Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
✍🏽 Avalikusta oma sahtlis olevad luuletused! Luuletus.ee Sulge

"pihkva" - 501 õppematerjali

pihkva - Ostrovi vaheline ala. Pealetung algas plaanikohaselt 11.10. rindelõigu põhjaosas läksid liikvele 2. diviisi väeosad.
pihkva

Kasutaja: pihkva

Faile: 0
thumbnail
15
doc

Pihkva mõis

Pihkva mõis. Referaat. Nimi:Getter Angerjärv. Tallinn 2006 Sisukord. 1.Sissejuatus. Lk 3. 2.Ajaloolised andmed Lk 37. 3.Ehitus kirjeldus Lk 78. 4.Kõrval hooned Lk 8. 5.Töö mõisas Lk 9. 6.Sovhoos Lk 910. 7. Pihkva mõisa telliskivitehas Lk 1011. 8.Kokkuvõte Lk 11. 9.Kasutatud kirjandus Lk 12 2 Sissejuhatus. Võrreldes paljude teiste P õhjaEesti mõisaanamblitega, mis rajati juba aastasadu tagasi (osalt keskajal, osalt Rootsi v õimu päevil 17. sajandil), omab Kose kihelkonda j ääv Pikva hoopiski lühema ajaloo. Naaberm õisatest Alaverest, Kehrast jmtst oli...

Turism
73 allalaadimist
thumbnail
9
docx

ESIMESED SAMMUD ISESEISVUMISE TEEL

28. novembril oli Narva ja Peipsi järve vahel opereeriva Punaarmee üksustes 7 000 võitlejat 20 suurtüki ja 30 kuulipildujaga, lisaks veel soomusrong ja 2 soomusautot. Eesti poolt Narva suunda kaitsnud 1. diviisi koosseisus oli erinevatel andmetel 700 - 1100 meest, mõni kuulipilduja ja mitte ühtegi suurtükki*. Lisaks üle 700 taanduva sakslase. Niisuguste jõududega oli võimatu rinnet hoida. Lõuna-Eestis kujunes olukord samuti raskeks. Üle pihkva Eestisse tunginud Punaarmee kätte langesid Valga ja Võru ilma lahinguta- need linnad anti tänu lahkuvate saksa vägede ja punaste vahel sõlmitud kokkuleppele viimastele lihtsalt üle. Samuti ei suudetud kaitsta Tartut linna. Eesti väed taganesid peatumatult Viljandi ja Põltsamaa ümbrusesse. Taandumisega võideti aega riigikaitse korraldamiseks ja kõvendamiseks. Elanikkonna hulgas tehti isamaalist kihutustööd, kaasates selleks ajakirjandust ja haritlastest kõnemehi.Rahva...

Ajalugu
2 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane

Eestlaste võit Vabadussõjas oli ootuspärane Vabadussõda algas 28. novembril 1918. aastal ja kestis Landeswehriga kuni 1919. aasta suveni ning Nõukogude Venemaaga kuni 3. jaanuarini 1920. Põhilised võitlused toimusid Eestis, Lätis, Peterburi ja Pihkva kubermangus. Selle tulemusena tõrjuti Eestist välja Punaarmee ja Landeswehr. Tooksin välja minu jaoks tähtsaimad punktid, mis andsid eestlastele vaenlaste ees eelise. Esiteks kindlasti see, et eestlased said palju abi väljaspoolt Eestit. Meile tuli appi Suurbritannia laevastik, kes kaitses meid mere poolt ning tänu sellele oli Nõukogude Venemaal meid väga raske mere poolt rünnata. Briti laevastik tõi meile ka relvi ja muud varustust. Briti laevastik kaitses Eesti rannikut kuni 1919...

Eesti ajalugu
7 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Eesti Vabadussõda ja Tartu rahu

Vabadussõda Ettevalmistused: 1918. aasta novembri lõpus Punaarmee jõud Eesti piiridele – 2 suunda: Narva alt Tallinna peale ja Pihkva juurest Võrru ja Valka. Sõjale siin püüti anda kodusõja iseloomu( Punaarmees oli eestlasi(kommunistid-enamlased), kes olid pagenud Venemaale, kui sakslased okupeerisid Eesti peale iseseisvumist; suurem osa armeest olid siiski venkud ja lätlased). Peterburis loodi Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee  kuulutas end ainsaks seaduslikuks võimuorganiks Eestis  kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis...

Ajalugu
9 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti NSV rajoneerimine ja juunipööre

esimesel poolel. 1983. a. kuulutas USA valitsus 14. juuni Balti vabaduse päevaks, 1985. a. võttis Euroopa Parlament vastu otsuse Balti riikide õiguslikust staatusest ning järgmisel aastal kiitis heaks resolutsiooni, mis nõudis eestlaste, lätlaste ja leedulaste enesemääramisõigust. Uue nõukogude okupatsiooni algaastatel muudeti kolme Balti riigi piire. 1944. a. eraldati Eesti territooriumist Narva jõe tagune ala ja enamik Petserimaast ning liideti Leningradi ja Pihkva oblastiga (Eesti saanud Tartu rahuga, 80% Venelased; kaotas 5%), Lätilt võeti Abrene linn ümbrusega (kaotas 1,8%) ning Leeduga liideti Saksamaale kuulunud Klaipéda ala (sai 16,7%). Potsdami konverentsil anti Saksa idaalad Poola ja N-Liidu valitseda, seega isoleeriti Baltikum muust maailmast. Esialgu säilis senine haldusjaotus (vallad, maakonnad), kuid loodi veel külanõukogud. 1950. a. vallad kaotati ning külanõukogud muudeti ainukesteks esmatasandi haldusüksusteks...

Ajalugu
233 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Eesti Vabariigi loomine 1917-1920

aprillil 1919. Asutav Kogu valiti rindel, kuna muud kohta ei olnud ja valitavad olid sealsamas. Mais 1919 tõusis päevakorrale lahingutegevuse suunamine Eestist väljapoole, et säästa maad sõjapurustustest. Narva alt asus pealetungile Eesti ülemjuhatusele alluv Vene valgekaartlik Loodearmee, mis jõudis peagi Petrogradi lähistele. Lõunarindel vallutasid Eesti üksused Pihkva . Lätis murdis Eesti ratsavägi läbi Punaarmee rindest ning sooritas 200-kilomeetrise retke, jõudes Väina (Daugava) jõeni ja puhastades Põhja- Läti enamlastest. Juunis põrkas Eesti kokku uue vastasega ­ Lätis tegutseva Saksa sõjaväega, kes polnud loobunud unistusest liita Baltikum Saksamaaga. Liikudes Riiast Põhja suunas kohtusid Sakslased Võnnu all Eesti väeosadega ning nõudsid viimaste tagasitõmbumist. Vastasseisust kujunes tõsine...

Ajalugu
262 allalaadimist
thumbnail
4
doc

Üldiselt Eestist

Mineraalsed setted -kruus, liiv ja viirsavi Elutekkelised -turvas ja muda setted Pinnamood -maakoore pealispinna kuju ja see koosneb väga mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest http://www.abiks.pri.ee Mandrijäätekkelised pinnavormid Pinnavorm -maakoore pealispinna osad Jääkünde nõgu -esineb Peipsi, Pihkva ja võrtsjärves Kalju voored -mandrijää kulutusel kristalseisse või settekivimiteisse tekkinud ovaalse põhijoonisega positiivne pinnavorm (Lihula ja salevere mägi, Kessulaid suures väinas) Voored -kõrgendikud (Saadjärve voorestik) Moreentasandik -liustikutekkelised kuhjevorm (Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustikel)...

Geograafia
59 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Eesti Vabadussõda uurimustöö

novembril, samal aastal, tühistas Vladimir Lenini poolt juhitud Nõukogude Venemaa valitsus Saksamaaga sõlmitud rahu. 1918. aasta novembri lõpus koondas Punaarmee ülemjuhataja Jukums Vacietis märkimisväärsed jõud Eesti piiridele. Punaarmee sai käsu alustada pealetungi laialdasel rindel Soome lahest kuni Ukrainani. Seda hetke võib lugeda sõja alguseks. Sissetung Eesti aladele pidi toimuma korraga kahest suunast ­ Narva alt Tallinna peale ning Pihkva ruumist Võru ja Valga suunas. Algavale püüti anda kodusõja iseloomu, kasutades selleks sakslaste eest Venemaale pagenud eesti enamlasi. Petrogradis loodud Eestimaa Ajutine Revolutsioonikomitee kuulutas ennast ainsaks seaduslikuks võimuorganiks ning kutsus üles nõukogude võimu taastamisele Eestis. Narva alla toodi teistel kodusõja rinnetel võitlevad Eesti kommunistlikud kütipolgud. Punaarmee põhijõu...

Ajalugu
180 allalaadimist
thumbnail
93
doc

Kunsti ajalugu

1 MESOPOTAAMIA ARHITEKTUUR....................................................................................................................4 EGIPTUSE ARHITEKTUUR...................................................................................................................................9 KREETA-MÜKEENE e.EGEUSE ARHITEKTUUR............................................................................................17 KREEKA ARHITEKTUUR...................................................................................................................................20 ETRUSKI ARHITEKTUUR...................................................................................................................................27 ROOMA ARHITEKTUUR...

Ökoloogia ja keskkonnakaitse
468 allalaadimist
thumbnail
1
doc

Ristisõjad - spikker

Veneedid võisid olla juba varased slaavihõimud, nad asusid Visla jõe ümbruses ­ lääneslaavlased. Dnestri, Kesk-Doonau, Viska ülemjooksu vahel paiknesid sklaviinid ­ lõunaslaavid. Dnepri ja Dnestri vahel olid Andid ­ idaslaavlased. Tähtsamad kaupmeeste asulad: Vana-Laadoga, Novgorod, Pihkva , Polotsk, Kiiev. Normannistlik teooria ­ Vana-Vene riigi lõid viikingid. Antinormannistlik ­ Russide hõim kes elas Dnepri lisajõe Rossi ääres andis nime kogu vene riigile ja rahvale. 882 ­ koondas Oleg P-Vene hõimude väed ja vallutas Kiievi ja pani aluse Vana-Vene riigile. Uskumustes olid tähtsad: surnute austamine, esivanemate kultus, majavaim ja loodusvaimud. Svarog ja Sazbog ­ päiksejumal. Veles ­ karjajumal. Perun - pikse ja sõjajumal. Stribog ­ tuulejumal...

Ajalugu
101 allalaadimist
thumbnail
4
doc

"Kalevipoeg"Fr. R. Kreutzwald - kokkuvõte

R. Kreutzwald Kirjastus Avita, Tallinn 1997 (leheküljed selle väljaande järgi) Sissejuhatuseks(6-10) Kreutzwald soovib, et kuulataks tema lugusid Kalevipojast Esimene lugu (Kalevi tulek. Salme ja Linda. Pulmad. 11-23) Kalevite seltsi 3 poega läksid laia ilma sõprust sobitama(12-13). Pühapäeva hommikul leidis lesk kana, muna ja varese ning kasvatas nad lasteks(13). Kana (Salme) läks tähele naiseks(13-16). Linda (tedremuna) läks naiseks Kalevile. Nii Linda kui Salme lahkuvad kodust (16-23) Teine lugu (Vana Kalevi haigus ja surm. Kalevipoja lapsepõlv. 24-36) Lindal sündis 3 poega(36), neist viimane, Sohni (Kalevipoeg), sündis pärast isa surma(25-26) ning sai maad päranduseks(110). Vana kalev jäi haigeks ja kui sõlg (lepatriinu) tuli tagasi surma teatega, oli Kalev juba kolletanud (27-28). Linda vedas Kalevi hauale kive=Toompea ja vahepeal nuttes tekkis Ülemiste järv(29-31). Ka...

Kirjandus
327 allalaadimist
thumbnail
5
doc

Vabadussõda - Eesti 20. saj algul

AK võttis vastu deklaratsiooni Eesti iseseisvusest ning määras kindlaks vabariigi valitsemise ajutise korra. 1919 oktoobris võeti vastu maaseadus ning 1920 juunis võeti vastu põhiseadus. Eesti vägede suurpealetung 1919 a mais Väejuhatus otsustas kanda lahingutegevuse väljaspoole Eesti territooriumi. Esimesena läks pealetungile Vene Põhjakorpus. Rünnak sujus edukalt. Seejärel asusid Eesti väed pealetungile Pihkva all, Pihkva vallutati. Lõunarindel kujunes Eesti ratsaväe läbimurre oodatust sügavamaks, Punaarmee alustas kiiret taganemist. Landeswehri sõda Läti Ajutisel Valitsusel oli probleeme iseseisvuse kaitsmisega. Abi tuli paluda sakslastelt. Peamisteks kaitsjateks enamlaste eest kujnesid Balti Landeswehr ja Rauddiviis. Nende tegevust koordineeris Rügiger von der Goltz. Aprillis teostasid sakslased Lätis riigipöörde. Pärast Riia vallutamist pöördusid sakslased põhja...

