Sellist suurt sissevoolu on ajavahemikus 50ndate aastate algusest kuni 70ndate aastateni täheldatud kuuel korral. Arvatakse, et selliste suurte sissevoolude kordumine ja nendega kaasnev vee soolsuse kõikumine on normaalne ning edaspidigi korduv nähtus. Nii vahelduvad Läänemeres veevaesed ja veerikkad, soolasema ja magedama veega perioodid, mis põhjustavad omakorda mitmeid muutusi elustiku koosseisus ja levikus. Läänemere taimestiku ja loomastiku liigilise vaesuse põhjused Riimveelise Läänemere omapäraks on see, et mageveeliikide arvu suurenemine ei suuda kompenseerida madalast soolsusest tingitud mereliikide arvu vähenemist. Niisuguse nähtuse tulemusena elab riimvetes suhteliselt vähe liike, nii, et räägitakse koguni “riimveepelgusest”. Liikide arvu vähenemine on enamasti tingitud mingist äärmuslikust tegurist (näit. hapniku vähesus, madal või kõrge temperatuur jt.). Riimvete puhul aga ei saa
Bioloogilise evolutsiooni all mõistetakse eluslooduse ajaloolist arenemist esimestest elusolenditest tänapäevasteni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine- iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingimustega ; liigistumine liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks või lihtsamaks. Oletatakse, et Maa tekkis 4,5 miljardit a. tagasi, esimesed elusolendid 4 miljardi aasta eest maailmameres (soojem ja madalaveelisem kui ookeanid). Algselt saigi elu tekkida ainult vees, kuna Maa atmosfääris polnud piisavalt hapnikku. Maakera ajalugu jaotatakse ürgaegkonnaks, aguaegkonnaks, vanaaegkonnaks, keskaegkonnaks ning uusaegkonnaks.
taimkatte jt) mõjul kujunenud pinnavormistiku (mõhnastikul, luitestikul, paetasandikul moreentasandikul, orustikul, sootasandikul jt). Maastikurajoon on reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal, nõos, saarestikus) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokomplekse (e -susteeme). 1. Selgita Eesti suure liigilise mitmekesisuse põhjusi. Kliimatingimuste mitmekesisus, pikk rannarajoon ja meresaarte rohkus, pinnavormide ja veereziimide mitmekesisus, mullatingimuste mitmekesisus (ühteaegu nii siluri lubjakivide ja devoni liivakivide esinemine muldade lähtekivimina ja vastavalt nii happeliste kui neutraalsete, lubjarikaste kui ka lubjavaeste muldade olemasolu), paljude liikide areaalipiiride ulatumine E aladele. 2. Too näiteid võõrliikide kohta
Põlisliigid kannatavad Võõrliik võtab võimust (Nõrgem liik sureb välja) Tekkepõhjused Tahtlik sissetoomine: Tahtmatu sissetoomine: - jahiloomad - laevadega - lemmikloomad - ballastiveega - lihaloomad - maismaatranspordiga - turism - viljaseemnetega koos - istandused Tagajärjed Põliste asukate välja tõrjumine Majanduslik kahju Liigilise mitmekesisuse vähenemine Evolutsiooni muutmine Loodusliku tasakaalu ohustatus - hübriidide teke - nõrgemate liikide väljasuremine - liigilise mitmekesisuse vähenemine Signaalvähk Mink http://www.keskkonnaamet.ee/public/images/stories/suur_vahk.jpg http://phillanoue.files.wordpress.com/2012/06/mink-in-the-marsh-sun-ng-01.jpg
primaadiliiki Madagaskaril vähemalt 3 uut leemuri liiki Igal aastakümnel on kirjeldatud viit kuni kuutsadat uut kahepaikse liiki Avastatakse ka uusi kooslusi (troopikametsade puuvõrades putukad, seened) Raske uurida mikroskoopilist maailma Liigilise mitmekesisuse tasandid α-mitmekesisus: koosluses leiduvate liikide arv γ-mitmekesisus:mingi suurema piirkonna (kontinendi) summaarne liigirikkus β-mitmekesisus: seob α ja γ , esindades liigilise kooseisu muutumise kiirust Liigilise mitmekesisuse tasandid Geneetiline mitmekesisus Erinev alleelide hulk nii populatsioonis kui liigis Mitmekesisuse hulgast sõltub vastupidavus Loodusliku valiku algmaterjal Haruldaste liikide seas geneetiline mitmekesisus väike! Koosluste mitmekesisus Mingil kindlal territooriumil ja ühetaolises keskkonnas elavate liikide kogum Ökosüsteem: kooslus ja eluta keskkond koos Kooslust mõjutavad nii abiootilised tegurid
Globaalprobleemid Globaalprobleem on nüüdisühiskonna arenguraskused,mis puudutavad kogu maailma ja mille lahendamiseks on vaja paljude inimeste jõupingutusi. Globaalprobleemid on: *Maa rahvastiku kasv *Loodusvarade ammendumine *Atmosfääri saastumine *Mageveevarude vähenemine *Energiakriis *Liigilise mitmekesisuse hävimine *Vihmametsade hävimine *Osoonikihi hõrenemine *Kõrbestumine *Kasvuhooneefekt *happesademed
29. Liikide ligikaudne arv maakeral tähtsamates organismirühmades praeguseks kirjeldatud liikide arv ja arvatav tegelik liikide arv; 30. Liikide arvu varieerumine eri organismirühmades geograafilise laiuse, kõrguse ning sügavuse gradiendil; 31. Lokaalsed geograafilised diversiteedigradiendid poolsaare efekt, lahe efekt, massiefekt, Küürselg-kõver (hump- backed curve); 32. Liikide arvu ja pindala seos; 33. Liigilise mitmekesisuse seos kliimaparameetritega (PET, sademete hulk, temperatuur) ja keskkonna heterogeensusega; 34. Liigirikkuse sesoonne ja lühiajaline varieerumine, van der Maareli karusselli mudel; 35. Tähtsamate organismirühmade liikide (ja kõrgemate taksonite) arvu muutused evolutsioonilises ajas. Liikide väljasuremise dünaamika, massekstinktsioonid; 36. Liigilise mitmekesisuse kirjeldamine dominantsuse-diversiteedi kõverate abil, kõver kui koosluse ,,sõrmejälg"; 37
Puisniit Puisniidud on regulaarselt niidetava rohustuga hõredad looduslikud puistud. Väljanägemiselt ja ökoloogilistelt tingimustelt sarnanevad puisniidud parkidele, ent puisniidud on tunduvalt vanemad ja tekkinud algselt looduslikest kooslustest. Mitmesuguse liigilise koosseisuga puude ja põõsaste grupid võivad paikneda hõredamalt või tihedamalt, kuid iseloomulik on niidukamara esinemine. Niite tuleb niita igal aastal. Puisniite on võimalik liigitada mitmesugusteks alltüüpideks: võib eristada kuivi ja märgi (soo)puisniite, liigivaeseid ja liigirikkaid jne. Puisniidud on metsavööndi üheks vanimaks inimese ja looduse vaheliste vastasmõjude tulemusel tekkinud ökosüsteemiks.
