Kood : 103912KAKB Töö teostatud : 16.02.2012 .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Tallinn 2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH D CH3COOC2H5 + H2O. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O Ka = = aCH 3COOH a C2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH kus ai komponendi aktiivsus lahuses
3) Happed reageerivad alustega sool+vesi. 4) Happed reageerivad nõrkade hapete sooladega (reeglina karbonaadid ja sulfiidid) sool+uus hape. 5) Happed reageerivad alkoholidega ester+vesi. 4. Metaanhape ehk sipelghape HCOOH terava lõhnaga, ärritava toimega mürgine vedelik, kasutatakse keemiatööstuses. Mesinikud kasutavad kahjuritõrjeks. Sipelghapet leidub kõrvenõgestes ja sipelga mürgis. Ilmutab ka aldehüüdide omadusi. Etaanhape ehk äädikhape CH3COOH kõige tuntum ja kasutatavam karboksüülhape. Pole mürgine. Kasutatakse tööstuses lahustina ning paljude keemiasaaduste valmistamiseks. Etaandihape ehk oblikhape HOOCCOOH mürgine aine. Leidub spinatis, hapuoblikas, rabarbis mitte küll ohtlikes kogustes, kuid tuleb siiski arvestada, et kaltsiummetaandiaat (kaltsiumoksalaat) on vees lahustumatu. Seepärast vähendab oblikhapperikaste toitude tarvitamine organismi kaltsiumivarusid nind soodustab neerukivide tekkimist.
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 ESTERDAMISE REAKTSIOONI TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Üliõpliane: Kood: Töö teostatud: Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
1. Aldehüüdide, ketoonide, karboksüülhapete võrdlus, valemid, eristamine Aldehüüdide, ketoonide ja karb.hapete nimetamine ja valemite koostamine Aldehüüd Ketoon Karb.hape R-CHO R-CO-R R-COOH Lõpp -aal Lõpp -oon Lõpp -hape CH3CHO - CH3COCH3 - CH3COOH - etanaal etanoon etaanhape 2. Reaktsioonid karbonüülühenditega o Oksüdeerumine 2CH3CHO + O2 → CH3COOH o Dehüdrogeenimine CH3CH3 → CH2=CH2 + H2↑ o Aldehüüdi saamine Alkohol + O2 2CH3CH2OH + O2 → 2CH3CHO + 2H2O 3. Keemilised nimetused, valemid, kasutamine o Formaliin – HCHO ehk metanaal, mürgine lõhnav gaas, lahustatakse
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr Töö pealkiri 24f Etaanhappe anhüdriidi hüdratatsiooni kiiruse määramine elektrijuhtivuse meetodil Üliõpilase nimi ja eesnimi Õpperühm Reimann Liina KATB41 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 18.03.2015 Töö ülesanne: Lahjendatud vesilahuses kulgeva esimest järku reaktsiooni (CH3CO)2O + H2O = CH3COOH kiiruskonstandi määramine. Reaktsiooni kineetikat uuritakse elektrijuhtivuse mõõtmise teel, mis lubab reaktsiooni pidevalt jälgida proove võtmata. Süsteemi elektrijuhtivus kasvab ajas oluliselt etaanhappe (äädikhappe) moodustumise tõttu. Katse käik. Termostaat reguleeritakse juhendaja poolt antud temperatuurile. Termostaati asetatakse ...
O -aal // R-CHO // R C H metanaal HCHO etanaal CH3CHO ketoonid- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad ketoonrühma. -ketoon // -oon // R CO R // R C R O etüülpropüülketoon C3H7 CO - C2H5 a) oksüdeeruvad karboksüülhappeks hõbepeegli reaktsioon: CH3CHO + Ag2O -> CH3COOH + Ag b) hüdrogeenimine: CH3CHO + H2 -> C2H5OH karboksüülhapped- orgaanilised hapnikuühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma O -hape // R COOH // R C OH metaanhape HCOOH etaanhape CH3COOH a) alusega: CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O b) oksiidiga: 2CH3COOH + Na2O -> 2CH3COONa + H2O c) metalliga: CH3COOH + Ca -> (CH3COO)2Ca + H2
5. molekulidel on vastastik mõju Näiteks- välja alco molekulid annavad vesinik sidemeid CH3COOH+CaCO3=(CH3COO)2Ca+H2 omavahel CO3 KH- metaanhape H-COOH on mürgine, 7. hape+alkohol=ester+vesi terava lõhnaga, ärritav kas: tekstiili ja CH3COOH+C2H5OH=CH3COOC2H5+H nahatööstuses, hõbepeegelreaktsioonis 2O leidu: sipelgas ja nõgeses 8. põlevad CH3COOH+2O2=2CO2+2H2O Etaanhape- CH3COOH keeb 118 kraadi juures, läbipaistvate kristallidega tahke KH füüsikalised omadused- madalamad aine leidub: hapupiimas, juustus loom- ja kh on vedelad, terava lõhnaga, hapud, taimorganites kas: maitseainena ja veest raskemad, vees lahustuvad köögiviljade konserveerimiseks Kõrgemad on tahked, halvemini Piimhape- CH3-CH-COOH värvuseta, lahustuvad, veest kergemad
1. Anna nimetused HCHO metanaal HCOOH metaanhape CH3COOH etaanhape 2. Kirjuta valemid butanaal C3H7-CHO butaanhape CH3CH2CH2COOH heptanaal C7H15CHO heptaanhape C7H15COOH 3. Formaliiniks nimetatakse.... formaldehüüdi ek metanaali 37-protsendiist vesilahust, millele on tavaliselt lisatud mõni protsent metanooli 4. Pohmellireaktsioon CH3CH2OH CH3CHO CH3COOH 5. Äädikhape ehk etaanhape Jää-aadikhape ehk kontsentreeritud etaanhape sipelghape ehk metaanhape 6. Võrrandid CH3COOH+Ca CH3COO2Ca + H2 CH3COOH+NaOH CH3COONa + H2O CH3COOH+CaCO3 CA(CH3COO)2+H2O+CO2 CH3COOH+MgO Mg(CH3COO)2 + H2O 7. Etaanhapet saadakse a)toiduainetööstuses..kääritamise teel. b)tööstulikuks otstarbeks... 8.Tuntud rasvhapped on heksadekaanhape ehk.. palmithape.... valem C15H31COOH oktadekaanhape ehk...
Üldvalem: R-COOH Liigitus: Ühealuselised küllastunud Ühealuselised küllastumata Madalad Kõrged Madalad Kõrged HCOOH C17H35COOH CH2=CH-COOH C17H33COOH metaanhape stearhape 2propeenhape Keemilised omadused (madalamad): 1) Reageerivad metallidega CH3COOH + Mg -> (CH3COO)2Mg + H2 2) Reageerivad aluseliste oksiididega 2 CH3COOH + MgO -> (CH3COO)2Mg + H2O 3) Reageerivad alustega CH3COOH + NaOH -> CH3COONa + H2O 4) Reageerivad nõrgemate hapete sooladega CH3COOH+Na2CO3->2CH2COONa+CO2+H2O (H2CO3) 5) Reageerivad alkoholidega CH3COOH+C2H5OH->CH3COOC2H5+H2O (ester) Füüsikalised omadused: kõrge keemistemp, mürgised, moodustavad vesikiksidemeid
Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad (HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO][H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1- )]
a)oksüdeerumine hapnikuga CH3-CHO + O2=CH3-COOH b)hõbepeegli reaktsioon. CH3-CHO + Ag2O=CH3-COOH + 2Ag c)oksüdeerumine vask(II)oksiidiga. CH3-CHO + 2CuO=CH3-COOH + Cu2O. 2.Estri(nagu COOH aga H asemel R) lagunemine veetoimel happelises keskkonnas karboksüülhappeks ja alkoholiks. HCOOC6H13 + HOH= HCOOH + C6H13OH. 3. Karboksüülhappe soola(nagu COOH aga H asemel Na, Li, Ca jne.) reageerimine tugevama happega. H2SO4 + CH3COONa=NaHSO4 + CH3COOH. 4. Karboksüülhapete omadused: a) Täielik põlemine CH3COOH + 2O2 = 2 CO2 + 2H2O b) Redutseerimine aldehüüdiks. C8H17COOH + H2=C8H17CHO + H2O c) Redutseerimine alkoholiks. C8H17COOH + 2H2=C9H19OH + H2O d) Anhüdriidi teke. CH3COOH + CH3COOH=(CH3CO)2O + H2O e) Metallidega reageerimine. 2CH3COOH + 2Na= 2CH3COONa + H2. 2CH3COOH + Ca =(CH3COO)2Ca + H2. f) Aluseliste oksiididega reageerimine(tekib sool). 2CH3COOH + Li2O =2CH3 COOLi + H2O g) Hüdroksiididega ehk alustega reageerimine.(tekib sool)
KARBOKSÜÜLHAPPED. Karboksüülhapete tunnuseks on R COOH hape. 4 3 2 1 NT: CH3 CH2 CH2 COOH - butaanhape. Nende hapete lahustuvus väheneb süsinikuahela pikenedes. Karboksüülhapetel on süsiniku ja vesiniku vahelised sidemed väga tugevad. Karboksüülhapped on kas vedelad või tahked. Vees mittelahustuvad karboksüülhapped on ohutud. Lahustuvad karboksüülhapped on mürgised. KARBOKSÜÜLHAPPEID 3 2 1 CH3 CH2 COOH propaanhape 4 3 2 1 CH3 CH CH2 COOH 2-klorobutaanhape ! Cl 6 5 4 3 2 1 COOH CH2 CH2 CH2 = CH2 COOH 2 hekseendihape CH3 COONa naatriumetanaat CH3 CH2 Ona - naatriumetanolaat ESINDAJAD S...
Alustasin mõõtmist madala lahusest. Valasin lahuse nõusse, panin selle vesitermostaati ja panin sisse juht laarne elektrijuhtivus real kontsentratsioonidel, eva lahusekihi takistust või otse erijuhtivust. ektrolüüdi lahuse puhul leitakse katseandmete alusel laarne elektrijuhtivus λ0. Nõrga elektrolüüdi korral tant. mõõtekolvid, pipetid. sin mõõtmist madalaima konsentratsiooniga ti ja panin sisse juhtivusmõõtja. Elektrolüüt: CH3COOH Tabel 1 katseandmed lahuse molaarne jrk nr. konsentratsioon Cm (mol/L) 1 0.0993 2 0.1987 3 0.3973 Tabel 2 katseandmete töötlemine lahuse kons
toidunõu (matkatarbed, mahlaauruti); teadlaste poolt on tõestatud, et alumiiniumist nõudes hapude toitude valmistamine ja säilitamine on tervist kahjustav! tegevus. Happeid liigitatakse kolmeks: 1. happeaniooni ehk happejääkiooni alusel jagunevad happed omakorda kaheks: · lihtaniooni sisaldavad ehk hapnikuta happed: HF, HCl, HBr, HI, H2S · liitainooni sisaldavad ehk hapnikhapped: H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, HNO3, HNO2, H2CO3, H4SiO4, CH3COOH 2. vesinike aatomite arvu järgi jagunevad happed mitmeks: · üheprootonilised happed: HF, HCl, HBr, HI, HNO3, HNO2, CH3COOH · mitmeprootonilised happed: H2S, H2SO4 , H2SO3, H3PO4, H3PO3, H2CO3, H4SiO4 3. happe tugevuse alusel jagunevad happed koolikeemias kaheks: · tugevad happed (5 tk) alates kõige tugevamast on: H2SO4, HNO3, HI, HBr, HCl ·
n (Eth. reag. NaOH) 0.0245 n (CH3COOH) 0.0245 3. Arvutasin tasakaalusegus olevate ainete moolide arvud. Arvutasin tasakaalukonstandi. Tasakaalusegu koostise arvutus Aine Mooli lähtelahuses Reageerib ära CH3COOC2H5 0.0395 0.0245 C2H5OH - - CH3COOH - - H2O 0.3095 0.0245 K'C 7.0648 moolide 3. Arvutasin tasakaalukonstandi, kasutades teoreetiliseid andmeid käsiraamatust. Aine ΔH0f, 298 kJ/mol ΔS0f, 298 J/mol*K C2H5OH (v) -276.98 160.67
sipelgates ja on mesilasmürk. Etaanhape e. Äädikhape CH3COOH(eraldi rühm) vedelik, läbipaistev, värvitu, hapu maitse ja lõhn, lahustub vees, söövitav. Tekib käärimisel..kasutatakse toidu maitsestamiseks, säilitamiseks. Karboksüülhapped on tüüpilised happed. Nad võivad reag: 1.Alustega 2HCOOH + Ba(OH)2 (HCOO)Ba + H2O baariummetanaat 2.aluselise oksiidiga CH2COOH + CaO (CH3COO)2Ca + H2O kaltsiummetanaat 3. reag sooladega(nt puhastamine) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 4. reag metallidega(pingereas vasakul reageerib!!) 2HCOOH + Zn (HCOO)2Zn + H2 Saamine: CH3CH2OH + O2 CH3COOH+ H2O
-Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikjodiidhape-T HBR-vesinikbromiidhapeT b)hapnikhapped HNO2-lämmastikushape-N HNO3-lämmastikhape-T H2CO3-süsihape-N H2SO3-väävlishape-N H2SO4-väävelhape-T H3PO4-fosforhape-N H2SIO3-ränihape-N H4SIO4-ränihape-N -Haped on liitained,mis koosnevad vesinik atioonist ja hape jääk anionist. Hapete isel. Tunnused: 1)hapu maitse 2)indigaatorite värvus muutub punaseks 3)reageerivad metallidega 4)reageerivad aluseliste oksiididega -Hapete liigid: 1)hapniku sisalduse järgi a)hapnikuta happed HCL-soolhape-T CH3COOH-äädikhape H2S-divesiniksulfiidhape-N HF-vesinikfluoriidhape-T HJ-vesinikj...
toimel aldehüüd Järelliide –aal Madalamadkarbonüül- 1) Oksüdeerumine karboksüülhappeks 40%-line metanaali lahus on RCHO ühendid on kergesti lenduvad CH3CHO + Ag2O → CH3COOH + 2Ag formaliin, mis on desinfits.vahend HCHO ja vees lahustuvad vedelikud. Hõbepeegli reaktsioon. ketoonidega EI toimu! Metanaali kasut. polümeeride Metanaal Kõrgematel lahustuvus 2) Redutseerimine alkoholiks saamiseks. CH3CHO väheneb. (karb.rühm on küll CH3CHO + H2 → CH3CH2OH Etanaal tekib organismis etanooli
KARBONÜÜLÜHENDID Karbonüülrühm Ahela otsas: aldehüüd - aal -CHO aldehüüdrühm OHC- Ahela keskel: ketoon - oon R-CO-R ketorühm Isomeeria: 1) asendiisomeer 2) ahelisomeer 3) funktsioonaalisomeer (ei aineklassid) 4) cis/ trans Aldehüüdide keemilised omadused/ saamine: Alkohol aldehüüd karboksüülhape Aldehüüdide oksüdeerimine: (etanaal) CH3CHO + Ag2O CH3COOH + 2Ag (hõbepeegli reaktsioon) CH3CHO + CuO CH3COOH + Cu2O (vasepeegli reaktsioon) Redutseerimine: CH3CHO + H2 CH3CH2OH Nukleofiilne liitumine alkoholiga: CH3C(elek. ts.)HO (nuk. ts.)+ H (elek. ts.)O (nuk. ts.) C3H2 CH3CHOOHC3H2 Poolatsetaal Alkoholi liiaga reageeriv poolatsetaal: Saamine: 1) alkoholi oksüdeerimisel 2CH3CH2OH + 0,5 O2 2CH3CHO + 2H2O 2) karboksüülhappe redutseerimisel:
ÜHEN Ketoonid R-O-R' propanoon CH3COCH3 vähesel määral polaarsuse tõttu O vastastiktoime vee molekulidega. DID karbonüülrühm lõppliide -oon ahela CH3 C CH 3 keskel eesliide okso- Karboksüülhapp R-COOH metaanhape HCOOH KAR ed etaanhape CH3COOH * annavad vesiniksidemeid HO lõppliide omavahel ja vee molekulidega. BOK O hea lahustuvus ja kõrge keemis- SÜÜL karboksüülrühm -hape butaandihape ning sulamistemperatuur. O OH
Aineid, mille molekulis tetraeedrilise süsiniku aatomi juures asuv vesinik on asendatud hüdroksüülrühmaga oh, nimetatakse alkoholideks. Hüdroksüülrühma olemasolust alkoholi molekulis tuleneb asendiisomeeria. Alkoholi molekulis on hapniku aatomil nukleofiilsustsenter, hapnikuga seotud süsiniku ja vesiniku aatomitel aga elektrofiilsustsentrid. Side süsinik-hapnik on palju püsivam kui side vesinik hapnik. Alkoksiidioon on väga nõrga happe anioon. Alkohol on on hape. Alkoholaat on alkoholi sool. Metanool- Ch3Oh puupiiritus. Etanool C2H5OH piiritus. Puskari õli on destillatsioonijääk etanooli eraldamisel käärimissegust. See koosneb kahest pentanooli isomeerist. Etandiool HOCH2CH2OH-etüleenglükool- diool. Antifriis-mootori jahutussegu. Glütserool- HOCH2CHOHCH2OH-looduslik. Alkaanid- CH4-metaan C2H6-etaan C3h8-propaan Alkeenid- C2H4-eteen C3H6-propeen Alküünid- C2H2-etüün C3H4-propeen Alkoholid- ch3oh-metanool c2h5oh- etanool c3h7oh- propan...
TTÜ Materjaliteaduse instituut füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 12.03.2012 Töö ülesanne: Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20 Aparatuur: Bürett, 5-ml pipett, 2-ml pipett, 1-ml pipett, 250-ml mahuga lihvitud klaaskorgiga suletavat kolbi, kaaluklaas. Reaktiivid: 0,5n NaOH lahus, ff indikaator, etüületanaat (etüülatsetaat), kontsentreeritud HCI, 100-% etaanhape (jää-äädikhape), absoluutne etanool. Töö käik: 250-ml mahuga klaaskorgiga suletavasse täiesti kuiva kolbi pipeteerisin vastavalt praktikumi juhendaja korraldusele lahuse: 5ml 3n HCl + 3ml etüületanaati + 2 ml etanooli Sulgesin kolvi kiiresti ...
1.1 KATSE 2A/B, KATSE 4 Sama d Erinev ad Fenolftaleiini lahus (ff), muudab lahuse roosaks kui ph > 8,2 aluselises keskonnas, ja värvituks kui, kui ph < 8,2. Metüülpunase lahus (mp), muudab happelise lahuse, ph < 4,4, roosaks, ja lahuse, mille ph > 6,2, kollaseks. Töö eesmärk: Lahuse happesuse või aluselisuse määramine Katse vahendid: TAP analüüsi plaadid, universaalindikaatorpaber, fenoolftaleiin, metüülpunane, pH meeter, HCl, HNO3, H2SO4, H3PO4, CH3COOH, NH3*H2O, NaCl, Na2CO3, NH4Cl, Al2(SO4)3, dest. Vesi, vesi, glükoosi lahus Töö käik: Loetletud reaktiivid kanda pipeti abil tilkanalüüs plaadi (TAP) kehte pessa 4-5 tilka. 1 Universaalindikaatorpaberile kantakse klaaspulgaga ühest TAP-pesast väike tilk lahust, kusjuures tilgaalune paberipind omandab lahuse pH-le vastava värvi. 2 Esimesse pessa lisatakse indikaator fenolftaleiini lahust (ff), mis muudab
HNO3 lämmastikhape NO3- nitraat HNO2 lämmastikushape NO2- nitrit H3PO4 fosforhape PO43- fosfaat H2CO3 süsihape CO32- karbonaat H2SiO3 ränihape SiO32- silikaat CH3COOH etaanhape CH3COO- etanaat TÄHTSAMATE HAPETE JA ANIOONIDE NIMETUSED Happe valem Happe nimetus Aniooni valem Aniooni nimetus HF vesinikfluoriidhape F- HCL vesinikkloriidhape Cl - HBr vesinikbromiidhape Br - HI vesinikjodiidhape I-
Karboksüülhapped Karboksüülrühma kuuluv hape. Nimi konstrueeritakse vastavalt süsinike arvule. Happed reageerivad (ka. karboksüülid): 1) alustega 2) metallidega 3) metallioksiididega 4) nõrgema happe (aluselise) soolaga HCOOH- sipelghape (metaanhape) CH3COOH- äädikhape (etaanhape) CH3CHOHCOOH- piimhape HOOC-COOH- oblikhape (etaandihape) Karboksüülrühmas on kõigil C, kahe sidemega O ja ühe sidemega OH HCl vees on H+Cl Vesinikioon on happelisuse kandja. Ainete omaduseld sõltuvad sellest, millest nad koosnevad:D HCl+NaOH--- NaCl+H2O HCOOH+ NaOH--- HCOONa+ H2O HCl+ Zn--- ZnCl2+H2 CH3COOH+ Zn--- (CH3)2COOZn+ H2 Fe2O3+ HCl --- FeCl3+ H2O Fe2O3+HCOOH --- Fe(HCOOH)3 + H2O CaCO3+ HCl --- CaCl2+ H2Co3 Vahetusreaktsioon tekkib alati tugevama happe poolt nõrgema happe poole. "Üle mõistuse soe vesi," ütles blondiin kui oli nabast saadik vees.
Propaantriool HOCH2CH(OH)CH2OH: Saadakse rasvade lagundamisel nt seebi keetmisel. Siirupitaoline, värvitu, magusa maitsega, vees lahustuv. Kasutatakse kosmeetikatoodete valmistamiseks. Karboksüülhapped sisaldavad karboksüülrühma COOH H COOH metaanhape e. sipelghape. CH3 COOH etaanhape e. äädikhape. Nõrgad happed Üldvalem R COOH Tugevam hape tõrjub nõrgema tema soola lahusest välja. Reaktsiooni võrrandid 1.HCOOH -> HCOO-- + H+ 2. CH3COOH -> CH3COO-- + H+ Mineraalhapete ja karboksüülhapete reaktsioonide võrdlus 1.2Na + 2HCl -> 2NaCl + H2 2.2Na + 2CH3COOH -> 2CH3COONa + H2 3.BaO + 2HCl -> BaCl2 + H2O 4.BaO + 2CH3COOH -> (CH3COO)2 Ba + H2O Kirjuta reaktsioonivõrrandid 1.HCOOH + NaOH -> HCOO--Na+ + H2O 2.HCOOH + MgO -> (HCOO--)Mg2+ + H2O 3. CH3COOH + Na -> CH3COO--2Na+ +H+ 4.CH3COOH + NaHCO3 -> CH3COONa+ + H2CO32+ 1.Mitu grammi vett tekib 50g etanooli põlemisel? 50g m-? C2H5OH + 3O2 -> 2CO2 + 3H2O
Küllastumata süsivesinikud. II poolaasta tasemetöö kordamiseks Küllastumata süsivesinik- süsiniku aatomite vahel võib esineda kaksik- või kolmiksidet. Alkeen- süsiku aatomite vahel kaksiksidemed een, Eteen C2h4. Alküün- süsiniku aatomite vahel kolmiksidemed üün, Etüün C2H2. Hüdrogeenimine- vesiniku molekuli liitmine keemilise reaktsiooni käigus. Hüdraatimine- keemiline liitumisreaktsioon veega. Nitreerimine- nitrorühma (NO2) viimine orgaanilise ühendi koostisse. Benseeni füs omadused- värvusetu, veest kergem, iseloomuliku lõhnaga vedelik, vees ei lahustu, lahustub bensiinis ja etanoolis. Karbonüülühendid- sisaldavad karbonüülrühma ehk süsinikku, mis on kaksiksidemega seotud hapniku külge. Aldehüüdid- keemilised ühendid, mis sisaldavad põhilise funktsionaalse rühmana aldehüüdrühma (CHO), Pentanaal, aal. Ketoonid- ühendid, milles karbonüülrühm (C=O) on seotud kahe süsiniku aatomiga, propanoon, -oon. Karboksüülhape- happ...
Hape on aine, mis annab vesilahusesse vesinikioone. Omadused: hapumaitse, reageerimine alustega, indikaatorite isel. Värvus hapete lahustes, reageerimine metallidega, reageerimine aluseliste oksiididega. Hapete liigitamine. * Hapnikuta hape hape, mis eisisalda hapnikku, nt HCl, HBr, HI, H2S. * Hapnikhape hape, mille koostisse kuulub ühe elemendina hapnik, nt H2SO4, H2SO3, HNO3, HNO2, H3PO4, H2CO3. * Üheprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse ainult ühe vesinikiooni. Nt HCl, HBr, HI, HNO 3, HNO2, CH3COOH. * Mitmeprootonihape hape, mille molekul annab lahusesse kaks või enam vesinikiooni, nt H2SO4, H2SO3, H2CO3, H3PO4, H4SiO4.* Tugevad happed on tugevalt happeliste omadustgea. HCl, HBr, HI, HNO3, H2SO4. * Nõrgad happed on oluliselt nõrgemate happeliste omadustega nt. H2CO3, H2S, H3PO4, HNO2, CH3COOH( äädikhape). Kontsentreeritud tugeva happe lahjendamiseks tuleb teda valada peene joana vette ! Karboksüülhapete e orgaanili...
K c . Siit nähtub, et lahuse lahjendamisel elektrolüüdi Mõningate hapete ja aluste dissotsiatsioonikonstandid vesilahustes 25 oC juures Elektrolüüt Dissotsiatsioonikonstant KI KII KIII Divesiniksulfiidhape H2S 610-8 110-14 Etaanhape CH3COOH 1,7510-5 Fosforhape H3PO4 7,5210-3 6,3110-8 1,2610-12 Hüpokloorishape HClO 5,0110-8 Lämmastikushape HNO2 410-4 Metaanhape HCOOH 1,7710-4 Süsihape H2CO3 4,4510-7 4,6910-11 Vesiniktsüaniidhape HCN 7,910-10
TTÜ keemiainstituut KYF0030 - Füüsikaline keemia - praktikum Laboratoorne töö nr: Töö pealkiri: ESTERDAMISE REAKTSIOONI 8 TASAKAALUKONSTANDI MÄÄRAMINE Õpperühm: Töö teostaja: Õppejõud: Kalju Lott 17.10.2010 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Sissejuhatus. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH 3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = a CH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
· Delokalisatsioon · Karboksüülaatioon - karboksüülhappe anioon Reageerimine metallioksiididega (sool+vesi) 2CH3COOH+Na2O -> 2CH3COOHNa +H2O Reagerimine alustega (sool+vesi) 2CH3COOH+Mg(OH)2 ->(CHCOO)2Mg+H2O Reageerimine nõrgemate hapetega 2CH3COOH + CaCO3->(CH3COO)2Ca+ H20 + CO Esindajad · Metaanhape ehk sipelghape (HCOOH) o Terava lõhnaga o Mürgine o Kasutatakse keemiatööstuses · Etaanhape ehk äädikahape CH3COOH o Iseäraliku lõhnaga o Tekib etanooli oksudeerimisel o Kasutatakse toiduainete tööstuses o Külmub +16 kraadi juures ("jäääädikahape" · Rasvhapped - võib olla küllastumata ja küllastunud. o Leelismetallide soolad lahustuvad vees hästi o Toodetakse taimeõlidest ja loomsest rasva jääkidest o Kasutatakse kosmeetikatööstuses · Etaanihape ehk oblikhape (HOOCCOOH) o Kuulub dihapete hulka o Mürgine
Butaan C4H10 Buteen C4H8 Butüün C4H6 Pentaan C5H12 Penteen C5H10 Pentüün C5H8 Heksaan C6H14 Hekseen C6H12 Heksüün C6H10 Heptaan C7H16 Hepteen C7H14 Heptüün C7H12 Oktaan C8H18 Okteen C8H16 Oktüün C8H14 Nonaan C9H20 Noneen C9H18 Nonüün C9H16 Dekaan C10H22 Dekeen C10H20 Deküün C10H18 Karboksüülhapped on orgaanilises keemias happed, mis sisaldavad karboksüülrühma (COOH). CH3CH3 (etaan) -> CH3COOH (etaanhape). Palju on kasutusel ka triviaalnimetusi, eriti biokeemias. Karboksüülhapete füüsikalised omadused on tingitud nende molekulide võimest moodustada tugevaid vesiniksidemeid. Sel põhjusel on neil ka kõrgekeemistemperatuur ning normaaltingimustel on nad vedelad või tahked. Süsinikuahela pikenedes väheneb nende tihedus ja lahustuvus vees. Madalamad karboksüülhapped on terava lõhnaga värvuseta vedelikud, mis segunevad veega igas vahekorras
Juergen Guido 1) Iseloomusta metanooli, etanooli, metaanhapet, etaanhapet *Rahvapärane nimetus: metanool- puupiiritus etanool- piiritus metaanhape- sipelghape etaanhape- äädikhape *Valemid: metanool- CH3OH etanool- C2H5OH metaanhape- HCOOH etaanhape- CH3COOH *Lahustuvus vees: kõik lahustuvad vees *Põlevus: kõik põlevad *Keskkond: kõik happelised *Kasutamine: metanool- kütusena etanool- maopuhastus metaanhape- säilitusaine loomatoidus etaanhape- toiduvalmistamine *Ohtlikkus: metanool- surmavalt mürgine etanool- mürgine suurtes kogustes metaanhape- mõnevõrra mürgine etaanhape- pole mürgine
Üldvalem CnH2n +2 CnH2n CnH2n-2 R-OH R-COOH Side üksikside kaksikside kolmikside üksikside üksikside Põhiesindaja CH4 -metaan C2H2 -eteen C2H2 - etüün C2H2OH -etanool CH3COOH -metaanhape CH4 metaan - - CH3OH metanool HCOOH etaanhape C2H6 etaan C2H4 eteen C2H2 metüün C2H5OH - etanool CH3COOH
8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Kood Töö teostatud .................................... märge arvestuse kohta, õppejõu allkiri Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
TTÜ Materjaliteaduse Instituut Füüsikalise keemia õppetool Töö nr. 8 Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilane Aleksandra Lunina Kood 120484KATB47 2014 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teoreetilised põhjendused, valemid. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka aCH 3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
arvutatud pH Kuna HCl ja NaOH puhul on α=1 võib nende pH arvutada vesinik ioonide kontsentratsiooni järgi. K NH 4 OH =K CH 3 COOH =1,75∗10−5 1. lisan vette 1 cm3 2M HCl, mille pH≈3,5 indikaatori järgi. 0,002 −log =1,4 Arvutuslikult: pH= -log[H+]= -log[HCl]= 0,05 2. lisan vette 1 cm3 2M CH3COOH, mille pH≈6 indikaatoriga määrates. −¿ CH 3 COO ¿ ¿ +¿ Arvutuslikult: H¿ , kuna tegu on nõrga elektrolüüdiga. Eelmisest võrrandist tuleb ¿ ¿ K CH COOH =¿ 3 lahendada ruutvõrrand, mida lahendades saan, et +¿ K 2
Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Töö käik: Antud töös oli vaja arvutada tasakaalukonstandi reaktsioonile: CH3COOH+ C2H5OH CH3COOC2H5 +H2O Kuna kindla HCl kontsentratsiooni puhul on tasakaalukonstant püsiv, kasutasin HCl katalüsaatorina. Tegin neli lahust 50 ml kolvides: 1. 5 ml 3n HCl+ 5 ml vett 2. 5 ml 3 n HCl+ 4 ml etüületanaati+ 1 ml etaanhapet Pärast seismist tiitrisin iga kolvi NaOH lahusega. Lahus nr 1 Lahus nr 5 I II keskmine I II Lähtelahusesse pipeteeritud vee hulk, g 4,970 4,990 4,980 5 ml 3 n HCl lahuse mass, g 5,220 5,230 5,225 5,230 5,230 HCl-ga sisseviidud vee hulk, g 4,667 Summaarne vee hulk lähte lahuses, g ...
tubaka ja marihuaana suitsust. (marihuaana põhjustab DNA muutusi, Alzheimeri tõbe) Rasva kõrbemisel pannil tekivad mürgised aldehüüdid ära kasuta vana kõrbenud rasva uuesti vähkkasvajad. Keemilised omadused: Põlevad hästi 2CH3CHO + 5O2 = 4CO2 + 4H2O C4H9CHO + 7O2 = 5CO2 + 5H2O Aldehüüdide redutseerumisel = alkohol Aldehüüd + H2 = alkohol HCHO + H2 = CH3OH (metanool) Aldehüüdide oksüdeerumisel tekib orgaaniline hape ehk karboksüülhape. CH3CHO + Ag2O = CH3COOH + 2Ag etanaal = etaanhape/äädikhape Metanaal - HCHO (formaldehüüd) Omadused: värvitu gaas, terava lõhnaga, väga mürgine, lahustub hästi vees 40%-list metanaali ja vee segu nim. formaliiniks. Kasutamine: 1) formaliinis säilitatakse anatoomilisi preparaate ( baktereid hävitav toime ) 2) formaliini kasutatakse ka ruumide, esemete ja riiete desinfitseerimiseks - haigusi tekitavate pisikute hävitamiseks
3 M HCl lahuse ja iga reagendi mass määratakse kaalumise teel. Selleks võt soolhapet ja kaalutakse täpsetel kaaludel. Pipett lastakse tühjaks voolata ots või etanooli, kui on vaja võtta reaktsioonisegu valmistamiseks ja kaalutakse reaktsioonisegu valmistamiseks . Katalüsaatori (HCl) moolide arvu täpseks määramiseks lahustes pipeteeritak praktikumi lõpus 0,5 M NAOH lahusega. fenoolftaleiini juuresolekul. Kui esim kordustiitrimine. eaktsioonile: CH3COOH + C2H5OH ↔ CH3COOC2H5 + H20 konstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste OC2 H 5 a H 2O CCH 3COOC2 H 5 CH 3COOC2 H 5 C H 2O H 2O OH aC2 H 2OH CCH 3COOH CH 3COOH CC2 H 5OH C2 H 5OH ohta, on sobiv kasutada näilist tasakaalukonstanti K' x, mis avaldatakse moolimurdude xi xCH 3COOC2 H 5 x H 2O K x
lagune vees ioonideks. 2. Karboksüülhapped- on orgaanilised ühendid, mis sisaldavad karboksüülrühma (-COOH) R--C--OH--O HCCOH metaanhape (sipelghape) · hapu lõhnaga, söövitav ja mürgine vedelik, seguneb veega. CH3COOH etaanhape (äädikhape) · hapu lõhnaga, söövitav vedelik, tahkub 17o C lähedal ja seguneb veega, pole mürgine. · Kasutatakse toidu maitsestamiseks ja marineerimiseks. · Nõrk hape Saadakse alkoholi aeglasel oksüdeerumisel. CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O · Reageerimine alusega: 2CH3COOH + Mg(OH)2 (CH3COO)2Mg + 2H2O · Reageerimine aluselise oksiidiga: 2HCOOH + K2O 2HCOOK + H2O · Reageerimine metalliga: 6CH3CH2COOH + 2Al 2(CH3CH2COO)Al + 3H2 · Reageerimine soolaga: (karboksüülhapped on ainult tugevamad süsihappest, ränihappest ja sulfiidhappest) CaCO3 + CH3COOH (CH3COO)2Ca + H2CO3 Teised karboksüülhapped: Butaanhape (võihape) CH3CH2CH2COOH Piimhape CH3CH(OH)COOH
juures kollane, pöördealas oranz), tahked soolad Al2(SO4)3, NaCl, Na2CO3, Na2SO3 NH4Cl, CH3COONa, CH3COONH4 ning tsingigraanulid. Katseandmete töötlemine ning metoodikat 1. Tugevate ja nõrkade elektrolüütide keemiline aktiivsus. 2HCl + ZnZnCl2+H2 (HCl dissotsieerub täielikult H+ Cl-) CH3COOH+ZnCH3COOZn+H2 Tugev happe on keemilise aktiivsem, reaktsioon voolab kiiremini, sest muutused tsingiga on nähtavad praktiliselt kohe. Tugev happe on HCl ja nõrk happe on CH3COOH 2. Tasakaal nõrga happe ja nõrga aluse lahuses CH3COOH+ CH3COONa CH3COONa+H2 (lahus oli roosa sai oranziks) Tasakaal nihkub vasakule, vesinikioone kontsentratsioon vähenes NH4 H2O+NH4Cl (NH4 H2O)Cl (lahus oli lillaks sai läbipaistvaks) Tasakaal nihkub molekulide dissotsieerumata suunas, OH ioone ei ole nii palju NH4 OH NH4 ++OH- [ NH 3+ ][OH - ] Ka= [ NH 4OH ] CH3COOHCH3COO-+H+ [CH 3COO - ][ H + ] Kh= [CH 3COOH ]
Puhas HCl on kovalentne ja koosneb molekulidest, mitte ioonidest. Tugevad el. lüüdid: tugevad happed (HCl, HBr), enamik soolasid, leelised (LiOH, KOH, NaOH), leelismullad (Br(OH)2, Sr(OH2)). Nôrgad el. lüüdid: nôrgad happed (H2S, H2CO3), org. happed (CH3COOH), môned soolad (HgCl2), nôrgad alused (Cu(OH)2, Al(OH)2), keskmised happed (HF, HNO2, H2SO3). II Nôrgad elektrolüüdid. (protsess on pöördeline) Tasakaal kulgeb nôrgemate el. lüütide tekke suunas. N: 1) NaOH + CH3COOH < CH3COONa + H2O (v. nôrk. el. lüüt.) = Na+ + OH- + CH3COOH < Na+ + CH3COO- +H2O. (kk. on aluseline (OH-, H2O)). N: 2) NH4Cl + H2O > NH3H2O + HCl (happeline). N: 3) CH3COONH4 + H2O CH3COOH + NH3H2O (neutraalne, sest nôrga happe vôi nôrga aluse soolad). Dissots. konstant on happele isel. suurus N: CH3COOH CH3COO- + H+; [K = [CH3COO] [H] / [CH3OOH]]; = cdiss / chape cdiss = chape; [K = (c )2 / c(1-)] [K=c/(1-)]. Legend:
