,,Da Vinci kood" Dan Brown Sisukokkuvõte Sisu tänapäevane osa hõlmab 24 tunni jooksul toimuvaid sündmusi, peamiselt Pariisis, Londonis ja Sotimaal. Harvardi Ülikooli professor Robert Langdon ja Sophie Neveu (koodide salasõnumite analüüsile spetsialiseerunud detektiiv) aitavad lahendada Jacques Saunière'i, Pariisi Louvre'i muuseumi kuraatori kummalise mõrva saladust. Nad avastavad, et Saunière mõrvati, sest ta oli Siioni prioraadi suurmeister. Siioni prioraat on väidetavalt salaühing, mis asutati varjamaks "tõde", et Jeesus abiellus Maarja Magdaleenaga, valmistades teda ette juhtima kirikut peale oma surma.
After they had understood that this sentence is an anagram, Sophie remembered that her grandfather liked to create anagrams of famous paintings. When she was young, he took her to visit the Mona Lisa when the museum was closed. She didn't care much of that painting that time. She knew that grandfather had an access to the Mona Lisa, so she decided to go to the painting. She gave car keys to Mr. Langdon, but when he realized why Sophie's granddad told to Sophie to find him, he started to running back to Sophie. Silas looks around the church and finds the rose-line, where to keystone should lie under the obelisk. Sister is standing on balcony and is looking at Silas. Silas had broke the rose-line and found the stone where is number of a bible verse. He runs to look what is in bible. The verse reads: "HITHERTO SHALT THOU COME, BUT NO FURTHER." Sister runs back to her room, where she calls to four
.................................... 3 Katariina II valitsejana................................................................................................................ .............................. 4 Kokkuvõtteks. Kasutatud kirjandus ning allikad.......................................................................................... 5 2 Katariina varajane valmisolek troonile tõusmiseks Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2.mail 1729.aastal Pommeri Stettinis. Tema isa Christian August teenis seal Preisi kindralina. Sophie’ t peeti tahtejõuliseks, elavaks, ärksaks ja enesekindlaks. Tal näis olevat enesearendamiseks vajalikke omadusi ning teda valmistati ette juba maast ja madalast õukonnaeluks. Tema ema nägi palju vaeva, et tütrest kangekaelsust välja rookida, kuid suurt kasu sellest ei olnud. Sophie oli tavaline väike tüdruk, kes kuulus oma kehaehituse ja loomulaadi
Suur Sõbralik Hiiglane Sophie on 8 aastane tüdruk, kes elab orbudekodus. Ühel ööl nägi ta aknast välja vaadates üht kummalist suurt olendit. See oli hiiglane , kelle nimi on Suur Sõbralik Hiiglane. Hiiglane pistis käe aknast sisse ja võttis tüdruku endaga kaasa Hiiglaste maale ,sest Sophie nägi teda , aga ükski inimolend ei tohi hiiglasi näha . Hiiglane arvas,et kui inimesed teada saavad hiiglaste olemasolust , siis hakatakse nende üle jahti pidama ja ta pannakse puuri . Sophie ja SSH said sõpradeks. Suur Sõbralik Hiiglane rääkis Sophie arvates väga naljakalt , see aga kurvastas hiiglast ,et Sophie teda pidevalt parandas .Ta ei ole mitte kunagi koolis käinud. Ta õppis lugema ühest raamatust , mis ta laenas ühe poisi kodust ,kui see magas. Hiiglase jaoks oli see raamat nii väike nagu postmark. Suur Sõbralik Hiiglane käib iga öö ilusaid unenägusid kokku kogumas.Ta paneb need purkidesse ja siis viib neid magavatele lastele , et
milles kaotas 100 päeva jooksul elu kuni 1 miljon Rwanda elanikku, s.o 5–10% kogu elanikkonnast. Põhiliselt tapeti etnilisi vähemusi – tutsid. (https://et.wikipedia.org/wiki/Rwanda_genotsiid) Sünopsis Filmi “Hotel Rwanda” tegevus toimub aastal 1994, mil hutu ja tutsi rahvaste vahelised konfliktid arenevad sõjani. Filmi peatgelane, Paul Rusesabagina (Don Cheadle), on Rwanda hotelli manager. Paul ise on hutu, ent ta naine, Tatiana (Sophie Okonedo) on tutsi rahvusest. Alguses tundub elu Rwandas rahulik, ent olukord muutub üha ärevamaks, kui president mõrvatakse. Et oma perekonda kaitsta, annab Paul ära suure summa raha ja palju alkoholi. Paul lubab sõjapõgenikel oma hotelli varjuda. Ka punase risti põgenikud (väikesed lapsed) mahutatakse hotelli. Hotellis on ka palju välismaalasi ning kuna olukord ei paista rahunevat, saadetakse nad hotellist ära. Paul saadab enda ja oma pere
"Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita" Sara Nickerson Tegelased: Sophie (7aastane tütar), Margret (12 aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm.
Katariina II Sophie Friedrike Auguste sündis 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Hostein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. Saksamaa väike vürsti printsess valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna oma õepojale abikaasaks põhjusel, et väikevürsti riigi printsessina ei olnud Sophie Friedrike Augustusel poliitilisi ambitsioone ning mõju Venemaa keisririigi õukonnale. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friedrike Auguste koos emaga keisrinna Jelizvaveta Petrovena kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. aasta juunil võttis Sophie vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina kuna ta oli Venemaa keisririigi troonipärija suurvürst Pjotr Fjodorovitsi pruut. 29. juunil toimusKatariina ja Pjotr Fjodorovitsi kihlus. Abielu sõlmiti 21
Alkeemiku kokkuvõte Nicholas Flamel- kasutas valenime Nick Fleming, oli kuulus alkeemik ja tema aura oli piparmündi lõhnaga, ta oli surematu inimene Perenelle Flamel (valenimi Perry Fleming)- oli väga võimas võlur, kes oli raamatu vältel Dee käes vangis, ta oli surematu inimene Josh Newman- oli üks kaksikutest, kes oli puhta auraga,Joshil oli kuldne ja apelsini lõhnaga, Töötas raamatupoes Nicholas oli ta tööandja Sophie Newman- oli teine kaksik, kellel oli puhas aura, tal oli see vanillijäätise lõnaga, töötas kohvikus Kohvitass Nende vanemad olid kuulsad arheoloogid, kes viibisid pidevalt väljakaevamistel. Dr. John Dee- oli surematu inimene, väga võimas võlur, kartis Perenelle i, Töötas Morrigani ja Basteti heaks (Mustad Ülikud), suutis kontrollida rotte ja valmistas golemeid, tal oli Jää mõõk ehk
Kui otsekõne saatelause on minevikus, siis nihkuvad kaudkõnes kõik ajavormid mineviku suunas: the present simple the past simple the present continuous the past continuous Näiteks. Sophie said, "I like pizza". - Sophie said (that) she liked pizza. Sam said, "I´m coming over". - Sam said (that) he was coming over.
Muusikal "Mamma Mia" Käisin vaatamas kahe vaatuselist muusikali "Mamma Mia" 6.oktoobril Vanemuise teatri suures majas. Peaosades Merili Johanson, Merle Jalakas, Veikko Täär, Hannes Kaljujärv, Andres Mähar, Priit Strandberg, Terje Pennie ja Anne Reemann. Lavastus oli meeldejääv, kaasahaarav ja publikule, kui ka mulle, väga meeldiv. Etendus rääkis 20.aastasest Sophie Sheridanist, kes soovis enne pulmi teada, kes on tema päris isa. Kuid ema päevikust lugedes tuli välja, et valiku hulgas on kolm kandidaati. Sagimist oli pulmakorraldamistega ning ema reaktsiooni oli suur, oma kunagisi armastusi jälle nähes ja veel enne nii stressirohket ja tähtsat sündmusi. Lõpus otsustas Sophie mitte abielluda ja olla oma elukaaslasega vaba ning ringi rännata, aga tema ema hoopis abiellus ühe
Tegemist on 2006. aastal loodud filmiga, mis põhineb samanimelisel raamatul. Kuigi film oli masside hulgas edukas, siis paljude kriitikute sõnul oli see film 2006. aasta suurim pettumus. Film erinevat raamatust päris palju, kuna paljud kohad oli välja jäetud ja palju kohti oli muudetud. Tom Hanks kehastas filmis professor Langdoni rolli. Ta mängis oma rolli hästi, aga mitte nii hästi nagu enda varasemates filmides. Samuti häiris mind tema soeng, mis oli ülimalt veider. Naispeaosalist Sophie Neveu'd kehastas Audrey Tautou. Olen näinud varasemalt Audrey näitlemist sellises filmis nagu ,,Beautiful Lies", kus ta oli väga aktiivne ja huvitav. Aga antud filmis jättis ta kuidagi tuima ja kohmetu mulje, sarnanemata kuigivõrd ilmekale romaanikangelannale. Siiski, väga nauditava rolli teeb iga hinna eest Püha Graali jahtivat eakat ja püstirikast Sir Leigh Teabingit kehastav Ian McKellen. Samuti vürtsitab filmi õõvastavat usufanaatikut, albiinomunk Silast mängiv Paul Bettany
Katariina II Katariina II (Katariin Suur) oli Venemaa keisrinna aastatel 1762–1796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Sünninimi oli Sophie Friederike, sündis 21. aprillil 1729. aastal Preisimaal, tollase Stettini kuberneri, Anhalt-Zerbsti vürsti Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi tütrena. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa keisririigi troonipärija, suurvürst Pjotr Fjodorovitši pruudina võttis Sophie 28. juunil 1744 vastu õigeusu, õppis kiiresti selgeks vene keele ja sai nimeks Katariina. Tema soontes ei voolanud tilkagi vene verd. 29. juunil toimus tema ja Pjotri kihlus. Abielu sõlmiti 21. augustil 1745.aastal. See ei olnud tundeabielu. Rahuldamatu abielu, millest sündis
Friedrich II Preisimaa kuningas Friedrick II ehk Friedrich Suur elas aastatel 1712- 1789. Friedrick II oli Preisimaa kuningas 1740.aastast kuni surmani. Friedricki ema oli Sophie Dorothea. Sophie isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich lapsepõlv ei olnud kerge. Tema isa Friedrick Wilhem I on ajalukku läinud karmi ja äärmiselt kitsi valitsejana. Erinevalt teistest õukondadest, kus oli moeasjaks prantsuse keel ja kirjandus, põlgas Friedrick Wilhem I valgustusaja teadlasi ega sallinud oma poja huvi muusika ja prantsuse kirjanduse vastu. Friedrick II võimuletulekut jälgiti huviga kogu Euroopas. Esimest korda oli
Sofi Oksanen Sigrid Järsk Riina Suu Elust Tema pärisnimi on Sofi-Elina Oksanen, Sofi pole tema tegelik nimi vaid võetud kirjanikunimeks ta vanaemalt (Sophie). Ta sündis 7. jaanuaril 1977 Jyväskyläs. Ta päritolu on keeruline ja suguvõsa huvitav. Tema esivanemad on pärit Martna lähedalt, Suure-Lähtru külast. Elust Ta on õppinud Helsingi Ülikoolis kirjandusteadust. Helsingi teatrikõrgkoolis dramaturgiat. Oksanen on tegutsenud ka mitme lehe kolumnistina ning avaldanud ajakirjanduses arvamust ühiskondlikel ja poliitilistel teemadel. Abiellus 6. august 2011.
Katariina II Sünninimi: Sophie Friederike Auguste Kutsutakse:Katariina II, Katariina Suur, Jekaterina II Sündis 2.mai 1729 Settinis Suri 17.nov. 1796 Peterburis Kuidas ta sai Venemaa valitsejaks? Sophie oli sünnilt väikese saksa vürstiriigi printsess. 16-aastasena tulevase Vene keisri Peeter III-ga abielludes astus ta õigeusku ning sai venepärase nime, Katariina. Õppis ruttu selgeks vene keele ja omandas väga hea hariduse. Pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele ja tegi kõik, et väärida krooni. Peale Peetri ema surma asusid valitsema Peeter ja Katariina, kuid Katariinale oli Peetri poliitika väga vastuoluline.
muusikaliks. See on termin muusikali kohta, mille loomiseks on kasutatud varem kirjutatud ja esitatud popmuusikat. Säravast ja tempokast muusikast tulvil lavastuses kõlasid 22 kustumatut hitti, nagu näiteks ,,Super Trouper", ,,Lay All Your Love on Me", ,,Dancing Queen", ,,Knowing Me, Knowing You", ,,Take a Chance on Me", ,,Thank You for the Music", ,,Money, Money, Money", ,,The Winner Takes It All", ,,Voulez-Vouz" jt. Muusikal rääkis tütarlapsest, nimega Sophie, kes igatses altari ette sammudes toetuda oma isa käsivarrele, ent paraku polnud tal aimugi, kes oli ta isa ja kust teda leida. Avastanud ema päevikust kolme mehe nimed, kellega ema suhtles saatuslikul suvel ühel Kreeka saarel 20 aastat tagasi, otsustas tüdruk isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladuse. Sophie ema Donna sattus ootamatult silmitsi oma selgeks rääkimata minevikusuhetega ning üks tragikoomiline segadus järgneb teisele.
Katariina II Referaat Annette Kirotar Gustav Adolfi Gümnaasium 8.c 2008/2009 Sisukord 1. sissejuhatus 2. elulugu 3. suhted 4. valitsemine 5. huvitavaid fakte 2 Sissejuhatus Katariina II oli võimas valitsejanna. Kuigi karm lihtrahvaga, oli ta väga edukas. Katariinal oli suhe paljude meestega. Ka järeltulijaid oli tal päris mitu. Elulugu Algselt Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Friederike Auguste- Jekaterina II, lisanimega Suur sündis 2. mail 1729 Preisimaal ning suri 17. november 1796 Peterburis. Abielu teel Karl Peter Ulrichiga sai Katariina Romanovite dünastia liikmeks ja oli Venemaa keisrinna alates 1762. aastast kuni surmani. Suhted Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 sai teoks nii
Mamma Mia Käisin 17. detsember Vanemuise kontserdimajas vaatamas Mamma Miat, mille lavastajaks oli Ain Mäeots. Peaesinejateks olid sel päeval Merle Jalakas, kes oli Donna ehk Sophie ema ja Merili Johanson, kes oli Sophie osatäitja.. Kõige meeldejäävamateks lugudeks olid: ,,Super Trouper", "Money, Money, Money","The Winner Takes It All". Muusikali meeleolu oli väga lustakas, kuna laulud olid üldjuhul lõbusad ning nendele lavaseaded hästi tehtud, samas ka balletitrupi tantsud ning koori osalemine muusikalis mõjus etendusele kui tervikule hästi. Tegemist on 70ndate aastate Rootsi kultusbändi ABBA hittidel põhineva muusikaliga, mis on 1999. aastast alates lummanud vaatajaid üle maailma
Retsensioon ,,Mamma Mia" 13.jaanuaril käisin Vanemuise kontserdimajas vaatamas muusikali ,,Mamma Mia". Lugu on tüdrukust,kelle nimi on Sophie. Tal pole õrna aimugi, kes on ta isa ja kust teda leida. Avastanud ta ema päevikust kolme mehe nimed, otsustas ta isakandidaadid salaja pulma kutsuda ning selgitada välja oma sündimise saladus. Sophie on abiellumas Sky-ga. Lavastaja on Ain Mäeots, kes on sündinud 25.detsembril 1971. Ta on väga tuntud ja minu jaoks üks parimatest lavastajatest. Tema lavastused Vanemuises on ,,Helisev muusika", ,,Detektiiv Lotte", ,,Beatrice" ja ,,Mamma Mia". Osades olid Ele Millistfer, Birgit Sarrap, Andres Dvinjaninov, Sepo Seeman, Tanel Jonas, Priit Strandberg, Merle Palmiste, Kaire Vilgats. Sophied mängis Birgit Sarrap,Skyd
Puhja Gümnaasium KATARIINA II VALITSEMISAEG VENEMAAL Referaat Koostas: Eesnimi Perekonnanimi 11. klass Puhja 2014 Sissejuhatus - elukäik Katariina II sünninimega Sophie Friederike Auguste, sündis 2. mail 1729 Stettinis, Preisimaa kuningriigis, Anhalt-Zerbsti vürsti, endise Preisi kuninga sõjaväelase, polkovnik Christian Augusti ja Holstein-Gottorpi printsessi Johanna Elisabeth tütrena. Saksamaa väikevürstiriigi printsessi valis Venemaa keisrinna Jelizaveta Petrovna, oma õepojale abikaasaks. 1744. aastal kevadel, saabus Sophie Friederike Auguste, kes ei osanud üldse vene keelt, koos emaga, keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Venemaa
asukohaga (muuseumi nimi). Leonardo da Vinci (1452-1519)- Landscape of the Arno Valley (1473) Caravaggio (1572-1610)- Judith Beheading Holofernes (1598–1599) Galleria Nazionale d'Arte Antica, Rooma Georges de la Tour (1593-1652)- Joseph the Carpenter (1642) Louvre. Claud Monet (1840-1926)- Impression, Sunrise (1872) Musée Marmottan Monet, Pariis Georgia O’keeffe (1887-1986)- Georgia O'Keeffe, Ram's Head White Hollyhock and Little Hills, (1935) The Brooklyn Museum Ülesanne 9. Miks oli Sophie kindel, et valvur ei tulista da Vinci kuulsat maali „Madonna of the Rocks? Mõtle, kuidas oleks Sophie end tundud kui valvur oleks siiski tulistanud? Ma arvan, et ta ei tulistanud seda maali kuna ta ei tahtnud sattuda pahandustesse ja rikkuda nii väärtuslikku ja vana maali ära. Sophie oleks tundund ennast reedetuna ja segaduses, miks ta seda teinud oleks. Nii hinnatud maali rikkuma oleks toonud valvurile palju pahandust kaela ja
· tema tuntuimad teosed pärinevad 1890ndatest, kuid sellest hoolimata on ka tema hilisemad teosed üsnagi kuulsad ja on tänapäevalgi mõnede kunstnike insipratsiooniallikateks Lapsepõlv · sündis 12. detsembril 1863 Lotenis · lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos · ta isa Christian Munch oli sügavalt usklik sõjaväe arst · ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkoloosi, kui Edvard oli alles 5 aastane · tuberkuloos viis hauda ka Edvardi 15 aasta vanuse õe Sophie · ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige Kunstnikukarjäär · Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade meistrite juures, võttis kunstitunde Kuninglikus Kunstiakadeemias ja teda juhendas ka üks Norra kuulsamaid kunstnikke - Christian Krohg. Ta varasemad tööd olid tugevalt mõjutatud Prantsuse realistlikest vooludest. · 1885. aastal läks Munch Pariisi, kus ta alustas tööd tulevaste tõeliselt populaarsete taieste kallal
Assassination of Archduke Franz Ferdinand of Austria Archduke Franz Ferdinand was born in the city of Graz on December 18, 1863. After his cousin and father died, he became the heir to the throne of Austria- Hungary. His uncle, Franz Joseph, was the current emperor of the Austrian- Hungarian Empire. He was married to Sophie, the Duchess of Hohenberg. In the southern portion of Austria-Hungary was a region called Bosnia. Many of the Bosnians wanted to have their own country and not be under the rule of Austria-Hungary. The country of Serbia, just south of the Austria-Hungary border also wanted the freedom of the Bosnians. Serbia was an ally with the powerful Russian Empire and Austria-Hungary was allied with Germany. When Archduke Ferdinand announced his trip to Sarajevo, Bosnian nationalists saw their
Katariina Suur Retsensiooni materjal Esimene osa: Saksa printsess Saksa keisrinna · Katariina/ Sophie ema ei teinud oma tütrest sugugi välja. Tema ainsaks eesmärgiks tema puhul oli panna tütar mehele, mille vastu Sophiel polnud midagi. · Tekkis lootus, et temast võiks saada Rootsi kuninganna naitudes Karl Peter Ulrichiga, kes oli Peeter Suure ainus elusolev lapselaps. · Sophie kurameeris neljateistkümneselt oma ema venna Georg Ludwigiga ja oleks temaga äärepealt abiellunudki, kui poleks saabunud kirja Sankt- Peterburgist. Kutse Venemaale · Venemaal oli nende sugulane Jelizaveta 1741 aasta detsembris haaranud riigipöörde käigus võimu. Holsteinidele langes tema eriliselt soosiv suhtumine. · Johanna vend oli määratud saama Rootsi kuningaks. See sai teoks tingimusel, et Karl
GEORGE SAND (1804 - 1876) Deivid Armulik 11. Klass George Sand Amantine-Lucile- Aurore Dupin 1. Juuli 1804 8. Juuni 1876 Prantsuse kirjanik Maurice Dupin Sophie-Victoire Delaborde Looming Novellid Näidendid “Consuelo” (1842) “Gabriel” (1839) “La Petite Fadette” (1849) “Claudie” (1851) “Indiana” (1832) “Le Pressoir” (1853) “La Mare Au Diable” (1846) “The Paving Stone” (1862)
· ,,Pärsia kirjad" · ,,Seaduste vaim" Denis Diderot · Filosoof, kirjanik , entsüklopedist · Hakkas õppima juurat · 1734 hakkas kirjanikuks · 1743 abiellus (1 tütar) · Ei saanud eriti rikkaks · Tõlkis Kreeka ajalugu · Originaalne, uljas mõtleja · 3 kuud vangis · Osales Entsüklopeedia kirjutamisel · Teosed: · ,,Nunn" · ,,Rameau' vennapoeg" · ,,Näitleja paradoks" · Kirjad Sophie Vallandile" Daniel Defoe · Londoni lihakaupmehe poeg · Usult protestant · Ajakirjanik · Pandi vangi ja avalikku häbiposti · 1685 osales J. Gothi vastasel protestantide mässus · Teosed: · ,,Robinson Crusoe" (Aleksander Selricu põhjal) · ,,kapten Cingleton" · ,,Kolonel Juck" · ,,Essee projektidest" Charles de Montesquieu'd peetakse liberalismi isaks. Denis Diderot'd on peetud entsüklopeediate rajajaks.
Second level veb. 1728 17. juuli 1762) oli Third level HolsteinGottorpi hertsog ning pani Fourth level Fifth level aluse Romanovite dünastiale. Aastal 1745 abiellus Sophie Auguste Frederikega. Peeter püüdis iga hinna eest juurutada Preisi sõjaväekorda ning õigeusu kiriku liturgiat asendada luterlikuga. Peetrit on ajaloolaste poolt hinnatud negatiivselt. Teda peetakse
Katariina II Katariina II ka Katariina Suur, sünninimega Sophie Friederike Auguste, päritolult Anhalt-Zerbsti printsess, sündis 2. mai 1729 Stettinis. Oli Venemaa keisrinna aastatel 17621796. Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. 1744. aasta jaanuaris reisis Sophie Friederike Auguste koos emaga keisrinna Jelizaveta Petrovna kutsel Venemaale. Reis kulges Berliini ja Tallinna kaudu. 1744. a. asus elama Venemaale, abiellus 1745 Vene troonipärija, oma teise põlve nõo , hilisema keisri Peeter III-ga. Andekas neiu õppis kiiresti selgeks vene keele ning võttis omaks vene õigeusu, millesse ta 1745. a. ümber ristiti. Tema uueks ristinimeks sai Katariina (Jekaterina Aleksejevna). Katariina sai väga hea hariduse, mis
MEESTE RIIETUS • Kitoon • Himation • Hlamis JALANÕUD • Peamisteks jalanõuteks olid nahast sandaalid. • Kodus käisid palja jalaga. • Jalanõud nad panid ainult siis,kui käisid õue. HÜGIEEN • Pesesid ennast. • Pesemiseks kasutasid oliivõli ja käsna. • Käisid ka saunas. SOENGUD KASUTATUD ALLIKAD http://www.melina-design.com/Greece_4.html http://istoria-mira.ru/epoxi/odezhda-drevnix-grekov/ http:// sophie-art.com/index.php?route=product/category&path=75_76 https://ru.wikipedia.org/wiki/%D0%9A%D0%BE%D1%81 %D1%82%D1%8E%D0%BC_%D0%94%D1%80%D0%B5%D0%B2%D0% D%D0%B5%D0%B9_% D0%93%D1%80%D0%B5%D1%86%D0%B8%D0%B8 http://aldanov.livejournal.com/280501.html AITÄH TÄHELEPANU EEST!!!
Ta luges meeleldi valgustusfilosoofide kirjutisi, mis ülistasid niisuguseid valitsejaid, kes kasutasid oma võimu ühiskonna parandamiseks. Selliseks valitsejaks tahtis saada ka Katariina. Katariina abikaasa Peeter III, kes suutis kõigiga tülli minna, kukutati peagi troonilt. Uueks valitsejaks sai Katariina II, ta valitses 1762-1796 aastatel. Elukäik Oma teise põlve nõo, Vene troonipärija, Holstein-Gottorpi hertsogi Karl Peter Ulrichi pruudina võttis Sophie 1744 vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. Abielu 21. augustil 1745 (vkj.) sai teoks nii poliitiliste kui eriti Katariina ema, Holstein- Gottorpi printsessi Johanna Elisabethi isiklike intriigide tulemusel. Katariina pühendus kogu hingega vene olemuse tundmaõppimisele, liialdas usuliste kombetalitustega, tegi kõik, et väärida krooni, nagu ta on oma mälestustes tunnistanud. Rahuldamatu abielu,
Katariina II Üldinfo Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) oli Venemaa keisrinna aatatel 1762-1796. Sündis 2. mail 1729 Preisimaa kuningriigis ja suri 17. novembril 1796 Peterburis Ta oli Peeter III abikaasa ning Paul I ema. Isiklik info 24. septembril 1754 sündis poeg Paul Petrovitš (1754-1801), tulevane keiser Paul I 9. detsembril 1758 sündis tütar Anna Petrovna Tal oli armukesega poeg Aleksei ja erinevate meestega kolm tütart. Oli Peeter III abikaasa Valitsemine Katariina II oli 18
pilkamine • agressiivne suhtlemine publikuga • provokatsioonid • luule visuaalse külje tähtsustamine • kõlaefektidele rajatud luuletused • automaatkirjutamise Kuulsamad dadaismi maalikunstnikud • George Grosz • Elsa von Freytag- • Otto Dix Loringhoven • Marcel • John Heartfield Duchamp • Hannah Höch • Francis Picabia • Kurt Schwitters • Man Ray • Max Ernst • Sophie Taeuber- Arp • Otto Freundlich Marcel Duchamp (1887 – 1968) “Fountain” , “Purskaev”-dadaism “Transition of Virgin into a Bride” - kubism Max Ernst (1891 - 1976) • Au Rendez-Vous des Amis ,1922 Francis Picabia (1879 – 1953,Pariis) Dada and dadaism: Francis Picabia, Udnie, 1913 Aitäh tähelepanu eest!
Lk 28 kirjeldab seda Apteeki, mis Maele meeldis. Taania kauneim tänav Slotsgade Taani on konstitutsiooniline monarhia, seegariigipeaks kuningas või kuninganna KUNNINGANNA MARGRETHE II lk 33 Inimene ennekõike lk 38 KOHVIPAUSID JA SÕÕGIPAUSID: hommikusöök, kohvipaus kell 9.30, lõunasöök pisike uinak ja tagasi tööle, kell 15.00 kohvipaus. Õhtusöögile jõuab kell 19.00 Vanahärra Frede lk 69, töötas pool aasta, soovitab oma tuttavale Ellenile. Ellen & Sophie. S on 17a kass, kodu neil nagu muuuseum, mullivann toetub massiivsetele lõvikäppadele; Metsaldjast politseiproua. Kassi kirjeldus: metshaldjas hallijuukseline lk71 ROMO saar lk 79 Mae läheb Kathrini tõtre Sigridi sünnipäevalee Sõnnipäeval lauta lk 89 Skat lk 90
KATARIINA II Ellen-Maria Makus 5.B K.S.G ANDMED Katariina II (sünninimega Sophie Friederike Auguste) sündis 2. mail 1729 ja suri 19. novembril 1796. Ta oli AnhaltZerbsti printsess ning Venemaa keisrinna. Ta oli Peeter III abikaasa ja Paul I ema. VÕIMULETÕUS Peale keisrinna Jelizaveta Petrovna surma Venemaa Keisririigi troonile tõusnud Peeter III annuleeris kõik Preisimaaga peetud seitsmeaastase sõja võidud. Vastukaaluks tema Preisilembusele Katariina toetuseks koondunud kaardivägi kukutas Peeter III ja kuulutas Katariina II paleepöörde
Fourth level Fifth level Elulugu Jean Arp või Hans Arp 16. september 1886 Strasbourg ( Prantsusmaa) 7. juuni 1966 Basel (Sveits) saksa päritolu prantsuse maalikunstnik, skulptor ja luuletaja Isa sakslane, ema prantslane Õppis Strasbourgi kunsti ja käsitöökoolis, Prantsusmaal Academie Julian´i koolis ja Weimaris Esimene abikaasa oli Sophie TaeuberArp, teine Marguerite Hagenbach Osales paljudel näitustel Koostööd teinud Max Ernst´i ja Alfred Grünwald´iga 1916. aastal Zürichi linnas Sveitsis asutati nn. Voltaire´i kabaree Dada kunst 1917. aastal dada kunstigalerii Eelistas kolaaze ja montaaze juhuslikest materjalidest Hiljem ka abstraktseid, aga elava looduse vorme meenutavaid skulptuure Lillvasar. Õli puul 1916 Click to edit Master text styles Second level
Friedrich II Friedrich II Friedrich II ehk Friedrich Suur 24. jaanuar 1712 Berliin – 17. august 1786 Potsdam oli Preisimaa kuningas 1740. aastast kuni surmani. Brandenburgi markkrahvina oli tema nimi Friedrich IV. Friedrich II Friedrich II Friedrich oli Friedrich Wilhelm I ja tema abikaasa Sophie Dorothea neljas laps ja kolmas poeg. Kokku oli tema vanematel 14 last, kellest 4 suri enne 3-aastaseks saamist, sealhulgas kaks vanimat poega. Friedrichi ema isa oli Suurbritannia kuningas George I. Friedrich II Friedrichi ajal kasvas Preisimaa pindala peaaegu kaks korda, seda nii kuninga osava diplomaatia kui ka edukate sõdade tagajärjel. Selles oli tal sageli õnne, sest Seitsmeaastases sõjas (1756–1763)
Victor Marie Hugo (26.02.1802 - 22.05.1885 ) 11 . k l a s s Ülevaade elust, huvitavad faktid Prantsuse kirjanik Luuletaja, näitekirjanik, draamakirjanik, kunstnik, poliitik Tähtsaim prantsuse romantik Napoleon III vastasena oli ta eksiilis. (1851-1870) Prantsuse akadeemia (1841) Hakkas poliitikaga tegelema (1843) Isiklik elu Joseph Léopold Sigisbert Hugo - ohvitser (17741828) Sophie Trébuchet (17721821) Abel Joseph Hugo (17981855) Eugène Hugo (18001837) Adéle Foucher (1803-1868) 4 last Ema ja isa läksid lahku, elas ema juures Looming Esimene proosapala: "Islandi Han" (1823) Näidendid: "Cromwell" (1827), "Hernani" (1830) Romaanid: "Jumalaema kirik Pariisis" (1831), "Hüljatud" (1862) Luulekogud: "Oodid" (1822), "Oodid ja ballaadid" (1826) Kirjaniku tähtsus, tsitaat
Rainer Maria Rilke [r'ainer mar'iia r'ilke] (4. detsember 1875 29. detsember 1926) oli juudi päritolu Austria kirjanik. René Karl Wilhelm Johann Josef Maria Rilke sündis Prahas, Josef Rilke ja Sophie Entzi pojana. Rilke ema kutsus oma poega nimega Sophia ja sundis teda kuni viienda eluaastani kandma tütarlaste riideid arvatavasti kompenseerides selliselt oma varasemat beebina surnud tütre kaotust. See fakt jättis sügava jälje Rilke hilisemale loomingule. Samas oli ema oluliseks mõjutajaks Rilke teel luule juurde. Rilke vanemad lahutasid kui tulevane luuletaja oli üheksa-aastane. Kümneselt saatis isa Rilke sõjaväeakadeemiasse, kus Rilke veetis järgmised kuus aastat
· Mister Brocklehurst- kooli ülalpidaja · Miss Miller- õpetaja · Miss Maria Temple- kooli direktriss · Miss Smith- käsitöö õpetaja · Miss Scatcherd- ajalugu, grammatika · Madam Pirreot- prantsuse keel · Helena Burns- sõbranna, suri kopsuvähki · M;ister Brocklehursti naised · Mary Ann Wilson · Missis Fairfax- koduabiline · John- hobuvankri juht, Leah´i naine · Leah- toatüdruk · Adele Varrens- hoolealune · Sophie- Adele hoidja, bonnei · Edward Fairfax de Rochester- lossi omanik, Jane mees · Graze Poole- teenijanna · Mister Rowland Rochester- Edwardi vend, suri 9 aastat tagasi · Celine- Edwardi ammune armuke · Missis Eshton- tütred Amy ja Louisa · Leedi Lynn · Koloneliproua Dent · Leedi Ingram- tütred Blanche, Mary · Henryn ja Frederick Lynn · Kolonel Dent · Mister Eshton · Lord Ingram · Sir George · Teener Sam
(Biron) Ivan VI (17401741) Anna õetütre poeg Imik (sai troonile 1,5 kuuselt) Vandenõuga kõrvaldati troonilt Elas terve elu vangistuses Jelizaveta Petrovna (17411762) Peeter I ja Katariina I tütar Rõhutas venepärast, soosis õukonnas venelasi Rajati Talvepalee, Tsaskoje Selo, Moskva ülikool, Peterburi Kunstide Akadeemia 15 000 ballikleiti! Peeter III (1762) HolsteinGottorpi hertsog Abiellus AnhaltZerbsti printsessi Sophie Auguste Frederikega Pooldas preisi sõjaväekorda ja luteri usku Kõrvaldati paleepöördega Katariina II (17621796) "Valgustatud monarh" Catherine le Grand Voltaire'i ütlus Rohkelt soosikuid Potjomkin jt Laiendas Vene piire Poola, Kuramaa, Leedu, LõunaUkraina, Krimm Balti erikorra kaotamine Paul I (17961801) Tahtis teha kõike teistmoodi kui tegi seda tema ema Sõbralikud suhted Prantsusmaaga
VICTOR MARIE HUGO 18021885 MariLiis Oberg Polina Piskoppel 10. A ELULUGU ² Sündis 26. veebruar 1802 Besançon, Prantsusmaal. ² Tähtsaim prantsuse romantismi esindaja. Click to edit Master text styles ² Prantsuse kirjanik, poeet ja näitekirjanik. Second level ² Isa Joseph Léopold Sigisbert Hugo ja ema Sophie Third level Trébuchet ja tal oli kaks venda. Fourth level ² Kirjanduslikuks noorusiidoliks oli Rene de Fifth leve Cheteaubriand. ²
poeg Troonipärilusjärejestuses neljandal kohal 23.juulil 1986 abiellus Sarah Fergusoniga Kaks last-printsessid Beatrice ja Eugenie Abielu lahutus 1996 Töötab Suurbritannia kaubandus- ja http://britishroyalty.tumblr.com/post/13155210060 http://www.zephyrglobalreport.com/wordpress/?p=38942 PRINTS EDWARD Elizabethi ja Phillipi noorim laps ja kolmas poeg Troonipärilusjärjestuses 7.kohal 19.juunil 1999 abiellus Sophie Rhys- Jonesiga Kaks last-printsess Louise ja prints James Täidab palju kunglikke kohustusi Huvid-sport ja kunst http://postcards.bidstart.com/d6494-young-Prince- http://daily-mail.co.zm/cgi-sys/suspendedpage.cgi Edward-Royalty-postcard-/23310942/a.html PRINTS WILLIAM Charlesi ja Diana esimene laps Troonipärilusjärjestuses teisel kohal Üks vend,üks kasuvend ja üks kasuõde 31.augustil hukkus Williami ema
KATARIINA II ·11. Klass ELU Sünninimega Sophie Friederike Auguste ja printsess. Sündis 2. mai 1729 ja suri 17. novembril 1795 rabandusse. Reisis Venemaale. Keisrinna aastatel 1762-1796. Petter III abikaasa ning Paul I ning Anna Petrovna ema. Mitmekülgne isiksus Haritud, kultuurne ja tahtejõuline daam, samas aga julm. TEEKOND VALITSEJAKS Venemaa keisririigi troonipärija Peeter III pruudina võttis ta vastu õigeusu, millega sai nimeks Katariina. 1762. aastal krooniti Venemaa keisriks Peeter III,
Katariina II Venemaa seadusandluse moderniseerijana Referaat Sisukord 1. Lühike eellugu 2. Katariina II Venemaa valitsejana 3. Asehaldusreform Eesti- ja Liivimaal 4. Katariina II seadused pärast tema surma 5. Kokkuvõtteks Kasutatud kirjandus 1. Lühike eellugu Katariina II (2.04.1729- 17.11.1796) sündis Saksamaal Anhalt- Zerbsti dünastias. Sünnijärgi kandis ta nime Sophie Frederike Auguste. Kodus, pereringis, kutsuti teda ka Figchen (Troyat 1999, lk7). Kuigi tegemist oli vaesunud väikeaadli suguvõsaga sai Sophie, tulevana Katariina II, guvernantide käe all hea kasvatuse ning hariduse. Ta viidi juba üsna noorelt kurssi Euroopa õukonna kommetega. Nende pere oli sügavalt luteri usku ja ka Sophiet kasvatati rangelt kinni pidama luterlikest tavadest. Selles muidugi ei olnud midagi eripärast, sest Saksamaa näol tegemist protestantliku maaga.
peetakse ekspressionismi rajajaks maalikunstis. Lapsepõlv Edvard Munch sündis 12. detsembril 1863 Løtenis. Kunstniku lapsepõlv möödus Norra pealinnas Oslos. Ta isa Christian Munch, tuntud ajaloolase P. A. Munchi vend, oli sügavalt usklik sõjaväearst. Ta sisendas lastele tugevat kartust patu ja austust jumala ees. Tema ema oli isast 20 aastat noorem ja suri tuberkuloosi, kui Edvard oli alles 5-aastane. Sama haigus viis hauda ka Edvardi 14 aasta vanuse õe Sophie. Ka tulevane kunstnik ise oli tihti haige ja ta elu oli varjutatud mitmetest surmadest ja üleelamistest. Ta noorem õde tunnistati juba noorest east vaimuhaigeks. Viiest lapsest abiellus vaid üks, kuid temagi suri peatselt – 5 kuud pärast abiellumist. Need läbielamised on kunstniku loomingut suuresti mõjutanud. Kunstnikukarjäär Pärast aastat õppetööd tehnikumis, pühendus Munch kunstile. Ta õppis vanade
von Löwenstern. Vana-Antsla päris Martin von Löwenstern. 18. sajandi alguses sai mõisa omanikuks eelmise pojapoeg Karl Diedrich von Löwenstern, sajandi keskel tolle poeg Karl. 1783 pärandus mõis omakorda viimase lesele ja poegadele Karl Otto ja Georg Diedrich von Löwensternile. 1787 läks mõis Karl Otto von Löwensterni ainuomandusse. 1833 pärandus mõis tema poegadele Karl ja Otto von Löwensternile ning tütardele krahvinna Julie von Lievenile, krahvinna Elisabeth Bosele, krahvinna Sophie Katharina Brayle ja Anna von Löwensternile. 1834. aastal sai mõisa ainuomanikuks krahvinna Elisabeth Katharina von Bose, kes oli abielus August Karl von Bosega. Nende tütar Anna Auguste Sophie abiellus 1833 Wilhelm Frommhold Stael von Holsteiniga Tõstamaalt. 1878 pärandus mõis Anna Auguste Sophiele ja Wilhelm Frommhold Stael von Holsteinile. 1883 Wilhelm Frommhold Stael von Holstein suri ning pojad jaotasid mõisa omavahel.
Keisrinna Katariina II Sissejuhatus · Katariina õige (põhi)nimi oli Sophie, kutsuti teda perekondlikult Fieke, Figge või Figchen. · Sündis 21 aprillil 1729. a. · Valitses aastatel 1762- 1796 Katariina II Väga noorena Katariina II · Ta oli väga mitmekülgne isiksus, kelle puhul mängisid võrdset rolli nii ilu kui intelligents. · Meeldis aega veeta ratsutades · Meelelise ja kirgliku naisena andus ta igavese armastuse otsinguile. Troonile tõusmine · 1744. a
FRANZ MARC Franz Marc sündis 8.veebruar 1880 Saksamaa linnas Münchenis ja suri 4.märts 1916.Ta oli üks peamisi maalikunstnikke ja Vabagraafikute Ühenduse liige.Ta oli ,,Blue Rider" asutajaliige. Tema isa,Wilhelm,oli erialane maastiku maalija ja ema Sophie oli range Kalvinist.Aastal 1900 asus ta õppima Kaunite Kunstide Akadeemiasse.Aastal 1903 ja 1907 veetis ta aega Prantsusmaal,eriti Pariisis,kus ta külastas linna muuseume ning kopeeris seal palju pilte.Pariisis puutus ta palju kokku kunstnike ringkkondadega,kes tõid teda kokku paljute teiste kunstnikega,sealhulgas Sarah Bernhardt ja ta avastas enda jaoks tugeva afiinsuse Vincent van Goghi töödelt. Sel perioodil on Marcil olnud palju tormilisi suhteid,sealhulgas aastaid kestnud
Katariina II Koostaja:Elina Petrovskaja Juhendaja:Ester Kukk 16.oktoober 2007 Katariina II ehk Katariina Suur (sündinud Anhalt-Zerbsti printsess Sophie Frederike Auguste 2. mai1729 Stettin, Preisimaa (praegune Szczecin) 17. november 1796 Tsarskoje Selo) oli Venemaa keisrinna alates 1762 kuni surmani. Ta oli Peeter III sakslannast naine, kel polnud vere poolest Venemaaga mingit seost. Enne trooniletõusmist oli Katariina saksa väikevürsti tütar, Anhalt- Zerbsti printsess Catharina. Tema isa teenis ohvitserina Friedrich Suure sõjaväes, kuna ta riik oli niivõrd väike, et seisusekohaseks eluks selle sissetulekutest ei piisanud
Georges Clemenceau Georges Benjamin Clemenceau sündis 28. septemberil ning suri 24. novemberil 1929. Clemenceau oli prantsuse riigimees , arst ja ajakirjanik . Ta oli Prantsuse peaminister 1906- 1909 ja uuesti 1917-1920. Juba peaaegu viimasel I maailmasõja aastail juhtis ta Prantsusmaad ning oli üks peamisi hääli tagades Versailles 'rahu. Clemenceau sündis Mouilleron-en-Pareds , Vendées , Prantsusmaal. Clemenceau ema Sophie Eucharie Gautreau (1817-1903) oli pärit Huguenoti perekonnast. Tema isa Benjamin Clemenceau (1810-1897) oli küla arst, kes lootis, et tema poeg käiks tema jälgedes. Tema isa toetas 1848. aasta revolutsiooni, mis taga selle, et ta kasvas üles tugevas vabariiklike vaadetega peres. Pärast õpinguid Nantes Lycée sai Georges bakalaureuse 1858 aastal. Seejärel otsustas ta registreeruda meditsiinikooli nagu tema isa. Oma esimese paari aasta jooksul Nantes koolis,
annaabi.ee 