taim, kui temas on looma geenid ja valgud, ja transgeense toidu võimalik kahjulik mõju nii inimestel kui keskkonnale, ei ole täiesti üheselt selgeks uuritud. 5. Mõjutada tuleb paljusi isendeid- et saavutada soovitud soovitud isend, ja et see oleks ka kasulik mutatsioon, tuleb mutageenidega mõjutada väga paljusi isendeid. 6. Roheline ideoloogia on GMOde toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 7.Biotehnoloogia on põllumajandust intensiivistanud. Välja on töötatud kultuuride liine, millest kolmveerandi moodustavad umbrohutõrjevahenditele (glüfosaatidele ja glüfosinolaatidele) ning putukatele resistentsed liinid. See viib tootmise lihtsustatud skeemidele, kus intensiivsel monokultuursel tootjal on hõlbus kasutada tõrjevahendeid.
Globariseerumisel on ka omad miinused Globaliseerumine on kaasa toonud kultuurilise mitmekesisuse vähenemise. Kommete, tehnoloogiate, toodete jne üleilmne levik on viinud kultuuride erinevuse vähenemisele. Globaliseerumise negatiivseteks nähtusteks on immigreerumine ehk suur välismaalaste sisseränne välisriikitesse ja muidugi on ka oluliseks paljude taime- ja loomaliikide levitamine võõrliikidena väljapoole nende pärismaist levilatt. Selle tulemuseks on elukoosluste liigilise koosseisu ühtlustumine, invasiivsete liikide (sealhulgas umbrohtude) sissetung kohalikesse kooslustesse ja üldise elurikkuse vähenemine. Kristjan silm 10. b klass
Fifth level Raie ja järelkasv Optimaalne raiemaht Istutatakse 5800 ha aastas Metsakülvi 1400 ha aastas Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Metsade Tähtsus Majanduslik tuluallikas Sotsiaalne tööhõive tagaja ja metsapuhkusepakkuja Ökoloogiline liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline Eesti kultuuri üks osa Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Probleemid Soojad talved Vale metsaraie tuulemurrud Juuremädanikud ja ulukid Puudulik väljaõpe Aitäh kuulamast!
merekeskkonna saasteseisundit. 10. Millised on maastike seire peamised ülesanded? *Rannikumaastike seire käigus kaardistatakse seirealade maakate, paigased ning koostatakse maastikuprofiilid. *Põllumajandusmaastike seire eesmärgiks on ülevaate saamine erineva intensiivsusega põllumajandusmaastike struktuuri teisenemisest, kõlvikute ökoloogilisest seisundist. *Jälgitakse kimalaste kui looduslike põhitolmeldajate olukorda põllumajandusmaastikes, nende liigilise koosseisu ja arvukuse muutusi. 11. Millised on taimekoosluste seire peamised ülesanded? *Seire keskendub olulisematele elupaigatüüpidele:loopealsed, rannaniidud, rabad jms *Eesmärk on saada ülevaade ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist. 12. Millised on lindude seire peamised ülesanded? * Eestis pesitsevate ja/või läbirändavate liikide ja rühmade arvukuse, leviku ja seisundi järjepidev jälgimine.
Milliseid niite nimetatakse primaarseteks niitudeks? Vastus: Tekkest peale olevaid niite. Miks tänapäeva looduskaitse pole enam harusldaste üksikobjektide kaitse, vaid keskkonna kaitse? Vastus: Kuna peale haruldaste liikide või mõne muu üksikobjekti asemel püütakse kaitsta liike koos nende elupaikade või siis kogu maastiku haruldase loodusobjekti vahetus ümbruses. Miks osaleb Eesti mitmes keskkonna- ja looduskaitsealases rahvusvahelises leppes? Vastus: Eesmärkideks on liigilise mitmekesisuse sälimine, loodusressurssise säästlik kasutamine nind sellest saadud hüvede õiglane jaotamine maailma riikide vahel. Too näide Eestis asuvast objektist, mis kuulub UNESCO maailma kultuuripärandi nimistusse. Vastus: Tallinna vanalinn ja Kihnu saar.
