12) Selgita hüdroenergia kasutamise majanduslikke, sotsiaalseid ning keskkonnaalaseid plusse ja miinuseid. a) EELISED i) Taastuv energia ii) Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki iii) Jooksvad kulud väiksemad, elektri omahind väike b) PUUDUSED i) Ehitamine on väga kallis ii) Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi iii) Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile c) HÜDROELEKTRIJAAMA TAHA TEKIVAD VEEHOIDLA TÕTTU i) Hävivad paljud looma- ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad ii) Muutub kohalik ökosüsteem iii) Muutub kohalik kliima (suurem auramine) iv) Piirkonnas võib tekkida seismilisi (maakoore liikumine) probleeme d) HÜDROELEKTRIJAAMA TAMMI TÕTTU i) On häiritud kalade liikumine jões ii) Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat mulda) iii) Kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aeg-ajalt
Veehoidlaid ehitatakse vee- energia saamiseks, veevarustuse, niisutuse, kalamajanduse vm, sageli mitmeks otstarbeks. Neid kasutatakse ka virgestuseks ja sportimiseks. ·Voolu tõkestamine põhjustab paisutuse, mis levib paisjoonena (backwater curve) ülesvoolu. ·Veetase võib veehoidlas kõikuda suurtes piirides, sõltuvalt juurdevoolust ja vee tarvitamisest. Paisutustasemed: ·KPT kõrgeim paisutustase (highest flood level), s.o veehoidla kõrgeim veetase, mis on tehniliselt lubatav vaid lühikest aega erakorralistes (kevadsuurvesi, suur vihmaveetulv) oludes. Sel ajal on täis nii jõude-, kasus- kui ka tulvamaht; ·NPT normaalpaisutustase (full reservoir level), s.o projektikohane veetase, mida võib hoida normaalsete käitustingimustes; täis on jõude- ja kasusmaht; ·MPT madalaim paisutustase (lowest reservoir level) madalaim tase, milleni vesi võib
Juhendaja: Helle Järvalt Lähte 2009 SISUKORD SISUKORD............................................................................................................................2 SISSEJUHATUS....................................................................................................................3 1.MATERJAL JA METOODIKA......................................................................................... 4 2.UNDI VEEHOIDLA ÜLDANDMED................................................................................ 8 3.SAVIKOJA PAISJÄRVE ÜLDANDMED.......................................................................10 4.VEE KEEMILISED PARAMEETRID.............................................................................11 4.1. Värvus................................................................................................................... 11 4.2. Erijuhtivus................................
Järvest voolab jõgi läbi Järvest algab jõgi Kui mandrijää sulas, täitusid nõod veega Nt. Peipsi järv, Võrtsjärv Tekkinud rannikul endistest merelahtedest, kuna maa on kerkinud ja meri taandunud Nt. Harku järv Tallinnas ja Mullutu Suurlaht Saaremaal Tekivad soos olevatest laugastest Jõgede vesi kogunes luidete taha Nt. Ülemiste järv Inimene paisutab jõgesid Nt. Narva veehoidla ja Paunküla veehoidla Meteoriit kukkus Maale ja tekkis kausikujuline süvend Nt. Kaali järv Saaremaal
Emajõgi (101) Jägala (12,9) Võhandu jõgi (1420) Navesti (100) Põltsamaa (12) Väike-Emajõgi (1380) Tabel 6. Kümne suurima järve järjekord Pindala järgi (km2) Sügavuse järgi (m) Mahu järgi (km3) Valgala järgi (km2) Peipsi järv 3555/1529,1 (Eestis) Rõuge Suurjärv 38,0 Peipsi 25,07 Narva veehoidla 55 700 sh Suurjärv 2611/1386,6 (Eestis) Pihkva järv 708/25 (Eestis) Palkna 31,9 Suurjärv 21,79 Peipsi sh Suurjärv 47 800 Lämmijärv 236/118 (Eestis) Udsu 30,2 Pihkva 2,68 Võrtsjärv 3380 Võrtsjärv 207 Tsolgo Mustjärv 29,7 Võrtsjärv 0,75 Vagula 495
Lõunas asub ulatuslik Brasiilia mägismaa. Brasiilia ulatub üle kolme erineva kliimavöötme- lähisekvatoriaalse, troopilise ja lähistroopilise. Brasiilias on vihmametsa puna-kollased ja punased ferralliitmullad ning kõvalehise metsa ja võsa ferralliitsed rusk-pruun- ja pruunmullad. Brasiiliale kuuluvad suuremad saared on Sau Paulo saar, Trindade ja Martin Vazi saar. Kindlasti ei saa mainimata jätta maailma laiemat jõge, Amazonast. Suuremad järved Brasiilias on Sobradino veehoidla ja Balbina veehoidla. Kõrgeimaks tipuks Brasiilias on Campose mäestikus asuv Bandeira, see on 2787 meetrit kõrge. Venezuela ja Brasiilia piirle jääb veel Neblina, mis on 3014 meetrit kõrge. Brasiilial on maismaapiir kõikide Lõuna- Ameerika riikidega peale Ecuadori ja Tsiili. Pikk maismaa piir kirdes, idas ja kagus on Atlandi ookeaniga. Brasiilia naaberriigid on Colombia, Guyana, Suriname, Prantsuse Guajaana, Peruu, Boliivia, Argentiina, Paraguay ja Uruguay. Kasutatud materjal:
101Vilsandi * Narva j. 102Karula * Suur Emajõgi 103Soomaa * Põltsamaa j. 104Matsalu * Pedja j. Järved: * Ahja j. 105Peipsi jrv. * Elva j. 106Võrtsjärv * Õhne j. 107Narva veehoidla * Väike-Emajõgi 108Mullutu Suurlaht * Võhandu j. 109Ülemiste jrv. * Piusa j. 110Saadjärv * Rannapungerja j. 111 Vagula jrv. 112Veisjärv Tead ka kõiki Eesti maakondasid ja 113Ermistu jrv. nende keskuseid! 114Tõhela jrv. 115Kuremaa jrv. 116Paunküla veehoidla 117Kahala jrv. 118Karujärv (Saaremaal) 119Koosa jrv. 120Pühajärv 121Kaiavere jrv. 122Sutlepa meri
19- Raudna JÄRVED 23- Peipsi järv 29- Võrts järv 24- Lämmijärv 30- Parika järv 25- Pskov järv 31- Saadjärv 26- Vigula, Tamula 32- Kuremaa järv 27- Kubija järv 33- Endla järv (Eest sügavaim) (Eesti läbipaistvaim) 28- Pühajärv 34- Narva veehoidla 35- Pikkjärv 36- Kahala järv 37- Ülemiste järv 38- Paunküla veehoidla 39- Ermistu järv 40- Karu järv JOAD – Eestis on 35 (36) juga. Kuna mitmed neist paiknevad lähestikku,võib kaardil märgitud numbri taga olla mitu juga – valige ja nimetage üks neist.
Lõuna- ja Kagu-Eesti Harju lavamaa Saaremaa looderannik Viru lavamaa Järvenõod oma tekkelt 1. mandrijää tekkelised 2. rannajärved meretekkelised 3.sootekkelised 4. meteoriiditekkelised 5. inimtekkelised järved toituvad ehk saavad oma vee 1. sademed 2.lumesulavesi 3. jõed, kraavid ja ojad 4. põhjavesi tähtsus ja kasutus 1. vesi HEJ-le Narva veehoidla 2. tööstusele vesi Narva veehoidla 3. Kalakasvatus püük: võrts- ja peipsijärv 4. joogivesi 5. teadustöö Põhjavesi ...kujuneb sademete imbumisel pinnasesse. ...saab täiendust 1) soodest 2) järvedest 3) jõgedest. Vett läbilaskev kiht laseb vett läbi Vett kandev kiht vesi liigub selles kihis vabalt Vettpidav kiht laseb vett halvasti läbi ja takistab sellel imbumist sügavamale maa
ülemiste järvest linna, et kasvava linnaelanike joogivajadust rahuldada. Kanali pikkus oli ligi 4km ja algselt ehitatud puidust torudega, kuid puidust torud kipuvad mädanema ja ei ole niivõrd otstarbekad, seetõttu 17.sajandi vahetati osaliselt need välja tinatorude vastu. Tänapäevane veehaarde süsteem põhineb suuresti 1920.datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile
ning Saaremaa loodeosas samuti. Kõige hõredamini on Pandivere kõrgustikul, Harju ja Viru lavamaal ning Kesk-Eesti tasandikul. 18. Nimeta sügavaim ja suurim järv Eestis. Rõuge Suurjärv ja Peipsi järv. 19. Nimeta kõik järve tekkeviisid ja oska tuua näited. Mandrijää tegevus (Peipsi järv), jäänukjärv (Mullutu Suurlaht), laugasjärv (Loosalu järv), lammijärv (vanajõed Emajõe orus), karstijärv (võhmetu järv), meteoriidijärv (Kaali järv), tehisjärv ehk veehoidla (Narva veehoidla). 20. Iseloomusta põhjavee erinevaid kihte. Põhjavesi on maasisene vesi, mis paikneb ja liigub maakoore eineva sügavusega veehorisontides. Kõige ülemist, enamasti pinnakattes olevat surveta põhjaveekihti nimetatakse pinnaseveeks. Aluspõhjakihtides on vesi sageli surveline. 21. Mis on pinnasevesi? Põhjavee pealmine kiht. 22. Mis on allikas? Koht, kus põhjavesi voolab maapinnale. 23. Kus on Eestis kõige rohkem allikaid? Pandivere kõrgustiku jalamil. 24
käivitamiseks. Esimene tööstuslik elektrijaam võimsusega 240 MW rajati 1966. a Prantsusmaal Rance’i jõe suudmesse, kus tõusu keskmine kõrgus on 8,5 m, kasutades juba hüdroelektrijaamadest hästi tuntud tehnilisi printsiipe, nimelt paisu (pikkusega 750 m) ja selle sisse ehitatud madala rõhukõrgusega töötavaid hüdroturbiine (24 tükki võimsusega 10 MW igaüks) ning lüüse vee ja laevade juhtimiseks. Tõusu ajal on veeväravad avatud ja vesi täidab paisutaguse veehoidla, mille pindala on 22 km2. Tõusu lõppedes, st mõõna ajal, väravad suletakse ja basseini kogunenud vesi lastakse läbi turbiinide tagasi merre voolata. Kuid on tehnilisi lahendusi elektri tootmiseks ka tõusu ajal, need lasevad basseini täitval veel voolata sinna läbi turbiinide. Samuti on välja töötatud kahebasseinilised süsteemid, mille puhul tõusu ajal täidetakse üht ja mõõna ajal tühjendatakse teist ning turbiinid on kahe basseini vahel ja töötavad kogu aeg
Laug lained kuhjavad kraami 11.nimeta jõgede toiteallikad Lumesulavesi, põhjavesi, sademed 12.kuidas muutub jõgedes vee äravool aasta jooksul. Igal aastal esineb suurvee periood ja madalvee periood, esineb ka kõrvalekaldeid Suurvesi ja madalvee periood erineb maakera eri piirkondades. 13.millistel põhjustel tekivad jõgede üleujutused? Lühiajaline järsk ja juhuslik veetaseme tõus on seotud tulvaga.- 14.kuidas saab kaitsta jõgede üleujutuse eest. Tuleb tamm ehitada, või veehoidla., 15.mida tuleb silmas pidada veehoidlate rajamisel? Ei tohi kahjustada hooneid veekaldal vee paisutamisega. Vesi ei tohi tõusta paisu harjast kõrgemale. Veehoidla reguleerimiseks tuleb kindlaks määrata normaal veetase ning madalaim ja kõrgemim. 16.kuidas voolav vesi mõjutab reljeefi? Voolav vesi kulutab, transpordib setteid ja kuhjab setteid. 17.millistest teguritest sõltub delta suurus ja kuju? Jõe vooluhulgast, kantud setete hulgast, suudmeveekogu põhjast ja lainetusest
toitub põhjaveest, sest tema lähtmes on palju allikaid. Seega on tema veetase üpris ühtlane, kuid kevadel, kui Pandivere kõrgustikul lumi sulama hakkab, mõjutab see siiski Pärnu jõe veetaset. 2. Madalvesi on talvel, sest vee peale tekib jää nind vet ei tule juurde nt. sademetest (va need jõed, mis põhjaveest toituvad). Madalvesi on ka suvel, sest siis aurab vet rohkem kui juurde sajab ja taimed vajavad ka vett. 3. 1) Narva veehoidla inimtekkeline 2) Saadjärv mandrijäätekkeline 3) Sutlepa meri maatõusu tagajärjel 4) Pühajärv mandrijäätekkeline 5) Kaali järv meteoriiditekkeline 4. Palju järvesid sest: 1. Sajab rohkem kui aurab 2. Jääajal kulutas mandrijää maad ja tekkisid järvede nõod (kuhjeline reljeef) 3. Head põhjaveevarud Sisevete majanduslik tähtsus: Sealt saab joogivett, sealt püütakse kalu, suvel saab
· Pikimad Võhandu,Pärnu,Pedja,Kasari,Emajõgi,Navesti. 7. Järved: seisva veega siseveekogu,millel puudub ühendus maailmamerega. · Saadjärv mandrijäätekkeline; Viljandi järv mandrijäätekkeline; Kaali järv meteoriidi kukkumisel; Sutlepa meri endisest merelahest aeglasel maakoore kerkimisel (Ülemiste,Harku); Võrtsjärv mandrijäätekkeline (Peipsi,Pihkva); Paunküla veehoidla tehisjärv,inimese loodud (Narva,Soodla veehoidlad). · Suurimad Peipsi, Suurjärv,Lämmijärv,Pihkva,Võrtsjärv · Sügavamad Saadjärv,Peipsi,Lämmi,Narva veehoidla. 8. Põhjavesi: maapinnaalune vesi,mis on kujunenud pika aja jooksul sademete imbumise tagajärjel. · Vesi jõuab põhjavette (kiiruse järjekord) : 1)lubjakivi;2)liiv,kruus;3)moreen;4)liiv,kruus(metsas);5)sa vi. · Devoni veeladestu-kõrge rauasisaldusega vesi;
mille koguvõimsus on 1,1 MW. Suurim aastane toodang 7 GWh aastas. HEJ plussid Eelised Taastuv energia. Keskkonnasõbralik, õhusaastet ei teki. Jooksvad kulud väikesed, seega elektri omahind väike. HEJ miinused: Puudused Ehitamine väga kallis. Saab ehitada vaid sinna, kus on suure languga veerikas jõgi. Suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. HEJ tammi taha tekkiva veehoidla tõttu: · hävivad paljud looma ja taimeliigid, kaovad elupaigad ja kasvukohad; · muutub kohalik ökosüsteem; · muutub kohalik kliima (suurem aurumine); · piirkonnas võib tekkida seismilisi probleeme HEJ tammi tõttu: · on häiritud kalade liikumine jões; · Jõuab jõe alamjooksule vähem settematerjali (viljakat muda); · kuhjuvad setted tammi taha ja veehoidlat peab aegajalt puhastama. Näiteks KKT HEJ Paisu taha tekkinud veehoidla ujutas üle 1000 km 2 suuruse ala.
Vooluhulk- vooluhulk 17,8 tuhat m³/s. 4. Peamised lisajõed: paremalt Tuba, Kan, Angara, Podkamennaja Tunguska, Alam Tunguska ja Kureika, vasakult Abakani jõgija Turuhhan. Vasakpoolsed lisajõed on väiksemad. 5. Tõva nõos murrab Jenissei kitsas kärestikulises kohati kanjonilaadses orus läbi Lääne- Sajaanide ja laieneb Minussinski nõos kuni 850 meetrini. 6. Bratsk, Irkutsk Ulan-Ude, Ulan-baatar 7. Jenisseil on Krasnojarski ja Sajaani-šušenskoje hüdroelektrijaam ning veehoidla. 8. https://et.wikipedia.org/wiki/Jenissei Koostaja: Virge Kaurson
Kolme kuru hüdroelektrijaam Kaia Teder Asukoht, miks loodi? Jangtse jõel Hubei provintsi Yichangi linnas Üleujutuste vältimiseks Parandada laevaliiklust Suurim hüdroelektrijaam maailmas Numbreid Veehoidla jätab vee alla 1000 km2 Pikkus 2335 meetrit Kõrgus 185 meetrit Võimsus 22,4 GW Ajalugu 1918 idee Sun Yat-Sen 1932 ettevalmistustööd 1944 - projektUSA insener John L. Savage 1980 aastatel - rahvuskongressis kinnitati uus projekt 1992 - moodustati hiigelprojekti juhtimiseks vajalikud organid ja korporatsioonid 1994 algasid ehitustööd Probleemid Kardetakse jõe kinnikasvamist Hoiatatakse tohutu saastumise eest Kardetakse maalihkeid ja isegi kliima muutumist Prügikiht veepinnal Tamm- põhisüüdlane järvevaala väljasuremisel Turism Laevasõidud jõel Tanzi Ling turistide ala Video http://www.youtube.com/watch?v=lpQYB2WOWDg Kasutatud kirjandus http://www.tehnikamaailm.ee/hiina-hiiglase-kolm-vagitegu/ http://et.wikipedia.o...
hüdrantide juurde viivad teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal juurdepääsetavad. 5.2. Nõuded tuletõrje-veehoidla kasutamisele Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda ja lekke korral see parandada ja täita hoidla veega; 2) mitte lubada tuletõrje-veehoidla vett kasutada muudeks vajadusteks peale tulekahju kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule 1) Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). 2) Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus.
18-pärnu laht 19-pärispea ps 20-harikurk 21-ruhnu 22-väike pakri 23-vilsandi saared 24-voosikurk 25-viimsi ps 26-eru laht 27-kolga laht 28-muhu 29-kihnu väin 30-tahkuna ps 31-prangli 32-aegna 33-naissaar 35-tagamõisa ps KAART2: 1-kasarijõgi 2-jõelähtmejõgi 3-mullutu suurlaht 4-narva veehoidla 5-pedjajõgi 6-narva jõgi 7-pärnujõgi 8-võrtsjärv 9-saadjärv 10-põltsamaajõgi 11-jägalajõgi 12-keilajõgi 13-endlajärv 14-tamula järv 15-võhandu jõgi 16- emajõgi 17-ülemiste järv 18-lämmi järv 19-vääna järv 20-valgejõgi 21-loobu 22-väike emajõgi 23-navestijõgi 24-ahjajõgi 1.)Veelahe-kahe jõgikonna vaheline piir, mis on alati kõrgem koht. Jõgikond-maa-ala, kus jõestik saab oma vee.jõestik-peajõgi koos oma lisa-ja harujõgedega kokku
Põhja- Ameerika ja Euroopa on kasutusele võtnud üle poole oma veeressurssidest, suurimate varudega arengumaad vaid kümnendiku. Kui õnnestuks kasutusele võtta kogu voolava vee energia maailmas, tõuseks hüdroenergia osatähtsus elektri tootmises siiski vaid 30 protsendile. Vee-energia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaama ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammi ehitamine on üldjuhul väga kulukas ja toob kaasa suuri muutusi jõgede veereziimis. Tammid takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Peale energia saamise on hüdroelektrijaamade veehoidlatest inimestele ka muud kasu. Veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada
INIMENE- LOODUS - , / - MAA - MAAKERA / - RIIK / - VABARIIK / - MAAKOND / - VALD / -- OOKEAN / - MERI / -- LAHT / -- VÄIN / -- SAAR / -- POOLSAAR / -- NEEM, MAANINA / - JÄRV / - VEEHOIDLA / -- VEEKOGU / - JÕGI / , / - JÕESUU / - OJA / -- METS / - SOO, RABA / - MÄGI / - KÕRGUSTIK / - NÕGU / -- LOODUSKAITSEALA MILLINE ON TÄNA ILM? ? SOMBUNE ILM, SAJAB VIHMA, , , PUHUB TUGEV JAHE TUUL, , KÜLM, UDU. , . SELGE PÄIKSELINE ILM, , PÄIKE PAISTAB. . VÄLJAS ON- LUMI, - , KÜLM, LIBE, SOMBUNE. , , . KUUMUS, PALAV, SELGE. , , . KOLE (ILUS) ILM! () ! TAEVAS ON PILVED. . LIHTSALT KOLE ILM! ! LÕUNAS ON PALAV, , PÕHJAS ON KÜLM. .
teed ning läbipääsukohad peavad olema igal aastaajal juurdepääsetavad. 5.2. Nõuded tuletõrje-veehoidla kasutamisele Tuletõrje-veehoidla kasutamisel tuleb: 1) jälgida vee tasapinda ja lekke korral see parandada ja täita hoidla veega; 2) mitte lubada tuletõrje-veehoidla vett kasutada muudeks vajadusteks peale tulekahju kustutamise ja vastavate õppuste läbiviimise; 3) pärast tulekahju kustutamist taastada veevaru veehoidlas; 4) veehoidla luuk külmaks aastaajaks soojustada. 5.3. Nõuded tuletõrje-veevõrgule Vähemalt kord aastas tuleb kontrollida tulekahju kustutamiseks ettenähtud veevõrgu korrasolekut (veeandmisvõimet). Mitteköetavas hoones või rajatises tuleb külmaks aastaajaks tuletõrje-veevõrk veest tühjendada või soojustada. Seejuures peab tuletõrje veekraani juures olema kraani asukohta ja avamiskorda käsitlev selgitus. Tuletõrjepumbani tuleb üles panna tuletõrje veevarustuse üldskeem ja kasutamisjuhend
· Ei saasta · Setete kuhjumine, selle tagajärjel · Aitab säästa fosiilseid kütuseid gaaside eraldumine. ( Soojadel maadel) · Ühtlustab jõevee taset · Rajamine kallis ja töömahukas · Elektri madal omahind · Sobiva veehulga puudusel ei saa rajada · Veehoidla rajamisega hävivad põllud ja metsad · Kalade liikumine takistatud Tuumaenergia Tuumaenergijat toodetakse 32 riigis, 2002 aastal töötas 441 tuumareaktorit ja andsid nad 17% maailma energiatoodangust. · USA · Prantsusmaa · Jaapan · Leedu · Slovakkia · Belgia Tuumaenergia plussid Tuumaenergia miinused
pinnavormistikud jääjärvetasandike keskel Enamus pinnamoest liivased tasandikud (33,4%) ja hiljem tekkinud sood (37,7%). Suurim Epu-Kakerdi soostik (364 km²) Kesk- ja kirdeosas mõhnastikud (Lelle-Viitna-Paide kolmnurk), edelas Paluküla mõhnastik Kõrvemaa veestik Järvi 120, maastikurajooni lõunaosa on järvedevaene Põhjaosa veestavad loodesse voolavad Loobu, Valgejõgi, Jägala Paunküla ja Soodla veehoidla Jägala, Soodla ja Pirita jõe veed on kanalite kaudu suunatud stabiliseerima Ülemiste järve veeseisu Lõunapoolsetel aladel on Pärnu jõgikond Taim- ja muldkate Metsasus suur 73%. Esindatud kõik metsatüübid loometsast rabametsani Aegviidust põhjas omapärane Jussi nõmm, tekkinud põlengute tagajärjel Valgejõe liivikul ja Aegviidu ümbruses kuivadel ja toitainevaestel leedemuldadel männikud
Ob Susann 8. klass Üldandmed • Ob on suur jõgi Lääne-Siberis • Pikkus on 3650 km • See on maailmas 7. pikim jõgi • Vooluhulk- 12 480 m/s • Väikse langu tõttu on jõgi aeglase vooluga Obi jõe valgala OBI B UBU SU TE s LAH sa k i im j õg Võ utub mu ast t õ ši r pä jõe Ir st i lisa bum suu k s ul j oo Ülem duvad gi puu sest jõ ed , j õ lisa voolab eses a etev Jõe ühinemiskoht • Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta • Ülemjooksul puuduvad Obil lisajõed • Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irt...
· Hüdroenergia muundatakse põhiliselt elektrienergiaks, kuid ka mehaaniliseks energiaks (nt veskites). · Elektrienergia tootmine toimub hüdroelektrijaamades. · Maailma suurim asub Jangste jõel Hiinas. · Eesti suurim on Jägala joal asuv Linnamäe HEJ. Kolme kuristiku tamm · Tammi ehitusel oli kolm ülesannet: · Laastavate üleujutuste ärahoidmine; · Keskkonnasäästliku elektrienergia tootmine; · Jõe laevatatavuse oluline parandamine 600 km pikkuse veehoidla alal. · Tammi ehitamiseks oli vaja üle ujutada 1000 km² suurune ala. · Selle tulemusena uppus umbes 100 linna ja jäi vee alla umbes 1000 arheoloogilist vaatamisväärsust. Kolme kuristiku tamm Linnamäe hüdroelektrijaam Hüdroenergia ressursid · Kiirevoolulised veekogud · Suure vooluhulgaga jõed · Tihti ehitatakse hüdroelektrijaama efektiivsuse tõstmiseks tamme · Eestis ressursid väikesed · Suures mahus hüdroenergiat toodetakse Põhja-
Rjas ?Geograafia. Mereline kliima- sademeterohke, väikese temperatuurikõikumisega Mandriline kliima- sademete vähesus, õhutemperatuuri suur kõikumine Üleminekuline kliima Eestis mõjutavad seda Atlandi ookeani mereline õhk ja Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, ...
Energiavarad jagunevad: 1) Taastuvad (alternatiivsed) Päike, tuul, vesi, biomass, tõusu- ja mõõnaenergia, tuumaenergia (uraan), Maasisene energia. 2) Taastumatud nafta, maagaas, kivisüsi, põlevkivi, turvas. Elektrienergiat mõõdetakse GW-des. Hüdroenergia: · + vesi on looduse poolt loodud vara, ei pea kulutusi tegema (Keila j.,Kunda j.) · + suhteliselt keskkonnasõbralik, puudub õhusaaste · + nupu peale vajutamisest saame kohe elektrit · + tammi- ja veehoidla rajamisest on positiivne see, et saab kasutada joogiveena, kalanduses jms. · + turismiobjekt · - HEJ ehitus on kallis · - jaam haarab enda alla suured maa-alad, inimesed on sunnitud lahkuma, metsi võetakse maha · - jõe vee-reziimi muutus · - häirivad kalade liikumist · - jõed kipuvad olema tarbijast kaugel, suured kulutused. Tuumaenergia: · + uraani palju ja suhteliselt odav osta maailmaturult
Leetunud liivmuldadega mõhnastikud: Valgehobusemägi 106m Pärnamäe 104m Click icon to add picture Valgehobusemägi Vetevõrk Järved on väiksed ning paiknevad oosistikes ja mõhnastikes või jäänukitena soodes Kokku on Kõrvemaal 120 järve Sood on tekkinud veekogude kinni kasvades Epu-Kakerdi soostik Suurimad sood Vonka soostik Ohepalu soo Suru Suursoo Suurimad veekogud on Paunküla ja Soodla veehoidla Kakerdaja raba Epu-Kakerdaja soostikus Mullastik Lõuna- ja lääneosas on madalsoomullad Põhja- ja kirdeosas soomullad 50% Põhja-Kõrvemaast katavad turvasmullad Vähe põllumajandusliku väärtusega muldi Taimestik Suur metsasus Kõik metsatüübid on esindatud Kaitseall olevad taimed Järv-lahnarohi Vesi-lobeelia Palu-karukell Tuntuim taimeliik on mägi-lipphernes Mägi-lipphernes Loomastik Kaitse all olevad isendid
maavärin on kõige tugevam Maailmas toimub aasta jooksul vähemalt 100 000 maavärinat mille magnituud alla 4. Magnituut energia vallandumine Pallid silmaga nähtavad purustused Kolme tüüpi murrangud : Maavärinad eristatakse tekke põhjal : · tektoonilised, mida põhjustavad Maa sisepinged · vulkaanilised, mis kaasnevad vulkaanipurskega · langetuslikud, mida põhjustavad koobaste varisemine · tehnogeensed, mida põhjustab inimtegevus ( nt. veehoidla surve, maa- alune tuumaplahvatus, lõhkelaengu plahvatus) Maa värinad levivad seismilste lainetena. Kehalained Pinnalained Levivad maapinnas kiiresti Levivad piki maapinda epitsentrist eemale kerapinnalaadsete frontidena nagu virveringid vees 1) S- lained ( risti lained ) on 1) S- lained ( risti lained ) on aeglasemad aeglasemad
3.4 Veeenergia Taastuvatest energiaallikatest kasutatakse kaasajal kõige enam veejõudu, peamiselt elektri tootmiseks. Hüdroelektrijaamad annavad ligi viiendiku maailma elektrienergiast. Veeenergia omahind on madal, kuid hüdroelektrijaamade ehitamine kallis, seetõttu tasub neid rajada veerikastele või suure languga jõgedele. Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse kõrge tammiga veehoidla. Tammid aga takistavad setete edasikandumist ja häirivad kalade liikumist. Väiksema languga jõgedel jääb veehoidla alla palju maad, samuti asulaid, kust inimesed on sunnitud lahkuma. Veehoidlatest on ka muud kasu: veehoidlad vähendavad üleujutuste ohtu, tekitavad veetagavara, mida saab kasutada niisutamiseks või elanikkonna veega varustamiseks, rajatud tehisveekogu sobib puhkemajanduse arendamiseks jne. Sageli ei kaalu kasu üles keskkonnale tekitatud kahju.
3)Veebilanss. On vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. 4)Jõelangus. Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 5)Jõed saavad vee.... Sademetest, lumesulamisest, põhjaveest. 6)Järvede tekketüübid. Voortevaheline Saadjärv Moreenküngastevahelised Pühajärv Mõhnadevaheline Kurtna järved Orujärv Viljandi, Rõuge Suurjärv Rannajärv Harku Meteoriidijärv Kaali Looduslik paisjärv Ülemiste Tehisjärv Narva veehoidla 7)Vettpidav kivim savi Vett läbilaskev kivim paekivi, moreen, liivakivi 8)Põhjavesi. Kasutamine joomine, pesemine, söögi valmistamine, taimede kastmine. Saamine (joonis) 9)Sood maismaa-ala, iseloomustab liigniiskus, turbakiht paksusega +30cm. Tekkepõhjused põhjaveetaseme tõus (savine pinnas, kopratammid), veekogude kinnikasvamine (olmereostus, tööstusreostus) Elutingimused öökülmad, vesi happeline, õhuvaene, taimed kinnituvad turbasse, saavad
Egiptus Karl Loorberg Giza püramiidid • Asuvad Kairo lähedal • Üks seitsmest antiikaja maailma imest mis on siiani säilinud • Püramiidid kuuluvad UNESCO Maailmapärandite nimekirja • Ehitati u 4500 aastat tagasi vaaraode matmispaikadeks Sakkara Astmikpüramiidid • Vanim on vaarao Džoseri auks ehitatud astmikpüramiid • Ehitati lubjakivist • 62 m kõrge • Ehitati 29 aastat Sakkara Surnute linn • Püramiidid ja mastabad moodustavad Niiluse jõe kaldale terve "surnute linna" • Haudehitiset juurde olid ehitatud ka templid kuhu pääses läbi värava pülooni • Surnute linna valvavad sfinksid Sakkara Sfinks • Tuntuim on Chepheni sfinks Giza püramiidide juures • Sõna sfinks pärineb vanakeeka keelest ja tähendab kägistajat • Lõvi keha ja inimese peaga mütoloogiline olend Teeba • Tänapäeva Luxor • Üks arheoloog väidab et aas...
Siinais asuvad Egiptuse kõige järsemate nõlvadega kõrgeimad mäed. Niilus voolab läbi Egiptuse 1545 kilomeetri ulatuses, mis on viiendik tema kogupikkusest. Ta on kuni Kaironi ühtlase voolu ja veerikkusega, ent varustanud linna veega, haruneb ta peagi mitmeks lisajõeks, moodustades Niiluse delta, mis võtab rannikul enda alla 250 kilomeetrit ja on suurim Vahemere ääres. Peale mõnede delta järvede ja Birkat Quaruni keset kõrbet on maa ainus järv Nasseri veehoidla Aswani paisu taga, mille pikkus on 480 kilomeetrit ja suurim laius 16 kilomeetrit.
............................................................... 16 SISSEJUHATUS Iseseisva tööna koostasime Eesti maastikurajooni - Kõrvemaa ülevaate. Harjumaa lavamaa ja Pandivere kõrgustiku vahel paiknev Kõrvemaa ulatub kirdesuunast Soome lahe äärest edelasse kuni Navesti jõeni. Maastikukaitseala pindalaga 3130 km2 hõlmab suuri rabasid ning seal leidub mandrijää tekitatud oosistikke ja mõhnastikke. Hoolimata paiga nimest asub Kõrvemaal üle 100 järve ning Soodla ja Paunküla veehoidla. Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana. Kauni loodusmaastikuga puhkepiirkonda kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Lisaks mitmekesisele pinnamoele on piirkond on rikas kaitsealuste taimede poolest (sh kümned liigid käpalisi), samuti pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg. 1.MAASTIKURAJOONI (MR) LOODUSGEOGRAAFILINE ÜLEVAADE MR-I LOODUSLIKEST TINGIMUSTEST JA ERIPÄRAST 1.1 Kõrvemaa asend
Kanada, USA, *suhtelist odav, ei põllumaad läks veehulk, voolaks kiiresti) - Brasiilia, Hiina, saasta veehoidla alla *Eestis piiratud L.-Am. - Parana jõgi Vee-energia ~ 3-4% ~ 16% elektri tootmine Venemaa, *taastuv energia *jaama rajamine kallis varud - suurimad P.-Am. - Columbia, Missisippi
Venemaa, Läti, rannajoon liigestatud lahtedest, saartest, poolsaartest merega 3800 km, mandril 1240 km, pindala 45227 km2, rahvaarv- 1,34 milojonit, tihedus 30 in/km2. Saared Saaremaa 2671, Hiiumaa 989, Muhu 198, Vormsi, Kassari (hiiuma kagu), Naissaar (tallinna üleval), Kihnu, Väike Pakri (taga), Suur Pakri (ees), Ruhnu, Osmussaar (loode eesti), Vilsandi ( lääne saaremaa), Piirissaar ( peipsis), piiriveekogud narva jõgi, veehoidla, peipsi, lämmi-, pihkvajärv, poolsaared noarootsi (vormsi paremal pool), pakri (paldiski), viimsi (tallinn), Juminda ( peale viimsi ps paremal), Pärispea ( juminda paremal pool), Sõrve ( Saaremaa alumine osa), Kõpu ( hiiumaa lääne osa), Tahkuna ( hiiuma põhja osa), lahed pärnu, matsalu (haapsalu all), haapsalu, tallinna, kolga ( tallinnast paremal), narva, soome, liivi (saaremaa all), väinad suur ( muhust paremal), väike,
Click to edit Master text styles Jõe lähe on koht, Second level Third level kust jõgi saab alguse. Fourth level Jõe lähteks võivad Fifth level olla allikas, soo, järv või veehoidla, sulav liustik jne. Jõe valgla on maa-ala, millelt vesi sellesse jõkke voolab. · Jõe voolukiirus on jõe veekihi liikumise kiirus, mis sõltub jõe langust. Mõõdetakse m/s või km/t, mõnikord dm/s. · Jõe lang on mingi jõelõigu pikkuse ja selle languse suhe. Mõõdetakse m/km kohta. · Jõe langus on jõe lähte ja suudme absoluutse kõrguse vahe meetrites. Juga on langeva veega vooluveekogu lõik. -
transport mahukas ja kallis. Vesi Elektrienergia- Venemaa, Kanada, Kanada, USA Keskkonnasõbralik, Rajatiste ehitamine 5% tootmiseks Hiina, USA, Norra, Brasiilia, jooksvad kulutused kallis, veehoidla taastuv Kanada, Brasiilia, Venemaa, väikesed, ehitamise tõttu hävib USA, Norra, Hiina, Rootsi, Norra veehoidlad aitavad elukeskkond Rootsi Venemaa ühtlustada veetaset
Kuremäe otsamoreen Turbarabad www.hkhk.edu.ee/maastikud/Alutaguse_madalik.pdf Kliima Kuulub koos Viru lavamaaga Eesti kõige mandrilisema kliimaga regiooni. Talved karmid Jahedamad suved võrreldes ümbritsevate aladega – palju päikeseenergiat kulub vee aurustamiseks Veestik Narva jõgi on Eesti veerohkeim (9-12 km³/a) – ainuke Peipsist väljavoolav jõgi 1950. aastatel rajati Narva veehoidla Peipsi järve voolavad: Alajõgi, Rannapungerja, Avijõgi, Mustvee, Kullavere Mustajõe valgalal Puhatu soostik – Eesti suurim (570 km²). Selle eripära: vallilaadsed leedemuldadega männimetsased kriivad Endla nõgu (soostik) – väljavoolujõeks on Põltsamaa jõgi. Lääneosas suured allikad. Muld ja taimkate Kurtna mõhnastiku liivadel leetunud mullad → palu- ja nõmmemännikud Õhuheitmete tõttu on suurenenud rabade
Kui madalas rannikupiirkinnas paikneb lisaks suure ja veerohke jõe suue, põhjustab merevee tõus omakorda üleujutuse jõe alamjooksul. Suuri ja katastroofilisi üleujutusi esineb ka sisemaa jõgede ääres. Hästi tuntud on kõrgmägedest alguse saavate jõgede üleujutused mäestiku jalamil või tasandikel. Veetõusu põhjused võivad olla erinevad, kuid peaosa on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisi, kuid seegi pole lõplik lahendus. Veehoidla rajamiseks on vaja teha mitmesuguseid hüdroloogilisi arvutusi ja koostada prognoos. Kõigepealt on vaja teada jõe äravoolu ja selle muutusi. Seejärel tehakse väljavalitud kohas topograafilised mõõdistamised, et teada saada, kui kõrgele saab vett paisutada, kui suureks kujuneb uputatav ala ja kui suure mahuga veehoidla saab üldse rajada. 6.5. Voolusängi ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb kolmeks: kulutus e erosioon, setete
4. Maapealsed kaevandused rikuvad maapinda. Maaalused kaevandused ohtlikud, kulukad. 5. Transport kulukas suured kogused. 7. Soojuselektrijaamad: nende ehitamine on suhteliselt odav, kiire. Tahketel kütustel SEJ-d paiknevad kütuste leiukohtade lähedal. Maagaasil, naftal SEJ-d paiknevad tarbija lähedal või mererannikul. Suured õhusaastajad. 8. Hüdroelektrijaamad: positiivne: 1. Elekter on odav, kulutused on väikesed. 2. Ei saasta keskkonda. 3. Taastuv energia. 4. Veehoidla ühtlustab vee taset jõgedes. 5. HEJ-de juurde rajatakse energiamahukad ettevõtted Al tehased. negatiivne: 1. Ehitamine kallis, võtab kaua aega. 2. Sobib rajada kiirevoolulistele ja veerohketele jõgedele. 3. Veehoidlate rajamisel ujutatakse üle suured alad. 4. Tammid takistavd kalade rännet. 9. Tuumajaamad: positiivne: 1. Uraanil on suur kütteväärtus. 2. Kulub vähe toorainet. 3. Rajatakse tarbija lähedale, kus muid kütuseid pole. 4
ÄÄREMERI- ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa(Kollane meri). SISEMERI-on meri mis on ühe või mitme väina kaudu ühenduses ookeani või mõne teise merega(Läänemeri, Vahemeri). SAARTEVAHELIE MERI-on maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud(Banda meri) SISEVEED 2,8% : PINNASEVESI-on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil. JÄRVED- on seisva veega siseveekogu, millel puudub ühendus maailmamerega.(Kaspia meri) TIIGID-on järvest väiksemad seisva veega veekogud. VEEHOIDLA ehk paisjärv. Vooluveekogule rajatud tehisveekogu. JÕED- mööda maapinda kulgev looduslik mageda veega veekogu(Jenissei jõgi). OJAD on jõest väiksem looduslik vooluveekogu. KRAAV on kitsas inimtekkeline süvend maapinnas. Liustikes kõige rohkem magevett 2/3.
erinevatel aastatel kesta 2-3 kuud. Narva laskub oma teekonnal 30 m, suuremad langud on Omuti kärestikus 5 m ja Narva koskedel 7 m. Jõel on mitmeid saari: Permisküla juures 2 km pikkune saar, Narva linnas Grönholm (Roheline) e. Georgi saar. Suurim saar on Grönholmi (Kreenholmi) saar, mis on hoonestatud ajalooliste Kreenholmi tootmishoonetega. Saare kohal on jõe mõlemas harus joaastangud (kosed), mis alates 1956.aastast on enamjaolt veeta. Seoses sellega, et 1956.a. rajati Narva veehoidla ja Narva HEJ ning kaevati kanal hüdroelektrijaamani, on looduslik jõesäng ~2 km pikkusel lõigul jäänud kuivale. Narva jõe suurimad lisajõed on idapoolt (Venemaa poolt) Pljussa ja Rossoni, läänepoolt (Eesti poolt 11 jõge ja oja) suuremad Jaama, Gorodenka, Poruni ja Tõrvajõe. Narva jõe neljast sadamakohast on tänapäeval kasutusel Narva ja Narva-Jõesuu, vähesel määral ka Kulgu, Vask-Narva sadamast on jäänud ainult mälestused. Euroopa ajaloos on Narva jõgi tuntud varjaagide
Taevaskodade matkarada Luua Metsanduskool LRJ-II KOHALEJÕUDMINE ÜLDINFO I · Taevaskodade matkarada asub Põlvamaal Põlva vallas, on 3,0 km pikk ja kulgeb Ahja jõe mõlemal kaldal. · Rada algab Taevaskoja asula ja Kiidjärve vahelisel teel asuva Saesaare asula ligiduses paiknevalt RMK Saesaare parklast. · Kogu rada kulgeb Ahja jõe maastikukaitsealal, mille valitsejaks on Põlvamaa Keskkonnateenistus. · Raja kavandasid Kiidjärve-Kooraste puhkeala töötajad. ÜLDINFO II · Raja alguses on infostend raja ja puhkeala kaardiga, rajale suunavad viidad. · Rajal on 10 huvipunkti selgitavate tahvlitega inglise, vene ja eesti keeles. · Raja raskusaste on keskmine, kuid jõe järskudel kallastel ja treppidel on kukkumisoht, eriti märja ilmaga. · Üle piirete ronimine ning liivakivipaljanditele kirjutamine on keelatud. Raja algus ja lõpp · Taevaskodade matkarada algab ja lõpe...
Vee-energia tekib vee liikumisel gravitatsiooni mõjul. (veeringe). Taastuvatest energiaallikates enim kasutatud, peamiselt elektritootmiseks. Siiski annavad hüdroelektrijaamad vaid viiendiku kogu maailma elektrienergiast. Kogu voolava vee kasutusele võtmisel tõuseks vee-energia osatähtsus elektri tootmisel 30%le. Vee-energia kasutamise eeldused: 1. püsivalt suur vee hulk (et veereziim oleks ühtlane (tõusude ja languste vahe) ) Äravoolu ühtlustamiseks rajatakse suure tammiga veehoidla. 2. jõeorg peab olema kristalsetes (tugevates) kivimites. 3. jõe langus peab olema piisav. Saab rajada mägede eelsetele aladele. (kasulik, sest tasub ära vaid veerikastel või suure languga jõgedel) Sobivad kohad hüdroelektrijaamadeks: Jõed Volga, Nepr, Doonau, Daugava. Siberi jõgedel, nt Angara. Ehituse juurde kuuluvad : lüüsid laeva transpordiks kalatrepid 10-15 cm astmestik, koelmutele pääsemiseks.
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks...
Jõgede äravool • Sõltub sademete ja auramise vahekorrast Jõgede äravoolualad e. valglad (valgalad) • Perifeersed äravoolualad, kust vesi jõuab otse maailmamerre. • Sise-äravoolualad, kust vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse, ühendus maailmamerega puudub. Mandrisisesed ookeanilise äravooluta alad. • Püsivad ja ajutised jõed. Nende alade vesi on maailmamerega ühenduses ainult atmosfääri kaudu. • Iseloomulikud on suudmeta jõed-sellised, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. • Nende arv on suurenenud. Miks? Jõgede toitumine ja veerežiim • Jõgi kannab lisaks veele maismaalt ära ka lahustunud materjali ja setteid. • Vee omaduste järgi võime öelda, milliselt alalt on vesi pärit. • Huang He Jõe veerežiim Sõltub looduslikest teguritest ja geograafilisest asendist. Kindlal ajal suurvesi ja madalvesi. Juhuslikult esinev tulvavesi. Tulvavesi enamasti seotud valgla...
veevõrkude rekonstrueerimiseks ja uute torustike rajamiseks. Esmajärjekorras tagatakse nõuetele vastav joogivesi üle 2000 tarbijaga veevärkides Veevõtt ja vee tõkestamine Väga oluline on avada jõed kalade rändeks. Selleks on mitmeid variante näiteks paisu lammutamine või kalatee rajamine. Paisu lammutamine on sobiv, juhul kui paisjärve ei kasutata ning jõe loodusliku sängi taastamine on võimalik. Kui aga paisjärve kasutatakse aktiivselt näiteks rekreatsiooniks, tuleb veehoidla ja paisu korrashoid tagada kohaliku omavalituse ja maa- ja paisuomanike koostöös. Lääne- Eesti kesises ja halvas seisundis olevatel vooluveekogudel asuvate rändetõkete likvideerimiseks oleks hinnanguliselt kokku vaja 200 milj krooni. Olulist ohtlike ainete otseheidet põhjavette Lääne-Eesti vesikonnas ei esine. Ohtlike ainete emissioonide piiramiseks tuleb lõpuni viia jääkreostusobjektide korrastamine. Taimekaitsevahendite ohutu kasutamine peaks olema tagatud vastavate
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