Ajalugu
102 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Eesti pärast põhjasõda+XVII saj

Sealt sai kuulsaks O.F Roseni seletus kiri 1739. a mis on ajalukku läinud Roseni deklaratsioonina. Selle järgi on siinne talupoeg pärisori, keda võib pärandada, vahetada, müüa. Ka talupoja enese vara kuulus mõisale. Sellist korda asus toetama ka riigivõim. Eesti talupojad langesid õigusteta pärirsorja seisundisse.Talupojad põgenesid nii Soome ja Rootsi, Lõuna-Eestisse ja Pihkva kubermangu. Kaubandus, tööndus ja käsitöö: Kaubandus hakkas taas elavnema. Venemaa tühistas paljud kaupade sisse-ja väljaveokeelud, mis seni olid kaitsnud paljusid käistöölisi ning kaupmehi ja riigi sissetulekuid. Väljaveos etendas suuremat osa vili, metsamaterjal, lina, kanep. Sisseveos talurahvakaubad (sool, raud, tubakas, heeringas) ja luksuskaubad aadlitele. Mõisate juures töötasid edasi viinaköögid ja viljaveskid. Rootsi ajal loodud manufaktuurid olid hävinud. 1734...

Ajalugu
76 allalaadimist
thumbnail
8
docx

vabadussõda, eesti iseseisvumine

Siiski tõrjus Rahvavägi kõik rünnakud tagasi ning haaras uuesti initsiatiivi. Säästmaks maad uutest purustustest otsustati viia sõjategevus Eestist väljapoole. Selleks teostati 1919. aasta mais mitu suurt operatsiooni. Narva alt pealetungile läinud Vene valgekaartlik Põhjakorpus lähenes Petrogradile, lõunarindel vallutasid Eesti Rahvaväe üksused Pihkva , Lätis aga sooritas Eesti ratsavägi 200 kilomeetrise retke, jõudis Väina (Daugava) jõeni ning lõi enamlased välja suuremast osast Lätist. LANDESWEHRI SÕDA Lätis kohtas Rahvavägi uut vaenlast. Läti Ajutine Valitsus polnud suutnud luua küllalt tugevaid rahvuslikke sõjajõude ja pidi seetõttu tuginema baltisaksa vabatahtlikest koosnevale maakaitseväele (Landeswehr) ja Saksa sõjaväeüksustele. Sakslased aga, kes polnud loobunud unistustest liita Baltikum...

Ajalugu
142 allalaadimist
thumbnail
11
doc

Konstantin Päts

Sinna kuulus ka Konstantin Päts. Pätsist sai jurist, õigusteadlane. Tavalisest tudengielust kõrvalejäämine aitas kaasa tema karjäärile. Ta elas askeetlikku elu ja elunautimine jäi talle vähemalt tollal võõraks. Päts lõpetas Tartu Ülikooli aastal 1898 ja seda õigusteaduse kandidaadina. Pärast ülikooli puhkas ta natukeseks õppimisest ja astus vabatahtlikuna ajateenistusse tsaariarmeesse. Teenistuskohaks oli Pihkva . Noor jurist ja ajakirjanik Konstantin Päts ei tahtnud aga Tartusse jääda. Ta kolis Tallinnasse, ja temast sai põhjaeestlane. Tollal olid tekkimas poliitiliselt kaks poolust: Tartu ja Tallinn. Kui Päts Tartust Tallinnasse läks, siis arvati, et ta ei suuda seal hakkama saada ja omale tööd leida. Päts sai tööd. Tema esimene töökoht oli vene advokaadi Bulazeli juures, see talle aga eriti ei meeldinud 2. Tema õnneks avanesid talle aga uued võimalused. Ta...

Ajalugu
114 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Eesti alade haldusjaotus muinasajast tänapäevani

2.1918 Eesti Vabariigi väljakuulutamine märts-nov 1918Saksa okupatsioon 1918.1920 Eesti Vabadussõda. Tartu rahuga liidetakse Eesti aladele Narva jõe tagused vallad ja Petserimaa. 1918.1940 Eesti Vabariik 1940.1941 Nõukogude okupatsioon 1941-1944 Saksa okupatsioon 1944-1991 Nõukogude okupatsioon 1944-1945 ­ vähendati Eesti territooriumi: Leningradi oblastile liideti 3 Narva jõe taga asuvat valda ning Pihkva oblasti koosseisu määrati Petserimaa koos Petseri linnaga 1945 ­ Eesti NSV jagunes 10 maakonnaks ja 236 vallaks. 1946.a loodi eraldi maakonnana Hiiumaa, 1949.a Jõhvi- ja Jõgevamaa. Loodi külanõukogud. 1950 ­ vallad kaotati, maakondade asemele (13) loodi 39 maarajooni 1952-1953 ­ ENSV on jagatud 3 oblastiks: Tallinna, Tartu ja Pärnu 1959 ­ rajoonid reorganiseeriti...

Ajalugu
108 allalaadimist
thumbnail
8
doc

Liivisõda

Samal ajal vallutas Ivan IV kogu Poola- Leedu käes olnud ala ning pööras tülli "Liivimaa kuningaga", kes oli sunnitud põgenema Poola aladele. 4 Poola-Rootsi ühendatud jõud osutusid siiski Venemaast tugevamaks, 1578 toimus sõjategevuses pööre, 1580 purustati venelase vägi Võnnu lähedal. Samal aastal vallutasid poolakad Pihkva ning rootslased Pontus De la Gardie juhtimisel Paide, Rakvere ja Narva. Sõja lõpp. 1582 sõlmis Venemaa Poolaga Jam-Zapolski vaherahu ning 10. augustil 1583. Rootsiga Pljussa vaherahu. Põhja- ja Lääne-Eesti läksid Rootsi kuninga võimu alla, Lõuna-Eesti ja Liivimaa jäid Poolale. 1584 suri Ivan IV. Kõige enam oli sõjas kannatada saanud kohalik Liivimaa elanikkond ­ nii vaenuvägede röövimise kui kohalike sisside ja marodööride käes...

Ajalugu
120 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Esimene Maailmasõda

aastal mitmel rindel edu, aga see ei olnud märgatav. Allveesõda muutus tänu vastaste abivahenditele (allveelaeva võrgud) vähem edukaks. Saksa sõjaväes ja tagalas algas revolutsiooniline käärimine, sest rahvast kurnas nälg. Prantsusmaa uus peaminister hakkas teostama Saksamaa täieliku purustamise plaani. Antandi positsiooni tugevdas USA sõttaastumine. 1918 ja sõja lõpp aasta veebruaris okupeerisid Saksa väed Ukraina, Eesti, Pihkva ja osa Valgevenet. 3. märtsil allakirjutatud rahu kohaselt jäid vallutatud alad Saksamaa võimu alla. 7. mail sõlmis Rumeenia Keskriikidega Bukaresti rahu. Kui sõjategevus idarindel oli lõppemas, otustas Saksa väejuhatus, rakendada kõik jõud, et võita sõda läänerindel. 21. märtsist 17. juulini tegi Saksa vägi Arrasist Reinini ulatuval rindel neli suurt pealetungi, ohustades uuesti Pariisi. Aga pealetungid ei toonud strateegilist edu ja Saksa vägi kaotas 700 000 meest. 15...

Ajalugu
467 allalaadimist
thumbnail
3
doc

Esimene maailmasõda ja 1917 aasta

arvuline ülekaal;eesti tõrjus ära (pealtungi); punaarmeed üritasid aprillis uuesti kuid taas paiskas eesti pool lahingusse viimsegi mehe;mistõttu punaste pealtung Võru ees seisma pandi;Mais asusid eesti väed juba ise pealtungi ja kandsid sõjategvuse kõige arukamal kombel oma piiridest välja; osa punaste üksusi tuli eesti poolele üle ja seda ära kasutades hõivasid eesti väed mai lõpus koguni Pihkva .; puhastati ka läti;pihkvaga samaaegselt hõivati ka Volmari;punaste vastupanu murtud; Asutav kogu;valimised viidi rahulikult läbi; enamlastel ei olnud enam võimalus valimisi ära nurjata; Asutav kogu astus kokku 23.aprillil ,,Estonia" saalis ,sest oma parlamendihoonet eesti riigil siis veel polnud.; pahempoolsed erakonnad;August Rei( Asutava kogu esimeheks ); maaseadus ja põhiseadus; 39.Landeswehri sõda 1919...

Ajalugu
83 allalaadimist
thumbnail
1
odt

Liivi sõda ja vene aeg

*restitutsioon- riigistatud mõisate tagastamine endistele omanikele* kehtima jäid senised seadused ja maksekorraldus*asjaajamiskeel sks keel*säilis luteri usk *tollipiir sama Aadlimatriklid-aadlisuguvõsade nimekirjad. 1762 Katariina 2. uuendused *Uus asehalduskord: tekkis Paldiski, Pärnu mk-st lõi lahku Viljandi mk, Tartust lõi lahku võru mk, Narva läks Peterburi kubermangu, Setumaa läks Pihkva kubermangu.* taastati pearahamaks_aadlik maksis talupoja eest ära, kuid pani selle eest tööd juurde* hingeloendused **Uuenduste eesm:piirkonna ühtesulamine MÕIS JA TALU:tüübid*rüütli e eramõisad(balti sks)*kroonum.(renditi aadlikele riigiteenistuse eest) *pastoraadid e kirikum. ,,Eesti on Rootsi viljaait"-eestil oli rootsi ajal rootsit viljaga varustada. Vakuraamat-raamat,kus kirjas talupoegade kohustused. Adramaarevision-pandi kirja töövõimelised talup ....

Ajalugu
74 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun