Otsingule "summaarne" leiti 1033 faili

summaarne ehk absoluutkiirus pumba kere suhtes vÔrdub töörattaga vedeliku kaasaliikumise kiiruse (u) ja tööratta suhtes vedeliku kiiruse (w) geomeetrilise summaga.
66
xlsx

Liigendtabel ja summaarne hind

Piima lehma saak saak vÀetisi/ha Lehmade kohta aastas Sigade Maakond Majand Aasta (ts/ha) (ts/ha) (kg) arv (kg) arv Harju Aasmae 83 25 141 318 809 3404 1170 Harju Alavere 83 31 18...

Informaatika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
11 allalaadimist
1
docx

Alkaanide mĂ”sited ja ĂŒlesanded

MĂ”isted: Orgaanilised ĂŒhendid - koosnevad pĂ”hiliselt sĂŒsinikust ja vesinikust, sagely esinevad molekulides ka halogeenid,hapnik ja lĂ€mmastik. Tetraeedriline sĂŒsinik ­ sĂŒsiniku aatom, mille kovalentsed sidemed on suunatud tetraeedri tippudesse. SĂŒsinikahel ­ vĂ”ib olla hargnemata (normaalne), hargnev ja tsĂŒkliline. Summaarne valem ­ nĂ€itab, millistest elementidest aine koosneb ja mitu selle elemendi a...

Keemia - Keskkool
83 allalaadimist
13
doc

FĂŒĂŒsika valemid mĂ”isted

Absoluutselt elastne pÔrge on selline, mille kÀigus kehade summaarne kineetiline energia ei muutu: kogu kineetiline energia muutub deformatsiooni potentsiaalseks energiaks ja see omakorda muutub tÀielikult kineetiliseks energiaks. PÀrast pÔrget kehad eemalduvad teineteisest. Absoluutselt mitteelastne pÔrge on selline, mille kÀigus osa summaarsest kineetilisest energiast muutub kehade siseenergiaks. PÀrast p...

FĂŒĂŒsika - Kutsekool
22 allalaadimist
2
doc

Bioloogia kordamise kĂŒsimused

autotroofid, heterotroofid · AUTOTROOFID- organismid, kes ise sĂŒnteesivad elutegevuseks vajalikud orgaanilised ĂŒhendid anorgaanilistest sĂŒsinikuĂŒhenditest ( tavaliselt sĂŒsinikdioksiidist ) Nad toodavad keerukaid orgaanilisi ĂŒhendeid, nt suhkruid, rasvu ja valke, lihtsatest anorgaanilistest ĂŒhenditest, kasutades selleks kas valgusenergiat vĂ”i keemilistest r...

Bioloogia - Keskkool
11 allalaadimist
60
xlsx

KT3-6 OperatsioonianalĂŒĂŒs

Koostada transpordiĂŒlesanne arvestades punktis 3 toodud tingimusi. Kolmest piimatootmisettevĂ”ttest on vaja vedada piimatooteid viide LĂ”una-Eesti suuremasse tarbimiskeskuses nii, et summaarne transpordikulu oleks minimaalne. Esimeses kombinaadis on tooteid 170 tonni, teises kombinaadis 260 tonni, kolmandas 170 tonni. Keskused vajavad tooteid vastavalt 140, 160, 140, 130 ja 110 tonni. TooteĂŒhiku veokulud on toodud tabelis. 12 14 19 18 17 C= 9 13...

tehnomaterjalid -
67 allalaadimist
1
doc

MagnetvÀli

Millisel kahel viisil on vĂ”imalik tekitada magnetvĂ€lja? kasutada liikuvaid laetud osakesi ( elektrilaengu, nagu nĂ€iteks elektrivoolu juhtmes, et valmistada elektromagneteid Teine vĂ”imalus on kasutada elementaarosakesi nagu elektronid, sest neil osakestel on seesmine vĂ”ime tekitada enda ĂŒmber magnetvĂ€lja 2.Millest on pĂ”hjustatud pĂŒsimagneti magnetvĂ€li? Teatu...

magnetism - Keskkool
12 allalaadimist
4
docx

Matemaatika iseseisev töö

PĂ€evasĂ€rkide valmistaja on kindlaks teinud, et summaarne pĂŒsikulu on 39 000 eurot ja ĂŒhe sĂ€rgi valmistamise muutuvkulu 10 eurot. Kui suur on q sĂ€rgi valmistamise kogukulu? Milline on kogutulufunktsioon, kui ĂŒhe pĂ€evasĂ€rgi mĂŒĂŒgihind on 40 eurot? Leida kasumilĂ€vi. Kogukulu: C(q) = C0 + a ⋅ q (Tootmise kogukulu=kulufunktsioon) a = 10 C0=39 000 C(q)=10q+39000 Kasumiunktsioon(kogu tulufunktsioon) S(q) = R(q)−C(q) R(q)=40q S(q)=R(q)-C(q)=40q-(10q+39000)=30q-39000 KasumilĂ€vi 40q-10q=39000 =>...

Majandusmatemaatika - Kutsekool
26 allalaadimist
10
docx

Ökoloogilise jalajĂ€lje analĂŒĂŒs

MÀÀratle ökoloogilise jalajĂ€lje mĂ”iste; kuidas erineb see nt sĂŒsiniku jalajĂ€ljest? Ökoloogiline jalajĂ€lg on summaarne nĂ€itaja, mis vĂ€ljendab inimeste keskkonnakasutuse suurust vĂ”rreldes Maa ökosĂŒsteemide taastootlikkusvĂ”imega. Ökoloogilise jalajĂ€lje arvutamisel lĂ€htutakse inimtegevuse nĂ”udlusest selliste ökosĂŒsteemi toodete ja teenuste jĂ€rele, mis tulenevad maakera pinna suutlikkusest kasvatada elusaine. (Wikipedia) SĂŒsiniku jalajĂ€lg on kvantitatiivselt vĂ€ljendatud kasvuhoonegaaside heite koguhulk, mis tekib inimese, ettevĂ”tte vm ĂŒksuse v...

Ainetöö - Eesti EttevÔtluskÔrgkool Mainor
5 allalaadimist
20
docx

Orgaaniline keemia konspekt

d – H, O, N, S, P, halogeenid  Orgaanilised ĂŒhendid jagunevad: – Looduslikud (sĂŒnteesitakse elusorganismides) – SĂŒnteetilised (valmistatakse inimeste poolt sĂŒnteesi kĂ€igus looduslikest orgaanilistest vĂ”i anorgaanilistest ĂŒhenditest)  Kasutatakse erinevaid valemeid – Tasapinnaline ehk klassikaline struktuurvalem – Lihtsustatud struktuurvalem – Graafiline kujutis – Summaarne valem ehk brutovalem – Ruumiline kujutis  Arvestatakse aatomite esinemisvorme (ĂŒksik-, kaksik- vĂ”i kolmiksidemetega) 1) Klassikaline ehk tĂ€ielik struktuurvalem  NĂ€itab kĂ”iki aatomeid ja nendevahelisi sidemeid 2) Lihtsustatud struktuurvalem  NĂ€itab omavahel seotud aatomiterĂŒhmasid.  Kasutatakse kahte erinevat tĂ€histusviisi: – nĂ€idatakse sĂŒsinike vahel olevad sidemed – ei...

Orgaaniline keemia - Keskkool
25 allalaadimist
7
docx

Vee pH, puhvermahtuvus ja elektrijuhtivuse mÀÀramine

EESTI MAAÜLIKOOL PÕLLUMAJANDUS - ja KESKKONNAINSTITUUT PRAKTILINE TÖÖ pH ja elektrijuhtivus mÔÔtmine looduslikes vetes. KEEMIAS: Vees lahustunud ning lisatavate ainete mĂ”ju uurimine. Loodusliku vee puhverdus vĂ”ime. Puhvermahtuvus...

saastained keskkonnas -
2 allalaadimist
16
odt

FĂŒĂŒsika kordamiskĂŒsimused ja vastused

SI sĂŒsteemi 7 pĂ”hiĂŒhikut ja nende definitsioonid (+ etalonid) Meeter - (m) pikkus sekund - (s) aeg kilogramm - (kg) mass amper - (A) elektrivoolu tugevus kelvin - (K) termodĂŒnaamiline temperatuur mool - (mol) ainehulk kandela - (cd) valgustugevus Ainepunkt (punktmass) Ainepunktiks nimetatakse keha, mille mÔÔtmed ja kuju vĂ”ib jĂ€tta arvestamata tema liikumise kirj...

FĂŒĂŒsika -
1 allalaadimist
1
doc

Bioloogia – Aine- ja energiavahetus

Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia ­ Aine- ja energiavahetus Iga organism sĂŒnteesib talle omased orgaanilised ained (valgud, sahhariidid, lipiidid, vitamiinid jt.) ise. Selleks kasutab ta lĂ€hteainena kas eelnevalt enda poolt sĂŒnteesitud molekule vĂ”i han...

Bioloogia - Keskkool
203 allalaadimist
5
doc

Elekter

abiks.pri.ee ELEKTRIVOOL Elektrivooluks nim laetud osakeste korrapÀrast (suunatud) liikumist. Voolu suunaks loetakse positiivse laenguga osakeste liikmuise suunda. Voolu toimed: 1) elektrivoolu toimel juht soojeneb 2) elektrivool vÔib muuta juhi keemilist koostist 3) elektrivool mÔjutab jÔuga teisi elek...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
130 allalaadimist
5
doc

Ahela parameetrite mÔÔtmine

6 nimetusega AHELA PARAMEETRITE MÕÕTMINE aines LAV3730 MÔÔtmine Töö tehtud 4. aprill 2001 Aruanne ĂŒliĂ”pilane ANNELI KALDAMÄE 991476 LAP-41 aruanne esitatud aruanne kaitstud Töö iseloomustus Pinge ja voolu vahekorda ahela mingis osas iseloomustatakse takistuse...

MÔÔtmine - Tallinna TehnikaĂŒlikool
97 allalaadimist
4
doc

ElektrivÀlja ja aine vastastikmÔju

KordamiskĂŒsimused kontrolltööks ,,ElektrivĂ€lja ja aine vastastikmĂ”ju" 11 klass 1. Milles seisneb elektrivĂ€lja ja aine vastastikmĂ”ju? Aines kutsub elektrivĂ€li laetud osakeste ĂŒmberpaiknemise vastavalt nende laengule (positiivsed laengud elektrivĂ€lja suunas,...

FĂŒĂŒsika - Keskkool
222 allalaadimist
11
doc

Elektrostaatika, alalisvool ja elektromagnetism

Elektrostaakika vĂ€li vaakumis 1.1. Elektrilaengute vastastikune mĂ”ju Olemas + ja ­ laenguid, elementaarlaeng e, mistahes laeng q on e kordne ­ elektrilaeng on kvanditud q = ne n Z . Elektriliselt isoleeritud sĂŒsteemis on laengute algebraline summa muutumatu ­ laengu jÀÀvuse seadus. Elektrilaengu suurus ei sĂ”ltu taustsĂŒsteemist....

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
606 allalaadimist
7
pdf

Seadused ja MÔisted

MÕISTEID JA SEADUSI I. Elektrostaatika Elektromagnetiline vastasmĂ”ju on seotud elektrilaenguga, mida on kahte liiki (+ ja -), mille algebraline summa elektriliselt isoleeritud sĂŒsteemis ei muutu ja mis saab olla vaid elementaarlaengu ( e = 1.6 10 -19 C ) tĂ€isarvkordne; elektrilaeng on alati seotud laengukandjaga ja on relativistlikult invariantne suurus. Liikumatute punktlaengute q1 ja...

FĂŒĂŒsika ii - Tallinna TehnikaĂŒlikool
294 allalaadimist
15
doc

FĂŒĂŒsika I eksami piletid

RÔhk, Pascali seadus, Archimedese seadus. Vedelatele ja gaasilistele kehadele on isel. see, et nad ei avalda vastupanu nihkele, seepÀrast muutub nende kuju kui tahes vÀikeste jÔudude mÔjul. Vedeliku vÔi gaasi ruumala muutmiseks aga peab neile rakendama lÔplikke vÀlisjÔudusid. Ruumala muutudes tekivad vedelikus vÔi gaasis elastsusjÔud, mis lÔpptulemusena tasakaalus-tavad vÀlisjÔudude mÔju. Vedelike ja...

FĂŒĂŒsika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
1040 allalaadimist
1
doc

Orgaanilised ained - spikker

Orgaanilistes ĂŒhendites on sĂŒsinikul neli, lĂ€mmastikul kolm, hapnikul kaks ja vesinikul ĂŒks side. Summaarne valem ­ nĂ€itab kui palju ja millised aatomid molekulis on. Struktuurvalem kirjeldab molekuli ehitust. Lihtsustatud struktuurvalem nĂ€itab millised...

Keemia - Keskkool
268 allalaadimist
14
doc

KODUTöö AINES "MASINATEHNIKA"

TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT KODUTÖÖ AINES "MASINATEHNIKA" SEINARIIULI PROJEKTEERIMINE ÜLIÕPILANE: KOOD: JUHENDAJA: Igor Penkov TALLINN 2006 TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL MEHHATROONIKAINSTITUUT MASINATEHNIKA MHE0061 ÜLESANNE NR...

Masinatehnika - Tallinna TehnikaĂŒlikool
199 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !