sobitamine. Maastikumeetrika. Milleks maastiku struktuuri analüüs? Maastikuanalüüsi (maastikuseire jne) alustamisel on vaja välja töötada maastiku näitajad, mis omaksid laiemat ökoloogilist keskkonnakaitselist sisu. Karakteristikud peavad olema universaalsed ning rakendatavad erinevatel mõõtkava tasanditel: 4 riiklikul, regionaaslel, piirkondlikul, geosüsteemiti (valgala.) Maastiku meetrika indeksid on vajalikud maastiku ruumilise struktuuri (maakatte) muutuste süsteemseks hindamiseks. Samas on tüübirühma ja maastiku iga indeks kasutatav eraldiseisvana, vastavalt kasutaja eesmärkidele. Maastikulise liigestatuse indikaatorid. (maastiku meetrika) on komplekssed näitajad, sisaldades teavet nii vaadeldava ala bioloogilise ja maastikulise mitmekesisuse, sotsiaal-majanduslike muutuste kui ka keskkonnakvaliteedi kohta. Maastikulise mitmekesisuse vormid.
Tallinn 1978. (2. trükk 2002) Vogt, Jochen: Einladung zur Literaturwissenschaf.t München 2001. (ka kodulehekülg http://www.uni-essen.de/literaturwissenschaft-aktiv/einladung.htm) Vt ka portaal Eesti värss http://www.ut.ee/verse/ , kust leiate rohkelt luuletekste. Kordamiseks, edasi mõtlemiseks Mis on zanrid? Milleks neid vaja on? Mida mõistetakse luule all? Mille poolest luule erinev näidenditest ja eepikast? Milliseid lüürilise teksti tunnuseid Te oskate nimetada? Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Selgitage vabalt valitud soneti varal, millistele reeglitele antud tekst vastab. Kas autor on endale lubanud vabadust ja mõnda traditsioonilist reeglit eiranud?
sisese tükelduse kirjeldamiseks. Gantt'i diagramm koondab andmed üksikute tööde alguse, lõpu ja vahepealsete ülevaatuste kohta, ning fikseerib tegijad ja töömahud. PERT'i diagramm loetleb vajalikud tegevused ja nende vahelised põhjuslikud seosed. 39. Kuidas hinnata projekti üldmaksumust? Projekti üldmaksumuse lähenduseks saab võtta ressursside vajaduse hinnangu. Tarkvaratoote maksumuse arvutamine eeldab varasemat kogemust ja tarkvara meetrika vahendite kasutamise kogemust ning võimalust. Projekti maksumuse hinnangute täpsus sõltub projekti kohta teadaoleva informatsiooni kogusest ja usaldusväärsusest. Peamised tarkvara maksumuse hindamise meetodid on: 1) Algoritmilised mudelid (tarkvara meetrika tulemuste alusel arvutatakse eeldatav üldkulude summa) 2) Ekspert hinnangud 3) Võrdlemine analoogsete projektidega 4) Parkinson'i meetod (projekti maksumus surutakse tellija poolt
. .} Ütleme, et jada {xn}∞n=1 koondub suuruseks a (ehk jada {xn}∞n=1 piirväärtus on a) kui iga 0 < ε ∈ R korral leidub N ∈ N nii et xn ∈ Uε(a) iga n > N korral. Tähistame xn → a või xn ( n→∞ →)a 2. Näidata, et reaalarvude jaoks saame kauguse defineerida absoluutväärtuse abil (st d(u, või lim xn = a v) := |v − u| (u, v ∈ R) rahuldab meetrika aksioome). n→∞ Elementi b nimetatakse funktsiooni f piirväärtuseks punktis a, kui iga ε > 0 leidub δ(ε) > 0, et iga x korral, mis täidab tingimust x ∈ Uδ(a) kehtib f(x) ∈ Uε(b). Koonduva jada piirväärtus on üheselt määratud. Kui limn→∞ xn = a ja limn→∞ xn = b, siis a = b. Konstantse jada piirväärtus on see konstant. Iga ulalt tõkestatud monotoonselt kasvav jada koondub. 3. Koonduva jada piirväärtuse ühesuse tõestus. Iga koonduv jada on tõkestatud
keelelised pildid on väga tähtsad. · Tekst on lauldav, muusikalähedane · Luuletused on võrreldes jutustavate tekstidega sageli lühikesed. · Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. · Traditsioonilses luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. · Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. Mis on meetrika?Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Meetrum on rütmis sisalduv korrapärasus, mis tuleb selgeks teha lugemise käigus. On kindlapiiriline. Kutsub esile ootuse kordumise järele ja kõrvalekaldumisi adutakse rütmihälvetena. Süsteemid: silbilis-rõhuline, rõhuline, vabavärsiline, silbiline, välteline. Värsijalad: trohheus, jamb, daktül, anapest, spondeus, amphibrahh, kretikus. Mis on riim? Millised on erinevad riimiskeemid?
