PÄRNUMAA KUTSEHARIDUSKESKUS EHITUSVIIMISTLEJA Katre Kepp Eestis leiduv maavara Juhendaja: Kai Pajumaa Pärnu 2013 Maavarad Turvas Turvas on mittetäielikult lagunenud taimejäänustest koosnev konsolideerumata sete. Ta on orgaaniline maavara, milles mineraalainete sisaldus ei tohi ületada 35% kuivaine massist. Turvas kujuneb liig niiskes ning mõõduka, kuni jaheda temperatuuriga kliima keskkonnas, kus need vees hapnikuvaegusel täielikult ei lagune, näiteks soodes. Turva on suure veesisaldusega (88-92%) orgaaniline aine, mis koosneb süsinikust (50-60%), vesinikust (5-7%), hapnikust, sisaldab alati lämmastikku (2-3%), fosforist (<0,2%) ja mittepõlevaid koostisosasid (mineraalsed toiteelemendid) Eesti on maailmas üks sooderikkamaid paiku 22,3% meie territooriumist on soode all. Suurimad sood on on Puhatu (57 000 ha), Epu- Kakerdi (39 000 ha), Endla
Vändra Gümnaasium ÕUNVILI ERINEVATEL TEMPERATUURIDEL Uurimistöö Keit Saveljev 10a klass Juhendaja: õp Hille Arumäe Vändra 2012 1 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................ 3 ÕUN........................................................................................................................................3 HÜPOTEES............................................................................................................................ 4 1.UURIMUSKATSE ALUSTAMINE....................................................................................... 5 1.1Õunte valimine ja välimus................................................................................................. 5 1.2Katse alus...
E: Parasvöötme mullad on head põllumajanduseks. Lisaks viljakatele muldadele on Eestis ka tasane pinnamood, mis annab eelise põldude rajamiseks. Kuna söödataimed kasvavad meie kliimas hästi, on Eesti põllumajanduse tähtsaim haru loomakasvatus. Peamiselt kasvatatakse piimakarja. Ka suurem osa teravilja läheb loomadele söögiks. Seepärast on peamisteks põllukultuurideks Eestis heintaimed, oder ja nisu. P: Eesti põhjamaise asendi tõttu tuleb arvestada siinse jaheda kliimaga. Suuremate saakide saamiseks tuleb põlde pidevalt väetada, liigniiskeid muldi ka kuivendada. Jaheda, niiske ja lühikese suve jooksul Eestis suuremat viljasaaki ei kasva. Pehmed talved soosivad puuviljaaiandust, kuid vilja valmimiseks napib suvel soojust. Lisaks sellele on Eestil põllumajandusturul raske konkureerida lõunapoolsete maade puuviljakasvandustega.
Kirjuta iga numbri järele õige vastus (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... 4. ............................................................................... 5. ............................................................................... 6. ............................................................................... Millest maa põhiliselt koosneb? (mis ainetest) (konspekt) 1. ............................................................................... 2. ............................................................................... 3. ............................................................................... Mis kaasnevad vulkaanidega? (Konspekt) 1. .......
2. Lase paar minutit mõjuda. (ära lase kuivada!) 3. Pese vahend surveloputusega maha (loputa erinevate nurkade alt). Auto välispinnad 1. Pihusta puhastatavale pinnale ja lase natuke aega mõjuda (ära lase kuivada). 2. Uhu vahend põhjalikult surveloputusega maha. • VAN DER CHERRY - leotusvahend kiirpesuks • Mootor 4. Sega 1 osa vahendit 5 osa veega (1:5). 5. Niisuta mootori ümber asuvad värvitud pinnad jaheda veega. 6. Pihusta mootorile ohtralt vahendit (tee seda ühtlaselt kogu mootori ulatuses). 7. Lase paar minutit mõjuda. (ära lase kuivada!) 8. Pese vahend surveloputusega maha (loputa erinevate nurkade alt). Auto välispinnad 3. Sega 1 osa vahendit 15-100 osa veega (1:10-125) 4. Pihusta puhastatavale pinnale ja lase natuke aega mõjuda (ära lase kuivada). 5. Uhu vahend põhjalikult surveloputusega maha.
Kunst kahe maailmasõja vahel Koostajad: Liis kadakas Reelika Roost 12A Maalikunstis Max Beckmann(1884- Otto Dix (1891-1969) 1950) tähelepanu inimeste kaugenes käitumisele pingelises ekspressionismist ja ühiskonnas hakkas jaheda ei kujutanud otseselt objektiivsusega sõjaõudusi vaid ainult kujutama linna kui vihjas neile kitsarinnalise ühiskonna peeglit Saksamaa Rudolf Schlichter(1890- George Grosz (1893- 1955) 1959) naases vaimselt rusutuna rindelt ning Portretistina andis
Guljass: guljasi: guljassi duss: dusi: .dussi Bors: borsi: borsi Portugallane austraallane arahhis terrass kabinet, kotlet, sigaret, pankrot; aga barett, kusett, parkett -lik ja likkus: kangelaslikus lahingus ilmnes kangelase kangelaslikkus Sügisene, talvine, kevadine, suvine; sügiseti, talviti, kevaditi, suviti Kümmekonna, sadakonna Töötanud, julgenud, veennud, hüljanud, joostud, *e-ga lõppevatel kahesilbilistel omadussõnadel on omastavas da, ülejäänutel ei ole, nt jaheda, maheda, laheda, aga mõru, tragi, südi (missuguse?)
Sügavus Keskmine 95m 1456 m Max 700m 5121 m Ühendus ookeaniga Ääremeri, Atlandi Ühendus Atlandi ookeaniga ühendatud ookeaniga Gibraltari väina kaudu Temperatuurid Jaheda ja niiske kliimaga. Suvel keskmiselt 24°C (kliimavööde suvine ja Suvel keskmine temp 17°C Talvel 16°C talvine temp.) Talvel 6°C Soolsus (põhjused) 35 promilli soolsus, väike 38 promilline soolsus auramine ja palju sademed Suur auramine ja vähesed sademed Hoovused Äravooluhoovused. Väikesed hoovused
Taimede heaks kasvuks on suveaeg siiski liiga lühike, keskmiselt kaks kuud. Sademeid tuleb tundras 150-400 mm/a, kuid madala temperatuuri tõttu on auramine väike ja pinnas liigniiske. Selle tõttu on tundrates palju järvi ja soid. Tundraalade soostumist soodustab veel igikeltsa esinemine tundravööndis. Kui suve jooksul õhuke pinnasekiht üles sulab, ei lase sügavamalt külmunud pinnas vett sügavamale ja ala hakkabki soostuma. 3.Taimestik Tundrataimed on kohastunud elama lühikese jaheda suve ja pika polaarpäeva tingimustes. Kogu kasvuperioodi jooksul peavad nad taluma suurt õhuniiskust, öökülmi ja vahel lundki. Mullad on toitainetevaesed, pinnas liigniiske ja sageli soostunud. Lühikese suve tõttu peavad tundras kasvavad õistaimed õitsema kiiresti. Külmematel suvedel ei jõuagi paljudel tundravööndi taimedel seemned valmida. Seepärast on väga oluline nende vegetatiivne paljunemine.
viirushaigused, kõrvanärvi kahjustavad ehk ototoksilised ravimid, kuulmekile vigastused ja kuulmeluude haigused Kuidas peatada väiksem, suurem verejooks? Suure verejooksu korral tuleb verejooks kiiresti peatada surudes haavale ja seejärel teha rõhkside kui võimalik. Kui verejooks on käest või jalast, siis tõsta jäse südame tasapinnast kõrgemale, samaaegselt jätkates haava kokkusurumist. Väiksemat verejooksu on võimalik peatada loputades haava jaheda lahusega. Miks inimesed aevastavad? Aevastamine on kaitserefleks, mille vallandab tavaliselt ninaõõne mehaaniline või keemiline ärritamine. Millest tekivad vähirakud? Vähk on rakkude haigus, mis võib tabada praktiliselt kõiki meie keha kudesid ja organeid. Ta saab alguse ühestainsast kahjustatud rakust, mis muutub ja hakkab kontrollimatult paljunema. Nagu kõik elusorganismid, toodab ka meie keha defektiga rakke, mis paljunedes tekitavad kasvajaid.
tundrakeltsmullad. igikeltsega nagu tundrasgi. Aastaringselt on maapind Mullakates on soostunud külmunud. Suvel sulab ainult gleimullad, soomullad ja pealmine kiht. Pinnas on hõrendikute all leetunud liigniiske ja sageli soostunud. gleimullad. Taimestik Tundrataimed on kohastunud Metsatundras vahelduvad elama lühikese jaheda suve puhmastundra ja ja pika polaarpäeva hõrendikud. Metsatundras tingimustes. Lühikese suve kasvavad puud, näiteks: tõttu peavad taimed arenema, mänd, tundrakask, siberi õitsema ja viljuma kiiresti. kuusk, lehis. Leidub ka Taimed on suhteliselt turbakühmudegasood, kohati madalad ja juurestik on põõsastikku. igikeltsa tõttu pindmine.
moodustab põhjavee) -Veebilanss Nii palju kui kulus energiat aurustumisele, vabaneb seda ka auru kondenseerumisel. Suurim soojushulk kulub auramisele passaatide piirkonnas, pooluste suunas auramine väheneb. Maailmamere vee omadusi mõjutavad mere pinnale langeva päikesekiirguse hulk, sellest sõltuv sademete ja auramise vahekord ning hoovustega seotud vee ümberpaigutumine. Veetemperatuur. Maailmamere pinna aasta keskmine temp on 17-18 kraadi. Tervikuna on on maailmameri jaheda veega, keskmine temp 3,8 kraadi. Soolsus. Merede ja ookeanide ühisjooned on soolane vesi, vee ringlemine ning biogeensete ainete olemasolu vees. Merevee keskmine soolsus 35%o Maapinna osa, mis piirneb merede ja suurjärvede rannajoonega maismaal ja madalaveelises osas, nimetatakse rannanõlvaks. Seda rannanõlva osa , mille piires rannajoon oma asendit muudab, nimetatakse rannaks. Mida väiksema kalsega on rannanõlv, seda aeglasemalt veekogu sügavneb.
Tuntuimad termid olid: Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. CARACALLA TERMID (211-217 a.) Võimas valitseja Marcus Aurelius Severus Antoninus, hüüdnimega Caracalla tappis oma venna ja sai 212.a. ainuvalitsejaks Sel ajal hakati ehitama terme, mis meenutasid losse. Caracalla puhastas termide ehitamiseks üle 12 hektari, mis on suurem ala kui Rooma vanim kindlustatud südamik Kapitooliumi künkal. Selle kümbluspalee jaheda vee basseinis võis mõne minuti vältel vahetada 1500 m3 vett, veepaakides aga oli varuks 33 000 m3. Teenijaskond ja teenuste nomenklatuur ületas seniolnu, iga päev võis tuua mõne uuenduse. Arhitektuur oli imposantne. Näiteks paiknes sooja vee bassein kuppelsaalis, mille läbimõõt oli 35 meetrit. (selle ületas siiski Hadrianuse ajal püstitatud ja tänapäevani säilinud Uus Panteon, mille kupli alla võib paigutada kera läbimõõduga 43,5 m)
Hahk Tegi: Celiina Valdner. Välimus: Hahk on väikese hane suurune rohmakas raskepärase lennuga lind. Isalind on hundsulestikus valge kaela ja keha ülapoolega, kukal on roheline, põsed ja kõhualune mustad, rind kreemikas. Emalind, noored ja sulgimisjärgne isalind on tumepruunikollaseviirulise sulestikuga. Nokk ja jalad on hahal rohekad. Hahk kaalub keskmiselt 2,2 kilogrammi. Elupaik ja viis ning levik: Hahk on jaheda kliima lind ja on levinud Põhja Euraasias. Eestis leiab hahka eelkõige LääneEesti saartel ja teda leidub ka Põhja Eesti rannikualal. Sisemaale hahk ei tule. Ta pesitseb peaaegu eranditult väikestel meresaartel tavaliselt rannaroostikus Toitumine: Hahk toitub limustest, eriti tähtsal kohal on rannakarp, kelle levikust sõltub ka haha levik. Areng: Pojad kooruvad juba alates mai keskpaigast ja lennuvõimestuvad juulis augustis. Juunis lahkuvad isalinnud kaugetele meresaartele sulgima.
Vanadusega Kanna talvel päikeseprille, et seonduvad haigused kaitsta silmi liigse UV-kiirguse eest. Kasuta silma sõbralikku Glaukoom ja kosmeetikat. Loputa oma silmi regulaarselt katarakt jaheda veega. Käi regulaarselt silmaarsti kontrollis. Ära hõõru silmi pesemata kätega. Toitu tervislikult. Lota Aadla [email protected] Patsiendiinfo Miks on glaukoom ja katarakt Mis on glaukoom? Mis on katarakt? vanusega seotud haigus?
Loodusvöönd Kliima iseloomustus ja mõju mulla Mulla veereziim Mulla Peamised horisondid Iseloomulikud Sobivus kultuuride tekkele paksus mullaprotsessid viljelemiseks Tundra Pikk külm talv, lühikese jaheda Liigniisked, igikelts takistab Õhuke AT-CG-Cd-D Gleistumine Vegetatsiooniperiood liiga suvega(t alla 10) läbiuhtelise veereziimi teket. 5-10 cm (igikelts) Turvastumine lühike ja külm, ei sobi
PÕLETUS Anu Grents 2015 Põletused • Põletus on seisund, kus vigastus tekib leegi, harvem elektri või kemikaalide mõjust. Põletused • Mida tugevam valu, seda pindmisem(väiksem) põletus, • Mida nõrgem valu, seda sügavam põletus, • Ohtlik on suur vedeliku kadu (villid põletuse kohal), • 50% laste ja 5% täiskasvanute traumadest. Põletused • Põhjused • Kõrge temperatuur • Kuumad vedelikud, aur, vahad, õlid • Lahtine tuli • Elekter • Päikese UV jt kiirgused • Kemikaalid Põletused • I astme põletus Esimese astme põletuse korral kahjustub naha pealmine kiht, tekib punetus ning turse. ESMAABI Jahuta 15-20 minutit jaheda veega, jääga! Põletused • II astme põletus • Teise astme põletus haarab ka naha aluskude ning tekivad lisaks tursele ka villid. • ESMAABI • Jahuta põletuspind veega, • jääga! • Eemalda riided! • Pöördu arsti pool...
õhk. Kui jahedam õhk soojeneb, tõuseb see kõrgemale, kui aga üleval pool õhk jaheneb, vajub see alla. Kui saunas on veepaak on ka seal konvektsioon. Kuumem vesi tõuseb üles ja jahedam vajub alla küttekeha juurde. Konvektsioon on nähtus, kus soojusülekanne toimub gaasi- või vedelikuvoolude edasikandumisel. Konvektsioon hoiab saunas ühtlast temperatuuri ja annab leilisaunale õige väärtuse. Kerise kohal õhk soojeneb ja asub ringlema. Jaheda õhu juurdevool ja soojema äravool tagab ka ventilatsiooni, mis on oluline, sest organismi hapnikutarve suureneb, kuna ainevahetus saunas kiireneb märgatavalt. Leiliviskamisel on kuuma veeauru voog suurepäraselt tunda ja veeauru temperatuur on üle 100°C. Seda tajuvadki saunalised kui temperatuuri tõusu. Miks ikkagi termomeeter seda ei näita? Sauna kõikide osade temperatuur on madalam ja kuum veeaur jahtub ruttu maha, pealegi on veeaurul väike soojusmahtuvus.
A(H3N2) ja A(H1N1). Surmaga Jahe ja kuiv ilm soodustab viiruse lõppenud haigestumise põhjustaja on elus püsimist kehast väljapool ja enamasti neist esimene. Gripi viirust seetõttu on haigestumise tõus just tehakse kindlaks 2 erineva jaheda ilmaga aastaaegadel. Grippi võid kahtlustada, kui esineb korraga: Ø Palavik vähemalt 37,8°C Ø Üks hingamisteede sümptom (köha, nohu, kurguvalu) Gripp Ø Üks süsteemne sümptom (lihasvalu, külmavärinad/higistamine, üldine halb enesetunne, väsimus või peavalu)
Ühiselulised putukad Hanna ja Helen Kes kuuluvad? Mesilased Herilased Sipelgad Kimalased Mesilane Tunnused Elupaik Karvane keha Elavad tarudes Pea Ehitavad kärjed Rindmik Emamesilane, Tagakeha kuni 70 000 Kaks paari kilejaid töömesilast ja 200-2000 tiibu isasmesilast Suised- imemiseks Mesilane Toitumine Kaitsekohastumused Nektarist Astel Õietolmust Herilased Elupaik Tunnused Pesades Maapinnast kõrgemal- Mesilastest saledamad metsaherilane Ei korja tolmu Maa õõnsustes-maaherilane Karvad siledad ja sirged, mittehargnevad Nõelavad mitu korda Herilased Toitumine Kaitsekohastumused Vastsed- läbimälutud Kui keegi pesa ründab, putuka...
vett päevas Pesemisel keerake vee surve väikeseks, keera kraan vahepeal kinni. Pane nõudepesu- või pesumasinasse optimaalne kogus pesu (nõusid). Ärge võtke rohkem vett kui vaja Üksikuid riideesemeid peske käsitsi Puu- ja köögivilju peske kausis kasutades seejuures harja. Ärge kasutage wc- potti prügikastina Toidu valmistamisel kasutage aedviljade keetmise asemel näiteks aurutamist Jaheda joogivee saamiseks hoidke vett kannuga külmkapis Ärge raisake vett kõnniteede ega rentslite puhastamiseks tolmust ja prügist. PANDIVERE RIIKLIK VEEKAITSEALA Pandivere Riiklik Veekaitseala pindalaga 350 875 ha moodustati 1988. aastal vabariigi tähtsama veekompleksi kaitseks. Põllumajanduse intensiivse arengu tagajärjel oli aastatel 1974-1985 Pandivere veeseisund muutunud kriitiliseks. AITÄH!
