paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi.Nt: Kui ellujäänud organismid sigivad, pärandavad nad kasulikku tunnust määrava geeni oma järglasele. Nendelt järglastelt päranduvad kasulikku muutusi määravad geenid omakorda edasi. 8.Kohastumuste suhtelisus seisneb...nt:varjevärvus 9.Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm,kellel on oma teistest liikidest erinevad tunnused ja leviala.Uued liigid tekivad lootuses pika aja vältel loodusliku valiku tagajärjel. 10.Kivistis on kivimitest leitud kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või elutegevuse jäljed. 11.Kivististena säilivad loomadest skeletiluud ja kodad, taimede seemned ja tolmuterad,vähem aga varred. 12.Rudiment on kehaosa, mis pole vajalik inimestele ja teistel loomadel, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele või olid olulised eellaste evolutsiooni varasematel etappidel.Nt:õndraluu,ussipik,teravad silmahamvad,kõrva liigutavad lihased ja kolmas siljalaug. 13
ära Töötas välja vaktsiini, vaktsineerimise. Stanley Miller a) sai anorgaanilistest ainetest vastavalt 4 aminohapet b) kolbides pole suudetud ei RNAd (varem oli- kuidas? Ei tea) ega DNAd Evolutsiooni tõendid: uurimismeetod Mida uuritakse? järeldused 1.Paleontoloogilised Maakoore fossiilseid a)Maakoore erineva meetmed jäänuseid (kivim, kivistis, vanusega kihid sisaldavad luu, jäljend) erineva ehitusega organisme b)ev toimub keerukama ehitusega organismide tekke suunas 2.Võrdlev anatoomiline Erinevatesse klassidesse meetod kuuluvate organismide
põlvedele. Keskkonnakaitse (laiemas mõttes) on riiklike ja ühiskondlike meetmete kogum, mis peab tagama: 1) looduskaitse; 2) maastikukaitse ja hoolduse; 3) loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve Looduskaitseväärtus -objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene-või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus: liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline) koosluse maastiku 1- kõrge looduskaitseväärtus
Bioloogia 06.10.08 Evolutsioon- mingi süsteemi pöördumatu ajalooline areng (keerukamaks muutumine) · Füüsiline evolutsioon · Keemiline evolutisoon · Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. · Sotsiaalne evolutsioon Evolutsiooni tõendid: Palentoloogia- teadus möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil ehk kivistis, väljasurnud organismide jäänused ja jäljendid. Kivististe teke- paljudel organismidel on mineraalne skelettkeemilised reaktsioonid kivistis. (mineraalid) kaltsiid, apatiid, räni, püriid. Makrofossiilid- silmaga nähtavad kivistised Mikrofossiilid- mikroskoobis nähtavad kivistised. Mida sügavamas kihis kivistised paiknevad, seda vanemad peaksid nad olema. Evolutsiooniline põlvnemine e. fülogenees. Suhteline vanus- näitab, millised organismid eksisteerisid varem, millised hiljem.
1)Kes oli Darwin?-teadlusliku evolutsiooniteooria looja 2)Biogeneetiline reegel-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe 3)Fossiil-väljasurnud loomade jäänuseid ja jäljendeid sisaldav kivistis 4)Paleontoloogia on teadus,mis uurib kivistisi 5 7e.t.1)Biogeograafilised tõendid-mida lähemal asuvad samasse taksonisse kuuluvate liikide areaalid,seda lähemalt suguluses nad on 2)Molekulaarbioloogilised tõendid-mida lähemalt suguluses on organismid,seda sarnasem on nende DNA nukleotiidine ja valkude aminohapeline järjestus 3)Lootelise arengu tõend-organismid läbivad embrügoneesi jooksul oma eellaste embrüonaalse arengu etappe
MÕISTED : Bioloogiline evolutsioon - Elu ajalooline areng Maal, algas keemilise evolutsiooni tulemusena autoreprodutseeruvatest süsteemidest. Eoon - (Igavik), geokronoloogilise skaala suurim (ajaliselt pikim) jaotus, neid on kokku 3 : Ürgeoon, Agueoon ning Faneroisoikum Evolutsiooniteooria- Teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid. Fossiil - Kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend Geokronoloogia - Geoloogiline ajaarvamine,geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Keemiline evolutsioon - Universumine ja algse Maa A-biootilistes tingimiustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks. Looduslik valik- Populatsiooni isendite ebavõrdne ellujäämus mis on tingitud nende geneetilistest erinevustestja elutingimuste piiravast toimest.
Bioloogiline evulutsioon- elu ajalooline areng Maal algas keemilise evulutsiooni tulemusena. Eoon- geokronoloogilise skaala suurjaotustest pikim. Eukarüoodid-päristuumsed-organismid kelle rakud on päristuumset tüüpi (geneetiline inf tuumas) Evulutsioon-süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mis muutub järkjärguliselt mitmekesisemaks ja keerulisemaks Evulutsiooniteooria- teooria mis annab teadusliku põhjuse bioloogilise evulutsiooni toimumisele. Feneetiline-fuck that fossiil- kivistis- organismi kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evulutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega Fülogenees- liigi evulutsiooniline arengukäik geokronoloogia- geoloogiline ajaarvamine kambriumiplahvatus- väljend antud ajastus toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Keemiline evulutsioon- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes ühinemine molekulideks.
küünib 7,7 meetrini. • Majakivi Juminda poolsaarel Lahemaa • rahvuspargis on üks matkajate lemmikuid • Eestis. Rändrahnud • Sageli lagunesid rändrahnud tükkideks juba jää sees. Nii tekkisid rahnude kogumid ja kivikülvid. Matsalu näärikivid. • Rahvasuu järgi on see Kalevipoja lingukivi • Prossa järve ääres Vooremaal. Kivistised • Nautiloidi kivistis. • Ürgse teo kivistis Saxby rannas.
Kivistis ehk fossiil organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Paleontoloogia- Teadus möödunud aegade organismidest.mis on tuvastatud kivististe kaudu. Evolutsioon- süsteemi pöördumatu ajalooline areng, mitmekesistumine ja keerustumine. Bioloogiline evolutsioon -seisneb elu ajaloolises arengus Maal, liikide põlvnemises eellasliikidest ja järk-järgult keerukamate eluvormide tekkes, aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega. Sotsiaalne evolut.- inimühiskonna ajalooline areng, tsivilisatsioonide , riikluse ja tehnoloogiate areng. Füüsikaline evolut.- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega. Keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate , tähteda ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolut.- universumi ja algse maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulides keerukamate orgaani...
nähtav. Kohastumuste suhteline iseloom tähendab seda, et nad on organismile kasulikud ainult niisugustes tingimustes, kus nad kujunesid. Liik on sarnaste tunnustega isendite rühm, kellel on oma, teistest liikudest erinevad tunnused ja levila ning kes omavael ristudes annavad sigimisvõimelisi järglasi. Uued liigid võivad tekkida näiteks siis, kui populatsioon jaguneb üksteisest ruumiliselt (geograafiliselt) eraldatud osadeks. Kivistis e. fossil on mistahes eluvormi või selle tegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivististest võib leida loomade skelette ja vulkaanilises tuhas on säilinud taimede rohelisi lehti. Evolutsiooni tõendid: -Tänapäeva organismide ehituse võrdlemine -Fossilid e. kivistised -Mandunud elundid -Lähedaste liikide DNA ja kehavalkude sarnasus
värvus, tugevamad, kiiremad jne. Järglased. Kohastumused (pärilikud tunnused, mis tagavad liigi säilmise). Uued liigid kui levila jaguneb üksteisest. Selleks, et leida tõendeid evolutsiooni toimumise kohta võrreldakse: kivistisi, organismide ehitust, loodete arengut, organismide DNA-d ja kehavalke. Organism sureb, mattub setete alla kus hapnikuvaene keskkonda takistab lagunemist, katub pika aja jooksul aina rohkem setete kihtidega, tema koed asenduvad mineraalainetega ja tekib kivistis. Võrreldes kivistisi erineva vanusega kivimikihtides näevad teadlased kuidas organismid on aja jooksul muutunud. Sügaval on vaenmad erinevad rohkem tänapäeva organismidest. Ehituse võrdlemine, mida sarnasem on ehitus seda lähemalt on nad suguluses. Looted sarnased algul. Hilisematel arenguetappidel ilmenvad ühe enam kindlale liigile iseloomulikud tunnused. Teadlased uurivad DNA-d ja kehavalke, et kindalks teha, milline on organismidevaheline sugulus
raskus 2,7 kg/m3 3,0 kg/m3 vanus 4 miljardit a. Vana 180 miljardit vana laam- suur litosfääri blokk, liigub vahevööl laamtektootika-õpetus laamade liikumistest laamade eemaldumisel-sukeldub maakoore jupid vahevöösse tekivad süvikud laamade põrkumisel-tekib maakoort juurde, mäed magma -sulanud kivimid laava- maapinnale jõudnud magma maak-metalle sisaldav kivim fossiilid - kivistis Tardkivimid magmast graniit, laavast basalt , pimss Settekivimid- murenemisel ja settimisel fossiilid lubjakivi, liivakivi, kivisüsi ja põlevkivi Moondekivimid- laamade liikumisel tard- voi settekivimitest kõrge t ja rõhu mõjul Gneiss, kvartsiit, marmor , kilt Island-suureneb 2cm aastas vulkaanilise päritoluga Lõuna-Ameerika tekib murrang 5-6 cm aastas Jaapanis- mandrilise ja ookeanilise piiri peal Pinnapood e
Neodarvinlikus evolutsiooniteoorias valdavate ettekujutuste järgi põhjustavad seda geenitriiv ning looduslik valik. Eoon- geokronoloogilise skaala suurim jaotus; neid on kolm: Ürgeoon, Agueoon, Fanerosoikum. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjalikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline- fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav. Kivistis e. fossiil- on mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemid areng. Geokronoloogia- on teadusharu, mis tegeleb dateerimise ja Maa ajaloos asetleidnud sündmuste ajaliste suhete kindlaksmääramisega.Geokronoloogia põhineb peamiselt isotoopgeoloogia ja paleontoloogia.
Vulkanism on protsesside kogum, mis hlmab magma teket. Vulkaanid jaotatakse kilpvulkaan ja kihtvulkaan. Kivimid jagunevad: tard-, sette-, moondekivimid. Tardkivimid tekivad magma tardumise tulemusena. Settekivimid on tekkinud olemasolevate kivimite kuhjumisel tulemusena. Moondekivimid on tekkinud sette- ja tardkivimi krge rhu ja temperatuuri tingimustes mberkristaliseerumisel. hk koosneb:lmmastik(78%), hapnik(21%), argoon(0.9%), ssinikdioksiid(0,04%). Fossiil ehk kivistis on mistahes elusvormi vi selle elutegevuse mineraliseerunud jljend. Ilm on pidevalt muutuv atmosfri seisund. Ilmaelemendid on atmosfri seisundit iseloomustavad andmed. Kliima on mingi paiga ilmade pikaajaline ja korraprane vaheldumine. Otsekiirgus on paralleelsete kiirtena maapinnale judev pikesekiirgus. Hajuskiirgus on pikesekiirgus, mis juab maapinnale prast pilvede ja tolmu ja mnel muul phjusel tekitatud hajumist hus. Kogukiirgus on otse ja hajuskiirguse summa.
Inimese evolutsioon Rahvusvaheline teadlaste töörühm leidis ahvinimese kivistise, kes kolme miljoni aasta eest tagajalgadel käima hakkas. Kivistis oli vana lõualuu, mis sisaldas vaid viit hammast, mis sarnanesid inimese hammastega. Lõualuu omanik võis olla maailma esimene inimene. Teadlane Louis Leaky leidis 1964. aastal Aafrikast kolju ja mõne käeluu. Leaky leidis ka käe lühikesed sõrmed, mis tõenäoliselt suutsid juba haarata ja tööriistu valmistada. See leid, mis sai nimeks homo habilis, tõestas Leaky teooriat, et just kivist tööriistad eristasid esimesi inimesi algelistest ahvinimestest
eluvormide tekkesm aga ka osa liikide väljasuremises ja asendumises teistega, Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga. Evolutsiooniteooria- teooria, mis annab teadusliku põhjendumise bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline-fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, ehituse ja talitluse iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase) Fossiil(kivistis)- organismi või tema osa kivistunud jäänud või jäljend. Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikaline koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide ja mitmekesisuse teke, galaktikate, tähteda ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia-geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivistite vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurmiad ajaüksussed alates pikimast on eoonid,aegkonnad ja ajastud.
1. Mis on bioevolutsioon? Elu arengut Maal esimestest elusolenditest kuni praeguste liikideni nimetatakse bioevolutsiooniks 2. Paigutage nähtused loogilisse järjekorda: 1. keemiline evolutsioon 2. prokarüootsete rakkude teke 3. hulkraksuse kujunemine 4. selgroogsete teke 5. püsisoojasuse kujunemine 6. emakasisene areng 3. Ajaliselt : Millal kujunes Maa Elu tekkeajaks peetakse ajavahemikku 4-3,5 miljardit aastat tagasi (Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana.) Millal ilmnesid Maismaale esimesed elusorganismid Umbes 3 miljardit aastat tagasi – lülijalgsed. Millal ilmusid Maale esimesed elusorganismid 4 miljardit aastat tagasi 4. Evolutsiooni tõendid 1) Üheks tõendiks on asjaolu, et maakoore kihid sisaldavad väga erinevaid organisme. Vanemates maakoore kihtides on organismid lihtsama ehitusega. See näitab evolutsiooni käiku.
Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse Katsete käigus pole suudetud saada ei RNA ega DNA käsitluse ees? sünteesi. Pole osatud seletada geneetilise koodi teket, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit vanusest? aastat vana. Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. perioodist? Maa vanimate, Austraaliast leitud mineraalterade tuumade vanus on 4,4 miljardit aastat. Vanimad
pinnavorm. Balti klint - Balti klint ulatub Rootsist Ölandi saarelt läbi Läänemere, mööda Eesti põhjarannikut ning Venemaad kuni Laadoga järveni. Linnulennult on klindi pikkuseks umbes 1200 km, mööda klindiserva umbes 1600 km. Soot - Soodid e vanajõed on jõesängi kunagised osad, mis setete kuhjumisel on peajõest eraldunud. Esineb tasandikujõgedel. Fossiil kivistis organismist Pinnakate pudedad kivimid, mis on Eesti alale kujunenud viimase 2mln aasta jooksul. Eesti pealiskord- liivakivi, lubjakivi Eesti aluskord- Graniit, geniss, kabro, kvartsiit, sinisavi, kudunud kristalsed kivimid.......................................... Turvas elutekkeline pinnavorm, kasvab väga aeglaselt, kasutatakse põllumajanduses väetisena, loomadele allapanuks ja ka kütteks, suureks probleemiks on kaevandamine rohkem kui on juurdekasv 1
brochure brosüür, reklaamprospekt fir nulg (Abies) cable kaabel first aid kit esmaabipaun cancel tühistama, edasi lükkama, kustutama flat (tyre) tühi (rehv) chalk kriit float hõljuma, pinnal hõljuma/ujuma changeable muutlik, vahelduv, muudetav fortune varandus chief pealik, ülemus fossil kivistis, fossiil claim (to be) väitma, end kellekski nimetama four-poster sammastega voodi, baldahhiinvoodi clue vihje, võti freeze külmutama, jäätuma coastline rannajoon freight last (kaup) cobbled munakivisillutisega fully equipped täielikult varustatud colony koloonia, asumaa, asundus gather kogunema
EVOLUTSIOONI TÕENDID - SELGITUS (NÄITED), JOONISED - ÜRGLIND, HOMOLOOGSED JA ANALOOGSED ELUNDID, MANDUNUD ELUNDID, BIOGENEETILINE REEGEL 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - esineb nii ammu väljasurnud loomade (dinosaurused) kui ka tänapäeval elavate loomade (linnud) tunnuseid - roomajad: hambad ja saba, linnud: sulestik ja varvaste asend 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib
loodusvarade säästliku kasutamise; 4) keskkonnakaitse (kitsamas mõttes); 5) keskkonnakaitsega seotud seire ja järelevalve. Keskkonnakaitse on tegevus, mille abil püütakse hoida ja kaitsta keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Eestimaa loodus Looduskaitseväärtuste areng XIX sajand. Kriteeriumid: looduse ilu, esteetika, vaimsed. Samuti keelud seatud jahiloomadega, metsaga, vee- ja mullakaitse. Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. KESKONNAKAITSE INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioonid on keskkonnakorraldusega tegelevad riigi-ja omavalitsusasutusedning valitsusvälised organisatsioone
areng. 3. keemiline evolutsioon- universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ja keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide tekkimine. 4. bioloogiline evolutsioon- elu areng maal liikide üksteisest põlvnemise kaudu. 5. darvinism- Darwini teooria evolutsioonist. 6. paleontoloogia- teadus möödunud aegade organismidest, mis on tuvastatud kivististe ehk fossiilide kaudu. 7. fossiil- kivistis, organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. 8. feneetiline tunnus- individuaalse arengu, ehituslikud ja talituslikud tunnused. 9. homoloogilised elundid- elundid, mis on ehitusplaani poolest sarnased kuid ülesanded on erinevad. 10. mandunud elundid- evolutsioonis taandarenenud, funktsionaalselt tähtsusetu jäänukmoodustis. 11. pseudogeen- genoomi DNA nukleotiidijärjestus, mis sarnaneb mõne normaalse funktsionaalse geeniga,
keerukamate ja polümeersete orgaaniliste ühendite teke. Bioloogiline evolutsioon-elu areng Maal. Esimestest elusolenditest tänapäevaste eluvormideni. Sotsiaalne evolutsioon-inimkonna areng, kultuuride ja tsivilisatsioonide areng. Evolutsioon-teadusharu, mis uurib organismide ajaloolist arengut. 4 põhivormi: füüsikaline, keemiline, bioloogiline ja sotsiaalne evolutsioon. Paleontoloogia-teadusharu, mis uurib fossiile. Fossiil-kivistis, leidub maakihtides (mida sügavamas kihis, seda vanem organism). Makroevolutsioon-liigist kõrgemate organismirühmade teke ja evolutsioon (perekond, selts, klass). Mikroevolutsioon-evolutsioonilised muutused liigi sees, viib uue liigi tekkele. Erinevused: mikroevolutsioon toimub kiiremini ja hõlmab vähem isendeid. Sarnasused: toimuvad samad protsessid (olelusvõitlus, looduslik valik, kohastumine); aluseks on muutused pärilikus infos; mitmekesistumine.
näiteks metsmarjade korjamine. Niisugune tegevus võib kahjustada omaniku majandushuve või häirida tema kodurahu. Ka luba omades tuleb liikuta metsas püsivaid jälgi jätmata, järgides tuleohutuse nõudeid. Kaitsealused Tihti leidub Eesti metsades kaunite õite või lehestikuga taimi, mis lausa kutsuvad noppima, kuid tegelikkuses kuuluvad looduskaitse all ning nende korjamine on keelatud. Samuti leidub looduses palju mitmesuguseid kivistis, millega sedause kohaselt ei või oma kollektsioone täiendada. Kaitsealused taimed jagunevad kolme ja kivistised kahte kategooriasse Kaitsealused kivistised Eesti aluspõhja kivistised on 350550 miljoni aasta vanused vanaaegkonna mereloomade jäänused. Kõik silmaga nähtavad kivistised on makrokivistised ja kuuluvad II või III kategooria kaitsealuste objektide hulka. II kategooria kaitsealuste kivististe või mineraalide kahjustamine,
Füüsikaline evolutsioon- universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuse teke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Keemiline evolutsioon-universumi ja algse Maa abiootilistes tingimustes toimunud aatomite ühinemine molekulideks ning lihtsatest anorgaanilistest ja orgaanilistest molekulidest keerukamate orgaaniliste ühendite ja makromolekulide teke. Fossiil(kivistis)-organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Kambriumi plahvatus-piltlik väljend Kambriumi ajastu alguses, geoloogilises ajaskaalas lühikese perioodi jooksul (10-15 mln aastat) toimunud hulkraksete loomade ehitusplaani ulatusliku mitmekesistumise kohta. Sel perioodil tekkisid peaaegu kõigi loomahõimkondade algsed esindajad. Kunstlik valik-inimese huvidele vastavate tunnustega isendite ebateadlik või teadlik (geneetikaseadustel
inimpõlvede hüvanguks keskkonnakaitse – tegevus, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja looduse kui terviku kaitse elujõulise ja meeldiva keskkonna säilitamiseks looduskaitseväärtus – objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on teatud objekti kaitse põhjenduseks. Kaitsealune objekt Eestis on ohustatud, haruldane, tüüpiline, teaduslikku, kultuuriloolist või esteetilist väärtust omav taime-, seene-, loomaliik, kivistis või mineraal, mis on looduskaitse alla võetud summaarne looduskaitseväärtus – liikide (floristiline, faunistiline, mükoloogiline), koosluse ja maastiku väärtus kodifitseerimine – õigusnormide süstematiseerimine ja seadusekogudeks ühendamine keskkond – eluta ja elusa looduse tegurite kogum, milles organism elab ja mis teda mõjutab
Ürgaegkonna alguses tekkis ka hüdrosfäär Kindlalt tõestatud vanimad elusorganismid tsüanobakterid on umbes 2,7 miljardit aastat vana Sinikad ehk tsüanobakterid elasid ja eraldasid ainevahetuse käigus hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi) Aguaegkond ehk Proterosoikum Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Osoonikihi tekkimine Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest Rauabakterid , mille säilmed moodustavad kuni 95 % maakoore rauamaagi varudest Ürgmandrid 1.Grypania spiralis 2.Ediacara hulkraksete rekonstruktsioon 1. 2. Käsnad - veekogu põhjale kinnitunult elavad primitiivsed, tõeliste kudede ja
Nende nimed on tuletatud sisemist ehitusest, mida on uuritud mikroskoobis. Korallid võivad elada üksikult või koos hulgana e. kolooniana. Kolooniad on kujult kera, põõsa, taldriku või toruja üldkujuga. Kui kivistise pealispinnal paistavad ketijäljendid, ringid, hargnevate okste muster või on aimata kärjelist ehitust, siis on tegemist tabulaatidega. Kolooniates elavad rugoosid on kahekülgse sümmeetriaga, võivad esineda ka üksikutena, siis meenutab kivistis väikest kõverat sarve. 8 Tabulaadid(miksike) Rugoosid Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Paekivi www.google.ee http://www.hot.ee/elmo/2002/m/m257.html http://www.ida-virumaa.ee/ http://www.miksike.ee/docs/lisa/4klass/3maakera/paekivi.htm 9
mis vees moodustavad nn. mikrokehasid. 5.Milliseid tõendeid on orgaaniliste molekulide kosmilise päritolu kohta? 1969 a kukkus Austraaliasse meteoriit, millest leiti üle 90 aminohappe. Osad neist olid maised, osa aga tundmatud. arvatakse, et Maa kujunemisl tabas seda meteoriidisadu, mis rikastas siinset keskkonda biomolekulide loomiseks vajalike monomeeridega. LK.65 1.Millistel faktidel põhinevad ettekujutused maa ja elu vanusest? Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana. 2.Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Vanimad elusorganismid olid ainuraksed tuumata organismid bakterid ja arhed (mis koos moodustasid klassikalises süstemaatikas eeltuumsete ehk prokarüoobsed riigi). Algselt olid need anaeroobsed heterotroofid. Nende evolutsioonis arenesid fotosüntees, mis tõi vaba hapniku atmosfääri, ja
Nt: Liivakivi, lubjakivi. Süvakivim maakoores tardunud magmakollete kivimid. Nt: Graniit. * Tardkivim Purskekivim laavast tardunud kivim. Nt: Basalt. 26. Milliseid kivimeid nimetatakse maakideks? - Maagi all mõeldakse maavara, millest eraldatakse metalle. 27. Mis on kivistised ehk fossiilid ja jäljendid? - Kivistis ehk fossiil mistahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 28. Kuidas on seotud laamade piirialad maavärinatega? Mis on ,,Vaikse ookeani tulerõngas" ? - * Nad on seotud sellega, et laamad kas nihkuvad, lahknevad või põrkuvad, mille tulemusel tekivad maavärinad. *"Vaikse ookeani tulerõngas" Vaikset ookeani ümbritsev kõrge seismilise aktiivsusega vulkaaniline ala. 29
(mereloomade jäänused, soolalademed). Settekivim - kivim, mis on tekkinud lahustest väljasadestumise teel või murenemissaaduste ja organismide jäänuste ladestumisel ja kivistumisel. Tardkivim ehk. Magmakivim, mis on magma tardumisel tekkinud kivim. Moondekivim kõrge rõhu ja temperatuuri tingimustes ümberkristalliseerunud ehk moondunud kivim.(kvartsiit, gneiss, amfiboliit, kilt ja marmor). Paljand ala, kus paljanduvad aluspõhjakivimid. Kivistis e. Fossiil mistahes elusvormi või selle elutegevuse mineraalistunud jäljend. Pinnamood e. Reljeef vaadeldava maaala pinnavormide kogum. Mägi looduslik künkast kõrgem positiivne pinnavorm. (alampiir 300 või 600 meetrit). Mäestik piklik ja enamasti laamade põrkepiirkonnas asuv positiivne pinnavorm. Tekivad kahe mandrilise laama kokkupõrkel (Andid, Uuralid). Org mitmesuguse suuruse ja enamasti pikliku kujuga negatiivne pinnavorm.
tagajärjel 24.oos- ehk vallseljak on pikk, kitsas ja järsunõlvaline pinnavorm 25.Valgala-maa-ala, kust vesi sellesse veekogusse voolab. 26.pärandkooslus- biotsönoos, mis on looduslikust kooslusest kujunenud mõõduka inimmõju tulemusel. 27.rähkne muld-koreserikas on tugevalt rähkne kerge liivsavi 28.Raba ehk kõrgsoo - üksnes sademeist toituv soo, milles ladestub kasvav turbakiht. 29.fossiil ehk kivistis - mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. 30.kilp- ulatuslik osa kraatonist, kus avanevad kristalse aluskorra kivimid. 31.jõe langus on jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites 32.kasvuhooneefekt-nähtus, kus atmosfääri sattunud kasvuhoonegasid lasevad küll päikesekiirgust Maale, kuid püüavad kinni soojuse tagasipeegeldumise Maalt. Tagajärjeks on kliima soojenemine.
Bioloogiline evolutsioon on põhiliselt adaptiivse iseloomuga. Evolutsiooniteooria - teooria, mis annab teadusliku põhjenduse bioloogilise evolutsiooni toimumisele ja seletab selle põhjuslikke tegureid ning mehhanisme. Feneetiline fenotüüpidesse puutuv, individuaalse arengu, egituse ja talitude iseärasusi hõlmav (muutlikkus, käsitlus, uurimistase) Fossiil Kivistis. Organismi või tema osa kivistunud jäänus või jäljend. Füüsikaline evolutsioon universumi füüsikalise koosseisu ja struktuuri areng kooskõlas loodusseadustega, keemiliste elementide mitmekesisuseteke, galaktikate, tähtede ja planeedisüsteemide areng. Geokronoloogia geoloogiline ajaarvamine; geoloogiliste ajaüksuste piirid kivimite ja kivististe vanusehinnangute alusel. Geokronoloogilise skaala suurimad ajaüksused alates pikimast on eoonid, aegkonnad ja ajastud.
seda rohkem sarnaneb tänapäevastega või kuuluvadki nende hulka. Mõned fossiilid näitavad selgeid vahevormi tunnuseid organismitüüpide vahel (nt ürglind). On leitud ka ehituse järkjärgulisi üleminekuridu iidsetest vormidest tänapäevaste liikideni, mis viitab otseselt vastava vormi evolutsioonilisele põlvnemisele ehk fülogeneesile. Eksisteerimisaeg (suhteline vanus, kes enne eksisteeris) ja ajalooline vanus (absoluutne vanus, kui vana kivistis tegelikult on, kui kaua vastav organism tegelikult elas) 2.) Võrdlev anatoomia mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Võimaldab jagada organisme ehituse sarnasuse alusel rühmadeks (perekonnad, sugukonnad, klassid jne) Homoloogilised elundid ehitusplaanis sarnased, näitavad ühtest põlvnemist. Sarnane ehitus ja päritolu, kuid funktsioon võib olla erinev (nt linnu tiib ja looma käpp)
Aluspõhi- tardkivim: pealiskord, aluskord Pinnakate- pudedad setted Moreen- liustiku poolt kuhjatud, erineva suurusega osakestest koosnev segipaisatud sete Rändrahn- mandrijää esialgsest asukohast eemale kantud suur kivi Sete- kivimite murendist või organismide jäänustest koosnev pude aines, mis võib olla tekkinud nii maismaal kui ka veekogus Settekivim- liivakivi Tardkivim- magma tardumisel tekkinud kivim, graniit Moondekivim- marmor Paljand- on näha aluspõhja kive Kivistis e fossiil- hävinud loomade või taimede jäänused, mis on säilinud kivimite sees Karjäär- maa peal Kaevandus- maa all Pinnamood e reljeef- maa pealispinna kuju, mille moodustavad mäed ja mäestikud, tasandikud ning nõod ja orud Mägi- ümbrusest kõrgem pinnavorm, mille suhteline kõrgus on tavaliselt üle 200m Mäestik- mägine ala, mis on korrapäraselt liigestatud mäeahelikest ja orgudest Vana mäestik- mägede tipud on nürid, nõlvad on lauged
................................6 11. Taimefossiilid........................................................................................................................7 Kasutatud kirjandus.....................................................................................................................8 Sissejuhatus Sõna fossiil tuleneb kreeka keelsest sõnast „fossus“, mis tähendab „üles kaevama“ või „üles kaevatud“. Eesti keeles on fossiili vastavaks mõisteks „kivistis“. Fossiilid ehk kivistised on geoloogilises minevikus elanud organismide kivistunud ja kivis säilinud jäljed, nad on tähtsad, kuna neid uurides saame informatsiooni iidse elu ja elu arenguloo koht. Fossiilide uurimisega tegelevat teadusharu nimetatakse paleontoloogiaks ja nende uurimisega tegelevaid teadlasi paleontoloogideks. Kõige enamlevinud kivististeks on mereorganismide kõvad osad: karbid, kojad, luud, hambad, soomused, koorikud, taimede puhul õietolm. Pehmed koed (liha,
kasutusvõimalustest; · iseloomustab jooniste ja temaatiliste kaartide abil Eesti geoloogilist ehitust; · tunneb ära graniidi, liivakivi, lubjakivi, põlevkivi, savi, liiva, kruusa ja moreeni; · teab Eestis leiduvaid maavarasid nende kasutamisvõimalusi ja kasutamisega seonduvaid sotsiaalseid ja keskkonnaprobleeme; Mõisted: maakoor, vahevöö, tuum, laam, magma, laava, aluspõhi, pinnakate, rändrahn, sete, settekivim, tardkivim, moondekivim, paljand, kivistis ehk fossiil, karjäär, kaevandus; PINNAMOOD · kirjeldab kaardi joonise või pildi abil maismaa pinnamoodi ja pinnavorme: mäestikud, mäed,künkad, nõod, orud, tasandikud (kiltmaad, lauskmaad, madalikud, alamikud); · kirjeldab joonise abil maailmamere põhjareljeefi: mandrilava, mandrinõlv, ookeani keskmäestik, süvik; · iseloomustab kaardi abil Eesti pinnamoodi (kõrgustikud, lavamaad, madalikud,
järglasi. Esimene teaduslikult põhjendatud evolutsiooniteooria. darvinism- Darwini teooria lamarkism- keskkonnategurite toimel tekkinud muutused organismides on otstarbekad ja pärilikud sünteetiline evolutsiooniteooria- see põhineb darvinismil, kui sinna on lisatud mendellik geneetika Nimeta ja selgita evolutsiooni tõendeid. Paleontoloogia- teadus välja surnud möödunud aegadel elanud organismidest. Fossiil e kivistis- välja surnud organismide jäänused ja jäljendid Erineva sügavusega kihtidest saadud kivistised näitavad organismide muutumist. · Mõned kivistised näitavad vahevormi tunnuseid organismi tüüpide vahel · Näitab liigi ajaloolist põlvnemist e fülogeneesi Kivististe vanuse määramine · suhteline vanus · absoluutne vanus- kivistise tegelik vanus, määratakse radioaktiivsete elementide abil
Maa. Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. II. Proterosoikum Proterosoikum ehk Agueoon on geoloogiline eoon, mis järgnes Arhaikumi eoonile ja eelnes Paleosoikumi aegkonnale; algas 2500 miljonit aastat tagasi ja lõppes 542 miljonit aastat tagasi. Proterosoikumis olid ürgkontinendid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Proterosoikumis oli meres juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud - käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast. Enam kui neljakümnest leiukohast on leitud nooremate - 560 miljoni aasta vanuseid - Vendi pehmekehaliste hulkraksete kivistisi, mida on hakatud kutsuma Ediacara faunaks.
Esmase info kandjaks olid RNA molekulid. 1982 a leiti, et on olemas RNA, millel on katalüüsi võime, mida nimetati ribosüümiks 8. Millised probleemid seisavad elutekke nüüdisaegse käsituse ees? Katsete käigus pole suudetud saada ei RNA ega DNA sünteesi. Pole osatud seletada geneetilise koodi teket, mille vahendusel kandub info nukleiinhappelt valgule. Õpik lk. 65 1. Millistel faktidel põhinevad ettekujutused Maa ja elu vanusest? Vanim teadaolev kivistis on ligikaudu 3 miljardit aastat vana. 2. Milliseid elu tõendeid on teada Kambriumi-eelsest perioodist? Maa vanust on hinnatud umbes 4,55 miljardile aastale. Sellise keskmise vanusega on U-Pb meetodil dateeritud 20 Maalt leitud kondriitset (mõnemillimeetrise läbimõõduga kerakesi sisaldavat) meteoriiti, mis on vanimad teadaolevad objektid Päikesesüsteemis. Maakoor hakkas tarduma 4,5 miljardit aastat tagasi. Maa vanimate,
· Atmosfääris puudus vaba hapnik. · Puudus osoonikiht ning Uv-kiirgus jõudis takistamatult maale. BIOEVOLUTSIOON Elu tekkis vees. Protobiondid esmased elukandjad. Prokarüoodid(eeltuumsed) energia orgaanilistest ühenditest esmased heterotroofid. Energia anorgaanilistest ühenditest esmased kemosünteesijad. Vanimad eukarüoodid · Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis . Grypania spiralis leiti Michiganist Usa-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. · 2 miljardit aastat tagasi. · Tuum tekkis lähteraku membraani sissesopistumisel. · Mitokondrite ja plastiidide teke-> endosümbioosi teel erinevat tüüpi prokarüootide liitumine. EELISED: Organellide teke, rakusisene tööjaotus. Geneetiline materjal kromosoomides. Arenes välja mitoos , meioos. Suguline paljunemine. Geneetiline muutlikkus.
isenditel, kes sobivad antud keskkonda paremini (kohastumused) Evolutsiooni tõendid 1. Paleontoloogilised leiud - fossiilid ehk kivistised - Tõestavad, et aja jooksul on organismid muutunud järjest keerulisemaks - Nn. „elavad fossiilid“ (tänapäeval samasugused isendid) - Nt. hõlmikpuu ja latimeeria - Ürglinnu kivistis - ülemineku faas (vahevorm) Ürglinnud elasid umbes 150 milj. a. tagasi 2. Anatoomilised tõendid - võrreldakse erinevate organismide kehaehitust - Erinevatel organismidel on põhijoonelt sarnane kehaehitus - Põlvnemine ühest eellasest - Homoloogilised elundid - Sarnase ehitusega elundid, aga ülesanne võib olla erinev, nt. selgroogsete jäseme ehitus
säilitamiseks, taastamiseks ja kasutamiseks praeguste ja tulevaste inimpõlvkondade hüvanguks. Keskkonnakaitse - väike osa looduskaitsest, kui käsitleme loodusena kogu elusfääri. Võib suuresti käsitleda inimese kaitsena. Rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed ja ühiskondlikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitselised väärtused ja nende hindamine - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal, mis on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik. Objektiivne või subjektiivne hinnang, mis on vastava ala (objekti) kaitse põhjenduseks. INSTITUTSIOONID Keskkonnakaitse institutsioon - keskkonna-korraldusega tegelev riigi- ja omavalitsusasutus ning valitsusväline organisatsioon.
Sete - maismaal või veekogus kivimite murenemisel või organismide jäänustest tekkinud pude materjal Settekivim kivim, mis on tekkinud mitmesuguste setete kivistumisel, on harilikult kihiline ja sisaldab kivistisi Tardkivim magma või lava tardumisel tekkinud kivim Moondekivim kõrge temperatuuri ja suure rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Paljand koht maapinnal, kus avanevad maakoort moodustavad kivimid või setted Kivistis ehk fossiil kauges minevikus elanud, kivistunud ja kivimis säilinud organism või selle elutegevuse jälg Karjäär ehk avakaevandus, maapealne kaevandus Kaevandus koht, kus kaevandatakse maavarasud ; eristatakse maa-alust kaevandust ja avakaevandust ehk karjääri PINNAMOOD Pinnamood ehk reljeef maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormid ja mis kujuneb maakoore pideva arenemise tagajärjel
hapnikku tunduvalt varem, kui Maa atmosfäär muutus hapnikurikkaks (~2 miljardit aastat tagasi). Tolleaegne atmosfäär erines oluliselt praegusest, koosnedes metaanist, ammoniaagist ja teistest meile surmavatest gaasidest. AGUAEGKOND (2500- 542 miljonit aastat tagasi) Ürgkontinendid olid juba olemas. Kliima oli külm. Vanima päristuumse ehk eukarüoodi kivistis - Grypania spiralis - on leitud Michiganist USA-s 1,9 miljardi aasta vanustest kivimitest. Meres oli juba suhteliselt rikkalik elustik, mis koosnes pehmekehalistest hulkraksetest organismidest. Vanimad leiud käsnade spiikulad ehk nõelakesed - pärinevad 570 miljoni aasta vanustest kivimitest Hiinast
keskkonda inimtegevuse negatiivsete mõjude eest. Keskkonnakaitse hõlmab ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevust, mille eesmärk on inimese vahetu elukeskkonna ja ka looduse kui terviku kaitse elujõulise ning meeldiva keskkonna säilitamiseks. Keskkonnameetmed kujundatakse keskkonnapoliitika abil. Looduskaitse ja keskkonnakaitse määratlus. Looduskaitse – looduskeskne, kk – inimkeskne suhe. Looduskaitseväärtus - Kaitsealune liik, kivistis või mineraal on Eestis looduslikult esinev ohustatud, haruldane, teaduslikku, looduskaitselist, esteetilist või koduloolist väärtust omav taime-, seene- või loomaliik või selle taksonoomiline üksus, kivistis või mineraal, mis on võetud looduskaitse alla. Summaarne looduskaitseväärtus. Liigid + kooslus + maastik Looduskaitselised väärtuskriteeriumid - ohustatud, haruldane, teaduslik, looduskaitseline, esteetiline, kodulooline Ökosüsteemid 1. looduslikkus 2. mitmekesisus 3
Rändrahn- Mandrijääga oma esialgsest asukohast edasi kantud suur kivi Sete- Pude materjal, mis on tekkinud kivimite murenemisel maismaal ja veekogus või organismide jäänustest Settekivim- Kivim, mis on tekkinud mitmesuguste ainete, sealhulgas tardkivimite murenenud osakeste settimisel veekogu põhja Tardkivim- Kivim, mis on tekkinud magma või laava tardumisel. Moondekivim- Kõrge temp. ja rõhu mõjul maakoores moondunud sette- või tardkivim Kivistis- Kauges geoloogilises minevikus elanud organism Karjäär- Rajatis, kus maavarade kättesaamiseks rakendatakse maapealset kaevandamist Pinnamood- Maapinna ebatasasuste kogum, mille moodustavad mitmesugused pinnavormis ja mis kujuneb nii looduslike tegurite kui ka inimtegevuse tagajärjel Kaevandus Koht, kus kaevandatakse maavarasid Absoluutne kõrgus- Arv, mis näitab koha sügavust allpool merepinda Suhteline kõrgus- Arv, mis näitab kui palju on maapinna üks punkt teisest madalam
· Sugulise paljunemise ja meioosiga kaasnes suurem geneetiline muutlikus ning ka suurem võimalus uuteks evolutsioonilisteks muutusteks 4. Maa füüsikaliseks vanuseks loetakse a) 6 miljr a. b) 4,5-5 miljr a c) 3,7-4 miljr a. B 5. a)Esimesed taimed vees olid............ ..... b) esimesed hulkraksed loomad vees, kes elavad ka tänapäeval a)vetikad b)käsnad, ainuõõssed 6. Kes või mis on fossiil, kust neid võib leida ja milleks neid kasutatakse? Kivistis ehk fossiil on mis tahes eluvormi või selle elutegevuse mineraliseerunud jäljend. Kivistised on geoloogias väga olulised, sest annavad otseselt infot geoloogilises minevikus eksisteerinud eluvormide kohta, kaudsemalt saab nende põhjal teha järeldusi ka paleogeograafia, paleoklimatoloogia jms kohta. 7.Keemilise evolutsiooni käigus tekisid a) elusolendid b) polüaminohapped c) valgud d) nukleiinhapped C,D 8. Millised tingimused valitsesid Maal keemilise evolutsiooni ajal? (5)
hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit kahjustavad tegevused. (4) Kaitsealune liik on looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel või mida on nimetatud EL Nõukogu määruse 338/97 looduslike looma- ja taimeliikide kaitse kohta nendega kauplemise reguleerimise teel (EÜT L 061, 03.03.1997, lk 1) lisades A–D. Kaitsealune kivistis või mineraal on kaitsekategooriasse kantud kivistis või mineraal, mille eksemplare või leiukohti kaitstakse käesoleva seaduse alusel. (5) Püsielupaik käesoleva seaduse tähenduses on väljaspool kaitseala või selle piiranguvööndis asuv piiritletud ja erinõuete kohaselt kasutatav: 1) kaitsealuse looma sigimisala või muu perioodilise koondumise paik; 2) kaitsealuse taime või seene looduslik
annaabi.ee 
