Essee Mida teha riigi omandis olevate teehoiuettevõtetega? Eesti teede hoole on viimase paarikümne aastaga muutunud tohutult. Enamus riigi all olnud teehoolde firmadest on nüüdseks eraomandis, see on toonud kasu nii riigile kui ka rahvale. Konkurentsi ja sellest tulenevate hindade näol kui ka teehoolde kvaliteet on selle tulemusel kasvanud. Riigi roll on jäänud ainult tellida ja kontrollida. Vähempakkumiste tõttu on kindlasti riigil vähem kulutusi teehooldeks kui oleks siis, kui teehoolde
1. 19. sajandi poliitilised ideoloogiad Liberalism-Maailmavaade ja poliitline õpetus, mis rõhutab üksikisiku vabadust ja vastutust Konservatism-alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism-suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitilne õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Oska välja tuua, milles see maailmavaade seisnes. 2. Valitsemisvormid Monarhia –riigivalitsemisvorm, mille puhul riigipea on harilikult eluaegse ja päriliku võimuga monarh. Absoluutne-absoluutne monarhia, riigivalitsemisvorm, mille puhul kõrgeim võim kuulub piiramatult üheleisikule. PRANTSUSEMAA Konstitutsiooniline e. Parlamentaarne- riigivalitsemisvorm, mille puhul kuningas jagab võimu parlamendiga. INGLISMAA
ääres ega oma ka seal kinnisvara. Et madalamas vees kala ei ole, sõuab härra Ahven 25-m-sügavusse vette. Seal heidab ta keset laevateed vette oma 300-st konksust koosneva õngejada. Kaldale tagasi jõuab ta keset looduskaitseala, kus üritab kohalikele püütud kala maha müüa. Saabuvale inspektorile ei ole tal ette näidata ei püügi- ega ka müügiluba. Milliseid kalapüügiseaduse punkte h är ra Ahven r ikub? OMANDIÕIGUST - Agarik meres on riigi omandis. Kaldale uhutud agarik on kaldal asuva kinnisasja omaniku omandis HARRASTUSPÜÜGI VAHENDID- kuni 100 konksust koosnev õngejada. Püsiasustusega väikesaare alalisel elanikul on lubatud kasutada kuni 300 konksust koosnevat õngejada; Kaluri kalapüügiluba annab õiguse kalapüügiks, välja arvatud lestapüük, kutselise kalapüügi vahenditega merel kuni 20 m samasügavusjooneni Keelatud on müüa või osta harrastuspüügil või õngepüügil püütud kala ning
Majanduslikud ühistud · Põllumajanduslikud ühistud · Pangandus- ja krediidiühistud · Kommunikatsiooniühistud · Tarbijate/toitlustusühistud · Vee/elektri/enerigaühistud · Kalandusühistud · Tervishoiuühistud · Korteri/elamuühistud · Kindlustusühistud · Turismiühistud · Tööliste ühistud · Metsaomanike ühistud Aktsiaselts vs ühistu Ühistu 1. Ettevõtted on liikmete teenuste kasutajate omandis. 2. Liikmeks olek (saamine) seostatakse kliendi ja omaniku samasuse tingimusega. 3. Maksab oma liikmetele tooraine eest nii kõrgeid hindu kui võimalik. 4. Müüb kaupa ja teenuseid oma liikmetele nii madala hinnaga kui võimalik. 5. Otsib turu tasakaalu nõudmise ja pakkumise vahel, reguleerib liikmete huvides turgu ja vastutab stabiilse turu olemasolu eest 6. Tagab oma liikmetelt tooraine kokkuostu. 7. Maksab sama kvaliteediga tooraine eest liikmetele võrdset hinda.
Referaat Koostaja: Kevin Mardla Juhendaja: Jaan Mätas Viljandi 2015 Tasuline autovedu Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida korraldatakse vedaja omandis oleva või rendile võetud auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Sõitjate tasulist autovedu reguleerib ühistranspordiseadus. Sõitjate tasulist autovedu reguleeritakse ka käesoleva seaduse §-des 21, 27 ja 28 nimetatud juhtudel. Tasulise autoveo tegevusluba ja sõidukikaart (1) Tasulise autoveo korraldamiseks peavad vedajal olema tegevusluba ja iga kasutatava mootorsõiduki kohta sõidukikaart.
