Eesti imetajad Arvestus 17.12.2014 1. Eesti imetajad üldiselt 1a. Kui palju on Eestis imetajaid? Eestis elab 65 liiki imetajaid. Need jaotuvad 8 erineva seltsi 20 sugukonda. Kõige arvukamalt on esindatud näriliste selts 21 liigiga. 2. Eesti imetajate iseloomustus Metskits - Capreolus Sihvakas keha, peened jalad ja sale keha. Saba ümbritseb valge ala, mida nimetatakse sabapeegliks. Isasloomad kannavad suurema osa aastast sarvi ning võivad kaaluda kuni 35 kg, emased on väiksemad. Elupaigana eelistab põldudevahelisi metsatukki ja metsaservi, vältides suuri metsi. Jooksuaeg saabub juunis-juulis. Mai lõpus sünnivad kitsel 1...3 hästiarenenud talle.
Tunnused. Kübar 3-10 cm, rebukollane, mõnikord kahvatukollane, algul kergelt kumer, hiljem lehtrikujuline, paksult lihakas, alusküljelt kaetud eoslehekesetaoliste tugevate voltidega; jalg kollane aluselt ahenev; seeneliha kahvatukollane, iseloomuliku tugeva puuviljalõhnaga, toorelt kibeda maitsega Kasvukoht: igasugustes metsades, arvukamalt männi-segametsades Esinemisaeg: juunist novembrini Tavaline kõikjal Eestis, kohati massiline. Harilik kukeseen on üks neid söögiseeni, mida iga seeneline eksimatult ära tunneb. Metsas leida ei ole aga teda igakord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Kui aga üks kukeseen leitud, tasub tema ümbert hoolikalt otsida, sest tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti
Koos mereimetajate ja mnede kalaliikidega moodustavad linnud mere toiduahelate lpplli. Merelinnud on telised maailma asukad. Nad elavad kigil rannikutel, kuid arvukamalt on neid krgematel laiuskraadidel,sest Seal on vesi klmem ja toidurikkam, eelkige on seal rohkem planktonit ja ka planktonitoidulisi loomi. Meremadalikud on olulised veelindude toitumisalad. Merelinnud joovad merevett. Koos kalade ja mnede roomajatega on nad ainsad selgroogsed, kes suudavad juua soolast vett. Seda vimaldavad nende erilised soolanrmed, mis vljutavad joogi ja toiduga saadud leliigsed soolad organismist. Peamised ohud merelindudele on inimtegevusest tulenev hirimine, elu- ja
Lisaks on ta kirjutanud sümfoonilist muusikat (sh orkestrisüit „Paunvere“), lastelaule, koorimuusikat, levimuusikat (sh laule ja teoseid kergemuusikaorkestrile) ja kammerteoseid. Tema loomingus leidub lürismi ja huumorit, loodusekujundeid ning karakterpildikesi. Mitmed teosed on pälvinud auhinnalisi kohti loominguvõistlustel. Vinteri tuntuim teos on lastemuusikal „Pipi Pikksukk“ (koos Ülo Raudmäega, 1969), mida on eesti teatrilavadel kõige arvukamalt etendatud. Ainuüksi esiklavastust mängiti Estonias 410 korda. Muusikalist pärit laul „Laul Põhjamaast“ kuulub laulupidude repertuaari kullavaramusse. Samuti on Vinter kirjutanud muusika sellistele kultusfilmidele nagu „Mehed ei nuta“ (1968), „Noor pensionär“ (1972) ja „Siin me oleme“ (1979). Viimasest on populaarseks saanud laul „Majakene mere ääres“. Lisaks on tuntud ka laul „Nõia elu“ telelavastusest „Väike nõid“ (1975).
pirnikujulise põhjaga. Vanemad rahvatantsud olid seotud aastaaegade vahetusega. Eriti palju tantsiti jaanipäeva (liigo) pidustustel. Nagu meilgi, olid vanimad tantsud sõõrtantsud. Rühmatantsud ja paaristantsud lisandusid hiljem. Läti populaarsem rahvatants on "Sudmalinas" ("Veskitants"). Tuntumad Läti heliloojad on Alfred Kalnins, Imants Kalnins, Raimonds Pauls ja Peteris Plakidis. Läti hümni viisi kirjutas Karlis Baumains. Leedu rahvamuusika Leedu rahvalaulude hulgas on kõige arvukamalt töölaule ja tavandilaule, palju lauldi ka loodusest. Lauljateks olid enamasti naised, laulude omapäraks on vaheldusrikas rütm ja mitmehäälsus. Kõige vanemad leedu rahvalaulud on sutarine`d, mida vahel saadeti pillidele ja mille saatel vahel ka tantsiti. Palju leidub ka nutulaule. Leedu rahvapillidest on populaarsemad kankles, ragai (sarved) ja skuduciai (paaniflööt). Kõige huvitavamad on 1,4- 2,3m pikkused sarved daudyte`d, millel mängisid karjased. Leedu
3.Pilet 1).Pronksiaeg Vanimate pronksesemetena tuntakse praegu Muhust leitud odaotsa , Kivisaarest leitud sirp ja veel 11 kirvest. Katsed näitasid ,et pronkskirvega saab puu raiutud 3 korda kiiremini kui kivikirvega. Kuigi ikka valmistati kivist, luust ja sarvest tööriistu, sest eestis puudusid vajalikud vase-ja tinamaagid, mujal olid need liiga kallid ,et neid arvukamalt hankida. Nooremal pronksajal ehitati mõned kindlustatud asulad Saaremaal ja Põhja-Eesti rannikuvöödes. Neid rajati juba looduslikult kaitstud paikadesse. Püstitati paekivist tara või palkidest kaitsesein. Kindlustatud asulates elati püsivalt. Suurem osa Eesti elanikest elas pronksajal arvatavasti siiski avaasulates. Matmiskommetes leidis aset suur muutus ,sest hakati rajama Kivikirstkalmeid( kividest laotatud ring ja keskel rist). Nooremal pronksajal oli Eesti
Eesti professionaalne kõrgkultuur Eesti 19. sajandi lõpus, 20. alguses oli riik, kus hakkasid tasapisi tekkima erinevad professionaalse kultuuri osad, järjest tulid kirjanikud, näitlejad, sportlased, muusikud, skulpturistid ja muud tähtsad tegelased. Rahvuslik kultuur kujunes baltisaksa eeskujudel, ent arenes sellest sõltumatuks, vahel toimub areng vastukaaluks baltisaksa ja vene kultuurimõjudele.Sajandi teisest poolest Tartu ülikoolis arvukamalt eestlastest õppejõude (Mihkel Veske, Karl August Hermann; haridus Leipzigi Ülikoolist). 1860. aastatel alanud rahvaluule kogumisest saab Jakob Hurda ja Matthias Johann Eiseni tegevuse tulemusel rahvuslik rahvaluuleteadus (tänu nende tegevusele on eestlastel tänapäeval üks rikkalikumaid ja korrastatumaid keelearhiive maailmas).Sajandi teisel poolel pannaks alus rahvuslikule luule-, proosa- ja näitekirjandusele, sajandivahetuseks kirjanduses rahvusromantism asendunud realismiga (Eduard
..50 g. Iseloomulikuks võib veel pidada seda, et kiisa keha on kaetud märgatava limakihiga. Silmad on suured ja pungis. Kiiskade värvus on erinev, üldiselt on suuremad isendid märgatavalt tumedamad, kuid tavaliselt on seljal valdavad pruunikad-kollakad toonid tumedate täpikestega, küljed on hallikad-hõbedased ja kõht valkjas. Kiisk võib elada nii mere- kui magevees. Eestis leidub teda paljudes järvedes ja jõesuudmetes üle kogu vabariigi, välja arvatud Hiiumaal; meres leidub arvukamalt Matsalu ja Pärnu lahes ja Väinameres. Kiisk on veepõhja elanik, kes tahab pehmet, peene liiva ja napi taimestikuga põhja ning madalamat vett. Kiisad tegutsevad suhteliselt paiksetes parvedes ja on öise eluviisiga. Peamiseks toiduks on veepõhjast väljatuhnitavad selgrootud, kuid suuremat kasvu kiisad tarvitavad toiduks ka kalu. Lisaks sellele tarvitab kiisk innukalt ka teiste kalade marja. Kiisa kudemisperiood on pikk - see algab kiiremini soojenevates veekogudes juba
paigad Elab palju rukkirääkusid Kaitsealalt on teada 230 samblikuliiki Valdavad puudel kasvavad samblikud nt. harilik hallsamblik , vagulapiksamblik , kollane lõhnasamblik , naaskel porosamblik Kaitsealalt on teada 180 samblaliiki kasvavad enam metsades ja soodes kaitsealalt leitud 26 turbasambla liiki seni registreeritud 466 liiki soontaimi, neist 422 liiki rohttaimi ja puhmaid ning 44 liiki puid ja põõsaid Arvukamalt leidub lõikheinalisili kõrrelisi,korvõielisi ja roosõielisi Luhaniitudel esinevad kõige sagedamini sale tarn, luhttarn ja lünktarn Leidub liike mis on haruldased nii Eestis kui ka Euroopas Limused: harijärvekarp, paksuseinaline jõekarp Kalad: särg ,ahven ,haug Putukad : suurliblikad, jooksiklased Imetajad : vesirott , kobras ,mügri,põder Linnud : hanelised, pistrikulised ,kurvitsalised Kahepaiksed ja roomajad : tähnikvesilik, kärnkonn,
Kui talupoeg pages teise mõisniku juurde, pidi viimane kas tagastama või maksma ära talupoja tasumata jäänud koormised. Mõisnikud sõlmisid omavahel kokkuleppeid talupoegade osas ja seati ametisse adrakohtunikud. Eestlased muutusid pärisorjadeks, mis tähendab teotööd ja sunnimaisust. Mõisnikud võtsid endale õiguse talupoegi müüa, vahetada, laenata ning pärandada. Talupoegade õiguslik seisund ei olnud siiski ühesugune. Kõige arvukamalt oli adratalupoegi. Nende nimi tulenes adramaade arvestamise järgi kuid talude suurused olid tegelikult vägagi erinevad. 15.sajandil loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit Suuremates taludes vajati tööle palgalisi sulaseid ja teenijatüdrukuid. Järgmine kiht talupoegi oli üksjalgade kiht. Need olid adratalupoegade nooremad pojad, kes asutasid oma väikese talu kuhugi ääremaadele. Nende kohustuseks oli teha mõisale tegu üks jalapäev nädalas. Sealt tuleneb ka nende nimi
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvah...
14. augustil 1910. aastal moodustati Vaika loodusreservaat, mis on Baltikumi vanim kaitseala. Pika tegevusaja jooksul on kaitseala pidevalt laiendatud ning 1993. aastal reorganiseeriti looduskaitseala Vilsandi rahvuspargiks. Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega (sealhulgas Vaika saared) ning Atla, Kihelkonna ja Kuusnõmme laht neis paiknevate saartega. Vilsandi rahvuspargis on ligi sada saart. Vilsandi on Baltimaade vanim kaitseala, mis hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Vilsandi rahvuspark on vana merelise pärandkultuuriga ala, mida iseloomustavad mereline kliima, rikkalik merelinnustik, suurimad hallhülge lesilad Eestis ning harukordne merepõhi oma floora ja faunaga. Vilsandi rahvuspargis paiknevad rahvusvah...
Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk- Volgamaal ja Uraalis. Keel Mari keel kuulub soome-ugri keelte volga rühma ning selle lähimaks sugulaskeeleks loetakse mordva (ersa ja moksa) keelt. Mari keel jaotub kolmeks üpris erinevaks murdeks (niidu-, mäe- ja idamari), mis omakorda jaotuvad veel terveks reaks alammurreteks. Niidu- ja idamari murded on teineteisele lähemal, sest idamarid hargnesid niidumaridest alles 17.-18. sajandil. 1989. aasta
Bachi toestes puudub säravad kangelased. Looming- põhijooneks on tõsidus, kuid siin on ka koht humoorikaks. See humoorikus on iseloomulik instrumentaalmuusikale. Bachi muusikaline pärasd sisaldab u. 500 teost. Palju k äsikirja on kadunud ja mändadest säilinud vaid üksikud noodilehed. Bachil jagub muusikat kõikidesse zanritesse v.a. ooperid. Vokaalmuusikast domineerivad just vaimulikud suurvormid. Missasid on 5. 5-st valminud passioonist on säilinud 2. Vaimulikke kantaate on kõige arvukamalt, umbes 220 vaid 20 on ilmalikud. 6 motetti. Kõige arvukam on instrumentaallooming: 6 Brandensburgi kontserti, 6 inglise süiti, 6 prantsuse süiti. Erinevatel soolopillidel on kirjutanud 17 kontserti. On arvukalt sonaate. Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbi viidud klaverireform. Ta kirjutab 24 prelüüdi ja fuugat ja nimetab kogumiku: HTK-ks. Ta jaguneb kogu klaviatuuri rangelt poolteks toonideks ja hülgab peenhäälestuse.
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral ...
paeplaadid. Väliskülg on sirge. Tarandi pikkus on 2-10m, laius 1-6m. Tarand on täidetud kivi ja mullaga. Ühte tarandisse on maetud mitu inimest koos ehetega Enamasti põletusmatusena. Suurim seni teadaolev tarandkalme Eestis, Kunda tarandkalme, mis on 150m pikkune. LAEVKALME On kivikalme tüüp, kus kalme äärekivid on laotud laevakujuliselt. Põhja-Estis leviseid need alates neoliitikumist. Kõige arvukamalt rajati neid nooremal pronksiajal ja viikingiajal. Eesti alalt on leitud kolm laevkalmet. 2 Sõrvest ja 1 Tallinna lähedal Väost. Eesti laevkalmete versiooni päritolumaaks peetakse Ojamaad. KIVIKALME On kalme , mis on ehitatud põhiliselt kivist. Hakati ehitama neoliitikumis. Kivikalmete hulka võib arvata ka Egiptuse püramiid. KIVIKALMED EESTIS 1. aastatuhande teisel poolel levisid Eesti
Kõre südamelähedasemad ökosüsteemid: Täiskasvanud konnadele on vaenlaseks rebased, mägrad, siilid, toonekured ja teised kahepaiksetest toituvad loomad. Kõre on levinud peamiselt Kesk- ja Lääne-Euroopas, Skandinaavias vaid Lõuna-Rootsis, Norras ja Soomes pole kohatud, lõunas ulatub levila Alpideni, areaali idaserv läbib Valgevenet. Eestis on levila põhjapiiril, esinedes vaid Pärnu lahe rannikul, vähe Matsalu lahes ja väikestel meresaartel - kõige arvukamalt Manilaiul ja Ruhnus. Elujõuline asurkond on teada ka Tallinna lähistelt. Elupaigana eelistab liivaste ja niiskete muldadega alasid, nt. liivadüüne ja mererandu. Toiduvõrgustik ökosüsteemis: Heinaritsikas toituvad taimedest, juttselg kärnkonn toitub heinaritsikast, nastik toitub kärnkonnast, kanakull toitub nastikust. Rebane võib toituda põldvarblasest, nastikust, heinaritsikast, põldhiirest, halljänesest ja juttselg kärnkonnast
kaljurannikul, seega on arvukas Soome ja Rootsi ranniku skäärides. Tegutseb suurtes salkades rannikulähedase madalmerealal, peamiselt limustest (rannakarp). Eesti vetes pesitseb hahk ainult Vaika kaljusaarekestel Saaremaa Lääneranniku lähedal. · Tüüpiline merelind · Pesitseb maismaal kolooniatena · Toiduks on karbid ja pisivähid · Poegade eest hoolitsevad peale oma ema ka teised linnud Kivirullija pesitseb Läänemeres kõikjal peale lõunaranniku, kõige arvukamalt Soome skääridel. Rändlind, kes talveks lahkub Läänemerest. Eesti rannikul vähearvukas. · Kurvitsaline · Häälitseb kimedalt · Tugev nokk, mis abistab toidu otsimisel · Jalad lühikesed · Pesitseb tiirude koloonias Alk pesitseb Soome ja Rootsi rannikul; Gotlandi läänerannikul. Läänemerel pesitsevad algid jäävad kohale ka talveks. Merelised linnud Siia kuuluvad need liigid, kes Läänemere alal pesitsevad ja tegutsevad valdavalt mererannikul
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on...
ahven Ahven ehk harilik ahven on ahvenlaste sugukonda ahvena perekonda kuuluv röövkala. Ahven on levinud peaaegu kogu Euroopas. Ta elab paljusugustes mage- ja riimveelistes veekogudes. Eestis on ahven tavaline kala, mida püütakse ka töönduslikult. Ahven on ilus ja ereda värvusega kala. Tema selg on tumeroheline, küljed rohekaskollased, 5–9 tumeda ristvöödiga. Saba- ja pärakuuim ning kõhuuimed on erepunased, rinnauimed kollased. Eesmine seljauim on sinakashall, suure musta laiguga tagaosas, tagumine seljauim rohekaskollane. Silmad on oranžid. Ahvena värvus oleneb ka elukohast, näiteks turbajärvedes on ta täiesti tume. Eesti järvedes on ahven koos haugiga kõige levinum kalaliik, samuti elab ahven peaaegu pooltes vooluveekogudes ja kõikjal rannikumeres (arvukamalt Väinameres). Mõnedes metsa- ja soojärvedes on ahven ainuke kalaliik. Ahven moodustab suurtes veekogudes harilikult kaks vormi: rohuahven eh...
