Puud ja põõsad Jaana Koplimaa Agnes Möldre Ea51 LEPP • Leppasid Eestis on kahte liiki: HALL LEPP SANGLEPP Hall lepp • Varjutaluv võsapuu • Kõrgus – 15-25m • Kasvab kiiresti, sageli mitmevõsaline • Eluiga – 50-70a • Kasvukoht- metsaservades, kuuse- segametsades ja endistel lagendikel • Leht – terava tipuga ja matt • Mullasuhtes pole nõudlik ja ise rikastab mulda. • Ei ole haljastuses palju kasutatav Õied Hall lepp õitseb märtsis või aprillis Emasõied Isasõied on on palju urvakujulise väiksemad d ja ja punakad rippuvad, käbikesed – punakaspru valmides on unid ...
üsna mitu. Näiteks Hirvepark, Tammsaare park, Roheline turg, Kadrioru park (pildil). Põlispuudel on linna haljastuses omaette väärtus nii praktiline kui ka emotsionaalne. Puude juured ulatuvad sügavale ja on seejuures vastupidavamad kui noored puud, aga kahjuks võtab nende kasvamine aega mitu inimpõlve. Väga palju iidseid puid on võimalik näha tallinna vanalinnas. Vanalinn on haljastuse poolest üldse üks Tallinna kaunimaid piirkondi. Põlispuud näevad oma jämedate tüvedega tõepoolest väga uhked välja. Tihtilugu võivad puud saada vigastada. Selle jaoks on puudel õnneks ka erinevaid kaitsevahendeid (tüvekaitsed, kaitsevõred, kaitserestid). Sageli on need ka kauni disaini ja ümbrusega hästi sobivad iluobjektid. Haljastamiseks on vaja: * Haljastajaid; ilma nende professionaalsuseta ei oleks mingit haljastust olemaski
Haljasalade kujundamisel võib tekkida probleem pinnase õhukese mullakihi ja paekihist tuleneva liigniiskuse pärast. Tihtipeale on need tühermaad kahjuks räämas ja kasutamata, mille üheks põhjuseks on asjaolu, et tegemist on riigimaaga. Linnaosas leiduvat vaba territooriumi on võimalik edukalt kasutada ruumikeskkonna arendamiseks ning uuteks hoonestusprojektideks. Olukorda parandaks maa andmine linna bilanssi. Haljasalad Linnaosas peaks rohkem pöörama tähelepanu ka haljastuse visuaalsele kvaliteedile. Koostööd tuleks teha näiteks Eesti Kunstiakadeemiaga ja maastikuarhitektidega, et leida linnaosa haljastuse osas parimaid lahendusvariante, mis oleksid kaasaegsetele nõuetele vastavad kuid sobiksid samas iseloomuliku Lasnamäe miljööga. Oluline on ka korteriühistute suurem nõustamine majade välisilme ja sisehoovide haljastuse osas. Parklad Probleemi tekitavad ka ulatuslikud ja arvukad autoparklad, mis paiknevad praegu Lasnamäel
Harju tänava ja Niguliste kiriku vaheline maa-ala on tekitanud palju vaidlusi. Paljud arhitektid ja kultuuritegelased arvavad, et oleks igati õige taastada hoonestus selle ajaloolisel kujul. Kuid vaidlused selle üle, milliseid uusi hooneid võib vanalinna rajada on seda aina edasi lükanud. Tänaseks ehitatud haljasala on tegelikkuses ajutine lahendus sellele probleemile, varem või hiljem tuleks krunt ikkagi hoonestada. Antud töös tuuakse välja seisukohti, miks on nii Harju tänava haljastuse poolt kui ka vastu. 2 Asupaiga skeemid Haljasala, mille detailplaneeringu kohta käib vaidlus, asub kesklinna linnaosas Rüütli, Niguliste ja Harju tänava vahelises kvartaliosas ning hõlmab 1,5 ha suurust maa-ala. Täpsemalt on tegu Harju tn 32, 34, 36, 38, 40/42, 40a, 44 ja Harju tn 46/ Rüütli tn 15
Kihipaksus alates 6 cm. Kergkruusa kasutusalad Kergkruusa kasutatakse kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina: · Lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel · Vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel · Kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel · Teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina · Põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel · Pinnase isoleerimisel · Haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel · Libeduse tõrjeks Kasutatud allikad http://www.weber.ee/fileadmin/user_upload/weber_guide/product_pages_3.5/LWA/Fibo %20kergkruus%20kodus%20ja%20aias_12_Weber.pdf (04.01.2014) http://www.puumarket.ee/?op=body&id=2&prod=23 (04.01.2014) http://www.weber.ee/uploads/tx_weberproductpage/Kergkruus_2013_small_01.pdf (04.01.2014)
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai RABAMURAKAS (Rubus chamaemorus L.) Referaat Räpina 2009 SISUKORD Botaaniline iseloomustus...................................................................................3 -Õis............................................................................................................3 -Leht...........................................................................................................3 -Vili.............................................................................................................3 -Paljunemine..............................................................................................3 -Kasvukoht....................................................................
Haljastuse funktsioonid Katrin Uurman 2008 1 Põhilised funktsioonid on: · tervisliku, esteetilise ja mugava elu ja puhkekeskkonna loomine; · mikrokliima loomine/parandamine; · linnamaastiku mitmekesistamine; · ühendus eri ajastutest ja erinevate funktsioonidega hoonete vahel. 2 · Sanitaar-hügieeniline funktsioon · õhu puhtana hoidmine (puhastamine); · õhu rikastamine hapnikuga; · õhust tolmu ja kahjulike gaaside väljafiltreerimine; · mikrokliima pehmendamine; · müra vähendamine. 3 Mikrokliima loomine ja selle pehmendamine · õhutemperatuuri alandamine (suvel 4...50C); · õhuniiskuse, fütontsiidide* hulga suurendamine; · tuule- ja lumetõke. * fütontsiidid soodustavad õhu isepuhastumist, samuti hävitavad mikroorganisme. ...
Infrastruktuur Tamsalu vald Elamumajandus: Suurim korterifond on Tamsalu linnas ja Sääse alevikus. Tamsalus on kokku 825 korterit. Sääse korterelamutes on kokku 212 korterit. Korruselamute haldamiseks on loodud Tamsalu linnas 3 ning Porkunis 3 korteriühistut. Suurt osa elamufondi haldab AS Tamsalu Kalor. Jäätmekäitlus : Tamsalu vallas reguleerib prügi käitlemist Tamsalu valla jäätmehoolduseeskiri. Prügiveoteenust osutab valla haldusterritooriumil AS Ragn Sells. Enamus tiheasustuspiirkondade ja ka hajaasustustes olevaid majapidamisi ja ettevõtteid on liitunud tsentraalse prügiveosüsteemiga. Tamsalu linnas on suuremate kortermajade juurde loodud võimalus jäätmete liigiti kogumiseks - paber, papp ning segapakend. Segapakendi kogumiskonteinerid on paigaldatud ka Assamalla, Porkuni ja Vajangu küladesse ning Sääse alevikus. Tamsalu vald korraldab igal aastal kevadel (vajadusel ka sügisel) elanikele ohtlike jäätmete kogum...
6) Kui pikk peab laagris olema öörahu ööpäevas -10, -12, -14 aastastel noortel? 10- 12 aastastel noortel peab olema öörahu 9 tundi aga 14 aastastel 8 tundi. 7) Millisest vanusest on lubatud ruumide koristamisel noortel pesta ruumide põrandaid? Alates 10 eluaastast. 8) Kui pikk peab olema minimaalne söögiaeg noortel laagris? Pool tundi. 9) Kui suur osa laagri territooriumist peab vähemalt olema haljastatud? Vähemalt 60 % maa-alast peab olema haljastatud. Mets ja park loetakse haljastuse sisse. Haljastuses on keelatud kasutada mürgiseid taimi. 10) Milline on lubatud tööaeg päevas -10, -12, - 14 aastastel noortel laagris? 10-11 aastasele võib töötada 1,5 tundi päevas, 12-13 aastased võivad töötada 2 tundi ja 14 aastased 3 tundi. 11) Alates millisest vanusest on noori lubatud rakendada põllu- ja haljastustöödel? Alates 10 eluaastast. 12) Kui sageli tuleb laagris võimaldada noortel sooja veega üldpesemist?
Ihaste tee ühendusteelt. Ettepaneku planeeringu koostamiseks tegi TÜ Tartu Tarbijaye Kooperatiiv 05.06.2012 Joonis 1. Kalda tee 1c ja Ihaste tee 3 detailplaneeringuala situatsiooniskeem. Planeeringu lahenduses on välja toodud erinevaid lahendeid ning mitmeid erinevaid valdkondi mida tuleks paremaks muuta. On räägitud erinevatest nõuetest tänavatele, ehitistele ning liikluskorraldusele, tutvustatud on ka parkimiskorralust, haljastuse ja heakorralduse põhimõtteid ning ka rajatisi. Kortereid rajatakse 70m2 krundi pinda korteri kohta ning igale korterile on kaasaarvestatud üks panipaik. Samuti tuleks haljastusega puhkeala ning katuseterassid. Kavas on ka eemaldada Sõpruse pst-lt juurdepääs praeguse parkimisehtisse ning selle tõttu kaotataks ka ära sealt kaudu pääs hoonesse. Planeeringus on ka ettenähtud jalakäijate ala, kuhu tuleb tervislikult
ühtlustada istutustööde ja hoolduse kvaliteeti. 2. peatükk ISTUTUSTÖÖ KAVANDAMINE § 2. Istutustöö kavandamise alused (1) Istutustöö kavandamise aluseks on haljastusprojekt või istutusjoonis. Haljastusprojekt on haljasala kujundamiseks vajalike dokumentide kogum vastavalt projekteerimisnormidele ja -standarditele ning teistele asjakohastele normdokumentidele. Istutusjoonis on mõõtkavas haljastuse asendiplaan koos maa-alale projekteeritud haljastuse üksiktaimedega. Tlv 28.09.2011 m nr 112 , https://oigusaktid.tallinn.ee, Tallinna õigusaktide register 15.06.2013 lk 1 Avalikule alale puude istutamise kord (2) Haljastusprojekti või istutusjoonise võib koostada: 1) kõrgharidusega maastikuarhitekt või maastikukujundaja; 2) kõrgharidusega insener ja arhitekt, kellel on maastikukujundaja lisapädevus.
Ökoloogia ja keskkonnakaitse 1. Dendroloogiline inventariseerimine "Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord" (Tallinna Linnavalitsuse määrus nr. 34): https://oigusaktid.tallinn.ee/? id=3001&aktid=104228 Ühe KSH osana on käsitletav ka puittaimede dendroloogiline inventariseerimine (edaspidi DI) Tallinna linnas sätestab DI teostamise Puittaimestiku ja haljastuse inventeerimise kord. ( Tallinna Linnavalitsuse määrus 3. mai 2006 nr 34), mille põhimõtteid ja metoodikat aktsepteerivad ka teised kohalikud omavalitused, kuna ühtegi alternatiivset üldtunnustatud metoodikat ei ole Eestis laiaulatuslikult seni välja pakutud. Tallinnas puittaimestiku (dendroloogilise) ja haljastuse inventeerimine on kohustuslik läbi viia detailplaneeringute ja ehitusprojektide menetlemisel aladel, millel kasvavad puittaimed ja kaitsealused taimeliigid. /1:§1(3)/
Räpina Aianduskool Päevane osakond Haljastus eriala Praktika AS Ceres Aianduskeskus Välispraktika aruanne Juhtõpetaja:Katrin Uurman Koostaja:Liia Järvsoo Räpina 2010 SISUKORD 1.Sissejuhatus 1.1.Firma üldandmed 2.Sooritatud erialaste tööde põhjalik analüüs 3.SWOT analüüs 3.1.Praktika tugevad küljed 3.2.Praktika nõrgad küljed 3.3.Praktika paremaks muutmise võimalused 3.4.Ohud ,mis võivad varitseda välispraktikal 4.Kokkuvõte Lisa1.Pildid Lisa2.Praktikapäevik Lisa3.Iseloomustus 1.Sissejuhatus Mu esimene praktika kogemus .Kohaks valisin AS Ceres Aianduskeskuse.Praktika eesmärk on/oli anda kogemus ,kuidas on töötada oma eriala peal ning üleüldse ettevõttes,kinnitada õpitud teooriat. Ülesanded olid väga erinevad. Kokku oli tunde 690, mille täit...
· Viljad esimesel aastal rohelised, teisel tumesinised, hallikassinise vahakihiga Jugapuu Jugapuu elukohaks on sobivaim varjuline ala merelises ja pehmes kliimas, kuid talub hästi ka linnaolusid. Tema okkad on laiad, lapikud. Vili koosneb seemnest ja seemnerüüst- st algul on roheline, valminult punane. Seemnerüü on otsast avatud. Jugapuu hakkab vilju kandma alles 20- aastaselt. Eestis on jugapuu 2. Kategooria kaitsealune liik. Kasvab enim Hiiumaal ja Saaremaal. Levinuimad haljastuse liigid Lehis · Perekonnas 10 liiki · Okkad kuni 60 kaupa kimbus · Kasvualad Euroopa keskosa, Põhja-Ameerika, Aasia · Suvehaljad · Okastel puud kaitsev vahakiht, mis kaitseb aurumise eest, ilma külmuks ta talvel ära Elupuu · Perekonnas 5 liiki: 2 Põhja-Ameerikast, 3 Aasiast · Lehed soomusjad, asetsevad võrsel vastastikku ja tihedalt · Sarnaneb ebaküpressiga Seedermännid · Okkad 5-kaupa kimbus
Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
Millal? Ei ole. 49.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi suhtes? Ümber terve maja. 50.Kuidas paigaldatakse drenaaz vundamendi taldmiku suhtes? Enam-vähem samale kõrgusele, ca ühe meetri kaugusele. 51.Mis on langetus(puhastus)kaev dreenisüsteemis? Kaev dreenisüsteemi sattuva sodi kokkukogumiseks ja eemaldamiseks. 52.Kas drenaazil peab olema kalle? Jah peab. 53.Millises ehitustsüklis paigaldatakse drenaaz? Peale vundamendi valmimist ja enne haljastuse tegemist. 54.Millised on ohud dreenisüsteemi paigaldamisel läbi kaevatud pinnases? Varinguoht. 55.Millised on ohud kaevikus töötamisel? Varinguoht ja kõrgemalt kukkuvate esemetega pihta saamine. 56.Millised on ohud kaevetehnika tööpiirkonnas töötamisel? Kõrgemalt kukkuvate esemetega pihtasaamise oht. 57.Kuidas kaitseb kaitsekiiver? Mis on tema tööpõhimõte? Neelab löögi energiat. 58.Kas ja kuidas on dreenisüsteem puhastatav? Jah on küll ja läbipestav.
mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu. 7. Looduskaitse kohaliku omavalitsuse tasandil Kohaliku omavalitsuse tasandil võib kaitsta maastikku, väärtuslikku põllumaad, looduskooslust, maastiku üksikelemente, parki, haljasala või haljastuse üksikelemente, mis ei ole kaitse alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eesmärgiks on piirkonna looduse eripära, kultuuri, asustust ja maakasutust esindavate väärtuslike maastike või nende üksikelementide kaitse ja kasutamise tingimuste määramine kohaliku omavalitsuse poolt. Üksikpuid, välja arvatud kasvav mets ja viljapuud, tohib raiuda kohaliku omavalitsuse loa alusel. Loa andmise tingimused ja korra kehtestab kohalik omavalitsus.
Maastiku kujndamine referaat Juhendaja Tartu 2012 Sissejuhatus Käesolev referaat põhineb Sulev Nurme raamatul ,,Haljasalade kujundamine"(2003), mis põhineb tema magistritööl. Referaat võtab kokku raamatu esimeses pooles välja toodud põhitõed ja tähelepanekud maastiku kujundamise kohta. Ruum-selle tähendus ja määratlus Väga raske on ruumi üheselt defineerida. Kolmemõõtmeline ruumikäsitlus on ehk kõige lihtsam ja vanem ning nii inimene ruumi enamasti tajubki. Üldiselt võib ruumi arhitektuuris ette kujutada kui objektide vahelist tühimikku mida saab määratleda kolme mõõtme abil, maastikuarhitektuuris maastikuelementide poolt piiritletud alana. Vaataja mulje ruumist sõltub siiski ruumielementidest ja tema isiklikest kogemustest. Ruumi tajumisel tuleb arvestada ka neljanda mõõtmega-ajaga, tänu looduslikele protsessidele või inimtegevusele muutub ruum ajas. Eristatakse sise-ja väliruume ehk siis hoo...
määramine ja kaitse; 4) rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine jne. - Detailplaneering Koostatakse valla või linna territooriumi osa kohta ja see on maakasutuse ja lähiaastate ehitustegevuse aluseks (Planeerimisseadus §9). Ülesanded: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala piiritlemine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) kuja määramine; 6) tehnovõrkude ja rajatiste asukoha määramine jne. 4. Kohaliku omavalitsuse toimimist korraldavad seadused. - EV põhiseadus seab KOV kohustuseks õiguste ja vabaduste tagamise (§14) - Euroopa kohaliku omavalitsuse harta, mis määrab KOV põhiseadusliku ja õigusliku aluse, KOV mõiste, KOV võimupiirid, nende kaitse jne sh ka kohustused ja võimuorganid, kellele harta laieneb.
vanapaberit toormena hakati kasutama ka paberpakendite jäätmeid) Kokkuvõtteks Pööratakse aina suuremat rõhku jäätmete õigele käitlemisele. Kõik Eesti nõuetele mittevastavad prügilad suleti ladestamiseks 2009. aasta 16. juulil ning 2013. aasta 16. juuliks pidid kõik need prügilad olema korrastatud. Korrastustöödeks on näiteks jäätmete koondamine, tihendamine, ladestuskoha eripära arvestava nõlvuse andmine ning jäätmelademe katmine haljastuse või millegi muuga. AITÄH! Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kasutatud kirjandus 1) http://www.slideshare.net/annastina82/siirdeseminariettekannekkloovusaslillemgi 2) http://www.euresp-plus.net/sites/default/files/Kalle%20Grents.pdf 3) http://www.envir.ee/625 4) http://www
Et Eesti asustus on suhteliselt hõre, siis on siin linnade all 1.6 % territooriumist. Mujal kasvab suurte linnade pindala keskmiselt 2 - 4 % aastas, kuid leidub linnu, mis kahekordistavad oma pindala mõne aastaga. Suured linnad on ümbruskonna saaste ja koormuskolded. Linn on polüfunktsionaalne süsteem, mis peab kokku sobitama elanike ja materiaalse tootmise huvid. Linnaplaneerimise üldprintsiibid näevad ette keskkonna elamiskõlblikkuse tagamise rohke haljastuse ja tootmise hajutamisega linna äärealadele. Tegelikkuses kipub haljastus pidevalt vähenema. Osalt hävib ta saaste tõttu, osalt tänavate laiendamise või tähtsale ehitisele ette jäämise läbi. Haljastuse tähtsust mõisteti ja rõhutati juba nii ammu kui 2700 aastat tagasi kirja pandud Gilgamesi eeposes toodud Uruki linna kirjelduses. Hispaania kuningas Felipe II andis 1573. a. välja eeskirjad Ameerika kontinendile rajatavate linnade ehitamise ja haljastuse kohta. Inglise
EHITUSKERAAMIKA KERGKRUUS KERGKRUUSA KASUTATAKSE kergekaalulise isolatsiooni-, täite- ja dreenmaterjalina lamekatuste soojustamisel ja kallete andmisel vundamentide rajamissügavuse vähendamisel ja soojustamisel kergbetooni ja Fibo kergplokkide valmistamisel teede mullete raskuse tasakaalustaja ja külmaisolatsioonina põrandate ja (vahe)lagede isoleerimisel, täitmisel ja tasandamisel pinnase isoleerimisel haljastuse juurestiku mikrokliima parendamisel libeduse tõrjeks
Käesolev detailplaneering on koostatud Harju maakonnas, Tallinna linnas, Kakumäe tee 52, 56 ja 60 maa-alal paikneva kinnistu ehitusõiguste määramiseks ja piirangute väljaselgitamiseks ning kinnistuga piirnevate tänavate projekteerimiseks. Maaüksuste detailplaneering on koostatud üliõpilane Tauri Must õppejõu Ülo Amor tellimisel õppeaine ,,Plaanimine ja teed" raames. Planeeringuga jagatakse kinnistu kaheks krundiks ning määratakse juurdepääsud ja antakse tehnovõrkude ja haljastuse põhimõttelised lahendused. 1.2. Lähteolukord Planeeringuala haarab tervikuna Kakumäe tee 52, 56 ja 60 kinnistut ja juurdepääse ning tehnovõrkude lahenduse osas külgnevat Kakumäe tee ja Nigli tänava maa-ala. Ligipääs kinnistule on käesoleval ajal Nigli tänavalt. Maa-ala on olemasolevatest maa-alustest tehnovõrkudest teostatud geodeetiliste tööde aruande põhjal vaba. Kinnistule ulatub muinsuskaitse objekti kaitsevöönd 5m ulatuse maaüksuse loode osas.
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Iseseisev töö Püsilillepeenra väetamine Koostaja:Allar Kadai Räpina 2009 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 Püsilillepeenra väetamine............................................................................................................4 Väetusplaan ja väetiste omaduste kirjeldamine.......................................................................... 6 Kokkuvõte...................................................................................................................................7 Lisa.................................................................................................................................................
Räpina Aianduskool Haljastuse eriala Päevane osakond Allar Kadai DELFI TÄHTSAMAD UUDISED Referaat Juhendaja: Valdur Truija Räpina 2008 Sisukord Eesti uudised..............................................................................................................................................3 Talunik timmib tõrudega sigu maitsvamaks..........................................................................................3 Laar Vene pressile: ime, et Gruusia üldse ellu jäi................................................................................. 3 Herman Simm sai saladuste eest 1000 eurot kuus.................................................................................3 Kruuda tunnistas pattu........................................................................................................................... 4 ...
Eesti veekasutuse dünaamika, heitvetest pärinev reokoormus ja sellega kaasnevad probleemid Koostas: 2012 Peamised vee kasutusalad: Taime ja loomakasvatus Hüdroelektrijaamades Toiduainete tootmine Kõlbliku joogivee tootmine Tööstustes Jäätmekogumine, jäätmekäitlus, materjalide taaskasutuselevõtt Haridus,tervishoid, majutus Kaevandamine Hoonete ehitus, haljastuse hooldamine jne Olme Puidu-,naha-, jäätme-, tekstiili töötlemine jne 2008-2011 kasutatud veehulk Eestis ( tuhande kuupmeetri kohta) 2000000 1877836,01 1842048,98 1800000 1608414,77 1600000 1400000 1378028,77 1200000 1000000 Vesi kuupmeetites 800000 600000 400000 200000 0
kohustusega alad, määrab arengu põhisuunad, ehitustingimuste määramine, jpm (seaduses täpsemalt) - Detailplaneering tiheasustusalade detailne maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamine, lähiaastate ehitustegevuse ja maakasutuse alus, linnades ja alevikes koostamine kohustuslik, kruntideks jaotamine, krundi ehitusõigus, krundi hoonestusala, haljastuse ja heakorra põhimõtted, tehnovõrkude- ja rajatiste asukoha määramine jne Ehitamine ja projekteerimine Nõuded sätestab ehitusseadus. Ehitis on kohtkindlalt aluspinnaga ühendatud ja inimtegevuse tulemusena ehitatud terviklik asi. Väikeehitis kuni 60 m2 ehitusaluse pindalaga ja projekteeritud maapinnast kuni viiemeetrise kõrgusega, projekt pole nõutav. Ehitamine on - Ehitise püstitamine - Ehitise laiendamine - Ehitise rekonstrueerimine
Tekitab psühholoogilisi probleeme. Sellest tulenevateks probleemideks on: 1) Haigused (keskkonna saastatus, üksildustunne) 2) Sotsiaalsed probleemid-kuritegevus, tööpuudus, eluaseme probleemid 3) Reostus Linna keskkonna inimsõbralikumaks muutusel tuleks lahendada järgmised probleemid: puhastusseadmete väljaehitamine, jäätmemajandus korraldamine, transpordi korraldus, mis tagaks õhu puhtuse, kasutatavate ehitusmaterjalide õige valik, korraliku haljastuse kujundamine, tööstus ettevõtete geograafiliselt õige paigutus. Sudu- veeauru, suitsu ja mürgiste gaaside segu linna kohal. Segregatsioon-linnades sarnaste inimrühmade koondumine piirkondlikult. MÕISTED: Aglomeratsioon- inimeste ja ettevõtete koondumine väikesele maa-alale, enamasti linna või linastusse. Geograafiline segregatsioon- elanikkonna konstsentratsioon mingite tunnuste alusel.
Püüti ehitisi visuaalselt siduda vanema arhitektuuriga. Hakati rohkem panema rõhku kohalikele omapäradele ning arvestati rohkem ehitusliku kontekstiga. Postmodernismi ajastul hoogustus rohkem ka arhitektuuripärandi hooldamine ning muinsuskaitse. Väärtustati ajaloolist keskkonda ja uusehitised järgisid nii mastaape kui ka tänavavõrgustikku. Postmodernismi üks tunnusjoontest on terviklik keskkond, mis ühendab hoone, interjööri, disaini ja haljastuse. Levis ka teist tüüpi postmodernism, mis kritiseeris modernismi ja ka sellist postmodernismi, mis üritab minevikku taastada. Oma postmodernismi teooria loomisel toetusid nad vene 1920.aastate radikaalide ideedele ja prantsuse poststrukturalistlikele teoreetikutele. Neile kujunes peamiseks poleemika taastugevneva maalikunstiga. Vene radikaalide kombel kuulutasid nad maalikunsti individualistlikuks ja kodanlikuks nähtuseks ning püüdsid näidata maalikunstile oluliste mõistete
Detailplaneeringu ülesanded on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine 2) krundi ehitusõiguse määramine 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine 6) kujade määramine 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks
Mõju valglinnastumisele ökoloogilisel maa-alal CRL ja CRI arvutused näitavad, et tulemusteks saadi vastavalt 9,8% ja 3,1%. Linnastumise panuse määrad loodusmaastiku ökoloogilisele maa juurdekasvule ja kaotusele on mõlemad väiksed. Joonis 2a näitas, et väike osa ökoloogilise maa kaotusest oli hõivatud valglinnastumise poolt, mis asusid peamiselt arenduspiirkondades suurlinnade ümber, karjäärides ja mägedes asuvates turismipiirkondades. Kuigi hiljuti korraldati linnade äärealadel haljastuse kampaania, mille eesmärgiks oli parandada taimkattemäära, siis joonisel 2b on näha, et ainult väga väike osa kasvupinnasest, mis peamiselt pärines suurlinnadeäärsetest arenduspiirkondadest, paiknes linnamaal. Umbes 96% kasvupinnasest oli pärit hooldatud põllumaadelt, metsadest ja maapiirkonnast. Joonisel 2c on näha, et linnastumisel on suur mõju haritavale maale. Üle 90% kogu ala ökoloogilise maa kaotusest, mis on peamiselt mägine ala, muudeti haritavaks põllumaaks
3)Tööettevõtuprogramm 6. Mis on voolehituse eesmärk? Voolumeetod kindlustab ehitustoodangu rütmilise väljalaske tööjõu pideva (katkematu) ja ühtlase koormamisega. Voolu korraldamise eesmärk on tööjõudluse kasv spetsialiseerumise, rutiini ja rütmi arvel. V.8 1. Loetle, mida määrab detailplaneering kaasarvatud ehitusõigusega sätestatu? Detailplaneering määrab: 1)kogu maaala kohta: - maa-ala kruntideks jaotamise - krundi ehitusõiguse, - tänavad ja liikluskorralduse - haljastuse ja heakorrastuse - ehitistevahelised kujad - tehnovõrkude paigutuse - keskkonnakaitse abinõud; 2)iga krundi kohta eraldi: - krundi kasutuse otstarve - lubatud ehitiste arvu - suurima ehitusalase pinna - ehitise lubatud kõrguse. 2. Kas on mingid üldised reegild ehitustööde järjestamisel? Mis neid mõjutab? 1). Maa-alused tööd sh. hoonevälised 2). Maapealse osa tööd sh. üldehitus- ja eritööd 3). Viimistlustööd Järgnevus sõltub: - Kavandist - Aastaajast
kui pinnase nihketugevus on täielikult pinnase sisehõõrdenurgaga. pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks mobiliseeritud ja seina ning pinnase liikumine ei 69. Millest sõltub vertikaalse nõlva kõrgus on nõlva mööda alla voolav vesi, sobib selleks ole mingite konstruktiivsete vahenditega nidusas pinnases? Eeldatakse, et nõlv hakkab haljastus ja muru. Haljastuse rajamisel kui see ei tõkestatud. Seina liikumisel pinnasest eemale teatava kõrguse h kr puhul libisema mööda ole juurdunud, peaks pinnast kaitsma uhtumise surve väheneb ja saavutab püsiväärtuse, kui seina tasapinda. Plokki hoiab paigal ainult lihkepinnal eest sünteetilise või orgaanilisest materjalist paigutis on umbes 0,1% seina kõrgusest, so olev nidusus võrguga
nõlva kohta, kus nõlva kõrgus on väiksem või viia torude abil läbi nõlva selle jalamile (joonis 9.26b). Erosiooni tekkimist vee väljavoolu kohas nõlva jalamil saab tõkestada sinna pöördfiltri rajamisega (9.26c). Nõlva pindmise erosiooni vältimiseks peab nõlva pealispinda kindlustama. Kui erosiooni põhjuseks võib olla nõlva mõõda allavoolav sadevesi, sobib selleks haljastus - muru ja madalad põõsad. Haljastuse rajamise algul, kui see ei ole juurdunud, peaks pinnast kaitsma uhtumise eest sünteetiliste või orgaanilisest materjalist võrguga. Orgaanilisest materjalist, näiteks õlgedest, kate on odavam ja loodussõbralikum. Pärast haljastuse juurdumist see lihtsalt kõduneb. Veekogude kallastel asuvatel nõlvadel võib erosiooni tekitada lainetus ja jää liikumine. Sellisel juhul peab nõlva kaitse olema tugevam. Kasutama peaks näiteks raudbetoonist plaate.
meetmete määramine; 12) puhke- ja virgestusalade määramine; 13) vajadusel ranna ja kalda piiranguvööndi ning ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine keskkonnaseadustiku eriosa seaduses sätestatud korras DP- 1) ehitusõiguse määramine; 2) hoone arhitektuuriliste nõuete seadmine; 3) liikluskorralduse põhimõtete määramine ning tee või tänava planeerimisel selle kasutuspõhimõtete määramine; 4) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 5) tehnovõrkude ja -rajatiste põhimõttelise asukoha määramine ning vajaduse korral sundvalduse seadmise vajaduse märkimine ja avalikes huvides talumiskohustuse märkimine; 6) ehitiste vahelise väikseima vahemaa määramine; 7) vajaduse korral rajatise asukoha ja arhitektuuriliste ning ehituslike tingimuste määramine; 8) kuritegevuse riski vähendavate, samuti müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsiooni- ning muid
SISUKORD 1.Üldinfo lk 3 1.1 Üldtutvustus lk 3 1.2 Looduskeskkond lk 4 1.3 Sümbolid lk 4 2. Ajalugu lk 5 3. Huviväärsused lk 6 3.1 Skulptuurid ja mälestusmärgid lk 6 3.2 Kirikud lk 7 3.3 Arhitektuurimälestised ja ajaloolised hooned lk 8 3.4 Muud vaatamisväärsused lk 10 1.ÜLDINFO 1.1 Üldtutvustus Kokkuvõtlikult võib Viljandi kohta öelda, et ta on iidne paik ürgorus järve kaldal. Elanike arv: 19 870 (Rahvastikuregistri andmetel seisuga 1. jaanuar 2007) Pindala: 14,65 km², sellest munitsipaalmaad 34% Asukoht: Lõuna-Eesti, Sakala kõrgustik. Viljandist on Tallinnasse 161 km, ...
- hoone esialgsed plaanid, põhimõtteline ruumijaotus - vaated, lõiked, vastavalt vajadusele mõõtkavas - markeeritud põhilised materjalid, kihid ja värvid - hoone arenguperspektiivid ( juurde- ja pealeehitamise võimalus, põhiplaani paindlikkus, funktsioonide muutmise võimalikkus) - eskiisifaasis hoone tehnilised näitajad (pinnad, kubatuur) - asendiplaanil näidatakse hoone orienteeruv paiknemine - parkimise lahendus ja liiklusskeem, erinevad katendid, piirded - haljastuse ja heakorra suunad Joonis 2 (Eskiis projekt K.Stedingi eramaja, Sveits ) 1) EELPROJEKT e. ehitusloa taotlemisel esitatav ehitusprojekt Joonis 3 (eelprojektis hoone tagumine külg) Eelprojekt on eskiis- ning mõõdistusprojekti suurem vend. Sõltuvalt projekti raskusastmest võib see koosneda 8-12st joonisest. Dokumentatsiooni alla käivad: Seletuskiri, hoone koordinaadid, tehnilised andmed, projekteerimistingimused ja lisad
Krall H, Pork E jt. 1980. Eesti NSV looduslike rohumaade tüübid ja tähtsamad taimekooslused. Eesti NSV Põllumajandusministeeriumi Informatsiooni ja Juurutamise Valitsus, Tallinn, 87 lk. 3. Kukk T, Sammul M jt. 2004. Pärandkooslused Õpik-käsiraamat. Pärandkoosluste kaitse ühing, Tartu, 255 lk. 4. Lõugas L, Maldre L jt. 2004. Koduloomad ja karjakasvatus muinasajast kaasajani. Tallinna Raamatutrükikoda, Tallinn, 14 lk. 5. Ess M, Older H jt. 2007. Rohumaaviljeluse, karjakasvatuse ja haljastuse integratsioon. OÜ Vali Press, Tallinn, 258 lk. Interneti: 6. Pärandkoosluste Kaitse Ühing. 2011, Loopealsed. Kättesaadav: http://www.pky.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=35&Itemid=13 (viimati külastatud 16.01.2012) 7. Lotman A. 2011, Rannaniidud. Kättesaadav http://www.roheline.ee/books/kkj296.html (viimati külastatud 16.01.2012) 8. Eesti Põllu - ja Maamajanduse Nõuandeteenistus. 2012, Karjamaad. Kättesaadav http://www.pikk
sajandi lõpul, kui linn võttis selle arendamise oma ülesandeks. Kuurordile lisandus sihipärane suvevõõrastele orienteeritud kinnisvaraarendus rannapiirkonnas. Tegemist oli pikaajalise ja tulevikku suunatud projektiga, sest tervis on olnud igale inimesele igal ajal kallis asi ja Pärnul on selle hoidmiseks paljugi pakkuda. Nüüd võib Pärnu ennast rahulikult nimetada Eesti kuurordiks, linnaruum oma haljastuse ja hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega. Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik. Tähelepanuväärne on see, et eelmise sajandi algupoolega võrreldes ei ole kuurorditsooni ulatus
Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? o Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. o Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis
põrandakattematerjal, porimatid, vihmaveetorud, võimalused: prügikastide, kaablid. kompostikastide, plastikümbrike, haljastuse sidemete jm tootmine. 13.10.2014 41 13.10.2014 42 7 13.10
Detailplaneeringu eesmärgid: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 10. Missuguseid planeeringu liike teate? Planeering on konkreetse maa-ala (edaspidi planeeringuala) kohta koostatav terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused. Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjast ja joonistest, mis täiendavad üksteist ja moodustavad ühtse terviku
7. Taluhooned ja -õued. Taluehitus pälvis 30.ndatel professionaalsete arhitektide tähelepanu. Korraldati sobiva maahoonestuse rajamiseks arhitektuurikonkursse. Otsiti uusi suundi taluarhitektuuris, projekteeriti ka esimesed funktsionalistlikud taluhooned. Seoses piimakarjakasvatuse levikuga ehitati meiereisid ja suuri lautu ja küüne. Propageeriti saviehitust kui kiiret ja odavat ehitusviisi. Viidi läbi kodukaunistuskampaaniaid, propageeriti haljastuse, alleede ja hekkide rajamist. 8. Mõisad ja mõisapargid nende kujunemine, ulatuvus ja ilme erinevatel sajanditel (17. 20. saj). Rootsi aeg 17. saj. teine pool. Alates 1645. a on Eesti alad jaotatud kaheks kubermanguks: Eestimaa ja Liivimaa, milline jaotus kehtis kuni I Maailmasõja lõpuni. Kujuneb välja aadli omavalitsus. 16.-17. saj mõisate võrk tiheneb. Mõisaid asutatakse külamaadele, talupojad aetakse minema või asustatakse ümber. Ka sõdades tühjaks
hooldatavad varju taluvad ilupuud ja põõsad, mis näevad ilusad välja ka talvel. Maja esine on tänavale avatud, haljastusega on loodud visuaalsed piirid. Kuna talvel aias viibimist on väga vähe siis maja taguses haljastuses on keskendutud taimedele, mille ilu tuleb põhiliselt välja kevadest sügiseni. Aed on proovitud rajada võimalikult väikese hooldusvajadusega. Aias kasutatud puude ja põõsaste kirjeldused on toodud tabelis 1, lisades 2-3 on toodud haljastuse sidumisjoonis ja haljastusplaan. Lisas 1 on toodud tingmärgid. Lillepeenar on rajatud terrassi äärde, kasutatud on põuakindlamaid päikesevalgust nõudvaid taimi. Igalepoole mujale, katmata pnnasele külvatakse muru. Aias on erinevad viljapuud, marjapõõsad ja kasvuhoone. 4 3 Taimed Tabel 1. Kasutatud puittaimed Taim Lad. Nimi Kõrgus Laius (m) Kasvukoht (m)
Vundamendiplokid (196 tk) 40,03 m3 500 mm. Plokk (66 tk) 32,09 m3 300 mm. plokk (130 tk) 7,94 m3 Kogumaht 83,74 m3 Monoliitbetooni maht Kogus Ühik Taldmiku monoliit vöö 6,68 m3 Plokkide monoliit 2 m3 Põranda betoon 21,05 m3 Kogumaht 29,73 m3 Haljastuse maht Kogus Ühik Kogu krunt 7124,96 m² Liiklemis ja ladustamisala 5556,24 m² Taastatav haljastus 1059,63 m3 3.6.Tööde ajamahukuse määramine 1. Krundi märketööd: 0,5 päeva 2. Kasvupinnase eemaldus ehk koorimine: 303,35 m3 x 0,01 tundi/m3 = 3,03 4 tundi 3. Mineraalpinnase eemaldus: 474,65 m3 x 0,012 tundi/m3 = 5,7 6 tundi 4
katusena, kui ka tavalise katusena, st. et hüdroisolatsioon võib olla nii soojustuse all, kui ka soojustuse peal. Hürdoisolatsiooni vuugid peavad olema nn. juurekindlad. vajadusel võib hürdoisolatsiooni peal kasutada ka juurekaitset. 64 32 Murukatus Kasvupinnase- ja drenaažikihi paksused sõltuvad haljastuse poolt esitatavatest nõuetest (ekstensiivne või intensiivne haljastus). Haljastuse jaoks tuleb valida taimeliigid, mis sobivad konkreetsetesse tingimustesse ega ole liignõudlikud kasvutingimuste suhtes ja kannatavad kuivust. Räästa alal ja vihmavee lehtri ümbruses kasutatakse kivikatet kasvupinnase erosiooni vältimiseks. 65 Käidavad katused Katused, kus on ette nähtud inimeste või sõidukite
või linna territooriumi osa kohta. Detailplaneeringu eesmärgid on: 1) planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine; 2) krundi ehitusõiguse määramine; 3) krundi hoonestusala, see tähendab krundi osa, kuhu võib rajada krundi ehitusõigusega lubatud hooneid, piiritlemine; 4) tänavate maa-alade ja liikluskorralduse määramine ning vajaduse korral eraõigusliku isiku maal asuva, olemasoleva või kavandatava tänava avalikult kasutatavaks teeks määramine teeseaduses sätestatud korras; 5) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine; 6) kujade määramine; 7) tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine; 8) keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks ja vajaduse korral ehitiste määramine, mille ehitusprojekti koostamisel on vaja läbi viia keskkonnamõju hindamine; 9) vajaduse korral ettepanekute tegemine kaitse alla võetud maa-alade ja üksikobjektide kaitsereziimi täpsustamiseks, muutmiseks või lõpetamiseks;
LIEBHERR LTM 1030 tehnilised andmed [13]: tõstejõud kuni 30 t; põhinool 9-30 m; noole lisapikendus 15 m (8,6 + 6,4); võimalus töötada korviga (kõrgus kuni 38 m, noole ulatus kuni 30 m); 15 Foto 5. Autokraana [14] 7.1.6. Kopplaadur JCB 4CX Kopplaadurit kasutatakse tagasitäite ja haljastuse rajamisel. Kopplaaduri JCB 4CX tehnilised andmed [15]: täismass 8600 kg; max kaevesügavus (teleskoopnoolega) 5,53 m; Max mahalaadimiskõrgus frontaallaaduriga 2,69 m; Max mahalaadimiskõrgus ekskavaatorikopaga 4,73 m; Max tõstekõrgus kahvlitega 2,17 m; Max kaeveulatus (teleskoopnoolega) 5,53 m; Lahtikäiv esikopp (laius 2350 mm ja maht 1,1m³).
manatee klassist 105. Mis on mulde nõlvus, tooge näiteid- Tallinn- Narva 106. sõidutee välisservast lähtuva vähima ohuturuumi laius tuleks valida sõltuvalt · mulde või süvendi nõlvusest, · projektkiirusest, · liiklussagedusest ja · projekteerimise lähtetasemest. 107. Mis võivad olla maantee-äärse haljastuse kavandamise eesmärkideks (vähemalt 5)- · lume-, tolmu- ja tuulekaitse; · erosioonivastane toime; · Nõlvade kindlustamine; · liivade liikumise sulgemine; · tee suuna rõhutamine. 108. Maantee äärse haljastuse iseloomustus - haljastuseks tuleks valida antud piirkonnale omased taime- ja puuliigid, mis ei risustaks maanteed mahalangenud lehtede ja õitega. Puude juurestik ei tohi areneda
võimaluse korral möödanähtavus. 107. Mis on mulde nõlvus, tooge näiteid Võimaldab muldelt allasõitnud sõidukil suure tõenäosusega teele tagasi pöörduda või ohutult liikuda kuni täieliku peatumiseni teemaal. 108. Millest sõltuvalt tuleks valida sõidutee välisservast lähtuva vähima ohuturuumi laius (vähemalt 3) Mulde või süvendi nõlvusest, projektkiirusest, liiklussagedusest. 109. Mis võivad olla maantee-äärse haljastuse kavandamise eesmärkideks (vähemalt 5) Eesmärgid: lume-, tolme-, tuulekaitse; erosioonivastane toime; liivade liikumise kindlustamine; nõlvade kindlustamine; mikrokliima muutmine; 110. Maantee äärse haljastuse iseloomustus Haljastada selliselt, et ei kujuneks liiklusohuks teelt väljasõitnud sõidukile, ei tohi endaga kaasa tuua nähtavusnõuete eiramist ega juhile tee optilise kitsenemise muljet
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
