1.Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus koostise jrgi? Lakkides puudub pigment. 6.Lahusti l? On vrvide lahustamiseks ja neile tdeldavuse andmiseks ja teiselt ka koostisosade kvastumise takistamiseks. 7.Vedeldi l? Vimaldavad parema pealekandmise, kuid ei lahusta vrvi mis dispergeeritud neis. 8.Pigmendi l? Annavad vrvuse, teiselt muudavad vrvi lbipaistmatuks. 9.Sideaine l? Moodustab kelme, mis kinnitub alusele. 10.Vrvide liigid?(3) livrvid, lateksvrvid, alkdvrvid. 11.Tapeetide liigid?(3) Vinltapteedid, pabertapeedid, tekstiiltapeet. ...
Lahused loeng Mis on lahus? · ühtlane segu · koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti · soolad · happed · leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu · Rasvad · Õlid · Vahad Lahustuvus · Suurim ainekogus, mida saab lahustada 100 grammis vees · Lahustuvus sõltub temperatuurist lahustuvus g /100g ves 180 160 140 KNO3 120 100 80 60 40 20 CuSO4 ...
Jüri Gümnaasium UIMASTID JA UIMASTISÕLTUVUS Referaat Koostaja: Juhendaja: Jüri 2011 Sisukord MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? DEPRESSANDID, STIMULANDID JA HALLUTSINOGEENID UNI JA UINUTID LAHUSTID NARKOOTIKUMIDE KURITARVITAMINE EHK VÄÄRKASUTAMINE SÕLTUVUS ABI ON KÄEULATUSES LÕPETUSEKS KASUTATUD KIRJANDUS MIS ON UIMASTID EHK NARKOOTIKUMID? Uimastid, nii nagu tegelikkuski, näivad olevat loodud ajamaks segadusse neid, kes soovivad kõikjal näha selgeid eraldusjooni ning maailma kerge vaevaga mustaks ja valgeks jaotada. Kuid see, mismoodi saame hakkama väljakutsega selgitada enda edaspidist suhet nende keemiliste
aluspinnaga. Tavaliselt omavad suurimat kattevõimet raskmetallide ühendid, välja arvatud tahm ja ultramariin. Sideained Sideaine on pigmente ja alusmaterjali siduv mittelenduv osa. Hoiab värvis pigmendi osakesi koos moodustades kelme, mis kinnitub alusele. Sideainest tulenevad värvi keemilised omadused, kasutamisvõimalused ja vastupanuvõime ilmastikumõjudele. Looduslikud sideained: Vahad, Kuivavad õlid, Vaigud, Loomsed liimid ehkproteiinid, Taimsed liimid ehk süsivesikud. Lahustid Lahustid on vedelad ained, millest enamik aurustub kergesti. Värvi kuivades muutub lahusti gaasiks ning haihtub. Lahustid on tärpentin, lakibensiin ja vesi. Lisaained ja täitaeined Lisaained täidavad värvisegudes palju erinevaid üleasendeid. Orgaaniliste värvide säilitamiseks kasutatakse säilitusaineid, paksendeid, korrosioonikaitse vahendeid. . Lisaainetega parandatakse ja muudetakse värvide omadusi Täiteaine mõjutab värvi konsistentsi, läikivust ja kattevõimet
Leeliseline seep ei ole hea, sest kõrgemal temperatuuril toob see kaasa nailonkiu osalise hüdrolüüsi. Nailonit võib ka pesta pesumasinas külma veega, kuid ei soovitata panna seda kuivatisse, kuna nailon võib hakata sulama. Peale pesemist võib riiet raputada, et ei jääks kortse sisse. Iseloomulik on nailonkiu väike kuumakindlus. Triikimiseks soovitatakse temperatuuri 110-150 kraadi, kuid seda ei tohi ületada, kuna nailon hakkab siis sulama. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Nailonesemete puhastamiseks sobivad mitmed lahustid, kuid peab olema ettevaatlik, sest atsetoon lahustab nailonit.
tulekustutusvahendidest,kuna ta ei põle. Freoonide om.-On madala hävitamiseks. Umbrohtude tõrjeks.Pestitsiidide hulka kuuluvad ka paljud Halog. kui lahustid-Hüdrofoobsuse tõttu lahustuvad halog. vees äärmiselt vähe, molekulmassiga alkaanide, enamasti metaani või etaani fluoro- halogeenid.DDT kasutamine-Kunagi kasutati sõjaväes parasiitide tõrjeks, nüüd kuid see-eest lahustavad nad hästi teisi hüdrof. aineid. Reageerimisvõimelt on
Eetrid Eetrite üldvalemiks on R O R. Hapnikuga seotud süsivesinikrühmad (R) võivad olla erinevad. Kuna sidet hapniku ja süsiniku vahel on keeruline lõhkuda, on eetrid keemiliselt püsivad. Nende oksüdeerumisel tekivad plahvatusohtlikud peroksiidid. Eetrid on väga lenduvad. Nad ei moodusta ei omavahel ega veega vesiniksidemeid, seega on lahustuvus vees väike. Teistele orgaanilistele ainetele on nad aga head lahustid. Sel põhjusel kasutatakse eetreid tööstuses ja laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi vahelisel reaktsioonil. Aine Valem Omadused Kasutamine Muu Dietüüleeter CH3CH2OCH2CH3 Lahustuvus väike, Narkoos Mürgised tihedus väiksem vee (ebameeldivad aurud,
Halogeenitud süsivesinikud Vesiniksulfiid Lämmatavad, asendavad hapniku Süsinikdioksiid Heelium Lämmastik Argoon Lämmatavad, kaob kudede võime siduda, transportida või kasutada hapnikku Toime väga madalate sisalduste juures, mõned ppm: Süsinikoksiid Tsüaniidid Vesiniksulfiid Primaarsed anesteetikud, toime kns-le, depressandid Dietüüleeter Kloroform Toksilised maksale Lahustid Süsiniktetrakloriid Nitrosoamiinid Tetrakloroetaan Toksilised neerudele Lahustid Pb, Cd Halogeenitud süsivesinikud Uraani ühendid Vererakke ja luuüdi kahjustavad Aniliin Benseen Nitritid Nitrobenseen Toluidiin Kopsukude kahjustavad Fibriootilised muutused – räni ja asbest Pneumokonioosi põhjustavad: Söe tolm Puuvillatolm Puidutolm Metalliaurud Lahustid Pestitsiidid
Puhastusained Leelised puhastusained pH 8-14 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 Happelised puhastusained pH 0-6 Neutraalsed puhastusained pH 6-8 · Üldpuhastusained, hooldusained. · Kõikidele vett-taluvatele pindadele. · Eemaldavad kerget mineraalset mustust. · Annavad ruumile meeldiva värske lõhna. · Lisandid: - Lahustid, mis toimivad nagu leeliselised puhastusained (klaasipuhastus-, ja nõudepesuained) - Desinfitseeriva lisandiga neutraalsed puhastusained. Neutraalsete puhastusainete kasutamine · Doseeritakse vastavalt juhendile. · Kontsentraati kasutatakse plekkide eemaldamiseks. · Õige kasutamise korral ei vaja pinnad lõpetamist. · Lisandeid sisaldavaid neutraalseid puhastusaineid kasutades on soovitav kasutada kaitsekindaid.
POLÜURETAANKIUD (elastaan, lycra) Sünteetilised kuid on saadud nafta, kivisöe, maagaasi ja ms töötlemisel. Keeruliste keemiliste reaktsioonide tulemusena saadakse polüamiid, polüakrüül, polüatsetaan ja teised sünteetilised kiud. Sünteetilised kiud on vastupidavad ja kerged. Kerge hooldada ja pesta. Elektriseeruvad. Ei talu kõrgeid temperatuure, kuumutamisel hakkavad kiud sulama. POLÜMIID (nailon) on vastupidav ja veniv materjal. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. POLÜSTER on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Talub päikesevalgust. POLÜAKRÜÜL on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega. Orgaanilised lahustid polüakrüüli ei kahjusta. Elektriseerub väga kergesti KASUTATUD MATERJAL http://www.hariduskeskus.ee/opiobjektid/tekstiilid/
...........................3 1.KÖÖGIPUHASTUS AINED NÕUDEPESUL...............................................................4 2.KÖÖGIPUHASTUS.......................................................................................................5 3.AHJUDE PUHASTUSAINED.......................................................................................7 4.PUHTUS.........................................................................................................................8 5.LAHUSTID.....................................................................................................................9 6.OHUTUSNÕUANDED................................................................................................10 KOKKUVÕTE.................................................................................................................11 KASUTATUD KIRJANDUS...........................................................................................12
· Värvi, laki ja liimijäätmed, nende pakendid ning nendega saastunud töövahendid. · Puidukaitse- või immutusvahendid. · Päevavalguslambid ja niinimetatud energiasäästlikud pirnid. · Aegunud või kasutamata ravimid ja farmaatsiatooted. · Elavhõbeda sisaldusega kraadiklaasid. · Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid ning nende pakendid. · Väävel- ja soolhape ning orgaanilised happed (äädika ja sipelgahape). · Puhastusained ja lahustid (pleki-eemaldusvahendid, kloori sisaldavad valgendid, tugevalt aluselised või happelised pesuained, värvi- ja lekieemaldusvahendid, tärpentin, lakibensiin, atsetoon ja teised lahustid). · Patareid ja laetavad akud (enne seadme kõrvaldamist tuleks aku eemaldada, kui seda pole võimalik teha on kogu seade ohtlik jääde. Pardlid, elektrihambaharjad, tasku-lambid jne). · Asbest ja asbestijäätmed (ahjud, pliidid, röstrid, föönid jne). Biolagunevad jäätmed:
võivad põhjustada kas kohe või aja jooksul ohtu ühele või mitmele keskkonnakomponendile. Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed tuleb koguda teistest olmejäätmetest eraldi ja neid käidelda vastavalt Tavajäätmete sekka sattunud ohtlikud jäätmed jõuavad prügilasse, kust need võivad sattuda pinna- või põhjavette. Kanalisatsiooni sattunud ohtlikud jäätmed raskendavad heitvete puhastamist. Lahustid võivad tekitada kanalisatsioonitorustikes plahvatusi. Põletamisel võivad ohtlikud jäätmed muutuda veelgi mürgisemateks gaasideks ja levida laiemale maa-alale. Loodusesse sattunud ohtlikud jäätmed võivad lõpuks jõuda tagasi inimeseni, sattudes vee ja toiduga inimorganismi. Raskemetallid, eriti kaadmium ja elavhõbe kogunevad organismis ja põhjustavad neeru-ning närvikahjustusi, ja võivad olla ka vähi põhjustajad. Ohtlike kemikaalide märgistus Ohtlike kemikaalide märgistus
EELISED • VAN DER STUFF – pigileotus • Odav omahind · võtava lahti ka kõige tugevama mustuse, pigi, asfaldi jne · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, kui ka muid töökoja pindasid • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Odav omahind, kuna toode on tugevalt kontsentreeritud ning segatakse veega · Leelised ja pindaktiivsed ained võtavad lahti ka kõige tugevama mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad ka tõrva ja rasva · Vahend puhastab tõhusalt nii mootorit kui ka auto välispindasid, • POWER BRITE - kontsentreeritud leotusaine erinevate pindade puhastamiseks • Odav omahind, kuna toode on kontsentreeritud ning lahjendatakse veega · Alkaloidid ning pindaktiivsed ained võtavad lahti ka tugeva mustuse · Vee baasil lahustid lahustavad tõrva ning rasvained
Lakis sisalduv vesi tõstab pehmete puuliikide (mänd) pinna üles. Seab kõrged nõuded lihvimisele Lakid, mis kõvenevad lahusti aurustumisel Nitrotsellulooslakid Sideaineks on suure molekulmassiga nitrotselluloos, mida on modifitseeritud alküüdsideainega Saadud lakikile on pööratav – lahustiga lahustatav Eelised : Odav Lühike kuivamisaeg Kasutamislihtsus Puudused : Madal kemikaalikindlus ja mehhaaniline tugevus Väike kuivainesisaldus Lahustid ja vedeldid Lahustid on keemilised ained, mis on võimelised lahustama sideainet, et viia see vedelasse olekusse Vedeldi on keemiline aine, mida kasutatakse töösegu viskoossuse reguleerimiseks. Vedeldi ei lahusta tingimata sideainet Liigitus on tinglik, kuna sama aine võib erinevates olukordades olla kas lahusti või vedeldi Põhimõte on selline, et vedeldina kasutada odavamaid aineid kui lahustid Lahustite omadused Lenduvus – vedelal kujul oleva lahusti
liimid, hermeetikud jne); maalri põhiliseks tööülesandeks on erinevate viimistlevate pindade lõppviimistluse teostamine (nt värvimine, lakkimine, õlitamine jmt) ja viimistletavate pindade katmine rullmaterjaliga (nt tapeedi, tekstiili jmt viimistlusmaterjaliga); maalri töövahendid on erinevad käsi-tööriistad (pahtlilabidad, pintslid, tapeedi- ja värvirullid jne), masinad ja seadmed (segutrellid, lihvimisseadmed, värvipritsid jne) ning materjalid (kuivsegud, värvid, lakid, liimid, lahustid, rullmaterjalid). Sarnasused: töö eeldab lisaks erialastele oskustele korrektsust ja täpsust, hoolikust, kannatlikkust, ruumilist kujutlusvõimet, liigutuste kiirust ja head koordinatsiooni; töötavad valdavalt ehitus- ja kinnisvarahooldusettevõtetes; valmistavad vajaduse korral ette ja kohaldavad asjakohaseid muudatusi töökohal; tööülesannete hulka kuulub pindade ettevalmistamine; väga olulised on hea tervis ja
spetsiaalse materjaliga (alumiiniumfoolium, Parafilm®), milles on augukesed. b)aeglane küllastatud lahuse jahutamine c)kiire küllastatud lahuse jahutamine. · Aine lahustuvus toatemperatuuril peab olema 5-200 mg/ml. Kui lahustuvus on üle 200 mg/ml, saadakse liiga viskoosne, klaasjas lahus. (nt glütserool) · Lahusti valikul on määrav tegur lahusti keemistemperatuur, samuti dielektriline konstant ja polaarsus. · Tüüpilisemad lahustid on vesi, metanool, etanool, propanool, isopropanool, atsetoon, etüülatsetaat ja heksaan. · Protsessi juures on määravaks ka lahuse kontsentratsioon, üleküllastatuse tase; lisaks lahuse temperatuurile ka jahutamise kiirus; kõiksugused lisandid; kristallterade esinemine lahuses ning pH, seda eriti soola kristalliseerumisel. · 2 protsessi: a) esialgse faasi täielik lahustumine ja b) kristallisatsioon- stabiilse faasi kasv.
Värvid ja lakid Gertrudh Reinsoo 11.C Küünelakk Küünelakk võib sisaldada kuni 90% ulatuses ainult mingit lahustit Kuni 50% ulatuses mingit polümeeri Plastifikaatoreid Värvaineid (pigmente) Lisaaineid Põrandalakk Ei ole naturaalsetest materjalidest On keskkonda koormav Võib olla elektristaatilise laenguga Ei ole osaliselt parandatav On hea kuni väga kõrge kulumiskindlusega On vananedes inetu On külma pealispinnaga (ehk suure soojajuhtivusega) Bakterite levimiseks soodsam pind kui õlil Suurendab oluliselt pinnatugevust Põranda lakkide jaotus: Vee baasil lakid. Polüuretaanlakid. Õlipolümeerlakid. Happega kivinevad lakid. Kruntlakid. Värvid Koostisesse kuuluvad: Sideained Pigendid Lahustid Lisaained Lõpp.
Tarbekeemia tooted Tingmärgid OHUTUSNÕUETE TÄITMINE ON TÄHTIS: Tööstuses Tehnikas Argielus TARBEKEEMIA TOOTED: Võivad olla mürgised või ohtlikud Oluline on keemiliste omaduste tundmine Õige kasutamine TARBEKEEMIA TOOTED: Pesemisvahendid (seebid, sampoonid, pesupulbrid) Ravimid Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Happed ja alused Värvid (nitrovärvid, pentaalvärvid) Liimid (kummiliim ja PVA-liim) Lahustid (toluneel, etanool, atsetoon, tärpentin) Kütused TINGMÄRGID: Mürgisus. Paljud kemikaalid on mürgised. Plahvatusohtlikkus. Tuleohtlikkus. Söövitav toime. ÜLESANDED: Nimeta 4 lahustit?! Kus on tähtis ohutusnõuete täitmine? Nimeta mõned tarbekeemia tooted?! ? Mis kuuluvad söövitavate toimega keemiatoodete alla? AITÄH KUULAMAST!
Estrid on karboksüülhapete funktsionaalsed derivaadid, mis saadakse alkoholide ja karboksüülhapete omavahelises reageerimisel. Üldvalem R1COOR2 Keemilised omadused: 1) Hüdrolüüsuvad happelises ja aluselises keskkonnas a) happeline CH3COOC2H5+H2O -> CH3COOH+C2H5OH b) aluseline CH3COOC2H5+H2O NaOH> CH3COONa + C2H5OH Füüsikalised omadused: meeldiv lõhn, vedelikud, head lahustid, keemistemp madal, veest kergem Kasutamine: essentside valmistamine, lahustina, vaha Rasvad on propaantriooli ehk glütserooli ja rasvhapete sega estrid. Tekkimine: Alkohol + Hape -> Rasv(ester) Rasvad hüdrolüüsivad nagu estrid nii aluselises kui happelises keskkonnas. Seedimiesl rasv laguneb sapi ja teiste ensüümide toimel glütseriiniks ja rasvhapeteks, mis oksüdeeruvad organismis. C3H5(OH)3 + 5O2 -> 3CO2 + 4H2O +energia
Parfüüm on lõhnavate eeterlike õlide, teiste aroomainete ja lisaainete (lahustid ja kinnitid) segu, mida kasutatakse inimkeha, esemete ja eluruumide lõhnastamiseks. Parfüümide valmistamise ja kasutamise ajalugu ulatub Vana-Egiptusesse ja Mesopotaamiasse. Lõhnaaineid destilleeriti välja lõhnavatest taimedest, puuviljadest, vaigust jms. Tänapäeval kasutatakse ka sünteetilisi lõhnaaineid. Kaasajal jagatakse parfüüme sõltuvalt kasutatud koostisainetest ja lõhna iseloomust olfaktoorsetesse tüüpidesse (lillene, puuviljane, metsane, orientaalne, värske jt).