hinnanud,talle ei meeldinud muusikalised toretsemised,eraelus tagasihoidlik.Teostes puudusid säravad persoonid,tõsidus,instrumentaalmuusika,huumorikas. Bachi teadaolev pärand siseldas 500 teost,oalju käsikirjade kaudu,muusika jagub kõikidesse zanritesse või ooperid.Vokaalmuusikas domineerivad vaimulikud suurvormid.Jõuluoratoorium maailmakuulus.Missasid on 5,4 lühikesed,aga tuntuim h-moll on 24 osa.Valminud passioone 2-Matteuse ja Johannese. Kandaate on Bachil kõige arvukamalt,umb 220,vaid 20 neist on ilmalikud:kohvikandaat,talupojakandaat,jahikandaat,ülejäänud kõik vaimulikud kandaadid:6 motetti. Instrumentaallooming on kõige arvukam:6 Brandenburgi kontserti,6 inglise süiti,6 prantsuse süiti,erinevatele soolopillidele 17 kontserti ja arvukalt sonaate.Maailma ajalooline tähtsus on Bachi poolt läbiviinud klaverireform:see tähendab,et ta jagab klaviatuuri ainult poolteks toonideks ja seda nimetatakse tempereerimiseks
Linda Lapp Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 01.12.2010 Talupoegade ja aadlike vahelised suhted varauusajal 1. Aeg: 17.-18. Sajand 1.1. Eesti alal umbes 1000 mõisat. 1.2. Omasid Aadlikud, suuremad linnad, rüütelkonnad. 2. Era- ehk rüütlimõisad 2.1. Eestis kõige arvukamalt. 2.2. Kuulusid baltisaksa mõisnikele. 3. Riigi- ehk kroonumõisad 3.1. Eestis arvukuse kohalt teised. 3.2. Riik rentis riigiteenistuses olevatele aadlikele. 4. Kirikumõisad ehk pastoraadid 4.1. Eestis arvukuselt kolmandad. 4.2. Väiksemad kui rüütli- ja kroonumõisad. 4.3. Andsid elatist kirikuõpetajatele. 5. Majandamine 5.1. Teraviljaeksport 5.1.1. Kahekordistus varauusajal. 5.1.2
·Antarktise kliima ei lase taimestikul laialdaselt levida. Taimede kasvu takistavad mitmed koosmõju avaldavad kasvutingimused: väga madalad õhutemperatuurid, vilets kasvupinnas, niiskuse puudujääk ja halvad valgustingimused. Seetõttu suudavad maismaa taimeliigid ellu jääda vaid rannikualadel ja oaasides. Antarktise floora koosneb peamiselt samblikest, sammaldest, vetikatest ja seentest. Taimede kasvuperiood kestab suvel parimal juhul mõned nädalad.Taimeliikidest on kõige arvukamalt esindatud samblikud ning samblad. Rannikuvetes elutseb ka vetikaid, neist valdav osa on fütoplanktonid. Suveperioodil esineb rannikuvetes eriti rohkesti koppvetikaid ja ränivetikaid. Õistaimedest kasvab Antarktika poolsaarel kaks liiki: antarktika kastevars ja antarktika padikann. Antarktika kastevars Antarktika samblik Loomastik Väga karmide kliimatingimuste tõttu pole Antarktise loomastik kuigi mitmekesine. Antarktise mandrilt puuduvad seal püsivalt
Nende tõrjumiskatsed pole seni vilja kandnud. Täiskasvanud sääriksääsk ei vaja suurt hulka toitu. Ta keskendub vaid soo jätkamisele. Putuka suised on kohastunud vedela toidu imemiseks, seetõttu toituvad täiskasvanud sääriksääsed vaid õienektarist ja taimemahladest. Kogu energia on suunatud sigimisele. Isane hukkub üsna pea pärast paaritumist, emane elab vaid niikaua, kuni muneb munad. See toimib 1-2 nädala jooksul. SÄÄRIKSÄÄSE VAATLEMINE Sääriksääski esineb kõige arvukamalt hilissuvel, kui neid tuhandete kaupa niisketel aasadel tiirleb. Vaglad on tähelepandamatud, ent kuldnokad ja varesed oskavad neid otsida. Sageli võib neid linde näha niitudel hulkumas, nokka mulla sisse löömas ja mahlakat vakla välja tirimas. Lindudele on vastsed eriti talvel tähtsaks toiduallikaks, suvel on neid kõvast ja kuivast pinnasest raskem kätte saada. Sääriksääsed mängivad toiduahelas tähtsat rolli. Peaaegu kõik väikesed putuktoidulised linnud
LILLTIKAND Eesti rahvakunstipärandis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Meie rahvakunsti omapära tuleb eriti selgelt esile rahvarõivais, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu on ka tänapäeval ammendamatuks allikaks tikandite loomisel. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisesttikandiga leidub 17.-18. sajandist. 18.sajandil oli värvilise villase lõngaga tikkimine laialt levinud ning jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on aga hilisem nähtus
Koorunud pojad söövad vanemate toodud toitu. õpetama poegadele toidu Linnupojad peavad pesas otsimist. olema kuni kolm nädalat. Vanalinnud kaitsevad poegi vihma, tuule ja päikese eest. Maakeral elab umbes 9600 linnuliiki, neist kõige väiksemad on kimalasesuurused koolibrid ja suurim jaanalind. Kui palju on Eestis linde? Eestis elab 328 liiki linde. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Lindude tähtsus: Paljud linnud on inimesele kasulikud kahjurputukate või näriliste hävitajatena. Linde kasvatatakse kodulindudena munade ja liha saamiseks. Maitsva liha tõttu on osa linde jahilindudeks. Kuidas linde aidata? Talv on raske aeg Eestisse talvituma jäävatele lindudele. Toitu on vähem saada, kuigi madal temperatuur nõuaks, et lind sööks rohkem
maakonna teine keskus Tartu kõrval, mis sai tuntuks ka naabermaadel. Otepää linnuse tähtsust näitab seegi, et 1116. a korraldas vene kroonikate andmetel Novgorodi vürst Mstislav siia sõjakäigu ja linnus vallutati. Võitjad kiirustasid tagasi ja asusid Novgorodi kindlustama, sest kardeti eestlaste vasturetke. Otepää linnuse taastamisel ümbritseti kaitseehitustega ka madalamal platool paiknenud asula ja sellest sai eeslinnus. Eestlaste muistses vabadusvõitluses (1208-1224) peeti kõige arvukamalt lahinguid just Otepää linnuse ümber. Otepäälastel tuli võidelda mitmel korral ristisõdijate ja nende abivägedega kui ka venelastega. 1217. a veebruaris saavutasid suured eesti-vene ühendväed siin võidu, mille tagajärjel pidid ristisõdijad loobuma kõigist seni vallutatud aladest Eestis. 1224. aastal asuti Tartu piiskopkonna esimest kivilinnust rajama just Otepääle ja 1225. aastal võttis Tartu piiskop Hermann I siin valminud linnuses vastu paavsti esindaja legaat Modena
Geograafia 13.12.2007 EESTI pindala 45 227 km² rahvaarv 1 351 000 inimest km²l rahvastikutihedus 30 inimest EV asub Euraasia loodeosas PõhjaEuroopas Läänemere idarannikul, merelise ja mandrilise kliima üleminekualal. Põhjast ja läänest piiravad Läänemeri ja selle osad Soome laht ja Riia ehk Liivi laht. naabrid Rootsi, Soome, Venemaa, Läti merepiir 3800 km Arvukamalt saari Väinameres. territoriaalvetesse kuulub üle 1500 saare, asustatud 20. PÕHIKAART Maaamet tegeleb EV territooriumi kaardistamisega, alludes keskkonnaministeeriumile Põhikaart kogu territooriumi hõlmav suuremõõtkavaline kaart. EV põhikaart jaguneb 1: 10 000 mõõtkavas digitaalkaardiks, 1: 20 000 mõõtkavas trükitud paberkaardiks. aerofoto > töötlemine > kohanimed, reljeef vektorkaart koosneb punkt ja joonobjektidest + tekstid, koordinaatristid (kasutamine arvutiga) rasterkaart objektid on väiksed ruudukujulised pildielemendid Põhikaart on ...
(41 km) alamjooksu tuntakse Riisa küla järgi Riisaküla üleujutusalana, mis pindalalt on Eesti suuremte hulgas (kuni 175 km²). Vilsandi Rahvuspark Vilsandi rahvuspark asub Saare maakonna lääneosas Lümanda ja Kihelkonna vallas. Baltimaade vanim kaitseala hõlmab mitmeid erineva maastikuga looduskomplekse, millest iseloomulikumad on meresaared. Vilsandi on ainuke inimasustusega saar kaitsealal. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Vilsandi Rahvuspark paikneb meie vabariigi lääneosas, Saaremaa läänerannikul. Vilsandi ise ei ole kuigi suur saar. Ta on kuus kilomeetrit pikk ja laiust on tal vaevalt pool sellest. 1957. aasta 7. juunil võeti Eestis vastu looduskaitse seadus, mille alusel loodi Vilsandi linnuriigist Vaika Riiklik Looduskaitseala, mis 1971. aastal nimetati ümber Vilsandi
KATI MURUTAR ,,ABITU" Kati Murutar. Abitu. Kirjastus Faatum. Tallinn 1995. ühte ja sedasama kirjandusteost võib tõlgendada vägagi erinevalt. See pole üllatav, sest kirjandusele (ja üldse kunstile) ongi omane mitmekihilisus, interpreteerimisvõimaluste rohkus, mis sõltub eelkõige teosest enesest, aga ka tema lugejast. Mida arvukamalt erinevaid nägemusi, seda enam teos avaneb. Sellepärast siis veel kord Kati Murutari "Abitust". On tõenäoline, et üks osa publikust hindab Kati Murutari kui pikantse mainega seksikirjanikku. "Naisena sündinud", aga kindlasti ka "Abitu" shokeerivad teist osa lugejaskonnast avameelse seksuaalsusega. Kui mõelda vanemate põlvkondade kasvatusele, siis pole selle üle midagi imestada. Seksrevolutsioon Eestis on aga pikkade sammudega edasi läinud ning seksi pealt osatakse hästi teenida. "Abitu" seksuaalse tahu mängib rõhutatult välja Eesti Ekspressi arvustus, mille suuni...
olid Viljandi ja Pärnu, ametlikuks asjaajamiseks põhjaeesti kirjakeel. Hoolimata sellest, et Mulgi murde kujunemine on teatud perioodil toimunud lõunaeesti idapoolsetest murretest lahus, on ta säilitanud iseloomulikud lõunaeesti murdejooned. Mulgi murde piirkonnas on moodustunud kihelkonniti viis eri murrakut, nimelt Halliste, Karksi, Paistu, Tarvastu ja Helme. Need jaotuvad omakorda kahte alarühma: lääne- ja idamulgi murrakud. Mulgi murde omapärased jooned esinevad kõige arvukamalt Mulgi läänemurrakuis (Halliste, Karksi, Paistu). Mulgi idamurrakuis (Tarvastu, Helme) leidub rohkel arvul Tartu murdega ühiseid jooni. Arvamus, et Karksi on Mulgi murde keskne murrak, baseerub arvatavasti faktil, et Karksi murraku leidub enim Mulgi murdele iseloomulikke tunnusjooni. Lõunaeestilisi jooni on kõige rohkem Helme idaosas, pisut vähem teistes Helme osades ja tunduvalt vähem Tarvastus ja Karksis. Suurima arvu Mulgi murdele
VARANE METALLIAEG JA ROOMA RAUAAEG. Pronksiaja algus. 1800 eKr. Kui mitmel pool mujal algas pronksi kasutusele tulekuga majanduse ja ühiskondlike suhete kiirenemine, siis Eestis selle ajastu esimene pool mingit murrangut kaasa ei toonud, kuna siin ei leidu vaske ja inglistina ning pronksesemed olid liiga kallid, et neid mujalt arvukamalt hankida. Hangiti ainult kõige vajalikumaid tööriistu-eelkõige kirveid. Suurem osa teistest esemetest valmistati endiselt kivist, luust, sarvest ja puust. Vastavad töötlemisoskused arenesid isegi edasi. Kindlustatud asulad. Pronksiaja keskel piirati meil asulaid paekividest laotud tara ja palkidest kaitseseinaga. Eesti rannikuvööndist teatakse juba 4-5 sellist asulat. Neist tuntum asub Saaremaal, Asva asula. Selle järgi nimetatakse kogu kultuuri Asva kultuuriks
Ülejäänud olid lihtsalt marid, põhiliselt niidumarid. 1989. aastal elas samal territooriumil ligi 643 698 mari. Maride arvukus on seega märgatavalt langenud, põhjuseks eelkõige postsotsialistlik demograafiline kriis. 2002. aasta andmeil elas 51,7% maridest oma autonoomse vabariigi territooriumil ning nad moodustasid 42,9% sealsest rahvastikust. Peaaegu pooled Mari El'i elanikest olid venelased, küllalt palju on ka tatarlasi. Väljaspool oma vabariiki elab kõige arvukamalt marisid Baskiirias (idamarid) ja Kirovi oblastis, aga ka mujal Kesk-Volgamaal ja Uraalis. Keel Maridel on kaks kirjakeelt (niidu- ja mäemari), mille juured ulatuvad tagasi 19. sajandi lõppu. Ametlikult kehtestati kaks standardiseeritud kirjakeelt 1937. aastal toimunud keeleteaduslikul konverentsil. Mõlemad kirjakeeled põhinevad kirillitsal, vene keeles puuduvate häälikute tarvis on lisatud mõned tähed. Mari Vabariigis on kolm ametlikku keelt - niidumari, mäemari ja vene keel
Tavapärased nõudmised väärikas palk, õigus puhkusele, seadusega sätestatud tööaeg, tervislikud töötingimused ja tööohutus. Sotsiaaldialoog läbirääkimised valitsuse, ametiühingute ja ettevõtjate vahel. Kodanikuühendus välja kasvanud tavakodanike probleemidest hariduse, kultuuri edendamine Kodanikuühenduse on kolm gruppi: 1) Seltsing mitteformaalne ühendus, mida ei registreerita 2) Mittetulundusühing kõige arvukamalt 3) Sihtasutustena võivad tegutseda ka haiglad või õppeasutused. Protestiavaldus miiting või demonstratsioon, on huvide väljendamise viis, mis on seadusega lubatud. Demokraatia on tugev kodanikud kasutavad oma õigusi ja tunnevad kohustust neid kaitsta. Kodanikualgatus isikliku initsiatiivi ülesnäitamine. Seaduspärane kohtuprotsess kohus peab olema sõltumatu seadusandlikust ja täidesaatvast võimust, arvestama kohtuotsuse
Mina: Kuidas kaske vanasti veel kasutati, peale tarbeesmete valmistamise? Aino: Kui talust suri ära peremees või perenaine siis murti talus kasvava kase latv ära, näitamaks, et talus on vaba mees või naine. Kase latva ära murdmine oli matusetseremoonia üheks osaks. Kokkuvõte Kõrgeid kaski on eestis kahte erinevat liiki, ka madalaid kaski on kahte erinevat liiki. Kõige arvukamalt on eestis arukaski. Kaskede kõrgus võib ulatada isegi 35 meetrini. Kask inimestele väga vajalik puu, sest seda kasutatakse paljudes erinevates tööstusharudes, kui ka ravimina. Kogu maailmas kaski väheneb massilise kasutamise tulemusena, mis on kahjulik ökossteemile. Kask on üks eesti armastatumatest puudest eesti rahva seas. 5 Kasutatud kirjandus 1. ENE 4. osa (1989 aasta trüki). 2. www.bio.edu.ee
külili ja kägaras, mõnikord ka kinniseotult. Arvatakse et toimus muutusi inimeste usundis: surnuid hakati kartma. Vanem pronksiaeg. Metallist tööriistad olid tunduvalt paremad, töö sai ära tehtud kolm korda kiiremini. Ometi jõudis neid sel ajal Eestisse vähe , sest siin puudus nende valmistamiseks vajalikud vase ja tinamaagid, mujal olid pronksesemed liiga kallid, et neid arvukamalt hankida. Seetõttu jätkus vanemal pronksiajal kivikirveste valmistamine. Noorem pronksiaeg. Uut tüüpi kinnismuistised: kindlustatud asulad, põldude jäänused, kivikalmed ja lohukivid. Ehitati kindlustatud asulaid Saaremaal ja P.Eesti rannikuvööndis. Kombestik: matmiskommetes leidis aset suur muutus: nüüd hakati ehitama erilisi maapealseid kalmeehitisi kivikirstkalmeid. Sel ajal jagunes Eesti kaheks regiooniks: rannikupiirkonnaks ja sisemaaks
rüütelkond- Teatud piirkonna aadelkonna seisuslik ühendus. Baltikumis olid rüütelkondadeks vasallide koondised ning nende esindajatel oli õigus käia Maapäevadel. Smolino vaherahu- Kuueaastane vaherahu Liivimaa ja Moskva vahel, millega lõpetati ametlikult Liivimaa-Moskva sõda. Vaherahuga kinnitati asjade sõjaeelne olukord ning enam ei üritanud Liivimaa kordagi Moskva-poolset ohtu sõjalisel teel kõrvaldada. adratalupoeg- adrikuid oli Eestimaa talupoegade hulgas kõige arvukamalt, kuid nendevaheline maa suurus ja jõukus kõikus suuresti. Nende maa suurust ja majanduslikku võimekust mõõdeti adramaades. Alates 15.saj muutusid adratalupojad sunnismaisteks. üksjalg- enamasti adratalupoegade teine või hilisem järglane, kes pidi isakodust lahkuma. Nad harisid üles uued maad, mis ei olnud väga viljakad. Nende maksukohustused olid väiksemad kui adratalupoegadel. maavaba- Maavabadel talupoegadel polnud tavalisis adratalupoja kohustusi. Nad olid
Poolpelagofiilseid ehk poolavaveelembesi kalu esindab Võrtsjärves vaid luts LINNUD Võrtsjärvel ja selle lähiümbruses on määratud 214 linnuliiki, kellest kindlaid haudelinde on 139 liiki (sh 56 vahetult järvel), 14 liiki on suvised toitekülalised ja 61 liiki on läbirändajad Liigirikkaimad linnuseltsid on kurvitsalised (17 liiki), värvulised (15) ja hanelised (12). Ujuparte on järvel kuni 7 liiki, kuid arvukamalt pesitsevad ainult sinikaelpart ja rägapart Ainus Võrtsjärvel pesitsev röövlind on rooloorkull Viimase 30 aasta jooksul on Võrtsjärve linnustikus toimunud olulisi muutusi. Lisandunud on hulk uusi liike: veelindudest kormoran, kühmnokkluik, viupart ja hõbekajakas, värvulistest roo ritsiklind, sooroolind, roohabekas ja kukkurtihane. Kadumas on mitu lamminiitudele tüüpilist kurvitsaliiki, nagu tutkas, mustsaba vigle ja punajalgtilder
T alurahva olukord pärast Jüriöö ülestõusu lõppu 1345. aastal oli kehvapoolne. Talupoegade õigustele ei pööratud enam nii palju tähelepanu kui enne Jüriöö ülestõusu. Talukoha rendi eest tasumiseks hakkas esile tõusma teoorjus. Mitmetes eramõisates mindi üle loonusrendilt raharendile. Ärakaranud talupoegade eest hoolitses haagi- ehk adrakohtunik, kelle ülesandeks oli nende talupoegade kindlakstegemine, ülesotsimine ja tagasitoomine. Kõige arvukamalt oli talupoegade seas adratalupoegi, kelle ülesandeks oli põlluga tegelemine; tema käsutusse kuulus ½ 5 adramaad. Suuremates taludes olid sulased ja teenijatüdrukud. Tekkisid nn. üksjalad, kes olid talupoegade pojad, kes enam oma isa tallu ära ei mahtunud ning rajasid oma talud kusagile ääremaale. Vabatalupojad olid talupojad, kes ei pidanud tegema mõisa jaoks teotööd, vaid võisid oma koormised maksta rahas. Maavabad talupojad olid talupojad,
vms tööl olema; loonusrent – talupoeg andis maaomanikule osa oma saagis, põhiliselt teravilja; kümnis – 1/10 saagist, (ei olnud enam sugugi kümnendik vaid kuni veerandini viljasaagist); linnus - kaitseehitis 8. Millisteks erineva õiguslikult ja varanduslikult erinevatesse rühmadesse jagunesid Eesti talupojad keskajal? Iseloomusta neid lähemalt. (lk.68) – Adratalupojad – kõige arvukamalt, nimetus tulenes adramaade järgi arvestamisest, kuid tegelikult olid selliste talude suurused vägagi erinevad; Sulased ja teenijad. Üksjalgade kiht – adratalupoegade nooremad pojad, kes isakojui ei mahtunud ja asutasid seetttu oma väikese talu kuhugi ääremaale. Vabatalupojad – tasusid koormisi rahas ja olid teotööst vabad. Kõige kõrgem kiht: maavabad – üldiselt muistsete eesti ülikute järglased, kes omasid talu läänikirja alusel. Ei kandnud
Aga kui neid kõigepealt külmas vees leotada (vett aeg-ajalt vahetades) või kupatada, siis mürgid lagunevad ja uhutakse seenest välja. Kaseriisikaid sobib säilitada soolatult, hapendatult ja marineeritult.Kibeda maitselised riisikad on:kollariisikas ja kaseriisikas ja maheda maitselised on:kuuseriisikas Riisikate sordid: kuuseriisikas,kollariisikas,tömmuriisikas,karvaneriisikas,vöötriisikas,tuliriisikas,kaseriisikas jne. Kukeseen Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Kuldkollane harilik kukeseen on tuntud igale seenesõbrale, seda on hea ja ohutu korjata. Vähemtuntud sugulased kollakas kukeseen ja lehter-kukeseen ilmuvad metsa küll veidi hiljem augustis, aga rõõmustavad seenesõbra
Skraa tsunfti põhikiri, mis määras ära, mis tingimustel saadakse meistriks, tsunfti liikmeks 8. Talurahva sotsiaalne liigendus (maavabad, adratalupojad, üksjalad, vabatalupojad). Maavabad vallutusperioodi ülikute järeltulijad, vabad lääniõiguse alusel, ei kandnud tavakoormisi, sulanduvad sakslaste hulka Adratalupojad talupojad, kes kandsid teokoormist ja maksid lääniisandatele maksma andameid, kõige arvukamalt Üksjalad talupojad, kes pidid tegema ühe jalapäeva nädalas, oma talu pidid rajama mõisahärra võsamaale Vabatalupojad talupojad, kes tasusid koormisi rahas ega pidanud tegema mõisategu 9. Kirjelda talurahva õigusliku seisundi halvenemist? (Seosta sellega mõisted mõis, teokohustus (teoorjus), adrakohtunik, sunnismaisus) Esialgu tunnistasid vallutajad eestlaste isiklikku vabadust ja õigust pärilikule maakasutusele. 13
Vilsandi Rahvuspark Looduskaitseala moodustavad Vilsandi saar koos ümbritsevate laidude ja rahudega. Rahvuspark on kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks. Vilsandi rahvuspargi eesmärk on Lääne-Eesti saarestiku rannikumaastike looduse ja kultuuripärandi kaitse. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes valgepõsk-laglesid, kirjuhahku ja teisi merelinde. Kuulub Ramsari konventsiooni alates 1997. aastast. Laidevahe looduskaitseala Laidevahe looduskaitseala on kaitseala Lõuna-Saaremaal, mis jääb Valjala ja Pihtla valla territooriumile. Kaitseala olulisimad osad on Laidevahe laht ja selle saarestikud, jäänukjärved ning ohustatud poollooduslikud kooslused
varemalt korjati võipätakate lehti ja anti lehmadele. Seepeale muutus lehmade piim kollakamaks. Räägiti, et "lehmad annavad seepeale rohkem võid". Neid muutusi põhjustab jälle lehtedel olev lima. Sel limal on ka raviomadused. Nii soovitatakse võipätaka lehti panna kõikvõimalikele haavadele ja kärnadele, et neist kiiresti vabaneda. Peamiselt on temaga ravitsetud pragunenud ja mõranenud huuli. Registreeritud on üle 250 linnuliigi, kellest pesitsemas võib kohata 112; arvukamalt hahku (üle 4000 paari). Läbirändel peatub Vilsandi vetes tuhandelistes parvedes "http://et.wikipedia.org/wiki/Valgep%C3%B5sk-lagle" o "Valgepõsk-lagle" valgepõsk- laglesid, "http://et.wikipedia.org/w/index.php? title=Kirjuhahk&action=edit&redlink=1" o "Kirjuhahk (pole veel kirjutatud)" kirjuhahku ja teisi merelinde. Valgepõsk-lagle pesitseb Novaja Zemljal, Teravmägedes ja Ida-Gröönimaal. Talvituvad Madalmaades ja Briti saartel
tundra kirkavärviliselt õide. Lühikese ajaga peavad taimed õitsema ja nende seemned valmima, sest peagi mattub taimestik taas lume alla ja jääb järgmist suve ootama. Sellel fotol on näha pehmema kliimaga tundras kasvavaid taimi. Üles võib leida maitsvate marjadega mustika ja pohla. Villpead on ühed arvukamalt esindatud taimeperekond tundras. Eestis kasvab neid 4 liiki, nad armastavad vesiseid kasvukohti. Oma "villase pea" järgi on nad saanud ka oma nimed: tupp-villpea, jänes-villpea jt. Tundrates elavad loomad Tundra loomastik sõltub suuresti aastaajast. Suvel elab seal palju loomi, linde ja putukaid
34. maapäev Liivimaa maaisandate ja seisuste kokkusaamine keskajal. Esindatud 4 seisuslikku gruppi: vaimulikud, ordumeister, vasallkonnad ja linnad. Arutati välis- ja majanduspoliitilisi küsimusi. Püüti lahendada omavahelisi tülisid. 35. rüütelkond ühinenud vasallid. Ühineti huvide kaitseks. Igas piiskopkonnas oma rüütelkond. 36. adratalupoeg talupoeg, kes maksis maaisandale makse ja kandis teokoormisi. neid oli kõige arvukamalt. Talude suurus erinev. 37. üksjalg uute talude rajajad. nende koormised olid adratalupoegade omast tunduvalt väiksemad. 38. maavaba Talupoeg, kel oli maa lääniõiguse alusel, polnud talupoeglikke koormisi. Kohustus osaleda kergratsaväe teenistuses. 39. vabatalupoeg Osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud talupojad. 40. vabadik maata või vähese maaga, põhiliselt palgatööst elatuv talupoeg. 41
Kukeseen Harilik kukeseen ehk karantell on kukeseeneliste sugukonda, kukeseene perekonda kuuluv seeneliik. Kukeseene viljakeha värv ulatub kollasest oranzini, see on lihakas ja sageli lehtrikujuline. Seenekübar ja jalg on kokku kasvanud ning neil pole selget üleminekukohta. Esimest korda kirjeldas harilikku kukeseent teaduslikult Elias Mangus Fries aastal 1821. Seen kasvab Põhja-Ameerikas, Aasias, Aafrikas ja Euroopas. Kukeseened kasvavad igasugustes metsades, arvukamalt aga männi segametsades. Metsast leida ei ole teda iga kord sugugi lihtne, sest tihti, eriti kuivemate ilmadega, jäävad kukeseened sambla alla peitu, nii et vaid väike osa kübaraserva välja paistab. Tavaliselt kasvavad kukeseened pesakonniti. Seente puhastamisel tuleb vältida vett ning seened kuivalt puhtaks harjata, raputada või pühkida, äärmisel juhul võib hõreda kurna peale asetatud seened veega korraks üle kallata,
Istutamist tuleb alustada kevadel esimesel võimalusel, sest karusmarjapõõsaste vegetatsioon algab vara ja juurdumata taimed on väga tundlikud kuiva suhtes. Karusmarjapõõsastel on kasulik kasutada ka multsi. Võrreldes katmata mullaga on multsitud mulla temperatuur suvekuudel veidi madalam, kuid ühtlasem- ei teki mullakoorikut ja väheneb vee aurustumine ning muld püsib niiskem, mulla mikroorganisme, vihmausse jt. mullaasukaid on arvukamalt ja nende tegevus intensiivsem, muld on küpsem ning huumuse- ja toitainesisaldus suurem, jääb ära mullaharimine ning seoses sellega ka juurte purustamine ja sügava mullakihi tihendamine, väheneb erosioon kallakutel, põõsastel on juurestiku ja maapealse osa kasv parem, saak suurem ning marjad suuremad ja kvaliteetsemad. Karusmari talub küll teistest marjakultuuridest paremini vegetatsiooniaegseid ajutisi põuaperioode, kuid mulla
2016 ,,Kas võib olla midagi kaunimat käsitööst, nillesse on iga sõrmeliigutusega põimitud killuke päikest ja südamesoojut...?" (Liivia Kivilo, ,,Lilltikand," 1992) Eesti rahvakunstis on tähtis osa mitmesugustes tehnikates valmistatud tekstiilesemetel. Rahvakunsti omapära tuleb kõige selgemalt esile rahvarõivastes, mida on kaunistatud rohke tikandiga. Peale rahvarõivaste on kõige arvukamalt tikitud vaipu. Eesti rahvusliku tikandi ornament on omapärane ja selle ilu võib ka tänapäevase tikandi kujundamisel ammendamatult kasutada. Andmeid rahvarõivaste kaunistamisest tikandiga leidub 17-18.sajandist. 18.sajandil oli laialt levinud värvilise villase tikandiga tikkimine, ning see jätkus ja arenes 19.sajandil. Rahvuslik tikand on olnud kihelkonniti väga eriilmeline. Eesti vanem ornament on geomeetriline, taimornament on hilisem nähtus
aastane. Suurim pikkus on emastel haugidel 1750 mm, isastel 900 mm, suurim mass emastel 34 kg ja isastel 10,15 kg . Haugide haigused. haugide üheks kõige probleemsemaks haiguseks on nahakasvaja ehk lümfosarkoom. Seda haigust esines Läänemere haugidel juba 1960. aastail, kuid selle põhjustajat ei ole õnnestunud kindlaks teha. Matsalu lahes registreeriti esimesed nahakasvajatega havid 1970. aastate alguses (pole välistatud, et neid esines juba varem), arvukamalt aga juba sama aastakümne teises pooles. Need juhud olid seotud lahe kõige eutrofeerunuma osa - Kasari jõe suudme ümbrusega. 1982. aastal alustati materjali kogumist haugi nahakasvajate esinemissageduse kohta. Laht jagati neljaks tsooniks: 1) taimestikurikas idaosa (see on Kasari jõe suudme ümbruse kõrkjatukkidega ala), 2) lõunaranniku rahude ümbruse avavesi, 3) Saardo - Kalaküla - Paga vaheline osa, 4) lahe suudmeala. Neist analüüsiti esimese kahe andmeid
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
