Talv on pehmendava- mõju tõttu lääne osas soojem kui samadel laiuskraadidel idaosas. Sademete jaotusele- avaldab mõju ka pinnamood- mägedes tuulepealsetel nõlvadel õhk tõuseb ja kujunevad soodsad tingimused sademete tekkeks. Sademeterikkamad paigad Euroopas- on Dinaari ja Skandinaavia mäestik ning soti mägismaa. Kuivemad alad Euroopas- Hispaania keskosa ja Kaspia mere põhjarannik. Vahemerelist kliimat iseloomustab- kuum ja kuiv suvi ning sademeterohke talv. Euroopa jõed kuuluvad - Atlandi ookeani vesikonda, väiksem osa Kaspia mere ja Põhja-Jäämere vesikonda. Jõed toituvad- põhiliselt sade- meteveest. Järvi on rohkem- Põhja-Euroopas, kus leiduvad suuri tektoonilisi ja mandrijäätekkelisi järvenõgusid. Veehoidlad on hulgaliselt rajatud- põllu- majanduses vajaliku niisutusvee ja hüdroenergia saamiseks. Euroopa paikneb-parasvöötmes. Ainult põhjaosa ulatub lähisarktilisse vöötmetesse ja Vahemere ümbrus lähistroopilisse vöötmesse. Euroopa
Lääne-euroopa tasandlik ja vanades madalmäestikes on kunagiste vulkaanide kraatrites maarijärvi Lubjakivide avamusaladel on arvukalt karstijärvi Lõuna-Ukrainas ja Musta mere rannikul on mitmeid suuri järvi, mis on kunagistesse jõesuudmetesse tekkinud. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima, inimtegevuse ja geoloogilise ehitusega. Väga tihe on vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, on ühtlase äravooluga ning pole kevadisi üleujutusi. Ida-Euroopa lauskmaal voolab arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid Lääne- ja Kesk-Euroopa suured jõed saavad sageli alguse mäestikest Lõuna-Euroopas on vetevõrk märksa hõredam, talvel on jõed veerikkad, suvel jäävad peaaegu kuivaks Järved: Vänern Üks kolmest kõige suuremast järvest Euroopas Balaton asub Ungaris, keskmine sügavus 3,2 m
Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas Siseveed on järved, tiigid, jõed, ojad, kanalid, kraavid, korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord põhjavesi, karstiojad, karstijärved. Eestis on palju aasta lõikes. Eestis on üle 1200 järve, mis on üle 1 ha siseveekogusid, kuna sademete hulk ületab aurumise kakas suurusega ja u. 20000 rabalaugast. Järved moodustavad 5% korda. Veebilanss on vee juurdetuleku ja veekao vahekord Eesti pindalast. Järvede keskm. sügavus on alla 4. m. (max 38 aasta lõikes
Eesti jõed DIANA PETSNIKOVSKI 9“C“ Eesti jõed Eesti jõed on Eesti territooriumil asetsevad või seda läbivad vooluveekogud. Veelahkmete järgi on jõed jaotatud nelja vesikonna vahel: Narva-Peipsi vesikond (15 620 km2) Soome lahe vesikond (9942 km2) Väinamere-Riia lahe vesikond (14 468 km 2) Saarte vesikond (4140 km2) Üle 7000 voolava veekogu. Enamik neist on lühikesed ojad ja kraavid. Eesti jõestik on tihe Eesti jõed on suhteliselt lühikesed ja veevaesed. Üle 100 km pikkuseid jõgesid on 9/10, neist pikim on Võhandu jõgi (162 km), millele järgnevad Pärnu jõgi (144 km), Põltsamaa jõgi (135 km), Pedja jõgi (122 km), Keila jõgi (115 km) jne. Üle 1000 km2 valgalaga jõgesid on eestis 15. Suurim on Narva jõe valgala (56 200 km²), millele järgneb Emajõgi. Eesti jõgede liigitus
MAAKERA VEESTIK ehk hüdrosfäär · Mis moodustab maailma veestiku ehk hüdrosfääri? Teha skeem. · Veeringe JÕED Erineva veereziimiga jõed. Üleujutused ja jõgede hääbumine. 1. Jõevee omadused sõltuvad jõe toitumisest. Millest jõed võivad toituda ehk kust võivad jõed oma vee saada? Jõed toituvad ehk saavad oma vee lumesulaveest, vihmaveest (sademeteveest), põhjaveest, liustike sulaveest. Ühest või teisest toiteallikast jõkke saabuva vee hulk on eri kohtades ajaliselt muutuv. Seda tingib eelkõige temperatuuri ja sademete aastaajaline kõikumine. Sademetest · Jõed on veerikkad vihmaperioodil · Vihmaperiood oleneb kliimavöötmest Lumesulaveest · Jõed on veerikkad kevadeti, kui lumi sulab
Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi Jõed võib jagada peamiselt toitumisallikate järgi järgmiselt: Ekvatoriaalse kliimaga jõed veerohked läbi aasta, toituvad sademetest. Mussoonse kliimaga jõed suurem äravool on suvel ja sügise algul. Mäestikujõed suvel suurvesi, kõrgem vesi suvel, sest liustikud sulavad. Vahemerelise kliimaga jõed veevaesed. Troopilise kliimaga jõed üsna veevaesed Parasvöötme jõed suurvesi kevadel. Mõisted: Infiltratsioon vihma, lume või liustiku vee imbumine maa sisse ja põhjavee moodustumine. Kiirus sõltub pinnase omadustest.
KONTROLLTÖÖ. 9.klass Eesti siseveed. I 1.Kirjuta loetelust välja Soome lahe vesikonna jõed: 2 p. Narva, Piusa, Keila, Põltsamaa, Väike-Emajõgi, Jägala, Valgejõgi 2. Mida näitab langus? Milline Eesti jõgi on suurima langusega? 2 p. 3.Joonista peajõgi, millel on üks vasakpoolne lisajõgi. Märgi peajõe voolusuund noolega, suue S tähega, viiruta jõe paremkallas ja piiritle ülemjooks. 3 p. 4. Mille poolest erinevad Kagu-Eesti jõed teistest Eesti jõgedest? (2) 2 p. 5
EESTI JÕED 10. klass Eesti jõed 7308 vooluveekogu kogupikkusega - 31 019 km 90% jõgedest on lühemad kui 10 km Pikimad jõed: Võhandu 162 km Pärnu 144 km Põltsamaa 135 km Loomastik Paljudele lindudele on jõed ja nende ümbrus pesitsus- ja toitumispaigaks; Poolveelise eluviisiga imetajaist: Kobras, mügri, ondatra ja vähearvukas saarmas Euroopa naaritsa (elas Eesti jõgedes veel hiljaaegu) on ameerika naarits ehk mink välja tõrjunud Sõõrsuid elutseb jõgedes 3 liiki ja kalu 47 liiki (50 taksonit). Sagedamad ja arvukamad on haug, trulling, lepamaim, särg, ahven, jõeforell, luts ja viidikas. Kalandusliku tüpoloogia järgi on Eestis enim forelli-,
kalevivabrikutes ja elektrijaamades. Samuti kasutatakse jõgede vett põldude, rohumaade ja aedade kastmiseks. Mitmed kodumaa vanema ajaloo uurijad on rõhutavad kalapüügi suurt tähtsust vanade eestlaste elus. Oma töös räägin Eesti pikimast jõest kui väärtuslikust maastikku osast, kus leidub kohalikku identiteeti loovaid elemente, sobivaid elupaiku erinevatele taimedele ja kaladele ning häid võimalusi ajaveetmiseks. 1. Eesti jõed Jõed ja nende lähiümbrus on suur osa Eesti looduse ilust ja omapärast. Jõgedega on seotud suur hulk Eesti kaitsavaid loodusobjekte. Jõgedega on seotud rahvapärimusi, uskumisi ning ajaloosündmusi. Eesti on küll väike, kuid siin võib kokku lugeda mitutuhat jõge ja oja. Seega on Eesti jõdederikas maa. Meie jõed on aga enamasti lühikesed ja vee hulk on neis väike: vaid 15 jõge on üle 100 km pikad. Kõige pikem jõgi on Võhandu jõgi. Pikimad on Võhandu, Pärnu ja Põltsamaa jõgi
Euraasia mandri siseosas valitsev mandriline õhk Läänemereäärsed rannikutüübid jagunevad: kulutusrannad kuhjerannad Riimvesi pidev jõgede ja merevee segunemine ehk vähese soolasusega vesi Läänemere keskkonnaprobleemid: 1) Eutrofeerumine- toitainete sisalduse tõus, mille tulemusel hakkavad vohama vetikad ning sügavamates kihtides tekib hapnikupuudus 2)Naftareostus Läänemeres on veevahetus väga aeglane. Läänemerre suubuvad jõed: Neeva, Visla, Narva, Göta, Oder, Nemunas, Kemi, Daugava Jõgi looduslik vooluveekogu, milles vesi voolab tema enda poolt kujundatud sängis Jõgikond- maa-ala, kust veed valguvad ühte jõestikku Pikimad jõed: Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga jõed: Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti Suurima langevusega jõed: Piusa, Valgejõgi, Võhandu, Ahja, Jägala Eesti vesikonnad: Soome lahe, väinamere liivi, peipsi järve
Hüdrosfäär Nim. Maad ümbritsevat ebaühtlaselt jaotunud veekihti, mis asub atmosfääri ja maa tahke koore vahel ning osaliselt nende sees. VESI: 1) Soolane 97% 2) Mage HÜDROSFÄÄR 1) Sisemeri – 1. Liustikud 2. Põhjavesi 3. Järved 4. Jõed 5.Mullavesi 6. Veeaur armosfääris 2) Maailmameri - 1.ookeanid 2.mered ja lahed Jõgede äravool Vett, mis piki voolusängi kõrgemalt madalamale liigub nim. jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1) Sademete hulk ja reziim 2) Aurumine –t 3) Valgala suurus 4) Jõgede langusest 5) Valgala taimestikust VALGALA ehl jõgede äravooluala jaotub kaheks: 1
ASEND KLIIMA VEESTIK ELUSTIK INIMTEGEVUS JA PROBLEEMID Tundra Tundrad levivad 2 aastaaega: polaarpäev ja polaaröö. Talv Pinnas liigniiske. Jõed: Ob, Taimestik: Inimeste põhitegevuseks on: põhjapoolkeral. on tundras pikk, külm ja tuisune, suvi Jenissei, Leena. Hiiglaslikud ·Lühike taimekasvuperiood ·põhjapõdrakasvatus Paikneb Põhja- lühike ja jahe. Rannikualadel soojem ja üleujutused. ·Kidur taimestik ·küttimine Ameerika ja niiskem
Atlandi ookeani läheduses (Põhja-Atlandi hoovus) soe. Islandi miinimum tekib Atlandi ookeani põhjaosa kohal ning tekitab itta suunduvaid tsükloneid. Assoori maksimum paikneb 35-40o pl ning toodab kuiva ja sooja õhku. Mäestikud jäävad õhumasside liikumisele ette, tekitavad sademeid. 5.Põhja-Atlandi hoovus ja selle mõju Euroopa kliimale. Mida enam põhja poole liikuda, seda tugevam on Põhja-Atlandi sooja hoovuse mõju. 6.Euroopa eri piirkondade jõgede iseloomustus. Suuremad jõed. Põhja-Euroopa Ida-Euroopa Lääne- ja Kesk-Euroopa lühikesed jõed pikad jõed suured jõed kiire vool aeglane vool kiire vool suur lang laiad madalad lammorud lai soostunud org ei jäätu jäätuvad ei jäätu pole üleujutusi esinevad üleujutused suured üleujutused
26. teab vee jaotumist Maal: maailmameri ja siseveed (liustikud, põhjavesi, jõed, järved, sood) 27. iseloomustab kaardi ja jooniste abil Maailmamere regionaalseid erinevusi (veetemperatuur ja soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Põhjused, miks maismaa ja meri soojenevad ja jahtuvad eruneva kiirusega: 1. erinev soojusmahtuvus 2. vesi pidevas liikumises ( segunemine) 3. kivimite ja vee erinev soojusjuhtivus 4. suur soojushulk kulub aurustumisele Soolsus- 1000g merevees lahustunud soolade hulk grammides Soolsus sõltub: 1
Peipsi järve Narva jõe valgala on kokku 56 225 km2, sellest Eesti piires 17 145 km2. Rohkem kui 100 km2 valgalaga on 133 jõge. Jõgede pikkust, jõgikonna suurust, äravoolu ja levinud nimekasutust arvestades võiks Eesti jõgede arvuks lugeda 200. Rahvusvahelise jaotuse kohaselt kuulub Narva jõgi keskmiste jõgede hulka. Ka Emajõe, mis on suhteliselt laia ja sügava voolusängiga ning kogu pikkuses laevatatav, võiks paigutada keskmise suurusega jõgede hulka. Kõik ülejäänud jõed kuuluvad väikejõgede klassi. 20 PIKIMAT JÕGE Vooluveestik (m Lang Vooluhulk suudmes Jõgi Pikkus (km) Valgala (km2) Langus (m) ) (m/km) (m3/s) kogupikkus Tihedus
Temp. - mida soojem, seda rohkem aurub, õhuniiskus õhk küllastunud, siis ei aurustu, tuule kiirus- mida kiirem, seda rohkem aurab, pinnase omadused niiskelt pinnaselt aurub rohkem, karstunud pinnas mida rohkem karstunud, seda vähem aurab. Jõgede äravool. Sõltub sademete ja auramise vahekorrast. Mida rohkem sajab, seda suuremaks kujuneb äravool. Niiskes kliimas ja veerohketel aastatel jõgede äravool suurem kui veevaestes tingimustes. Kuivadel aladel jõed puuduvad, vähene sademetevesi kulub auramisele. Jõgede äravoolualad ehk valglad. Osadel jõgedel ei ole suuet, sest kuivavad enne ära kui veekokku jõuavad, põldude niisutamine. Mandrisisestel aladel on vesi maailmamerega ühendatud ainult atmosfääri kaudu. Üha rohkem suunatakse vett põldude ja istanduste niisutamiseks jõed jäävad veevaesemaks, ei jõua suudmepiirkonda järved võivad jääda veevaesemaks. Infiltratsioon
Eesti vooluveekogud* Ingmar Ott EMÜ PKI Limnoloogiakeskus 61117 Rannu Tartumaa [email protected] * Täpsemalt vt. monograafia "Eesti jõed" 2001. Toim. A. Järvekülg Vooluveekogud paiknevad vesikondades. Eestis neid määratud 3-6. Eri vesikondade jõed erineva pikiprofiiliga. Põhja-Eesti Lääne-Eesti Lõuna-Eesti · Niiske kliima ja liigestatud pinnamoe tõttu on vooluvete võrk Eestis võrdlemisi tihe. · Suur enamik, 94,3% üldarvust on väga väikesed, alla 10 km pikkused ojad ja peakraavid. Sellised moodustavad 68% vooluveekogude kogupikkusest. · Eestis on 7308 vooluveekogu kogupikkusega 31019 km, vooluveekogude keskmine tihedus 0,72 km/km2.
Hiina Hiina on maailma rahvarohkeim riik. Selles riigis elab viiendik maa inimkonnast. Pindalalt on Hiina kolmas riik. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Aasia suurim jõgi on Jangtse ("suur jõgi"), mis voolab läbi maa ja on Hiina põhiline veetee. Huang He ("kollane jõgi") on tuntuks saanud oma traagiliste üleujutuste poolest. See möödub Pekingist ning suubub Tianjini linna lähedal Kollasesse merre. Xi Jiang ("läänejõgi") on Huang Hest lühem, kuid veehulgalt kolm korda suurem. See jõgi veestab Lõuna-Hiinat.
Veebilanss on vee juurdetulekut, veekadu (veekulu) vahekorda iseloomustav näitaja. Eesti saab vett juurde sademetest, juurdevoolust naaberriikudest ning põhjaveest Eestist läheb vett ära aurumise teel, jõgede äravoolu naaberriikidesse ning heitvesi merre. Eesti siseveekogud on järved, jõed, sood ja põhjavesi. Soomelahe vesikond · Narva jõgi, Purtse jõgi, Pada jõgi, Kunda jõgi, Loobu jõgi, Valgejõgi, Jägalajõgi, Pirita jõgi, Keila jõgi · Paepank, kõik jõed on kärestike ning koskede rohked. · Saavad peaaegu kõik alguse Pandivere kõrgustikust. · Kõik voolavad üle ja läbi paepinnase ning nendel on palju karstivorme. Väinamere ja Liivilahe veiskond:
mageda veega vooluveekogu. Jõgi kulgeb enamasti piki väljakujunenud jõesängi, merre, järve või teise jõkke. Mõni jõgi võib olla ka hooajaline, jäädes kuival aastaajal veeta või voolates täielikult või osaliselt maa all. Väikseid jõgesid nimetatakse ojadeks. Jõgede tekimine Sademed langevad maapinnale. Nad võivad : Aurustuda tagasi admosifääri Imenduda põhjavette Ülejäänud sademetest tekib maapinna süvendites vooluvesi Jõed kujunevad siis kui sedemete hulk ületab aurumise. Jõe osad Lähe Suue Lisajõgi Juga Jõeorg Kärestik Peajõgi Milline on jõe teekond ? Algab kõrgustiku nõlvalt , liustikust kõrgmaestikus , soost või järvest .Teekonnal ühineb temaga mitu lisa jõge ja ajapikku hakkab ta järjest suurenema. Jõe voolu kiirus ja suund sõõltub maapinna languse suurusest ja suunast. Lõpuks jõuab ta mingisse järve , lahte , ookeani jne.
Teine on moreenrand, sellist randa iseloomustab kivid ja suurte rändrahnude rohkus. 16. Iseloomusta Läänemere arengut viimase 13 000 aasta jooksul. V: 17. Miks on Eestis palju siseveekogusid? V:Sest Eesti asub parasvöötme niiske kliimaga alal, kus sademete hulk ületab aurumise. 18. Kuidas muutub Eesti jõgede vooluhulk aasta jooksul? V:Kevadel on pärast lumikatte sulamist suurveeperiood, kus tõusevad paljud jõed üle kallaste ning ujutavad üle suuri maa- alasid. Suvisele madalveele järgneb sügisel rohkete sademete ja vähese aurumise tõttu teine kõrgveeperiood. Talvel, kui jõed on jääkattes esineb teine madalvee periood. 19. Nimeta Eesti pikimad ja suurima vooluhulgaga jõed. V:Pikimad:Võhandu, Pärnu, Põltsamaa, Pedja, Keila. Suurima vooluhulgaga:Narva, Emajõgi, Pärnu, Kasari, Navesti. 20. Mida näitab jõe lang? Aga langus?
3. Euroopa veestik. 1) Suurtel põhjalaiuskraadidel on siseveekogud lühiajalised või puuduvad üldse. a) Suveperioodiks tekivad jääkilpide ja liustike pinnale ajutised jääjõed ja järved, mille asukoht võib aastate jooksul muutuda. 2) Tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias. a) Domineerivad lühikesed, suure langu ja kiire vooluga jõed. b) Fennoskandia jõgedel pole suuri kevadisi üleujutusi, ühtlane äravool. 3) Rootsis, Soomes, Vene Karjalas ja Koola poolsaarel on palju järvi. a) Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Äänisjärv ehk Onega. b) Paljud järved on omavahel kitsaste väinadega ühenduses. 4) Ida-Euroopa lauskmaal on arvukalt pikki ja aeglase vooluga transiitjõgesid(Volga, Wisla) a) Kevaditi esineb suuri üleujutusi.
riigi kõrgeim mägi on vulkaan Mawson Peak Big Beni massiivis (2745 m) Heardi saarel. Hiina Hiina on tsivilisatsioonipiirkond Kaug-Idas, mis alates 1949. aastast jaguneb Hiina Rahvavabariigi ning Hiina Vabariigi vahel. Hiina pindala on 9 640 821km². Pindala poolest on Hiina kolmas riik maailmas. Sellel tohutult suurel ja vaheldusrikkal maa-alal on aukartust äratavaid mäestikke, mis hõlmavad 43% pindalast. Hiina suured jõed on alati väetanud neid ümbritsevaid maid. Need jõed olid eelduseks iidse tsivilisatsiooni kujunemisele. Tiibeti jõest algavad jõed on talvel veevaesed, kuid suvel muutuvad need suurest vihmast tulvavooludeks. Jõed läbivad nii avaraid viljakaid kui ka kitsaid ja sügavaid orge moodustades tihti kõrgeid astmelisi veejugasid. Põhja-Ameerika pindala - 24 709 000 km2 Hiina pindala - 9 640 821 km2 Austraalia pindala - 704 366 km2 Euroopa pindala - 83 858 km2b
Vali kõige sobivam kaart, mida saaksid edaspidi kasutada riigi iseloomustuse koostamisel. 1. 2. 3. 4. 5. . Kaart nr 1: Kaart nr 1: Positiivsed jooned: Kõik liidumaad, jõed ja suuremad linnad märgitud. Kaart nr 4: Negatiivne joon: Maastik määratlemata. Positiivsed jooned: Maastik, jõed, mered, suuremad linnad ja naaberriigid märgitud. Kaart nr 2: Negatiivsed jooned: Liidumaad puudu. Positiivsed jooned: Mered, jõed, suuremad linnad ja
vähendab temp-i erinevusi. 4) Hoovused Põhja-Atlandi soe hoovus (muudab ilma soojemaks ja niiskemaks) 5) Püsivad tuuled Läänetuuledniiske ilm 6) Reljeef ehk pinnamood 4. Madal- ja kõrgrõhkkond: · Madalrõhkkond talv pehme ja lumine, suvi jahe ja niiske. · Kõrgrõhkkond talv külm ja kuiv, suvi väga soe ja kuiv 5. Läänemeri: · Vee soolsus on väike, sest paljud jõed suubuvad Läänemerre ning on palju sademeid. · Mida enam Atlandi ookeani poole minna, seda soolasem on vesi (läänes on soolasem) · Suvel muutub vesi pinnakihtides soojemaks.Sügise saabudes aga jahtub ning vajub sügavamale ja seguneb sealse veega.Süvakihtides on kogu aeg külm vesi. · Madalad ja magedaveelised veekogud jäätuvad kõige kiiremini · Pindala 373000km2 , keskmine soolsus 6-8 (promilli) 6
EMAJÕGI on on üks eesti suuremaid jõgesid. Saab alguse Võrtsijärvest, voolab läbi Tartu ja jõuab Peipsi järve. SUUE on koht, kus jõgi suubub mõnda teise veekokku. Ehk jõe lõpp. PEAJÕGI on jõgi millesse suubuvad lisajõed. SÄLKORG on järskude veergudega ja V-kujulise ristlõikega org. LAMMORG EHK MOLDORG on suure tagase lammiga jõeorg. Tekib, kui kõrgusvahed on väiksed,jõgede lang on väike, voolukiirus on väike, jõed looklevad. JÕGE ISELOOMUSTAVAD NÄITAJAD: pikkus, laius,sügavus,lang,voolusängi kuju,vooluhulk,voolukiirus,veetaseme kõikumine,graafikud. JÕGEDE TOITUMINE: sademevesi (jõed on rikkad vihmaperioodil), lumesulavesi, liustikusulavesi,põhjavesi(neis jõgedes on veetaseme kõikumine väiksem) JÄRVEDE LIIGITAMINE: Sisse-ja väljavoolu järgi (umbjärv-ei voola sisse ega välja, sissevoolujärv, lähtejärv ehk väljavoolujärv,läbivoolujärv) Järvenõgude tekke järgi
rannikualad reostuvad, mõju turismile, vetikate vohamine, korallide hävimine. Rahvusvahelised lepped maailmamere ja selle elustiku kasutamisel- 1970 a merekaitse üldleping, mille eesmärgiks on merekeskkonna reostamise vähendamine rannikult ja laevadelt merre lastvate reoainetega. 1974 a Läänemere konventsioon. Hüdrograaf- graafik, mis näitab voolu hulga, veetaseme või äravoolu muutumist aasta või mingi muu ajavahemiku jooksul. Erineva veereziimiga jõed- parasvöötme jõed tasandikul- suurvesi kevadel või suve algul ning sügisel, madalveeseis suvel ja talvel- Volga, Narva. Kõrgmägedest algavad- suurvesi suvel- Rein, Tigris, Indus. Mussoonikliimaga aladel- suurvesi suvisel vihmaperioodil või sügisel- Niilus, Kongo Igikeltsa aladel- Siberis, Põhja-Ameerikas külmuvad kuni 10 kuuks, äravoolukatkestused, suvine suurvesi- Jenissei, Ob Kesk- ja Lääne-Euroopa tasandiku jõed- kerge talvine maksimum- Seine
Kaskaad – kui joad laskuvad üksteise järel mitmelt astangult Lämmastiku üleküllus ergutab veetaimede kasvu Intensiivne, tugev sadu läheb ennemini jõgedesse, järvedesse, mistõttu selline sadu põhjavett nii palju juurde ei tekita. Perifeerne äravooluala – jõgede vesi jõuab maailmamerre Siseäravooluala - jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse või suurtesse kõrbetesse ning ühendus maailmamerega puudub, tekivad suudmeta veed. Mis on suudmeta jõed? Miks ja kus need esinevad? Jõed, mis märkamatult kõrbeliiva kaovad. Seal on kuiv kliima. Suure auramiste tõttu väljavool puudub. Suurteks sisevoolualadeks on Sahara kõrb ja Kesk-Austraalia kõrbealad. Üha rohkem vett suunatakse põldude ja istanduste niisutamiseks, mille tagajärjel jõed jäävad veevaesemaks ege jõua enam välja oma ajaloolisse suudmepiirkonda. Millest koosneb Läänemere (või mõne teise veekogu) veebilanss? Tulu:
8. Alanduslehter 4. Veekogusse või mingile maa-alale juurde tuleva ja ära mineva veehulga vahekord kindlal ajavahemikul. 2. Vasta LÜHIDALT küsimustele. 2.1 Millest koosevad siseveed? Põhjaveest ja pinnaveest. 2.2 Mis on põhjavesi? Maa sees olev vesi, mis võib sõltuvalt kivimite veeläbilaskvusest moodustada veekihte. 2.3 Mis on pinnavesi? Pinnavee moodustavad kõik veekogud. Nt mered, jõed, ojad, tiigid, lumesulamisveed. 2.4 Kust saavad jõed oma vee? Jõed saavad oma vee vihmaveest, lume sulamise veest või põhjaveest. 2.5 Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 2.6 Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 3. Millele on joonisel viidatud? rannikumadalik rannajoon mandrinõlv mandrilava veealune kanjon 4. Nimeta vähemalt 3 rannikutüüpi
Eesti jõed ja nendega seotud probleemi kirjeldamine ning selgitamine Sissejuhatus Jõed on väga oluline osa keskkonnast. Nad on elupaigaks loomadele, taimedele, kaladele ja paljudele putukatele. Kuid kahjuks varitsevad ka jõgesid ja nende elustikku väga palju probleeme, üheks suurimaks on reostatus. Antud referaadi eesmärk on anda lühiülevaade Eesti jõgedest ning neid ohustavatest probleemidest. Eesti jõgede ajalugu ja kasutusalad Sademeterikka kliima ja üldiselt soodsate äravoolutingimuste tõttu on Eesti
Jõesängis voolav vesi kulutab nii kaldaid kui ka põhja, kannab settematerjali edasi ning jätab selle maha sinna kus veevool aeglustu.Jõe tegevus sõltub sellest kui palju on jõesängis vett ja kui kiiresti see voolab.Vooluhulk ja voolukiirus sõltuvad omakorda kliimast ja jõe langust. Suure languga jõelõigus kulutab jõgi oma sängi järjest sügavamaks ja aja jooksul kujuneb järskude veerudega sügav ja kitsas V-tähe kujuline sälkorg. piirkondades, kus jõed on voolanud väga kaua ning maapind koosneb pehmematest kivimitest on tekkinud sügavad orud, mille on peaaegu püstloodsed veerud. Tasandikujõgi kulutab kaldaid rohkem kui põhja ja jõeorg üha laieneb.Suurtel ja vanadel jõgedel on sageli lai lammorg. Kräestik esineb kiirevoolulistel sure languga jõelõikudel, jõesäng on kivine, sest kiire vool kandis peenema materjali ära.Kui jõgi laskub järsust astangust ja vesi kukub vertikaalselt alla, on tegemist joaga.
atmosfääri ja Maa tahke koore vahel ning on osaliselt nende sees Vee (100%) jaotus 1. Maailmameri (97%) - Ookeanid (5 tükki: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean, Põhja-Jäämeri ja Lõuna-Jäämeri) - Mered - Lahed 2. Muu vesi (3%) - Põhjavesi (24%) - Pinnaveed (ka siseveed) - Liustikud (75%) - Järved - Jõed - Sood - Mullavesi - Veeaur atmosfääris Jõgede äravool Jäeorg, jõesäng Vett, mis piki jõesängi kõrgemalt madalamale liigub nimetatakse jõe äravooluks Äravool sõltub paljudest teguritest: 1. Sademete hulk ja režiim 2. Õhutemperatuur (sellest sõltub aurumine) 3. Äravooluala ehk valgla suurus 4. Jõgede lang (suurima langusega jõgi Eestis on Piusa jõgi - 212m) 5. Valgla taimestikust
Hüdrosfäär. Hüdrosfäär- maad ümbritsev ebaühtlaselt jaotunud veekiht, mis asub maa tahke koore ja atmosfääri vahel ning osaliselt nende sees. Väike veeringe- suur osa veest aurustub ookeanidelt ja langeb sinna ka tagasi. Suur veeringe- moodustab aga ookeanidelt aurunud veehulk, mis jõuab maismaale. Vee jaotumine maakeral- 97% veest on maailmameri, 2.8% siseveed, põhjavesi 0.05%, atmosfääri vesi 0,001%. Mageda vee puudus, kui globaalprobleem- saastunud vee poolt põhjustatud kõhuhaigused on alla 5 aastaste laste kõige sagedasemaks surma põhjuseks. Vee pärast on toimunud sõjalisi konflikte. Araali mere probleem- kalade suremine, haritava maa pindala vähenemine, kliima muutumine, liustike sulamine. Väär veekasutus- jõgede veega hakati kunagi niisutama ümberkaudseid põlde. Sisevool merre vähenes ja Araali pindala hakkas vähenema. Veekasutus maailmas, Eestis- kasutatakse tööstuses, põllumaj...
jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus on aeglane. Ülemjooks haarab vesi kaasa kive ja viib neid mööda jõepõhja allaoole. Voolisängis oleval astangul on juga ning voolusängi tekib kärestik. Jõe voolukiirus on suur. 4. Ekvaatori lähedal saavad jõed vee vihmaveest. Vooluveekogud on aastaringselt veerohked. Troopilises vöötmes tekivad jõed lühikese vihmaperioodi ajal. Enamik aastast on jõe säng kuiv. Parasvöötme jõed saavad oma vee talvise lume sulamisest, sügisvihmadest ja ka põhjaveest. Suurem osa jõgede veest voolab merre kevadise lumesulamisperioodi ja sügisvihmade ajal. 5. Umbjärved on iseloomulikud kuiva kliimaga aladele. Nende vesi on tavaliselt soolane. Väljavoolu umbjärvest ei ole.
• Tsivilisatsioon on: • Ühiskond, kus on arenenud põlluharimine; • Välja on kujunenud ühiskonnaklassid; • Rikkad-vaesed; • On tekkinud riiklik korraldus ja linnad; • Tuntakse kirja ja osatakse luua kõrgetasemelisi kunstiteoseid. Tekkekohad ja areng • Esimesed kõrgkultuurid tekkisid jõgede äärde. • Miks? • Tekkekohtadeks olid: • Niiluse jõgi Egiptuses • Lähis-Idas Mesopotaamias (viljaka poolkuu ala) • Tigrise ja Eufrati jõed • Induse ja Gangese jõed Indias • Huange ja Jangtse jõed Hiinas • Enamik kõrgkultuure kujunes välja umbes 3500 aastaks e. Kr • Selleks ajaks oli tekkinud arenenud kiri – piltkiri või silpkiri või mõistekiri; • Välja oli kujunemas klassiühiskond ja riik: • Rikkamad hakkasid otsustama ja said nii enda kätte võimu; • Võimu hakati pärandama isalt-pojale; • Endiselt usuti kõrgematesse jõududesse.
Albaania Sisukord Albaania Asukoht 1 ja 2 Pinnamood Graafik Maavarad Kliima Jõed ja järved Loomastik Albaania Asukoht Albaania Vabariik paikneb Euroopas Balkani poolsaare lääneosas. Ta piirneb idast Kreeka ja Makedooniaga, idast ja põhjast Serbia ning põhjast Montenegroga. Maismaapiiri kogupikkus on 720 km. Asukoht Aadria meri Lääne poole jääb Aadria meri ja edela Joonia meri. poole Joonia meri. Rannajoone pikkus on 362 km. Territoriaalmere laius on 12 meremiili. Pinnamood Umbes kaks kolmandikku Albaaniast on mägine. Keskmine kõrgus merepinnast on 700 m. Kõrgeim mägi on Korab 2764 m; Kesk Albaanias. Albaania mägede võrdlus Mount Everestiga 10000 9000 8000 7000 6000 5000 4000 3000 2000 1000 0 Maavarad Albaania on maavarade poo...
(Lääne-Siberi lauskmaa, Kesk-Siberi lavamaa ning mägine idaosa), Mägist idaosa tuntakse Kaug-Idana. Venemaa põhjarannik on hõredalt asustatud. Seal uhub põhjarannikut Arktika ookean ehk Põhja-Jäämeri. Seal asuvad veel sellised suured saarestikud nagu Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt. Need on peaaegu aasta läbi jääs. Seal asub ka palju kaevandusi ja naftaleiukohti. Venemaa suurt territooriumi läbivad paljud jõed. Tuntuimad on Siberi jõed, Jenissei, Ob ja Leena. Need kannavad väga külma vett. Siberis asub ka maailma sügavaim magedaveeline järv Baikali järv. Teised tuntumad järved on Laadoga ja Äänisjärv. Need asuvad Euroopa- Venemaa põhjaosas. Venemaal esineb külma kliimaga kohanenud taimestik. Kaks viiendiku Venemaast on kaetud metsaga - eriti metsarikas on Siber. Põhjaparasvöötme okasmetsas kasvavad männid, kuused, nulud, lehised, seedermännid, pajud jne. Kui vett pole, kohtab selles vööndis ka ilma
Maasäär, laguun-seal,kus maakerge on lakanud,vajumist ei esine v on see aeglane,kujuneb liiva- rannik maa- säärte ja laguunidega.Põhjavesi-maakoorde üldosa kivimite,setete poorides ja lõhedes olev vaba vesi. Pinnavesi-maa pinda kattev vesi(alatised veekogud-järved,tiigid,jõed,ajutised-karstijõed-järved, sademelumevesi).Veebilanss-vee juurdetuleku ja kaotuse suhe.Vesikond-maa-ala,kust põhja-ja pinna- veed jõuavad jõgede jt voolu-veekogude kaudu ookeani,merre,lahte,järve(eesti jõed jagunevad 3 vahel: soome laht,väinamere ja liivi laht,peipsi). Jõgikond-ala,kust jõgi saab vee.Veelahe-piir valglate,vesi- kondade v jõgikondade vahel(olulisemaks Pandivere K,mille jalamilt saavad alguse kõigi 3 vesikonna jõed)Jõelangus-jõe lähtme ja suudme kõrguste vahe.Jõe pikiprofiil-näitab voolusängi kallakust.Jõe vooluhulk on vooluveekogu ristlõiget ajaühiku jooksul läbiva vee kogus.
Jõgede veereziim Jõgi Jõgi on looduslik vooluveekogu Ojad on väikesed jõed Kraavid ja kanalid on inimtekkelised vooluveekogud Jõgi voolab jõesängis Jõeorg võib jõesängist olla palju suurem ja sügavam Jõe veetase sõltub sellest, kust jõgi oma vee saab ehk millest jõgi toitub http://et.wikipedia.org/wiki/Pilt:Pedja_j%C3%B5gi_%28J%C3%B5geva%29.JPG Lähe Mississippi jõgikond Pildi lisamiseks klõpsake ikooni
7. Nimeta Eesti vesikonnad. Soome lahe, Väinamere ja Liivi lahe ning Peipsi järve vesikond. 8. Mis on valgla? Maa-ala, kust jõgi vee ammutab. 9. Miks on vetevõrk hõre Pandivere kõrgustikul? Geoloogilise ehituse pärast - lubjakivid soodustavad karstumist ning vee kiiret imbumist maapõue ja nii ei saagi tekkida vooluveekogu. 10. Mis on jõe langus? Jõe lähte ja suudme kõrguste vahe meetrites. 11. Mis on jõe lang? Jõe veetaseme langus meetrites. 12. Kust saavad oma vee Eesti jõed? Sademetest, lume sulamisest ning põhjaveest. 13. Nimeta kõige suurema langusega jõgi, kõige veerohkem jõgi. Piusa jõgi,Narva jõgi. 14. Millest tuleneb madal- ja kõrgvesi? Kevadisest suurveeperioodist, suvisst madalveest ja sügisest suurveest. 15. Mis on juga/kosk/kärestik/kaskaad? Too näited. Astang, kust vesi vabalt alla kukub (Keila juga)/ suurema languga jõelõik, kus vesi kiiresti alla voolab (Narva kosk)/kitsaim koht jõesängis, kust vesi suure kiirusega läbi voolab
Hüdrosfäär Vee jaotus maal: Magevesi 3% muu 0,9% jõed2% Soolane põhjavesi 30,1% sood 11% (ookeanid) jääkilbid liustikud 68,7% järved 87% 97% ja liustikud 68,7% Veestik jaguneb: MAAILMAMERI: SISEVEED: Ookeanid Liustikud Mered Jõed Järved Sood Põhjavesi Veeringe lülid · Sademed · Auramine · Jõgede äravool · Infiltratsioon sademete imbumine maapinda ja põhjavee kujunemine Veeringed · Väike veeringe esineb maailmamere ja selle kohal asuva õhkkonna vahel Ookean-atmosfäär-ookean · Suur vereringe esineb nii mere kui maapinna kohal asuva õhkkonna vahel. Ookean-atmosfäär-maismaa-ookean
madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet
madal. Vetevõrk on väga tihedalt seotud paikkonna reljeefi, kliima (sademete ja aurumise vahekord), inimtegevuse (veekogude süvendamine, kanalid, veehoidlad, elektrijaamad, kuivenduskraavid jne.) ning geoloogilise ehitusega. Suurtel plº on siseveekogud külma tõttu väga lühiajalised või puuduvad üldse (suveperioodiks tekivad ajutised jääjõed ja -järved). Väga tihe vetevõrk Islandil ja Fennoskandias (lühikesed, kiire langu, suure vooluga jõed, arvukalt kärestikke, koski ja jugasid, Fennoskandia jõed voolavad läbi järvede, ühtlase äravooluga ja pole suuri kevadisi üleujutusi). Norras Sogne fjordi laskuv 275 m kõrgune Vetti juga ning Geirangeri fjordi seitsme haruna laskuv Seitse Õde. Rootsis, Soomes, Karjalas ja Koola ps. palju järvi (Vänern, Vättern, Inari, Laadoga, Onega, Saimaa järvistu). Kiire voolu ning pehmete talvede tõttu ei teki jõgedele harilikult jääkatet. I-Euroopa lauskmaal arvukalt pikki
Põhjavesi kogu maasisene vaba vesi, mis lasub vettpidavatel kivimikihtidel ja setete poorides, lõhedes või muudes tühimikutes (paikneb ja liigub maakoore erinevad sügavusega veehorisontides) Pinnavesi maapinna peal olev veekiht, mille moodustavad alatised veekogud (järved, tiigid, jõed, ojad), ajutised veekogud (karstiojad ja järved) ning sademe- ja lumesulamisvesi Veebilass vee juurdetuleku ja veekao vahekord aastas. Valgla vesikond, maa-ala, millest suur veekogu ja selle osa saab vee; jaguneb maapealseks ja maa-aluseks, mille piirid ei tavatse kokku langeda Jõe langus jõe veetaseme keskmine langus meetrites /km SISEVEED Siseveed koosnevad nii põhja- kui ka pinnaveest ja on tihedalt seotud geograafilise asendi, kliima ja pinnaehitusega
Uurali mäestik Uural ∗ Uural ehk Uuralid on mäestik Euroopa ja Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu. ∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida- Uurali omad. Veekogud ∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele koduks. (Näiteks Uvildy, Itkul, Turgoyak ja Tavatuy järv)
- perifeersed äravoolualad jõgede vesi jõuab maailmamereni - sise-äravoolualad jõgede vesi jõuab mandrisisestesse nõgudesse, suurtesse kõrbetesse ühendus maailmamerega puudub ookeanilised äravooluta alad: - omapärase veeringega - esineb püsivaid ja ajutisi jõgesid - vesi ühenduses maailmamaerega atmosfääri kaudu (Kaspia-Aarali) kuiva kliimaga sise-äravoolualad - suudmeta jõed kaovad märkamatult kõrbeliiva · infiltratsioon vee liikumine maapinnalt mulda või kivimitesse, moodustades põhjavee peamised põhjavee toitealad karstialad (või muud kivimilised alad) ei toimu praktiliselt üldse, kui pind savist/turbast; kui põhjaveetase maapinnani inimese sekkumine looduslikku veeringesse: - tammide ehitamine veeringe võib katkeda (auramise suurenemine) - kuivendamine veevarud vähenevad, veereziim muutub
wikipedia.org/wiki/ www.ekk.edu.ee http://www.grdc.sr.unh.edu/html/Stn.html Koostaja: J. Vidinjova, Maardu Gümnaasium Jõed on vooluveekogud Jõed kulutavad ja kuhjavad pinnavorme Jõed kujundavad Maa pinnamoodi Jõgi on veeringega seotud ainete ümberpaigutamise kõige olulisem lüli Jõed ja ojad saavad alguse allikast,liustikust,soost,järvest. Jõed toituvad ehk saavad vett juurde: Lume ja igilume sulamisest Sademetest Liustikujää sulamisest Põhjaveest Teistest veekogudest JÕE TOITUMINE MÄÄRAB KA TEMA VEEREZIIMI Jõe veereziim on jõe veetaseme ajaline muutumine Jõe veerohkuse, veetaseme ja voolukiiruse muutumine sõltub kliimast, aastaajast, jõe geograafilisest asendist, pinnamoest, muldja taimkattest ning maakasutusest. Olulised mõisted
viljakad. Kogu Lõuna- Rootsi on seetõttu kõige tähtsam põllumajandus piirkond. Metsa on vähem, kui Soomes, kuid Põhja maadest ja Lääne- Euroopast on Rootsi metsa varud suured. Vett on palju, kuid mitmed järved on saastatud. Võrreldes teiste Põhja maadega on maavarasid Rootsis väga palju. Neist tähtsaim on rauamaak. Leidub veel vaske, tsinki, kulda, hõbedat, uraani, sütti ja naftat. Energia varud on suured, sest Rootsis on energiarikkad ja kiire voolulised jõed. 60% elektrist saadakse hüdroenergiast. Kalavarud on Rootsis väga suured. Siseveed Rootsis on palju siseveekogusid. Jõed on kärestikulised ja energiarikkad, kuid ei sobi liikluseks ega metsaparvetamiseks. Peaaegu kõik jõed saavad alguse Skandinaavia mäestikust ning suubuvad Läänemerre. Kõige rohkem järvi on Kesk- Rootsi madalikul ja Norlandis. keskkonnakaitse Rootsis peetakse keskkonnakaitset väga oluliseks.Rootsi on süüdistanud Lääne-
3.keskkonnaprobleemid nendes loodusvõõndites. vastus- lehtmets-tõõstustejääkainete tõttu tekivad happevihmad,kesk- euroopas on õhu saastatuse tõttu metsa seisund halb,liigasustus ,raiutakse liiga palju metsa,veekogude saastatus okasmets- kuna auramine on sademetest väiksem on soostumine suur, igikelts,kuna relieef on tasane tekivad kevadel suured üleujutused. rohtlad- liigse väetise kasutamise tõttu võivad jõed reostuda,tuule ja vee erosioon,tolmutormide tõttu tekivad uhtorud, mullad soolduvad ja huumust läheb vähemaks,taimekoosluste vähenemine. 4.taimestiku üldtunnused, puud erinevatel mandritel. vastus- lehtmets-lehtpuud ja põõsad (põhja- Ameerika:hikkoripuu,vaher Euroopas:tamm,pärn Kaug-idas-:) okasmets-okaspuud (Euraasia-lehis ,põhja Ameerika põhja osa:lehis, must kuusk , kanada kuusk) rohtla- rohttaimed, kõrrelised (Euraasia:stepi aruhein põhja
KUS ASUB HIINA JA KUS INDIA? Hiina asub Ida-Aasias Vaikse Ookaeni rannikul. India asub Lõuna-Aasias Hindustani poolsaarel. LOETLE HIINA JA INDIA TÄHTSAMAD JÕED! Hiina tähtsamad jõed on Huang He ehk Kollane jõgi ja Jangtse jõgi. India tähtsamad jõed on Indus ja Gangus KIRJELDA HINDU USUNDIT. Hinduism on muistne usund. Usuti väga paljusid jumalaid, kellest tähtsamad olid Indra (vihma-, tormi- ja sõjajaumal), Siva (hävitaja-jumal, kes võis olla ka inimeste kaitsja) ja Visnu (maailmakorra kaitsja ja hoidja). Hindude arvates sündis hing üha uuesti ja ta võis taaskehastuda nii inimese kui loomana, aga ka taime või koguni jumalana. See sõltus karmast tegudest-mõtetest ja nende tagajärgedest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