veetaimestiku) produktsioon suureneb ehk taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Ilmingud Veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. Mis eutrofeeruvad ja mis on tagajärjed? Eutrofeeruvad kõik looduslikud veekogud, see on nende vananemisprotsess. Eutrofeerumise tagajärjel muutuvad vähetoitelised (oligotroosed) järved jt veekogud aja jooksul rohketoitelisteks ja seejärel ülirohketoitelisteks (hüpertroofseiks), madalad veekogud kasvavad järk-järgult kinni. Veekogudes, mida inimtegevus vähem mõjutab, toimub eutrofeerumine aeglaselt ja seda põhjustab peamiselt valgalal
ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Selgesõnaliselt väljendatakse põhimõtet, et järeltulevate põlvede vajaduste ning ressursibaasiga tuleb arvestada senisest hoopis enam ja tänapäeva majanduslik tegevus, loodusvarade kasutamine ning tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi arenguks ning oma vajaduste rahuldamiseks. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Agenda 21 koosneb neljast sektsioonist ja neljakümnest peatükist, mis kokku moodustavad tegevusprogrammi säästva arengu saavutamiseks. Sotsiaalne ja majanduslik mõõde Ressursside kaitse ja majandamine
geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Biotehnoloogia väga kiire arengu tõttu on uued taimearetuse tehnikad Euroopas päevakohane teema. Erinevate arvamuste pärast on tekkinud vastasseis geneetiliselt muundatud organismide pooldajate ja vastaste vahel. Nn. roheline ideoloogia on GMO-de tootmise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust. GMO- põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. GMO-de keskkonnariskid on seotud ökoloogilise tasakaalu ning elurikkuse võimaliku muutmisega ning selliste muutuste võimaliku pöördumatu iseloomuga. Samas GMO-de pooldajad on seisukohal, et selline kasvatamisviis aitaks arengumaades, kus on suureks probleemiks näljahäda, tõhusamalt rahvast toita. Pealtnäha pole GM- taime võimalik tavalisest taimest millegi poolest eristada. Küsimusi
lagundades selle mäletsejale vajalikeks toitaineteks Paljud algloomad on parasiidid Lamblia- kõhulahtisus inimese kehas, mis on põhjusttud mustate kätega söömisest Trihhomoonas- suguhaigus, mis levib sugulise kaitsmata vahekorra ajal Düsenteeriaalmööb- teatud tingimustes verine kõhulahtisus, troopikamaades nakatutakse saastatud vee ja toiduga Algloomade tähtsus inimesele Algloomi Algloomade liigilise kasutatakse koostise ja arvukuse biopuhastites alusel saab hinnata orgaaniliste ainete vesikeskkonna lagundamiseks seisundit Higuste põhjustajad koduloomadel ja inimestel Kodadest moodustunud setteid kasutatakse mitmel otstarbel Kasutatud kirjandus 8.klassi bioloogia õpik internet
Globaliseerumise head ja vead Globaliseerumist seostatakse paljude nähtustega, milledest enamik on alguse saanud pärast Teist maailmasõda. Nendeks on näiteks kaupade, kapitali, informatsiooni ja inimeste kasvanunud liikumine riikide vahel ning neid nähtusi soodustavate tehnoloogiate, organisatsioonide, seadusandluse ja infrastruktuuri areng. Kuid küsimus seisneb selles, kas globaliseerumine toob meile head või halba. Globaliseerumine majanduses toob meile head. Näiteks rahvusvahelise kaubanduse kasv, mis edestab maailma majanduse kasvu. Samuti on positiivne kapitali liikumise kasv ülemaailmselt, sealhulgas otseinvesteeringute kasv. Kuid on ka miinuseid. Näiteks riikide sõltuvus üksteisest. Kui ühel läheb halvasti, siis teistel samuti, eriti suurriikide, nagu USA ja Venemaa, puhul, sest majanduslik sõltuvus nendest riikidest on väikeriikidel väga suur. Globaliseerumine on toonud meile ka suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähen...
Looduslik erosioon Eestis on väike - vee erosioon mõningatel aladel, tuuleerosioon küll valdavalt, et mitte suures koguses. Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kasutusel on ka suurel hulgal väetiseid, mille tõttu erosioon võib keskkonnale ohtlikult mõjuda, sattudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Täna sellele probleemile on midagi ka ära tehtud ülemaailmselt on loodud looduskaitsealasid kindlate liikide kaitseks. Riigid on omavahel sõlminud looduse mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti ning millega võetakse vastutus hoolitseda enda territooriumil kaitset vajavate liikide eest.
Looduse liigiline mitmekesisus on Eestis nagu ka igal pool mujal aja jooksul muutunud. Liigilise koosseisu teisenemise põhjuseks on olnud kliima ning elupaikade ja kasvukohtade muutumine. Looduslike protsesside mõjul on osa liike taandunud. Ka intensiivne inimtegevus on põhjustanud mitmete liikide hävimist. Eestis hakati liikide kaitsele tähelepanu pöörama 20. sajandi alguses. Eesti esimese looduskaitseseaduse alusel võeti 1935. aastal hulk taime-ja loomaliike kaitse alla. 1979. aastal valmis Eerik Kumari juhtimisel Eesti Punane Raamat kokku 259 lehel (taimi 155, loomi 104 lehel)
mänd, lehis, tamm, aga ka suhteliselt hästi varju taluv kuusk) ümber kasvavat heina saab niita, kitkuda või maha tallata. Valgustusraie Valgustusraiet kutsutakse ka noorendike hoolduseks. Valgustusraie peamisteks eesmärkideks on kujundada puistu liigilist koosseisu ning parandada valgus- ja toitetingimusi. Valgustusraieid tuleb planeerida aegsasti, arvestades ka metsa kasvukohatüüpi ja eesmärgiks olevat puistu liigilist koosseisu. Ilma valgustusraieta võib soovitud liigilise koosseisuga puistu jääda välja kasvatamata. Vanuses 5 kuni 20 aastat on puistu tavaliselt tihe - loodusliku uuenduse tekke soodsate tingimuste korral isegi 10 00050 000 puud hektari kohta. Kõik need puud konkureerivad omavahel toitainete, vee ja valguse pärast. Valgustusraieteta jäävad puude tüved peenikeseks ja nende kasvutempo kahaneb. Raiel jäetakse kasvama terved, sirged, hästi laasunud tüve ja korraliku võraga puud. Samuti kujundatakse valgustusraiega metsa koosseisu
Ökoloogiline püramiid -Tootjad ehk produtsendid.Tootjateks on rohelised taimed. -Tarbjad ehk konsumendid *herbivoorid jänes,lehetäi,kits *karnivoorid merikotkas, meemäger *omrivoorid karu, metssiga -Lagundajad ehk destruendid. Nt bakterid, seened Globaalprobleemid Globaalprobleemid: ülerahvastumine, kiilma soojenemine, näljahädad/toidupuudus, happevihmad, osooniaugud, kasvuhooneefekt, kõrbestumine, taastumatud loodusvarad, veekogude eutrofeerumine, liigilise mitmekesisuse vähenemine. Ülerahvastumine on kaasaegse maailma suurim probleem. Sellega saavad alguse ka teised globaalsed probleemid nt: toidupuudus, nakkushaigused, keskkonnaprobleemid, linnastumine jms. Olemus - Maailmas on praegu umbes 7 miljardit inimest, inimeste arv kasvab aastas 76 miljoni võrra, iga 20 min tagant sünnib umbes 3500 last. Elanike arv kasvab eelkõige arengumaades. Nt: Aafrika, Lõuna-Ameerika, Aasia.
Kasvuhooneefekt maa soojenemine, mis on tingitud Maalt lähtuva soojuskiirguse tagasipeegeldumisest atmosfääris leiduvatelt gaasidelt. Tagajärjed: merepinna tõus, biosfääri liiigiline kooseis väheneb, haigused ja epiteemia, suureneb kõrbestumine. Lahendus: vähendada energia tarbimist, kasutada taastuvaid energia allikaid, piirama tarbimist ja toetama ümbertöötlemist, eelistama kodumaiseid kaupu, vähendamaks transpordile kuluvat energiat. Kõrbestumine- on kõrbealade laienemine looduslikult või inimtegevuse tagajärjel. Tekkepõhjused : kliima tegurid, erosioon mullastiku looduslik ärakanne, inimtegevus: metsaraie, liigkarjakasvatamine, valed väetamis,-niisutamis või maaharimisvõtted. Tagajärjed: mullastruktuuri lõhkumine, taimkatte hävimine, ala viljatuks muutumine. Lahendused: vähendama metsaraiet, üleliigset karjatamist, liigniisutamist. Liigilise mitmekesisuse vähenemine- elupaikade otsene hävitamine, keskkonna saastumine, kliima muutu...
13.GMO on geneetiliselt muundatud organism. 14.Poolt: parem toit biotehnoloogia abiga; GMO-d seljatavad Kolmanda Maailma näljahäda; on mahedam; põllumajanduse areng ja geenitehnoloogia on tihedalt üksteisega seotud. Vastu: Mahedus on vaid näiline; bioloogilise mitmekesisuse hävimine; geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele. 15.GMOde kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust - GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. 16.Geeniteraapia on uu(t)e geeni(de) viimine inimesesse eesmärgiga ravida teatud haigusi, eelkõige pärilikke haigusi ja vähki. 17.Hirm inimese loodusliku olemuse kadumise pärast; piiri tõmbamine ravimise ja inimelule uue kvaliteedi andmise vahele on üpriski raske; geeniteraapia on väga kallis protseduur, kaugeltki kõik ei saa seda endale lubada.
VÕÕRLIIGID LÄÄNEMERES Donna, Karl, Emma, Patrik, Linda, Frida Võõrliigid · Võõrliigiks (ka tulnukliigiks) nimetatakse liiki, alamliiki või madalamat taksonit, kes on inimtegevuse vahendusel sattunud piirkonda, kuhu ta looduslike tõkete tõttu ise levida ei saaks · Läänemerest on leitud üle 100 võõrliigi, ligikaudu 70 jäänud püsima · Umbes pool Läänemere võõrliikidest on merepõhja selgrootud Eesti mereala asustab ligikaudu 25 võõrliiki: · 17 põhjaloomastiku liiki (sh. nektobentilised) · 2 põhjataimestiku liiki · 3 zooplanktoni liiki · 3 kala Kammloomad (Ctenophora) · Sattus Läänemerre umbes aastal 2006. ballastveega · Paljuneb kiiresti · Oht räimede ja kilude arvukusele, kuna see sööb nendega sama toitu. · Võimeline ka toituma tursa- ja kilumarjast ning nende vastsetest. ...
Füüsikaline evol.- ebapüsivatest elementaaroskamestest raskemate aatomite, tähtede, planeetide ja galaktika teke ja edasine areng. (4-5 milj.) Keemiline evol- aatomite ühin. molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. (4,5) Bioloogiline evol.- elu areng Maal esimestest elusorgan. tänapäevaste eluvormideni. Kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonnaga; liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organ. anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine. (4) Sotsiaalne evol- inimüh. Areng, s.o kultuuri ja tsivilisatsiooni areng. (2) GEORGES CUVIER Prantsuse loodusteadlane. Ta tegi 19. sajandi alguses kindlaks, et erinevates maakihtides on erisuguste loomade kivistised. Siiski jäi teadlane seisukohale, et liigid on algselt loodud ning muutumatud. Kivistised on hukkunud organismide jäänused. JEAN BAPTISTE LAMARCK Prantsu...
tehnoloogiline areng ei tohi ohtu seada järeltulijate võimalusi. Kõikidele riikidele seatakse ülesandeks alustada rahvuslike säästva arengu tegevuskavade koostamisega. Oluliseks peetakse siin avalikkuse kaasamist, omavalitsuse, üksikisikute koostööd jms. Dokumendis käsitletavate teemade ring on üsna lai, alustades sotsiaalsetest ja majanduslikest vastuoludest kuni hoiakute ja igapäevaste käitumisharjumusteni. Püütakse välja tuua võimalikud lahendusteed nii liigilise mitmekesisuse säilitamiseks, metsade kaitseks kui maa degradeerumise, õhu ja vee saastumise ärahoidmiseks. Tähelepanu alla võetakse ka inimeste hariduse ja terviseprobleemid ning tarbimisharjumuste keskkonnasõbralikumaks muutmisega seotud küsimused. Pikaajalises arenguperspektiivis vaadatuna on Agenda 21 olulisim dokument, mis käsitleb ühiskonna ees seisvaid probleeme ning avab säästva arengu idee. Eesti keskkonnapoliitika:
elektroonikatooted viiakse Aafrikasse. Seal paigutatakse jäätmed kohtadesse, kust kahjulikud mürgid jõuavad vett pidi kõikjale. Seetõttu lasub kõige raskem koormus arengumaade õlul. Tänu inimese tegutsemisele on 100 aastaga hävinud umbes 50% selgroogsetest, see juures on inimeste arv neljakordistunud, see paneb mõtlema küll. Võib juhtuda, et tulevikus kaob ka see järelejäänud osa, lisaks hävitavad inimesed ka taimeliike, võttes maha vihmametsi, mis on suurima liigilise koosesisuga elukooslus Maal selleks, et toota paberit. Aga kui kaovad paljud taimed ning loomad, siis millest on meil edaspidi toituda? See võib saada saatuslikuks ka meile endile ja lõpuks sureme me kõik nälga ning elu Maal hävib. Kogu see tekst näeb välja väga negatiivne, kuid ehk on veel võimalik midagi päästa. Ühtegi ravimit ma soovitada ei oska, see on iga inimese enda teha - inimesed peaksid püüdma elada
Füüsikaline evolutsioon-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite ,tähtede,planeetide ja galaktikate teke ning edasine areng.Keemiline evolutsioon-aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke.Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Põhiprotsessid: kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine keskkonna ting. ; liigistumine- liigilise mitmekesisuse teke; organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine keerukamaks või lihtsamaks. Sotisiaalne evolutsioon-inimühiskonna areng. Georges Cuvier- erimaakihtides on erinevate loomade kivistised. Jean Bapiste de Lamarck- tekkis ja tekib elu maal isetärkamise teel ja see on pidevas arengus. Keskkonna tingimuste mõjul organismides tekkinudmuutused ib itstarbekohased ja pärilikud. Esimese tervikliku evolutsiooniteooria esitaja
Tänu toitainete rikkusele ja päikesevalgusele on rohurinne lopsakas Milliseid tingimusi/tegureid on vaja antud koosluse püsima jäämiseks? Lammimetsa tekkeks ja püsimiseks vajalikud ökoloogilised tingimused on tänapäevani püsinud vähestes kohtades seal, kus jõgedel on säilinud ulatuslik valgala ning kus neid pole süvendatud-õgvendatud. Perioodiliselt üleujutav niiske mineraalne või turbane ala. Seisundi ja liigilise koosseisu määrab üleujutuste kestus ja setete hulk antud paigas Koosluse tingimuste muutumisel kannatavad paljude seal elavate liikide elupaigad Meil lasub vastutus lammimetsade püsimise eest, sest mujal Euroopas neid lihtsalt enam pole. Tõelisi lammimetsi on näinud vähesed, sest need on meil väga haruldased. Haruldased seepärast, et lammimetsa tekkeks ja püsimiseks
Global. e. üleilmast.on ühisk.ja maailma majanduse muutused, mis on põhjust. kasvavast rahvusvahelisest kaubandusest ja tihenevast üleilmsest kultuurivahetusest. vabakaubandusest muutused tehnoloogias, transpordi ja kommunikatsiooni areng, majanduses, rahvusvahelise kaubanduse kasv, kapitali liikumise kasv ülemaailma, otseinvesteer. kasv,riikide suveräänsuse ning riigipiiride tähtsuse vähenemine rahvusvaheliste kokkulepete tõttu mis on viinud organ.nagu WTO(maailma kaubandusorganisatsioon, elavdada rahvus. kauband.) ja OPEC(Naftat transportivate riikide vaheline org. Põhit. toornafta hinna regul. maailmaturul, liikmete naftatoodangu ja ekspordikvootide kindlaksmäär. venetsueela, Iraak iraan Ecuador liibüa)tekkeni,rahvusvaheliste finantsorganistsioonide (IMF(rahvusvaheline valuutafond, rahvus. vahel. rahasüsteemi stabiilsuse tagamine) ja Maailmapank) loomine,hargmaiste ettevõtete järjest suurenev osatäht. maailma majanduses, mi...
Bioloogilise mitmekesisuse kahanemine jätkub või isegi kiireneb. Eesti teadlaste panus Hästi vastu võetud ideed: välja uurida ja teada saada looduslik taust ja loodusliku tausta hindamise meetod, mis põhinevad iga liigi vajaduste tundmisel. Euroopa bioloogilist mitmekesisust ohustavate tegurite väljaselgitamiseks on loodud 27 riigi teadlasest Tartu Ülikool koosnev teadusprojekt ALARM. Kokkuvõte Liigilise mitmekesisuse kaitsmine planeedil Maa on ülesanne, mis tuleb lahendada kollektiivselt. Otsese kaitse alla tuleb võtta hävimisohus olevad liigid, tähtis on ka säilitada haruldaste liikide elupaiku ja rajada kaitsealasid. Inimeste, kui liigi, huvidest lähtudes tähendab looduse ja keskkonna kaitsmine seda, et maakera oleks elamiskõlbulik ka tulevastele sugupõlvedele. Bioloogiline mitmekesisus loodusvarana on taastumatu! Küsimused
Viimastel aastatel on ka küttepuidu töönduslik kasutamine järsult tõusnud. Seega sõltub riigi rahakott nii mõneski mõttes meie oskusest seda loodusvara ära kasutada. Veel on mets keskmise eestlase jaoks peamine puhkevõimaluste pakkuja, eriti tänu grillimis platsidele ja vaatetornidele, mis on riigi metsadesse loodud. Ökoloogilise aspektina on mets tõepoolest meie võimsaim looduslik ökosüsteem. Oma 52% metsasusega oleme Euroopa riikide hulgas neljandal kohal. Meie metsad on liigilise mitmekesisuse hoidja. Näiteks Eesti taimestik ja loomastik on võrreldes mõnede naaberaladega väga mitmekesine, meil leidub taimekooslusi, mille liigirikkus on üks maailma suurimaid. Stabiilse keskkonnaseisundi ja mitmekülgse metsakasutuse tagamiseks peab riigimets hõlmama vähemalt 20% maismaa pindalast, Eestis on see 38%. Kaitsemetsade osatähtsus on meil Euroopa suurim. Mets on kindlasti eestlaste jaoks üks hingelähedane osa meie kultuurist. Seda kajastatakse nii
Globaalprobleemid on kogu inimkonna probleemid Globaalprobleem on ülemaailmne oht inimkonnale,mis on tekkinud mitmesuguste mõjurite kuhjumisel ja koostoimel.Globaalprobleemi omapäraks on see,et ta on küll globaalne,kuid lahendada saab seda tegutsedes lokaalselt.Globaalprobleemide alla käivad rahvastiku kasv,kliima soojenemine,vaesus,kõrbestumine,terrorism,erosioon,liigilise mitmekesisuse vähenemine,õhusaaste ja palju muud.Kuid mis on nende põhjusteks. Kliimasoojenemine on tekitatud inimeste poolt.Tööstuslike ettevõtetega tekitatakse tonnides süsihappegaasi,paisates atmosfööri kasvuhoone gaase.See toob kaasa temperatuuri kerkimise,mis viib omakorda tõsiste globaalsete probleemide juurde.Seoses kliima soojenemisega on hakanud esinema suuremaid torme,kui kunagi varem..Ameerikas on esinenud rohkem tornaadosid,võrreldes eelmise aastatega.Pärnut vapustanud üleujutus 2005.aasta jaanuaris oli põhjustatud Gröönimaa suure osa sulamisega lühi...
kusturbakiht puudub või on õhuke. Soometsade pinnaseks on märg ja paks turvas. Arumetsade hulka kuuluvad: loometsad, nõmmemetsad, palumetsad, laanemetsad ja salumetsad. Eestis on metsadega kaetud umbes kaks miljonit hektarit maad.Kõige enam on männikuid, eriti Eesti põhja-, lääne- ja kaguosas. Vahe.Eestis kasvavad peamiselt kuusemetsad. Mets hõlmab Eestis umbes 40% riigi pindalast.Metsade tähtsaimaks rindeks on puurinne, mis määrab kõigi alumiste rinnete olemasolu ja nende liigilise koosseisu. Eesti metsades kasvavad peamiselt mänd, kuusk ja kask. Esineb nii puhtaid puistuid Männikud, kuusikud, kaasikud) kui ka segapuistuid. Eesti metsapuuliigid: mänd 39,1% kask 28,3% kuusk 23,5% lepp 6,3% haab 1,6% tamm 0,6% Laanemetsad moodustavad keskmise toitumis- ja niiskusnõudlusega metsade rühma, mille puurindes valitseb harilikult kuusk, harvem kask või mänd. Kuusevõrade tiheda katte tõttu saavad alustaimestikus kasvada vaid varjulembesed taimed
nektarit eritavaid taimi nagu vikk ja puuvill. Niisuguseid taimi on väga vähe. [2] Meetaimi võib jaotada ka pea- ja kõrvalmeetaimedeks. Peameetaimedeks on Eestis valge ja roosa ristik, pärn, valge mesikas, kanarbik, põdrakanep jt. Need taimed võivad anda monofoorset mett. Monofoorseks nimetatakse niisugust mett, millest 1/3 on kogutud kindlatelt taimedelt. [2] Metsade ja parkide meetaimed Meeproduktiivsuse seisukohalt jaotatakse metsad kasvutiheduse ja liigilise kooseisu järgi 3 rühma: tihedad metsad, hõredad metsad ja metsalagendikud ning raiesmikud. Tihedas metsas korje peaaegu puudub. Hõredates metsades 4 kasvab juba küllalt palju nektarit andvaid taimi kuid nad pole nii nektaririkkad kui lagendike taimed. Kõige nektaririkkamad alad on raiesmikud. Seal kasvavad headest meetaimedest vaarikas ja pajulill. [2] Linnades, asulates ja nende lähemas ümbruse esineb mitmesuguseid ilupiud,
Erosiooni suurendab põllumajandustegevus, kus on kasutatud valesid harimisvõtteid ning kasvatatud ebasobivaid taimi. Kuna kasutatakse ka paljusid erinevaid väetisi, võib erosioon mõjuda ohtlikult ka keskkonnale, kandudes veekogudesse. Oluliseks probleemiks loetakse ka metsade hävitamist. Eelkõige süsihappegaasi ületootmisega seonduvat vihmametsade hävimist. Vihmametsade probleem Eestit aga ei puuduta. Metsade hävimisega kaasnebpaljude looma- ja taimeliikide hävimine. Liigilise mitmekesisuse hoidmine on aga esmatähtis. Just taimed on tähtsad nii inimestele kui loomadele, tootes neile hapnikku ning kasutades ise õhus olevat süsihappegaasi. Antud probleemiga on õnneks ka midagi suuremat ära tehtud nii Eestis kui mujal on loodud ulatuslikke looduskaitsealasid teatud liikide kaitseks, riigid on omavahel sõlminud loodusliku mitmekesisust kaitsevaid lepinguid, millega on liitunud ka Eesti, millega võetakse vastutus hoolitseda enda
kaitsereziimidega metsad. Metsasuse poolest on Eesti Euroopas 4. kohal olles tagapool vaid Soomest, Rootsist ja Sloveeniast. Enamlevinud puuliigid Eestis on mänd, kask ja kuusk. Puuliikide osakaalu mõjutab metsavaru kasutamine ja looduslikud tingimused ning nende muutus. Metsade tähtsus väljendub neljas aspektis: Majanduslik mets kui tuluallikas Sotsiaalne mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja (camping + seenekorjandus = stress relief) Ökoloogiline mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja Kultuuriline mets kui osa Eesti kultuurist Eesti metsapoliitikas on metsandusele püstitatud kaks üldeesmärki: 1. Säästlik ühtlane, pidev ja mitmekülgne/ metsade majandamine sellisel viisil mis tagab nende bioloogilise mitmekesisuse, tootlikkuse ja ökosüsteemi kahjustamatuse 2. Metsade efektiivne majandamine Metsa on istutatud keskmiselt 5800ha aastas 69%kuusk 18%mänd ja 12% kask
Viimane aeg on väärtustada senised inimtekkelised, poollooduslikud pärandkultuurmaastikud - puisniidud, rannaniidud ja ka teised niidetavad või vähekarjatatavad niidud, loopealsed. Kasvupaikade kadumisega kaovad liigid, mida ei ole võimalik taastada. Iga liigi hävitamine lõhub ka koosluses väljakujunenud tasakaalu ja muudab selle hapramaks. Metsades tuleks loobuda monokultuuride kasvatamisest - mitmerindeline, looduslähedase liigilise ja vanuselise struktuuriga tulundusmets on pikaajalises perspektiivis palju kasulikum, sest ta on isetaastuv. Säästlikumalt peame suhtuma rabamassiividesse, mis on väga olulised puhta vee hoidjad, loomade elupaigad, marjamaad. Elupaikade, kasvukohtade ja maastike kaitse on mõeldav vaid koostõõs metsa- ja põllumeestega. Keskkonna haldamisel ja planeerimisel on esmajärguline tagada kasutuselevõetud õkosüsteemide, tervete kultuurmaastike maksimaalne
vajumise ja soolase vee tungimise põhjavette. Kui veevarud oleks jaotunud ühtlaselt, jätkuks vett 20-30 miljardi inimese tarvis. Vee säästmine – kokkuhoid ja korduvkasutamine, abinõud vee reostuse vähendamiseks, veehoidlad. Eutrofikatsioon – veekogude rikastumine toitainetega. See on looduslik protsess, mille põhjustab peamiselt erosioon. Inimene aitab sellele omalt poolt kaasa reovee juhtimisega veekogudesse, liigse põldude väetamise jmsga. Eutrofeerumis tunnused: elustiku liigilise koosseisu muutumine veekogus, liigilise mitmekesisuse vähenemine, vee läbipaistvuse vähenemine, hapnikuvaegus sügavates veekihtides, põhjasetete mudastumine. Eutrofeerunud veekogu päästmiseks tuleks läbi viia vee keemiline töötlemine, veekogu aereerimine, veekogu sisse- ja väljavoolu reguleerimine, põhjumuda eemaldamine. Veetehnika peamine ülesanne- veepuhastusmeetodite ja –tehnika arendamine. Eesti põhjavesi on üldiselt hea kvaliteediga, mõned probleemid siiski on nagu
Sihtkaitsevöönd Sihtkaitsevööndis on majandusetegevus ja loodusvarade kasutamine keelatud. Sihtkaitsevööndis asuvaid loodusvarasid ei arvestata tarbimisvarudena. Lubatakse tegevusi, mis toetab seal väljakujunenud või kujundatavate looduslike ja poollooduslike koosluste säilimist. Kaitse eeskirjaga võidakse keelata inimeste viibimine kaitsealuste liikide elupaigas Liigikaitse Looma ja taimeliikide kaitseeesmärk on antud liigilise koosseisu säilitamine. Kaitsealuste liikide elu, sigimis ja pesitsuspaikade, rändteede ning kasvukohtade kahjustamine on keelatud. Eestis on kaitse alla võetud 538 taime, seene ja loomaliiki. Kitsealused liigid jagunevad 3 kategooriasse. Fakte Maailmas aastas Toodetakse 1709 miljonit tonni plastikut Raisatakse 10 kg plastpakendeid inimese kohta Igas minutis võetakse maailmas kasutusele miljon uut kilekotti Euroopas pakendatakse 50% toodetest
KORDAMINE 1. Millest koosnevad siseveed? Põhja- ja pinnaveest. 2. Mis on põhjavesi? Maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kihtidel, kivimite ja setete poorides ning lõhedes. 3. Mis on pinnavesi? Selle moodustuvad alatised veekogud (järv, tiik, jõgi, oja, jne) ja ajutised veekogud (karstiojad ja järved, sademete- ja lumesulamisveed). 4. Millega on seotud siseveed? Geograafilise asendiga, kliimaga ja pinnaehitusega. 5. Miks on Eesti sisevete poolest rikas? Asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 6. Mis on veebilanss? Vee juurdetuleku (sademed, pinnavee juurdevool naaberaladelt) ja veekao (aurumine, jõgede äravool) vahe aastas. 7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodust...
Kõige rohkem on vähenenud tuunikala, tursa ja meriahvena varud. Kalaliikide biomassi vähenemine ei tule ainult aktiivsest püügist või ülepüügist, vaid ka mere saastumisest. Ülepüük on töönduskalade liigne püük, mille tagajärjel kalavarud lokaalselt vaadeldavas veekogus või globaalsel tasandil maailmameres vähenevad. Rahvusvahelisel tasandil on ülepüüki proovitud reguleerida kvootidega. Veekogu võime taastuda pärast ülepüüki oleneb ökosüsteemi tingimusest. Suured liigilise koosseisu muutused on sageli ettearvamatud. Muutustele võib järgneda olukord, kus varem esinenud liikide ökoloogilised funktsioonid võtavad üle veekogu asustavad organismid. Halvematel juhtudel häirub aga oluliselt veeökosüsteemi talitlus või see muutub oluliselt vaesemaks ning sellega kaasneb paljude liikide lokaalne väljasuremine. Näiteks forelli ülepüügi korral võib karpkala energiaahelas vabanenud koha üle võtta, takistades sellega hilisemat forellipopulatsiooni taastumist.
See põhjustab taimede ülemäärast kasvu ja sellega kaasnevat lagunemisprotsessi, mis toob sageli kaasa hapnikupuuduse ja veekvaliteedi halvenemise, mõjutades negatiivselt kalade ja teiste veeloomade elukeskkonda. Eutrofeerumise ilminguid: veekogude vee hägustumine, lahustunud hapniku hulga vähenemine või (sügaval asuvates veekihtides) täielik hapnikukadu, planktoni ja bentose (eriti fütobentose ja ütoplanktoni) hulga suurenemine, elustiku (sh kalastiku) liigilise koosseisu muutumine, põhjasetete mudastumine. PÕHJUSED Eutrofeerumist põhjustab peamiselt põllumajandusest (ka energeetikast, tööstusest, transpordist) pärinev toiteelementide - lämmastiku ja fosfori sissevool Läänemere hiiglaslikult valglalt. Praegu käib Euroopa Liidu (EL) ühise põllumajanduspoliitika reformimine ja loodetavasti suunatakse tulevikus senisest rohkem põllumajandustoetusi veekaitsesse, näiteks lekkekindlate sõnnikuhoidlate
2 Hüpotees 3 Üldine 4 Metsatüübid neis riikides 5 Puidutööstus 6 Hüpotees Millisel riigil neljast (Poola, Rootsi, Malaisia ja Hispaania) on kõige paremini arenenud metsatööstuse klaster, millisel kõige halvemini? Üldine Riigi metsaressurssidega varustatust iseloomustatakse metsamaa pindala, metsasuse, puiduvaru, juurdekasvu ja liigilise koosseisu kaudu. Metsanduse kuldne reegel on, et puitu ei tohi raiuda rohkem, kui seda juurde kasvab. Milline riik neljast on kõige paremini, milline kõige halvemini varustatud oma puiduga?Kõige paremini Rootsi, siis Malaisia, Hispaania ja Poola. Kui suurel pindalal kasvavad metsad nendes riikides? Kui suur on metsasus? Rootsi- 28,2 mln ha, metsasus 69% Hispaania- 18,1 mln ha, metsasus 36% Poola- 9,3 mln ha, metsasus 30% Malaisia- 20,5 mln ha, metsasus 62%
sotsiaalseid funktsioone kohalikul, riiklikul ja globaalsel tasandil; 2) metsade efektiivne majandamine, mille all mõeldakse kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomset tootmist ja kasutamist nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Milles seisneb metsa tähtsus inimese ja looduskeskkonna jaoks? 1. majanduslik - mets kui tuluallikas; 2. sotsiaalne - mets kui tööhõive tagaja ja metsapuhkuse pakkuja; 3. ökoloogiline - mets kui liigilise mitmekesisuse säilitaja 4. kultuuriline - mets kui osa Eesti kultuurist. ● metsade efektiivne majandamine - kõigi metsaga seotud hüvede ökonoomne tootmine ja kasutamine nii lühi- kui ka pikaajalises perspektiivis. Loetele metsade hävimise looduslikke ja inimmõjulisi tegureid. Looduslikud:Metsapõlengud,kõrbestumine Inimmõjulised:Põllumaade laienemine,kontrollimatu tarbepuidu raiumine,väärispuidu
LÄÄNEMERI Juhendaja: Ene Külaots Pärnu 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS_______________________________________________________3 1. Läänemere liigitus ja tähtsamad saared____________________________________4-5 2. Läänemere kalastik_____________________________________________________6 3. Läänemere taimestik__________________________________________________7-8 4. Läänemere loomastiku ja taimestiku liigilise vaesuse põhjused___________________9 5. Kokkuvõte____________________________________________________________10 6. Kasutatud kirjandus_____________________________________________________11 Sissejuhatus Läänemeri ehk Balti meri, Põhja- ja Kesk-Euroopa vahel olev Atlandi ookeani sisemeri, on sügavale mandrisse ulatuv riimveekogu, mida maailmamerega ühendavad kitsad ja madalad väinad. Läänemere pindalaks on 365 000 km², koos
geenitehnoloogia on tihedalt seotud(säästab aega); Fütoremediatsioon ehk saasteainete eemaldamine keskkonnast või nende kahjutustamine taimede abil(teeb kahjutuks õhus kütusejääkide ja raskemetallide mürgi). GMO VASTU: GMO mahedus on vaid näiline(ei mõju hästi mullale, kujuneb välja tõrjevahendidtele reistentsed umbrohud); Bioloogilise mitmekesisuse hävinemine(GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid); Geneetiline saastumine(toimub GMO-kultuuridelt geenisiire 30km kaugusele, maid saastatud GMOga); Geenmuundatud taimed ja loomad on ohtlikud loodusele; Geenmuundatud taimede-loomade kasvatamine ja kasutamine on ohtlik inimese tervisele(GMO-toidu ohutust ei ole piisavalt kontrollitud. GMO-toidul närilistes on leitud rakkude kontrollimatut vohamist ja peensoole kahjustusi. Rotid, lehmad ja sead on valikul
Evolutsioon-mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng, tema järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerukamaks muutmine. Bioloogiline evolutsioon-elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena tekkinud esmastest autoreprodutseeruvatest süsteemidest. 4 ev.vormi- füüsikaline-ebapüsivatest elementaarosakestest raskemate aatomite(keemiliste elementide), tähtede, planeetide, galaktikate teke ning edasine areng; keemiline- aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest molekulidest keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke; bioloogiline- elu areng maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Selle evolutsiooni põhiprotsessid on kohastumine-iga eluvormi ehituse ja talitluse sobitumine elukeskkonna tingumustega, liigistumine-liigilise mitmekesisuse teke, organiseerituse muutumine-organismide anatoomilise ja füsioloogilise ehituse muutumine kas keerukamaks v lihtsamaks; sotsiaalne-inim...
Tavaliselt on geenmuundatud organismide loomise puhul tegu genoomiosa kunstliku ülekandmisega ühelt liigilt teisele. Nii saadud organisme nimetatakse transgeenseteks organismideks. Võrreldes tavapäraste sordi- ja tõuaretusmeetoditega on geneetilise muundamise erinevuseks võimalus kombineerida väga kaugete liikide geene. Roheline ideoloogia on GMO'de toomise ja kasutamise vastu, sest nende kasvatamisega hävitatakse bioloogilist mitmekesisust: GMO-põllud on nii geneetilise kui ka liigilise mitmekesisuse seisukohalt maailma kõige vaesemad agroökosüsteemid. Sellega aidatakse põllumeestel kergema vaevaga saada rohkem saaki, leevendatakse vaestes riikides näljahäda ja vitamiinivaegust. GMO'de kasutamine Eestis Euroopa Liidu liikmesriikides otsustatakse GMO-de kasutamise lubamine Euroopa Liidu tasemel. Lisaks on osad liikmesriigid seadunud piiranguid oma territooriumil GMO-de kasutamisele. Eestis ei ole selliseid piiranguid seatud.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
