Otsingule "lahustid" leiti 382 faili

lahustid - muudab liimaine vedelaks liimlahustiks,enam tuntumateks on vesi piiritus,atseton, 3. T├Ąiteained-teeb liimaine paksemaks ja v├Ąhandab liimaine kulu,nendeks v├Áib olla lihvtolm,t├Ąrklis ja kriidijahu 4. Klassifikaator-muudab liimkile elastsemaks 5. Antiseptik-t├Ástab loomsete liimide roiskumiskindlust 6. K├Ávasti ehk k├Ávendi-soodustab vaikude ├╝leminekut tahkesse olekusse n:oblikhape jne
1
txt

V├Ąrvid, lahustid

Viimistlemise eesmrgid?(3) Tarindite kaitsmine mitmesuguste kahjulike vlismjude eest, tarindite pealispinna muutmine siledamaks ja kergemine puhastavaks, traindite muutumine kenamaks. 2.Viimistlusmaterjalide 3 phirhma? Vrvmaterjalid, kleepmaterjalid, vooderdusmaterjalid. 3.Millistel eesmrkidel kasutatakse liime?(3) Vrvide ja pahtelsegude sideainena. 4.Millest koosnevad vrvid? Sideainest, lahustist, abiainetest, pigmendist. 5.Vrvi ja laki erinevus...

Ehitus - Kutsekool
3 allalaadimist
11
ppt

Lahused

Lahused loeng Mis on lahus? ┬Ě ├╝htlane segu ┬Ě koosneb lahustist ja selles lahustunud ainest LAHUSTI + LAHUSTUNUD AINE = LAHUS VESI SOOLA LAHUS Vesi on hea lahusti ┬Ě soolad ┬Ě happed ┬Ě leelised Ained, mis vees praktiliselt ei lahustu ┬Ě Rasvad ┬Ě ├Ľlid ┬Ě Vahad Lahustuvus ┬Ě Suurim ainekogus, mida saab lahustada...

Keemia - Kutsekool
36 allalaadimist
6
doc

Pr├╝gi ja j├Ą├Ątmed PKHK

P├äRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS Pr├╝gi ja j├Ą├Ątmed P├Ąrnu 2011 Eestis on probleemiks on k├Áigi suuremate linnade pr├╝gim├Ąed, mis ei vasta t├Ąnap├Ąeva n├Áuetele. Senisel viisil pr├╝gi ladustamine v├Áib p├Áhjustada inimeste, taimede, loomade m├╝rgistusi ning taastumatute loodusvarade, kaasa arvatud pinnase p├Â├Ârdumatuid kahjustusi. Pr├╝...

Bioloogia - Kutsekool
25 allalaadimist
14
docx

Materjali├Ápetus labor: Tehiskiud

Leelised - talub leeliseid suhteliselt h├Ąsti. Tugevad lahused muudavad kiu n├Árgemaks. Tavaviskoos n├Árgeneb merseriseerimisel. Happed - puuvillast v├Ąiksema happetaluvusega, reageerimismehhanism on sama: happed lagundavad tselluloosimolekuli. Pleegitusvahendid - s├Áltub viskoosi valmistusviisist. ├ťldiselt talub suhteliselt h├Ąsti. Orgaanilised lahustid - talub h├Ąsti kemopuhastuse ja plekieemaldusvahendite lahuseid, paremini saab puhtaks pestes. P├Ąikesevalgus - vastupidavus p├Ąikesevalgusele on v├Ąiksem kui puuvillal. Bioloogilisi omadusi - viskoos on hallituse ja mikroorganismide toimele vastupidavam kui puuvill. Niisketes oludes on hallitusoht siiski olemas. Kahjurputukad viskoosist ei toitu. F├╝sioloogilisi omadusi H├╝groskoopsus - v├Ąga suure niiskusimavusv├Áimega. Sooj...

Kiuteadus - Tallinna Tehnika├╝likool
40 allalaadimist
1
doc

Alkaanid - keemia

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide ├╝ldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse l├Ápuks ┬şaan. Alkaanid on k├╝llastunud s├╝sivesinikud, kus s├╝siniku aatomi vahel on k├Áik ├╝hekordsed sidemed. K├╝llastunud t├Ąhendab seda, et nad sisalda...

Geograafia - Keskkool
62 allalaadimist
1
doc

Eetrid, epoksiidid spikker

Ande Andekas-Lammutaja Keemia ┬ş Eetrid Eetrite ├╝ldvalemiks on R ┬ş O - R. Hapnikuga seotud s├╝sivesinikr├╝hmad (R) v├Áivad olla erinevad. Nimetuses nimetatakse s├╝sivesinikr├╝hmad t├Ąhestikulises j├Ąrjekorras. Kui ├╝hesuguseid s├╝sivesinikr├╝hmasid on...

Rekursiooni- ja... - Keskkool
146 allalaadimist
13
doc

Keskkonnakaitse konspekt

Looduse v├Ą├Ąrtused: Esteetiline (v├Áimalus olla meeldivas keskkonnas) Virgastav (tervistav) Teaduslik (inimene tahab k├Áike teada ja uurida) Majanduslik (ressursid saame siit). Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) Keskkonna reostuse kiire kasv Loodusvarade ├╝ha kiirenev kasutamine Looma- ja taimeliikide h├Ąvimine ├ľkos├╝steemide h├Ąvimine Linnastumine Energia pu...

Keskkonnakaitse ja s├Ą├Ąstev... - Tallinna Tehnika├╝likool
917 allalaadimist
10
doc

Alkoholid

ALKOHOLID Orgaanilises keemias on alkoholid aineklass, mille molekulis on h├╝droks├╝├╝lr├╝hm(ad) (┬şOH) seotud s├╝sinikuaatomiga, millel pole teisi sidemeid hapnikuga, k├╝ll aga s├╝siniku v├Ái vesinikuga. Teisiti s├Ánastatuna on alkohol s├╝sivesinik, milles ├╝ks (v├Ái mitu) vesiniku aatom(it) on asendunud h├╝droks├╝├╝lr├╝hma(de)ga. Alkoholide nomenklatuursed nimetused l├Ápevad sufiksiga 'ool'. Alkohol (keemili...

Keemia - Keskkool
522 allalaadimist
12
doc

L├╝hikokkuv├Áte

Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide ├╝ldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse l├Ápuks ┬şaan. Alkaanid on k├╝llastunud s├╝sivesinikud, kus s├╝siniku aatomi vahel on k├Áik ├╝hekordsed sidemed. K├╝llastunud t├Ąhendab sed...

Keemia - Keskkool
293 allalaadimist
1
doc

Alkoholid ja eetrid

├ťldvalem on R-OH Eetrid on orgaanilised ained, milles hapniku aatomiga on ├╝hendatud 2 s├╝sivesiniku radikaali. ├ťldvalem R-O-R Alkoholaadid on alkoholi kui happe soolad. Propaantriooli struktuurvalem on CH2OHCH2OHCH2OH Etaandiooli struktuurvalem on CH2OHCH2OH Alkohole v├Áib pidada n├Árkadeks hapeteks. Alkoholide keemistemperat...

Keemia - Keskkool
247 allalaadimist
35
rtf

11.klassi Orgaanika konspekt

klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 S├╝siniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on s├╝sinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli ├╝ksiksidet 109028┬┤ CH4 jne...

Keemia - Keskkool
995 allalaadimist
15
odt

Nafta ja selle produktide v├Áiduk├Ąik l├Ąbi ajaloo

Referaat: NAFTA JA SELLE PRODUKTIDE V├ĽIDUK├äIK L├äBI AJALOO Maarja Janson Parksepa Keskkool 11d klass 2007 Koostis Nafta on looduslik maakoores leiduv peamiselt vedelate s├╝sivesinike segu. Nafta koosneb p├Áhiliselt s├╝sinikust (82...87%), vesinikust (12...15%), v├Ą├Ąvlist (1,5%), l├Ąmmastikust (0,5%) ning hapnikus...

Keemia - Keskkool
112 allalaadimist
7
rtf

S├╝siniku valentsolekud

1 S├╝siniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on s├╝sinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli ├╝ksiksidet 109028┬┤ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 ├╝ksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind...

Keemia - Keskkool
358 allalaadimist
2
doc

Areenid

Heterots├╝kliline ├╝hend- aromaatne ├╝hend, mille ts├╝klit moodustavad peale s├╝sinike ka teiste elementide aatomid. (heteros-kr.k teine, muu). Areeni erinevus k├╝llastumata ├╝hendist Benseeni s├╝siniku aatomite ts├╝klil on ├╝hine pii-elektronpilv, mis ├╝hendab endas 6 pii-elektroni ning h├Álmab ruumiosa m├Álemal pool tasandilist ts├╝klit. F├╝├╝s om: ei lahust...

Keemia - Keskkool
172 allalaadimist
2
doc

Vastused

Orgaaniline keemia on s├╝siniku├╝hendite keemia ja ├╝htlasi ka kovalentsete ├╝hendite keemia. 2. S├╝siniku valents on 4 ja valentsolekuid on 4. L├Ąmmastiku valents on 3 ja valentsolekuid on 3. Hapniku valents on 2 ja valentsolekuid on 2. Vesiniku valents on 1 ja valentsolekuid on 1. 3.s├╝sivesinikud on s├╝sinikust ja vesinikust koosnevad ├╝hendid.s├╝sivesinud: alkaanid,alkeenid,alk├╝├╝lid, armomaatseds├╝sivesi...

Keemia - Keskkool
100 allalaadimist
3
doc

Kemikaalid

Kemikaalid Puhastusvahendid, pesemisvahendid, umbrohut├Árjevahendid, liimid, lakid, lahustid jne. Kemikaali k├Ąitlemine ┬ş Valmistamine, t├Â├Âtlmine, pakendamine, hoidmine, kasutamine, m├╝├╝mine, vedamine jne. Eba├Áigel kasutamine kahjustavad kemikaalid tervist, p├Áhjustavad p├Álenguid, v├Áivad plahvatada, p├Áhjustavad kahju keskkonnale. Kem...

Ohu├Ápetus - Kutsekool
29 allalaadimist
7
doc

Halogeenid - leidumine, saamine ja omadused

FLUOR Leidumine ja saamine Fluor on levinuim halogeen maakoores ja oli elemendina ├╝hendite koostises tuntud juba 18. sajandil. Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektrol├╝├╝sil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Fluori saadakse tavaliselt mitmev├Ąrvilisest fluoriidist ehk sulapaost CaF2 ja kr├╝oliidist Na3AlF6. Fluori ja fluori├╝hendite tootmiseks kasutatakse rohkem sii...

Keemia - Keskkool
119 allalaadimist
30
doc

Keskkonnakaitse

loodusvarad maastik v├Ą├Ąrtused kaitstavad maa-alad Looduslikud Looduslikud varud tingimused Kaitse Konserveerimine ja Loodusressursside Soodsate Maastike meetodid ja ├Âkos├╝steemide...

Keskkonnakaitse ja s├Ą├Ąstev... - Tallinna Tehnika├╝likool
645 allalaadimist
4
doc

Keskkonnakaitse

Rahvastiku kasvuga kaasnevad probleemid: S├Ą├Ąstva arengu eeldused: *poliitliline s├╝st, mis suudab *Toidupuudus (500 milj. alatoidetud) *Keskkonna tagada elanike aktiivse osalem keskk.alaste otsuste reostuse kiire kasv *Loodusvarade ├╝ha kiirenev tegemisel *s├Ą├Ąstlikul alusel toim maj *sost s├╝st, mis lah kasutamine *Looma- ja taimeliikide h├Ąvimine...

Keskkonnakaitse ja s├Ą├Ąstev... - Tallinna Tehnika├╝likool
376 allalaadimist
29
doc

Kaug├Áppe materjal

T├Â├Â├Áigus 2. Tuleohutus 3. T├Â├Âtervishoid 4. T├Â├Âohutus T├ľ├ľ├ĽIGUS (16.06.1999a) RT I 1999, 60, 616, j├Áustunud 26.07.1999 OHUTEGURID ┬Ě F├╝├╝sikalised ohutegurid ┬ž6 ┬Ě Keemilised ohutegurid ┬ž7 ┬Ě Bioloogilised ohutegurid ┬ž8 ┬Ě Ps├╝hhof├╝sioloogilised ohutegurid ┬ž9 T├ľ├ľANDJA KOHUSTUSED JA ├ĽIGUSED ┬ž13 T├ľ├ľTA...

T├Â├Âtervishoid ja -ohutus - Tallinna Tehnikak├Árgkool
402 allalaadimist


Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
Kasutajanimi / Email
Parool

Unustasid parooli?

Pole kasutajat?

Tee tasuta konto

UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !