Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Keskkonnakaitse lõpueksami küsimused-vastused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
maastik, planeeri, eemi, sood, sfäär, metsad, muse, moodus, järved, äga, planeering, vöönd, ioonid, rand, planeerimis, muld, nergia, konnas, rannik, raba, kooslus, lest, iseloo, tori, konventsioon, liim, järvede, populatsioon, kaitseala, niit, peipsi, mitmekesisus, aare, taimestik, mage, idega, madu, atmo, isend, heit, seen, ökosüsteem, sundiKeskkonnakaitse ühiskondlikud ja riiiklikud tegevused inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse õhu, vee, mulla, ja joogivee kaitset. 2. Looduskaitse ajalugu 2.1. Ettevalmistav etapp · Tegevus ei olnud põhjendatud teaduslike uuringutega ning oli sageli tingitud kohalikest praktilistest vajadustest. · Eestis olid paljud puud, kivid, allikad, jõed, järved ja pangad -pühad paigad. Jahi- ja kalapüügipiirangud, ehituspuu raiekeeld linnade läheduses. 18.saj rajati Eestis hulgaliselt mõisaparke. 2.2. Kujunemise etapp · Teadus tungib looduskaitsesse · Esimeste organisatsioonide ja kaitselade asutamine · Võeti kasutusele looduskaitsealased oskussõnad 2.3. Laienemise etapp · Tõuseb teaduse osatähtsus looduskaitses · Tõuseb riigi osakaal looduskaitse korraldamisel
looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
looduspark. Eesti ühines tähtsaima looduskaitsealase raamkokkuleppega - «Bioloogilise mitmekesisuse konventsiooniga». «Kaitstavate loodusobjektide seadus», järjekorras viies looduskaitseseadus, mis sätestab kaitstavate loodusobjektide kaitse alla võtmise ja kaitse korraldamise protseduurid 1995 Eestis võeti vastu säästliku arengu põhimõtted seadustav akt - «Säästva arengu seadus» 1996 võeti vastu metsaseadus, mis jagas metsad hoiu-, kaitse ja tulundusmetsadeks 1997 kinnitati esimene “Eesti keskkonnastrateegia” ja “Eesti metsapoliitika” 1998 valmisid uued ohustatud liikide nimestikud ja avaldati uus “Eesti punane raamat” 1999 jõustus uus “Metsaseadus”, kus oli esmakordselt sees vääriselupaiga mõiste 3 1999-2002 Vääriselupaikade (VEP) inventuur. Eesti metsanduse arengukava aastani 2010
A agriculture, põllumajandusmaastikud F - forestry, metsamaastikud C conservation, kaitstav loodusmaasik R regreation, puhkemaastik I industrial, tööstusmaasik T town, linnamaastik S special, kunstlikud rajatised, prügimäed W water, veemaastikud Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastaslikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Igal maastikul on oma, selle teket ja arengut kajastav struktuur. Inimühiskonna jaoks on maastik ressursse tootev, keskkonda taastootev ning geenifondi säilitav süsteem, seega peamisis säästliku loodvatakasutuse ja keskkonnakaitse objekte. 7. Loodus- ja keskkonnakaitse mõiste. Looduskaitse on looduskaitsealade, taimede ja loomade kaitse. Looduse kaitsmise põhjus võib olla puutumata looduse kaitse tema enda pärast või soov säilitada see tulevastele põlvedele. Kkkaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest
LOODUS- JA KESKKONNAKAITSE AJALUGU Looduskaitse arenguetapid: Looduskaitse eelduste e. sugemete kujunemine; ühiskondlikud meetmed; teaduslik loodushoid; riiklikud meetmed; rahvusvahelised meetmed. Looduskaitse ideede areng: Rahvausund; kitsalt suunitletud piirangud loodusressursside kaitseks; loodusmälestiste kaitse; üksikobjektide kaitse; kaitsealade loomine; biotoopide, elupaikade kaitse; looduskaitse väljaspool kaitselasid. Looduskaitse eelduste kujunemise aeg: Ashoka seadused ca 273-232 e.m.a. hindude loodussuhted, põhimotiiv - elu hoidmine. Eesti rahvausund (pühad loodusobjektid, keeldude süsteem). Albert Schweitzeri deviis: “aukartus elu ees.” Looduskaitse areng Eestis: Animism. 1297 Metsaraiekeeld 4 saarel Tallinna lähistel. 1642 Pühajõgi (Võhandu) reostamine (pais ja veski). 1644 Johann Gutslaff: "Lühike teade ja seletus vääralt pühaks nimetatud jõest Liivimaal Võhandus,” Piksepalve - esimene eestikeelne tekst suhtumisest loodusesse. 1664 R
väärtuslike loodusobjektide säilitamise. Keskkonnakaitse – rahvusvahelised, riiklikud , poliitilised- ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Eristatakse: õhkkonna-, pinnase- või maastiku, vee-, taimestiku ja loomastikukaitset. 2. Looduskaitse ajalugu a. I ettevalmistav etapp Eestis olid paljud puud , metsasalud. kivid, allikad, jõed, järved ja pangad pühad paigad. Looduskaitse ajalugu Eestis algab valitsejate kehtestatud jahi-ja kalapüügipiirangutega või mastimändide raiekeeluga. 1297 Taani kuningas keelas metsaraie kolmel saarel. Seda võib lugeda esimeseks dateeritud loodust kaitsvaks aktiks Eesti alal. 1644 pastor avaldas Pühajõe reostamise vastu suunatud talupoegade ülestõusu.
suurendavad nõnda koosluse liigirikkust. Põlismetsast võib alati leida inimpelglikke liike, kes majandavates metsades elada ei saa. 1.2. Peamiste metsatüüpide iseloomustus tingimuste ja liikide kaudu (vt. Auditooriumis täidetud töölehte) Loomets- Levib Saaremaal, Põhja- ja Loode-Eestis. Üldisteks tingimusteks: valgusküllased, põhjavesi sügaval, majandamisel halvad, paepealne viljakas, madalad metsad. Puu- ja põõsarindes männid, kuused, sarapuu, kibuvits, arukask. Elustiku eripärad, näited liikidest: lubjalembesed taimed, tume-punane neiuvaip, ülane, sinilill. Nõmmemets- Põhja- , Loode- ja Kagu-Eesti, Peipsi ääres, Lääne-Eesti saartel. Üldised tingimused: aeglase kasvuga puud, kuiv- ja tuleohtlik, liivakiht on tüse, valgusküllased. Puu- ja põõsarinne: männid, üksikud arukased. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kanarbik, põdrasamblik, kõrrelised, nõmm-liivatee,
sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Kultuurmaistus on ökotonid liikide kontsentreerumiskohad, kompensatsioonialad ja ühtlasi geoökoloogilised barjäärid. 3 Biosfäär 1) Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tegevuse tagajärg. 2) Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. Biogeograafia bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide levikut maakeral. Biogeograafia jaotub objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e areaalide uurimine. Integratsioon liitumine, terviku moodustamine. Süsteem omavahel seoses olevate objektide terviklik kogum. Süsteem
1) rahvuspargid; 2) looduskaitsealad; 3) maastikukaitsealad. Kaitsealade erinevad kaitsekorrad Loodusreservaadid - reserveeritud (inimestele ligipääsmatuks, kinni pandud) põlislooduse jaoks ja looduslike arengute jälgimiseks. Reservaatide eesmärgid: · hoitakse loodust inimtegevusest puutumatuna(Inimeste viibimine on keelatud) · võimaldatakse teadlastel uurida sealset loomuliku koosluste arengut, teadlased saavad selleks kaitseala valitsejalt eriloa. · metsad on hoiumetsad, loodust kasutatakse põlislooduse koosluste kaitseks Sihtkaitsevöönd - kaitseala selline osa, kus kaitse on sihitud looduse kaitseks. Erinevalt reservaadist ei piirata siin enamasti inimeste liikumist. Kaitse- eeskirjaga lubatakse tegevust, mis toetab seal väljakujunenud looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Sihtkaitsevööndis on keelatud kõik, mis pole looduskaitseseaduses ja kaitseala kaitse- eeskirjas lubatud. Tavaliselt on keelatud:
asjalik?). Biomassi kasutamine suurte monokultuuride rajamisel võib bioloogilist mitmekesisust paiguti vähendada, lisanduvad herbitsiidide kasutamisest tulenevad probleemid. 22. Maavarade kaevandamise mõju keskkonnale ja rekreatsioonile n. Põlevkivi – kõige suurem reostaja; muudetakse maastikku (positiivne, tuhamägedest suusakeskused); eraldub mitmesuguseid kasvuhoonegaase (neg) o. Fosforiit – maastik, koopad. p. Pae- e lubjakivi – uued veekogud q. Savi- savikarjäärid, järsud veerud, vertikaalsed r. Kruus ja liiv- karjäärid, kus saab ujuda nt, elupaikade loomine ohustatud liikidele (tahtmatult) s. Turvas- soodes käimine, koduks lindudele ja kahepaikstele t. Muda- kasutamine meditsiinis, mudaravilad 23. Kliima mõju rekreatsioonile Alpide suusakeskused raskustes (hooage muutub lühemaks), otsitakse lahendusi. Klimaatiliste ekstreemsuste kasv Eestis
2005 - KMH ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus. Keskkonnamõju hindamise definitsioon: 9 Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide poolt keskkonnale avaldatava mõju süstemaatiline ja taasesitatav hindamine. Keskkonnamõju hindamine/ keskkonnamõju strateegiline hindamine: Projekt/ Poliitika; tegevuskava; programm; planeering. Mõiste – keskkonnamõju: Tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale. Oluline keskkonnamõju: On oluline, kui see võib põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Keskkonnamõju liigid: Keskkonnamõju hindamise eesmärk/ ülesanne:
Rahvalik looduse ja kultuuripärandi kaitse 1971 Lahemaa Rahvuspark 1973 Käsiraamat "Looduskaitse" 1976 Matsalu Riiklik Looduskaitseala saab Ramsari alaks 1979 Esimene Eesti Punane Raamat 1980 Looduskaitse kuu, lõpeb ülemaailmse keskkonnapäevaga, 5 juunil 1981 "Soode sõja jätk" - moodustati 28 sookaitseala. 1970-1972, soode (turba) sõja tulemusena määrati 1972. aastal Ministrite Nõukogu otsusega säilitamist vajavad märgalad Eestis: kuivendusfondist arvati välja 93 sood, kokku 207 000 hektaril 1985-1987 "Fosforiidisõda" 1988 Vabariiklik keskkonnaprogramm Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis Keskkonnakaitse arengu tähtsündmused Eestis ja maailma 1990 Lääne-Eesti Biosfääri Kaitseala 1990 Seadus Eesti Looduse kaitsest Looduskaitse taasiseseisvunud Eestis. 1993 Asutati Soomaa ja Karula rahvuspark ning Vilsandi looduskaitseala laiendati ja nimetati ümber rahvuspargiks. Eesti ühines Berni, CITES-i ja Ramsari konventsiooniga.
Aridifikatsioon on kõrbestumine Olmedegradatsioon on kui muld kaetakse olmejäätmetega Ehitusdegradatsioon on see kui viljakas muld kaetakse mingi objektiga Masindegradatsioon on põllumajandusmasinate või metsamasinate kasutamise tagajärjel mullaomaduste halvenemine Keemiline degradatsioon väljendus millegi liias või puuduses, nt tehaste heitgaasid, mis katavad mullapinna üha paksema kihina Maastik on ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sültuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused Kaitseala on ala, kus inimtegevus on piiratud, harva ka keelatud Rahvuspark on suhteliselt suur riiklikult kaitstav loodusala, kus on erilisi teadusliku, kasvatusliku ja puhkeväärtusega loodusobjekte (ökosüsteeme ja maastikke), paljudes riikides ka ajaloo- ja kultuuripärandit.
Hellenurme loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm Gregor Helmersen – ettekanne Loodusuurijate Seltsis suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust; looduse kaitse mõtte algataja Eestis ja Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. Carl Robert Jakobson – ● linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, ● mets peab olema, ● põlluharimine ja metsad käigu käsikäes; vältida veereostust, kaevata linaleostustiigid, ● igal talul peab olema oma väike park, ● elukoht ilma roheluseta on nagu roog ilma soolata e. nädal ilma pühapäevata, ● kõiki olendeid looduses peame austama, ● kõikidel paisudel olgu kalatrepid Andres Mathiesen – Loodusuurijate Seltsi liige; kuulus I looduskaitseseaduse projekti komisjoni Artur Toom – Vaika linnukaitseala rajaja
Euroopas ja Põhjamaades edendasid sakslase Hugo Conwentzi (18551922) kirjutised. Euroopa esimesed rahvuspargid rajati 1909. a. Rootsis, samal aastal sai see riik ka looduskaitseseaduse. Saksa looduskaitseseadus võeti vastu küllaltki hilja (1935. a.), näiteks Soomes tehti seda 1923. ja Prantsusmaal 1930. aastal. Looduskaitse areng Põhja-Ameerikas Möödunud sajanditel kasutati Ameerika loodusressursse piiramatult, kuna arvati, et need ei saa kunagi otsa. Esimesena hakkasid vähenema metsad (raiumise ja tulekahjude läbi). 187375 esimesed metsakaitseorganisatsioonid. Endla Reintam, 2008/2009 3 1886 Metsaamet. 1870 Ameerika Kalanduse Selts (teaduslik organisatsioon). 1883 Ameerika Ornitoloogide Liit. 1832 maalikunstnik George Catlin tegi pärast ekskursiooni Missouri jõel ettepaneku luua rahvusparke.
Mets on suurima biomassiga taimekooslus. Metsadesse on koondunud 80-90% maismaa orgaanilisest ainest. Mets reguleerib ja mõjutab: -õhkkonna gaasilist koostist -sademete jaotust ja hulka -pinnavee äravoolu -aurumist -maa-ala veerežiimi -kliimat 30% kogu maismaa pindalast on kaetud metsaga. Metsad maailmas: võib jagada 4 tüüpi: -boreaalsed(33%) -parasvöötme(11%) -subtroopilised(9%) troopilised metsad e. vihmamets(47%) Metsi võib leida igast piirkonnast, kus on suhteliselt suures hulgas sademeid ja vähemalt 2-kuune periood, kus õhutemperatuur on üle 10 kraadi. Eesti metsasus võrreldes teiste riikidega Metsarikkaimad riigid: Metsavaesemad riigid: Soome(73%) Island(0,3%) Rootsi(70%) Malta(1%)
Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi – abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala – mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon – mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ’’populatsioonide populatsioon’’ e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad?
loodusmuuseum talupoegadele, kogude hooldaja Mihkel Härm. G. Helmersen- ettekanne LUSs suurtest rändrahnudest, milles rõhutas nende kaitse vajadust. Teda tuleb pidada eluta looduse kaitse mõtte algatajaks Eestis ja ka kogu Tsaari-Venemaal. Ta nimetas Põhja-Eesti suuri rändrahne geoloogilisteks mälestusmärkideks. C.R. Jakobson- kooli lugemikes ja oma kirjutistes väärtustab suhtumist loodusesse: linnud on põllumehe kõige suuremad sõbrad, mets peab olema. ,,Põlluharimine ja metsad käigu käsikäes." Vältida veereostust, kaevata linaleostus tiigid, igal talul peab olema oma väike park, elukoht ilma roheluseta on aga Jakobsoni meelest ,,nagu roog ilma soolata ehk nädal ilma pühapäevata", kõiki olendeid looduses peame austama, kõikidel paisudel olgu kalatrepid. A. Mathiesen- metsateadlane, 1929 töötas komisjon välja I looduskaitseseaduse projekti (ei toimunud) A. Toom- tema algatusel loodi Vaika linnukaitse ala 1910. Vilsandi linnuriik kujuneb
ning ressurssidest, mis on vajalikud süsteemi rakendamiseks ja alalhoidmiseks. ISO 14001 ja EMAS üldistatule on need 2 süsteemi väga sarnased. Mõlema eesmärgiks on heal tasemel keskkonna juhtimine. EMAS süsteemi nõudmised on mõnevõrra laiemad. ISO 14001 eesmärk on keskkonnajuhtimissüsteemide tuumikelementide spetsifikatsioon, kirjeldav lisa annab tuumikelementide selgitused, kasutab Demingi juhtimismudelit planeeri, tegutse, kontrolli, täiusta. Rakendatav igas organisatsioonis, kes soovib ellu viia, järgida ja täiustada keskkonnajuhtimissüsteemi, veenduda oma tegevuse vastavuses enda poolt väljakuulutatud keskkonnapoliitikale, taotleda keskkonnajuhtimissüsteemi registreerimist teise organisatsiooni poolt, ise välja selgitada ja deklareerida vastavust antud standardile. EMAS - keskkonnajuhtimise-ja auditeerimise süsteem, mis suures osas ISO 14000
tekkimist ennetavat suunda suurtootmise keskkonnakorralduses. IPPC eesmärgid: • kaitsta keskkonda kui tervikut; • võtta kasutusele ressursisäästlik ja jäätmevähene tehntika; • vältida saaste kandumist ühest keskkonnaelemendist teise; • tõsta käitaja vastustuse määra inimtervist või keskkonda • ohustava tegevuse eest käitises; • tagada käitisele keskkonnasõbraliku käitise maine 13) Eesti ühendused 14) Rahvusvahelisedühendused 15) Planeering Planeerimise põhimõtted – planeeringute koostamine on avalik. Nii tagatakse huvitatud isikute kaasamine, õigeaegne informeerimine ja võimalus kaitsta oma huvisid planeeringu koostamise käigus. Detailplaneeringu koostamine on kohustuslik linnades ja alevites. Kinnisomandile võib planeeringu alusel seada seadusest tulenevaid maakasutus- ja ehitustingimusi ning kitsendusi. Planeeringute liigid
Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)? Meenuta lendorava näidet. Liigi elupaiga puhul peame tundma peensusi abiootilist keskkonda, biootilist keskkonda ja maastiku skaalat. Abiootiline keskkond on nö eluta keskkond (kliima, jõe põhja iseloom kalade puhul), biootiline keskkond on nö elus keskkond (toit, pesapuu, kaaslejad liigid), maastiku skaala mosaiikne maastik vms, liikumiskoridorid. Metapopulatsioon mis see on? Kuidas see kaitse planeerimist mõjutab? Metapopulatsioon on ''populatsioonide populatsioon'' e rändavate või passiivselt levivate isendite kaudu omavahel seotud ja nii tervikliku süsteemi moodustavate (osa)populatsioonide kogum. Tea, et lisaks elupaigale on oluline liikumise võimalused! Ex situ kaitse. (eraldi ÕISis ) Põhjused, probleemkohad? Ex situ liigikaitse liigikaitse tehistingimustes (loomaaedades, akvaariumides,
• Soo on maastiku osa, milles praegu ja varemalt avaldub turba teke. • Soostumine on üks maastike ja mulla arengu juhtivaid protsesse põhjapoolkeral 3 olulist tunnust: • Eriline veereziim – vett tuleb juurde rohkem kui seda ära aurab – liigniiskus • Sootaimkate – kasvavad sootaimed e. helofüüdid • Sootaimede jäänused ei lagune – säilivad veerohkes anaeroobses keskkonnas lagunemata – turbana MÄRGALA: märgalad on lodud, sood, turbaalad või veekogud, mis on kas looduslikud või inimese poolt rajatud, püsivad või ajutised; märgalad on küllastatud veega, mis on kas seisev, voolav, mage, riim- või soolane vesi, hõlmates seejuures ka merealad, kus vee sügavus ei ületa kuut meetrit. TURBAALA on selline maastik, kus alalise veerohkuse ja hapniku vaeguse tõttu mullas jääb osa orgaanilist ainet lagundamata ning see on ajapikku ladestunud soomulla ehk turbana. (Soostumine, turvastumine) (Masing 1988)
kaudu. Kui tahame ise ellu jääda, peame nagu haruldusi hoidma ka iga rohelist metsatukka, iga parki, haljasala, mereranda, järve, jõge, niitu, luhta. Keskkonnakaitsega peab käima käsikäes loodusvarade mõistlik, säästev ja tark kasutamine. Kaitsealad hõlmavad umbes 12% Eestimaa territooriumist. Meil on neli rahvusparki, poolsada looduskaitseala, loodusparki või maastikukaitseala. Ka reservaadid hõlmavad Eestimaast vaevalt ühe sajandiku. Need on ürgilmelised sood ja metsaosad või muud haruldaste liikide puutumatuna säilinud looduslikud elupaigad. Haruldased puud, kaitsealused rändrahnud või astangud võivad paikneda ka eramaal. Loodushoiutööd teevad kaitsealade töötajad, omavalitsuste looduskaitseametnikud ja metsamehed. Neid toetavad looduskaitseseltsid ja roheline liikumine, samuti noored loodusesõbrad. Arusaamine loodushoiu ja keskkonnakaitse vajadustest peaks jõudma iga inimeseni. Eestimaa loodus on praegu
Kalade kaitse on seotud veekaitsega, kuna kalad elavad vees ja vajavad puhast vett. Esimene etapp on vete seisundi standardiseerimine, mis on erinev mageveekaladele ja merekaladele. Kudemiskohtades tuleks tagada puhas vesi, sinna juurdepääs st. tammide kõrvaldamine või läbipääsuteed. o Selgroogsete ja kahepaiksete kaitse Kaitse põhimõtted langevad kokkuloomastiku üldise kaitse põhimõtetega. o Maastike kaitse Maastik ala, kus seaduspäraselt korduvad vastastikku sõltuvad pinnavormid, mullad, taimekooslused ja inimtegevuse avaldused. Maastik on mingil territooriumil olevate ökosüsteemide kogum, kus toimivad vastastikused suhted ja mõjutused. Maastikuhooldus kultuurmaistu stabiilsuse tagamine maastikuarhitektuuriliste, tehnobioloogiliste, hüdrotehnilistejms. võtetega.
Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3. esinduslikkus 4. haruldaste liikide olemasolu 5 mahukas, piisav leviala Maastik 1. Haruldus 2. Kordumatus 3. Esinduslikkus 4. Looduslikkus 5. Esteetilisus Metsa 1. haruldaste liikide olemasolu 2. olulised elupaigad 3. huvipakkuva arengustaadiumiga 4. omapärane struktuur 5. kasvavad ebaharilikul kasvukohal
Tootjad (produtsendid) saavad energia päikese -valgusest või anorgaanilisi ühendeid oksüdeerides, sõltumatud organogeensetest toidu- ja energiaallikatest autotroofid e.isevarustajad Destruendid ehk lagundajad Bakterid ja seened _ lagundavad organisme ja nende ekskrementide, eritiste orgaanilised aine lihtsamateks anorgaanilisteks ühenditeks _ need on taas kättesaadavad produtsentidele kui lagundamine on ebapiisava kiirusega, tekib orgaanilised aine ülejääk ja kumuleerimine _ sood hapnikuvaene, happeline keskkond,lagunemine aeglane. Soodesse kumuleerub süsinik, mida turba kütmisel vabaneb keskkonda _ okaspuumets poollagunenud orgaanilised aine kõdu _ eutrofeerumine veekogude mudastumine, kinnikasvamine Energia ja aineringe ökosüsteemis. energia: ökoloogiline efektiivsus, toiduahelate lühendamine, taimetoidu mitmekesistumine (praegu pool maakera viljasaagist loomasöödaks). Aine ringleb ökosüsteemis organismide, mulla ja atmosfääri vahel.
Looduskaitsebioloogia kordamisküsimused 1. Lkb mõiste ja eesmärgid Looduskaitsebioloogia on interdistsiplinaarne(teadusharude v. erialade vaheline, mitmesse teadusharusse v. erialasse puutuv) teadus, mis võtab kokku liikide, koosluste ja ökosüsteemide kaitsega tegelevate erialade spetsialistide püüdlused ja kogemused. Looduskaitsebioloogia on teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. Kolm eesmärki: dokumenteerida bioloogilise mitmekesisuse ulatus maailmas uurida inimtegevuse mõju liikidele, kooslustele ja ökosüsteemidele töötada välja praktikas rakendatavad meetmed negatiivse inimmõju vähendamiseks, peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks: liikide väljasuremise peatamiseks, liigisisese geneetilise muutlikkuse säilitamiseks, koosluste degradeerumise peatamiseks ning ökos�
● Inimmõju eelne – ökosüsteemide, maastike puhul? Traditsioonilist maastikku? Rikutud maastiku eelset ala? Millised on olulised elemendid maastikus, mis teeb maastikust mingi ajastu maastiku? ● Kultuurmaastik ● Kas taastame kultuurmaastiku elemendi, elemente, või elementide kompleksi? ● Kas taastame vaid maastiku kui dekoratsiooni või dekoratsiooni koos toimimisega? KÕIK EI OLE VÕIMALIK! MAASTIK ON PIDEVAS MUUTUMISES! Maastikon süsteem, mis koosneb looduslikest komponentidest (muldkate, veestik, taimkate, loomastik, kliima, reljeef), inimrajatistest (kiviaiad, teed, jne), tunnetusest ning ajast ja protsessidest nende taga Maastikul on vähemalt viis mõõdet: ● Kolm ruumilist (X,Y,Z), ● Aeg ● Inimtunnetus Maastik maastikukonventsioonis Maastik: territooriumi mingi osa, nii nagu seda tajuvad inimesed ja mille olemuse määravad
areneva terviku. · Ökotoop- Taimekoosluse kasvukoht, abiootiliste keskkonnategurite kompleks. · Biotoop- Elukoht · Ökoton- Kahe järsult erineva koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seetõttu keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist · Biosfäär- Maa sfääriline kest, mille koostis, struktuur ja energeetiline seisund on valdavalt möödunud aegne ja nüüdisaegsete organismide tagajärg. Maa sfäär, kus elavad organismid, toimub orgaanilise aine süntees ja muundumine ning kus orgaanilised ained mõjutavad kivimeid. · Biogeograafia-Bioloogia ja geograafia piirteadus, mis käsitleb biosüsteemide (põhilised uurimisobjektid) levikut maakeral. Biogeograafia jaguneb objektide järgi füto-, müko- ja zoogeograafiaks. Biogeograafia keskne haru on arealoogia e. Aeraalide uurimine · Integratsioon- Liitumine · Süsteem- seoses olevate objektide terviklik kogum.
Biopuhastus, bioloogiline puhastus menetlus, milles organismid lagundavad (mineraliseerivad) reovees oleva orgaanilise aine, kasutades seda toiduks. Protsess võib olla aeroobne või anaeroobne (biogaasi tootmine). Aeroobne biopuhastus võib toimuda pinnases või vees (looduslähedased puhastusviisid: filter- ja niisutusväljad, biotiigid), biofiltris või aktiivmudapuhastis. Biosfäär 1) laiemas tähenduses kogu Maa sfäär, kus võib leiduda elusorganisme või nende elutegevuse jäänuseid. 2) kitsamas tähenduses Maa sfäär, kus elavad organismid, kus toimub org. aine süntees ja muundumine ja kus org. ained mõjutavad kivimeid. Hõlmab hüdrosfääri, pedosfääri (muldkonna), litosfääri pindmised ja atmosfääri alumised kihid. Ruumala 10 5106 km3, elusainet 10131015 t. Noosfäär biosfääri arengu kõrgeim aste, n
Seadused kordamiseks: Bioloogilise mitmekesisuse konventsioon- on 1992. aastal Rio de Janeiros allkirjastatud rahvusvaheline kokkulepe looduse mitmekesisuse säilitamiseks, selle komponentide jätkusuutlikuks kasutamiseks ning geneetiliste ressursside kasutamisest saadava kasu õiglaseks jagamiseks Looduskaitseseadus-on Eesti Vabariigis kehtiv seadus, mille peamisteks eesmärkideks on bioloogilise mitmekesisuse säilitamine ja kaitse, taime- seene- ja loomaliikide ja nende elupaikade kaitse, samuti kultuuriloolise ja esteetilise väärtusega looduskeskkonna kaitsmine. Loomakaitseseadus-Käesolev seadus reguleerib loomade kaitset inimese sellise tegevuse või tegevusetuse eest, mis ohustab või võib ohustada loomade tervist või heaolu.Vabalt looduses elavate loomade kaitset Piiriveekogude ja rahvusvaheliste järvede kaitse ja kasutamise konventsioon- Läänemere piirkonna merekeskkonna kaitse konventsioon- olles teadlikud Läänemere merekeskkonna asendamatutest väärtustest, selle e
vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 105. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 106. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 107. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada
vääriselupaiga teooriat rakendada haljasaladel? Väärielupaik (VEP) on vähima negatiivse inimmõjuga metsaala, kus praegu suure tõenäosusega ohustatud, ohualteid, haruldasi või tähelepanu vajavaid, elupaikadega kohastunud liike. Selle ülesanne on kaitsta vanu metsi ja nende looduskooslust. Haljasaladel tuleks loobuda raiest ja säilitada võimalikult looduslik kooslus. 106. Milliseid vääriselupaiga tüüpe võib esineda parkides? Vanades parkides võivad esineda laialehelised metsad, puisrohumaad, pargid, üksikud rohumaad ja puisniidud. 107. Miks on vanad pargid liigirikkamad kultuurpuistutest? Vanad pargid on liigirikkamad kui kultuurpuistutest, sest seal on säilinud looduslik originaalsus. 108. Miks tuleb kaaluda kas jätta vanad puud, surnud puud, mädanikega puud ja puutüükad parki või koristada need sealt ära? Need puud võivad varjata endas väärtuslikke ja haruldasi liike, mis võivad hävineda, kui puu eemaldada
annaabi.ee 