ule R v˜oi C), milles iga x ∈ X jaoks on antud tema norm
(¨
x ∈ R. Seejuures n˜outakse j¨argmiste tingimuste t¨aidetust:
10 x ≥ 0 iga x ∈ X korral;
20 x = 0 parajasti siis, kui x on nullvektor;
30 cx =| c | · x iga c ∈ R (v˜oi c ∈ C) ja x ∈ X korral;
2.3 N¨aiteid 19
40 x + y ≤ x + y iga x, y ∈ X korral (nn. kolmnurga
aksioom).
Kui defineerida d(x, y) = x − y , saame meetrika d hul-
gal X. Saadud meetrika m¨a¨arab n¨aite 2.2 p˜ohjal topoloogia
normeeritud ruumil X. Punkti x u ¨mbruste baasi moodus-
tavad lahtised kerad
B(x, r) = { y ∈ X | x−y
Teemad: 5. Öeldakse, et { xn} on Cauchy jada ehk fundamentaaljada, kui iga > 0 korral leidub C N, 1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed et iga naturaalarvu n > C ja naturaalarvu p korral kehtib võrratus |xn+p - xn| < . ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Lause. Jada { xn} koondub parajasti siis, kui ta on Cauchy jada. 2. Funktsiooni mõiste. Reaalmuutuja ühene funktsioon. Määramispiirkond, muutumispiirkond. Jada kuhjumispunktiks nim
Luule tematiseerib iseennast. Vahetu, lihtne kõnesituatsioon, kõneleja lähedus autorile. Sellest tulenevalt esineb rohkesti isikulisi asesõnu (eriti ainsuse 1. ja 2. isik ) Tekst on lauldav, muusikalähedane. Reeglina traditsioonilises luules esinevad pigem mitte-narratiivset tüüpi vormid. Traditsioonilises luules subjekt, kes kas vahetult (minavormis) või kaudselt (3. isikus) väljendab ennast. Lüüriline mina ei ole tegelane, pigem absoluutne subjektiivsus. 27.Mis on meetrika? Milliseid meetrilisi süsteeme on olemas? Õppige selgeks meetrika põhimõisted ja erinevad värsijalad. Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas
Probleemi lahenduse peaks andma gravitatsiooni kvantteooria. Kuid mitmesuguste matemaatiliste ja põhimõtteliste raskuste tõttu sellist teooriat pole veel loodud. Must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni Hawking kinnitas 21. juulil 2006 Dublinis toimunud konverentsil, et must auk ikkagi annab välja ka mingit informatsiooni. Tema ettekande kokkuvõte nägi välja selline: "Eukleidilise kontuuriintegraali üle kogu topoloogiliselt triviaalse meetrika saab võtta aja lõigustamise teel ja on seega unitaarne, kui seda analüütiliselt Lorentsi omani jätkata. Teiselt poolt on kontuuriintegraal üle kõigi topoloogiliselt mittetriviaalsete meetrikate asümptootiliselt sõltumatu algolekust. Järelikult on totaalne kontuuriintegraal unitaarne ja mustade aukude moodustumisel ning aurustumisel informatsioon ei kao. Viis, kuidas info
Kõik konstandid, dokumentatsioon, sarnane funktsionaalsus jms ainult ühes kohas Once and Only Once Principle Kõrgema taseme moodulid ei tohi sõltuda madalama taseme moodulitest Dependency Inversion Principle] 64. Disaini mustrite (design-patterns) kasutamine. · Paar: probleem - lahendus -> disaini muster · Muster koosneb: 1. Iseloomustav nimi 2. Lahendatav probleem 3. Lahendus probleemile 4. Järeldused lahendusest RAS Programmeerimiskeeled, meetrika, testimine, agendid 65. ,,Cardelli meetrika" valikukriteeriumid kompilaatori valimiseks? · Economy of execution kui kiiresti programm töötab? · Economy of Compilation kaua võtab aega koodist täidetava programmi saamine? · Economy of Small-Scale Development kui palju vaeva peab individuaalne programmeerija nägema? · Economy of Large-Scale Development kui palju vaeva peab programmeerijate meeskond nägema?
Semiootikud on küsimusele lähenenud järgnevalt: Kirjanduslikud epohhid. Kirjanduse ja ajaloo suhe. “Teksti mõiste aluseks on ilmselt sobiv võtta järgmised Kirjandusajalugu kui konstrukt. Aristotelese poeetika. määratlused. Luuleanalüüsi põhimõisted, mh meetrika, stroofivormid, Väljenduslikkus. Tekst on fikseeritud teatud märkidega ning luulekeele iseärasused. Draamaanalüüs: põhimõisted. Klassikalise vastandub selles mõttes tekstivälistele struktuuridele. ja modernde teatrikontseptsiooni erinevused. Komöödia, Piiritletus
* Mardilaule lauldi kooris ilma kordamata. * Töölaulude laulmise kohta pole täpseid andmeid. * Käsikivilaule laulis käsikivi keerutaja, mitte aga juuresolijad. * Põhja-Eestis on kohati kiigedel lauldud kahes kooris: esimesed ühes kiige otsas laulsid rea, teised kordasid. 3 Laugaste, E. Eesti rahvaluule. Tallinn: Valgus, 1975 lk. 126-152 7. Rahvalaulu värss. Meetrika e. värsiõpetus käsitleb värsisüsteeme, rütmi, riimi, värsi liike ning struktuure. Prosoodia on värsiõpetuse see osa, mis käsitleb silbivältust ja rõhusuhteid värsis. Meetrum e. värsimõõt tähendab värsi rütmilist liigendust, mis baseerub värsijalgadel. Rütm on terviku liigendus meeleliselt tajutavateks osadeks. Rütmiliigenduse aluseks peetakse vastavat dispositsiooni inimese psüühikas, mis vajab rõhulise ja rõhuta vaheldumist
RIP,IGRP,EIGRP, BGP o Sideliini-oleku marsruutimisprotokollid (link-state) OSPF, IS-IS Distantsvektor-marsruutimisprotokollid Baseeruvad Bellman-Fordi algoritmil Iga marsruuter kuulutab naabermarsruuteritele välja võrke, mida ta teab o on vahetult ühendatud või o on marsruudi õppinud naabermarsruuteritelt Iga võrgu kohta näidatakse ka meetrika o meetrikaks tavaliselt HOP-de (läbitavate marsruuterite) arv Õpitud marsruudid ununevad mingi (kontroll)aja möödudes, seepärast uuendatakse neid kindla aja tagant ... nõrkused Konvergentsi saavutamine võib võtta aega võimalik marsruutimistsüklite tekkimine Eeltoodud probleemite vältimine Meetrikate maksimaalväärtused Vaatevälja jagamine (split horizon)
1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v ∈V seab vastavusse skalaari d(u,v) ∈R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1 ∀u,v∈V d(u,v) ≥ 0; d(u,v) = 0⇔v = u 2 ∀u,v∈V d(u,v) = d(v,u) 3 ∀u,v,w∈V d(u,v) ≤ d(u,w) +d(w,v) Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari ||u|| ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1)∀u ∈ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ⇔ u = 0, 2)∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α| ||u||, 3)∀u, v ∈ V ||u + v|| ≤ ||u|| + ||v|| Punkti ümbrusest võib mõelda kui niisugusest seda punkti sisaldavast hulgast, kus ükskõik mis suunas saab punktist õige pisut eemalduda ilma sellest hulgast väljumata. Punkti ε-ümbrus Hulka Uε(a) := {x ∈ V|d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V ε-ümbr...
Guido Leibur Erinevate meetodite võrdlus Tugevused Nõrkused ITIL · protsesside kirjeldamine · turva valdkond · süsteemide arendus (e-TOM) CobiT · IT kontroll · protsesside kirjeldamine · IT meetrika · turva valdkond ISO 17799 · turva valdkond · protsesside kirjeldamine 49 Guido Leibur Gartner grupi hinnang eri meetoditele Spetsiifiline IT-ga seonduv Millist meetodit kavatsete lähiajal kasutada? Holistiline Madal Kõrge
Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada kolm nulli ja seejärel hakkab võtit XOR tehtega liitma Etherneti kaadri struktuur: 1. Aadress(saatja, vastuvõtja)6 baiti omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning sõnumile alustades vanimast järgust ning saab lõpuks jäägi MAC. 2 Type - näitab kõrgema kihi protokolli (mis on kaadri ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika 101. Esialgse sõnumi ja jäägi edastab vastuvõtjale. Vastuvõtja sees). 3 CRC –veakontroll vajalikud andmed, mida on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt võtab sõnumi (10111000) ja lisab lõppu saatja poolt saadetud kontrollitakse vastuvõtjas. Vea korral visatakse kaader liht. ära. lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud jäägi. Seejärel võtab sama võtme (G=1001) ja teeb samuti 51
Limneamere staadium (kestab preguseni) Limuse Lymneaea peregra baltica järgi Kujunenud saari ja poolsaari (eriti Lääne-ja Põhja- Eestis). 9. Maastike hindamise indikaatorid 1. KULTUURILIS-AJALOOLINE VÄÄRTUS 1) Traditsiooniline kultuurmaastik 1. Maastiku struktuuri indikaatorid: Maastiku struktuuri muutused punkt-, joonja pindelementides. Hinnatakse eelkõige aerofotode alusel. Maakattetüüpide muutus. Meetod: kaugseire. Väärtuslike pool-looduslike koosluste meetrika ja ruumiline konfiguratsioon Taastatud kiviaedade osakaal (%) põllumajandusmaal 2. Maastiku hooldatuse indikaatorid Majandatud väärtuslike maastike osakaal Hooldatatud pool-looduslike koosluste osakaal 3. Maastiku köitvus Taastatud vaadete arv ja osakaal, Talu üldine heakord. 2) Ajaloolise ja kultuuriloolise tähtsusega paigad 2. ESTEETILINE VÄÄRTUS 3. LOODUSLIK VÄÄRTUS 4.IDENTITEEDIVÄÄRTUS 5. REKREATIIVNE VÄÄRTUS JA TURISMIPOTENTSIAAL 6. MUUD VÄÄRTUSED
Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga). Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga); kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus); R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel; tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid); tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) - kirjandus kui
Värss värsiõpetus on poeetika osa, mis uurib värsteoste ülesehitust, stilistlisi võtteid jm, teksti koormatus on suurem, keelelisuse erinevus tuleb välja luules paremini kui proosas. Jaak Põldmäe, Eesti värsiõpetus (1978, 2.trükk 2002) - graafiline eristatus - kalduvus avalduda ühtsusena nii rütmi-, intonatsiooni-, süntaksi- kui ka sisu tasandil Värsiõpetuse kolm alustala 1. foonika uurib sõnade kunstilist kasutamist lähtuvalt nende foneemikoostisest 2. meetrika uurib teksti ülesehitust rütmi seisukohalt 3. stroofika uurib värsside grupeerimist ja värsigruppide (tavaliselt stroofide ehk salmide) omavahelist ühendamist rütm / meetrum ehk värsimõõt -rütm (elementide kordumine sarnastes positsioonides, tekitab teksti korrastatust, taval. silbid ja sõnad, ent võivad olla ka suured üksused) - värsisüsteem ei ole värsimõõt, vaid mis tahes värsikorrastus alus, skeemiline, võib olla ka korrastamatus
Tasakaalus tulemuskaart toetub põhimõttele, et nii finantsilised kui mittefinantsilised näitajad on lahutamatu osa organisatsiooni infosüsteemist selle kõigil tasanditel. Tasakaalus tulemuskaardi metoodika eeldab, et organisatsiooni tulemuslikkust mõõdetakse nelja arengu perspektiivis ning arendatakse asjakohane meetrika, kogutakse vajalikke andmeid ning analüüsitakse neid vastavalt igale nendest perspektiividest: · Innovatsiooni ja õpivalmiduse perspektiivis (The Learning and Growth Perspective); · Sisemise võimekuse perspektiivis (The Business Process Perspective);
katkeb. Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine palju üleliigseid pakette. (( ==> Random saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta.
Marsruuter ei saa vastu võtta otsust marsruudi muutmiseks. ==> Flooding (üle ujutamine) – marsruuter saadab paketi kõikidesse oma väljundeisse ja sama teevad ka teised. Tulemuseks ebaefektiivne võrgu kasutamine – palju üleliigseid pakette. (( ==> Random – saadteakse sinna kuhu juhtub. )) 28. LINK STATE MARSRUUTIMISALGORITM ==> Marsruutimisprotokoll, mis võimaldab marsruuteritel vahetada omavahel informatsiooni teiste võrkude ligipääsetavuse ning ligipääsu maksumuse ja meetrika kohta. Maksumus ja meetrika on määratud hüpete arvu, ühenduse kiiruse, maksimaalselt lubatava koormuse ja võrgu muude sisseprojekteeritud parameetritega. Kanalioleku marsruuterid kasutavad lühima (madalaima maksumusega) raja väljaarvutamiseks Dijkstra algoritmi ning värskendavad teisi marsruuterieid ainult siis, kui nende endi marsruutimistabelid muutuvad. // Iteratiivne – pärast k iteratsiooni teatakse vähima kuluga teed k sihtkohta.
Võimalikud on ka loomingulisemad boonusküsimused! 1. India: keeleteaduse alged seoses veedadega, Panini (u 400 eKr) grammatika (olemus, eripärad, tähtsus keeleteadusele); Veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, nad on ka hinduismi aluseks, suulised tekstid. Keel on personifitseeritud jumalannaks, sest keel suudab kirjeldada püha ja siis ta peab ka ise püha olema. Veedadel oli kuus aabitsateadust: grammatika, foneetika, meetrika,etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus. Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada. Leiti foneetilised reeglid, mis muutusi sõnapiiridel eristasid, sest sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimusid foneetilised muudatused. Panini grammatika olemus, eripärad, tähtsus: Panini u 400 suulist reeglit kirjeldavad tolle aja ülikute kõnekeelt. Tema tekstist pole võimalik
Sprint Backlog – sprint on jaotatud väikesteks ülesandeteks, mis ei ole ainult progemise ülesanded. Spring kestab 1-4 nädalat. Scrum Master (boss) jälgib protsessi ja iga 24 tundi pärast toimub igapäevane meeting (Daily Scrum Meeting), kus osaleb toote omanik ja kus reeglina küsitakse igal inimesel 3 küsimust: Mida tegid eile, Kas on mingid probleemid, Millega nüüd tegeled. Burndown-up Chart – viis mõõta projekti tegevust, teatud meetrika mis näitab meie tegumiste effektiivsust. Kui sprint on läbi toimub Sprint Review kus toote omanik annab oma tagasiside ja Sprint Retrospektiiv – arutakse kuidas sprint läks. Siis minnakse järgmisele iteratsioonile. Kui kõik on valmis (kliendile antakse toote üle), siis toimub kogu projekti retrospektiiv. Scrum raamistik: Rollid • (Toode omanik - Define the features of the product, Decide on release date and content, Be
kohta, - kliendilojaalsuse mõõtmine piirdub konkreetsete toote- või teenusekategooriatega, mis on funktsionaalselt asendatavad. Näiteks võib tarbija olla äärmiselt lojaalne Panasonic televiisorite suhtes, kuid ei ole lojaalne Panasonic või mõnele teisele brändile, mis puudutab muusikakeskuseid. Ameerika turundusspetsialist Craig D. Henry on välja toonud puudused, mille all kannatavad enamik lojaalsuskäsitlusi: 1. Üldlevinud meetrika keskendub kliendi kinnihoidmise käitumisele. See käitumisviis võib küll olla lojaalsusega seotud, ent pole sellega identne. 2. Käitumuslikud lähenemisviisid viivad alla mõiste lojaalsus, mis on kliendi püsimajäämise põhjusteks. 3. Mõned lojaalsuse käsitlused ajavad segamini põhjuse ja tagajärje, kandes kasumlikkuse lihtsustatult kliendi lojaalsuse arvele. Tegelikkuses põhjustab mõlemat hoopis kolmas tegur (näiteks kokkulepitud standardid). Sellesama vea
piirkonda on võimalik sattuda ka siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis ( mida tegelikult niikuinii ei ole võimalik sooritada ). Ka sellisel juhul on aeg peatunud ja keha pikkus võrdub nulliga ( seda loomulikult mingi taustsüsteemi suhtes ). Kuid ka sellisel juhul ei ole keha enam füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Järelikult hakkavad siin kehtima juba uued füüsikalised seaduspärasused. Universumi meetrilist paisumist kirjeldab Robertson-Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: kus ajakoordinaat t on Universumi eluiga, K on konstant, mis on seotud kõvera ruumiga ja a(t) on aja funktsioon, mis sõltub Universumi paisumisest või võimalikust kokkutõmbumisest. Kahe ruu- mipunkti vahelist kaugust ( ehk ka Universumi ,,suurust" ) näitab s, mille väärtus ajas t muutub. Seda see Robertson-Walkeri meetrika näitabki. Meetrika sõltub ka K konstandi
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede
Kirjandusloo arengu iseloomulikud jooned 20. sajandi II poolel (formalism, funktsionialism, kirjandusloo olevikukesksus, võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval). Kirjandus kui omaette uurimisobjekt (võrdne staatus ajalooga) Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflketsiivus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus) R. Jakobson: keele poeetiline funktsioon süvendab lõhet maailma ja (kirjandus)teksti vahel Tekstikeskne lähenemine jättis kõrvale autori (kui ühiskonna osa) kavatsused, sh. asjaolu, et kirjandusruumi sisenedes võtab autor kasutusele antud ajaperioodi tähistamise viisid (narratiivistruktuurid, värsimõõdu, kujundid) Tekstikeskne kriitika (formalism, uuskriitika) > kirjandus kui inimolemuse kesksete tõdede
piirkonda on võimalik sattuda ka siis, kui ületatakse valguse kiirus vaakumis ( mida tegelikult niikuinii ei ole võimalik sooritada ). Ka sellisel juhul on aeg peatunud ja keha pikkus võrdub nulliga ( seda loomulikult mingi taustsüsteemi suhtes ). Kuid ka sellisel juhul ei ole keha enam füüsikalises vastastikuses seoses Universumi paisumisega. Järelikult hakkavad siin kehtima juba uued füüsikalised seaduspärasused. Universumi meetrilist paisumist kirjeldab Robertson-Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: kus ajakoordinaat t on Universumi eluiga, K on konstant, mis on seotud kõvera ruumiga ja a(t) on aja funktsioon, mis sõltub Universumi paisumisest või võimalikust kokkutõmbumisest. Kahe ruu- mipunkti vahelist kaugust ( ehk ka Universumi ,,suurust" ) näitab s, mille väärtus ajas t muutub. Seda see Robertson-Walkeri meetrika näitabki. Meetrika sõltub ka K konstandi
Esitus tuleb nüüd sfäärilistes koordinaatides. See tähendab seda, et minnakse üle Cartesiuse ristkoordinaadistikust sfäärilistesse koordinaatidesse. Seda illustreerivad meile ka allolevad joonised. Joonis 11 Cartesius´e ristkoordinaadistikust sfäärilisse koordinaadistikku, sest ajas liikumine avaldub looduses Universumi paisumisena. Kuid ei tohi ära unustada seda, et Universumi meetrilist paisumist kirjeldab siiski Robertson- Walkeri meetrika sfääriliste koordinaatide korral: 22 kus ajakoordinaat t on Universumi eluiga, K on konstant, mis on seotud kõvera ruumiga ja a(t) on aja funktsioon, mis sõltub Universumi paisumisest või võimalikust kokkutõmbumisest. Kahe ruu- mipunkti vahelist kaugust ( ehk ka Universumi „suurust“ ) näitab s, mille väärtus ajas t muutub. Seda see Robertson-Walkeri meetrika näitabki. Meetrika sõltub ka K konstandi väärtusest ehk
põhiliselt foneetikale – hääldus!). Koosneb 8 raamatust. • Veedade periood – 1300 – 800 eKr – veedad on Vana-India religioossed tekstid klassikalises sanskriti keeles, hinduismi alus – keel personifitseeritud jumalannaks: kuna keel suudab kirjeldada püha, peab ta ka ise olema püha – veedade kuus abiteadust: grammatika, foneetika, meetrika, etümoloogia, astronoomia, tseremooniateadus (kõneaktide läbi viimine) • Veedad olid suulised tekstid. • Artikulatoorne foneetika sündis vajadusest veedasid õigesti hääldada, kui argikeel hakkas muutuma. (sellep foneetika abiteadus veedadel) • Kuna sõnu hääldati retsiteerimisel kokku ja sõnapiiridel toimus foneetilisi muutusi, pidi teada olema, kus on õiged sõnapiirid, muidu poleks veedadest aru saadud
Pleaadi manifest (1549) oli üks, millele ta teose kirjutamise toetus. Opitz kirjutab erinevaid klassikalisi värsivorme, kirjeldab ja tutvustab neid, ning mida on võimalik nende vormide abil väljendada. Komöödia, tragöödia, ekloog, eleegia jne teemad. Opitz nõuab klassikalist selgust väljenduses, seda dendentsi mis hakkas valitsema klassitsismis. (Klassitsism jõustus alles kümmekond aastat hiljem.) Opitz ei ole äärmuslik, räägib ka et luule peab sündima hinge erutuse ajel. Meetrika ja luule rütm saksa keeles. Opitzit peetakse silbilis-rõhulise värsisüsteemi rajajaks saksa keeles. Saksa luule oli enne seda kasutanud kas silbilist süsteemi või rõhulist süsteemi (rahvaluule). Opitz ühendas need kaks. Kuna Eesti on olnud vahepeal saksa mõjusfääris, siis see stiil on ka meile üle tulnud. 29. aprill Martin Opitz "Raamat saksa poeetikast" (1624). Aleksandriin oli prantsusmaalt hakanud levima, seda kasutasid pleaadi kasutajad ja ka teised. Nimi on pärit
· Üliraske algus peale sõjaperioodi ja korraldustöös kaasas kindralkuberner - Aadli vastupanu väiksem · LM kirikukorraluds (1634): superintendent ja ülemkonsistoorium · Eesti- ja LM-l jõustus Rootsi uus kirikuseadus (1686) 1690ndatel vaatamata aadli vastuseisule: - Aadel kaotas mh patronaadiõiguse - Kirkikuraamatute(meetrika) pidamine kohustuslikuks(algus 1620ndatel) Eestikeelne usuline kirjandus · Luterlus rõhutas rahvakeele tähendust: - Eestikeelse kirjanduse tõeline algus ja 1631-1710 ilmus vähenalt 45 eestikeelset teost + juhuluulet 1. Katekismused ja lauluraamatud ja pastorite käsiraamatud 2. Eesti keele grammatikaraamat ja aabitsad 3
Kirjandus kui sotsiaalne praktika. Kirjandusajaloo olevikulisus, (ei ole võimalik jõuda nn. päris minevikuni, uurija on oma oleviku poolt paratamatult piiratud). Teeme teose olevikuks, minevik on justkui kättesaamatu. Formalism - Kirjanduse uurimise formalistlikud meetodid, kirjanduse erilised tunnusjooned, tekstikesksus, kirjandustekst kui kunstiline struktuur, eriline keelekasutus, enesereflektiivsus (poeetiline keel, meetrika, kujundid, tähenduse mitmetasandilisus). Funktsionalism Kirjandusloo olevikukesksus kirjandusalaloo olevikukesksus, peegeldavad loomishetke eesmärke ja väärtushinnanguid. Uurija on paratamatult oma oleviku poolt piiratud. Kirjandusajaloo problemaatilisus ajaloo loolisus, kirjandus vs kirjandus(ajalugu)? Vormide ja zanrite staatus, kirjandusajaloo kallutatus (esindab teatud grupi huve). Ehk ka, kelle nimel räägib kirjandus? Kirjanduse uurimine jooksis kuskil 90ndatel ummikusse
juhuslik viga
<
Liivimaad valitses maameister, kes veel 14. sajandil, 15. sajandil teoreetiliselt hiljem praktiliselt allus... kellele???. Saksa Ordu Arhiivist teada meile Liivimaa poltiiline ajalugu. Köningsbergist sattus see arhiiv pärast II MS Berliini - Preisi kultuurivara salajane riigiarhiiv. Tahes tahtmata vaatame keskaegsele Liivimaale läbi keskaegse Saksa Ordu silmade läbi. Liivimaa omakorda suhtles oma naabermaadega ja nendes arhiivides on piisavalt palju Liivimaa ajaloo materjale, nt Leedu meetrika (Leedu suurvürsti arhiiv, mis asub Moskvas). Lõpuks tuleb märkide juhuslike kollektsioone, mis on erinevatesse kohtadesse sattunud, jurist Meinhoff kopeeris huvitavamaid dokumente oma töö käigus, tema paberite kogu on tänapäevani säilinud ülikooli juures, kus ta hiljem töötas. Keskaja Liivima ajaloo allikad kirjutatud põhiliselt ladina keeles (asjaajamise keel kuni 14. saj Liivimaal), tegu on ladina keele keskaja variandiga
rabast, karstivorm, soostuv reljeefilohk, matmispaik, kiviaed, kiviraun, kivivare, piirikivi, mälestuskivi), morfoloogiline mitmekesisus (maastikumustrit moodustavate üksuste (maakattetüüpide) paigutus, kuju ja dünaamika. kvaternaari setteid, mulda, topograafiat, taimkate, kohalik kliima) ja tajutav mitmekesisus (homogeenne, tehislik, suhestatus, suhtumine jne) 184. Maastiku struktuuri meetrika (klassi ja maastiku tasemel). Maastike muutusi uuritakse mitme meetodiga, enim levinud on maastikumeetrika ehk maastikuindeksite tarvitus. Maastikuindekseid hakati välja töötama juba 1980. aastatel. Nüüdseks on maastikuökoloogias sadu seda laadi indekseid ja hulk programme nende arvutamiseks. Peamine valdkond, kus rakendatakse maastikuindekseid, on ruumiliste muutuste uuringud; kõnealuste indeksite põhjal saab leida maastiku struktuuri seoseid liigilise
annaabi.ee 