Mida pikem on süsinikahel, seda vähem lahustuv on karboksüülhape, sest mida pikem on süsinikahel, seda rohkem polaarsus väheneb molekulis. 8. Kuidas näidata, et vees lahustumatu karboksüülhape on hape? Kirjutada võrrand. Nad reageerivad metallide, aluste, aluseliste oksiidide ja nõrgemate hapete sooladega, dissotseerumine. R-COOH = R-COO- + H+ 9. Kuidas tõestada, et etaanhape on süsihappest tugevam hape? Kirjutada võrrand. Na2CO3 + 2HCl = 2NaCl + H2O + CO2 CH3COONa + HCl = CH3COOH + NaCl Na2CO3 + 2CH3COOH = 2CH3COONa + H2O + CO2 10. Kirjutada etaanhappe (propaanhappe, butaanhappe jne.) struktuurivalem, näidata ära kõik reaktsioonitsentrid ja nende laengud. Milliste reaktsioonitsentrite osavõtul toimuvad reaktsioonid nukleofiilidega (OH- ; RO- ; Hal- jne), elektrofiilidega (Met+ ; H3C+ ; NO2+ jne.), vabade radikaalidega (Hal. ; H3C. jne.)? 11. Koostada võrrandid karboksüülahappe happeliste omaduste kohta (reageerimine alusega, aluselise
016 etanool g etüületanaat g vesi g 0.251 K'c= g 0.165 g 0.416 Tabel 3 g 0 g 0.019 C2H5OH (v) g 0 CH3COOH (v) CH3COOC2H5 (v) ml 0.031 H20 (v) 0.015 〖𝐺 _298 〗 ^0 = 0.015 〖𝐻 _298 〗 ^0 – T 〖𝑆 _298 〗 ^0 𝑙𝑛"K0"=−(∆𝐺^0)/(𝑅∙𝑇)
füüsikalise keemia õppetool Töö nr: 8f Töö pealkiri: Esterdamise reaktsiooni tasakaalukonstandi määramine Üliõpilase nimi ja eesnimi: Õpperühm: KAOB-61 Töö teostamise Kontrollitud: Arvestatud: kuupäev: 26.03.2012 Töö ülesanne. Töös määratakse tasakaalukonstant lahuses toimuvale reaktsioonile CH3COOH + C2H5OH CH3COOC2H5 + H20. Teooria. Eeltoodud reaktsioonile on termodünaamiline tasakaalukonstant avaldatav tasakaalu olukorras mõõdetud produktide ja lähteainete aktiivsuste kaudu: aCH3COOC2 H 5 a H 2O xCH 3COOC2 H 5 CH3COOC2 H 5 x H 2O H 2O Ka = = aCH3COOH aC2 H 2OH xCH3COOH CH 3COOH xC2 H 5OH C2 H 5OH kus xi - komponendi moolimurd, i - komponendi aktiivsustegur lahuses.
Karboksüülhapped igapäevaelus Kaisa Kask Marek Grencstein 11.E Karboksüülhapped Orgaanilised ained Sisaldavad üht või mitut karboksüülrühma R-COOH või HOOC-R Nimetused Tuletatakse süsivesinike nimetustest Lõppliide hape CH3CH3 (etaan) CH3COOH (etaanhape) Monohapped Dihapped Aromaatsed karboksüülhapped Küllastumata karboksüülhapped Hüdroksühapped Nimetused 4 20 süsiniku aatomit sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse rasvhapeteks Üht või mitut aminorühma sisaldavaid karboksüülhappeid nimetatakse aminohapeteks Triviaalnimetused HCOOH metaanhape (sipelghape) CH3COOH etaanhape (äädikhape)
II SAAMINE 1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine) CH3CH2CH2OH CH3 CH = CH2 + H2O 2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O
doc.doc II SAAMINE 1. alkeen + H2O CH2 = CH2 + H2O CH3 CH2OH 2. halogeenühend + H2O CH3CH2Cl + KOH CH3 CH2OH + KCl 3. aldehüüdi redutseerumine CH3CHO + H2 CH3CH2OH 4. ketooni redutseerumine CH3 CO CH3 + H2 CH3 CHOH CH3 III KEEMILISED OMADUSED 1. täielik põlemine CH3CH2OH + 3O2 2CO2 + 3H2O 2. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3CH2OH + O2 2CH3CHO + 2H2O etanaal CH3CH2OH + O2 CH3COOH + H2O etaanhape 3. metalliga 2CH3CH2OH + 2Na 2CH3CH2ONa + H2 4. katalüütiline oksüdatsioon 2CH3 CHOH CH3 + O2 2CH3COCH3 + 2H2O 5. dehüdratsioon (dehüdraatimine) CH3CH2CH2OH CH3 CH = CH2 + H2O 2CH3CH2CH2OH CH3CH2CH2OCH2CH2CH2CH3 + H2O 6. karboksüülhappega CH3COOH + CH3CH2OH CH3COOCH2CH3 + H2O 7. vesinikhalogeniidiga CH3CH2OH + HCl CH3CH2Cl + H2O C3H5(OH)3 + 3HNO3 C3H5(ONO2)3 + 3H2O
Iseloomusta propanooni (valem, rahvapärane nimetus, omadused, kasutamine) CH3 CO CH3 rahvapärane nimetus: atsetoon, meeldiva lõhnaga kergesti süttis vedelik, keemis temperatuur on 56oC , lahustub hästi vees ja on ise heaks lahustiks paljude orgaanilistele ainetele, kasutatakse värvide lahustamisel ja küünelaki eemaldusvahendi valmistamisel. Karboksüülhapped Karboksüülhapped sisaldavad funktsionaalset rühma COOH Metaanhape HCOOH sipelghape Etaanhape CH3COOH äädikhape Propaanhape CH3CH2COOH Butaanhape CH3CH2CH2COOH võihape Etaanhape Jäääädikas Sulamistemperatuurist (16,6oC) madalamal temperatuuril moodustab etaanhape jääsarnaseid läbipaistvaid kristalle ja seetõttu nimetatakse kontsentreeritud etaanhapet jää- äädikhappeks. Füüsikalised omadused- Värvitu teravalõhnaline vedelik, mis seguneb veega väga hästi. Etaanhape on nõrk hape. Keemilised omadused- Reageerib metallide, metallioksiidide ja alustega, moodustades