Veenilaiendid 9.a klass Mis on veenilaiendid ? Veenilaienditeks ehk varikoosiks nimetatakse laienenud pindmisi veene, mis esinevad kõige sagedamini jalgade säärte ja reite osas. Veenilaiendid võivad olla nahasiseste kapillaarsete veresoontena piiritletud või ulatuslikumad, või siis moodustada viinamarjakobara taolisi komusid ja vääte. Mis on veenilaiendite tekkepõhjused? Veenilaiendite tekkepõhjus on sageli selles,et veri meie sees surutakse ülespoole jalalihaste kokkutõmmete abil ning veenides on klapid, mis takistavad vere voolamist allapoole. Kui nende klappide töö on puudulik, siis veri võib hakata tagasi voolama.Pindmised veenid venivad välja, laienevad ja muutuvad looklevateks. Vanemas eas kaotavad veenid oma elastuse, mis soodustab veelgi nende välja venimist. Riskirühm Varikoosi esineb 10-20% maailma rahvastikus.Olenemata vanusest on ohustatud nii mehed (10-15%) kui ka naised (20-25%).Sagedamini esinevad veenilaien...
kannatanu midagi võttis või oletatava mürgi jäägid. See aitab õiget ravi määrata. Mürgine aine silmas Loputa silma jooksva vee all vähemalt 15 minutit. Kui tegu on söövitava ainega, siis vähemalt 30 minutit. Sissehingatud mürgine aine Toimeta kannatanu värske õhu kätte. Hoidu ise mürgise aine sissehingamisest. Mürgine aine nahal Võta saastunud riided seljast. Pese mürgiga kokkupuutunud koht vee ja seebiga. Loputa nahka jaheda jooksva veega vähemalt 15 minuti jooksul. Suu kaudu manustatud mürgine aine Loputa suu. Kannatanul ei tohi oksendamist esile kutsuda. Spetsiifilised mürgistused. Pesu- või loputusvahendi, dušigeeli, šampooni või mõne muu pesuvahendi korral segage noaotsatäis sidrunhapet klaasi veega ning andke see kannatanule juua. Alkoholimürgituse korral kutsuge esile oksendamine, seejärel andke rohkelt juua. Olukorrad, kus ei tohi oksendamist esile kutsuda
Õigel ajal magama minnes ning kaheksa tundi magades ärkan täpselt üks minut enne äratuskella. Katse: Lähen magama normaalsel ajal ja panen äratuskella iga kolme päeva tagant minuti varasemaks ja kohe peale seda, kui äratuskell on tirisenud kallan endale jahedat vett näkku, et üles ärgata. Selle katse jaoks läheb vaja äratuskella ja ämbrit, mida tuleb täita iga päev jaheda või soovi korral jää külma veega. Sellele katsele ei saa öelda kindlat pikkust, aga ma arvan, et mul kuluks enda ideaal ärkamis aja saamiseks ligikaudu 90 päeva. Katse tulemused kirjutaksin ma üles ja hiljem analüüsiksin joondiagrammina. Näidis tulemuste märkimiseks: 1. päev Ärkasin sama vara, kui tavaliselt 2. päev
ja gigantide vahel. Reljeef on nii kõrge, et kujud peaagu eralduvad taustast. See teeb heleda- tumeda kontrastid väga suureks ja muudab kujutise rahutuks. Samalaadne teos on Lakooni grupp mis kujutab sellenimelise Trooja preestri ja tema poegade tapmist ja jumalate saadetud madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult võitluste raevu ja piina. Väga populaarsed olid Apollonite ja Aphroditede kujud, mis lähtusid Praxitelese kaunist stiilist, kuid olid realistlikumad. Endise jaheda rahu asemel on nende näoilme ja kehakeel elavam. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahu, üheks selliseks näiteks Milose Venus, mis kujutab alasti naist. Kujunes välja kunstiturg, kus müüdi kujukesi, medaleid ning keraamikat. Levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Sademed. Vett, mis langeb pilvedest, nimetatakse sademeteks. Üks sademete vorm - vihmapiisad- tekib pilvedes, kui õhuvoolud moodustavad tillukeste veepiiskade omavahelise põrkumise. Need piisakesed liituvad suuremateks piiskateks, mis langevad vihmana alla. Õhk peab olema niiske, et vesi jõuaks aurustumata maapinnale, nii et selline sademete teke on iseloomulik põhiliselt troopilistele aladele. Enamik vihmast tekib kõigepealt jääkristallidena kõrgel atmosfääris madala temperatuuriga pilvedes. Jääkristallid kasvavad suuremaks, kui vesi nende peal külmub. Kas kristallid jõuavad maapinnale vihma või lumena, sõltub kõrgusest, millel nad külmuvad minimaalsest kõrgusest, millel temperatuurid ja rõhk üldse põhjustavad vee külmumise. Kui külmumine toimub madalamal kui 300 meetrit maapinnast, siis pole jääkristallidel aega enne maapinnale jõudmist sulada, nii et nad langevad lumena. Soojemates tingimustes toimub k...
· Pehme. · Puhas. · Madala pindepigevusega. · Käesoe. - Klooriühendeid kasutades kuni +20C. - Toidunõusid loputades võimalikult kuum. Vee ülesanded puhastuses · Puhastusaine lahjendamine. · Mustuse eemaldamine. · Mustuse sidumine. · Mustuse transportimine. · Pindade loputamine. Veega eemalduvad mustused · Lahjad puuviljamahlad. · Sool. · Suhkur. · Värske veri. - Eemalduvad kohesel jaheda veega puhastamisel. - Vanad plekid ei eemaldu. Vee kasutamine puhastuses I · Kaasaegsed puhastusmeetodid kasutavad vett võimalikult vähe: - Väheniiske puhastus. - Niiske puhastus. - Aurupuhastus. - Mikrokiust töövahendite kasutamine. - Ettevalmistatud ühekordsete puhastusklappide kasutamine (õlilapid, immutatud lapid) Vee kasutamine puhastuses II · Liigne vee kasutamine: - Muudab puhastustööd raskeks.
Saima teadis et Mari ootab. Ta ei saanud minna sest pidi kodus ema aitama. Tüdruk läks välja aga tuli varsti tagasi. Talle meenus et homseks on luuletus pähe õppida. Raadiost öeldi et homme on ilus ilm. Lastel on hea meel sest vihm on lakanud. Nad jooksevad õue kus on suured lombid. Lapsed kilkavad ja naeravad sest soojas vees on tore paljajalu paterdada. Öeldakse et naer on tervisele kasulik. Mart ei karda külma sest ta on terve ja tugev poiss. Ta peseb end hommikuti jaheda veega sest see karastab. Salme võtab harja ja pulbri (pasta) et pesta hambaid. Ilm on selge kuid külm. Saabus hommik aga külm kõvenes. Kui taevas läheb pilve siis on soojem. Sadu algas mitte täna vaid juba eile. Sadu lakkas aga tuisk kestis edasi. Linnud otsivad toitu kuid lumi on kõik kinni matnud. Kui tuisk lõpeb siis viime lindudele toitu. Siin pole vaja kelku vaid suuski. Kui tunnid lõpevad siis läheme suusatama. Väike Andi tuleks ka aga tal pole suuski
Nahk Nahk on inimese suurim elund! Naha ülesanded: Kaitse vigastuste eest (haigused, kiirgus, veekadu, vigastused) Sünteesib erinevaid ühendeid Säilitab kehatemperatuuri Nahk on ka meeleelund Kaitse UV kiirguse eest. Inimese nahas sünteesitakse päikesekiirguse mäjul pingmeti melaniini. See annab nahale värvuse ja taksistab ultraviolettkiirguse tungimist nahaalustesse kudedesse. Nahas sünteesitakse d vitamiini. See on vajalik luude ja hammaste jaoks, kaltsiumi imendumisel, vere hüübimisel ja stabiilse närvisüsteemi säilitamisel. D vitamiini puudusel tekib krampe, ludehõrenemine, väsimus, vaegnägemine- ja kuulmine, lihaste nõrkus ning fosfori peetus neerudes. Lastel rahhiit. Nahk kaitseb haigustekitajate eest Nahal elab itmesugused baktereid, enamasti on nad hädavajalikud kuna kaitsevad haigustekitajate eest. Inimese nahal on üle 200 erineva bakteri. Nahk säilitab kehatemperatuuri, sest taa on hulgaliselt väikeseid veresooni ja kapil...
andidest valmistada. Joogivesi jäi ikka puudu. Järsku seisis ta ees ilmatu suur kaljusein, kust ei saanud ei üle ega ümber. Päkapikk võttis kohe oma kirka välja ja hakkas hoolega avaust raiuma. Virutas ühe, virutas teise ja virutas isegi kolmanda hoobiga vastu kaljut, kuid ikka ei midagi. Neljandal löögil purunes sein veidikene ja sealt hakkas kohe vulinal allika vesi voolama. Nüüdsest peale pole sealkandis kellelgi vaja enam vee pärast muretseda. Jaheda veega allikas voolab pidevalt mööda kaljupragu ja pakub kosutust kõikidele ränduritele.
Jälje pikkus ja heledus on üsna heas seoses selle meteoorkeha kineetilise energiaga, ja kui on teada ka kiirus, saame siit rehkendada selle massi. Mida suurem on mass ja kiirus, seda pikem ja heledam tuleb jälg. Üle terve maakera langeb ööpäevas 90 miljonit heledat meteoori. Meteoriidid Meteoriidiks nimetatakse maapinnale langenud meteoorkeha. Nad langevad maapinnale soojadena või tulistena, kuid mitte enam hõõguvana, nagu sageli arvatakse. Konflikt jaheda tuuma ja kuumeneva pinnaosa vahel ning rõhkude järskude muutustega atmosfääri alumistes kihtides viib sageli meteoorkeha äkkpurunemisele ja siis langeb maale tavaliselt rühm meteoriite, toimub meteoriidisadu. Alalt, kuhu neid langeb, võib korjata kümneid, sadu või isegi tuhandeid meteoriite. Meteoriitide vanust saab määrata isotoopgeokeemia meetoditega. Igal aastal maandub Maale 26000 rohkem kui 100grammist meteoriiti. Suurem osa nendest satub
Eesti on madal ja soine maa. Võrreldes teiste Euroopa riikidega on Eestis palju soid: need katavad üle viiendiku meie maismaast. Kõrgustikel leidub küngaste vahel palju väikseid soid. Soode teket soodustab tasane maa ja sademeterohke jahe kliima. Eesti sooderohkus on tingitud kahest asjaolust: esiteks on Eesti suuremas osas tasa maa ja seetõttu voolab sademete vesi merre aeglaselt ja teine tähtis tegur , mis mõjutab soode tekkimist on kliima. Eestis sajab kaks korda rohkem, kui jaheda kliima tõttu vett aurab. Sood tekivad seal, kus sademete vett koguneb kiiremini, kui päike seda aurustada jõuab. Soostumise esimesi märke võin näha näiteks seal, kus koprad ojale tammi ehitavad. Sood tekivad väga pika aja jooksul. Soo elustik on eriline, kuid liigivaene. Soos kasvab vähe eri liiki taimi ja vaid osa neist kõlbab loomadele toiduks. Sood kujunevad väga pika aja jooksul , sest turbakiht kasvab aeglaselt, umbes 1,5-2mm aastas. Soodel
Eeltöö Õpilane : Tarmo Ungur Juhendaja : Valdur Leppik Tartu 2014 Leotamine Ära kanna leotusainet liiga soojale pinnale, sest see kuivab kiiresti ära. Vajadusel jahuta pinda jaheda veega. Leotusaine peale kandmist alusta määrdunumatest kohtadest (veljed, auto alumine osa) ja jätka puhtamatel kohtadel. Nii saavad mustemad kohad kauem leotuda. Kanna leotusainet ka uste vahedesse. Vajadusel lase leotusainel mõni minut mõjuda, kuid jälgi ,et pind ära ei kuivaks. Talvist leotusainet maha loputades liigu alt ülespoole! Jälgi, et veega puutuks kokku vaid pesuri joa all olev pind, et loputamata pind enneaegselt märjaks ei saaks (külmas
