Plaanid puhkusele minna? Võta endale majutus AirBnb kaudu ja saad 37€ kontoraha Tee konto Sulge
Facebook Like

11. klassi kirjanduse eksami konspekt + raamatu kokkuvõtted (3)

2 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks ?
  • Miks peetakse raha kõige aluseks ?
  • Miks, algav päev, on argipäev su nimeks ?
  • Millegi kasuliku nimel on õige ?
  • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega ?
  • Miks inimesed petavad üksteist ?
  • Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse ?
  • Kes ei allu raamidele ?
  • Kuidas elada pahelises maailmas ?
  • Miks inimesed varjavad oma tõelist olemust ?
  • Kuidas valida hea ja halva vahel ?
  • Kuid ei tea, mida see toob. Õnn või surm ?
  • Mis on armastus ?
  • Palju ära. See tuleb selgelt välja raamatu l ?
  • Kuidagigi veel oma missiooni tagant t ?
  • Kuid tegelikult on selles enamat, seda noormees endale päriselt ei tunnista. Ta küll m ?
  • Kui ta vaid silla saaks ?
  • Kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida ?
  • Millinne meeleolu valitses Pariisis 1938. aastal ?
  • Millised pôhjused olid Ravici Pariisi toonud ?
  • Mis pani Ravici Morozoviga avameelitsema ?
  • Milleski sarnanevat inimest ?
  • Kui arst ­ humaanseima elukutse esindaja ja ei usu humaansusesse ?
  • Mis sulle "Triumfikaarest" eriti meelde jäi/meeldis/ei meeldinud/ môtlema pani ?
  • Mil määral on see võimalik ?
  • Kuid kas on selle saavutamiseks vaja sõda ?
  • Miks meelitavad teed sind sihist järjest kõrvale ?
  • Kuid lõpuks küsib Eneken. "Kas leidsid lahtisi allikaid ?
  • Mis mees peab tegema" ; soovib ta midagi tõestada- kellele- endale või teistele ?
  • Mis roll on neil süzee arengus ?
  • Millises valguses nad näitavad peategelast( i ) ?
 
Säutsu twitteris
1. Ilukirjanduse olemus
Kirjanduse jaotus üldiselt
Teaduskirjandus
Ajakirjandus ehk publitsistika
Ilukirjandus
Tarbetekstid
Graafilised tekstid
Elektroonilised tekstid
Artikkel
Artikkel
Eepika
Õpik
Skeem
Arvuti
Uurimustöö
Intervjuu
Lüürika
Teatmeteos
Diagramm
Mobiiltelefon
Referaat
Reportaaž
Dramaatika
Eeskiri
Joonised
Teletekst
Diplomitöö
Kiri
Lüro-eepika
Käskkiri
Graafik
Reklaam
Essee
Koomiks
 
Seadustik
Kaardid
 
 
Pilapilt ehk karikatuur
 
Reklaam
Gloobus
 
 
Uudis
 
Vihikt
 
 
 
 
 
Kalender
 
 
 
 
 
Konspekt
 
 
Ilukirjandus ehk Belletristika
Proosa ehk Eepika
Luule ehk Lüürika
Näitekirjandus ehk Dramaatika
Lüroeepika
1. Muinasjutt - vennad Grimmid "Hans ja Grete"
1 . Luuletus - Contra “ Seletuskiri
1. Komöödia- E. Vilde "Pisuhänd"
1. Eepos- F.R. Kreutzwald "Kalevipoeg"
2. Muistend- Friedrich Robert Faehlmann "Emajõe sünd"
2. Sonett - Betti Alver “Sügis”
2. Tragöödia- A. Kitzberg " Libahunt "
5. Värssromaan A.Puškin „ Jevgeni Onegin
3. Naljandid - Aapo Ilves “Ema on kajaka juures”
3. Ood (ülistuslaul)- K.J. Peterson "Kuu"
3. Draama - E.Vilde " Tabamata ime"
3. Ballaad- M. Under "Porkuni preili "
4. Mõistatused- Seest siiru-viiruline, pealt kullakarvaline
4. Haiku
4. Jant - O. Luts " Kapsapea "
4. Poeem - A. Puškin "Vaskratsanik"
5. Kõnekäänud: sajab nagu oavarrest
5. Eleegia (kurblaul)- Juhan Liiv " Helin "
5. Stsenaarium - Elmo Nüganen "Tõde ja õigus"IV
6. Vanasõnad: Kes teisele augu kaevab , see ise sisse kukub
6. Pastoraal - August Alle “Eesti pastoraal”"
6. Kuuldemäng- Tom Sawyer
 
7. Romaan- Eduard Vilde “Mäeküla piimamees”
 
 
8. Jutustus- Silvia Rannama “ Kadri
 
 
 
9. Novell - Anton Tšehhov "Palat nr 6"
 
 
 
10. Miniatuur - A.H. Tammsaare "Poiss ja liblik "
 ROMAANITSÜKKEL- A.H. Tammsaare “Tõde ja õigus”
 
 
11. Aforism : AHT „Tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus.”
 
 
 
12.Valm- Jakob Tamm "Siga tamme all"
 
 
 
Kirjanduse funktsioonid
  • Annab võimaluse lugeda
  • Annab võimaluse ennast väljendada
  • Suhtlusfunktsioon
  • Silmaring avardub
  • Annab emotsioone
  • Infoallikas

Seotus teiste kunstiliikidega
  • Arhitektuur Erich Maria RemarqueTriumfikaar ”, “Jumala ema kirik Pariisis”. Tuntud kirjeldaja V. Hugo “Hüljatud”
  • Muusika – Prosper Merimee “Carmen”, Lydia Koidula "Mu isa maa on minu arm, Bulgakuv "Meister ja Margarita”
  • Kujutav kunst - Illustratsioonid, laste raamatud, Edgar Valter „ Sipsik ”, „Naksitrallid”, Kristjan Raud "Kalevipoeg”, Jüri Arrak “Suur Tõll
  • Filmikunstiga - Kirjutatud stenaariumid romaanide järgi, “Kevade”, “Uku aru”, Elmo Nüganen „Nimed Marmortahvlil”
  • Balleti ja ooperiga - Bulgakov









2. Vaba valik
Erich Maria Remarque
Aeg antud elada, aeg antud surra“
 Tegu on tõesti parima teosega, mida olen lugenud. See on traagiline, dramaatiline, sünge ent samas romantiline, siiras ning südamlik romaan.
 Lugu leiab aset II maailmasõja keskel, mil Saksamaa hakkas vaikselt Venemaale alla jääma. Inimesed olid sõjast väsinud, ega osanud kuidagi viletsusega leppida. Sündmused leiavad aset nii Venemaal kui ka Saksamaal.
 Teos algab saksa rügemendi tegevusega Venemaa rindel. Õhkkond on kohati päris võigas, ent samas suudavad naljatlevad noored sõdurid positiivsust üleval hoida. Just noored sõdurid, kuna enamus neist on koolipingist otse lahingusse visatud. Samuti ka peategelane Ernst Graeber, kes juba kaks aastat on olnud rindel, ilma et oleks puhkust saanud. Nüüd, mil olukord on eriti pingsaks muutunud, saab ta viimaks pääsu koju. Õhinaga ootab Graeber koju jõudmist: võimalust silmitseda puhtaid ja pommiaukudeta põlde ning terveid maju, nautida kuumas vannis vedelemist ning ema küpsetatud hommikusöögi söömist. Viimaks peale pikka rongisõitu jõuab ta oma kodulinna. Kodutänava poole jalutades hakkab Ernst kõrbelõhna tundma. Esmalt ei tee ta sellest suurt välja, haisu tugevnedes aga hakkab miski tema sees kripeldama. Jõudnud kodutänavale, leiab ta eest kaose: enamus maju on varemeis, osa veel leekides, inimesed jooksevad abitult ning pööraselt ringi. Kuna on öö, ei suuda ta tuvastada enda vanematekodu. Paanikas hakkab ta rusude alt kedagi otsima , ent asjatult . Järgmisel päeval saab ta teada, et tema kodulinna juba nädalajagu on pommitatud, tema vanematest ei teadnud keegi aga midagi.
 Algavad vanemate otsingud. Keset otsinguid kohtub Ernst samuti puhkusel oleva Hermann Böttcheriga, kes otsib oma naist. Sõdurid sõlmivad kokkuleppe, et levitavad sõna ka teineteise kadunukeste kohta, vastavalt siis Ernst Böttcheri naise ning viimane Ernsti vanemate kohta. Ent ega sellestki väga kasu ole. Kõik kolm paistavad kui maa pealt pühitud olevat. 
Puht juhuslikult põrkub Graeber kokku oma kunagise klassiõe Elisabethiga. Neiu isa on sunnitöölaagris ning seetõttu elab Elisabeth koos ülifašistlikust äraandjast proua Lieseriga, kelle pärast nii mõnigi kord sekeldusi tuleb. Noorte vahel tärkab armastus. Just see armastus annabki teose süngele atmosfäärile ereda päikese. Keset sõjakoledusi püüavad armunud hakkama saada. Ernst õpetab Elisabethile sõjast eemalevaatamist, Elisabeth aga mehele empaatiat ning tunnete avaldamist. Kuid elu on karm: neil on vaid kaks nädalat, et olla koos, siis peab Ernst tagasi Venemaale sõitma. Neid kahte nädalat elavad Ernst ja Elisabeth kui kahte aastat. Iga päeva elatakse rikkalikult, kui viimast päeva: käiakse peenes restoranis einestamas, igal õhtul juuakse elu terviseks . Nad abielluvad (osalt armastuse, osalt olude sunnil, kuna Ernst ei saanud muidu täieõiguslikult Elisabethi juures olla ning Elisabeth sai abiellumisel sõduriga riigilt toetust).
  Vahepeal sajavad pidevad pommirahed linnale . Elisabethi korter hävib, mitu ööd elavad nad Ernstiga põhimõtteliselt lageda taeva all. Järsku, täiesti juhuslikult märkab Ernst keset lagunud varemeid üht täiesti tervet aiaga maja. See on proua Witte külalistemaja. Noored viibivad seal paar päeva ning Ernst suudab kindlustada Elisabethile sinna majja toa, ise peab ta aga rindele naasma.
 Rindel olemine osutub eriti vaevaliseks. Graeber teab, et Saksamaa on sõda kaotamas. Ometi pidi ta tagasi sõtta minema, tapma mitte millegi eest. Hetkegi ei saa ta Elisabethile mõtlemata olla. Temas kerkib esile kaastunne vangide suhtes, segadus ja meelehärm. Olukord muutub rindel pingeliseks, venelased tungivad peale ning sakslased peavad taanduma. Ernst saab käsu partisanid hukata. Seda ta aga ei suuda. Selle asemel tapab ta oma sõbra ning laseb venelased vabadusse . „Tänuks“ aga, saab Graeber ühelt vabaks lastud venelaselt surmava kuuli. Ta sureb .
 Ernst Graeber – koolipingist sõtta sattunud noor, kes ei suuda kuidagi vastust leida elu mõttele. Ta on tüdinud sõjast, surmast ja tapmisest. Ta tunneb end süüdi ent samas mitte. Leidnud kodutänava varemeis, hakkab ta esmalt paaniliselt oma vanemaid otsima. Õige pea aga ei näe ta sellel tegevusel enam mõtet. Teose lõpu poole saab ta teate, et nad on elus ning sellest Ernstile täiesti piisab . Ta armastab südamest Elisabethi. Graeber hukkub teose lõpus.
 Elisabeth Kruse – Kaunis ning sihvakas tumedajuukseline preili, Ernsti kunagine kooliõde, kes elab ühes proua Lieseriga. Tema isa on koonduslaagris ning seetõttu püüab Elisabeth ühiskonnas piisavalt madalat profiili hoida. Ta suudab jääda tugevaks nii mõneski pingelises olukorras. Elisabeth ei saa kunagi teada, et tema isa on surnud, kuna Ernst oli ainuke, kes oma naise isa saatuse kohta teadlik oli, see teadmine suri aga koos Ernstiga.
 Hermann Böttcher – puhkusel viibiv sõdur, kes otsib taga oma kadunud naist. Ta nõustub Graeberit aitama , küsides möödaminnes küladest, kus ka käib, ka tema pere kohta. Teose lõpus leiab Böttcher oma naise, ent see, keda ta enda ees näeb, ei vasta tema ootustele. Tema naine oli olnud tüse ja matsakas, just selline nagu Böttcherile meeldib, ent nüüd leidis ta eest kondise varju. Böttcher jääb segadusse.
 Proua Lieser- Elisabethi korterikaaslane, südamest fašist ning valmis iga kell kedagi ära andma. Just teda süüdistab Elisabeth oma isa sattumises vangilaagrisse.
  Professor Pohlmann – Ernsti kunagine usuõpetaja. Temalt püüab noormees saada vastust küsimusele, kas ta on kurjategija ning kuidas saada lunastust. Pohlmannist kujuneb teose jooksul Graeberile tugiisik . Teose lõpus võtab gestaapo professori kinni.
 Alfons Binding – Ernsti kunagine koolivend, kõrgel positsioonil ühiskonnas. Alfons imetleb Ernsti, kuna tema on ainuke, kes temalt midagi ei taha. Binding võiks kasvõi oma sokid jalast anda, et aga Ernstil parem oleks. Nii mõnigi kord toetab ta Graeberit söögipoolisega, et sõdur neiuga õhtustada saaks. Kahjuks leiab Binding teose lõpus oma otsa, ent õnnelikult, nagu Ernst seda arvab : koos neiuga veinikeldris, ööriided seljas, täiesti vabalt ning iseenda elu elades .
Aeg antud elada, aeg antud surra
Raamat algab sellega, et üheksateistkümneaastane peategelane saksa sõdur Ernst Graeber sõdib Nõukogude Liidu territooriumil. Ta on Wehrmachti ridades sõdinud juba kaks aastat.
Ernst on mitmest kohustuslikust sõjapuhkusest rindeolukorra halvenemise tõttu ilma jäänud. Lõpuks saab ta endale 14-päevase puhkuse. Saksamaal vanematekodu otsides näeb ta pommitatud Saksa linnu, samuti on hävinud tema kodumaja ning vanemad on teadmata kadunud. Ernsti tungiv soov leida oma vanemaid viib ta otsingute käigus kokku mitme rindekaaslase ja klassivennaga, ta kohtub ka Elisabethiga, kelle isa on koonduslaagris. Ernst armub tüdrukusse ja toimub kiire sõjalaulatus.
Ernsti päevad tsiviilisikuna kutsuvad temas esile kehtiva korra vihkamise (mis tegelikult on juba hoopis varem tekkinud) ja veendumise jätkuva sõja mõttetuses, mis juba on praktiliselt kaotatud .
Ernst ei saagi oma vanematest midagi kindlat teada. 15 päeva möödudes (ühe päeva on ta lisaks võtnud) naaseb ta oma rügemendi juurde Nõukogude Liidu territooriumil. Rindel tuleb Ernstil valvata nelja partisanist vene sõjavangi, kelle vastu Ernst on aga liialt heatahtlik , uskudes nende headusse ja süütusesse. Nende vabadusselaskmisel haarab üks partisanidest relva ja laseb Ernsti maha.
Probleemid: #Tegelik tõde saabub liiga hilja ! – peategelase maha laskmine . #Kas ja kuidas suudab armastus sõjatingimustes säilida? – peategelase elus on armastust, aga Remarque väidab: „Väike isiklik õnn uppus üldise häda ja ahastuse põhjatus mädasoos.“

3. Kirjanduslikud rühmitused
Noor-Eesti” 1905-1915
  • Rühmitus "Noor-Eesti" sai alguse 20. sajandi alguses loodud salajastest õpilasringidest
  • 1905 tuldi kokku, et säilitada rahvust
  • Väga palju mõjutanud Eesti kirjandus- ja kultuurielu
  • Rühmituse eestvedajateks olid: Friedebert Tuglas , Gustav Suits, Johannes Aavik ning Villem Grünthal Ridala
  • Kaastööd tegid Jaan Oks, Aino Kallas, Anton Hansen Tammsaare, Eduard Vilde ja Marie Under
  • Rohkem euroopalist kultuuri, olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks!
  • Tegeleti uus-romantisimi ja modernismiga.
  • Ilmus ajakiri „Noor-Eesti” 6 numbrit
  • Ilmus 5 albumit, millest kõige hinnatum oli III, see sisaldas prantsuse sümbolistide luulet, kõige tuntum sümbolist Charles Baudelaire, kõige tähtsam teos „ Raibe
  • Loodi kirjastus Noor-Eesti, mis töötas veel 30ndatel aastatel
  • Tähtsus:Elavdas kultuurielu 1905-1919
  • Rõhutas kirjandusteoste vormi
  • Tõusis kirjanduskriitika, muutus analüüsivaks
  • Arendas eesti keelt ja rikastas sõnavara
  • Avaldati noori autoreid
  • Päästeti kaks kirjanikku: Kristjan Jaak Peterson ja Juhan Liiv

Siuru” 1917-1919
  • Tekkis vastukaaluks sõja- ja elukoledustele
  • Kuulusid:, Marie Under, Henrik Visnapuu, Johannes Semper , Artur Adson , August Gailit , Friedebert Tuglas
  • Väljundiks peamiselt luule ja novellid , kus peateemadeks olid armastus ja loodus
  • Aastail 1917–1919 ilmus Siuru ühisväljaannetena kolm albumit
  • Siurulaste motoks oli „Loomise rõõm- see olgu meie ainus tõukejõud“- Tuglas.
  • Esikkogud: Marie Under „ Sonetid ”, Hendrik Visnapuu „Amores”, Johannes Semper „ Pierrot ”, Artur Adson „Henge Palango”, August Gailit „ Saatana karusell”
  • 1919. aastal tekkisid siurulaste vahel konfliktid, mis viisid August Gailiti ja Henrik Visnapuu lahkumiseni rühmitusest. Nende asemele tulid mõneks ajaks August Alle ja Johannes Vares Barbarus , ent see ei päästnud Siurut kokkuvarisemisest
  • Tähtsus:Viis luule uuele tasemele nii sisult kui vormilt
  • Luules kasutati sümbolismi ja impressionismi, millest tekkis- Uusromantism

Tarapita ” 1921-1922
  • Tegemist oli eelkõige kirjanduspoliitilise rühmitusega, mis teadvustas kultuuri kehva olukorda ja võitles kirjanduse ja kultuuri parema koha eest uues ühiskonnas
  • Kuulusid: Siuru + Jaan Kärner
  • Tähtis oli elulähedus liikumine
  • Kasutasid ekspressionistlikku luulet, mis oli väga retooriline , jõuline
  • Rühmituse ühisväljaandeks oli ajakiri „Tarapita”, mida ilmus 7 numbrit
  • Kirjutati ajaluulet, kus kujutati elu reaalsena
  • Tarapita hääbumineoli seotud rühmituse siseste vastuoludega ning Eesti Kirjanike Liidu loomisega 1922
  • Tegeleti uusromantismi ja ekspressionismiga

Arbujad ” 30ndatel aastatel
  • Kuulusid: Betti Alver, Bernard Kangro , Uku Masing , Kersti Merilaas , Mart Raud, August Sang , Heiti Talvik , Paul Viiding
  • Nad olid kõik üleõpilased ja sealt sõpruskond tekkis
  • Kogumik „Arbujad” 1938
  • Arbujad püüdlesid varasema eesti luulega võrreldes sügavama vaimsuse ja emotsionaalse pingestatuse poole
  • Esimene kirjanikkond, kes on saanud eestikeelse kõrghariduse
  • Romantikud, ülistasid vaimsust, hindasid intellektuaalsust
  • Rühmitus lagunes täna Nõukogude okupatsioonile ja II maailmasõjale










4. Saaremaa kirjanikud + Mälk „Õitsev meri”
  • Kärla pastor Willmann- jutukogu „Jutud ja tegud” 1782. Teos oli didaktiline-õpetlik, kutsus üles moraalile. Saaremaa ainestik puudus.
  • Luce - „Saaremaa juturaamat ” 1907- 1812 , mitu osa. Luce kasutab Saaremaa ainestikku-eluolu, kombed, tavad. I Saaremaa aineline teos. (1812 sõdisid Venemaa ja Prantsusmaa)
  • Kärla pastor Peeter Südda- „Väikene varanduse vakk ehk Saaremaa vägilane Suur Tõll” 1883.
  • August Mälk(1900-87)- Lümandast pärit, eesti romaani- ja novellikirjanik. Käis Lümanda ministeeriumi koolis, Kuressaare linnakool. Hiljem Lümanda koolijuhataja, populaarne, juhtis seltsielu, hea kõnemees. 1944 läks Rootsi ja oli elulõpuni seal. Looming: I romaan 1926 „Kesaliblik”, rannatriloogia: „Õitsev meri”, „Taeva palge all”, „Hea sadam” , näidend: „ Vaese mehe ututall” Kirjutanud romaane. Näidendeid ja jutustusi. 1938 anti talle riigi poolt talu. Teine kandidaat oli Tammsaare, aga ta oli linnastunud ja Lagle talu sai Mälk. Kirjutas rannaäärsest eluolust. Novell „Surnu Surm”, romaan „Õitsev meri”
  • Aira Kaal- Põidest pärit, eelkõige luuletaja. 1960ndatel proosakogumik „Kodu nurga laastud” I-III
  • Aadu Hint- 30ndatel „Pidalitõbi”, „ Vatku tõbilas”. Tetraloogia „Tuuline rand ” 1951-1966.
  • Juhan Smuul- 1920- 1971 , „Karm Noorus” 1946, poeem „Poeem Stalinile”, „Järvesuu poiste brigaad” 50ndatel „Kirjad sõgedate külast”-olupiltide kogumik. Monodraama „Polkovniku lesk ”. „Muhu monoloogid”-tõuseb esile Smuuli huumor. Reisikiri „Jäine raamat”- selle eest sai Lenini preemia. Luuletus „Mälestusi isast”
  • Deboora Vaarandi - Valjala kandist pärit, eelkõige luuletaja. Enne surma avaldas mäletusraamatu. Luuletus „Saaremaa valss”, poeem „Talgud Lööne soos ”. I Juhan Liivi preemia laureaat 1965. Luuletus oli „Eesti mullad”-sai preemia.
  • Jüri Tuulik- Meie kooli vilistlane. Abrukalt. Kaksikvend Ülo Tuulik. Peamiselt kirjutas kodusaare Abruka lugusid . „Abrukalood”. Humorist . Romaan „Vares”.
  • Ülo Tuulik- „Sõja jalus ” Sõrulaste küüditamisest Saksamaal. Esietendus Kuressaares. On kirjutanud ja reisikirju „ Vihm Gibraltaris”
  • Albert Uustulnd - sündis Pihtla vallas. Meie kooli vilistlane. peateos „Tuulte Tallermaa” see räägib elust vahase saarel. Romaan „Merimehed ja jumalad” Tuntud ka kui muusik . Laevakaptenist poeg Lembit Uustulnd on ka tuntud kirjanik.
  • Endla Tegova- surnud, tuleb kirjandusse täna Albertile. Töötas kutsekoolis. Romaan „Humalaaias”.
  • Henno Käo- Valjalast.Lastele adresseeritud proosateosed . Ise illustreerinud neid.
  • Ingel Tael- elus, luuletaja.
  • Juhan Peegel- Orisaarest. Surnud. Eesti kirjanduse isa, uurinud rahvaluulet, regivärssi. Valikkogu „Tuli koduaknas”, romaan „Ma langesin esimesel sõjasuvel”1979
  • Jaanus Tamm-kirjutanud head luulet. SÜG-ist. Luulekogu „Öö laulud”
  • Kadri Tüür- Kristiina õde, luulet kirjutab, sageli kirjanduskriitik.


    August Mälk „Õitsev meri”
    Põhiprobleem
    Raamatu põhiprobleemiks oli inimese enesemõistmises. Nimelt tahtis autor öelda, et õnne, mida iga inimene kindlasti ihkab, peab kõigepealt mõistma iseennast ja taipama mis talle sobib. Seda tuleks teha enne, kui otsustatakse näiteks elukohta vahetada aga ei teata oma soove ja tahtmisi. Nii oli ka raamatus Hannes , kes kolis küll mere äärsest asulast sisemaale Tondiojale. Tundes seal ängistust ja tunnet, mis oleks nagu piiranud tema vabadust. Romaani lõpus alles taipas Hannes, et ta kuulub inimeste hulka, kes on seotud merega ning peaks elama rannajoone ligidal. Selleni jõudis ta kogu romaani vältel kestnud meenutustest ja mälestustest, mis sidusid teda rannikurahvaga. Kõrvalprobleemiks oli Hannese püüdlus koguda raha oma elu unistuse jaoks. Selleks oli suur maja koos aiaga. Raha kogumiseks käis ta laevadel juhutöid tegemas. Hoolimata Hannese suurtest pingutustest raha säästa, tekkis alati kuhugi mingi auk, mis raha endasse imes. Lõpuks hakkas ta mõistma isa antud õpetust. Nimelt pole õnneks vaja palju raha ning läbi saab ajada ka vähesega.
    Tegelased
    Peategelaseks oli Hannes Turja . Teda iseloomustas ranniku aladelt pärit inimeste põikpäisus. Üldiselt oli ta väga töökas ning tasakaalukas inimene. Enne tegutsemist ta mõtles põhjalikult ning ei teinud midagi „uisa-päisa“. Seda muidugi juhul kui ta kaine oli.
    Klaus Turja oli Hannese noorem vend. Hannesega olid tal suhted head kuid vahel tekitas nende vahel pahameelt Kalusi naine, kes ei olnud pärit ranna äärest ning seega ei sobinud ta just selleks õigeks Klausile. Klausi iseloom ühtis suuresti Hannesega, kuid Klausil puudus innukus ja mõningateks töödeks vajalik visadus.
    Arno Turja oli pere vanim poeg ning ta lahkus kodust varakult. Ta oli neist ainus, kes ihkas hinges suuremat vabadust, kui kodukoht pakkuda suutis. Seepärast ta lahkuski, et teha tööd laeval ja kogeda seda suurt vabadust. Teoses on temast juttu ainult alguses.
    Hannese vanemad olid lahked ja heasüdamlikud inimesed. Nad tundsid elust rõõmu sellisena nagu see parasjagu oli. Mõlemad vanemad avaldasid Hannesele suur mõju. Kahjuks suri Hannese ema varakult ning hiljem jäi Hannese isa halvatuks. Teose lõppedes jääb Hannes isa eest hoolitsema. Kuna isa oli talle eluks andnud nii palju tarkusi siis tundis ta tema ees suurt autunnet ning seepärast ei suutnudki ta teda üksi jätta. Laas Turja eest hoolitses ka tema tütar, Marie, kes oli läinud varakult mehele. Samuti oli tal ka palju lapsi.
    Huvitavaimaks kõrvaltegelaseks oli Kalda Sass. Tema oskus pilli mängida oli teada üle küla. Sassi suhted külaga olid väga head. Eriti head olid aga suhted Hannesega. Kohati isegi paremad kui viimasel oma vendadega. Kui Hannest pussitati näitas Sass oma sõbramehe ustavust ning maksis selle eest kätte.
    Kalda Sass oskas enda tõekspidamisi kaitsta, ning see meeldisgi tema juures mulle kõige rohkem. Samuti nõustun ka tema põhimõttega, mis omakorda langes kokku Hannese omaga , et õnneks pole vaja suuri rikkusi. Õnnelik võib olla ka ilma selleta.
    Tondioja pererahvas, kes oli pärit sisemaalt, ei mõistnud tihti Hannese tõekspidamisi. Eriti ei mõistnud neid Liida ja tema ema Luise . Kuna Liida oli Tondioja ainuke laps, siis arvata oli, et ta on ärahellitatud. Hiljem see ka ilmnesgi ning tagatipuks oli tal ka samasugune iseloom nagu Luisel. Muudkui hädaldasid ainult.
    Neis kahest aga erines täiesti Liida isa. Tema suhtus tülidesse rahulikult ning tahtis alati jääda erapooletuks ning neile vaikselt lahenduse pakkuda. Ilma kisa ja kärata.
    Armastus
    Hannese lapsepõlve armastuseks oli Suuremäe Niida . Neile sai saatuslikuks perede jõukuses esinevad erinevused. Seepärast keelaski Niida isa Hannesel oma tütrega kohtamise. Niida oli küll nõrem isiksus kui Hannes, kuid seda kas neil ka midagi ilusat oleks kahekesi välja kujunenud ei tea, sest armastusele ei antud siis võimalust. Teiseks Hannese armastuseks oli Saadu Taali , kellega Hannes ka lapse sai. Hannes ise sai sellest aga alles teose lõpupoole aru. Isiksused olid neil üsna sarnased. Nii nagu Hannes ei kartnud ka Taali tööd. Lisaks sellele oli Taali pere ka vaesemate killast nagu Hannese omagi. Kolmandaks armastuseks sai Hannesele Tondioja Liida. Kuigi siin ei saa rääkida niivõrd armastusest kui rahast. Pigem viimase pärast Hannes Liidaga leivad ühte kappi pistiski. Mida aeg edasi seda enam Hannes mõistis millise vea ta oli sellega teinud. Teose lõpus hakkab Hannes koos elama Taaliga. Just sellesama rannarahvas peituva vabaduse tungi pärast.
    Mina arvamus
    Mulle meeldis raamatus probleemide käsitlus. Vahel tundus nagu oleks need võetud minu enda elust. Järelikult on olnud probleemid mida teos käsitleb pikka aega ja arvatavasti ei kao need ka tulevikus. Sellest hoolimata tundus raamatu ülesehitus suhteliselt igav. Seda lugedes ei tekkinud soovi saada teada mis edasi saab. Pigem ootasin kuna mu silmade ette jõuab lõpulehekülg. Raamatu soovitajaks ma kindlasti ei ole. Kuigi, kes hirmsasti midagi lugeda tahab võib selle raamatu järele ju sirutada. Ise ma eelistan pigem koomilisi raamatuid. Nagu näiteks „ Rehepapp “ (Kivirähk). Selle raamatu lugesin ma juba kümnendas klassis läbi ning emotsioone jätkub temast siiamaani. „Õitsev Meri“ seda teha ei suutnud.





    5. August Kitzbergi draamalooming (1855-1927)
    • Eesti kunstiväärtusliku näitekirjanduse rajaja.
    • Sündis Pärnumaal Halliste kihelkonnas sauniku pojana .
    • Elamine ja töötamine peamiselt kahes linnas: Riias ja Tartus. Need linnad võimaldasid tal viibida kultuurikeskkonnas, tutvuda väärtkirjanduse ning hea teatriga.
    • Kirjandusliku tegevuse varasemal perioodil viljeles ajalooainelist proosat ja külajutte; vanemas eas pühendus draamaloomingule.
    • Lapse- ja noorpõlves oli tema kasvataja ja vaimne suunaja vanem vend Jaan, kelle juures Niitsaadu vallakoolis sai Kitzberg koolihariduse .
    • 1879 . aasta suvel abiellus mõisarentniku tütre Sophie Petersoniga.
    • Kitzbergi kirjanduslik tegevus algas 1870-ndatel aastatel vähenõudliku tõlketööga. Intensiivsemat loomingulist tegevust alustas 1880-ndate aastate teisest poolest. Valmisid romantiline ajalooline jutustus "Maimu", rida külajutte ja näidendeid. Nendes ilmnes autori võime tõepäraselt kujutada Mulgimaa külaelust nähtud inimtüüpe ja olusuhteid, samuti tema tähelepanu varandusliku ebavõrdsuse probleemile. Realistina näitas Kitzberg suurtalunike ülbust ja kehvade inimeste kõrvalesurutust, kuid autori üldine suhtumine oli seejuures lepitada püüdev või idüllilis-humoristlik.
    • Kitzbergi esimesed näidendid said ainet maaelust ja olid enamasti vähenõudlikud naljamängud. Sellele osutavad ka nende pealkirjad ja teemad: karskussisuline "Punga-Mart ja Uba-Kaarel" (1894), kaasavara ihkavate meeste halenaljakas kosjaskäigu kirjeldus "Kosjasõit" (algvariant 1890. aastail), näidendiks sai "Rätsep Õhk" (1903).
    • Kitzbergi peateosed on draamad "Tuulte pöörises" (1906) ja " Kauka jumal" (1915) ning tragöödia "Libahunt" (1912).
    • „Tuulte pöörises”- avati 13. august 1906 Vanemuise teatrihoone sellega, sealt sai alguse eesti kutseline teater.






    Tuulte pöörises”: ühtaegu armastus- ja ideedraama. Armastuskolmnurk tekib kahe vastandliku   temperamendi ja ilmavaatega mehe – sulase Jaani ning taluperemees Kaarli või(s)tlusest   Soosaare Leena pärast. Leena on Kaarli mõrsja, ent tundelised lapsepõlvemälestused tõmbavad   teda kirgliku, kuid ka vägivaldse Jaani poole. Ühel meeletushetkel annab ta Jaani kirele järele, ent   hiljem, tajudes mehe omakasupüüdlikke tagamõtteid, keeldub uhke neiuna oma saatust temaga   sidumast. Kaarel osutub Jaanist kõlbeliselt tugevamaks: ta andestab Leenale ning on valmis üles   kasvatama Jaani lapse, keda Leena kannab. Näidend on psühholoogiliselt keerukas ja tegelasi võib tõlgendada mitmeti.
    Libahunt”: aluseks võttis autor oma varem ilmunud jutustuse. Teos käsitleb mineviku uskumuste ja kommete maailma ning sellega seoses erandliku inimese probleemi. Kirjanik uurib, miks püütakse teistest andekamaid või millegi poolest erinevaid inimesi sageli maha suruda või ühiskonnast välja tõrjuda.
    "Libahunt" põhineb armastuskolmnurgal. Marguse armastuse nimel võitlevad teoses kaks neidu : Tiina ja Mari.
    Tiina on eesti kirjanduse poeetilisemaid karaktereid. Ta on naise sümbol: kirglik, tundeline, uhke. Ta põlgab orjameelsust ja tuimust. Tiina on erakordne nagu ta emagi, kelle saatuseks oli surra nõiana peksupostis. Tiinat võib võrrelda kergesti põleva tunglaga. Ta ihaldab õnne ja armastust ega nõustu neid millegi muu vastu vahetama.
    Mari on seevastu halli ja jaheda loomuga. Tema hingeelul puudub sügavus. Marit juhib eluteel vaistlik kadedus. Ta on loodud tööinimeseks ja orjaks, kes ei märka elu helget poolt.
    Margus on oma aja inimene, passiivne ja allaheitlik. Samas osutab kirjanik tema erinevustele Mariga võrreldes. Marguse on maha surunud külaühiskond, hinges asub ta Tiina poolel.
    Tegelaste loomusesse on autor kätkenud oma elukäsituse. Ta osutab, et ausal, siiral ja erakordsel inimesel on raske elus õnne leida. Ümbrusest kõrgemal seisjat püüavad kaasinimesed paratamatult madaldada, muuta endasarnaseks. Jääb vaid kaks võimalust: kas keskkonnaga samastuda või ebavõrdses võitluses hukkuda. Tiina surm Marguse käe läbi teose lõpus on ülistuseks armastusele. Armastusele, mida polnud suutnud hävitada küla moraal ega sundabielu kütked. Surma palge ees toob armastus peategelastele vabanemise.
    Põhiprobleemid:
  • Kas Tiina on tegelikult libahunt?
  • Kas armastuse nimel on kõik lubatud?
  • Miks osutus Marguse puhul kodust ja vanematelt päritud elutunne tugevamaks?
  • Kas põgenemine on lahendus?
    Draama “Libahunt” räägib perest , kelle ukse taha ilmus hirmunud noor tüdruk. Samal õhtul hukati ta ema, kes oli väidetavalt nõid. Perenaine ja peremees otsustasid ta enda juurde võtta ning koos samaealise kasutütre ja suurema pojaga üles kasvatada. Hiljem, kümne aasta pärast oli pojal vaja naist võtta, kuid selle juures oli üks asjaolu, millega pidi arvestama: Tammaru suguvõsa oli põlvest põlve oma verega järglasi soetanud ja abiellunud. See tähendas, et poeg Margus pidi oma kasuõe Mari naiseks võtma. Kuna kasuõde Tiina oli ilusam, temperamentsem, südamlikum ja kirglikum, armus Margus hoopis temasse. Pere polnud aga sellega nõus ega lubanud Margusel Tiinat võtta. Ka külarahvas oli Tiina vastu ja uskus Mari juttu, et Tiina olevat tegelikult libahunt, kes kord varsa murdis. Tiina oli löödud ning jooksis ära metsa. Marguse pere oli rahul, et tüdrukust lahti said, kuid Margus oli pikka aega norus. Ükskord ilmus Tiina kodu uksele ning kutsus Margust endaga metsa elama. Margus aga kõhkles ning Tiina jooksis nuttes minema. Viis aastat oli möödunud. Ema-isa olid surnud. Mari oli Marguse naine, kuid abielurahava suhted olid halvad. Kaua elanud vanaema oli kaotanud silmanägemise, kuid püsis siiski veel elus. Ühel ööl tulid hundid lauda juurde ulguma. Margus võttis püssi, tahtis hunte minema peletada, kuid tabas Tiinat, kes surmavalt haavata sai. Mees viis ta tuppa ja jättis armastatuga hüvasti.
    Osalised: Tammaru peremees; Tammaru perenaine; Margus, nende poeg; Tiina, kasutütar; Mari, kasutütar; Vanaema; Jaanus, sulane ; Märt, sulane.
     
    Mari on Tammaru perekonda juba varem võetud ning ta saab perepojaga hästi läbi. Ta on nagu nende endi tütar. Ükskord Mari õppis piiblit ning perenaine ketras ja Margus vajadusel parandas Marit. Väljas oli külm talveilm ning peremees ja sulane Jaanus sisenesid tuppa. Neid kõiki aga hirmutas huntide ulgumine, mis on vägagi lähedal. Seejärel aga on kraapimine ukse taga. Kõik kohkuvad ning peremees võtab püssi. Ust avades leiab ta aga ukse tagant väikese lapse. Vaesekene on külmunud ning ta võetakse tuppa. Tolle lapse lähedase uurimise järel leitakse, et ta vastab samale kirjeldusele, kelle ema äsja nõia pähe mõrvati. Pererahva südametunnistus aga ei luba teda ukse taha huntide juurde saata. Laps võetakse siis enda juurde.
    Pisike tüdruk jäigi pere juurde ning ta sai endale nimeks Tiina. Tema saabumisest on juba möödunud hea 10 aastat. Nii Margus, Mari kui ka Tiina on täiskasvanud inimesed. Selleks ajaks on ka tunded tärganud, mis on enamad kui õe-venna vahelised. Mõlemale tüdrukule meeldib Margus kuid poisi süda hoiab Tiina ligi, kes on täielik Mari vastand . Tiina on tumedat verd kuid Tammaru pere ning Marigi on heledaverelised. Tiina on alati vabaduses elanud, kuid Tammarud on pärisorjad.
    Seega on noortevaheline armastus traditsioonidevastane.
    Jaanipäeval juhtub midagi. Ühel tühisel mängul, nuku jooksul, saab kõigile selgeks, et Margus eelistab Marile Tiinat. Sel hetkel aga saab Mari süda täis ning ta ütleb kõigile, et tema arvates on Tiina libahunt, kes olevat rünnanud ühte utekarja. Mari olevat seda ise pealt näinud. Sel hetkel saab Tiina kogu tähelepanu osaliseks . Sellise solvangu osalisena puhkeb ta nutma ja plahvatab temagi.
    Tema arvates on tuhat korda parem olla hunt kui inimene, kes ründab teist inimest. Siis ta isegi tunnistab et ta on sel juhul libahunt. Oma suu puhtaks öelnuna kõndis ta uhkelt metsa poole. Ta jäigi metsa mitmeks-mitmeks päevaks.
    Viimaks maja uksest sisenedes tekivad aga pinged . Pere on ta vastu külm ning sõnelemise lõppedes lahkub Tiina uuesti. Ta lootis et Marguski tuleb temaga, kuid poiss ei suutnud pere juurest lahkuda. Nüüd aga lahkus Tiina päris tükiks ajaks.
    Sellest lahkumisest oli möödunud juba 5 aastat. Selle ajaga olid Margus ja Mari end paari pannud .
    Jällegi on hiline talveõhtu. Margus saabus äsja koju, ta tuli kõrtsist. Neil tekib Mariga väike sõnelus. Nad ei saa enam väga hästi läbi. Kuid peagi on kuulda huntide ulgumist. Margus võtab püssi ning laseb ühe lasu , et hunte hirmutada. Kuid tekkis hääl, mis polnud looma oma. Seejärel sisenevad Margus ja Jaanus tuppa, kätel lebab Tiina. Ehmatuseks, aga keset sonimist ta tänab Margust et ta just tema tapja on. Tiina avaldab veel viimaste sõnadega Margusele igavest armastust ning tõmbab viimase hingetõmbe.
    Kauka jumal”: Osades: Mogri Märt, naine Mari, poeg Märt, tütar Miili, Miili 5-aastane poeg Maidu , Peeter Pärn, Anu, Marjapuu , Urjadnik
    See on keskendunud rahavõimu ja sellest lähtuva inimliku hoolimatuse hukkamõistule. Vägivaldsest ja jõhkrast taluperemehest Mogri Märdist, kes nii võõraid kui omakseid kohtleb varjamatu brutaalsusega ja toetub oma rahapungale otse naiivselt küünilise avameelsusega, on saanud - ehkki mõnevõrra üheplaaniliselt - suure sotsiaalse üldistusjõuga karakter . Kõike seda jälgitakse külaühiskonnas ja eraelulistes suhetes. Kaupmees Pärna kaudu on sotsiaalselt haardeulatusest veelgi laiendatud. Draamat keskendab Mogri Märdi monumentaalne tegelaskuju. Saanud noorena mõisnikult piitsahoobi näkku, tõotas ta kätte maksta - raha koguda ja selle kõikvõimsusega vastane üle mängida. Tema järgnev elu ongi kulgenud selle sundidee nimel. Rahakirg täidab kogu ta elu, määrab suhted teiste inimestega, asendab tundeid ja südametunnistus. Mogri Märt pole lihtsalt kitsipung, ta näeb selgesti rahas peituvat võimu: Mida rikkam keegi on, seda enam on ta - jumal! Kõrvaltegelaste lähim iseloomustus, on jäänud pealiskaudseks. Märdi varjust kerkivad esile need, kes julgevad talle vastu astuda - Anu ja kaupmees Pärn; esimene kujutab endast moraalset jõudu, mida Märt oma jumalaga alistada ei suuda; kuna kuulub Märdiga tegelikult ühte leeri. Pärna soovid ulatuvad kaugemalegi, kuid arvestused ei taba märki. Noort Märti näeme tegevuse käigus sümpaatse, kuid loiuvõitu tegelasena. Otsustava sammu asemel otsib ta lepitust. Hoopis järjekindlama ja temperamendikama karakterina esineb tütar Miili. Meeldejäävalt on kujutatud Masa Antsu , kes oma seisundile vaatamata esineb väärikalt. Autori sooja suhtumist tunnetame ka perenaise , Marjapuu ja Leena puhul, kes on usutavalt kujutatud tagasihoidlikud isiksused.
    Põhiprobleemid:
  • Kas raha eest saab kõike?
  • Kas raha nimel tasub hüljata perekond?
  • Miks peetakse raha kõige aluseks?
  • Kas isa tahtmise vastu tasub hakata?
    Mogri Märt oli hästi ahne ja hoolis ainult rahast. Ta kohtles oma alamaid halvasti ja nõudis kõigilt võlgu ja raha. Võlgu andis hästi suure intressiga. Ta oli vastu poja abielule tööka, kuid vaese Leenaga. Ta ei lubanud oma tütrel olla selle armastatud mehega ja sellega ta tõukas ta perekonnast välja. Noor Märt (poeg) siiski abiellus Leenaga ja isa ajas nad nende talust välja. hiljem siis Miili läks koos Peetriga (tema armastatud mees) Venemaale. Mogri Märt ehitas omale uut maja ja kui see valmis sai, siis esimese asjana lasi ta majja viia oma raud-rahakapi. siis tulid külla Leena ja noor Märt. Vahepeal saabus Venemaalt ka Miili, kes oli Venemaal lapse saanud ja neil Peetriga oli kõik plaanid luhta läinud ja neil polnud isegi süüa. Miili suri ja andis lapse Leena kasvatada. Tõusis torm ja siis pikne lõi Märdi uude majja sisse ja maja läks põlema. Märdi rahakapp põles sisse ja siis ta saatis noore Märdi seda päästma, aga toas oli piiritusepudel ja see plahvatas ja nii hukkus noor Märt. Viis aastat hiljem olid Miili, noor Märt ja nende ema, kes suri kurvastusse, kõik maetud . Ja siis Märt ise oli mõistuse kaotanud. Ta kohtab kiriku juures Leenat koos väikese Mäiduga (Miili ja Peetri poeg) ning peab teda enda pojaks. Vahepeal tuleb ka Peeter, kes ütleb, et ta tuli oma pojale järgi, kuid Leena ei anna Mäitu talle. Nad räägivad hästi pikalt ja siis Peeter veendub, et Mäidul armastusest puudu ei jää ja ütleb, et ta saab nüüd meelerahus tagasi minna üksindusse, kust ta tuli. Siis palub ta luba, et Mäidule külla tulla, kui ta väga teda igatsema peaks hakkama. Leena annab talle selle loa ja Peeter jätab Mäidu Leena kasvatada.








    6. Betti Alveri (1906-1989) elu ja looming + luuletus peast
    • Betti Alver kodanikunimega Elisabet Lepik sündis 23. novembril 1906. aastal Jõgeval, raudteelase perekonnas.
    • Betti Alver lõpetas 1924. aastal Tartus Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Gümnaasiumi (praegune Miina Härma nim. Gümnaasium). 1924-1927. a. õppis ta Tartu Ülikoolis eesti keelt ja kirjandust, kuid katkestas stuudiumi kirjandusliku tegevuse kasuks.
    • Pärast ülikooli lõpetamist elas Betti kutselise kirjanikuna Tartus.
    • Kooliajal harrastas Betti Alver kirjandusega võrdselt muusikat.
    • Ta oli abielus Heiti Talvikuga.
    • Aastast 1934 oli ta Eesti Kirjanikkude Liidu liige.
    • Ta oli luuleühingu Arbujad liige.
    • 1940ndate teisel poolel ja 1950ndatel tõlkis ta saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsaimaks tõlkeks on Aleksandr Puškini Jevgeni Onegin.
    • 1967 ja 1987 Juhan Liivi luuleauhind: 1967 – Betti Alver, "Tähetund" 1987 – Betti Alver, " Elul on väikene hingemaa"
    • 1977 Friedebert Tuglase novelliauhind: Betti Alver, "Kõmpa".

    LOOMING
    • Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust.
    • Kooliajal oli Alveril kaks harrastust: muusika ja kirjandus. Valiku kirjanduse kasuks otsustas gümnaasiumi lõppklassis kirjutatud romaan "Tuulearmuke"1927, mis kujutab konservatooriumi üliõpilase Lea Ringi kujunemislugu. Teos sai "Looduse" romaanivõitlusel II auhinna..
    • Noore kirjaniku teine proosaraamat, paiguti naturalismi kalduv jutustus " Invaliidid " (1930), on pühendatud rannaolustikule: randlaste karmile elule ja selle sotsiaalsetele probleemidele.
    • Alveri järgnevas loomingus sai esikoha luule. Üleminekut ühelt kirjandusliigilt teisele märgivad A. Puškini "Jevgeni Onegini" eeskujudest lähtuv poeem "Lugu valgest varesest" ( 1931 ) ja proosapoeem " Viletsuse komöödia" (1935). Nende sisuks on inimeste eetiliste vastuolude (südame–mõistuse, tõe–vale, õilsuse–alatuse) ning elu nuripoolte ja seltskondlike veidruste eritlemine.

    • Alveri esimene luulekogu "Tolm ja tuli" (1936) paistis silma kunstilise küpsusega. "Tolmu ja tule" elukäsitus jõudis ka koguteosesse "Arbujad" (1938), esindades seal kõrvuti Talviku ja Masingu loominguga kümnendi lõpu luule kõrgtaset.
    • Luuletaja teise kogu " Elupuu " käsikiri valmis 1943. aastal, kuid väljaandmine takerdus sõjaoludes. Uude arengujärku jõudis luuletaja poeemilooming.
    • poeem "Leib" (1942) ülistuslaul inimese loovale algele: tööle ja leivale kui elu sümbolitele.
    • Alver hoidus luules liigsest konkreetsusest, ta püüdis tabada üldinimlikku. Erilist tähelepanu pööras ta teoste vormile ja keelele, saavutades sel alal suure meisterlikkuse.
    • Sõjajärgsed aastad ei olnud Alverile loominguliselt viljakad. Sellele ajale heitsid varju abikaasa Heiti Talviku seadusetu arreteerimine ja surm Siberi vangilaagris ning ka Alverile endale osakssaanud umbusaldus . Neil aastail tegutses Alver peamiselt tõlkijana. Temalt ilmus Puškini poeemide tõlkeid ja värssromaani "Jevgeni Onegin" eestindus (1964), mida peetakse eesti tõlkekultuuri üheks tippsaavutuseks.
    • Luuletajana elustus Alver taas kuuekümnendatel aastatel. valikkogu "Tähetund" (1966), Looduspiltide tunde- ja mõtteassotsiatsioonides on tajutav luuletaja ja kodumaa saatuse samasus .
    • Alveri järgmisedki luulekogud (" Eluhelbed ", 1971; " Lendav linn", 1979) on koostatud valikkogu põhimõttel: vanu ja uusi luuletusi ühendades rõhutab autor, et luuletaja looming on üks tervik.
    • Kirjaniku viimase eluperioodi luuletusi sisaldab kogu Korallid Emajões” (1986).
    • Alveri luule on sisutihe, tundlik ja vorminõudlik, see kätkeb endas rohkesti rahvakeele rikkusi.

    Tänulikkus 1965
    Miks, algav päev, on argipäev su nimeks?
    Ma kuulutan su sekundid kõik imeks
    täis iluehmatust ka täna hommikul .







    7. Eduard Vilde (1865-1933) draamalooming
    • Sündis Ida-Virumaal Pudiveres.
    • Vastakatest muljetest mõisaelus sündis teos „Minu esimesed triibulised”
    • Eduard Vilde oli meie suurim kriitilise realismi perioodi kirjanik. Tema realismi märgiks on 1896 „Külmale maale”
    • Kirjanduslikku tegevust alustas ta 17-aastaselt ja oli äärmiselt viljakas.
    • Ta kirjutas peaaegu kõike – jutustusi, näidendeid, naljajutte, romaane. Kesiseks võib pidada ainult Vilde luuletuste kirjutamist.
    • Omandas hariduse Tallinnas alg- ja kreiskoolis. 18-aastasena sai Vildest ajakirjanik. Seda ametit pidas ta paljude lehtede juures 1920. aastate alguseni .
    • Vilde kirjanduslikuks kooliks said Lääne-Euroopas elatud aastad. Ta elas välismaal poliitilise pagulasena, korrespondendi ja omatahtsi reisijana umbes kolmandiku oma elust.
    • Euroopas puutus ta kokku arenenud poliitika- ja kultuurieluga. Seal kujunesid välja Vilde sotsialistlikud vaated.
    • Kirjanduslikult mõjutasid teda Zola , Flaubert'i, Hauptmanni ja Balzaci naturalistlikud ja realistlikud teosed ning rohkeid kunstielamusi pakkunud teater.
    • Pärast 1917. aasta revolutsiooni tuli Vilde kodumaale . Eesti Vabariigi algaastail tegutses ta veel mõnda aega poliitikuna (oli Eesti saadik Berliinis), et siis tagasitõmbunult pühenduda vaid kirjandusele.
    • Ta alustas jutukirjanikuna. Põnevusjuttude algataja eesti kirjanduses.
    • Ta õpetas eesti rahva lugema.

    Ajalooline triloogia :
  • Mahtra sõda” 1902
  • „Kui Anija mehed Tallinnas käisid”1903
  • „Prohvet Maltsvet”1905-1908
    Looming:
    • Eduard Vilde tuli kirjandusse 1880. aastail vähese kunstilise viimistlusega põnevusjuttude ja naljalugude menuka ning erakordselt viljaka autorina ("Musta mantliga mees", 1886 , "Kuhu päike ei paista", 1888; "Kõtistamise kõrred", 1888).
    • Eduard Vildest sai eesti kriitilise realismi algataja ja silmapaistev esindaja. Eesti realistliku kirjanduse tekkimises on oluline osa tema romaanidel " Karikas kihvti" (1893) ja " Linda " aktsiad " (1894).
    • Järgnesid maakehvikuromaan "Külmale maale" (1896) ning romaan "Raudsed käed" ( 1898 , raamatuna 1910 ).
    • Eduard Vilde peateos, ajalooliste romaanide triloogia 1850.–1860. aastate talurahvaliikumisest: "Mahtra sõda" (1902), "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" (1903) ja "Prohvet Maltsvet" (1905–1908).
    • Maapaoaastate loomingu paremikku kuuluvad viimistletud stiiliga "Jutustused" (1913)
    • Samal ajajärgul ilmusid eesti näitekirjanduse tippteosed, draama "Tabamata ime" (1912), komöödia ”Pisuhänd”(1913).
    • Psühholoogilise realismi kasvu Vilde loomingus näitavad romaan "Mäeküla piimamees"(1916)


    Tabamata ime” 1912: Draama. Peategelased Lilli Ellert, Leo Saalep, Eva Marland
    Leo Saalep oli klaverikunstnik , tema naine Lilli Ellert väga ambitsioonikas. Eva Marland päikesenaine, kunagi oli tal Leoga suhe, ütles Leole, et ta ei tabanud ta mängus imet . Läbiv probleem on kultuuri ostetavus ja müüvus. Leo naine proovis talle väga palju reklaami teha, ostis ära plaksutajad ja kriitikud, pani igale poole enda mõeldud juttu juurde, et tema mees ikka võimalikult kuulsaks saaks. Tegi seda, et kätte maksta päikesenaisele. Lilli tahtis mehe läbi saada kuulsaks. Raamatu lõpus kontsertil, kus Leo esines ütles Eva talle, et ta ei tabanud ta mängus imet.
    Pisuhänd” 1913:
    “Pisuhänna” peamine probleem sugeneb tõusikkodanluse ihast ümbritseda end iga hinna eest kultuursuse aupaistega, mida näitab komöödias Matilde huvi kirjanduse vastu. Näidend valgustab kunstielu suunamist ja mõjutamist kodanluse poolt. Seltskonna ideoloogia tõstavad kilbile kapitaliseeruva ülistamise nõude.
    Piibelehe ja Laura liin , mis sõlmib komöödia keerukad konfliktid, kannab tõusikkodanlusele võõrast meelsust. Mõlemad tegelased seisavad maailmavaatelt ja elukäsitluselt väljaspool rahakate ringkonda. Teistest tegelastest on nad peajao kõrgemad. Nii Laura kui Piibeleht on sisimalt opositsioonis tõusikkodanluse mõtteviisi ning eluviisiga , kujunemata ometi sotsiaalseks võitlejaks. Lauras on hinnatav püüd vabadusele ning endamääramisele, kuigi ta seda taotleb ainult oma isikliku elu raames . Ka Piibeleht tunnetab selgesti kultuurielus valitsevat korruptsiooni, kuid ei avalda selle vastu protesti ( Sandri arusaamade järgi on ta iriseja, s.o. rahulolematu). Piibeleht ei ole võitleja, ta on ühiskondliku kujuna arvestatav kui loov sõnakunstnik, aga ka sellena jääb tema sotsiaalne kaal selgitamata, sest Vilde teeb ainult paari sõnaga juttu tema kunstilistest tõekspidamistest. Olgugi boheemlane , on Piibeleht siiski praktiliselt mõtlev ning tegelikke olusid arvestav inimene. Rikkus ja selle abil saavutatavad elumõnud ei näi teda veetlevat. Ent siis muutub praktilises elus enam kui tagasihoidlik sulemees leidlikult kombineerivaks, lihvitud , poleeritud, rafineeritud ärivaimuks, kes vana ärihai Vestmanni ninapidi veab. Tegelikult piirdus Piibelehe ärivaim leidlikkusega rakendada “Pisuhänd” oma kosjavankri ette. Ta kavatses vaid tagada oma tulevasele naisele laheda elu, millega too oli harjunud ja mida tema sulemehena pakkuda ei oleks suutnud. Piibeleht avab sõnaselgelt oma tulevikuplaanid: ta jääb kirjanikuks ja lubab irooniliselt ka tulevikus kälimeest aidata, kui tal mõni töö sule all jälle nõnda kujuneb, et seda auhind ähvardab. Teisiti saab asjast aru Vestmann, kes ei taipa, et Piibeleht püüdis kruntide abil Laurat, mitte Laura abil krunte. Nii pole põhjust näha Piibelehes ärimeheks ümbersündivat luuletajat , vaid kõigepealt leidlikku kosilast . Sellest lähtudes tuleks mõista Piibelehe eetikat ja ärimehelikkust.
    Sotsiaalselt väga selgejooneline kuju on Vestmann. Temas on kujunenud esimese põlve kapitalist , kes kehvast mehest on jõudnud Vestmanniks Vestmanni uulitsast. Ta on ammendamatu energiaga mees, kes spekulatsiooni otse spordina harrastab ja naudib, kuid eelkõige on ta siiski tahumatu mammonateener. Sündmustiku arenedes osutub tüssatud ja löödud meheks just tema, sest mäng toimub tema arvel. Kuid temasse suhtub autor leebelt, peamiseks pilkealuseks on Sander.
    Matilde - Sandri liin illustreerib tabavalt peateemat. Matilde ja Sander annab Vilde valdavas keskkonnas levinud tüübid: naine on väiklane tõusiklik ning auahne seltskonnadaam, Sander veelgi eetikalagedam, kõikvõimalikke vahendeid kasutav ülestrügija, vaimselt võimetu ja ühiskondlikult väärtusetu kuju.
    Komöödia sündmustik areneb tõusikkodanlikus perekonnas, kuhu tungib võõrelemendina Piibelehe boheemlaskuju. Teose tegevus seisneb eelkõige tegelastes, mille kaudu esitatakse ning lahendatakse komöödia probleemistik. Näidend on vaba eepilisest ballastist. Konflikt sugeneb ja lahendatakse tegevuse käigus, ilma kõrvalepõigete pidurdavate arutlusteta. Lavapildid on dramaatiliselt hoogsad, tegelastevahelised suhted arenevad teravaiks ilma ülepingutavate võteteta, dialoog on vaimukas . Kirjanik on hästi tabanud kujutatava sotsiaalse rühmituse kõnetava, mis ilmestab tugevasti tegelaste karakteristikat. Hinnatav on ka teose ideoloogiline külg. Kultuuriliste väärnähtuste soosimine oma klassi huvides on alati olnud kodanluse pärispatuks . Selle esitamine vaatajaskonnale hukkamõistmiseks on Vilde teeneks võitluses kodanliku vaimulaadi vastu.
    Põhiprobleemid:
  • Kas enda ehtimine võõraste sulgedega millegi kasuliku nimel on õige?
  • Miks üritatakse end ümbritseda kultuursuse aupaistega?
  • Miks inimesed petavad üksteist?
    Peategelasteks on Ludvig Sander, kes on kosinud omale rikka naise, kuid teinud seda luuletuste abiga mis on enda nimele kandnud, kuid tegelikult on need kirjutatud hoopiski teiste luuletajate poolt (Sander: „ Pühendasin oma tulevasele siis virgasti sonette ja kantsonette, kuid need, vennas, need raiped olid laenatud…“) ning siis, kui Matilde ehk siis tema naine sunnib teda kirjutama romaani ei oska ta kusagilt alustada, kuna tal puudub kirja kunsti anne ja ametilt on ta hoopiski insener. Olles nii suures hädas kutsub ta appi oma vana klassivenna Piibelehe, kes elab suhteliselt viletsat elu ning on huvitatud oma elujärje parandamisest, samuti on Piibeleht loome vallas väga tubli ning temalt on ilmunud nii mõnedki raamatud. Sander teeb talle ettepaneku, et see kirjutaks raamatu ära tema eest ( Sander: „ Iseasi oleks, Piibeleht, kui sina mind aitaksid“), muidugi kopsaka summa eest ( Sander: „ Ma maksan sulle kahe-, - ütleme kolme-, - minu pärast neljakordse honorari! - ja kui sul veel muid soove on, mille täitmine minu võimise piirides – minu käsi: ma täidan nad!“). Ja nii saabki, raamatu ilmudes saab see parimaid arvustusi ning võidab koguni kirjandusseltsilt kõige kõrgema auhinna ( Matilde: „ Kirjandusselts - „Pisuhänd“ – auhind – kõige kõrgem auhind!“). Matilde on oma Sanderiga vägagi rahul ja Sander on endaga samuti väga rahul, ei tee väljagi sellest, et tegelikult pole tema raamatu õige autor, vaid naudib täiesti seda tähelepanu ja arvatavasti hakkab ka ise vaikselt uskuma, et tema kirjutas selle raamatu. Kuid siis saabub päev kui Piibelehel on vaja Sanderi abi, kuna Piibeleht oli vahepeal armunud Matilde õesse Laurasse, kellega hakati nüüd juba kosja plaani pidama , kuid vana Vestman oli öelnud, et tema teise tütre poeg ei tohi olla mitte mingisugune kirjanik vaid peab tegema õiget tööd! Sander oli juba muidugi kogu selles hiilguse paistes oma lubaduse Piibelehele unustanud ja üleüldse oli ta seda öelnud ainult suusoojaks. Kuid oh seda ebaõnne ühel päeval oli Piibeleht Sandri juures ja nõudis, et see teeks temast sobiva väimehe vanale Vestmanile. ( Piibeleht: „ Mis selleks tarvis läheb, et saaks Vestmani- isanda väimeheks – tu jäägu kõik isamehe mõelda ja tettä, mina end tollesse ei sega.“). Kuid Sander ei taha seda kõike enda kanda võtta, kuna see võib tähendada tema jaoks mingisugust raha kaotust ja just raha ja jõukus on tema jaoks kõige tähtsam. Õnnetuseks on aga Piibeleht kõige esmasema mustandi „Pisuhännast,“ alles hoidnud ning ähvardab kogu tõe avaldada raamatu autori kohta, kui Sander teda sobivaks väimeheks ei tee, Sandril ei jäägi muud üle kui nõustuda, kuna kui kõik avalikuks tuleks tabaks teda ju hiiglaslik häbi ja mine sa tea äkki jätaks veel nainegi maha siis oleks ju pärandusest samuti ilma. Mõeldakse välja geniaalne plaan: nimelt hiljaaegu oli ära surnud üks saksa preili, kelle maja ja krunt nüüd müügis olid ning sellest teadsid ainult vana Vestman ning Piibeleht, Piibelehe nõul otsustatakse Vestman üle kavaldada. Kuna Sander pidi niikuinii tema nõunikuna Peterburgi sõitma tehingut sõlmima, siis otsustati, et ta sõidab nüüd Peterburi Piibelehe nõunikuna ning krunt ostetakse Vestmani raha eest, siis ei jää tal muud üle kui pakkuda Piibelehele oma tütart selleks, et see kesklinna krunt pere sisse jääks. Mõeldud tehtud.
    Ning kõik läheb täpselt nende plaani järgi. Vestman pakub Piibelehele oma tütart. Ning Piibeleht on loomulikult sellega nõus. Vestman tunneb väga suurt uhkust oma uue väimehe üle, oh kui ta vaid teaks , et tegelikult Piibeleht ei kavatsegi kunagi tema firmas tööle hakata vaid plaanib ennast täielikult kirjutamisele pühendada.
    Raamat on põnev ja naljakas, kuna kaks peategelast on kogemata oma ametid vahetanud. Üleöö saab Sanderist kirjanik ning Piibelehest ärimees, kuigi tegelikult käivad need ametid teineteisele hoopis vastupidi, kuid salaplaanide ning omavahelise koostöö tõttu ei tea teised sellest midagi. Autor on üritanud kritiseerida uhkust ja auahnust ning seda, et mõne mehe jaoks on raha kõik, kuid samas teise jaoks on kõige tähtsam hoopis armastus, mis on ka tegelikult päriselus hoopiski tähtsam, kui materiaalne kindlustatus. Muidugi on teada, et ilma rahata ikka ära ei ela, kuid raha kokku kühveldamine ei peaks olema mitte kellegi elu eesmärgiks, muidu jääb lihtsalt kõik ilus ja puhas, mis meid ümbritseb märkamata.
    Mäeküla piimamees” 1916
    Teos räägib autori jaoks kaasaegsest ajast, mil talurahvast valitsesid veel mõisnikud. Materjal onpärit igapäevasest maaelust Eestis. Jutt käib ühe perekonna lagunemisest mõisniku süü läbi. Probleemideks on taluinimese rikastumine , võimalused, eetika , abielu ja armastuse keerukus, naise õigused ning liiga hiline kahetsus. Näidatakse, milleks on üks talumees rikkuse nimel võimeline ja millised on ta väärtushinnangud, unistused. Alguses nii silmipimestavalt hea võimalusena tundunud pakkumine muutub lõpuks Prillupile ebameeldivaks. Mees kahetseb oma tegu, kuid selleks on juba liiga hilja. Ka kõige kangem naine poleks suutnud pidevale terroriseerimisele, vihjamisele ja pealekäimisele vastu seista ning nii andiski Mari alla - kuigi ta polnud sellega nõus, tegi ta, mis vaja ja tunnistas sedasi abikaasa võimu enda üle ja oma vähest õigust enesemääramisele. Sündmustik toimub Mäekülas - ühes väikeses külas, mida valitseb mõisnik Kremer . Paika on näidatud looduslikult viljakana ja ilusana, inimesi töökatena. Raamat algab sellega, kuidas mõisnik päevast päeva oma talupoegade töötegemist jälgimas käib ning üksildast elu elab. Kuna ta otsib oma ellu vaheldust, otsustab mees sõlmida lepingu Prillupiga ja nii anda oma valduses olev Jaani maa ja amet (ja Kurust kuuendik ) Prillupi naise "kasutamise" vastu talle. Pärast pikka vastusõdimist peab Mari sellega leppima ning mõisniku tahtmine saab teoks. Prillup hakkab küll pärast seda kahetsema ning tahab naist tagasi, kuid on juba hilja. Mees joob tihti ja on masenduses . Lõpuks jääb ta oma hobuse vankril tukkuma ja külmub surnuks . Mari põgeneb mõisniku juurest koos lastega linna elama. Ta on oma endises abikaasas sügavalt pettunud . Peategelane on Prillup, kõrvaltegelased Mari ja Kremer. Prillup tahab väga rikkaks ja tähtsaks meheks saada, seetõttu näeb ta Mari vaid vahendina selle saavutamisel. Viimane on seevastu üsna jonnakas ja isepäine, kuid mitte täiesti järeleandmatu. Võõraste vastu on ta trotsi täis, heaks näiteks selle kohta on juhtum, kui mõisnik teda esmakordselt kõnetas ning tüdruk selle peale sõnakesti ei lausunud. Kremer on üksik rikkur, kelle elu vajaski just noorust ja värskust, et vältida kibestumistunde
    tekkimist. Peategelane muutub teose jooksul palju - kui ta alguses hoolis vaid varast, siis lõpu poole mõistis mees, et ka armastus ja abikaasa on väärtused, mida tuleks hoida. Võibolla mängis selles avastuses oma rolli ka südametunnistus?
    "Mäeküla piimamehe" stiil on igapäevane, kasutatakse mõningaid saksakeelseid väljendeid. Minu arvates on liiga palju sisu jaoks väheolulist teksti, mis häirib põhitegevuse jälgimist. Kirjutamise ajal oli aga see teos küllaltki hinnatud ning nii võib öelda ka praeguse aja kohta. Ka annab ta lugejale hea realistliku pildi 19.sajandi maaelust - eks see ole muutnudki Vilde üheks olulisemaks kirjanikuks realismiajastul.
    Manduva Mäeküla mõisa vanapoisist härrale Ulrich von Kremerile hakkab silma talumees Tõnu Prillupi noor naine Mari, kes on kohuse ja tava tõttu abiellunud oma õe lesega ja hakanud tema laste kasuemaks. Kremer tunneb Mari järgi himu, kuid talutüdruk lihtsalt ära võrgutada käiks tema saksa-au pihta, niisiis otsustab ta Tõnuga kokku leppida ja pakub talle tulusat piimarentniku talu. Tõnu rõõmustab hea pakkumise üle, teda piinab kadedus jõuka piimamehe Kuru Jaani vastu ja lootus kord endale tolle kombel mõis osta. Tõnu püüab igati Marit veenda, kuid see keeldub ja puikleb. Tõnu jääb lausa haigeks ja sonib sellest, kuidas nad kodust minema aetakse. Viimaks tüdinud Mari annab järgi ja hakkab mõisahärra armukeseks. Tõnu saab oma piimamehe-lepingu, Kuru Jaan lastakse lahti. Alles siis märkab ta, et Mari on küps ja ahvatlev naine, kes on aga teda nüüd maha jätnud. Samas pakub piimamehe töö alguse raskustest hoolimata Tõnule suurt rahuldust. Mari pääseb linna käima ning saab endale üht-teist iluasju ja juturaamatuid lubada. Vana mõisniku samm muutub samuti erksamaks ning süda lahkemaks. Aja möödudes muutub aga Tõnu rahutuks ja teda vaevab armukadedus, ta tunnistab mõisnikule, et on olnud suur siga. Ka äri läheb kehvasti; Tõnu hakkab viina võtma. Kord, kui ta purjus peaga koju tuleb, tekib tal tõsine vastasseis Mariga, keda ta püüab keelata linna minemast ja kes talle kõrvakiilu annab, öeldes, et täidab lepingut. Mari tunneb tõmmet hoopis noore sepa Juhani poole. Kord linnast tulles külmub Tõnu purjus peaga rekke. Maril käib mitu kosilast, selahulgas Juhan, kes aga Mari kui ihaldusväärse positsioonika lese kõrval ennast enam vabalt ei tunne. Mari kihutab ta minema kui argpüksi. Mari läheb koos lastega mõisahärrale kadrisanti mängima ja teatab , et läheb iseseisvalt ära linna ning jätab oma saksast armukese. Ulrich von Kremeri kuju sümboliseerib baltisaksa aadli allakäiku ja viljatust ning soovi vanade privileegide külge klammerduda. Tõnu Prillup on lihtne talumees, kelle elus on esikohal materiaalsed asjad ja kes ei oska oma tunnetes selgust saada. Mari on elava fantaasiaga kuid kinnine ja isepäine naine, kes ei ava teistele oma tegude motiive.









    8. Fjodor Dostojevski ( 1821 -1881) elu ja looming + „ Idioot
    • Sündis Moskvas arsti perekonnas.
    • Pärit aadliperekonnast, poja sünniks isa vaesunud .
    • Vanemad surid, kui ta oli noor.
    • Saab isa surmast närvišoki, mis jääb elu mõjutama: sellest kujuneb langetõbi.
    • Ta on väitnud, et enne langetõve hoogu tundub maailmapilt täiesti selge. Sekundi murdosa enne ähmastumist.
    • Dost. õppis vennaga pansionis. Kooli korraldus oli talle vastuvõtmatu. Süvenes lugemishuvi, muutus kinnisemaks, püüab reaalse elu eest põgeneda raamatute maailma.
    • Fjodor Dostojevski oli hariduselt insener. Lõpetas 1843. aastal Peterburi sõjaväeinseneride kooli.
    • Läbi elu vaevab teda kaardimängukirg, seetõttu pidevalt võlgades. Pakkus naudingut kui rulett käis.
    • Ta võttis osa poliitilisest, põrandaalusest rühmitusest. Sinna tuli uus liige, kes tegelikult provokaator. Kõik liikmed arreteeritakse ja mõistetakse surmanuhtlus. Hukkamine tühistatakse viimasel hetkel. Dost. Saadetakse 4 aasataks Siberisse sunnitööle.
    • Tervis halveneb, haigestub tuberkuloosi.
    • Pärast sunnitööd naaseb Peterburi. Jõuab kätte pärisorjuse kaotamine, tsensuur nõrgeneb ning Dostojevski loomingut võetakse vaimustusega vastu.
    • 1867 abiellus Annaga.
    • Tema jaoks oli tõeline inimene kannatav inimene, seda oli ka ta ise.
    • Kirjutas peamiselt jutustusi, romaane.
    • Tegelased tavaliselt vaesemad tavakodanikud.
    • „Inimene on saladus
    • 1881 algas Dostojevskil ootamatult verejooks kurgust ja 28. jaanuari õhtul ta suri.
    • Dostojevski lahkas üksikisiku ja ühiskonnavahelisi probleeme ja seoseid ning püüdis lugejale mõista anda, et ühiskonna vastu on raske võidelda. Dostojevski keskendub madalamale seltskonnale, Tolstoi kõrgemale.
    • Dostojevski jagas inimesed kahte gruppi:

  • Leplikud, kõike andestavad, väga ohvri meelsed , usklikud, alandlikud, väga vastuvõtlikud ühiskonna ahvatlustele.(väga venelik). N: Sonja Marmeladova (“Kuritöö ja karistus ”). Malbe , alandlik, habras , vaene. Samas usklik, ja saab aru, et inimene on loomulikult hea. Ilmne poole hoid on vaestele inimestele. Dostojevski Kuulub ise sama moodi sinna rühma.
  • Kapitalistlike suhetega, nende maailma vaade on raha, seega tõuseb esile eelkõige inimene, mitte jumal(mõisnikud, kaupmehed ). Kõrgem kategooria - võitlejad kes tahavad ühiskonda parandada, haritud(üliõpilased arvavad, et vägivald on õigustatud), sageli üksik üritajad. R. Raskolnikov .
    • Paljud inimesed on dilemma ees kuhu kuuluda. Tekivad n.t. stiihilised tegelased. On traagilised tegelased.
    • Dostojevski loob uue romaani liigi: Polüfooniline romaan(„Idioot”) - mitme häälne romaan. Tunnusjooned psühholoogiline sügavus. Igal tegelasel hääl, saatus jne.


    LOOMING
    • 1846 esikteos jutustus „Vaesed inimesed”- (kahe noore inimese armastus, võimendab vaesust täielikult.) annab pildi Peterburi väikeametniku masendavast elust. Lahkab sotsiaalse ebavõrdsuse probleemi ning hakkab sügavamalt analüüsima ka inimpsüühikat. Saab kriitikutelt väga kõrge hinnangu, tead peeti lausa geniaalseks.
    • ,, Teisik ”(1846)- Teos keskendub peategelase psühholoogilisele võitlusele. Raamat tekitas inimestes vastakaid tundeid ja selle tagajärjel hakkas Dostojevski kuulsus hääbuma.
    • Jutustuste kogumik “Jutustused”. Teistsugused põhimõtted – kas mitte osa kurjust pole inimesega kaasa sündinud? Parimad “Teisik”, “Perenaine”, “Nõrk süda”.
    • Jutustus “Valged ööd”. Huumor sees, armastuslugu .
    • ,,Alandatud ja solvatud”(1861)- romaan annab ülevaate agulist ja vaestest inimestest. Dostojevski tõdeb, et inimene ei ole loomult hea ning üldjuhul ei määra käitumist mitte mõistus, vaid tumedad seletamatud tunded.
    • ,,Märkmeid surnud majast”( 1862 )- Raamat kirjeldab vangide elu Siberi vangilaagris.
    • ,,Ülestähendusi põranda alt”(1864)-Lühiromaan, mida peetakse maailma esimeseks eksistentsialistlikuks teoseks.
    • ,,Kuritöö ja karistus”(1866) Romaan
    • ,,Idioot”(1868)
    • ,,Kurjad vaimud”(1872)- Äärmiselt poliitilise sisuga teos.
    • ,,Vennad Karamazovid ”(1880)- Seda teost peetakse Dostojevski elutöö kõrghetkeks. Ta kirjutas seda umbes 2 aastat ja seda avaldati Venemaa Teatajas seeriatena.

    Kuritöö ja karistus”1866- Kuritöö ja karistuse" peategelane on vaene juuratudeng Rodion Romanovitš Raskolnikov, kes otsustab tappa põlatud liigkasuvõtja, et lahendada oma rahaprobleeme ja vabastada maailm ühtlasi kurjusest. Raskolnikov peab ennast haruldaseks ja andekaks ning usub ennast Napoleoniga sarnanevaks. See viitab ta suurusluulule ja kalduvusele vaimuhaigusele. Erakordse inimesena peab ta ennast seadustest ja moraalist kõrgemal olevaks ja omab seetõttu ka õigust tappa. Raskolnikovil on kõik viimseni ette plaanitud. Ühel päeval võtab ta kirve , helistab vanaeide ukse taga, tungib tuppa ning lööb kirveteraga eidele lagipähe. Ta kahmab valimatult väärisesemeid ja raha, kui kuuleb kedagi korterisse sisenevat. Sisenejaks oli pantija poolearuline õde Lizaveta , kelle Raskolnikov samuti tapab. Korterist pääsenud, peidab ta esemed esmalt seinaprakku, kuid läbiotsimise hirmus viib nad hiljem ühe kivi alla suvalises siseõues. Pärast mõrva Raskolnikovi vaimuhaigus süveneb ning areneb lõpuks välja paranoiaks. Ta usub, et ümbritsevad teavad või aimavad ta hingel lasuvad süüd ning ainult teesklevad teadmatust. Lõpuks tunnistab Raskolnikov end süüdi ja ta saadetakse Siberisse. Romaani iseloomustab terav kriitika kapitalistliku ühiskonna vastu.
    Idioot”1868- tegevus toimub 19. sajandi II poolel Venemaal. Peategelaseks on vürst Lev Mõškin, kes saabub Šveitsist tagasi Vm, kus ta ravis tiisikust. Vürst armub iludusse Nastasja Filippovnasse, et päästa teda hukatusest. Viimast kasutas ära rikas mõisnik Totski, kes kasvatas teda, kui tulevast naist. Mõškin armus ka Aglaja Ivanovnasse ning ta peab tegema valiku kahe armastuse vahel. Ennast ohverdavalt valib ta Nastasja. Meeletu tüdruk aga põgeneb Rogožini juurde, kes hullumeelses armastuses tüdruku tapab. Vürsti tabab uus haigushoog ning ta saadetakse tagasi Šveitsi.
    Kas headus on alati hea? Vürst tegi teistele head, aga teised said kõik vihaseks, kuna ei suutnud seda mõista. Mõškin süüdistas ennast selles, et ajas teised vihale.
    Kuidas suhtub ühiskond erinevatesse inimestesse? Neisse, kes ei allu raamidele? 1)kõrgseltskond oli omakasupüüdlik, aga Mõškin mitte – ta ohverdas ennast Nastasja eest. Ühiskond vaatas ainult kuidas ise hakkama saada, ellu jääda N: Totski tahtis Nastasjat mehele panna, et ise saaks abielluda . Ippolit elas vürsti kulul. Nastasja pani vürsti valima enda ja Aglaja vahel; 2)ei mahtunud raamidesse – abistada endast madalamal positsioonil olevat inimest polnud kombeks N: Šveitsis olles aitas vürst vaest tüdrukut, kuid leiti, et ta on imelik ja sõimasid teda, kuna see polnud ju nende mure, kuidas teistel läheb; 3) tollane seltskond tõmbas selge piiri kihtide vahele – Mõškin ületas need, tema jaoks oli oluline inimene mitte positsioon; 4)kõrgklass hindas raha, Mõškin ei pidanud seda tähtsaks – andis raha teistele, kui sai päranduse: teistel oli raha rohkem vaja kui temal ; 5)ühiskonnas valis mees naise, kellel oli kõige suurem pärandus, M arvates pidi kooselu aluseks olema armastus, mitte mõistuse abielu.
    Põhiidee: “Ära lase endast üle trampida – inimene saab teisi austada, kui ta austab iseennast”
    Pealkirja tõlgendus: 1) vürst oli täiuslik inimene, kes üritas alati head. Teised pidasid seda idiootsuseks, kuna ta ei mõelnud endale. 2) haigus muutis vürsti idioodiks. 3) Käitumine ja kuuldused varasemast elust (haigus, põlu alla sattunud tüdruku aitamine Śveitsis) 4) lihtsameelsus .
    Mõškin – käitus sageli lapsikult, kuid teised olid oma käitumiselt idiootlikud (kõrgseltskond sildistas inimesi). Elus ei anda võimalust endast teist esmamuljet jätta. Vürst hakkas Nastasjat nõdrameelseks pidama ja tahtis teda hoida. Haletsusest tegigi seda. Mõškini dilemma: 1)armastus 2) kohusetunne.






    Idioot” kokkuvõte
    I osa
    Fjodor Dostojevski romaan "Idioot" algab tegevusega Peterburi- Varssavi raudteerongis. Sel udusel ja niiskel novembrilõpu hommikul kella üheksa paiku liikus rong Peterburi poole. Teose peategelane vürst Mõškin saabus just Šveitsist, kus ta viibis üle nelja aasta vaimuhaigust ravides. Peaaegu terve, kuid ikka veel haiglase väljanägemisega vürst kohtas rongis kaht meest, kellega tal tuli järgnevatel aastatel tihedalt tegemist- Parfjon Rogožin & Lukjan Timofejevitš Lebedev.
    Rongilt maha astudes seadis ta ebakindlalt sammud Jepatšinite maja poole, ta ei tundnud ennast Venemaal eriti koduselt, ega teadnud täpselt kuhu minna. Öömaja oli ta endale õnneks leidnud, sest Rogožin pakkus oma suurt maja talle eluasemeks. Jepatšinite juurde läks ta kõhe seetõttu, et oli teadlik, et kindraliproua Lizaveta Prokofjevna on temale kaugelt sugulane. Teda võeti seal algul külmalt vastu, kuid juba hetke pärast tajuti vürsti ausat hinge ja puhast südametunnistust-pealegi selgus, et ta oli idioot, ning see kõik tekitas Jepatšinites soojust. Peale kindrali ja tema proua tutvus vürst seal ka nende kolme võluva ja äärmiselt ilusa tütrega: Aleksandra , Adelaida ja Aglajaga. Viimane nimetatuist rabas vürsti oma iluga , kuigi veidi vähem, kui eelnevalt kindrali kabinetis nähtud Nastasja Filippovna pilt. Ta oli kuulnud juba rongipeal selle naise õnnetut lugu, kuidas teda juba kaheteistkümnendast eluaastast peale valmistati ette kaheksateistkümneselt härra Totski armukeseks saama (härra oli muide neiule isaeest). Siis aga tõukas mees neiu eemale lootuses astuda kombelisse abiellu kindral Jepatšini tütre Aleksandraga. Selleks pidi mees vabanema Nastasja Filippovnast . Ta arvas , et kõige targem oleks too mehele panna ja nii oli ta nõus neiu isegi Ganjale maha müüma.
    Pärast Jepatšinite juurest lahkumist vürsti plaanid muutusid ta otsustas hoopis minna Ganja Ivolgini korterisse elama. Viimasel oli seal tuba üürida ja nii sai asi otsustatud. Seal tutvus vürst veel Ganja ema, isa, õe, venna ja teise üürilise Ferdõštšenkoga. Kõik väga erinevad
  • 80% sisust ei kuvatud. Kogu dokumendi sisu näed kui laed faili alla
    Vasakule Paremale
    11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #1 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #2 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #3 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #4 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #5 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #6 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #7 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #8 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #9 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #10 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #11 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #12 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #13 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #14 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #15 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #16 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #17 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #18 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #19 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #20 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #21 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #22 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #23 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #24 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #25 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #26 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #27 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #28 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #29 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #30 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #31 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #32 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #33 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #34 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #35 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #36 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #37 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #38 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #39 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #40 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #41 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #42 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #43 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #44 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #45 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #46 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #47 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #48 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #49 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #50 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #51 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #52 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #53 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #54 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #55 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #56 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #57 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #58 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #59 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #60 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #61 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #62 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #63 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #64 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #65 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #66 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #67 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #68 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #69 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #70 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #71 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #72 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #73 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #74 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #75 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #76 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #77 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #78 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #79 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #80 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #81 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #82 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #83 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #84 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #85 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #86 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #87 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #88 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #89 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #90 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #91 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #92 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #93 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #94 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #95 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #96 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #97 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #98 11-klassi kirjanduse eksami konspekt- raamatu kokkuvõtted #99
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 99 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2011-04-28 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 195 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 3 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor mangopuu Õppematerjali autor

    Lisainfo

    Suhteliselt põhjalik materjal
    kirjandus , belletristika , ilukirjandus

    Mõisted


    Meedia

    Kommentaarid (3)

    Perception profiilipilt
    M T: Äitähh- suurepärane kokkuvöte :)
    21:32 13-11-2011
    Sirlii profiilipilt
    Sirlii: Hea ja sisukas
    19:46 29-09-2011
    kathy234 profiilipilt
    kathy234: Väga hea!
    20:13 04-12-2013


    Sarnased materjalid

    33
    odt
    11-klassi kirjanduse eksam
    58
    doc
    Kirjanduse eksam
    54
    docx
    Kirjanduse eksamipiletid
    33
    rtf
    Kirjanduse eksam erinevad PILETID
    55
    doc
    Kirjanduse eksam
    53
    doc
    Kirjanduse eksami piletid
    82
    doc
    KIRJANDUSE LÕPUEKSAM kevad 2017
    59
    doc
    Kirjanduse eksami küsimused



    Faili allalaadimiseks, pead sisse logima
    Kasutajanimi / Email
    Parool

    Unustasid parooli?

    UUTELE LIITUJATELE KONTO MOBIILIGA AKTIVEERIMISEL +50 PUNKTI !
    Pole kasutajat?

    Tee tasuta konto

    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun