Kodune töö nr. 7 Keskkonnaministri 26. aprilli 2004. a määruse nr 26 «Jäätmeloa andmise, muutmise ja kehtetuks tunnistamise menetluse käigus läbiviidavate menetlustoimingute tähtajad ning jäätmeloa taotlemiseks vajalike andmete täpsustatud loetelu ja jäätmeloa taotluse vorm ning jäätmeloa vorm» lisa 1 JÄÄTMELOA TAOTLUS TAOTLEJA ÜLDANDMED Ärinimi või nimi FIE ... Äriregistrikood või isikukood 10997750 Territoriaalkood Est 233 Põhitegevusala (EMTAKi1 järgi) 90 (Reovee ja prügi kõrvaldamine, linnapuhastus jms tegevus.) Aadress (sihtnumbriga) .... Telefon ...
sotsiaalmajanduslikud probleemid teravnevad (elanikkond vananeb, sotsiaalne ebavõrdsus kasvab, maailma jagunemine rikasteks ja vaesteks seejuures rikkad saavad rikkamaks ja vaesed vaesemaks). Keskkonna probleemide tekke põhjusteks on: · ebaperemehelik ressursside kasutamine · vananenud tootmistehnoloogia (toorme- ja heitmemahukas) · madal keskkonnateadlikkus · väär tarbija mentaliteedi juurdumine · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäävus · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimemehhanismide puudulikkus Säästva arengu instrumendid: · Seadusandlikud. Keskkonnastandardid. · Teadus, innovatsioon · Turumehhanismid · Majanduslikud vahendid (keskkonnamaksud, toetused, subsiidiumid) Keskkonnakorralduslikud vahendid (keskkonnapoliitika, keskkonnajuhtimissüsteem) · Survegrupid. Valitsusvahelised keskkonnaorganisatsioonid. Säästva arengu põhivaldkonnad:
Ehitustootluse instituut REFERAAT BIOENERGIA VÕIMALUSED EESTIS Üliõpilane: Lyana Peedo Juhendaja: Prof. Enn Loigu Tallinn, 2012.a. Sissejuhatus Bioenergia on osa taastuvenergiast, mis omakorda on osa koguenergiast. Bioenergia all mõistetakse biomassist toodetud energiat ehk soojust, elektrit ja biokütuseid. (1) Biomass omakorda on bioloogilist päritolu mass ehk kõik, mis on kunagi maa peal päikeseenergia toel kasvanud. Biomass on põllumajanduslikust tootmisest, kaasa arvatud taimsed ja loomsed ained, metsatööstusest ja sellega seotud tootmisest pärit toodete, jäätmete ja jääkide bioloogiliselt lagunev fraktsioon ning tööstus- ja olmejäätmete bioloogiliselt lagunev fraktsioon. (1) Kui bioenergiat arukalt kasutada, aitab see meil energiavarustust keskkonnasäästlikumaks muuta. Bioenergia on EL-s vaieldamatult kõige olulisem taastuvenergia liik ja m...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Pärivere paisu likvideerimise keskkonnamõju hindamine Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: … Juhendaja: … Tartu 2015 Jõe kirjeldus Mõnuvere jõgi, aga ka teise nimega Are jõgi on jõgi Pärnu maakonnas. Jõe pikkus on 29,1 km ja selle valgla suurus on 127,9 km². Are jõgi suubub Sauga jõkke 24 km kaugusel tolle suudmest. Jõel asub Pärivere paisjärv
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Keskkonnamõju hindamise skeem keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse põhjal Iseseisev töö keskkonnakorralduse meetmetes Koostajad: ... Juhendaja: ... Tartu 2015 Sisukord Keskkonna mõju hindmise skeem...........................................................................3 Kasutatud kirjandus................................................................................................ 4 Keskkonna mõju hindmise skeem
mul juba läbitud. Siiski leidsin palju huvipakkuvaid õppeaineid, mille olemus kattub Tallinna Ülikoolis pakutavatega. Sügissemestril loetav loomastiku ja taimestiku korraldus ja kaitse põhisisu erineb vähesel määral keskkonnakorralduse valikainetes pakutavast looduskaitsebioloogiast. Meteroloogia ja klimatoloogia kursuseprogramm Granada Ülikoolis on praktilisema käsitlusega, kui Tallinna Ülikooli oma, seega oleks huvitav näha kuidas antud ainet seal õpetatakse. Keskkonnakorralduse kohustuslikes ainetes olev keskkonnamõju hindamine ja keskkonnaaudit asendub välisülikoolis keskkonnamõjuhindamise ainega. Kuna kõik keskkonnateaduse eriala ained on minu õppekavaga ühilduvad, ei tohiks sobivate ainete leidmine ja ülekandmine probleeme valmistada- huvitavad nad kõik mind väga.
Ohustab põhja- ja pinnavett ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
ning rikub maastikke · Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus · Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele · Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. · Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine · Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine · Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus · Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus · Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud)
TALLINNA ÜLIKOOL Loodus- ja terviseteaduste instituut Keskkonnakorralduse ja bioloogia õppekava TEADUSLIKU MÕTTEVIISI PRAKTILINE ANDMEANALÜÜS Iseseisev töö Koostajad: Tallinn 2017 Iseseisev töö nr 1 Ülevaade vastajatest Küsimustikule vastas 5836 inimest kellest 43% ehk 2528 olid mehed ja ülejäänud 56,7% naised. 28,5% ehk 1661vastanut olid Eestlased, 37,6% Soomlased ja 33,9% Lätlased. Kõige noorem vastaja
võimalik panustada keskkonnahoiu suurendamisse. Samas on võimalik, et alates 2021. aastast pannakse vähem rõhku keskkonnasõbralikule ettevõtlusele, kuna rahalisi vahendeid pole enam endises mahus. Selline tegevusviis on negatiivse mõjuga keskkonnateadliku käitumise soodustamisele ja terve elukeskkonna arengule. Eestis toimub Aasta keskkonnasõbralike ettevõte konkurss, mida korraldab Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond, kuid auhinna paneb välja Keskkonnainvesteeringute keskus (KIK), mida rahastavad Euroopa Liidu fondid. Konkursi korraldamise läbi motiveeritakse ka teisi ettevõtteid, organisatsioone ja eraisikuid kasutusele võtma sarnaseid keskkonnasõbralikke lahendusi, mis konkursil tunnustust on saanud. (Keskkonnaministeerium Keskkonnakorralduse osakond 2017) Euroopa Liidu toetuste vähendamisel võivad sarnased konkursid enam mitte toimuda ning keskkonnaalaste teadmiste ja
- Vahendada Tartu Ülikooli üldist akadeemilist kompetentsi erinevatele sihtgruppidele ja spetsialistidele - Tõsta piirkonna keskkonnateadlikkust ja osaleda avalikus elus - Kontoritarvete säästlik kasutamine - Ladustatavate jäätmete vähendamine - Taaskasutatavate või ümbertöödeldud materjalide kasutamine õppetöös - Tervislike eluviiside propageerimine 4. Keskkonnaülesanded: - Kõrgetasemelise õppetöö ja arendustöö läbiviimine keskkonnakorralduse ja planeerimise alal ning sellel põhinevate ühiskonnale vajalike teenuste osutamine. Selle täitmiseks kolledz: o Koostab õppekavad ja viib nende alusel läbi õppetööd o Viib läbi täiendusõpet keskkonnateaduse erialal o Viib läbi erialast nõude-ja konsultatsioonitegevust o Edendab kolledzi infrastruktuuri - Teisejärguliste keskkonnaeesmärkide täitmine:
kaasamine (mõisted, vajalikkus), rahvusvaheline roll, EL keskkonnaõigus (sh VII keskkonnaprogramm), teemavaldkonnad ja valdkonnaülesed teemad, terviklikkus. Keskkonnaõigus Eestis (üld- ja valdkondlikud seadused, seadustik) ja õigusruumi ümberkorraldus (kodifitseerimine, seadustiku üldosaseadus ja sealsed uuendused (põhimõtted (seleta ja too näited rakendamisest), uued mõisted keskkonnahäiring, keskkonnarisk, keskkonnaoht). Institutsioonid. Mõiste: keskkonnakaitse institutsioon. Keskkonnakorralduse süsteem Eestis. Keskkonnaministeeriumi (KKM) ülesanded. Tähtsamad KKM valitsemisalas olevad ametiasutused: valitsusasutused, riigiasutused, riigi tulundusasutused ja äriühingud. Riigimetsa Majandamise Keskus. Keskkonnainspektsioon. Keskkonnaamet. Keskkonnaagentuur. Keskkonnajärelevalve teostajad (ametkonnad) Eestis. Too näiteid. Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK). KIKi eesmärk. KIKi poolt rahastatavad programmid
(abstract) on sõnad pensionisüsteem (Pension System) ning mis on ilmunud vahemikus 2010-2012. Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Advanced search: journals, ,,pension system"- abstract, phrase, published between 2010-2012, article type ,,research paper" Shen, C & Williamson, J B. (2010). China's new rural pension scheme: can it be improved? International Journal of Sociology and Social Policy, 30, (5/6), 239 250. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult: Browse: books & journals, paremalt: environmental management. Tulemusi 9 Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) www.tlulib.ee logi sisse! Ebscohost web. 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 2008-2013 a. Esitage kirje
sisukokkuvõttes, abstract. Articles published between 19951999. Article type literature review. 5 tulemust. Praktiline töö nr 3 Otsing andmebaasides Stever, James A.(1997) Marshall Dimock's deflective organizational theory. Journal of Management History (Archive), 3(4). Andmebaas Emerald. 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Browse Books & Journals.Environmental Management & Health. 58 väljaannet Andmebaas Emerald 7.8. küsimusele leidke vastused RRi andmebaasi ISE (http://ise.nlib.ee) vahendusel. 7. Leidke variast Liia Merino artikleid. Mitme artikli autor, intervjueerija ja koostaja ta on? Kuidas otsingu läbi viite? Varia kategooria, nimeloend, otsinimeks Merino. 30 artikli autor, 1 koostaja, 8 intervjueerija 8
ee/wp-content/uploads/2017-06-19-est-for-invest-ou- eeltood.pdf, 11.05.2018. Euroopa Komisjon. (2013). Keskkonnavastutuse direktiiv - Euroopa loodusvarade kaitse. Kättesaadav:https://www.envir.ee/sites/default/files/keskkonnavastutuse_direktiivi_infole ht.pdf, 15.05.2018. Keskkonnaministeerium. (2018). Eesti loodus Euroopa viie rikkama seas! Kättesaadav: http://www.envir.ee/et/eesti-loodus-euroopa-viie-rikkama-seas, 10.05.2018. Keskkonnaministeerium. (2018). Keskkonnakorralduse õigusaktid. Kättesaadav: https://www.envir.ee/et/eesmargid-tegevused/keskkonnakorraldus/keskkonnakorralduse- oigusaktid, 15.05.2018. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. RT I, 04.07.2017, 45. Riigikogu. (2018). Peaminister vastas arupärimisele puidurafineerimistehase eriplaneeringu algatamise kohta. Kättesaadav: https://www.riigikogu.ee/istungi-ulevaated/peaminister-
ministeeriumi valitsemisel oleva riigivara haldamist ja arvestust; 5) jäätmeosakonna põhiülesanne on korraldada jäätmepoliitika ettevalmistamist ja elluviimist; 6) kalavarude osakonna põhiülesanne on korraldada kalavarude kaitse ja kasutamise poliitika ettevalmistamist ja elluviimist; 7) keskkonnakorralduse osakonna põhiülesanne on korraldada keskkonnaauditi, keskkonnajuhtimissüsteemide, keskkonnamõju hindamise, keskkonnamõju strateegilise hindamise, keskkonnatasude ja keskkonnavastutuse poliitika väljatöötamist ja elluviimist ning ministeeriumis ja tema valitsemisalas hädaolukordade lahendamist; 8) kliima- ja kiirgusosakonna põhiülesanne on korraldada kliimamuutuse leevendamise ning
täitmisel tuleb juhinduda. standard iseseisvad terviklikud normdokumendid, mis on koostatud tunnustatud standardiva organi poolt. Eestis Standardikeskus. Keskkonnastandard on SAS defineeritud kui asjaosaliste kokkuleppel koostatud ning kinnitatud reegleid, juhtnööre ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. • keskkonnakorralduse • keskkonnaseire, • keskkonnatehnoloogia • keskkonnainformaatika Keskkonnakvaliteedi standardid käsitlevad lisaks üldistele aspektidele peamiselt vee, õhu, pinnase jm. proovivõtu, saastatuse kontrolli ja kvaliteedi määramise metoodikat. Keskkonnakorralduse standardid käsitlevad valdkondi: keskkonna-alane juhtimine ettevõttes, keskkonnaaudit ja sellega seotud uuringud, keskkonnakaitse taseme 8
Esitage kirje. Kuidas otsingu läbi viite? Laiendatud otsing, lisan fraasi, aastateks 2009-1013, artikli tüüpi, saan ühe vastuse. International Journal of Sociology and Social Policy, China's new rural pension scheme: can it be improved? http://www.emeraldinsight.com/search.htm?ct=jnl&st1=Pension+System&fd1 =abs&mm1=phr&bl2=and&st2=&fd2=all&mm2=all&bl3=and&st3=&fd3=all &mm3=all&ys=2009&ye=2013&at=rsp&ec=0&ec=1&bf=0&bf=1&search=S earch&cd=ac 6. Leidke keskkonnakorralduse teemalisi väljaanded. Mitu väljaannet leiate? Vasakult browse, Journals & Books, Environmental management, saan 8 tulemust. Küsimustele 7-9 leidke vastused andmebaasist EbscoHost (http://search.epnet.com) 7. Leidke andmebaasist PsycArticles täistekstilisi artikleid koolivägivallast ja kiusamisest (School Violence, Bullying), mis ilmusid vahemikus 2005-2010 a. Esitage kirje. Kirjeldage otsingu käiku.
VÄLISÕHU KAITSE SEADUS Anna Jurtsevits Valeria Budarova SEADUSE EESMÄRK JA REGULEERIMISALA Välisõhu kvaliteedi säilitamine piirkondades, kus see on hea Välisõhu kvaliteedi parandamine piirkondades, kus see ei vasta nõuetele Reguleerib tegevust, millega kaasneb välisõhu keemiline või füüsikaline mõjutamine, osoonikihi kahjustamine või kliimamuutust põhjustavate tegurite ilmnemine Saasteallikas Saasteaine, mis võib kahjustada inimese tervist või keskkonda; müra; ioniseeriv või ioniseeriva toimeta kiirgus; infra- või ultraheli. Saasteallikad jagunevad paikseteks ja liikuvateks saasteallikateks. Liikuv saasteallikas on püsiva asukohata saasteallikas, mis samal ajal saasteainete välisõhku eraldamisega võib ...
vormistamise ja kaitsmise juhend Loodusteaduste osakonna bakalaureuseõppekavad lõpevad bakalaureuseöö (edaspidi BT) kaitsmisega. Mistahes lõputöödega, sh BT-ga seonduv on TLÜ Õppekorralduse eeskirjas kajastatud alapunktides 346-378 ja käesolev juhend on selle täiendatud rakendusvariant Loodusteaduste osakonnas. (http://www.tlu.ee/files/arts/238/OKE_t4f1201665ddccd3a69587f95b5324a90.pdf). BT on iseseisev teaduslik-metoodiline uurimistöö. Keskkonnakorralduse ning ainedidaktika vallas tehtav BT võib olla ka arendusliku (projekti) iseloomuga teaduslikel alustel koostatud iseseisev metoodiline töö. Vastavalt õppekavale on BT maht 4 või 6 AP (30-50 lk, kuid mitte üle 60 lk). Kui töö maht ületab 60 lk, tuleb töö vähemolulised osad (näiteks lisad) paigutada tööle lisatavale digitaalsele andmekandjale. BT kirjutatakse eesti keeles, erandiks on juhud kui, õppekavas ei ole sätestatud teisiti. 1. Töö teema valimine ja registreerimine
TALLINNA ÜLIKOOL Matemaatika ja Loodusteaduste Instituut Keskkonnakorralduse õppesuund JÄTKUSUUTLIK ARENG Referaat Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 JÄTKUSUUTLIKU ARENGU MÕISTE JA SELLE AJALUGU..........................................4 JÄTKUSUUTLIK ARENG MAAILMAS.......................................................................6 JÄTKUSUUTLIK ARENG EESTIS...........................
Tallinna Ülikool Matemaatika-Loodusteaduskond Keskkonnakorralduse õppetool SÄÄSTEV ARENG Referaat Koostaja: Kristina Lobjakas Rühm: LKS-1 Tallinn 2009 Sissejuhatus Jätkusuutlikku arengut ehk säästvat arengut määratletakse arenguteena, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Järgitakse selliseid põhimõtteid nagu majanduse ja keskkonna ühendamine; keskkonna kaitsmine; kultuurilise mitmekesisuse säilitamine ja elukvaliteet. Ajalugu Esimesed sammud säästva arengu konteksi suunal tehti Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni inimkeskkonna konverentsil Stockholmis 1972 aastal. 1983-ndal aastal moodustati ÜRO peaassamblee otsusega Brundtlandi komisjon ehk Maailma Keskkonna- ja Arengukomisjon, mida juhtis Gro Harlem Brundtlandi. Komisjoni ülesandeks oli säästliku areng...
KESKKOND Igaüheõigus Eetiline tõekspidamiste kogum, tugineb seadustele, kultuurile ja tavadele Rmk loodi 1999 Rmk tegevusvaldkonnad: maakasutus, metsamajandus, metsakorraldus, puiduturustus 1970 algas ajakirja Eesti Loodus eestvedamisel nn. suur soodesõda rabade kuivendamise vastu. 1971 Loodi Lahemaa Rahvuspark 1979 Koostati esimene Eesti Punane Raamat 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1989 asutati komitee baasil keskkonnaministeerium, 1991 - Soomaa ja Karula rahvuspark ning Alam-Pedja looduskaitseala. 1992 Eesti osales esmakordselt ametliku delegatsiooniga loodushoiu suurfoorumil UNCED (ÜRO keskkonnakonverents) Rio de Janeiros, kus allkirjastati ka «Kliimakonventsioon» ja «Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon» 1994.a. juunikuus võttis Riigikogu vastu Kaitstavate loodusobjektide seaduse; 2000 natura 2000 2004.a. 10. mail jõustus Looduskaitseseadus 2007. Eesti sai rahvusvahelise looduskaitseliidu ...
Ohtlike jäätmete käitluse korrastamatus. Tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. Majandustegevus, mis ohustab elustikku, maastikku, ökovõrgustikku, kaitsealasid, liike ja üksikobjekte. Toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine. Madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine. Keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus. Keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja mitte toimimismehhanismide puudulikkus. Põhjaveevarude ebaratsionaalsest kasutamisest ja saastamisest tingitud põhjavee kvaliteedi ja kvantiteedi langus (paarikümnes asulas on vaja joogivett kohale vedada tsisternides, kuna kasutusel olev põhjaveekiht on reostatud) Päikeseenergia (päikesekollektorid ja päikesepatareid) – Keskkonnasõbralik, taastuv energiaallikas. Puudused: elektrienergia muundamine on tehniliselt keeruline, ei saa
Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatlik (valitsemisvorm, kus valitsevad ideoloogiliselt neutraalsed poliitika teostajad,kes lähtuvad ratsionaalsetest, mitte poliitiliste gruppide huvidest) keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus ebaselge, mis viib ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on võimaldatud kõikidel asjasse
7. keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; 8. keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; 9. kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine KIKi poolt rahastatavad programmid: veemajanduse programm; metsanduse programm; jäätmekäitluse programm; kalanduse programm; keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel
7. keskkonnauuringute ning loodusobjektide kaitse korraldamine; 8. keskkonna saastamist põhjustavate saastekollete likvideerimisele või keskkonna endise seisundi taastamisele suunatud tegevus; 9. kaitsealuste liikide poolt tekitatud kahju hüvitamine KIKi poolt rahastatavad programmid: veemajanduse programm; metsanduse programm; jäätmekäitluse programm; kalanduse programm; keskkonnakorralduse programm; keskkonnateadlikkuse programm; looduskaitse programm; maakondlik programm. KIKi rahalised allikad: Eesti Vabariigi keskkonnatasud, Euroopa Liidu struktuurifondid, osa Euroopa Investeerimispanga (EIB) laenust Eesti riigile Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel
Keskkonnaõpetuse koolieksami kordamisküsimused 2015 1. Mis on keskkonnaseire? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. Keskkonnaseire on mingi territooriumi või loodusobjektikeskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite pidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlusi ja –analüüse ning vaatlusandmete töötlemist. 2. Mis on keskkonnaseire eesmärgid? Keskkonnaseire eesmärk: hinnata keskkonnaseisundit ja selle muutusi, hinnata loodusvarade olukorda, selgitada välja täiendavaid uuringuid vajavad keskkonnaprobleemid, koguda andmeid meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste tegurite ja prognoosid...
Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast. Keskkonnakaitse peab olema kõrgemal parteipoliitilstest huvidest ja momendi majandusprobleemidest. Keskkonnakaitse ja loodusvarade säästliku kasutamise tagamiseks tuleb taotleda elanikkonna kõikide sotsiaalsete kihtide konsensust 73. Nimeta peamised keskkonnapoliitika eesmärgid 74. Millised on keskkonnakorralduse abinõud? 75. Mis on keskkonnaauditeerimine? 76. Mida tähendab igaüheõigus? 77. Milles seisneb keskkonnaseire eesmärk? Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mille põhieesmärk on o prognoosida keskkonnaseisundit o saada lähtandmeid programmidele, planeeringutele ja arengukavade koostamiseks. 78. Millised on keskkonnaseire ülesanded? 79
• Eesti CO2 kvoodimüük (tuntud ka nime all roheline investeerimisskeem). • Põhitegevuste rahastamine on aastate lõikes muutunud – kui esimestel tegutsemisaastatel andsime valdavas osas toetusi Eesti riigi vahenditest, siis viimastel tegevusaastatel on välisabi projektide maht kasvanud samasse suurusjärku. Keskkonnainvesteeringute Keskus Keskkonnaprogramm jaguneb • veemajanduse programm; • jäätmekäitluse programm; • keskkonnakorralduse programm; • looduskaitse programm; • metsanduse programm; • kalanduse programm; • keskkonnateadlikkuse programm; • maakondlik programm. Keskkonnakasutusest laekuvast rahast kantakse riigieelarvesse: 1) saastetasu; 2) pakendiaktsiis; 3) piiriveekogudes ja majandusvööndis asuvate maardlate kaevandamisõiguse tasu; 4) 30 protsenti üleriigilise tähtsusega maardlate kaevandamisõiguse tasust; 5) piiriveekogude vee erikasutuse tasu;
Jätkusuutlik areng Referaat Juhendaja: Tartu 2016 Sisukord Mis tähendab jätkusuutlik areng?.......................................................................3 Mida hõlmab endas säästev areng?................................................................4 Jätkusuutlik areng maailmas.............................................................................. 6 Tähtsamad rahvusvahelised kokkulepped..........................................................8 Jätkusuutlik areng Eestis..................................................................................10 Säästev Eesti 21............................................................................................... 12 Kasutatud kirjandus.......................................................................................... 14 ...
ja arvnäitajaid sisaldav dokument, mis korraldab keskkonna seisundit mõjutavat või mõjutada võivat tegevust või tegevuse tulemust. Keskkonnanormatiiv - defineeritakse Säästva Arengu Seaduses kui keskkonna kvaliteedile, heitmekogusele või toodangu ühikule kehtestatud keskkonnakaitselist kontrollarvu või loodusvara erikulu. Keskkonnastandardite valdkonnad mille arendamist juhib KKM ja näited. · keskkonnakorralduse · keskkonnaseire, · keskkonnatehnoloogia · keskkonnainformaatika · geograafilise informatsiooni · metsanduse, regionaal- ja linnaplaneerimine · ehituse, ehitusmaterjalide ja ehituse kasutatavate toodete valdkonnas. Keskkonnanormatiivid Eestis. · Välisõhu normatiivid · Vee normatiivid (joogivee, põhjavee kvaliteedi kohta)
keskkond – eluta või elusa looduse tegurite kogum, milles organism asub ja mis teda mõjustab keskkond – ümbrus, sotsiaalsed tingimused, milles inimene elab, miljöö keskkond – kogum elus ja eluta looduse tegureid, mis mõjutavad biosüsteemi, milles see eksisteerib INSTITUTSIOONID keskkonnakaitse institutsioon – keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid keskkonnakorralduse süsteem Eestis: o Riigikogu – kõrgeim seadusandlik organ o Vabariigi Valitsus – täidesaatva riigivõimu teostaja o Keskkonnaministeerium – Eesti Vabariigi territooriumil ning keskkonnapoliitikat ellu viiv kõrgeim täitevorgan keskkonnaministeeriumi ülesanded: o riigi keskkonna- ja looduskaitse korraldamine o loodusvarade kasutamise, kaitse ja arvestamise korraldamine
üksikobjektide ohustatus, mis tuleneb majandustegevusest ja maa omandireformist; · tehiskeskkonna ebapiisav vastavus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetele. · Keskkonnaprobleemide peamised tekkepõhjused on: · toorme- ja heitmemahuka vananenud tehnoloogia kasutamine; · madal keskkonnateadlikkus, väära tarbijamentaliteedi juurdumine; · keskkonnaalase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus; · keskkonnakorralduse rahaliste vahendite ja toimimismehhanismide puudulikkus. Nimeta hulkraksete loomade ehitustüübid, iseloomulikud tunnused , esindajad liigid või muu süstemmatika üksus sellest ehitustüübist.( 8 ehitustüüpi) 1. KÄSNAD- Eestis 2 liiki- järve-ja jõekäsn 2. AINUÕÕSSED meduusid, hüdraloomad 3. LAMEUSSID laiuss, nudipaeluss 4. ÜMARUSSID limuksolge, naaskelsaba 5. RÕNGUSSID hulkharjasussid, väheharjasussid( näiteks vihmauss), kaanid 6
metsandus. Keskkonnaload, lubade liigid. Keskkonda oluliselt mõjutav või ohustav tegevus võib toimuda ainult riigi nimel antud loa alusel. Kompleksluba, lihtluba. Näited tegevus- ja keskkonnalubadest: keskkonnakompleksluba, välisõhu saasteluba, vee rikasutusluba, jäätmeluba, üldgeoloogilise uurimistöö luba, maavara kaevandamise luba. Keskkonnakompleksluba- on suure keskkonnamõjuga ettevõtete tegevuse tulemusel tekkiva saaste vältimisele ja kontrollimisele suunatud keskkonnakorralduse vahend. Keskkonnamajandus. Keskkonnamaks- on majanduslik meede, millega soovitakse muuta tarbimis- ja tootmisharjumusi keskkonnasõbralikumaks. Keskkonnamaksu liigid: energiamaksud (kütuseaktsiis, elektriaktsiis, energia tootmisega seotud süsinikupõhised maksud), transpordimaksud (mootorsõidukitele, raskeveokitele, teekasutusele), saastamise ja loodusvara kasutamise maksud (õhu-, vee-, pinnasesaaste, maavarade ja muude ressursside kasutamine, jäätmekäitlus, pakendid).
5) läbirääkimis- ning esitlustehnikate ja -võtete valdamine, kirjalik ja suuline väljendus- ja esitlemisoskused 6) insenerivaldkonna / eriala terminoloogia tundmine. Loodusteaduste ja keskkonnakaitse alused 1) Eesti keskkonnastrateegia, -juhtimissüsteem ja keskkonnaprogrammid ning rakenduskorraldus transpordi majandussektori (veondusliikide) arengutöödes 2) keskkonnastandardid keskkonnakorralduse ning kvaliteedi- ja jäätmestandardid Kvaliteedijuhtimise alused 1) organisatsiooni, ettevõtte kvalifikatsioonisüsteem 2) kvaliteedikorralduse (töökindluse) standardite väljatöötamine ja rakendamine. Säästva transpordi ja jätkusuutlik arendustöö korraldus 1) teadus- ja rakendusuuringute ning arendustöö metoodikad ja korraldus 2) erialane konsultatsioon, nõustamine ja inseneride koolituse, täiendõppe ning
avalikkusega. 21. Kaasamise manipulatiivsed eesmärgid. - Väheteadlikku avalikkust on võimalik manipuleerida mõtlema grupi konsensuse alusel. Teaduslikud argumendid muutuvad vähetähtsateks. 22. Kaasamise kultuurilised, struktuurilised ja protseduurilised kitsaskohad. - Kultuurilised - kaasamise kujunemine otsustusprotsessi osaks nõuab harjumuste ja põhimõtete muutumist. Avalikkuse poliitilist passiivsust peetakse nõukogude aja tehnokraatliku keskkonnakorralduse järelmõjuks. - Struktuursed - valikkuse kaasamine keskkonnaplaneeringute aruteludel, omavalitsuste planeeringutes toimub liialt hilja. Ressursi puudus - ulatuslik kaasamine on aja jms ressursimahukas. - Protseduurilised - kaasamise eesmärgistatus – ebaselged eesmärgid viivad ka ebamääraste, vähekasutatavate otsusteni; puuduvad kriteeriumid tulemuste kasutatavuse hindamiseks. Sihtrühma(de) valik - kas osalemine on
· välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik
· välja töötada valikkogumissüsteem koos vajaliku materiaalse baasi ning kogutava materjali ümbertöötamisega · prügilate keskkonnaohtlikkuse vähendamine, mis on saavutatav nende arvu vähenadamise ja jäätmete kokkuveosüsteemi parandamise kaudu · jäätmekäitluse uuemate tehnoloogiate rakendamine või vanade meeldetuletamine (komposteerimine, anaeroobne töötlemine, põletamine, gaasistamine). Keskkonnakorralduse majandushoovad Keskkonnakorralduse majandushoobade rakendamise eesmärk on mõjutada nii tootjaid kui ka tarbijaid kasutama loodusvarasid heaperemehelikult, võimalikult vältima reostustja jäätmeid, tagama turul keskkonnasõbralikele toodetele paremad tingimused, kui on nende reostus-ja jäätmemahukatel võistlejatel. Majandushoobade kasutamise põhiprintsiibid on järgmised: 1. Kõik toote elutsükli(tootmine, jaotamine, kasutamine, lõplik
Kiirgusohu vähendamine 1 99 964 Keskkonnamüra reostuse vähendamine 1 500 000 Energeetika negatiivse keskkonnamõju 3 6 527 163 vähendamine Mittevastavad taotlused 1 2 980 677,00 1.1.3 Rahastamisettepanek ja eelarve eelnõu tabel SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse nõukogu poolt kinnitati keskkonnakorralduse programmi 2006. a I vooru eelarveks 25,5 miljonit krooni. Arvestades energeetika negatiivse keskkonnamõju vähendamise ja välisõhukaitse alamprogrammide töörühma hindamistulemusi jäi I vooru eelarveks 14 985 342.- (mis sisaldab 2 500 000 krooni 2005. a II vooru projekti ,,Riikliku mootorikütuse kvaliteedi ja koguste seireprogrammi" kasutamata jäänud vahenditest). 17. jaanuaril 2006. a. peetud alamprogrammide töörühma nõupidamisel moodustas töörühm hindamise
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumise...
kodifitseerimine- õigusnormide süstematiseerimine keskkonnahäiring- mis tahes inimtekkeline negatiivne mõju keskkonnale keskkonnaoht- olulise keskkonnahäiringu tekkimise piisav tõenäosus keskkonnarisk- vähendamist vajava keskkonnahäiringu tekkimise võimalikkus Keskkonnakaitse institutsioonid: Keskkonnakorraldusega tegelevad riigi- ja omavalitsusasutused ning valitsusvälised organisatsioonid. Keskkonnakorralduse süsteemi kuuluvad: Riigikogu; Vabariigi Valitsus; Keskkonnaministeerium. Keskkonnaministeerium on välja kasvanud 1935. aastal asutatud Riigiparkide Valitsusest. Alates 1989 Keskkonnaministeerium, mille eesotsas on keskkonnaminister. Keskkonnaministeeriumi ülesanded: Loodusvarade kasutamise, kaitsmise ja arvestamise korraldamine; järelevalve looduskeskkonnale; ilmavaatlused; osalemised rahvusvahelises keskkonnakaitses.
Mis on ökoloogia? teadus, mis uurib organismide vahelisi kooslusi ja organismide keskkonda. ökonišš: liigi v populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum taluvusala: toimeväli, mille piires liigi isendid taluvad muutusi ökoamplituud: mingi ökoloogilise teguri (keskkonnaparameetri) intensiivsuse vahemik, milles vaadeldava liigi isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda suktsessioon: ehk kooslusejärgnevus on koosluste vahetumine ja teisenemine ökosüsteemi arengus kliimaks: ehk lõppkooslus on ökoloogias ökosüsteemi(de) koosluste arengurea enam- vähem püsiv lõppjärk, kus koosluste vahetumist (suktsessiooni) ei pruugi enam toimuda. Samas on koosluste fluktuatsioonid iseloomulikud ka kliimakskooslustele ökoloogiline püramiid: ökosüsteemi troofilise struktuuri kujutis astmikpüramiidina. Iga ökoloogilise püramiidi aste kujutab üht troofilist taset – alt üles vastavalt primaarprodutsente (fotosünteesivaid organisme), I astme ehk pr...
Üldplaneeringud Detailplaneeringud Maakonnaplaneeringud Metsamajanduskavad Maakorralduskavad Valgala majanduskavad Põllumajanduse-keskkonnaprogramm Maastikuhoolduskavad Metsamajanduskavad Metsakorraldus Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Maastik praegusaja Eesti loodushoius ja strateegilistes dokumendites. Maastik lähimineviku keskkonna-korralduses. Ruumilised (maastikulised) keskkonnakorralduse meetmed Eestis nn maatikuökoloogia rakenduslikud suunad. Maastik planeeringus(teemad ja tasandid). Arendusalade maastikku sobitamine. Maastikumeetrika. Milleks maastiku struktuuri analüüs? Maastikuanalüüsi (maastikuseire jne) alustamisel on vaja välja töötada maastiku näitajad, mis omaksid laiemat ökoloogilist keskkonnakaitselist sisu. Karakteristikud peavad olema universaalsed ning rakendatavad erinevatel mõõtkava tasanditel:
Kordamisküsimused keskkonna ja säästva arengu ökonoomikast 2018 1. Keskkonnaökonoomika definitsioon ja valdkond Keskkonnaökonoomika ökonoomika, mis tegeleb looduskapitaliga. Majandusteaduse haru, mis käsitleb looduskeskkonna kaitse ja loodusressursside (nii taastuvate kui taastumatute) kasutamisega seotud majandusküsimusi. On allikaks keskkonnapoliitilistele ideedele ja vahendiks vastavate ideede põhjendamisel. 2. Malthuse teooria - teooria käsitleb rahvaarvu kasvu ja selle mõju inimkonna sotsiaalmajanduslikule käekäigule. Malthus arvas esimesena, et ,,ületootmine ja kogunõudluse ebapiisav tase tekitavad majanduses probleeme". Võttes aluseks USA rahvastikku, näitas, et rahvastiku suurenemine on geomeetriline, samal ajal kui toidu tootmine on aritmeetiline, mis teatud hetkel tähendab paratamatut näljahäda ja populatsiooni kokku kukkumist. Malthus alahindas tehnoloogilist progressi praeguse tehnoloogiaga saab samalt pindalalt korda...
võivad need jäätmed sattuda tavaprügilasse ja mõjuda kahjulikult in. tervisele. Omavalitsuste suutmatus jäätmehooldust arendada vastavalt kohustustele. Vajalike infrastruktuuride puudumine soodustab maastike prügistamist ja illegaalset jäätmete ladestamist. Kui puudub jäätmetekitajate aktiivne osavõtt. Ohtlike jäätmete vastuvõtupunktide kaugel asetsemine ja raha eest võimalus loovutada rahapuudus ja keskkonnakorralduse nõrgad toimemehhanismid puuduvad uued ja head tehnoloogiad Näiteks raviasutuste ja haiglate ohtlikud jäätmed suunatakse suures osas kanalisatsiooni ja ladestamisele suunduva prügi hulka, osa kemikaalijäätmeid kanalisatsiooni. 11. Välisõhu ja siseõhu saastatus, müra ja vibratsioon peamiselt linnades Õhusaastet tekitavad tööstus, elektrijaamad, katlamajad, transpordivahendid ja
käitluse) korrastamatus; 5) elustiku ja maastiku mitmekesisuse, sealhulgas ökovõrgustiku, kaitsealade, liikide ja ühisobjektide ohustatus, tulenevalt majandustegevusest ja omandireformi muutustest; 6) tehiskeskkonna sobimatus säästva arengu ja tervisekaitse põhimõtetega. Keskkonnaprobleemide peamiste põhjustena tuuakse esile: 1) toorme- ja heitmemahukas vananenud tehnoloogia; 2) vähene keskkonnateadlikkus; 3) keskkonna-alase tehnilise infrastruktuuri mahajäämus ning 4) rahapuudus ja keskkonnakorralduse nõrgad toimemehhanismid. Keskkonnaalastest eesmärkidest on tähtsamad: 1) rahva keskkonnateadlikkuse tõstmine ja 2) keskkonnahoidliku tehnoloogia laialdane kasutuselevõtmine. Eritähelepanu vajab globaalsete ja lokaalsete probleemide suurim põhjustaja energia tootmisest lähtuv keskkonnasaaste. Tervisliku elukeskkonna tagamiseks tuleb: 1) hoolitseda õhu puhtuse eest; 2) korrastada jäätmemajandus; 3) vähendada jääkreostust; 4) kasutada otstarbekalt põhjaveevarusid;
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