Itaalia kõledaid pärineb contadino'st ehk köök kaljusid. talupojakultuurist. Seda iseloomustavad Kuumast, värsked toiduained ja lihtsad Enamus kuivast valmistamistehnikad. Liha, kala ja inimesi lõunaosast juurviljad maitsestatakse ürtide ja arvavad, et kuni jaheda oliivõliga ning tihti grillitakse või itaalia köök Alpi küpsetatakse. on ainult mäestikuni Itaalia köök, mida iseloomustab palju pizza ja varieerub juurvilja ja süsivesikuid ning vähe pasta, aga kliima loomseid rasvu, on tervislik ja kaugel märkimisväär erakordselt maitsev. sellest, selt. Samuti itaalia köök erinevad Emilia Romagna regiooni peetakse
· Väljapääs merel (kalandus, turism). · Meri ei ole aastaringi jää vaba. · Naaberriikid. Kõrgelt arenenud naaberriigid (Soome). · Idanaabrid (Venemaa). Majanduslik ja poliitiline Head võimalused kaubavahetuseks (Läti, Leedu). ebastabiilsus. (tollipiirangud, piirivaldused) · Eesti kuulub Euroopa liitu, NATOsse. · Jaheda kliima tõttu on põllumehel konkureerida · Kliima võimaldab kasvatada parasvöötme kultuurses ja lõunapoolsete riikidega, kelle toodang tuleb odavam, soodsas metsas. suured küttekulud, eritingimused ehitamistel. · Maavaradest leidub põlevkivi, turvast, lubjakivi, savi, · Puuduvad tähtsamad maavarad. (nafta, gaas, liiva, puitu
,,Õhtuks olgu mul aegsasti selge maailm ja mis seal sees!" Ta rändas pika päeva, nägi asju halbu ja häid. Palju on, mida silmad näevad, aga ... küsimusi jäi, jäi vaatamata. On soojus õhtupäikesel tühine. Ei enam pikalt ta loojub. Päev oli liig lühike. Kriitika Paul viidingu luulest tõmbaksin joone tänapäeva - ta jaheda distantsiga kirjeldused tulevad kuidagi tuttavad ette. Võrreldes järgmisi ridu näiteks Jaak Jõerüüdi luulega: On tehtud äri. Taasükskord kabinetis. Ukseraamis daam rüüs rohelises. Hääles kerge värin: ,,Kas meil ei olnud kokkusaam?!" Pilk ristab pilku, nagu kaks floretti. Johnbullkeepsmiling juba täidab tsekki.
eksklaavi Kaliningradi oblasti kaudu), Valgevene ja Ukrainaga, edelas Gruusia ja Aserbaidzaaniga, lõunas Kasahstani, Hiina ja Mongooliaga, kagus PõhjaKorea ja Jaapaniga ning idas USAga. Kliima Kliima on eripaigus väga erinev riigi väga suure territooriumi tõttu, ehkki suuremal osal aladest on kontinentaalne või mõõdukalt kontinentaalne kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega. Kõrged mäed Venemaa lõunaosas ja KeskAasias takistavad soojad õhumasside liikumist Venemaa territooriumile. Näiteks, talvekuudel on PõhjaJäämeri täielikult kaetud jääga ja kujutab endast pigem suurt jäämassi, mis soodustab külma talve Venemaa põhjaregioonides. Riigi läänepoolse osa kliimat mõjutab Atlandi ookean, kuid see on üsna nõrk mõju, mis väljendub eeskätt Läänemere ranniku kõrgenenud õhuniiskuses. Taimestik
Ookeanide mõju kliimale, mandriline ja mereline kliima Inngery Karu & Egle Veinberg Kolmveerand Maa pinnast on kaetud merede ja ookeanidega. Kliima kujunemise tähtsus on suur, sest enamik päikesekiirgusest langeb maailmamere pinnale ja soojendab vett. Vesi soojeneb ja jahtub palju aeglasemalt kui maismaal. Vesi on alalises liikumises, kandub ookeanide pinnale saabuv päikesesoojus mere sügavustesse. Kõige enam saavad soojust ekvatoriaalaladel asuvad ookeanid, kõige vähem pooluste ümbruse mered. Hoovus- meres või ookeanis toimuv veemassi horisontaalsuunaline püsiv kindlas suunas liikumine, mis on põhjustatud peamiselt tuule poolt. Hoovuste mõju ookeanide- ja mereäärsete maade kliimale on üli suur, sest nende kohal puhuvad tuuled kannavad sooja või külma maismaale. Soojad hoovused kannavad soojust ekvaatori poolt polaarmeredesse, pehmendades sealset kliimat. Soe Golfi Hoovus, mis väljub soojas...
Sõda kajastab Pergamoni altari 130 m pikiune ja 2,3 m kõrgune friis. Kuna kujud peaaegu eralduvad taustast, on heleda-tumeda kontrastid väga suured ja kujutis jätab rahutu ilme. Sama tüüpi teos on kuulus Lakooni grupp, mis kujutab Trooja preestri ja tema poegade tapmist madude poolt. Hellenistlik kunst ei väljendanud ainult raevu ja piina. Populaarsed olid Apolloni ja Aphrodite kujud, mis lähtusid Praxitelese stiilist, aga endise jaheda rahu asemel oli nende näoilme ja kehakeel elavam ning tihti erootilisem. Mõned kujud jäid siiski truuks klassikalisele pidulikule rahule, näiteks kuulus „Milose Venus“. Kujunenud oli välja kunstiturg ja levis kunstiteoste kogumine ja kuulsatest teostest koopiate valmistamine.
Kui on saavutatud planeeritud võimsus, tagatakse k=1-ga, et ahelreaktsioon ei areneks plahvatuseks. Kasutatake teadusuuringutes, laevade jõuseadmetes ja energeetikas. Aatomelektrijaam auruturbiinis muundub siseenergia mehaaniliseks energiaks. Auruturbiini läbinud aur suunatakse kondensaatorisse, kus see kondenseerub. Tekkinud vesi pumbatakse uuesti soojusvahetisse. Kondensaatorit jahutatakse veehoidlast saabuva jaheda veega. Auruturbiiniga on ühendatud vahelduvvoolugeneraator, milles mehaaniline energia muundub elektromagnetvälja energiaks. 235 Tuumkütus Koosneb põhiliselt rikastatud 235U ja 238U. 92U peab olema 2,54-2,56. Parem 239 235 tuumakütus on 94 Pu , sest vabanenud neutronite arv ületab 92U vabnevate neutronite arvu.
C-Klassi tulekustuti - Kustutab gaaside tulekahjusid (maagaas, atsetüleen, propaan, vesinik jms) 2.1.1 Lähtuvalt tulekustusainest liigitatakse tulekustutid vesikustutid; vahtkustutid; pulberkustutid; süsihappegaaskustutid halogeenitud süsivesinikke (haloone) sisaldavad tulekustutid 3. Esmaabi põletuste korral · Jahuta kiiresti põletuspiirkonda! - Kuuma saanud käsi või jalg või muu kehaosa pane kiiresti jaheda (1820 °C) voolava kraanivee alla! Jahuta vähemalt 1520 minutit. Jahutamiseks ei sobi jää või jäävesi. Tugev külm võib kahjustust isegi süvendada. Kui vett ei ole käepärast, võib kasutada jääd mähituna puhtasse riidesse. Kui tegemist on tulisest vedelikust põhjustatud põletusega, vabasta kahjustatud kehaosa kiiresti riietest ning siis jahuta! Leegipõletuse korral toimeta kannatanu
allergia võimalus. o Ei kasutata pulbrit, kuna paksu kooriku all on hea bakteritel paljuneda. Väike haav o 1 1,5 cm pindmine haav ei vaja õmblemist o Võib saada lohakal tegutsemisel mistahes terariistaga o Kasuta kaitsevahendeid (kindad, kilekotid vms.), väldi verega kokkupuudet o Lase haaval pisut aega veritseda, soodustades seda - aseta vigastatud koht jaheda voolava vee all. o Puhasta haav desifitseeriva vahendiga. o Väikesest haavast lõpeb verejooks tavaliselt iseenesest o Vajadusel aseta tükike marlit haavale ning suru sellega haav kokku o Verejooksu lakkamise järgselt aseta haavale side või väikese padjakesega haavaplaaster. Suure haava esmaabi Oleneb haava tüübist. Kutsu kiirabi Tuleb kontrollida teadvust ja olla abi saabumiseni kannatanuga
Iseloomusta nende mõju. Islandi kliimat mõjutavad asend lähispolaarsetel laiuskraadidel, sooja Põhja-Atlandi hoovuse haru edelarannikul ja külma Ida-Grööni hoovuse harud põhja- ning idarannikul, samuti absoluutsed kõrgused saarel. Asendi tõttu saab Island päikeselt vähe sooja isegi suvel. 2. Kliima üldiseloomustus : keskmine õhutemperatuur suvel ja talvel, sademete langemise aeg ja hulk, kliimavööde ja valdkond. Valitseb lähisarktiline, jaheda suve ja pehme talvega niiske merelinekliima. Keskmine temperatuur on juulis 10-12 ºC . Sisemaal on talvel keskmine temperatuur -5 kuni -10 ºC. Lõuna- ka läänerannikul sajab 1000-1500mm, mäenõlvul üle 2000, suurte liustike lagedel 4000 ja põhjarannikul vaid 450- 650 mm/a. Metsatundra, okasmets. Lähisarktiline vööde. 3. Kuidas mõjutab kujunenud kliimat geograafiline asend (ookeani või merede suhtes jm). Põhja-Atlandi hoovuse tõttu on talv suhteliselt pehme. 4
Külatänav Selges talveöö taevas särasid tumedal taustal kuldsed tähed, mis kaunistasid öist taevalaotust. Kuu omas erksas kumas valgustas külatänavat, mis oli õhtutundidel nõnda vaikne ja vaba küla päevasest melust. Kuu sära valgus majade vahel olevatele puudele, muutes need veelgi kaunimateks. Raagus puuoksad kiikusid jaheda tuule käes, raputades okstele tuisanud õrna lumekihi maapinnale. Lühikese ajaga täitus terve tänav okstelt paisanud õhukese lumekihiga. Lumega justkui varjatud tänavakate oli muutunud siledaks kui vesi tuulevaiksel hetkel. Äkitselt see siledus kadus ja lumele tekkisid jäljed, jäljed jalanõudest, mis katsid hiliste rändajate jalgu. Need rändajad uitasid täistuisanud teekatet mööda kuhugi kauguste poole. Need olid mees ja vanem naine
Tavaliselt on kihi paksus soostiku keskosas 5-7 m, äärealadel 1-2 m. Erinevate looduslike tingimuste tõttu on turba koostis muutuv ja mitmekesine. Turvas on väga oluline energeetiline maavara. Turvas Esinemiskohad Turvas moodustub liigniiskes keskkonnas, kus orgaanilise aine lagunemine on takistatud, näiteks soodes. Turvas moodustub niiske, mõõduka ja ka jaheda temperatuuriga aladel. Turvast ei leidu Eestis igal pool, suurimad turbavarude leiukohad on Ida-Virumaa lõunaosa ja Pärnumaa soodes. Suured varud on ka Kesk- ja Vahe-Eesti soodes. Üleriigilise tähtsusega turbamaardlad Kasutusvaldkonnad Turvas on maavara, mida kasutatakse peamiselt kütusena ning taimede kasvupinnasena. 90% Eestis kaevandatud turbast läheb ekspordiks. Kuivturvas on üks parimaid kütuseliike
suhtes vähenõudlikud (Eestis kasvatatavate sortidesoodsaim temperatuur on 1315°C), kuid suhteliselt põuakartlikud pikapäevataimed. Hirss, mais, riis ja sorgo on soojanõudlikud lühipäevataimed, nad (v.a riis) taluvad hästi põuda. Teraviljad on enamasti üheaastased. Nisul, rukkil ja odral on ka talvituvaid vorme; neid taliteravilju külvatakse sügisel (Eestis augusti lõpus või septembri alguses). Taliteraviljad lepivadidanemis-ja tärkamisjärgus jaheda temperatuuriga (413°C); sügisel kasvu lõpetades ning kevadel kasvu alustades vajavad nad kokku 3070 päeva jooksul minimaalset elutegevust võimaldavat temperatuuri (05°C), muidu neil ei teki generatiivseid organeid. Kaer Kaer on suure toiteväärtusega, sisaldades 2-4 korda rohkem rasva kui teised teraviljad. 10-12% valku (sama palju, kui oder ja rukis, kuid vähem nisust)..
põdenud. Lapsi vaktsineeritakse maailmas MMR- vaktsiiniga. Maades, kus vaktsineerimist ei toimu, esinevad suuremad punetiste epideemiad iga 7 kuni 9 aasta möödudes. Ennetamine Lapsi vaktsineeritakse MMR- vaktsiiniga 12. -15. elukuul ning revaktsineeritakse 4.-6. eluaastal. Tänu sellele on suudetud punetiste epideemiad täielikult elimineerida. Ravi Otsene ravi punetiste vastu puudub, seetõttu tegeldakse sümptomite leevendamisega. Palavikku saab alandada jaheda niiske rätikuga. Palavikku ning sellega kaasnevat ebamugavustunnet on võimalik leevendada järgnevalt: juua ohtralt vedelikke; Manustada lihtsaid valuvaigisteid, näiteks paratsetamooli; Sidekestapõletiku korral loputada silmi veega või vajadusel manustada silma antibiootikumitilku. Hügieen Haige tuleb isoleerida; ruum õhutada; voodipesu pesta eraldi teistest; käte hügieen; desinfitseerida kõik pinnad; kasutada maski. Rasedus
väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel. Koolbrid kasutavad oma pesa koos hoidmiseks ämblikuvõrgu niite ,mille teine otstarve on koos sulgedega pesa seest pehmeks ja soojaks teha. Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheda ilmaga tardunne, kust nad ei ärka enne, kui soojemaks läheb. Enamus koolibriisid lendab sügisel soojematesse paikadesse. Koolibrid ei ela paarides. Emaslind ehitab pesa ja kasvatad järglased üksi üles. Herne suuruseid mune on tavaliselt kaks. Pojad kooruvad paljaste ja pimedatena, ning elab viie kuni kuue aastaseks. Ilusa sulestiku pärast jahitakse koolibrid liialt palju. Seepärast on sattunud mitmed liigid hävimisohtu ja on võetud kaitse alla.19 sajandi
Eesti kunst 1970-ndatest tänapäevani 1. Rühmituste aeg.Kes kuulusid ANK-64, Visaritesse ja Soup-69?Iseloomusta! 1964. aastal algab kunstirühmituste periood - ANK '64, veidi hiljem Visarid ja SOUP 69. Varem lihtsalt ei olnud võimalik end sarnaste tõekspidamiste, karmi stiili vastase ja radikaalsete vaadetega rühmitusena klassifitseerida, sest siis oleks seda tõlgendatud vaenulikkusena nõukogude korra suhtes. ANK- 64 tõuseb esile oma rõhutatult positiivse ja eetilise maailmasuhtumisega. Rühmitus. ANK '64 viis 1960. aastate lõpul paljud kunstiotsingud radikaalse äärmuseni, tuues eesti kunsti teadliku eemalehoidmise, enesesse kapseldumise ja jaheda privaatsuse. Sellese rühmitusse kuulusid näiteks Jüri Arrak, Kristiina Kaasik, Malle Leisi, Andrest Tolts ja Jaan Elken. Visarid( Simuna kihelkonna murrakus "rahulolematud")- Visareid iseloomustab eksperiment kõiges - nii kujutavas kunstis, kirjanduse vallas, tõlketegevuses kui ka seltsie...
Sissejuhatus Antarktika avastas Fabian Gottlieb Benjamin Bellingshausen 1821 aastal. Antarktika, lõunapolaarpiirkond, hõlmab Antarktist ja seda ümbritsevate ookeanide lõunaosa. A. piiriks loetakse sooja ja külma vee kokkupuuteala (nn. antarktiline konvergents), mis asub 48° ja 62° 11-e vahel. Selle järgi on A. pindala 49--60 mln. km2. A-s asub hulk saari ja saarestikke: Bouvet' ja Lõuna-Georgia saar, Kergueleni saared, Lõuna-Sandwichi, Lõuna-Orkney ja Lõuna-Shetlandi saarestik jt A-s on palju jää-mägesid, suurimad kuni 150 km pikkused ja 100 m kõrgused. Tuuled ja hoovused kannavad neid kaugele põhja, 48°--50° 11-ni, harvemini troopiliste laiusteni. Antarktise pindala koos selfiliustikega on 13 918 000 km2, rannajoone pikkus on umbes 32 000 km. A. on maakera kõrgeim manner (keskm. 2040 m). Maht on umbes 25 mln. km3 (90% Maa jääst). Jäävabu alasid (nn. oaasid) on 332 000 km2 Lääne-Arktikas asub mandri kõrgeim tipp -- Vinson (5140 m...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
