroheline, küljed on hõbedased ja kõht on tal valge. Suurim makrell on olnud 41cm pikk ja 600g raske. 2)Toitumine: Makrellid söövad tavaliselt vees hõljuvaid koorikloomi, väikesi kalu ja kalamarja. 1) Eluviis: Makrell elab peamiselt merevees. Vahel koonduvad makrellid ka tihedatesse parvedesse ja võtavad koos ette ulatuslike rändeid. Makrellid kudevad ülemistes vetekihtides. Kammeljas
Tormi,tuult ja valget vahtu Peab piirivalve vahti Saarte rikas meri Üks neist ka Keri Raha võim ja rahva süda Kokku nii ei käi Gaasitrass meid ahistab Karastroofi kuulutab Läänemeri kalu annab Gaasitrassi kannab Rahva söögimurest vabastab Merekapsas, adru Mis peidab mere voog See on meie taak Sünged mõtted toob aeg Sügistormis,ajavaod Ei neid unusta Ajaaugud ikka merevees Augustis süütame tuled Unustame taagad Sõpruses ühendame südamed,käed
kasutavad on kujunenud erinevatest lihastest, kuid elektri saamise viis on kõikidel sama. KALAD · Kalade elektrielundid koosnevad kilbikestest, lamendunud rakkudest mis asetsevad püstiste sammastena üksteise otsas. Iga kilbike tekitab veidi enam kui 0.1 volti elektrit, aga kuna iga kilbike on ühendatud endast eelneva ja järgneva kilbikesega (samuti on ühendatud ka sambad) tugevneb elektrienergia tunduvalt. MEREVEE KALAD · Kuna merevees on elektrijuhitavus parem kui magevees siis pole merelistel kaladel tarvidust genereerida elektrit, et saavutada sama voolutugevus võrreldes mageveekaladega. · Ahvenlaste sugulane kes elutseb Atlandi ookeani lääneosas - tähetarkkala. Ta peidab end liiva sisse jättes välja ainult 2 pungil silma, ning ootab saaklooma. Elektrielundid paiknevad tal kahes lohus silmade vahel. ELEKRTIRAI · Kaalub umbes 100 kg, millest elektrielundid on umbes 15 kg.
Vee omadused 1. Temperatuur · Veekogude põhjas temperatuur ~4 C, vesi kõige tihedam · Vee temp sõltub pinnatemperatuurist, ekvaatori lähedal soojem · Jää on kergem kui vesi · Külmas vees on rohkem lahustunud gaase 2. Soolsus · Mõõdetakse promillides · Vees lahustunud soolade hulk grammides ühes liitris merevees · Maailmamere vee keskmine soolsus 35 promilli · Soolsus erineb veekogude pinnal, sügavustes on soolsus sama · Läänemeri on riimveeline (8-12 prom) a) Aurumine sademed (kui palju vet aurab ja kui palju magedat vett sademetest juurde tuleb) b) Jõgede sissevool c) Ühendus maailmamerega 3. Rõhk · Iga 100m kohta rõhk suureneb 1 atmosfääri võrra (5km sügavusel on rõhk 500 atmosfääri) 4
URAAN GREGOR RANDLA MHG 10C 2014 URAANIST • Hõbevalge • Plastiline, pehme, aktiivne • Aktinoid (radioaktiivsed) • 6.6 miljardit aastat tagasi • Tihedus: 19,05 g/cm3 • Sulamistemp. : 1132 °C • Keemistemp. : 1797 °C • UO, UO2, UO3, U2O5 AJALUGU • 1789 Martin Heinrich Klaporth • Planeet Uraan järgi (1781) • 1841 Eugene Melchior Peligot • 1896 Henri Becquerel • 1945 Tuumapomm URAANI SAAMINE • Kivimites • Merevees • Eraldatakse uraanimaakidest • Uraani oksiidid (0.01%-0.25%) • Isotoop 235 (>1% kogu massist) • Uraani rikastatakse • Termolüüs TUUMAREAKTSIOONID • 3% sisaldus U-235 • Aeglased neutronid • Ahelreaktsioon • Eraldub kuumus • Ebastabiilne • Neutrone aeglustatakse HUVITAVAD FAKTID • Mürgine (0,5 g tappev) • Lennuki raskused • 0.0001 mg igas inimeses • 1t - 40 000 000 kWh (1500 t kivisütt) • 441 tuumajaama (17% maailma energiast) • Sillamäe uraan
Üheks tuntuimaks fantaasiakirjanduse tehnikasaavutuseks võib lugeda kapten Nemo allveelaeva Nautilus. J. Verne'i kirjelduse järgi oli tegemist tõelise meistrisaavutusega, mis võis sukelduda väga suure sügavuseni ning seejuures oli võimalik ümbritsevat jälgida läbi inimesekõrguse illuminaatori. Võttes allveelaeva sügavuseks 100 m ja illuminaatori läbimõõduks 1,6 m (pindala 2 m2), vasta järgmistele küsimustele: a) Kui suur on rõhk 100 m sügavusel merevees ( = 1030 kg/m3)? Andmed : H=100m G=9,8N/kg = 1030 kg/m3) Lahendus : p = gh p= 1030 * 100 * 9,8 =1 009 400Pa b) Mida näitab rõhk? Rõhk näitab kui suur jõud mõjub ühe pinnaühikule c)Kui suur rõhumisjõud mõjus Nautiluse illuminaatorile? Andmed : S=2m2 p = 1 009 400Pa Lahendus p=F/S F=p*S F= 1 009 400 * 2 = 2 018 200N
elektriliste omadustega. Cu-Ni-sulamite joonpaisumistegur Ni-sisaldusel 40...50% on nullilhedane, samas elektrieritakistus aga maksimaalne. Vga vike joonpaisumistegur peaegu ei muutu kuni temperatuurini 500 °C, mistttu konstantaanina tuntud Cu-Ni-sulamit (55% Cu, 45% Ni) kasutatakse elektri- ja tppisseadmeis, kus esinevad suured temperatuurikikumised. Korrosioonikindlad vaseniklisulamid sisaldavad ca 30% Ni ja vhesel mral Fe ning Mn, mistttu nad on psivad merevees. Vaseniklisulam CuNi25 on tuntud mndimetallina mndimelhiorina. Teisteks nimetatud vaseniklisulami kasutusvaldkondadeks on soojusvahetid jms. Tsingi lisamisel Cu-Ni-sulamitesse saadakse sulam (45...75% Cu, 10...20% Ni, 20...35% Zn), mis on tuntud uushbedana e. alpakana. Uushbe on vga plastne sulam, mille philine kasutusvaldkond on juveelitstus Niklisulamid Kuigi niklil on suureprane korrosioonikindlus, on see veelgi parem vase, kroomi vi molbdeeniga legeeritud niklisulamitel
Halogeeniühendite kasutamine igapäeva elus: *fluori kasutatakse fluorsüsinike nagu plastmass PTFE(polütetrafluoroetüleen)valmistamiseks ja tuumakütuse puhastamiseks *Väike kogus naatriumfluoriidi NaF joogivees aitab ära hoida hammaste lagunemist *Kloori kasutatakse joogi- ja basseinivee steriliseerimiseks ning valgendajate ja plastmasside valmistamiseks *Broomi ja kloori kasutatakse fotofilmide, ravimite ja antiseptikute valmistamisel *Kloriide on palju merevees, joodi leidub merevetikates Fluor jahutusvedelikud hambapastades Kloor veepuhastusprotsessid paberi, plastide, konservantide, tekstiilmaterjalide, ravimite, lahustite, värvide insektitsiidide, antiseptikute jpm tootmine Broom värvainete tootmine ravimid plastide tulekindluse suurendamiseks AgBr fotograafias veepuhastuses Jood meditsiinis AgI fotograafias keedusoola lisandiks
Kontrolltöö ,,Rakud, viirused, bakterid ja algloomad" 1. rühm Hindamine:"2022"=5; ,,1519"=4; ,,1014"=3; ,,59"=2; ,,04"=1 1. Otsusta, kas väide on tõene või väär! Paranda väärad väited õigeks eitust kasutamata! 5p 1. Algloomade keha on kaitstud õhukese rakukestaga. _________________________________________________________________________________ 2. Kingloom elab tavaliselt merevees. ___________________________________________________ 3. Amööbi kehas on kloroplastid._______________________________________________________ 4. Silmviburlasi elab ka toas kapi peal ja riiulitel. _________________________________________________________________________________ 5. Ürgsete algloomade lubikestadest on moodustunud lubjakivi- ja kriidilademed. _________________________________________________________________________________ 2. Keda on joonisel kujutatud
Tänapäeval sööb inimene liiga palju NaCl sisaldavaid toite. Ka kõrge mineraalsusega pudelivee tarbimine on ohtlik. Üleliigne NaClkoormab neerusid, tekitab veepuudust organismis, kuna NaCl seob palju endaga vett, kõrgendab vererõhku, soodustab osteoporoosi (luude hõrenemist), ateroskleroosi (veresoonte lupjumist), ajuinsulti ja tekitab turseid. BROOM Leidumine ja saamine Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. Broomi leidub merevees, mereorganismides, kivimites ja mõnedes soolajärvedes. Ookeanis sisalduvad summaarsed broomivarud on väga suured, kuna merevees on broomi umbes 300 korda vähem kui kloori. Käsnad, molluskid ja korallid koguvad endasse mereveest broomiühendeid. Juba muistsetest aegadest hinnatud värvaine purpur, mis oli kõrgete võimukandjate tunnusvärvus, on ka broomiühend. Broomi eraldatakse merevees või soolajärvedes leiduvale naatriumbromiidile kloori lisamisel,
· Keemilistelt omadustelt on broom halogeen. · Broom sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga. Broom erineb aga kloorist aktiivsuse poolest. · Broom on keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega Broomi avastamine · Broomi avastas 1826 aastal prantsuse keemik A. J. Balard (1802 - 1876) ja uuris selle ühendeid. Levik looduses · Looduses esineb broom sooladena bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees, merevetikates, mineraalides (nt. sülviniidis ja haliidis) jm. Kasutamine · Broomi kasutatakse ravimite valmistamiseks ja keemialaboratooriumides. · Fotoasjanduses kasutatakse broomiühendeid (AgBr) fotopaberi ning fotoplaatide katmiseks. · Broomi kasutatakse veel värvainete ja putukamürkide sünteesimiseks ning tulekustutusvahendina. Midagi huvitavat · Bromiidid on rahustava toimega, tarvitatakse nt.
Levimus ja geokeemia Maal elementide levikult Maal 17 maakoores 13. kohal Kõrge aktiivsus välistab vaba elemendi esinemise looduses leidub mitmesuguste kivimite ja mineraalide koostises Levimus ja geokeemia Atmosfääris on fluorisisaldus väga väike tööstuspiirkondades õhu fluorisisaldus normaalsest oluliselt suurem kustunud või mittepurskavatest vulkaanidest eraldub pidevalt fluori LEVIMUS JA GEOKEEMIA HÜdrosfääris hulk ookeani- ja merevees väike esinemisvormi hüdrosfääris määrab suuresti keskkonna happesus FLUORI on vaja hammaste arenguks ja hambakaariese vastaseks toimeks organismi kiiritustaluvuse suurendamiseks osteoporoosi ennetamiseks võib aidata kaasa haavade paranemisele ja raua imendumisele Viited http://www.toitumine.ee/fluor/ Fluor, 5.10.2012 http://et.wikipedia.org/wiki/Fluor Fluor, 5.10.2012 Tänan tähelepanu eest
Usside võrdlus Nimed: .......................................................................................... ............. Loo oma kettale kaust bioloogia ja salvesta tabel sinna pealkirjaga ,,Ussid" ümaruss rõnguss Liikide arv 80 tuhat kuni üle 15 000 miljon liiki Elupaik mage- ja miasma, merevees kui mageveekog ka maismaal us ja meres Kehakuju pikk lülistumata silindriline keha, mõlemast otsast ahenenud
· Helekollane, läikiv, hästitöödeldav (1 kg kulda saab venitada traadiks, mille pikkus on 3 km) · Õhu käes ei muutu ka tugeval kuumutamisel, reageerib siiski tugevate oksüdeerijatega · Moodustab paljude metallidega sulameid Saamine Leidub looduses põhiliselt ehedana, terakestena kvartsis, · kvartsliivas (kullaliiv) ja polümetallilistes maakides (ehe kuld ei ole puhas, vaid sisaldab hõbedat, vaske jmt metalle) · Sisaldub ka merevees (0.010.05 mg/t) Toodetakse mehaaniliselt (sõeludes, pestes) või keemiliste · meetoditega (tsüaanides või amalgaamides) ning puhastatakse harilikult elektrolüütiliselt või kuuma väävelhappe abil Kasutusalad · müntide valmistamiseks kuld on paljude maade rahandussüsteemide aluseks · juveelitööstustes · hambaproteesid · klaasi toonimine · optilistes instrumentides · elektrotehnikas · satelliitide kaitseks päikese soojuskiirguse eest
ATLANDI TUUR Acipenser sturio Koostaja:Jannes Niine ELUPAIK · Atlandi tuur elab Euroopa rannikuvetes. Mõned on ületanud Atlandi ookeani ja jõudnud Põhja-Ameerikasse. · Tuur esineb ka Eestis, kuid on Läänemeres haruldane. · Ta elab rannalähedases madalas merevees, jõgede suudmealadel ja jõgedes. VÄLIMUS · Tuural on kiilukujuline lamenenud pea, mis lõpeb pika teravalt väljavenitatud ninamikuga (nokisega). Silmad on väiksed, pisut ovaalse kujuga, messingkollase vikerkestaga. Suu on väga väike ja asetseb kehas pikiteljega risti. Ta võib välja sopistuda. Nokise tipu ja suu vahel on neli tundlikke poiset. · Kere on piklik. Seljauimed asetsevad kaugel taga. TOITUMINE
olenevalt tingimustest ka erineva koostisega ainete segu, milles raudoksiidide ja vee vahekord on muutuv. Üldkujul võib rooste koostist avaldada järgmise valemiga : pFeO * qFe2O3*rH2O. Kuivas õhus raud ei roosteta, samuti ka vees, milles pole lahustunud hapnikku. Raua kokkupuutel veega, mis on kontaktis õhuga toimub raua korrosiooniprotsess kiiresti õhuhappiniku ja süsinikdioksiidi lahustumise tõttu vees. Korrosiooniprotsessid toimuvad intensiivselt ka merevees, milles sisalduvad kloriid- ja sulfaatioonid soodustavad korrodeerumist. Intensiivselmalt kulgevad korrosiooniprotsessid tööstuspiirkondades, kus õhus on rikkalikult CO2, SO2 ja lämmastikoksiide. Elektroskeemilise korrosiooni tähtsamateks juhtudeks on korrosioon elektrolüütide lahustes. (soolade, hapete ja aluste lahustes, merevees ning mitmesugustes looduslikes vetes), õhus ja pinnases. Merevees on lahustunud
elektroni ja 118 neutronit. Elektronkihte on tal 6. 3 Elektronskeem: AU +79 | 2)8)18)32)18)1). Elektronvalem: 1s22s22p63s23p64s23d104p65s24d105p66s24f145d9 Leidumine looduses Kuld on arvatavalt teine inimese poolt kasutusele võetud metall. Keemiliste elementide levimuselt looduses on kuld 72. kohal. Erinevate arvamuste kohaselt tuntakse kulda umbes 7000-8000 aastat. Kulda sisaldub maakoores 0,0011 g/t, mis on umbes 100 korda rohkem kui merevees (0,00001 g/t). Kuld on haruldane metal, kui leidumise tõttu ehemetallina pävis ta oma värvi ja läikega meie eellase tähelepanu. Ehedalt on kullaosakeste suurus 0,1–1000 mikromeetrit, suuremate kullatükkide mass võib ulatuda aga isegi kümnetesse kilodesse. Kullaliivades on kulda keskmiselt 5–15 g/t. Tootmine Kulda saadakse 4 erineval moel. Nendeks on kaevandamine, ekstraktsioon, mereveest ja muundamine teistest elementidest. 4
1) Eeltuumused- on tuumata rakud, Päristuumused- on tuumaga rakud(teistel organismides), 2) Organismide 5 riiki: Bakterid,algloomad,seened,taimed,loomad 3) Elu tunnused:rakkude ehitus, kasv, areng, ainevahetus, paljunemine, erutuvus 7) Mis on tallus:lihtsa ehitusega , organiteks eristumata keha 8) Vetikate elupaigad: mage- merevees, niiskes mullas, puudel, majaseintel Paljunemine: eostega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus 9) Vetikate tähtsus looduses ja kasutus: tähtsus: toiduks loomadele, toodavad hapniku , kaitsevad ja pakuvad varju veeloomadele. Kasutus: toiduks, toidulisandite ja kosmeetika valmistamine, väetisena, valmistatakse loomasööta. 11) Sammalde elupaigad: maa peal, kividel, puudel, vees Paljunemine: eostega ja keha tükikestega Elu vajadused: õhk, niiskus, mineraalid, valgus
seebimass kaheks: ülemine kiht on seebituum ehk seebikiht ja alumist kihti nimetatakse soobaks ehk veekihiks Pärast kuivamist lõigatakse laastudeks, segatakse vastavate lisanditega ja vormitakse tükkideks Sünteetilised pesemisvahendid On paremad, sest: ·Saab pesta nii hapelises, aluselises ja neutraalses keskkonnas ·Saab pesta karedas vees ja merevees ·Ei vaja kõrget temperatuuri pesemisel ·Sool ei hüdrolüüsu siis selline lahus on neutraalne Pesemisvahendite tüübid Annioone PV Katioone PV on bakteretsiidne toime, neid kasutatakse toiduainete tööstumises. Halvemad pesemis omadused kui annioonsetel Neunogeene PV lisades neid vette, vahtu ei teki Pesemisvahenditele lisatakse: Lõhnained Valgendusained Värviained Ained, mis vähendavad vee karedust:
Vajavad väga väikest toidukogust eluks Käsijalgseid jagatakse kahte gruppi : Puuduluksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendava lukumehhanismi puudumine. Luksed käsijalgsed Kõige iseloomulikumaks tunnuseks on kojapoolmeid ühendav lukumehhanism Puuduluksed: Luksed: Arvukus ja levik: Käsijalgseid on ligikaudu 4000 perekonda. Meredes elab umbes 250 liiki. Kõik liigid elavad merevees ning asustavad mitmekesiseid alasid tõusumõõna vööndist kuni süvaookeanini. Suuremal määral leidub neid Sotimaa ja Kanada rannikul, UusMeremaal ,Skandinaavia fjordides. Fossiilseid brahhiopoode on Eestis teada umbes 300 perekonnast. Elutingimused: Troopikas eelistavad varjatud elupaiku rifikooslustes, korallide või käsnade varjus. Elamispaigaks eelistavad normaalsoojusega ,soolast vett (magevees neid ei leidu). Aitäh kuulamast!
Keemilised omadused • Halogeen, sarnaneb keemilistelt omadustelt klooriga, erineb aktiivsuse poolest • Keemiliselt väga aktiivne mittemetall, ühineb kõigi metallide (v.a. plaatina) ja paljude mittemetallidega • Ta on nõrgem oksüdeerija kui kloor ja fluor Broomi avastamine • 1826. aastal • Prantsuse keemik ja õpetaja Antoine Jérôme Balard Levik looduses • Looduses esineb sooladena – bromiididena merevees, soolajärvede ja naftapuuraukude vees – merevetikates – mineraalides • Enamasti NaBr ja KBr ühenditena • Ei moodusta mitte kunagi suuri soolakihte • Leiukohad: USA, Iisrael, Inglismaa, Venemaa, Prantsusmaa ja Jaapan Kasutamine • Juuksehooldusvahendite, värvainete, putukamürkide, ravimite valmistamiseks, keemialaboratooriumides, tulekustutites • Anorgaaniliste ning orgaaniliste broomiühendite saamiseks
Keemiast argielus Tarbekeemia tooted Igapäevaelus kasutavad inimesed mitmesuguseid aineid ja vahendeid, millel on otsene seos keemiaga. Need ained võivad olla nii looduslikud kui inimese poolt loodud. Pesemisvahendid Pesemisvahendite hulka kuuluvad seebid, sampoonid ja pesupulbrid. Vanimaks pesemisvahendiks on seebid. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga · Ei pese hästi karedas vees ja merevees · Pesevad hästi soojas vees · Ei saasta loodust mikroorganismid lagundavad seepi · Tekitavad vees aluselise keskkonna (pH=910) Värvid ja liimid Argielus läheb sageli tarvis värve ja liime. Mõlemad on tarbekeemia tooted ja neil on palju ühiseid jooni: · on polümeerid · on algul vedelad ja kasutamise käigus kõvastuvad · nakkuvad tugevasti pinnaga, millele neid kantakse Värv kaitseb pinda välismõjude eest ja muudab pinna ilusamaks, lim liidab
Leelismetallid Li, Na, K, Rb, Cs, Fr Leidumine looduses: · Looduses leidub neid ainult ühenditena. · Põhilielt esinevad kloriididena: naatriumkloriid(merevees,pinnases), kaaliumkloriid(pinnases, taimedes), liitiumkloriid, teised esinevad maakide koostises · Karbonaatidena: Na2CO3 · Sulfaatidena: Na2SO4, K2SO4 · Nitraatide ehk salpeetritena: NaNO3, KNO3 Aatomi ehitus: Na e=11, p1=11, n1=12 Na+11|2)8)1) 1s2 2s2 2p6 3s1 o-a.1 · Leelismetallide aatomid paiknevad kristallvõres suhteliselt hõredalt, see tingib nende väga väikese tiheduse. · Pehmed metallid, kergesti lõigatavad Füüsikalised omadused
Keemia abil puhtaks Koostaja: Madis Pesuained · Seebid. · C17H35COO- Na · Sünteetilised pesuained. · C18H28SO3-Na Seep · Osati juba 5000 aastat tagasi Egiptuses ja Babüloonias valmistada. · Kasutati arstimisvahendite hulgas. · Kuigi seep on tuntud iidsest ajast , ei ole ta puhastusvahendina sedavõrd tuntud. · Kasutati vett ja puutuhka. Seebid · Valmistatakse rasva keetmisel seebikiviga(NaOH). · Ei pese hästi karedas- ja merevees. · Pesevad hästi soojas vees. · Ei saasta loodust. · Tekitavad vees aluselise keskkonna. Seebid · Seebid on rasvhapete naatriumi- või kaaliumisoolad Seepide molekulid · Koosnevad: · Veelembesest rühmitusest. · Vett- tõrjuvast osast. · Sisaldub kuni 20 süsiniku aatomit. Seepide molekulid · Käitub vee pinnal nagu kahepaikne. · Veelembene "pea" sukeldub vette, püüab lahustuda vees. · Pikk vett- tõrjuv "süsivesiniksaba" aga jääb veest välja
hapetega. Söögisooda reageerimisel happega eraldub gaasiline süsinikdioksiid, mis kergitab küpsevat tainast. Naatriumkloriid( NaCl ) ehk keedusoola tunneme argielus ka lihtsalt soolana. Ta on püsiv aine ning keemiliselt väheaktiivne. Keemiatööstuses on naatriumkloriid asendamatu tooraine. Ta on lähteaineks naatriumi, kloori ning nende mitmesuguste ühendite tootmisel. Naatriumkloriidi leidub looduses suurtes hulkades nii lahustunult merevees ja soolajärvedes kui ka tahke mineraali kivisoolana. Igapäevaelus kasutatakse keedusoola kõige enam toiduainete säilitamiseks ja maitsestamiseks. Soola nagu paljude teistegi ainete tarbimisel tuleb olla mõõdukas. Liigne soola kasutamine toitudes mõjub tervisele kahjulikult. Tänapäeval ei ümbritse meid ainult loodus, vaid suurel määral on meie ümber tehismaailm, mis on loodud inimese valmistatud ainetest ja ainete segudest.
nime all fenool. Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fenoole olla üle 1g/l.
kaitsva lipiidikihi naha happelisuse vähendamise tõttu võib soodustada seenja bakteriaalsete infektsioonide teket seebi säilitamisel selle omadused vaikselt nõrgenevad Seebi head omadused: on hea puhastusvahend on hea rasvastusvahend Sünteetilised pesemisvahendid ei ärrita nahka ja aitavad täielikult säilitada naha normaalse talitluse. Saab pesta nii karedas, kui ka merevees ning see ei vaja väga kõrget temperatuuri. Lisaks pindaktiivsele ainele kasutatakse pesemisvahendites veel igasuguseid lõhna ja värvaineid, valgendusaineid ning neid aineid, mis vähendavad vee karedust. Fosfaate kasutatakse pesemisvahendites, et muuta vee karedus pehmemaks ning neid püütakse asendada tseoliitidega. Pesemisvahendite kasutamisega kaasnevad nii mõnedki keskkonna probleemid.
Fenoollahused oma happelisuse poolest küll mineraalhapetega võistelda ei saa, ent alkoholidest ja veest on nad ikka tugevamad happed Fenoolid ja alkoholid kuuluvad ühisesse hüdroksüühendite klassi. Fenoolide mõju inimesele ja loodusele Fenoolid on kahjulikud nii inimese tervisele kui ka looduskeskkonnale. Kuna fenoolid on ohtlikud ained, siis on vastavates määrustes nende sisalduse kohta pinnases, põhja, pinna ja merevees kehtestatud piirnormid. Joogiks kasutatavas põhjavees ei tohi fe noole olla üle 1g/l.
saba,mõnikord moodustub uus pea koos silmade,kombitsate ja ajuga ussi keha keskel veel enne selle osadeks jagunemist. Kaanid ja kidavaglad seda ei suuda,neil pole võimet sugutult sigida ja kaotatud kehaosi taastada. Meres elavatel rõngussidel toimub munade viljastumine enamasti väljaspool emaorganismi.Sel juhul heidavad isased ja emased korraga sugurakke vette kus toimub viljastumine. · Enamjaolt mõlemasugulised · Elavad: Merevees,magevees,maismaal. VIDEOhttp://youtu.be/hIpLIXV4p7Q
KREVETID · 2-25cm pikkused pikad vähid. · Neid on kerge ära tunda seljakilbi järgi, kuna see moodustab keha eesosas terava nokise. · Liiguvad oma ujujalgade abi või siis enda uime kõhu alla lükates. ELUPAIK · Krevetid on väga laialdaselt levinud ning neid võib leida merepõhjast, rannikualadelt ning samuti jõgede ja järvede ääres. · Enamik kreveti liike on merevee elanikud, kuid veerand neist elab magevees. Nt.Japonica krevett. · Merevees elavaid krevette leiti sügavamal kuni 5000 meetrit. KRILLID · Krillid ehk hiigelvähid. · Krevetisarnased, umbes 5 cm pikkuse.(1-2/6- 15) · Krillid võivad olla kõige arvukam loomaliik maailmas, neid elab KÕIGIS maailma ookeanides. · Peamiselt toituvad nad taimhõljumist. KRILLID · Krillid ise on toiduks lindudele, hüljestele, kaladele ning vaadadele. *norra keeles vaala toit · Krille on ookeanides nii massiliselt, et
, tsölestiin SrSo4. 1 KASUTUSALAD Elemendi, ühendid Kasutusalad on : o tuumapatareid poides ja ilmajaamades o püsimagnetid o helenduvad värvid o ilutulestik o metallurgias o klaasitööstuses o emaili- ja värvitööstuses Element Strontsiumi leidub ka looduses. Näiteks merevees leidub 7 kuni 50 mg/l. Kuigi Strontsiumi on looduses suhteliselt palju (0,008%), ja enam, kui näiteks vaske või tsinki, kuid erilist tööstuslikku rakendamist talle pole veel leitud. Eespool nimetatud kasutusalades kasutatakse teda tavaliselt koos teiste ühenditega. Strontsiumit kasutatakse ka vähesel määral mõndade sulamite valmistamiseks. 2 KASUTATUD KIRJANDUS · http://web.zone.ee/chemistry/Sr.htm
Ujupõis- gaasiga täidetud põietaoline organ kala kehas, mis aitab tal vajalikkus sügavuses püsida. Lõpused- kala hingamiselundid Seedeelundid- toit tuleb söögitoru kaudu makku, toidu seedimine jätkub maksas ja kõhunäärmes, lõhustunud toiduained imenduvad läbi soole seina verre, tahked jääkained väljuvad päraku kaudu. 6. Võrdle lõhe ja ahvena sigimist. 1.erinevus- lõhel on kuderänne, ahvenal see puudub. 3.sarnasust- mõlemad sigivad merevees, on kehaväline viljastumine, ei hoolitse järglaste eest 7. Võrdle ogaliku ja ahvena sigimist. 1.erinevus- ogalik hoolitseb oma järglaste eest, ahven mitte 3.sarnasust- mõlemal toimub kehaväline viljastumine, koevad mõlemad kevadel, vee temperatuur kudemisel sama. 8. Nimeta kolm tegevust, millega inimene põhjustab kalavarude vähenemist. 1. Liigne kalapüük (röövpüük) 2. Vette sattunud mürkained (õli, naftasaadused jms) 3. Asulate ja tööstuste heitvesi 9