Sünteetilised kiud jagunevad: Polüamiid (nailon) On vastupidav ja veniv materjal. Kandmisel muutuvad polüamiidist esemed topiliseks. Pleegitusained ja orgaanilised lahustid ei kahjusta kiudu. Staatilise elektri vähendamiseks soovitatakse kasutada loputusaineid. Polüester on sünteetiline kiud, mida toodetakse kõige rohkem. Polüester allub halvasti värvimisele ja on keemilistele ainetele vastupidav. Polüester talub väga hästi päikesevalgust, sellepärast valmistatakse sellest kiust kardinaid. Polüakrüül on kohev ja pehme kiud, mida kasutatakse tihti villa asemel või segus villaga. Sünteetilistest kiududest on ta kõige madalama kuumataluvusega
Pesemisvahendid Seebid on rasvhapete Seebid, sampoonid ja soolad, ioonidena lahuses. pesupulbrid Neutraalsed, veesõbralikud ja hästi mustust eemaldavad. Värvid ja liimid Polümeerid, lahustid Liimid ja värvid (lakk) Alguses vedelad, kuid kõvastuvad kasutamise käigus, kleepuvad pinnale, värv kaitseb pinda ja muudab ilusaks, liim liidab
Peptiidside- nimetus, mis tähistab amiidi rühma alfa-aminohapete jääkidest moodustunud ahelas Polüamiid- polümeer, mille põhiahelas kordub amiidrühm (-CO-NH-) Polüester- hüdroksühapetest või dihappest ja dioolist kondensatsiooni teel moodustunud polümeer Valk- proteiin, mis koosneb ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast Lihtvalk- ehitatud ainult aminohapetest lähtuvalt Liitvalk- esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline osa Denatureerimine- orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samuti vesiniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub Monomeer- madalmolekulaarne ühend, mis osaleb polümeerisatsiooni reaktsioonis Polümeer- suure molekulmassiga aine, mille molekul koosneb kovalentsede sidemete seotud korduvatest rühmitustest Liitumispolümeer- polümeer tekib monomeeride liitumise tulemusel Polükondensatsioon- polümeeri tekke käigus eraldub väikese molekulmassiga aine
Ainet, milles teise aie osakesed on ühtlaselt jaotunud, nimetatkse lahuseks. Lahused koosnevad ühest või mitmest ainest, mis on lahustatud mingis teises aines. Kõige tavalisemad lahused on vedelikes lahustatud tahkised või gaasid. Kui segada soola veeklaasis, hakkavad tahke soola kristallid vees lahustuma, moodustades lahuse. Kõikide lahuste korral nimetatakse ainet, mis on seal lahustunud, lahustunud aineks ehk soluudiks. Ainet, mis lahustas soluudi, nimetatakse lahustiks. Erinevad lahustid lahustavad erinevaid aineid. Näiteks sool lahustub vees, aga ei lahustu puhtas alkoholis ega bensiinis. Suhkur käitub erinevalt ja lahustub neist kõigis kolmes vees, puhtas alkoholis ja bensiinis Tahkised koosnevad osakestest, mis on teatud mustri järgi tihedalt pakitud. Osakeste vahel mõjuvad tugevad tõmbejõud. Vedelikus on osakesed pidevas liikumises. Kui tahkis satub kontakti vedelikuga, siis vedeliku osakesed hakkavad põrkama vastu tahkise pinda. Nendes põrgetes nihkuvad osa
oligopeptiidideks. Valgud ehk proteiinid koonsevad ühest või mitmest omavahel seotud polüpeptiidahelast. Lihtvalgud on ehitatud ainult aminohapetest lähtudes, liitvalgudes esineb peale lihtvalgulise osa veel mittevalguline täiendav ehk prosteeriline rühm.Valkude ruumiline struktruur on väga ebapüsiv. Temperatuuri tõstmine lõhub nõrgad sidemed ja valgud kaotavad oma bioloogilise aktiivsuse, näiteks võime katalüüsida reaktsioone. Orgaanilised lahustid segavad hüdrofoobset vastastikmõju ja mõjutavad samauti vesniksidemete tugevust, mille tulemusena valgu struktuur muutub- seda protsessi nim valgu denatureerumiseks. Kui denatureerumise käigus ei rikutud valgu primaarset struktuuri, st peptiidahelat ennast ega ka asendusrühmi aminohappejääkides, võib valk ka temale omastes tingimustes end esialgsesse vormi tagasi kerida ning isegi taastada bioloogilised omadused. Seda kõike nim valgu renatureerumiseks.
· hallitusseened o keemilised Kosmeetikavahendid · juukselakk ravimid · antibiootikumid · rahustid · uinutid Olmekemikaalid · Liimid · Lahustid · Värvid · Lahustid Alkohol & narkootikumid · Nikotiin o Füüsikalised Alajahtumine Kuumarabandus Kiirgused · Röntken · UV · Elektromagnet
Sideained ühendavad pigmendiosakesi ja täitematerjaliosakesi aluspinnaga tugevasti nakkuvaks kelmeks. Sideaineteks kasutatakse värnitsaid, looduslikke ja tehisvaike, emulsioone, liime ja muid kelmet moodustavaid aineid. Täiteained parendavad värvi ilmastikukindlust, veepidavust, tugevust, voolavusomadusi ja adhesioonivõimet. Täiteaineid kasutatakse ka pahtlite koostises. Täiteainetena kasutatakse pulbrilisel kujul kriiti, talki, kaltsiiti, dolomiiti, vilku. Lahustid, vedeldid ei kuulu värvi põhikooseisu. Lahusteid lisatakse värvidele enne värvi kasutamist. Lahustiga pannakse paika värvi õige viskoossus. Vedelditega vedeldatakse värvi pastad ja pulbrid. Vedeldid sisaldavad kelmet moodustavaid aineid. Plastifikaatorid suurendavad värvkatte elastsust. Taimseid õlisid sisaldavates värvides plastifikaatoreid ei kasutata. Tuntumad plastifikaatorid on dibutüülftalaat, kamper ja riitsinusõli.
vahaga pooljuhtpõrandat näit. EL-SAVE (kate ei ole alt tume). Katsed on näidanud, et tavaline metalliseeritud vesivaha isoleerib 10 000 korda rohkem elektrit kui spetsiaalvaha. 8. Kuidas plastikkatteid hooldatakse? Vajadusel hooldatakse põrandat piserduspuhastusega ja põrandahooldusmasinaga või pestakse ja hooldatakse kombineeritud masinaga. 9. Plastikplaate on tulnud aluspõrandalt lahti ja hakanud “mullitama”, mis on selle põhjuseks? Kuidas seda vältida? lahustid, mis eemaldavad PVC-plastmassist pehmendusaineid ja kõvendavad katet (näiteks KSÜLEEN jätab püsiva jälje juba 25 sekundiga. Plastikkatted võivad muutuda pehmeks ja kleepuvaks ning mustust korjavateks kui neid lahustitega kahjustada). kanged happed, mis lahustavad plastikkatet kuumad pesulahused ja kuum vesi, kuumad esemed küürimisained ja hõõrde pesurid kriimustavad plastikkatete pinda, kriipiv mustus( liiv)
· Metaani esineb:maa,-soo,-kaevandusgaasis · Metaan on kasvuhoooneefekti tekitav gaas · Biogaas-orgaaniliste jäätmete kääritamisel hermeetiliselt saadakse biogaas · Parafiinid-sisaldavad tahkeid alkaane · Parafiin-kasutatakse määrdeainete ja õlide ning küünakde välmistamisel · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel ETEEN · Eteen-saadakse nafta krakkimisel või põlevkivi utmisel · Eteeni kasutatakse: lahustid,etanool,etanaal lõhkeained,mootorikütus,sünteetiline kautsuk · Eteeni põlemisel tekivad CO2 ja H2O · Metaani kasutatakse kütteks sest tekib palju soojust · Okteen-C8H16 Hepteen-C7H14 Buteen-C4H8 · Metaan-CH4 Metüül-CH3 Etüül-C2H5 · Polümerisatioon-kõrge temp. Ja sobivate katalüsaatorite juuresolekul, võivad alkeeni(eteeni) molekulid omavahel ühineda · Polümeer-kõrgemolekulaarne aine · Alkeenide olemasolu-broomi vesilahusega saab
Seda eelkõige seepärast, et ohtlikke jäätmeid pole soovitatav pikka aega kodus hoida, kuna nii jääb ka terviserisk koduses majapidamises. Enamlevinud ohtlikud jäätmete eelkäitlus Ohtlike jäätmete hulk on reaalselt väga suur, kuid siiski on neist mingi osa laiemalt tuntud kui teised. Kõige tuntumad on igasugused meditsiinijäätmed, elavhõbedat sisaldavad jäätmed, akud, patareid, õlid ja õlifiltrid, lahustid, värvid ja lakid, fotokemikaalid, elektroonikajäätmed, vanades külmkappides leiduv freoon, tulekaitseks kasutatav kiudjas mineraal asbest ning ka tulekustutid. Asbesti kasutusvaldkond hõlmab põhiliselt igasugu materjale, mis on seotud tulekaitsega, aga samuti kasutatakse seda tema painduvuse ning keemilise ja mehhaanilise vastupidavuse tõttu. Näiteks on asbest kasutatav torude isoleeraines, elektriseadmetes ning põranda- ja katusekivides.
Paljud raskemetallid (Hg ühendid) võivad koguneda organismis, eriti maksas ja neerudes ning põhjustavad mürgistuse Kaitseriietus Viibimine mürgiste ainete keskel võib tekitada pahaloomulise kasvaja nim kantserogeeniks On ka aineid, mille vastu on inimesed ülitundlikud nim allergiaks TULEOHTLIKKUS Tuleohtlikud on peaaegu kõik kergesti lenduvad lahustid (eeter, etanool, bensiin, atsetoon ja paljud teised) Põlema süttib lahusti aurude ja õhu segu, mitte lahusti ise Üldiselt Kui kinnises ruumis tekib lahusti aurude ja õhu segu, võib see suure jõuga plahvatada (nt benssiniaurud). Tahked ained on vähem tuleohtlikud. Plastmassid, mida tänapäeval kasutatakse ei ole eriti tuleohtlikud. Küll aga võib plastmasside lagunemisel tekkida mürgiseid gaasilisi lagunemissaadusi.
ja valgud. Oluline on ka ainete liigitamine nende füsioloogilise ja kosmeetilise funkrsiooni järgi. Kosmeetika ja parfümeeriatööstuses kasutatavatest vähemalt 10000 keemilisest ja looduslikust ainest on üle 500 üldtuntud allergeenid. Kasutatavad ained Rasva-ja õlitaolised ained Zeleetaolised ained (kolloidid) Niisutavad (niiskust säilitavad) ained Emulgaatorid ja pindaktiivsed ained Desinfitseerivad ja konserveerivad ained Lõhnaained Lahustid Värvained Vitamiinid ja hormoonid Kosmeetilised preparaadid Kosmeetiliste preparaatide seas on palju emulsioone, kasutatakse ka lahusteid ja zeleesid. Pulbritaolisi ja kompaktseid vahendeid on vähem. Üsna harva kasutatakse suspensioone. Peaaegu kõik kosmeetilised preparaadid on lõhnastatud. Kosmeetilised preparaadid Kreemid Dekoratiivkosmeetika Lõhnapreparaadid Allergeenid-allergiat põhjustav aine
· Konstruktsioonide pealispinna muutmine siledamaks ja kergemini puhastavaks · Konstruktsioonide muutmine nägusamaks. Jagatakse 3-e rühma: värvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdumaterjalid. 2. Mis on värvmaterjal? Värvmaterjal (värviline või värvitu) kantakse pinnale vedelas olekuss. Seal ta kuivab või kivistub ja tekitab viimistluskihi. Värvmaterjalide põhikomponendiks on mitmesugused liimid, värnitsad, lahustid, pigmendid, täitematerjalid jne. 3. Loomseid liime saadakse? Loomseid liime saadakse loomakontidest liimolluse väljakeetmise teel. Maalriliimist on ta puhtam ja kvaliteetsem. Seda turustatakse tahvlitena või graanulitena. Lahustatakse kuumas vees ja kasutatakse peamiselt puitdetailide liimimisel. 4. Värnitsa algmaterjaliks on? Taimeõlid(lina-, kanepi-, päevalille jne õli) 5. Pigmendiks nimetatakse?
kahjulikud jäätmed, mis nõuavad erikäitlust. Teadmised ja kogemused on määrava tähtsusega ohtlike jäätmete ohutul kõrvaldamisel. ohtlike jäätmeid kogume ja käitleme : · patareid ja akud · vana õli ja õli sisaldavad jäätmed · päevavalgustuslambid ja muud elavhõbedat sisaldavad jäätmed · vananenud ravimid · külmkapid, televiisorid ja monitorid · värvid, lakid, liimid ja lahustid · saastunud pinnas · asbesti sisaldavad materjalid (nt eterniitplaat) · ohtlike ainetega reostunud taara ja materjalid (kaltsud, saepuru jms,) · kemikaalide jäägid ja nende pakendid (puhastusvahendid, fotokemikaalid, happed, alused jms.) · mürkkemikaalid (putuka- ja taimemürgid)
e) Kõige ohtlikum on metanool Kogus 30 ml on surmav. Imendub ka läbi naha. Mürgitab ka aurude sissehingamisel f) Kõige vähem mürgised on 2-4 süsinikuga alkoholid 3. Eetrite füüsikalised ja füsioloogilised omadused: a) Vesiniksidemeid ei moodusta. b) Seetõttu: hüdrofoobsed ained, vees ei lahustu, keemistemperatuurid väga madalad, mida lühem ahel, seda madalam, väga lenduvad. c) On head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele, kasutatakse tööstuses ja laborites. d) Narkootilise toimega, tugevate kõrvalmõjudega. 1
Referaat Detergendid Carina Peet 11. L Pesemisvahendid on Seep Dussigeel Sampoon Pesupulber Pesupesemisvahend Puhastusvahendid on Lahustid Kõik keemilise koostisega vedelikud millegi (nt põranda) puhastamiseks Detergent on sünteetilises pesemisvahendis kasutatav pindaktiivne aine, mis koosneb rasvast/õlist ja seebikivist. Nad on jaotatud anioon ja katioonaktiivseteks ning mitteioonaktiivseteks detergentideks. Detergentide põhilised ülesanded on riiete ja muude asjade puhastamine. Seep on üks vanemaid ja tuntumaid detergente. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest
Automaalri tööde käigus kasutatavate tööriistade ja seadmete hooldus ning korrashoid Automaalri töös puutume kokku paljude kemikaalidega, mis on tervisele ohtlikud, näiteks lahustid, kõvendid, polüesterpahtlid jne. Isikukaitsevahendid. Automaalri kõige olulisemad kaitsevahendid on hingamiseelundite kaitsevahendid, mis kaitsevad bronhe, hingamistoru ja kopse nii kahjuliku tolmu, pritsmete kui ka lahustiauru eest. Hingamiskaitsevahendeid nimetatakse respiraatoriteks. Respiraatoreid on kahte tüüpi tolmu- ja värvimisrespiraatorid. Tolmurespiraatorid on ühekordse kasutusega, mis tähendab, tolmurespiraatorid tuleb
tugev nukleofiil alkoksiidioon RO ning tugev elektrofiil karbkatioon R +, mis eelistavad ülikiiret taasühinemist). Eetrid oksüdeeruvad suhteliselt kergelt hapnikuga seotud süsiniku juurest. Tekivad peroksiidid, mis on plahvatusohtlikud. Eetrid on väga lenduvad. Ei moodusta omavahel vesiniksidemeid ning ka veega ei anna vesiniksidemeid. Seetõttu ei lahustu hästi või üldse mitte vees. Eetrid ise on aga head lahustid paljudele orgaanilistele ainetele. Kasutatakse selle omaduse tõttu tööstuses ning laboratooriumites. Eetreid saadakse alkoholaadi ja alküülhalogeniidi reaktsioonil (CH 3CH2ONa + CH3CH2CH2Br CH3CH2OCH2CH2CH3 + NaBr) või hargnemata lühikese ahelaga alkoholi kuumutamisel happelisandi manulusel (2 CH 3CH2OH CH3CH2OCH2CH3 + H2O). Keemistemperatuur on kõrgeim alkoholidel, järgnevad amiinid, eetrid, ning alkaanid (süsinike arvu suuruse ja vesinike arvu vähesuse järgi).
küllastumata ühend - süsivesinik, mis sisaldab kordseid sidemeid. Mis on aromaatsed süsivesinikud ehk areenid? Defineeri. Areenid ehk aromaatsed süsivesinikud on süsivesinikud, mis sisaldavad üht või mitut benseenituuma. Nimeta eteeni, etüüni ja benseeni kasutusalad. Eteen piirituse, sünteetilise kautsùki, plastmasside, mootorikütuste jne. tootmiseks Etüün kasutatakse metallide keevitamisel ja orgaaniliseks sünteesiks: plastmassid, kautsuk, kummi, lahustid, etaanhape, pleksiklaas jne. Benseen on tähtis orgaanilise sünteesi lähteaine. Temast toodetakse nitrobenseeni, aniliinvärve 1. Koosta ja tasakaalusta reaktsioonivõrrandid: a) 2C66H6 + 4O2 CO2+6H2O+11C b) C6H6 + HNO3 C6H5NO2+H2o c) C6H6 + Br2 C6H5Br+HBr 2. Nimetage järgmised ained: Cl a) b) NO2
Paar võimalust meil Eestis on siiski juba olemas . PõhjaEestisse ehitatakse juba praegu tuuleparki , et siis saaks osa elektrienergiast sealt . Samas toodetakse Narvas ka vee baasil elektrienergiat , aga hetkel ei suuda vesi kogu Eestile elektrit anda , aga võibolla koos tuulepargiga saaks siiski Eesti oma vajaliku elektri . Põlevkivi kasutatakse keemiatööstuse toorainena . Tooraine all kuuluvad igasugused lakid , värvid , lahustid jne . Põlevkivi kihid on aina sügavamal ja kaevandamine läheb järjest kallimaks . Kui põlevkivi otsa saab , siis ei saa Eestis enam lakke , värve ja lahusteid toota . Neid peab hakkama ostma välismaalt kalli hinnaga sisse või leiutama mõne muu koostise neile . Naftat ja bensiini saab ka olema tulevikus väga vähe . See tähendab , et peab hakkama midagi muud kasutama autodele kütusena
Etaanhape e. äädikhape hapuka lõhnaga, sulamistemp. u 17C, ei ole mürgine, lenduv, värvitu, ved. (Sidrunhape- söövitav, lõhnatu, toatemp. Tahke, lahustub vees) Oblikhape e. etaandihape lõhnatu, mürgine, toatemp. Tahke, lahustub vees.Rasvad ei lahustu vees, põleb, leeliseline hüdrolüüs, tahked-loomne, vedelad-taimne. Estrid meeldiva lõhnaga, vees lahustuvad, veest kergemad, hüdrolüüsuvadAreenid ei lahustu vees, vedelikud toatemp. Mürgised, kns, org. lahustid fenoolid lahustuvad hästi vees, mürgised, kns, kantserogeensed omadusedAmiinid, amiidid tahked, kristalsed, värvuseta, narkootilise toimega, aluseliste omadustega.Polümeerid.polümeer- makromolekul, mis koosneb omavahel kovalentsete sidemetega seotud korduvatest struktuurühikutest. Oligomeer- polümeet, milled neid korduvaid ühikuid on kümme kuni sada, monomeer- polümeeri lähteaine, elementaarlüli-polümeeri korduv strukutuuri ühik, polümerisatsiooniaste- n. näitab mitmest
LAHUSED:1) lahustunud ained 2) lahustid. Lahusti- aine, milles lahustunud aine on jaotunud htlaselt. Lahustunud aine: 1)gaasiline-CO2. 2) vedel-piiritus. 3) tahke-suhkr. Hdraat- joon ja temaga seotud vee molekulid. Hdraatumine- hdraadi moodustumine. Eksotermiline reaktsioon- lahustumise kigus soojust eraldub st lahus soojeneb. Aine lahustuvus- aine suurim mass grammides, mis antud temperatuuril lahustub 100g vees. Lahustuvuse jrgi jaotatakse ained: a) vees hsti lahustuvad b) vees vhelahustuvad ained c) vees lahustumatud ained(klaas, toiduli). Aine lahustuvust mjutavad: temperatuur. temperatuuri tstmisel tahketel ainetel lahustuvus suureneb, gaasidel vheneb. Rhu tstmisel gaaside lahustuvus vees suureneb. Kllastumata lahus- lahus, milles antud temperatuuril saab ainet veel lahustada. Kllastunud lahus- lahus, milles antud temperatuuril aine enam ei lahustu. Lahustuvuskver- nitab aine lahustuvuse sltuvust temperatuuril. Kristall...
märja, rõske või külma ilma korral. Töötatakse enamasti seistes, palju on tegemist ronimisega ja rippuvas asendis olemisega, käteasend võib olla ka pea kohal. Ettevaatlik tuleb olla komistamiste ja libastumistega, kuna need on kleepuvate ja vedelate ainetega töötamisel kerged tekkima. Ehitusviimistleja töövahenditeks on erinevad kuivsegud, sideained, ehitusplaadid (nt fassaadi- ja kipsplaadid), pintslid, tapeedi- ja värvirullid, värvid, lakid, liimid, lahustid jms. Ehitusviimistleja puutub oma töös kokku tolmu ja erinevate kemikaalidega, mis võivad ülitundlikel inimestel põhjustada allergiat. Vastunäidustatud on allergia värvainete ja lahustite suhtes. Kutse eeldab valmisolekut töötada puhkepäevadel, riiklikel pühadel, samuti varahommikusel, hilisõhtusel ning öisel ajal. Valmis tuleb olla ka vahetustega tööks. Kasutatud kirjandus: http://kutseharidus.ee/kutsekeskharidus/ehitus-ja- kinnisvara/ehitusviimistlus/ http://www.ehituskool
HÜDROKSÜÜHENDID, OH-RÜHM, JAOTATAKSE KOLMEKS R--OH C--OH · · · ALDEHÜÜDID, KETOONID KARBONÜÜLÜHENDID, CO-RÜHM · ALKOHOLIDE SAAMINE · ALKAANIDE OKSÜDEERUMINE · SÜSINIKMONOOKSIIDI LIITMINE HAPNIKUGA · GLÜKOOSI KÄÄRIMINE · PUIDUTÖÖTLEMISJÄÄKIDE TÖÖTELMINE, PUIDU UTMINE (KUIVATAMINE) · NAFTA KRAKKGAASIDES SISALDUVA ETEENI HÜDRAATUMINE O = · · ALKOHOLIDE LEVIK · HEAD LAHUSTID, LAGUNEVAD KERGESTI, PÕLEVAD HÄSTI · ETANOOL ALKOHOOLSETE JOOKIDE TOOTMINE, AUTOKÜTUSTES, RAVIMID · METANOOL ODAV LAHUSTI, LÄHTEAINE AINETE SAAMISEL EETRID, ESTRID · GLÜTSEROOL KOSMEETIKA, MEDITSIIN, EMAILVÄRVIDE JA LAKKIDE VALMISTAMINE, ANTIFRIISINA AUTOKÜSTUSTES, TOIDUTÖÖSTUSES · LOODUSES LÕHNAD ALKOHOLIDE TOKSILISUS · MÜRGISED, NARKOOTILINE TOIME, DIUREETIKUM · EI OLE ÜHTEGI RAKKU EGA ORGANIT, MIDA ALKOHOL EI KAHJUSTAKS!!!
vesiniksidemeid. Mida rohkem on alkoholi molekulis OH rühmasid, seda paremini nad lahustuvad vees. Mida pikem on ühe OH rühma kohta süsinikahel, seda halvemini nad lahustuvad vees. CH3OH metanool, puupiiritus C2H5OH piiritus, viin C3H7OH propanool C4H9OH butanool Omadused Esimesed alkoholid on vedelikud. Suure molekulmassiga alkoholid on tahked. Kõik alkoholid on hüdrofiilsed. Alkoholid on head lahustid erinevatele ainetele. Vees lahustuvad madala molekulmassiga alkoholid väga hästi, mol.massiga suurenedes lahustuvus väheneb. Oksüdeeruvad kergesti ja osalise oks tulemuseks on altehüüdid või getohüüdid. Etanool. Vedelik, värvitus, spetsiifilise lõhnaga, kibe maitse, vees lahustub hästi, ise on hea lahusti, keemis temp 78 kraadi C, veest kergem, narkootilise toimega, segus õhuga plahvatab kergesti. Glütserool
4. but 8. okt 8. Alkaanide füüsikalised omadused. Kõik on veest kergemad Ei lahustu vees Värvusetud C1-C4 on gaasilised, C5-C18 on vedelikud ja C17 ning peale seda on tahked ained. Vedelad alkaanid on tugeva bensiini lõhnaga, gaasilised alkaanid on lõhnatud. Molekulmassi kasvuga suureneb tihedus, sulamis ja geemis temp. suurenevad. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on head lahustid paljudele ainetele. Gaasilised alkaanid on narkootilise toimega. 9. Alkaanide keemilised omadused. (põlemisreaktsioonid ja halogeenidega) a) Kõik alkaanid põlevad b) Termiline lagunemine c) Reageerimine halogeenidega. Tekib asendusreaktsioon valguse toimel d) Konversioon veeauruga. Toimub kõrgel temp. 1000 C juures ja nikkelkatalüsaatori toimel. e) Oksüdeerumine alkoholiks. 10. Struktuurvalemid ja nende koostamine, nimetuste andmine ja vastupidi.
materjalide taaskasutamise raskeks või isegi võimatuks. Eraldi tuleb koguda vähemalt neli liiki jäätmeid : · vanapaber ja kartong · pakendid · biolagunevad aia-ja haljastusjäätmed · ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed Ohtlikud jäätmed on jäätmed, mis oma kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud tervisele, varale või keskkonnale. Ohtlikud jäätmed on: Akud; Patareid; Õlid, Ravimid; Päevavalguslambid; Värvid; Lahustid; Muud ohtlikud jäätmed. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab ettevõtjal olema ohtlike jäätmete käitluslitsents, mille annab Keskkonnaamet. Ohtlike jäätmete käitluslitsents on tegevusluba, mis annab õiguse teiste isikute poolt tekitatud ja üleantud ohtlike jäätmete käitlemiseks teenustööna ning määrab selle õiguse realiseerimise tingimused. Elanikkonnalt ohtlike jäätmete kogumiseks on paigaldatud kohaliku
peksmine, joobes sõiduki juhtimine jne).Alkoholi liigtarvitamisega seotud sotsiaalseid probleeme on püütud mitmeti lahendada (peamiselt küll alkoholi müügi piirangutega). Müügipiirangute kehtestamisega on paraku kaasnenud illegaalse alkoholi ja surrogaatide tarvitamine. Surrogaatitena on leidnud tarvitamist mitmesugused kodukeemia vahendid, millega püütakse asendada alkoholi (odekolonnid, saapaviksid, orgaanilised lahustid, insektitsiidid, solvendina alkoholi sisaldavad meditsiinilised preparaadid). Kõige tõsisemaks sotsiaalseks probleemiks on alkoholismihaige isiksuse lagunemine. Alkohoolikud muutuvad haiguse lõppetappidel labasteks, kurjadeks, kahtlustavateks. Areneb töövõimetus. Haiguse lõppetappidel kujuneb välja dementsus ja organite hulgikahjustus. Alkoholi manustamine põhjustab inimesel emotsionaalseid muutusi, taju-, kõne-, mälu-, koordinatsiooni- ja tasakaaluhäireid
Vigased spermid Stress Suitsetamine Varjatult kulgevad põletikud Temperatuuri tõus munandites (kui hoiad arvutit süles) Istuv eluviis Munandite verevarustushäired Mis võib kahjustada loodet tema arengu käigus? Füüsikalised mõjutajad (nt rappumine, põrutused, kitsad riided, löögid, kiirgused) Ema haigused (nt süüfilise bakterid, toksoplasma, punetised) Keemilised ühendid (nt lahustid, nikotiin, alkohol, ravimid Platsenta roll emalt lootele ja vastupidi Platsenta kaudu toimub loote ja ema vahel ainete vahetus. Ema annab lootele vajalikke aineid ja võtab lootelt vastu jääkaineid Ema annab lootele hapniku, toitained, antikehad, hormoonid, ravimid, osa mürke ja haigusetekitajaid. Loode annab emale süsihappegaasi, kusiaine ja teised jääkained, vee, hormoonid. Platsenta kaudu loode toitub, hingab ja eritab jääkaineid. Terminid Imik- kuni üheaastane inimlaps
annaabi.ee 