res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad diruto aedifico- kui ehitis/hoone on hävinud/ lammutatud mortuum inferre – surnut matma capite punire – surmanuhtlusega karistama Gai. Inst. res divini iuris – jumaliku õiguse alla kuuluvad asjad res humani iuris – inimeste õiguse alla kuuluvad asjad res sacrae – sakraalsed asjad res religiosae – religioossed asjad res sanctae – pühad ehk sanktsiooniga kaitstud asjad in bonis – vara hulgas, bonitaarses omandis res publicae – riigile kuuluvad ehk avalikuks kasutamiseks mõeldud asjad res privatae – eraomanikele kuuluvad asjad res corporales – kehalised asjad res incorporales – kehatud asjad res mancipi – mantsipeeritavad ehk piduliku võõrandamistehingu (mancipatio) teel üleantavad asjad res nec mancipi – mittemantsipeeritavad ehk vormivaba üleandmise (traditio) teel võõrandatavad asjad ex causa- põhjusel, tõttu in iure cessio- omandiõiguse loovutamine kohtus
suurema rõhu omandiõiguse ülemineku vormistamisele. Kinnisomandi ulatus: Kinnisomand ulatub maapinnale ning õhuruumile ja maapõuele allpool, sügavuseni ja kõrguseni, milleni ulatub omaniku huvi kinnisasja kasutamisel. Kinnisomand ei ulatu maavaradele, mille loetelu sätestab seadus.Ühe kinnisasja piires olev veekogu kuulub omanikule.Maatükil kasvav mets ja muu looduslik taimestik on kinnisasja omaniku omandis. Kinnisomandi kitsendused- nt Füüsilise isiku omandis oleval kinnisasjal, mis on omaniku poolt tähistatud või piiratud, ei või teised isikud omaniku loata viibida, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval piiramata ja tähistamata kinnisasjal ei või teised isikud omaniku loata viibida päikeseloojangust päikesetõusuni, kui seaduses ei ole sätestatud teisti. 6. Piiratud asjaõigused. Servituut. Reaalservituut ja isiklik servituut. Kasutusvaldus. Isiklik kasutusvaldus
Vallasomand Vallasasja omandamise võimalused seaduse alusel: Hõivamine (AÕS § 96) Leitud vallasasja omandamine (AÕS § 100) Peitvara leidmine (AÕS § 103) Ümbertöötamine, segamine, ühendamine (AÕS §-d 106 -107) Igamine (AÕS § 110) Loodusvilja omandamine (§ 115) Vallasomand Hõivamise korral tekib vallasomand peremehetu vallasasja valdusse võtmisega tahtega saada selle omanikuks (AÕS § 96 lg 1) Asi on peremehetu, kui see ei ole veel olnud kellegi omandis või kui omanik on valduse lõpetanud omandist loobumise tahtega. (AÕS § 96 lg 3) Metsloom on peremehetu, kui ta on looduslikus vabaduses (AÕS § 96 lg 4) Asja ei saa omandada, kui hõivamine on seadusega keelatud või valdusse võtmine rikub teise isiku õigust asi hõivata. (AÕS § 96 lg 2) Vallasomand Leiu esemeks on kaotatud asi, st asi millel ei ole valdajat (mitte aga peremehetu) § 100. Leiu omandamine
lõike punktides 2 kuni 4 või §-s 14 sätestatud alustel; 2) õigustatud subjekt taotleb kuni 2 ha tagastamist temale kuuluva ehitise juurde; 3) õigustatud subjekt ei soovi kaitseala piires asuva maa tagastamist; 4) õigustatud subjekt taotleb lahustüki tagastamist. §6.(4) MRS 6. Omandireformi aluste seadus määrab kindlaks omandireformi eesmärgi, sisu, objekti, subjektid ja omandireformi korra ning on aluseks muudele omandireformiks vajalikele normatiivaktidele. §1 ORAS 7. Kelle omandis on see maa, mida ei tagastata, erastata ega anta munitsipaalomandisse või mis ei ole jäetud riigi omandisse? on riigi omandis §31.(2) MRS 8. Kes otsustab ja korraldab vara tagastamist? valla- või linnavalitsus, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. §12.(5) ORAS 9. Mis on maareformi eesmärk? Maareformi eesmärk on kujundada riiklikul maaomandil rajanevad suhted ümber peamiselt maa eraomandil põhinevateks suheteks, lähtudes endiste omanike õiguste järjepidevusest ja
Ko m m unis m ile is e lo o m ulikud tunnus e d : Diktatuur Vabaduse piiramine Käsumajandus Militarism Inimsusevastased kuriteod Elatustaseme langus Agressiivne välispoliitika Sotsiaalsed hüved Kommunistlik ühiskonnakorraldus: Teoreetiline,sotsiaalne ja majanduslik süsteem. Puudub eraomand,sotsiaalsed klassid,riik ja perekond. Varad on ühiskondlikus omandis. Kuulsaks põhimõtteks on : Igaltühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunismi erinevad voolud: Konkretiseerivad või hälbivad teatud määral algset õpetust. Eurokommunism Leninism Maoism Stalinism Trotskism Kommunism kui kestev olevik! Hetkel on maailmas 5 kommunistlikku diktatuuririiki. Hiina kommunistlik pööre toimus 1949. a.
1. Nimeta 20. sajandi tähtsamad vägivallateooriad. Fasism, natsionaalsotsialism, kommunism ja mauism. 2. Kes olid kommunismi ideoloogid? Karl Marx Friedrich Engles 3. Selgita lühidalt, milles seisneb kommunistliku teooria sisu? Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 4. Milliseid vaateid propageeris fasism? Fasism propageeris kollektiivsust , taotles kõva korda ja kindla käega juure, rõhus itaallaste rahvuslikule uhkusele ja sisaldas patriarhaalseid jooni 5. Kes oli fasistide juht? Benito Mussolini 1922 6. Selgita natsionaalsotsialismi põhimõtteid. Rahvas on tähtsam nii üksikisikust kui ka riigist. Üldkasu enne omakasu.
· Tee on maantee, tänav, metsatee, jalgtee ja jalgrattatee või muu sõidukite või jalakäijate liiklemiseks kasutatav rajatis, mis võib olla riigi või kohaliku omavalitsuse või muu juriidilise isiku või füüsilise isiku omandis. Tee liigid Kohalik maantee Kohalik tee Eratee Metsatee Tänav Jalgtee ja jalgrattatee Talitee Muldkeha kohapealsest või juurde veetud külmakerkeohutust, tihendatud pinnasest ühe- või mitmekihiline rajatis maantee sõidutee ( katendi ) all. Muldkeha ise koosneb järgmistest elementidest: mulde alus ( taldmik ), mulde keha (nõlvadega), mulde ülemine osa , süvendi alus, süvendi nõlvad nõlvad, , pinnasevee viimarid, pinnasevee alandid, drenaa, geotehnilised tugi- või
Aja- ja kultuurilooline taust Pärisorjusliku majanduse kriis, talupoegade rahutused 18. sajandi lõpus. 1816. aastal Eestimaal ja 1819. aastal Liivimaal Isiklikult vaba, pärisnimi; puudus liikumisvabadus, maa mõisniku omandis Teoorjad 1841 Pühajärve sõda 1849 talurahvaseadus 1802 TÜ taasavamine Õppisid: K.J.Peterson, F. R. Kreutwald, F.R Faehlmann. 1838 Õpetatud Eesti Selts Johann Heinrich Rosenplänter (17821846) "Beiträge zur genauern Kenntniss der ehstnischen Sprache" (18131832) Kaastöölisteks nii eestlased kui ka soomalsed Rahvaluule, luule, kirjanduse käsitlused Eduard Ahrens Jutukirjandus Didaktilised juturaamatud
Hinnang : Minu arust on seda palju , kuid samas tänu selle jätkub seda ka kogu riigis kasutamiseks , nii paberi tootmiseks , kütte puudeks , mööbli valmistamiseks . · Suurim metaga kaetud ala riigis on Venspilsi piirkond ning väikseim Bauska piirkond . Läti metsad jaotatakse kolme liiki : I. Hoiumetsad 12,6% (Rahvuspargid , looduskaitsealad ) II. Kaitsemetsad 38,5% (Tegevus piiratud ) III. Tulundusmetsad 48,9% (Kõik lubatud ) Riigi omandis olevad metsad 1,7 miljonit hektarit (63%) Ettevõtetele kuuluvad metsad 0,9 miljonit hektarit(33%) Eraisikutele kuuluvad metsad 0,1 miljonit hektarut (4%) · Peamised puuliigid on mänd (697 ha ), kuusk ( 170 ha ) ,lehis (57 ha ) ,kask (10 ha ) , haab(11 ha ), üle jäänud (11 ha ). · Metsandusega seotud probleemiks võib lugeda looduse aeglast taastumist , raie puhul. Metsa kasv erinevatel aladel : Metsa jaotus on riigis väga ebaühtlane
Nairobi, Mombasasse, Kisumi. Domineerib toiduainetööstus (teravilja jahvatamine, õlle tootmine ja suhkruroo purustamine). Seal on ka kiiresti kasvav tsemenditööstus. Kenyal on naftatöötlemistehas, kus töödeldakse toornaftat ja naftatooteid peamiselt siseturule. Suurim osa Kenya elektrist pärineb hüdroelektrijaamadest. Naftatöötlemistehas rannikul, geotermiline rajatis Olkarias ja imporditav elekter Ugandast moodustavad ülejäänud vajadustest. Kenya omandis on ka Kenya Electricity Generating Company, mis on asustatud aastal 1997. Et energiat piisavalt saada on Keenia eesmärk luua tuumajaam 2017. aastal. Kenya rahvastiku moodustavad Kikuyud 22%, Luhyad 14%, Luod 13%, Kalenjinid 12%, Kambad 11%, Kisiid 6%, Merud 6%, teised aafriklased 15%, mitteaafriklased (aasialased, eurooplased, ja araablased) 1%. Kenyas on noor elanikkond (73% inimestest on alla 30 eluaasta vanad). See on tingitud elanikkonna kiirest kasvust.
Ma ei usu, et maaelu mudel peretalud pluss ühistud, oleks enam võimalik. Selleks oleks vaja väga kardinaalselt muuta Eesti maaelu. Ning minu silmis pole see enam võimalik. Rong on juba läinud ning me oleme sellega hiljaks jäänud. Sellega tehti küll algust Eesti taasiseseisvumise algul. Kuid siis läks asi käest ära. Riik oleks pidanud väiketalunikke rohkem toetama. Ellu jäid ainult suured ja tugevad. Praegu on maa, mets ja tootmisvahendid suurkapitali omandis. Paljude ettevõtete omanikud on hoopiski välismaalased. Ning kõik kasum läheb seega ka Eestist välja. Eestlasele meeldib küll elada maal oma majas. Kuid see on võimalik inimestel, kes teenivad linnas head palka. Või käivad pereisad tööl välismaal. Neid peresid on äärmiselt vähe, kes tulevad maale elama ja hakkavad tegelema talupidamisega. Olen siiski arvamusel, et jätkub ultraliberaalse mudeli kujunemine.
10. Eesti Vabariigi julgeolekupoliitika alused 2010; 11. Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“; 12. Transpordi arengukava 2014–2020; 13. Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (eelnõu); 14. Konkurentsivõime kava „Eesti 2020“; 15. Eesti riiklik põlevkivi arengukava aastani 2020; Ülesanne 2. Kliimamuutuste mõjuga kohanemise arengukavad 1. Isik või asutus Mõju või huvi 2. Maa-amet Riigi omandis oleva maa valitseja. 3. Riigikantselei Vabariigi Valitsuse ja peaministri toetamine poliitika kujundamisel ja elluviimisel. 4. Maanteeamet Teehoiu korraldamine ja tingimuste loomine ohutuks liiklemiseks riigimaanteedel. 5. Riigimetsa Majandamise Keskus Riigimetsa majandaja ja haldaja, säästliku
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit.
piiratud seejärel asendub see sotsialismiga, kus riigil on suurem roll majanduse reguleerimisel ning see kõik viib kommunismi, kus kõik on võrdsed ja ei ekristeeri erinevad klasse. 3. Kommunistlik ühiskonna korraldus Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 4. Kommunismi voolud Stalinism- Stalinismi iseloomustab siis totalitaarne ainuparteisüsteem, äärmuseni tsentraliseeritud riigiaparaadi ühtekasvamine
vormis tasu oma kulul korraldatav autovedu – sõitja(te) või veose(te) kohaletoimetamine, vedaja selle eest tasu ei saa riigisisene autovedu- sõitja(te) või veose(te) Eesti piires kohaletoimetamine vedaja- ühenduse tegevusluba omav ettevõtja või mittetulundusühing kes on kantud äriregistrisse ja/või isik kes on kantud sihtasutuse registrisse Tasuline autovedu Neid sätteid kohaldatakse veose tasulise veo korral, mida vedaja korraldab enda omandis oleva või kasutuslepingu alusel kasutatava auto või autorongiga, mille täismass ületab 3500 kilogrammi. Veoseveo tasuliseks korraldamiseks peaks vedajal olema ühenduse tegevusluba ning iga tema kasutatava mootorsõiduki kohta ühenduse tegevusloa kinnitatud ärikiri, kui käesoleva seaduse, välislepingu või mõne muu Euroopa liidu õigusaktiga pole sätestatud teisiti. Ühenduse tegevusluba on dokument, mis tuleneb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr
Sellest võib järeldada: maailmas, kus populatsioonid on stabiilsed ja iga isend peab olemasolu eest võitlema, jäävad tõenäolisemalt ellu need, kellel on "paremad" tunnused, ja need soovitavad tunnused kanduvad edasi nende järglastele. K.Marx-kommunismiteooria- ommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. 3.)naturalism-rõhuti loomulike tungide tähtsust.Elu kujutati eelkõige selle viletsuses.Emile Zola ,,Söekaevurid".Oks. Impressionism-olulised muljed, meeleolud,värvid.Ridala, M.Under,H.Visnapuu. Ekspressionism-tunnete julge väljendamine.M.Under.J.Semper,H.Visnapuu.
Omand – suurim õigus asja üle. Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. Pos - Õigus asja vallata, käsutada, kasutada. Neg – õigus välistada teiste isikute mõjud Vallata – teostada faktilist võimu Kasutada – asja kasulike omaduste tarbimine ja viljade saamine Käsutamine – asja juriidilise staatuse määramine – võõrandamine ja asjaõigusega koormamine. Kaasomand – osade suurus omandis on määratud. Kuulub teatud kindlaksmääratud ja mõtteline osa ühisest asjast, mitte aga konkreetne reaalosa asjast. Valdamine ja kasutamine toimub kaasomanike kokkuleppel või enamuse otsuse kohaselt. Ühisomand – osade suurus pole määratud. Omandi kaitse – omaniku nõuded, mille eesmärk omandi kaitse. Vindikatsioonihagi - omaniku nõue vaidlusaluse asja seadusevastase valdaja vastu temalt asja äravõtmise ja selle omaniku valdusesse üleandmise nõuga
Konkurentsiameti sekkumine AS Tallinn Vesi ettevõttesse välismõjude esinemisel Tallinna linn loobus aastal 2000 oma veevärgist, veejuhtmetest ja veepuhastusjaamast; mis eelnevalt olid linna omandis. Nüüd tegeleb linna veevärgiga eraettevõte AS Tallinn Vesi. Erastamise eesmärgiks oli AS-i Tallinna Vesi poolt pakutava veeteenuste kvaliteedi oluline ja võimalikult kiire parendamine madalaima võimaliku hinnaga tarbijate jaoks. Erastamisel sõlmis Tallinn linn AS-iga Tallinna Vesi teenuslepingu, milles leppisid veevarustuse ja reovee ärajuhtimiste teenuste osutamiseks eriõiguse andmise tõttu muu hulgas kokku veevarustuse ja
KINNISOMAND Kinnisomand on omandiõigus kinnisasjadele Kinnisomandi esemeks on: 1) kinnisasi – so maapinna piiritletud osa (maatükk) (TsÜS § 50 lg 1), 2) kinnisasja olulised osad - kinnisasjaga püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili (TsÜS § 54 lg 1), kuna vastavalt TsÜS § 53 lg 1 ei saa olla asi ja selle olulised osad eri isikute omandis 3) Kinnisomand ulatub ka kinnisasja päraldistele, kui seaduse või tehinguga ei ole sätestatud teisiti (TsÜS § 57 lg 3) Kinnisasjaga ajutiselt ühendatud asjad ja piiratud asjaõiguse alusel ühendatud asjad säilitavad oma iseseisvuse. Kinnisomandi ulatus 1. Horisontaalne ulatus Seotud maatüki piiridega.
- ülejäänud asjad on asendamatud 3. Äratarvitatavad asjad on vallasasi, mis otstarbekohasel kasutamisel lakkab olemast või võõrandatakse - ülejäänud on äratarvitamatud Asi võib tsiviilkäibes olla kas tervikuna, reaalosana või mõttelise osana: Asja oluline osa selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada, ilma et asi või tema osa häviks või oluliselt muutuks; ei saa olla isikute omandis Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad (ehitised, kasvav mets, koristamata vili); jagab maatüki saatust ja on maatüki omaniku omandis Asja mõtteline osa on tegelikkuses piiritlemata ja selle suurust väljendatakse murdosana asjast; reaalselt ei jagata, käibes osalevadki nn mõttelised osad Asja reaalosa tegelikkuses piiritletud Vastavalt majanduslikule seosele eristatakse: päraldis ja peaasi
ASJA OSAD JA PÄRALDISED Oluline ja mitteoluline osa TsüS § 53. Oluline osa a) Asja oluline osa on selle koostisosa, mida ei saa asjast eraldada,ilma et asi või sellest eraldatav osa häviks või oluliselt muutuks. b) Asi ja selle olulised osad ei saa olla eri isikute omandis. Asja ja selle olulisi osasid ei saa koormata erinevate asjaõigustega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. § 54. Kinnisasja osad (1) Kinnisasja olulised osad on sellega püsivalt ühendatud asjad, nagu ehitised, kasvav mets, muud taimed ja koristamata vili. (2) Kinnisasja osa ei ole võõrale maale asjaõiguse alusel püstitatud ja maaga püsivalt ühendatud ehitis, samuti maaga mööduvaks otstarbeks ühendatud asi. Kinnisasjal paiknev
Kommunismi rakendamine Eestis Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ja tootmisvahendid ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunism kui ideoloogia või teooria on vaadete, seisukohtade, ideede süsteem või maailmavaade, mis toetab ja põhjendab kommunistiku ühiskonnakorralduse loomist ning arendab selle loomise ideid. 1940. aastal okupeeris NSV Liit Eesti Vabariigi, nad tahtsid näidata, et nad on head inimesed
sõlmisid käesoleva vara tasuta kasutamise lepingu, edaspidi – Leping, alljärgnevatel tingimustel: 1. Lepingu ese 1.1 Kasutusse andja annab Kasutajale tasuta kasutamiseks _____________________________ /vara nimetus/, edaspidi – Vara, ajavahemikul _____________ kuni ________________, edaspidi – Kasutusaeg. Vara iseloomustus ja seisund on kirjeldatud üleandmise-vastuvõtmise aktis (lisa 1). 1.2 Kasutusse andja kinnitab, et Vara on tema omandis, sellel ei lasu mingeid kolmandate isikute õigusi ja kolmandatel isikutel ei ole alust selliste õiguste taotlemiseks. 2. Kasutaja kohustub: 2.1 kasutama Vara heaperemehelikult selle olemusest ja kasutamise eesmärgist tuleneval viisil; 2.2 mitte andma Vara üle kolmandale isikule ilma Kasutusse andja eelneva kirjaliku nõusolekuta; 2.3 kandma Vara kasutamisega seotud ja/või säilimiseks vajalikud kulud; 2
peale täieliku riski, mis selle kinnisvaraga seotud on (ka kinnisvara laiendamise ja arendamisega seotud probleemid vaba kapitali on vähem). Halbadel aegadel ei pruugi jätkuda finantsvahendeid. Samuti ei saa individuaalsed omanikud osaleda rahvusvahelistes reklaamikampaaniates ja reserveerimissüsteemides mis on suureks puuduseks võrreldes ketihotellidega. Ketihotellid ühes omandis olevad hotellid. Ketihotellid kannavad tihti sama nime ja juhtkond peab saatma aruanded peakontorisse. Ketihotellid võivad jaguneda kohaliku ettevõtte omandusse kuuluvateks hotellideks või siis rahvusvahelisse hotelliketti kuuluvateks hotellideks. Maailma 50 juhtivat hotelliketti omavad kokku ~5 miljonit tuba keskeltläbi 35 000 hotellis. Suurim on: Cendant Corporation USA-s, veel on Bass Hotels &Resorts
Ajaloo arvestuseks kordamine Liberalism: maailmavaade ja poliitiline õpetus, mis rõhutab üksikiisiku vabadust ja vastutust. Konservatism: alalhoidlikkus, ajaloolist järjepidevust tähtsustav ja traditsioonilisi vaateid säilitav poliitiline õpetus. Sotsialism: suuremat sotsiaalset võrdsust taotlev poliitiline õpetus; ühiskonnakord pärast kapitalismi, mil tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis ja lõpeb tööliste rõhumine. Monarhia: riigi valitsemisvorm, mille eesotsas on üksikisik ehk monarh, kelle võim võib olla kas piiramatu (absoluutne), piiratud (konstitutsiooniline monarhia) või sümboolne (parlamentaarne monarhia). Näiteid Vene impeeriumi laienemisest: - 18. sajandil ulatus Venemaa lõuna Kaspia ja Musta mere vahel Kaukasuse mäestiku jalamani - 1801. aastal liideti Gruusia kuningriik ning järgmistel aastakümnetel ka Armeenia alad. - 19
Abikaasade varasuhted • Abiellujad võivad kokkuleppel enne abielu sõlmimist abiellumisavaldusega valida varasuhte • Varasuhted liigid: varaühisus ja varalahusus Mõisted • Ühisvara – varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning nende muud varalised õigused • Lahusvara – vara, mis ei kuulu ühisvara hulka Lahusvara • Abikaasa isiklikud tarbeesemed • Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist või mille abikaasa omandas abielu kestel tasuta käsutuse, sh kinke alusel või pärimise teel • Abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul Allikad Notariaadiseadus. – Riigi Teataja (RT) https://www.riigiteataja.ee/akt/130122010008 (11.11.2012) Perekonnaseadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/127062012012 (11.11.2012) Perekonnaseisutoimingute seadus. – RT. https://www.riigiteataja.ee/akt/128122010020 (11.11.2012)
alguseni. 2 Loe lisaks (järgnev kommunismi tutvustav tekst pärineb entsüklopeediast Vikipeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/Kommunism ) Kommunistlik ühiskonnakorraldus Teoorias Kommunism või kommunistlik ühiskonnakorraldus kui teoreetiline sotsiaalne ja majanduslik süsteem on egalitaarse ühiskonna tüüp, kus ei ole eraomandit ega sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kommunismis on kõik varad ühiskondlikus omandis ja kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Kuulsaim kommunistliku ühiskonna põhimõte on: Igaühelt vastavalt tema võimalustele ja igaühele vastavalt tema vajadustele. Kommunistliku ühiskonna teoreetilised alused esinevad näiteks Friedrich Engelsi teoses "Perekonna, riigi ja eraomandi tekkimine". 3 Praktikas "Kommunism", "kommunistlik riik" ja "kommunistlik
Ränne töökoha leidmiseks Tallinna --> püsiva töö mitteleidmine --> ebapüsiv eluase või kodutus. Omavoliline eluruumi kasutamine --> omaniku rangem kontroll eluaseme üle --> varjupaika sattumine Kuidas aidata kodutuid? Kodutute aitamiseks tuleks ennekõike välja selgitada kodutute vajadused, sest sageli ei jõua abi abivajajateni just seetõttu, et pole teada , millist liiki teenuseid inimene vajaks Ehitada rohkem omavalitsuse omandis olevaid elamispindu Laiendada ja parandada eraomandis olevaid üüripindasid Arvestada üksiskute inimeste vajadusi majutamisel (väikesed ja odavad pinnad) Suurendada nö. hädaabi- ja üleminekupindasid koos toetavate teenustega Abinõud, mis aitavad vähendada tööpuudust, aitavad kaasa ka kodutuse vähenemisele. Tööhõive ja koolituse mudelid peavad olema hästi korraldatud ja kasutoovad. Toetused ei tohiks olla välistavad ega ignoreerida kedagi vanuse tõttu
3. peatükk OMA KULUL KORRALDATAV AUTOVEDU §8. Üldsätted (1) Käesoleva peatüki sätteid kohaldatakse oma kulul korraldatavale sõitjateveole autoga, milles koos juhikohaga on üle üheksa istekoha, ja oma kulul korraldatavale veoseveole auto või autorongiga, mille registrimass ületab 3500 kilogrammi. (2) Oma kulul sõitjate- ja veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised nõuded: 1) autovedu on vedaja kõrvaltegevus; 2) sõitjaid või veost vedav sõiduk on vedaja omandis või vedaja on võtnud selle rendile; 3) veol kasutatava sõiduki juht on vedaja töötaja või vedaja ise; (3) Oma kulul veoseveo korraldamiseks peavad olema täidetud järgmised lisanõuded: 1) veos on vedaja omandis või vedaja on selle müünud, ostnud, rendile andnud või rendile võtnud, tootnud, töödelnud või parandanud; 2) veost paigutatakse ümber ettevõttes või väljaspool ettevõtet enda vajaduseks. [RT I 2004, 30, 205 - jõust. 7. 05. 2004 ] §9
Muud äritulud (renditulu, intressitulu jne.) Käibemaks 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Kapitali sissemaksed Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 Raha väljaminek Investeerimistegevusest Materiaalse põhivara soetus
Lühiajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) 0 Muud laekunud toetused hoonete ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks 0
2) kinnistu number Kinnistusregistriosa I. jakku «Kinnistu koosseis» kantakse: 1) kinnistu katastritunnus; 2) kinnistu sihtotstarve; 3) kinnistu asukoht; 4) kinnistu kasuks seatud piiratud asjaõigused (§ 9 lg 3); 5) kinnistu pindala; 6) kinnistute ühendamine ja jagamine, samuti kinnistuga kinnistu osa liitmine ja kinnistu osa eraldamine Kinnistusregistriosa II jakku «Omanik» kantakse: 1) omanik; 2) kui kinnistu on ühises omandis – omanikud, see, kas kinnistu on ühis- või kaasomandis, ning kaasomandi korral kaasomanike osade suurus (KRS § 14 lg 1). Korteriomandi puhul kantakse KOS § 5 lg 2 alusel samuti, lisaks omanikule, korteriomandite reaalosade ja kaasomandi mõtteliste osade suurus Kinnistusregistriosa kolmandasse jakku «Koormatised ja kitsendused» kantakse: 1) kinnistut koormavad piiratud asjaõigused, välja arvatud hüpoteek, kinnisomandi kitsendused ja märked nende kohta;
Üldtuntud ajaloolise isiku nime ABIKAASADE VARASUHTED(1..) Varaühistus(1) Vara juurdekasvu tasaarvestus(2) Varalahusus(3) Abiellujate valikul, kokkuleppel esitatakse koos abiellumisavaldusega VARAÜHISUS(1.1) Varaühisuse kestel omandatud esemed – ühisvara – on abikaasade ühisomandis. Ühisvara hulka ei kuulu kummagi abikaasa lahusvara. Lahusvaraks on: 1. Abikaasa isiklikud tarbeesemed 2. Esemed, mis olid abikaasa omandis enne abiellumist 3. Saadud pärimise või kinke teel 4. Esemed, mille abikaasa omandab oma lahusvarasse kuuluva õiguse alusel VARA JUURDEKASVU TASAARVESTUS(1.2) Põhivara – asjad, mis sul on enne abiellumist Soetisvara – asjad, mis on saadud abielu ajal nn ühisvara Koguvara Varasuhte lõppemisel kuulub vaid soetisvara tasaarvestamisele (rahaline nõudeõigus). Varaline sõltumatus, v.a. tehingud eluruumiga VARALAHUSUS(1.3)
kohaliomavalitsus) Riigiaparaat ehk valitsemisinstitutsioonid. Klassikalised põhiinstitutsioonid: parlament, valitsus, kohus. Täiendavad põhiseaduslikud institutsioonid: Eesti õiguskantslet, Riigikontroll, kohalikud omavalitsused, kaitsevägi. Otsesed valitsemisinstitutsioonid: ministeeriumid, ametis, inspektsioonid, registrid. Hallatavad asutused: riigikoolid, muuseumid jt Kaudne avalik haldus: avalik-õiguslikud juriidilised isikud, riigi omandis eraõiguslikud juriidilised isikud, delegeeritud pädevustega isikud jt. Mis vahe on ametil ja inspektsioonil? – Ametil on juhtimis-ja järelvalve teostamis funktsioon, võib trahve teha; inspektsioonil üldjuhul ainult järelvalve funktsioon. TÄITEVVÕIM Valitsuse ülesanded: - juhtida riiki parlamendi suuniste alusel. Määrata rahvusliku poliitika suunad ja viia neid ellu - administratsiooni (halduse) järelvalve;
1. ius civile- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium - rahvaste õigus; 3. ius naturale - loomuõigus; 4. ius honorarium -(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex - seadus; 6. plebiscitum- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum- senatiotsus; 8. constitutio- korraldus/määrus; 9. edictum- edikt; 10. responsa prudentium- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia- õigusteadus; 13. ius publicum- avalik õigus; 14. ius privatum- eraõigus; 15. liberi - vaba ; 16. ingenui- vabaks lastud; 17. libertini- vabakslastu, libertiin; 18. servi - ori; 19. personae sui iuris- õiguslikult iseseisvad isikud; 20. personae alieni iuris- teise isiku võimu alla kuuluvad isikud; 21. in potestate - isa võimu all (orjad ja lapsed) 22. in ...
Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) 0 Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis 0 olevate ruumide renoveerimiseks 0
ettevõttel olema piisav (piisavaks loetaks üldreeglina vähemalt 25% aktsiatest, kuid see tingimus loetakse täidetuks ka juhul, kui arvestades aktsiate arvu ja jaotust toimiks turg ka väiksema koguse avalikkuse hulka kuuluvate aktsiatega). Aktsiaid ei loeta avalikkuse käes olevaks, kui nende omanikuks on börsiettevõtte või selle tütarettevõtja tegevjuhtkonna, juhatuse või nõukogu liige või tema lähikondne, samuti juhul, kui ühe aktsionäri omandis on rohkem kui 5% noteeritavatest aktsiatest. · Noteerimist taotlev ettevõte ja tema tegevus peavad olema kooskõlas õigusaktidega ning ettevõtte majanduslik, õiguslik või muu olukord ei tohi seada ohtu investorite huvide kaitstust ega nende õiglast ja ühetaolist kohtlemist. · Noteerimiseks esitatud väärtpaberid peavad olema vabalt võõrandatavad ja nende pantimise õigus ei tohi olla põhikirjaga piiratud.
Millised sisepoliitilised probleemid aitasid sellele kaasa? – Itaalia 1922 ja Saksamaa 1933. Majanduskriisi ja tööpuuduste tõttu. Mussolini (Itaalia) lubas taastasda riigis korra ja muuta Itaalia võimsaks. 14) Milles seisnes mittedemokraatlike ideoloogiate – fasisimi, natsionaalsotsialismi ja kommunismi põhimõtted/sisu? – pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. Inimesed on võrdsed. 15) Millal ja milliste riikide ühinemisel loodi NSVL? – Loodi 1922, lagunes 1991. 16) Iseloomusta Nõukogude Venemaal kasutusel olnud majanduspoliitikaid – sõjakommunismi ja NEP-i. NEP toiduainete riigile andmise kohustus asendati kindla maksuga, ülejääki võis müüa turul. Viidi läbi rahareform (taastati raha väärtus), ennistati kauplemisvabadus ning eraettevõtted said õiguse taastegutseda (ei
Missugusest allikast saab infot omandiõiguse kohta? Riigi Teataja - Eesti Vabariigi omandiseadus Millisest allikast saab infot ehituslubade kohta? Riigi teataja, Riiklik Ehitisregister, Kohalik Omavalitsus Millistes registrites on ehitise pinnaandmed? Riigi kinnisvararegister, maakataster, riiklik ehitisregister Nimetage 3 Eesti kinnisvaraga seotud registrit ja mis on nende sisu? (Lühidalt) 1.Riigi kinnisvararegister - Sisaldab informatsiooni riigi omandis ja kasutuses oleva kinnisvara kohta. 2.Riiklik ehitisregister saab otsida registreeritud ehitisi ja vaadata nende andmeid ning otsida ehitisregistrile esitatud dokumente ja vaadata nende andmeid 3.Maakataster - riigi põhiregister, mille pidamise eesmärk on maa väärtust, maa looduslikku seisundit ja maa kasutamist kajastava informatsiooni kogumine, säilitamine ja avalikkusele kättesaadavuse tagamine. Mis on vakantsus?
propageerimine, mis sisuliselt tähendas vene keele pealesurumist. 1980 ENSV 40. aastapäeva pidulik aktus peeti vaid venekeelsete kõnedega! III Majanduselu ENSV ühtse tsentraliseeritud majandussüstemi osa, juhiti Moskvast Liiduliste ministeeriumide ja Plaanikomitee kaudu, ENSV ministeeriumidel põhiliselt vahendajaroll tootmisplaanide määramisel ja kinnitamisel. Eraomand puudus(mitte segi ajada isikliku omandiga) Varad kas riiklikus ehk ,,üldrahvalikus" omandis või mingis kollektiiv-kooperatiivses omandis. Oluline sisuline vahe neil tegelikult puudub TÖÖSTUS Nõuk. süsteemis üks arenenumaid ja paljusektoriline- arvestatav tarbekauba ja toiduainete tootmine. Rõhuasetus siiski energeetikakompleksil ja masinaehitusel- viimase puhul tooraine sisse ja toodang enamasti välja. Ka sõjatööstuse ettevõtteid-põhiliselt elektroonika vallas. Kaasnevad probleemid: - keskkonna saastatus, eriti Kirde-ja Põhja Eesti
Maaseadus § 1. Omanikuta maa omanikuks loetakse riik. § 21. Kui keegi on omanikuta soomaad kasutatud järjepidevalt üle 25 aasta, muutub ta selle omanikuks, kui esitab vastava taotluse kohtule. § 34. Omanikuta rabamaa puhul toimub rabaseaduses sätestatud menetlus ja otsustamine. Rabamaa seadus on kehtetuks tunnistatud ning seda ei saa antud küsimuse lahendamisel kasutada. Tema normid olid antud küsimuses sarnased soomaa normidega maaseaduses Riigivaraseadus § 11. Riigi omandis olevat vara võõrandatakse avalikul enampakkumisel parima pakkumise esitanud isikule. Asjaseadus § 123. Igamine on asja heauskne valdamine pika aja jooksul. Igamise tulemusena tekkib omandiõigus asjale. § 124. Vallasasja igamise aeg on kümme aastat. § 125. Kinnisasja igamise aeg on viisteist aastat, välja arvatud maaomand, mille tähtajad reguleerib maaseadus. Eraõiguse üldseadus § 1. Eraõiguse üldseadus on eraõiguslike vaidluste lahendamise põhialuseks. Kui
Abielu kestel soetatud vara; Enne abielu vallasvarana maja, mis abielu ajal kinnistatakse (panga seisukohalt ühisvara, kuid kui kohtu kaudu nõuda, siis saaks nii, et ½ maa hinnast tuleb abikaasale kompenseerida); Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud vallasvara, mis abielu ajal ka kinnistati. Lahusvara Abikasa isiklikud tarbeesesmed; Abielu ajal soetatud lahusvara jagamise lepinguga jagatud vara; Lahutusel ühisvara jagamise lepinguga jagatud vara; Kinnisvarana abikaasa omandis enne abielu; Abielu ajal kinke või pärimise teel saadud kinnisvara Tagastatud vara Tagastamisel saadud vara ei muutu kunagi ühisvaraks! KÜ korteriomandi omanikud on ise omanikud; saab pantida EÜ (kooperatiiv)i liikme osamaksu suurus peab vastama tema kasutada oleva elamispinna suurusele; kliendil ei ole korteriomandit, vaid osakud, et taon EÜ-s osaline; osamakse pank tagatiseks ei võta HÜ liikmemaksu süsteem; hooneühistu liikmetel on hoone kindlaksmääratud (kasutatav
ii. Erand abikaasade suhetes: 1. PKS § 15 lg 3 välistab VÕS-i nõuded abikaasade vahel 2. PKS § 17 koosmõjus PKS § 16 lg-tega 1-2 hinnata, kas asjaolude kohaselt oleks alus nõuda kulutusi teiselt abikaasalt tagasi, st kas oli vastav kokkulepe või võis S eeldada, et M nõuab temalt rohkem panustatu tagasi 3. Auto müügist saadud raha tagasinõue a. Kelle omandis oli auto? i. varasuhe varalahusus PKS § 24 lg 1, § 57-58, abielul varasuhtele tähendust ei ole, järelikult tavapärane omandamine; ii. hinnata, kes omandas asjaolude kohaselt auto (M müügilepingu alusel, S kinkelepingu alusel?) b. Kas M-i kui omaniku kahju hüvitamise nõue tuleks rahuldada? i. Reegel: VÕS § 1043 ii. Erand: PKS-is erisätteid abikaasade puhuks varalahususe korral ei ole
13) NEP - Nõukogude Venemaa ja Nõukogude Liidu majanduspoliitika, mille pakkusid 1921. aastal välja Lenin ja Trotski. 14) KULAK – nõukogude kõnepruugis rikas talunik, kes kuulus likvideerimisele 15) KOLHOOS – põllumajandusettevõte, milles tootmisvahendid on kolhoosi liikmete ühisomand KOMMUNISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1917-1991 Põhiseisukohad: 1. Kõik varad ja tootmisvahendid on ühiskondlikus omandis. 2. Kõik inimesed on võrdesed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. 3. Pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, riiki ega perekonda. Diktaatorite ümberkorraldused: 1.Panus tehti suurtööstuse eelisarengule – industrialiseerimisele ning ühteaegu loobuti 1928. Aastal NEP-poliitikast. 2.Majanduse arendamine allutati rangele tsentraalsele juhtimisele ja plaanimajandusele. 3.Igasuguste parteisisese teisitimõtlemise maha surumine. FAŠISTLIK DIKTATUUR Aastad: 1921-1943 Põhisesukohad: 1
) Käibemaks 24.00 #VALUE! 939.00 1,300.00 736.00 2,137.00 629.00 639.00 Kapitali sissemaksed 2,500.00 Pikajalised laenud kreeditoridelt (pangalaen jm.) Lühiajalised Muud laekunudlaenud kreeditoridelt toetused hoonete(pangalaen jm.) ehitamiseks ja omandis olevate ruumide renoveerimiseks Muud laekunud toetused muu põhivara ostuks Muud laekunud toetused kulude katteks Stardi- või kasvutoetus materiaalse põhivara soetamiseks Stardi- või kasvutoetus immateriaalse põhivara soetuseks Muud finantstulud Laekumine kokku 2,642.80 #VALUE! 5,634.45 7,801.30 4,414.70 12,820.95 3,775.85 3,832.75 Raha väljaminek
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