2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teistes organismides sümbiontidena. Miina Härma Gümnaasium 2012 Kasutusalad: Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides (supid, salatid, sushi) Sisaldab vitamiine, mineraalaineid ja mikrotoitaneid Väetiseks põldudel Suurim hapnikutootja Miina Härma Gümnaasium 2012
suus on hõõrel; * liitsugulised; * meeled kompimis- ja maitsmismeel; * seedenõresid tootev nääre maks; * hingavad kopsu või lõpustega; * toituvad taimedest. Karbid- * koda koosneb 2-st koolmest; * pea puudub; * jalg; * kombitsad ja silmad puuduvad; *elavad ainult vees; * lahksugulised; * hingavad lõpustega; * viljastumine vee abil; * avatud vereringe; * kojapoolmeid saab avada ja sulgeda sulgurlihaste abil; * toituvad hõljumist; * arenevad moondega. Peajalgsed- * elavad merevees; * hingavad lõpustega; * puudub koda; * jalg puudub, jala asemel kombitsad, mis paiknevad suu ümber; * tindinääre; * röövloomad; * muudavad kiiresti värvi; * hästi arenenud silmad ja närvisüsteem; * vereringe peaaegu suletud; * 3 südant; * lahksugulised; * kotikujulise kehaga; * seepial ja kalmaaril on 10, kaheksajalal 10 kombitsat; * suured silmad. 5.Karpide tähtsus looduses. * filtreerivad vett; * toiduks teistele; * inimene sööb austreid; * vanasti
Haug Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini. Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, pea on pikk ja pardinokataoliselt lapergune. Värvuselt on ta mustjasroheline kuni rohekashall, mis on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees. Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegevust kergendab kala kohta terav nägemine: haugi silm seletab kuni 2,5 m kaugusele, seega on ta rangelt päevase eluviisiga. Saaki silmanud, teeb ta selle suunas välkkiire sööstu. Ohvriks langevad peamiselt ahvenad, kiisad, viidikad ja latikad. Suuremat kasvu haugide jõud käib üle ka pardipoegadest, konnadest ja pisiimetajatest. Haug neelab oma saagi tervelt
Erinevad värvuse Pruunvetikad vees lahustunud aineid poolest. Pruunvetikad kogu keha pinnaga. meenutavad maismaataimi, punavetikad on vormirohked, rohevetikad meenutavad Punavetikad rohelisi aasu. 5) Nimeta vetikate kasvukohti. Vetikate kasvukohad: · Veekogus: mage- ja merevees · Niiskel mullal · Puutüvedel Osad vetikad: · Majaseintel · Kuumaveeallikates · Polaaraladel lumel 6) Iseloomusta sinivetikaid. Sinivetikate rakkudes pole tuuma ja nad kuuluvad bakterite hulka. Sinivetikad elavad nii meredes kui ka mageveekogudes. Neid võib leida kuumaveeallikates ja arktilistel aladel. Sinivetikad moodustavad kolooniaid. Mõned sinivetikad põhjustavad soola ajal ,,vee õitsemist".
Uraanist algab radioaktiivse lagunemise rida uraani rida. Ajalugu Uraani avastas 1789 saksa keemik Martin Heinrich Klaproth ja nimetas selle 1781 avastatud planeedi Uraani järgi. 1896 avastas Henri Becquerel uraanisoolade abil radioaktiivsuse. Kuni 1940. aastani, mil avastati neptuunium ja plutoonium, oli uraan suurima massiarvuga teadaolev element. Uraani leidub maakoores kõikjal, kivimites, mullas ja samuti merevees. Siiani on teda majanduslikel kaalutlustel toodetud peamiselt mineraalsetest maakidest, kus sisaldus ületab 0,1 %. Uraanimaak kaevandatakse kas avatud karjääridest või allmaakaevandustest ja saadetakse tavaliselt lähedal asuvasse tehasesse. Maak purustatakse, peenestatakse lobriks ja sellest eraldatakse uraan tugevas happes või leelises lahustamise teel.
anorgaaniliste fluoriühenditena luudes ja hambavaabas. Fluor aitab vältida hammaste lagunemist ja plekiliseks muutmist ning tugevdab ka luid. Soovituslik päevane fluori tarbimiskogus on 0,3-0,5 mg. Fluori looduslikud allikad on näiteks looduslik vesi, õun, roheline sibul, must aroonia, punapeet, piim, mereannid, meresool, tee, küüslauk, kaerahelbed. Broom 1. Broom on vähelevinud element, mis esineb koos klooriga hajutatult mineraalides ja merevees. 2. Broom on ainukene toatemperatuuril vedelas olekus olev mittemetall. 3. Broom on punakaspruuni värvusega, terava lõhnaga, väga mürgine, sööbiv, veest üle kolme korra raskem, reageerimisvõimeline ja lenduv vedelik. 4. Ta reageerib enamike lihtainetega moodustades bromiide. 5. Broomi kasutatakse mitmete anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete sünteesiks. Oluline osa broomi läheb 1,2 dibromoetaani tootmiseks, mida kasutatakse mootorikütuse lisandina,
Rohevetikaid on umbes 6000 liiki. Pruunvetikad · Pruunvetikad on vetikate klass, mis kuulub heterokontide (stramenopiilide) hõimkonda. Enamik pruunvetikaid on hulkraksed ja elavad meres. Pruunvetikad on umbes 15002000 liiki. Üks tuntuim pruunvetikas on harilik põisadru, mis kasvab ka Läänemeres. Punavetikad · Punavetikad on punavetiktaimede hõimkonda kuuluv vetikate klass. Suur osa punavetikaid on hulkraksed. Neid võib leida nii mage kui merevees. Punavetikaid on erinevate allikate järgi teada 4000 kuni 10 000 liiki. Läänemere taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja 16 taksonit punavetiktaimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru . Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka
· tubulopaatia · põletused hüperaldosteronism · osmodiurees (glükoos, · Cushingi sündroom uurea, mannitool) O · uppumine merevees U Na+ > 20 mmol/l U Na+ < 10 U Na+ varieeruv U Na+ varieeruv U Na+ > 20 mmol/l iso- või hüpotooniline uriin mmol/l hüpo-, iso- või hüpertooniline uriin iso- või hüpotooniline uriin hüpertooniline hüpertooniline uriin uriin
annaabi.ee 
