Cromwelli riigipöörde otsesed ja kaudses tagajärjed Hannes-Martin Eenmaa 10a 17.sajandil pärast mitmeid aastaid kutsuti Inglismaal taas kokku parlament. Kohe hakkas parlament kuningalt, Charles I-lt, õigusi ja eesõigusi ära võtma kuni riiki hakkas täielikult juhtima parlament. Kuningale see ei meeldinud ja arvas, et see on seadusevastane ning tahtis parlamendi juhid kohtusse anda, mis ei õnnestunud. Kuninga ja parlamendi suhted aina halvenesid, kuni tekkis kodusõda. Lõhenenud Inglismaal tuli parlamendi vägede ette otsa Oliver Cromwell. Ta värbas enda vägedesse tõsiusklikke, kes võitlesid jumala eest ning see oli üks tema esimesi vigu riigi kooshoidmisel aga üks parimaid taktikaid riigis võimu saamiseks. Pärast Charles I naasmist Sotimaalt, sõjaväes ülekaalu...
0 KOKKU 0 0 Tegevuse liik projektijuhtimine ja kaudsed kulu Projekti kaudsed kulud (teadmussiirde, ühisprojekti ja koostööprojekti projektijuhtimise kuludest kuni 15%) projektijuhtimine (projektijuhtimise kulude arvestus (20% tegevuste kuludest, va inveteering) 0 kaudsed kulud
Tallinna Ülikool Prantsusmaa maksusüsteem Peeter Eriline 2011 SISSEJUHATUS Töö on jagatud neljaks osaks: kaudsed maksud, otsesed maksud, kohalikud maksud, Eesti ja Prantsusmaa maksusüsteemide võrdlus. Need on omakorda jaotatud spetsiifilistemaks gruppideks. Prantsusmaa maksusüsteem on keeruline ja mahukas ning hõlmab üleriigilisi otseseid (tulumaks, varanduse/varandusemaks) ja kaudseid (käibe- ja aktsiisimaks) makse. Samuti eksisteerivad kohalikud maksud (ettevõtlusmaks). Prantsusmaa maksuaasta on vastavuses kalendriaastaga.
Kodutöö: Omahinna arvutamine buss: VOLVO 280000 (BM bilansiline maksumus) q - 52 (kohtade arv) Lk - 100km (veokaugus edasi-tagasi) Oa - 0,5 h (ooteaeg) Kk - 65 km/h (keskmine kiirus) 65 periood 1 aasta Tööpäeva pikkus- 4h Antud tingimuste juures on ühe reisi kestvus: R = Lk / Kk + Oa = 100/65+0,5 = 2,038 tundi Kolme kuu jooksul on buss sõidus (3-e kuu tööaja ressurss): Laupäevi 13, pühapäevi 13, riiklikke pühi 1, haiguspäevi 4, tehnohoolduses 2. Kokku: 32 päeva kolme kuu jooksul auto seisab! Tööaeg: Ta = (Apk 365 Apseisus 128) x 4 = 948, sest bussil ei ole kõik päevad aastas sõidus (365-128) ja ühes päevas on buss sõidus kuni 4 tundi. Aastas teeb buss Z = Ta / Treis = 465,16 Z = 948 / 2,038 = 465 reisi Läbisõit aastas on L = Z x Lk = 46500 L = 465 x 100 = 46500 km on aastane läbisõit Selleks, et leida, palju kulub bussile aastas raha, on vaja arvutada omahind: Omahind = Otsekulud + Üldkulud = Amortisatsioon + Küte +...
selliseid teenuseid mida nad soovivad. 2. Majanduskeskkond- majandualanguse korral tarbijad hindavad kriitilisemalt teenuste hinna ja kvaliteedi kooskõla, selle tulemusena võib tarbimine väheneda. Eelistatakse soodsamaid teenusete pakkujaid. 3 1. Määratleda valitud teenuse või teenuse tootja vahetud, lähedased, kaudsed ja üldised konkurendid. TEENUSED samad erinevad Otsesed konkurendid Üldised konkurendid samad TARBIJAD Vanalinna Lõikus ja Heaolusalong ja soenguegemine samas Kuldne Juus (samas salongis linnas) püiklientidele
5. Elustiku masshävingu tunnused - Kvalitatiivsed kaod: kui kaovad terved arengu liinid. Paljud elupaigad mõjutatud. Ökoloogiline kollaps, kuna domineerivad liigid vahetuvad. - Skaala: globaalsed mõjud, taksonoomiliselt lai, kiire 6. Liikide väljasuremised ajaloos Niikaua kui liigitekke kiirus on võrdne või suurem väljasuremise kiirusest, jääb bioloogiline mitmekesisus konstantseks või kasvab. 7. Liikide väljasuremise otsesed ja kaudsed põhjused - Otsesed põhjused: a) Enamasti on väikese levilaga liikidel ka väiksed populatsioonid, ehkki arvukus ja ökoloogilise nišši laius pole üks-üheselt seoses. b) Fragmenteerumine - killustumine - Kaudsed põhjused: Kui populatsioon on fragmenteerunud, võivad teda ohustada mitmed tegurid: a) Demograafiline stohhastilisus e. juhuslikkus (ei leia partnerit, kiskja rünnak jt.)
territooruim jagatud. Juuniküüditamine 14. juuni 1941, küüditati üle 10 000 inimese. Eestile omariikluse häving ning iseseisvuse kaotamine 51 aastaks. Esimene Nõukogude okupatsioon 1940-1941, Saksa okupatsioon 1941-1944, teine Nõukogude okupatsioon 1944-1991. Tohutud inimkaotused (ligi 1/4 rahvastikust ehk 280 000 inimest). Ühiskond Eesti Vabariigi maksusüsteem: riiklikud ja kohalikud maksud, otsesed ja kaudsed maksud. Eesti Vabariigi riigieelarve. EV maksusüsteem jaguneb: otsesed, kaudsed ja riiklikud, kohalikud. Riiklikud maksud kehtestatakse Riigikogu poolt seadusega ja laekuvad riigile/riigeelarvesse (näiteks aktsiisid, käibemaks, tollimaks): otsesed maksustatakse tulu; kaudsed maksustatakse tarbimist. Kohalikud maksud kehtestatakse Kohaliku Omavalitsuse volikogu määrusega ja laekuvad Kohaliku Omavalitsuse eelarvesse (näiteks parkimistasu, reklaamimaks, teede ja tänavate sulgemise maks)
Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
palga maksmiseks, Hinne 1,0 / 1,0 riiklikke investeeringuid, valitsuse tulusiirdeid ja riigivõla intressimakseid. Vali üks: Tõene Väär Esitatud väide peab paika. Küsimus 3 Põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja Valmis maksud omandilt, kusjuures kaudsed maksud kehtestatakse sissetulekule, otsesed aga käibele või hindadele. Hinne 1,0 / 1,0 Vali üks: Tõene Väär Väite esimest poolt (põhilisteks maksuliikideks on maksud sissetulekult, maksud käibelt ja maksud omandilt) võib lugeda õigeks, kuid väite teine pool on vale sissetulekule
on TP kõvera tõus muutunud negatiivseks, kui aga koguprodukt kasvab, on TP kõvera mistahes punkti tõmmatud puutuja positiivse tõusuga; 3. VALE; Kahanevate tulude seadus ; 4. ÕIGE; Kuna firma kogukulud TC on muutuvkulude TVC ja püsikulude TFC summa, siis juhul kui muutuvkulud võrduvad nulliga kuna toodangut pole, on lühiperioodil firma kogukulud TC võrdsed püsikuludega TFC (SR-il kui Q=0 on TC=TFC); 5.c; kaudsed kulud nende laias, üldises (e majandusteoreetilises) käsitluses tähendavad alternatiivsete kulude arvestamist, mis ei ole seotud otsese rahalise väljamaksega võõraste tootmistegurite eest (mida ka firma raamatupidamine saaks "ilmutada" ). Amortisatsioonieraldised on arvestuslikud ning sõltuvad ettevõtte poolt valitavast amortisatsiooninormist; 6.a. kuna loendis esinevad nii otsesed (näiteks töötajatele makstud palk, makstud üür, pangalaenu
konkurentsi turul: MRPL = MPL x MR Piirprodukti väärtus VMP = MP x p (hüvise hind). Kui täieliku konkurentsi turg, siis VMP=MR. Kasumi maksimeerimise reegel: MR = MC. Nõudluse sissetuleku elastsus = hüvise nõutava koguse suhteline / sissetuleku suhteline . SKP Sisemajanduse kogutoodang SKP Sissetulekute lähenemisviis: Liidetakse kõik tootmisprotsessis loodud sissetulekud. SKP = palgad + ettevõtete tulu + kasumid + rendid + netointressid + amortisatsioon + kaudsed ärimaksud Kulutuste lähenemisviis: SKP = C + I + G + (X M), kus I kodumaised investeeringud ehk investeerimiskulutused C kodumajapidamiste kulutused ehk tarbimiskulutused G avaliku sektori kulutused ehk valitsuse kulutused kaupadele ja teenustele ostuks X eksport, välismaale müüdud M import, välismaalt ostetud (X M) - netoeksport Nominaalne SKP jooksvates või praegu kehtivates hindades arvestatud SKP. Reaalne SKP = Nominaalne SKP / SKP deflaator.
ettevõtjad, kes toodavad või impordivad kaupu. Tarbimist maksustatakse toote hinna suurendamise kaudu. Aktsiis jääb tarbijale varjatumaks kui käibemaks, sest müüja ei näita arvetel kauba hinnas sisalduvat aktsiisi. · Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi. · Maksustamine ei tohi sõltuda kauba paritolust · Aktsiisid on kaudsed maksud(Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. ) · Aktsiis on ühetasandiline maks(Erinevalt käibemaksust on aktsiis on ühetasandiline maks. See tähendab, et aktsiisikohustus tekib vaid üks kord kas kauba tootmisel või Eestisse toomisel (täpsemalt küll aktsiisilaost väljastamisel) ja hilisematel müügietappidel mingit täiendavat maksustamist enam ei toimu
1. Kaudsed maksud om oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetukekust suhteliselt suurema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. T 2. Kaudsed maksud on oma olemuselt regressiivsed, kuna madalama sissetulekuga inimesed maksavad oma sissetulekust suhteliselt väiksema osa kaudseteks maksudeks võrreldes suurema sissetulekuga inimestega. V 3. Pakkumise seadus väidab, et mida kõrgem on hind, seda suurem on pakutav kogus. T 4. Piirmaksumäära tõstmine Laffer'i kõvera langevas osas suurendab valitsuse maksutulusid. V 5. Regressiivse maksusüsteemi korral maksavad väiksema sissetulekuga
1800 2400 600 9000 x x 7500 x x 1000 x x 6000 x x 6000 x 5400 Tootmiskulu 17800 Tootmislik omahind 0.030 Täiskulu 43700 Täisomahind 0.073 kaudsed otsesed tootmisk Kulu muutuvkulu püsikulu kulud kulud ulud tootmishoone amort x x x seadmete amort x x x põhimaterjal x x x tootm. juhataja palk x x x asetäitja palk x x x
kulud, ilma milleta ei ole võimalik toodet valmistada, olulisemad materjal ja tööjõud ja lisakulud, tootmise teenindamisega seotud kulud, nt sisetransport, seadmete hooldus, materjalikulu nt seadmete hooldamiseks , nt reklaamikuludeks näidised, valgusenergia, tööjõukulud. Põhikulud+lisakulud=tootmiskulud 5) Kuluobjektide vahetu kuuluvuse järgi- otsesed, vahetu seos, mida saab otse arvestada kuluobjektile ja kaudsed kulud, need kõik mis toetavad tootmise tegevust, nt abistav personal. Kõik mis ei ole otsesed on kaudsed. Kaudsed kulud põhitegevuse ja organisatsioonikulud. Otsekulud+kaudkulud=kogukulud 6) Varude hindamisel osalemise järgi- tootekulud, nt komponendid, millest toode valmib, materjalid; töötlemiskulud, tööjõukulud; perioodikulud, turustus ja üldhalduskulud. 7) Kulude käitumise järgi- muutuvkulud, kulud muutuvad proportsionaalselt toodangu
Pakkumise hinanelastsus mõõdab hüvise pakutava koguse muutust, mis järgneb hüvise hinan mutuusele. Sisetulekuelastne(mitteelastne) nõutava koguse suhteline muutus on suurem kui sissetuleku suhteline muutus. Hetkeperiood hinna muutuse mõju pakutavale kogusela vahetult hinna muutusele järgneval perioodil mille jooksul tootjad pole veel jõudnud hinna muutusele kohaneda. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivist loobumise hind. Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral (nt firmale endale kuuluvad ressursid) Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe (kasutatakse firmades) Majanduskasum arvestuslikku kasumi normaalkasumit ületav osa. Kogutulude ja kõigi kulude (otsene+kaudne) vahe (kasut. Majandusteaduses). Normaalkasum arvestuslik kasum katab firmale kuuluvate ressursside alternatiivkulu
He said, ´I had left home before Tom came´ He said that he had left home beforeTom came. 3. Kui saatelause verb on mineviku ajas, siis kasutatakse modaalverbe järgmiselt: Must had to Can could had been able to May might jääb muutumatuks Should, ought to ja need jäävad muutumatuks. Üldküsimused Sõnade järjekord kaudsetes küsimustes on otsene: alus + öeldis + sihitis ... Kaudsed üldküsimused algavad sidesõnaga if. Abiverbid do/does/did jäetakse ära He asked me ´Is Peter your brother?´ He asked me if Peter was my brother Eriküsimused. Kaudsed eriküsimused algavad otsese kõne eriküsimusega. He asked me, ´What is her name?´ He asked me what her name was. Käsud, palved, soovid Verbi aeg ei muutu
2.Keskmised vlakirjad 3.Pikaajalised vlakirjad maksethtaeg,intressimr Kindlustamata vlakirju nim. debentuurides Vlakiri kinnisvaraga-hpoteek Vlakiri vrtpaberitega-obligatsioon Kokkuvtlikult eldes, antakse vlakirja kasutamisel laenu ettevttele, mis vajab raha ja vastutasuks annab ettevtte vlakirja. RAHVUSVAHELISED INVESTEERINGUD On vlismaiste varade ja vrtpaberite ostmine. Investeerija-kapitali eksportija Investeerungute sihtriik-kapitali iportija 1.Portfelli-investeeringud e. kaudsed investeeringud. 2.Otsesed investeeringud-vlismaise vara majandusksuste(tehased,hotellid) ost. KVANTITATIIVSED PIIRANGUD Kaupadele kehtestatakse mahulised piirid 1.Kvoodid-kindel koguseline vi vrtuseline limiit 2.Litsents-mratakse kindlale ettevttele,teatud perioodiks VLISKAUBANDUST ERGUTAVAD MEETMED 1.Otsesed ekspordisubsiidiumid-lisatasud,mille saab ettevtte riigilt vljaveo eest 2.Kaudsed subsiidiumid-maksusoodustused,madalama intressiga laenud vljaveetavate kaupade tootmises jne. 3
Eesti Vabariigi maksud Otsesed ja kaudsed maksud Otsesed maksud- need, mida maksumaksja maksab riigile oma tulult. Otseste maksude korral on maksumaksja ja maksukoormuse kandja sama isik : · Tulumaks- jaguneb kaheks : füüsilise isiku tulumaks ning ettevõtte tulumaks (juriidilise isiku tulumaks). Tulumaks on füüsiliste ja juriidiliste isikute sissetulekult võetav maks. Maksusüsteemide erinevuse tõttu võivad juriidilise ja füüsilise isiku
- peasekretär Anders Fogh Rasmussen - alates 1. oktoobrist 2014 Jens Stoltenberg NATO juhtimine • Sõjaline komitee - haldab NATO sõjalist struktuuri - jagab juhiseid NATO strateegilistele ülemjuhatajatele(2) • Euroopa Liitlasvägede ülemjuhataja Philip M.Breedlove – peakorter Belgias • Liitlasvägede ülemjuhataja Jean-Paul Paloméros – peakorter Ameerika Ühendriikides NATO rahastamine • Liikmesriikide otsesed ja kaudsed panused. • Kaudsed panused: - liikmesriikide osalemised missioonidel • Otsesed panused: - ühiselt rahastatav eelarve, mida jaguneb: tsiviileelarveks, sõjaliseks eelarveks ning julgeolekuinvesteeringute programmiks Eesti ja NATO • Afganistan - Afganistani ülesehitamise ja piirkonna stabiilsuse tugevdamise missioon • Kosovo - tagada Kosovos rahu, stabiilsus ja avalik kord • Iraak - NATO väljaõppemissioon aitamaks välja
Maksud meie vaenlased või sõbrad Maks on rahaline kohustis, mida füüsiline isik või juriidiline isik maksab riigile või omavalitsusele vastavalt seadusele. Riik kehtestab elanikkonnale otsesed ja kaudsed maksud. Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, näiteks tulumaks, sotsiaalmaks. Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, näiteks aktsiis, käibemaks, tollimaks. Siit võib järeldada, et pole ikka nii meeldiv neid makse maksta. Kuna milleks inimene raha teenib, kui sellest suurema osa maksab ta mujale, sest kõik ei saa sama võrdset palka. Seega pole üllatav, et inimesed jõuavad erinevatele järeldustele maksu suuruse osas, mis kõige paremini nende maksevõimele vastab. Mõned inimesed väidavad, et
Maksukoorem ja elastsus suuremat maksukoormat kannab osapool, kelle tegevus on vähem elastne. Peatükk 4 Alternatiivkulu ressursi paremast alternatiivsest kasutusviisist loobumise hind. Arvestuslik kasum firma kogutulu ja otseste kulude vahe Kapatsiteet - on tootmistase mille korral firma keskmine TC on minimaalne Kahaneva piirtootlikkuse seadus mistahes majandustegevuses muutuvsisendi piirprodukt teatud punktist väheneb Kaudsed kulud mõõdab tulu mida vaadeldav ressurss oleks võinud teenida parema alternatiivse kasutusviisi korral Keskmine kogukulu(ATC) TC ja toodetud koguse jagatis Keskmine muutuvkulu(AVC) kogu muutuvkulu ja toodetud koguse jagatis Keskmine produkt (AP) koguprodukti ja tootmiseks kasutatava resurssihulga jagatis (AP=TP/Q) Keskmine püsikulu (AFC) on kogupüsikulu ja toodetud koguse jagatis Kogukulud (TC) on firma püsi ja muutuvkulude summa (FC+VC)
1Rahuldatava vajaduse kirjeldamine................................................................3 1.2 Võrdluskriteeriumide püstitamine, andmete kogumine ja toodete võrdlemine.......................................................................................................... 3 1.3Võrreldavate toodete analüüs........................................................................4 2. MÄÄRATLEDA VALITUD TOOTE VÕI TOOTE TOOTJA OTSESED, ÜLDISED JA KAUDSED KONKURENDID........................................................................................ 7 KASUTATUD ALLIKAD.............................................................................................. 8 1. VÕRRELDA JA ANALÜÜSIDA KOLME SAMA VAJADUST RAHULDAVAT TOODET MIDA PAKUVAD ERINEVAD ETTEVÕTTED.......................................................................3 1.1 Rahuldatava vajaduse kirjeldamine.............................................
6 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 11. Kapitali amortisatsioon on: a) aktsiisi aktsiisi-, käibe käibe- ja kinnisvaramaksu summa; b) tuluülekanded, millede puhul saaja ei pea neid tagasi maksma või vastuteenet osutama; c) kahjum, mis kantakse audiitori korraldusega kuludesse; d) kulutused äratarbitud kapitalikaupade asendamiseks; e) kasum, mida ei jaotata dividendideks. 12. Kaudsed ärimaksud on: a) maksud, mis võetakse tarbija taskust nii, et see ise ka ei saa aru; b)) ettevõtte tulumaks;; c) sotsiaalmaks ja haigekassamaks; d) aktsiisi-, k ii i käibe- käib ja j kinnisvaramaks; ki i k e)7 kõik maksud on kaudsed. Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 13.Kasutatava tulu (sissetuleku) all mõeldakse: a) kulusid, kulusid mida tehakse kapitalikaupade ostuks;
erateed, sillad, pargid) TOETUS 1.suunata raha ja vahendeid 2.pöörata tähelepanu ühiskonnaliikmete haridusele Ühishüved on kaubad ja teenused, mida tarbitakse kollektiivselt ja ilma turuvahenduseta(nt. haridus, kultuur) Ühishüved Erakaubad Ammendamatud Ammenduvad Välistamatud Välistatavad VALITSUSE MAJANDUSLIKUD ÜLESANDED: 1) tulude jaotuse kujundamine ühiskonnas 2) valitsus kogub makse ja jaotab uued ümber Maksud= kaudsed KM (aktsiisid) + otsesed SM (tulumaks) Seadlusandluse kujundamine majandustegevuseks: - konkurentsi seadus - äriseaduslik - maksuseadus - asjaõigusseadus Majandussektorid: Primaar- mets, põllumajandus(kahaneb), kalandus. Sekundaar- tööstus (kahaneb) Tertsiaarsektor- teenindus SKP- sisemajanduse kogu toodang näitab kui palju on toodetud lõpptarbimisega kaupu ja teenuseid riigi territooriumil. (1elaniku kohta; kr)
6.Riigi eelarve: mis see on, kuidas toimub selle vastuvõtmine, eelarvedefitsiit, millal tuleb teha lisaeelarve. Eelarve on rahaline plaan eelarveaasta jooksul laekuvate tulude ja tehtavate kulutuste kohta. Eelarvedeftsiit- planeeritud kulud ületavad tulusid. Riigikogus 3ndal hääletusel. Kui tulud/kulud on prognoositust erinevad, siis tehakse lisaeelarve. 7.Maksud: miks neid kogutakse, proportsionaalne ja progresseeruv ehk astmeline tulumaksusüsteem, otsesed ja kaudsed maksud. Riigi pealmine sissetuleku allikas. Proportsionaalne- ei karista suurema sissetuleku saajaid kõrgemate maksudega, kõrge sissetuleku nimel on tehtud ka rohkem tööd. Seega peaks maksudeks koguma kõikidelt proportsionaalse osa tulust- 26% Progresseeruv rikkamad inimesed peaks ühisteks vajadusteks rohkem panustama. Koos tulu kasvuga suureneks sel juhul ka maksudeks makstav protsent sissetulekust ehk maksumäär. Nt- 4000kr 20%, 10 000 25%, 35 000 30%
universaalsuse printsiip – üksikud tulu- ja kuluartiklid ei ole üksteisest sõltuvad; kõikehaaravuse printsiip – eelarve peab sisaldama kõiki riigi tulusid ja kulusid; aastase kehtivuse printsiip – eelarve võtab vastu iga aasta kohta; 12. Maksud Otsesed maksud- maksusubjekt ja maksukandja langevad kokku: •tulumaks; •kasumimaks; •sotsiaalmaks; •varandusemaksud · maamaks. Kaudsed maksud -maksumaksja ja maksukandja ei lange kokku: •käibemaksud; •tarbimismaksud; •aktsiisid; •tollid. · hasartmängumaks 13. Liigne maksukoormus? Tarbimine, tootmine, tööhõive ja heaolu vähenevad ja makstakse vähem makse kui maksukoormus on liiga suur. 14. Optimaalne maksustamine? Makse tõstetakse seni kuni kõik maksavad ja keegi kisa ei tõsta. 15. Milline oleks optimaalne avaliku sektori suurus arvestades Eesti majandust käesoleval ajal? 16
· Üldise sõjaväeteenistuskohustuse tingimused o Kaitseväeteenistuskohustus o Ajateenistuskohustus Eesti majandus (ptk 1620) Eesti majanduse üldised arengusuunad · Avatud majanduse mõiste Eelarve · Mis on eelarve, mis defitsiidiga eelarve? · Kes koostab, kes võtab vastu eelarve? · Mida tähendab, et eelarve peab olema tasakaalus? · Eelarve suuremad kuluartiklid Maksud · Maksu mõiste ja maksukogumise eesmärk · Otsesed ja kaudsed maksud. Mis on tulumaks, sotsiaalmaks, käibemaks, aktsiisid? Mis on nende praegused määrad? · Tulumaksusüsteem: proportsionaalne ja astmeline tulumaks · Mõiste: ühishüve Rahandus ja pangad (üldiselt, mis on pank, millega tegeleb keskpank, mis on suuremad ja olulisemad kommertspangad) Tööturg · Tööealine rahvastik ja selle jagunemine · Eesti tööturu põhiprobleemid · Tööpuudus Korrakaitse · Alates 2010 politsei struktuur muutus.
tekkivad maksusuhted. Maksude kehtestamine- õigus on riigil ja kohalikel omavalitsustel. 8. Proportsionaalne- maksusüsteem milles kõigile maksumaksjatele kehtib üks maksumäär, olenemata ta palgast. (eesti) progresseeruv maksusüsteem- maksusüsteem sõltub maksustatavast summast.(soome). 9. Otsesed- Otsesed maksud on need mida võetakse otse isiku sissetulekutelt, nt: tulumaks, sotsiaalmaks, maamaks kaudsed maksud- Kaudsed maksud mõjutavad sissetulekut kaudselt, kuna nendega maksustatakse tarbimist, nt: käibemaks, aktsiis. 10. Maksed, eesmärgid töötuskindlustuse- eesmärgiks on kindlustatule töötuse korral tööotsingute ajaks kaotatud sissetuleku osaline kompenseerimine, pensionikindlustuse maksed- eesmärk on kindlustada pensionieas kindel sissetulek. 11. SKP- sisemajanduse koguprodukt- peegeldab riigis teatud ajaperioodi, tavaliselt
maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga progresseeruv- astmeline, selline maksustamise põhimõte mille kohaselt suurematelt tuludelt tuleb maksta rohkem makse 13.Milliseid kohalikke makse on võimalik Eestis kehtestada? müügimaks,paadimaks,reklaamimaks,teede ja tänavate sulgemise maks,parkimistasu 14.Milline on miinimumpalk ja tulumaksuvaba miinimum Eestis 2011. aastal? m.p - 278,02 eurot kuus t.m.v.m - 144 e. kuus 15.Millised on Eestis otsesed ja millised kaudsed riiklikud maksud? Loetle neid. otsesed-see mida maksumaksja maksab riigile oma tulult : tulumaks, maamaks kaudsed- käibemaks, aktsiisimaks, tollimaks, sotsiaalmaks, 16.Mida tähendab see, et üks või teine maks on sihtotstarbeline? seda et sellest laekunud tulu tohib kasutada ainult määratud otstarbeks 17.Millal ja miks peab täitma tuludeklaratsiooni? üks kord aastas (veeb-märts) Saab tulumaksu soodustust, näeb kas inimesed on õigustatud, maksustatud 18
Kuna korter on kindlustatud, siis omanikud pöörduvad sinnapoole. Korter on kindlustatud suure summa peale, kuid kindlustusfirma töötaja kõneleb, et summad, mida kindlustusfirmale makstakse, ei kata lumekahjustusi. Ta lisab, et see on majahaldaja süü ning kindlustusfirma abiküsimuse jääb sellega sinnapaika. Korteriomanikud nüüd mõtlevad, mis saab edasi ja mida nad peavad tegema. Huvilised Korteriomanikud (otsene) Majahaldaja (otsene) Kindlustusfirma (otsene) Töömehed (kaudsed) Kindlustusagent (töötaja) (kaudsed) Probleemi püstitus Kes käitus mitte eetiliselt, ning kes peab maksma nüüd remondi eest? Meetodi valik Mina valisin seaduslikkuse meetodi. Situatsiooni eetiline analüüs Analüüsime situatsiooni seaduslikkuse meetodi järgi. Mina arvan, et ilma seadust selle probleemi eetiliselt lahendada ei saa, kuni mitte keegi (nii majahaldaja kui ka kindlustusfirma) maksma ei soovi. 1
maksude maksmisi eiravad. Maksude laekumist kontrollib küll riigipoolne kontroll, kuid sellele vaatamata tegutseb riigis varimajandus, milleks kasutatakse töötajatele maksmisel ümbrikupalka. Sel viisil jääb inimesele teenitud töö eest rohkem raha ja ka tööandja ei kaota maksmisel teatud protsente. Ausate maksumaksjate suhtes on see aga ebaõiglane. Makse, mida riik meilt kogub, saab üleüldiselt jagada kolme gruppi – otsesed ehk riiklikud, kaudsed ja kohalikud maksud. Riiklikud maksud, näiteks tulumaks, tööstuskindlustusmaks, lähevad meie palgast otse maha. Samuti ka kaudsed maksud, milleks on käibemaks, aktsiisimaks jt. Nende puhul on tootele lisatud juba omapoolne maks ja eraldi selle eest maksma ei pea. Teisiti on aga kohalike maksudega, mis makstakse kohalikule omavalitsusele, vastavalt vajadusele. Näiteks prügiveo tellimine, mille toiminguga tegeleb kohalik omavalitsus
Rahvusvaheline kaubandus Suurimad eks- ja importijad on: USA, Saksamaa, Jaapan, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Hiina. Kaubavahetuse suunad: ·Ida-Aasia, Jaapan kaupleb Kagu-Aasia ja Austraaliaga ·Põhja-Ameerika kaupleb Ladina-Ameerika ja Kariibiaga (Kariibimere äärsed riigid) ·Euroopa kaupleb Vahemeremaade ja Aafrikaga Kaubanduses kasutatavad piirangud on: ·tollimaksud ·kvoodid (koguselised piirangud) ·kaudsed piirangud (tervisekaitse ja turvalisus) Rahvusvahelised ettevõtted e. RVE'd Rve'd tekkepõhjused: ·juurdepääs loodusvaradele ·laienemine uutele turgudele ·tootmiskulude alanemine ·kontrolli suurendamine mingi riigi majanduses Rve'd on monopoliseerinud 3 tootmisvaldkonda: ·kõrgtehnoloogia ·suuremahulised tarbekaubad ·bränditarbekaubad
Firma tootmisüksus, mis soetab ja kasutab tootmistegureid, et toota ja müüa erinevaid hüviseid. Otsene kulu tegelik rahaline väljamakse (firma palgakulud, toormaterjali ostukulud). Kaudne kulu mõõdab, mida oleks ressurss võinud teenida parima alternatiivse kasutusviisikorral (firma omanik investeerib oma aega firmasse, kui võiks samal ajal teenida mujal palka). Arvestuslik kasum firma kogutulude ja otseste kulude vahe. Majanduskasum kogutulude ja kõikide (otsesed + kaudsed) kulude vahe. Normaalkasum arvestuslik kasum katab firma kaudsed kulud. Lühiperiood: Püsi- ehk fikseeritud ressurss tootmistegur, mile suurust firma muuta ei saa (lühiperioodil on selleks ntx tootmishooned). Muutuv- ehk varieeruv ressurss tootmistegur, mille suurust saab vähendada (lühiperioodil on selleks palgatud töötajad). Koguprodukt (TP) teatud perioodil valmistatud toodand. Keskmine produkt (AP) TP ja valmistamiseks kulunud muutuvressursi jagatis.
lubada. Kõik sõltub muidugi nende sissetulekutest. Kuna toode ei saa eksisteerida ilma tarbijata, siis mõjutab just see makrokeskkond antud toote tarbimist. Teiseks võib toote tarbimist mõjutada ka tehnoloogiline keskkond (uued materjalid ja toorained, seadmete areng, infotehnoloogia areng ), inimestele meeldib uus ja uhke tehnoloogia saavutus, mis paneb oma vanu telefone välja vahetama. 2 2. Mobiiltelefoni vahetud, lähedased, kaudsed ja üldised konkurendid. TARBIJAD Erinevad samad samaTOOT Üldised konkurendid: Kaudsed konkurendid: ED Jalgratas Lauatelefon Köögitehnika Mängukonsoolid
arvestatud maha riigimakse (neto). (Eesti keskmine palk, 2016) Töötaja- isik, kellega on sõlmitud tööleping määramata või määratud ajaks (arvesse lähevad ka töölepingud hooajatööde tegemiseks), ja isik, kes töötab avaliku teenistuse seaduse alusel ning teenistuslepingu alusel. (Innove) Tööjõukulu- kogu kulu, mida tööandja teeb töötajale ning mis jaguneb otsesteks ja kaudseteks kuludeks. Eesti tööjõukuludest moodustavad otsesed kulud 73,3% ja kaudsed kulud 26,7%. Eesti otsesed kulud jagunevad- tasu tegelikult töötatud aja eest, tasu mittetöötatud aja eest jne. Eesti kaudsed (mittepalgalised) kulud jagunevad- kohustuslikud, leppekohased ja vabatahtlikud sotsiaalkindlustusmaksed, hüvitised ja sotsiaaltoetused, tööalase koolituse kulud, tööjõu värbamise ja tööriietuse kulud. 2 2. Muutused keskmise brutopalga ja tööjõukuluga 1600 1400
– kaupade ja teenuste ebaseaduslik ost-müük. Selline n-ö varimajandus ei kajastu SKP-s. 7. Selgita mõisted: import, eksport, kvoot. – Import on kaupade ja teenuste ostmine välismaalt. Eksport on kaupade ja teenuste müük välismaale. Kvoot on millegi jaoks kehtestatud piirmäär teatud sisse- ja väljaveo kaupadele või teenustele. 8. Miks on ühishüve vajalik? – et kõik inimesed saaksid teatud vajalikke asju võrdselt kasutada. 9. Maksud: kohalikud, riiklikud, kaudsed, otsesed – Otsesed makstakse otse oma sissetulekult (tulumaks, sotsiaalmaks). Kaudsed makstakse tarbimiselt (kauba hinnalisa, aktsiis, käibemaks). Riiklikud on seadusega riigi poolt määratud. Kohalikud on kehtestatud KOV volikogu poolt. Tulumaks 20% r, o. , käibemaks 20% r, k. , sots 33% r, o. Tulumaksuvaba miinimum 170euri, r. Maamaks r. Töötuskindlustus töötajale 1,6% ja tööandjale 0,8%. Aktsiisid: alko, tubakas, kütus, pakend, elekter
TEGURITULUD Y Joonis 13.1. Tuludekulude ringkäik I ANDRES ARRAK 1 AUDENTES MAINOR ÜLIKOOL MAJANDUSE ABC RAHVAMAJANDUSE ARVEPIDAMISE SÜSTEEM T MK V KAUDSED VALITSUSE MAKSUD KULUD MAJAPIDAMISED VALITSUS ETTEVÕTTED TULU- OTSESED SIIRDED MAKSUD MÜ MO Y Joonis 13.2
Sõltumatus poliitikast: 1) Juhtkonna ametisse määramine- EP nõukogu panga tegevuse kontroll. Esimehe kandidaadi esitab president, kinnitab riigikogu. 2) 2 võimalust raharingluseks: kohustusliku reservi kaudu (kommertspangad peavad mingi osa rahast panema kekspanka.) ja reguleerimine diskontomäära ehk intressimäära kaudu. 6. Fiskaalpoliitika: kuidas käib riigieelarve vastuvõtmine Eestis? Maksud maksude liigitus (otsesed ja kaudsed, kohalikud ja riiklikud). Mis proportsionaalne maksusüsteem, mis on astmeline maksusüsteem? Milline kehtib Eestis? Milline kehtib valdavalt Euroopa Liidus? Püüa aru saada mõlema maksusüsteemi eelistest ja miinustest. Mis on maksude eesmärgid (miks riik kogub oma alluvatelt makse?) Riigieelarve vastuvõtmine on üks olulisemaid parlamendi suveräänsuse elemente. Koostab valitsus, võtab vastu riigikogu. Eelarve defitsiit- puudujäägiga eelarve,
0 Buss Bergamo lennujaam-hotell-lennujaam 4.2 Bergamo köisraudtee 2.1 2 MAJUTUS 3 ööd hotellis Arli Hotel Bergamo 114.0 kahene tuba ühele 3 MUUD TEENUSED D'uomo külastus 6.0 4 REKLAAM JA TURUNDUS Facebooki sõprade abil levitamine 0.0 OTSEKULUD KOKKU 362.3 Kaudsed kulud 5% 18.1 PAKETI OMAHIND 380.4 Teenustasu 20% 76.1 ARVESTUSLIK HIND 456.5 MÜÜGIHIND 459 REISPAKETI HINNAARVUTUS ähteandmed: Kaunis nädalalõpp Itaalias inimest Total 8 1600.0 128.0 160.0
Nõudluse sissetulekuelastsuskoefitsentEdy(punkt)= QPY1/YQP1 Edy(kaar) Q(Y1+Y2)/ Y(Q1+Q2) Nõudluse ristelastsuskoefitsentEdab(punkt)Q*P/Q Edab(kaar) *Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent Esp=Q%/P%Esp(punkt)= QP1/PQ2 Esp(kaar)= Q(P1+P2)/ P(Q1+Q2) SPP=SKP-D(põhivara kulum)Txi(kaudsed maksud)RPP=RKP- DNominaalneSKP=realSKP*SKPdeflaator/100 ReaalneSKP=nominaalne SKP/SKPdeflaator*100SKPdef=nomSKP/realSKP*100 PotentsiaalneSKP=TP/tunnid*tunnid/töötajad*tõõtajad/elannikkond*elanikkond Avatud lõhe=potentsiaalneSKP>tegelikSKPSuletud lõhe?tegelikSKP>potentsiaalneSKP MRL-tõõjõu piirtulu=TR/LMCL-tõõjõupiirkulu=TC/LMPL- tööjõupiirprodukt=TP/L=Q/L MRP-piirprodukti tulu=TR/LMRPL=MPL*MR VMP-piirproduktiväärtusVMPL- tööjõupiirrodukti väärtus=MPL*P
00 Product inspection $15.75 $141.75 $47.25 Packaging $10.50 $157.50 $63.00 SUMMA $2,253.25 $1,816.25 3 Smith's Custom Framing võib leida ABC töö kuluarvestuse süsteemi kasulikum kulude juhtimiseks. Vastupidiselt otsestele tootmise tööjõukuludele, viis kaudsed kulukogumid süstemaatiliselt seotud tegevusega. Tulemuseks on täpsem kuluarvestus. Tootmise juht võib püüda vähendada nii aktiivsuse taset (vähem ostutellimusi, vähem materjali käitlemist) kui ka kulu iga tegevuse kohta (näiteks kulu ühe inspekteerimise kohta). Turundusjuhid saavad kasutada ABC infot selleks, etkonkurentsivõimeliselt pakkuda töökohti, sest ABC täpsemalt kajastab kasutatud vahendeid ja kulusid Iga töö kohta.
Müügikulu 22 000 8 000 30 000 Tööjõukulu 80 000 31 000 4 200 115 200 Muud otsesed kulud 35 000 6 000 4 400 45 000 Osakonna kasum 260 000 41 000 8 800 309 800 Kaudsed kulud: Marketing 25 500 6 800 1 700 34 000 Hooldus 16 800 2 520 1 680 21 000 Administratiivkulud 20 000 16 000 4 000 40 000 Amortisatsioon 27 200 3 200 1 600 32 000
o Kapitali struktuuri suhtarvud 26. Milline järgnevatest ei kuulu turundusmeetmestiku elementide hulka: o nõudlus 27. Märkige vähemalt üks tunnus, mis iseloomustab usaldusühingut: o täisosanike piiramatu vastutus 28. Milline järgnevatest iseloomujoontest ei sobi ettevõtjale: o riskikartlikkus 29. Hinnakujunduse meetodid on: o Kulukeskne, Konkurentsikeskne, Nõudlusel põhinev 30. Kuluobjektile kirjendamise alusel eristatakse: o Otsesed ja kaudsed kulud 31. Ettevõtte võimet tasuda lühi- ja pikaajalisi kohustusi iseloomustuvad: o Likviidsussuhtarvud 32. Kasumi genereerimise efektiivsust käibelt ja kapitalilt näitavad: o Rentaabluse suhtarvud Likviidsussuhtarvud - näitavad ettevõtte võimet lühiajaliste kohustuste tasumiseks Toimimissuhtarvud – kui efektiivselt kasutatakse ettevõtte varasid Kapitali struktuuri suhtarvud - ettevõtte võime tasuda oma lühi- ja pikaajalisi kohustusi ning oma- ja
Energeetika seisukohast on see elektrienergia, mida saadakse tänu tuumareaktsioonidele tuumaelektrijaamades. Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO2. Samas võib tuumajaamaga kaasneda oht radioaktiivse saaste kandumiseks keskkonda.. Lisaks eraldub , nii nagu teistestki elektrijaamadest, suurtes kogustes (mitteradioaktiivset) veeauru ja alati on energia saamisega seotud kaudsed emissioonid. Maailmas toodetakse rohkem kui 16% kogu elektrienergiast tuumkütuse baasil. Kokku on maailmas kasutusel 439 kommertstuumaelektrijaama 30-s riigis. Lisaks sellele on kasutusel 284 õppereaktorit 56 riigis ning umbes 220 reaktorit on paigutatud laevadele või allveelaevadele. Tuumaenergia katab suurima protsendi kogu riigi elektrivajadusest järgmistes riikides: Prantsusmaa (~78%), Slovakkia ja Belgia (~55%), Rootsi (~50%), USA (~20%).
--> palk II Sekundaarne KAPITAL hooned, seadmed, masinad --> intress ETTEVÕTLIKUS omadus(aktiivsus,suhtlemisoskus,töökus,riskijulgus,lai silmaring, nutikus) --> kasum Mikroökönoomika uurib majanduse üksikosalejate(kodumajapidamised, ettevõtted) valikuid. Makroökönoomika uurib majandust kui tervikut. Sisendid --> TOOTMINE --> Teenused,kaubad --> Hüvised Otsesed maksud : tulumaks, sots.maks Kaudsed maksud : käibemaks Majanduse põhiküsimuse Mida toota ? Kuidas toota ? Kellele toota ? MAJANDUSSÜSTEEMID : 1. Turumajandus 2. Käsu e. Plaanimajandus 3. Tavamajandus 4. Segamajandus Cetenis paribus muudel võrdsetel tingimustel Maslow' vajaduste hierarhia Füsioloogilised vajadused -->Turvalisuse vajadus --> Sotsiaalsed vajadused -->Isiksuse vajadused --> Eneseteostuse vajadused.
e netoprodukti näitajat SPP (net domestic product NDP), mis arvestab SKP-st maha amortisatsiooni (põhivara kulumi) ja on selliselt täpsem kogutoodangu mõõt. SPP = SKP D SPP - sisemajanduse puhasprodukt SKP - sisemajanduse koguprodukt D - amortisatsioon (depreciation) 3. Sissetuleku- ehk saadud tulu meetodi puhul leitakse kogutoodangu väärtus kõikide antud riigis tegutsevate majandusagentide esmaste tootmisteguritulude summana, millele liidetakse veel kaudsed ärimaksud (TXi ) ja amortisatsioon (D). SKP= esmased tootmisteguritulud + TXi + D Txi - kaudsed (äri)maksud D - amortisatsioon esmased tootmisteguritulud = w + rt + r + corp + noncorp = (rahvatulu RT kui arvestatakse ainult residentide teguritulusid) w - töötasu ja palk ning lisamaksed koos sotsiaalmaksuga rt renditulud r netointressitulud (intressitulu-tulumaks) corp korporatiivsete ettevõtete kasumid, sh dividendid, jaotamata kasumid, korporatsioonide kasumimaksud
tasuma kogu oma sissetulekult-palgalt, honorarilt, loteriivõidult.tulumaksumäär on seda jagatakse. 26%.Ettevõttetulumaks ei too eelarvesse märkimisväärselt raha juurde, sesst maksustatakse vaid Prop. Maksusüsteem-maksustamise põhimote, mille järgi kõik tulud, nii suured kui väiksed, aktsionäridele väljamakstud kasum.) maksustatakse võrdselt, ühesuguse maksumääraga. Kaudsed maksdud-ligi 40% riigi eelarvest.Kasvab iga aastaga kasvava tarbimise tõttu.(käibemaks- Prog.ms- sotsiaaldemokraatliku arusaama järgi peaksid rikkamad inimesed ühisteks vajadusteks rohkem 18%kauba või teenuse hinnast.ostja maksab tegelikult riigieelarvesse.mitte kauplusele.Aktsiisimaks- panustama.Koos tulu kasvuga suureneks ka maksumäär. 5
· tollimaks · aktsiisid (alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektri- ning pakendiaktsiis) · raskeveokimaks. NB! Siia hulka võib tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Riiklike maksude maksuhaldur on Maksu- ja Tolliamet. Riiklikest maksudest on otsesed maksud (makstakse vahetult tuludelt) näiteks: füüsilise isiku tulumaks ettevõtte tulumaks sotsiaalmaks NB! Siia hulka võiks tinglikult lugeda ka kohustuslikud kindlustusmaksed. Kaudsed maksud (maksame tarbimiselt; kaupade ja teenuste hinnalisa) on näiteks: käibemaks aktsiisid tollimaks Tulumaks Füüsilised isikud maksavad tulumaksu kogu tulult, olenemata selle teenimise kohast. Maksustamisperiood on aasta. Maksuvaba tulu on 2009. aastal -- 27 000 krooni aastas (s.o 2250 kr kuus). Tulumaksumäär nii füüsilistele kui ka juriidilistele isikutele on 2009. aastal -- 21%.
piirkonnas. Kus on rahvastik tihedam, seal levivad kiiremini ka reklaam uudis- ja söögitoodete kohta. Üldised konkurendid Otsesed konkurendid Kõik tootjad, kes pakuvad tooteid tavatarbijale. Nt. toiduainete, kodutehnika tootjad. Kõik tavatarbijale jogurtite tootjad. Nt. Dr.Hellus, Valio Alma Kaudsed konkurendid Ei ole konkurendid Kõik jogurtite tootjad. Nt. Valio Alma Kõik tootjad, kes ei tooda tavatarbijale. Nt. sõjatehnika tootjad. Kaudsed konkurendid, pakuvad tarbjatele vormilt või sarnaseid tooteid. Üldised konkurendid on kõik, kes tegutsevad samal turul. Otsesed konkurendid, pakuvad samasuguseid tooteid, samadele tarbjatele.
annaabi.ee 
