................................................................................................... Kaunimad laulud.......................................................................................................... Väike maa.................................................................................................................... Tuljak........................................................................................................................... Ta lendab mesipuu poole.............................................................................................. Mu isamaa on minu arm............................................................................................... KASUTATUD KIRJANDUS........................................................................................... LISAD.............................................................................................................................. Mu isamaa, mu õnn ja rõõm sõnad:
See innustas teda uuesti aktiivsele kirjanikutööle, kuid oli hilja. 1. detsembril 1913. a Tartumaal Kavastu vallas Koosa külas Plakso-Madise talus "Kirjatööde kogu" 1904 "Luuletused" 1909 "Elu sügavusest" 1909 Asub Juhan Liivi lapsepõlvekodus 1962. a Juhan ja Jakob Liivi elu ja loomingu memoriaalnäitus 1988.a Eesti Põllumajandus- muuseumi filiaal 1992. a iseseisev muuseum Ta lendab lillest lillesse Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse - ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu vastu sull' surmatuul ja lennaku vastu sull' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole!
("Sügisene rand") Loomadel ja lindudel on Juhan Liivi luules oma koht. Tihtipeale võtab kirjanik neid kui omasu- guseid, võrdleb enda ja loomade-lindude kannatusi. Kuid on ka olukordi, kui Juhan Liiv kades- tab loomade vabadust ja võimalust minna või lennata sinna, kuhu hing ihaldab. Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole. ("Ta lendab mesipuu poole") Juhan liiv võis kannatada vaimuhaiguse all, kuid see ei takistanud teda loomast neid erakordselt tähendusrikkaid ja imelisi luuletusi, mida tänini rahvas loeb suure patriootsuse ning heameelega.
Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") --- Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole. ("Ta lendab mesipuu poole") Vesi Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult
Viimased eluaastad rändas Liiv ringi. Ta tundis valu ning üksindust. Luuletuses ''Ta lendab mesipuu poole'' on Juhan Liiv väga armsalt kirjeldanud, kuidas isamaa on see, mida ei tohi unustada, ükskõik kus sa oled: Ja langevad teele tuhanded; veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole! Nii hing, oh hing, sa raskel a'al - kuis õhkad isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal - kuis ihkad isamaa poole! Mina sain sellest luuletusest aru nii, et me võime olla isamaast kaugel, kuid alati on ta meid ootamas. Ta võib olla viletsates oludes, kuid isamaa on siiski koht, mis on alati meie südames.
tundeid. Iga teema juures nimeta selleteemaliste luuletuste pealkirju. Autor vahendas oma mõtteid ja tundeid järgmiste teemade kohta: armastus, kodumaa, loodus, elu ja aeg, mure ja valu. · Esimese teema pealkirjad on: ,,Ei sinu iludus", ,,Naerata", ,,Viimne võimalus", ,,Sa oled kui lillekene", ,,Üksainus kord mu süda tervelt tuksus-", ,,Elust ja valust". · Teise teema pealkirjad on: ,,Vangis", ,,Varakult", ,,Ta lendab mesipuu poole", ,,Ma lillesideme võtaks", ,,Hing lendab isamaa poole", ,,Kõik nooruse läikideaalid", ,,Kas olete näinud laeva, mis mastita". · Teema, nimega loodus, pealkirjad on: ,,Talve öö", ,,Järv", ,,Pikne", ,,Mets", ,,Tuul mängib pärna lehtedega", ,,Kullerkupp", ,,Lumelillekene". · Neljanda teema pealkirjad on: ,,Noorusaeg", ,,Vanaema teeb sängikest", ,,Aeg", ,,Ema ja tütar", ,,Las lapsed teevad".
Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! ("Lõoke") --- Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole. ("Ta lendab mesipuu poole") 2.4. Vesi Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule
klaarusid Liivi kirjanduslikud arusaamad. J. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Liiv muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", mida tänapäeva noorus tunneb enamalt jaolt küll U. Alender'i poolt suureks lauldud lauluna, "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Kas ma Eestit unes nägin? Nägin lained laevu täis, nägin viljarikast randa, merehõlm ta ümber käis. Ei see olnud mitte unes, ilmsi tuli kujutus: oli vaev mul, oli valu, kuni tuli kahvatus. /Kas ma Eestit unes nägin Iga eht südamelöök/
-Sündis Järvamaal Tammsaare-Põhja talus -Vahepeal elas ka Koitjärvel -"Juudit" -" ma armastasin sakslast" Ernst Enno -Tõi eesi luulesse ida filosoofia sugemeid -"Rändaja õhlaul" -"patsu,patsu kooki" "oi suvi, õnnis lastemaa" Juhan Liiv -Sündis 30. aprillil 1864.a Alatskivi vallas. Hariduskäik üsna kesine. õppis lugema 10aastaselt. Lühikest aega õppis Trefneri koolis. Töötas ajakirjanikuna. -Esimene luuletus "maikuu öö" -esimene jutt "päästetud" -"ta lendab mesipuu poole" - "sügise" -"tuisk" -"helin" Betti Alver -Sündis jõgeval. Oli abielus Heiti talvikuga. Oli ka tõlkija. -viiendas klassis kirjutas romaani " Tuulearmuke" -viletsuse komöödia -"invaliidid" "Eluhelbed" "korallid emajões" "elupuu" "tolm ja tuli" Gustav Suits Sündis Võnnu koolmeistri peres. Õppis 4a lugema.Õppis Tartu ja helsingi ülikoolis -"tuulemaa" -"tuli ja tuul" -kogu "Kõik on kokku unenägu" -esseekogud "sihid ja vaated" ja "noor-eesti nõlvakult" Artur Adson
....................................................................5 Tuljak......................................................................................................................................... 6 Laulu algus................................................................................................................................. 6 Mu isamaa on minu arm.............................................................................................................7 Ta lendab mesipuu poole............................................................................................................7 Kasutatud kirjandus....................................................................................................................8 Laulud.....................................................................................................................................8 Heliloojad.............................................................................................
1893: kogumik ,,Kümme lugu" 1893: jutustus ,,Käkimäe kägu" 1894: jutustus ,,Vari" 1895: jutustus ,,Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas ,,Juhan Liivi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: ,,Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus ,,Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas ,,Rändaja", ,,Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel ,,Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist) 5. Mälestamine Mitmes Eesti linnas on Juhan Liivi tänavad: Juhan Liivi tänav Tartus, Juhan Liivi tänav Viljandis ja Juhan Liivi tänav Elvas. Tartus Juhan Liivi tänaval paikneb Juhan Liivi mälestuskivi. Juhan Liivi hauale Alatskivi kalmistul püstitati 1924. aastal
KIRJANDUS MEIE ELUS Kui me mõtleme kirjandusele, tulevad meil ilmselt kohe silme ette raamatud, kuid kirjandus on tegelikult palju enam kui raamatud. Missugusena esineb kirjanduse roll meie elus? Iga päev saan ma infot ajalehtedest ning ajakirjadest. Kogu aeg saan ma teada midagi uut ja põnevat kõigest, mis maailmas toimunud on või alles hakkab toimuma. Ajakirjadest meeldivad mulle kõige rohkem meelelahutus ajakirjad, näiteks ajakirjast Kerrang saan ma teada infot enda lemmikbändide kohta. On olemas ka mõned teaduslikud ajakirjad, mida ma ei loe sugugi tihti, näiteks ajakirjast Discovery leian palju huvitavaid fakte uutest tehnoloogiatest ning leiutistest. Üha rohkem on hakatud kirjandust panema kirja elektrooniliselt. See tähendab, et tulevikus võidaksegi üle minna sellele, et enam kirjandust kirjalikult ei märgita. Kui peaks juhtuma mingi õnnetus, kus kogu süsteem kokku variseb, siis ei...
Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. "Kümme lugu" (1893) · "Vari" (1894) · "Luuletused" (1909, 1910, 1919, 1926) · "Kogutud teosed" I-VIII (1921-1935) · "Valitud luuletused" (1949)
ja rütm. Luuletaja tunnetas isamasaatust läbi enda elutraagika. Tema isamaalüürika on valdavalt pihtimuslik, selles põimuvad ahastus ja lootus. Liivi mõtteluuletused on lühikesed ja paiguti konarlikud. Neid iseloomustab vaimukus ja isikupärane vaatenurk. Luuletusi : Mets kohas ; Helin ; Isamaale ; minu luule ; lauliku talveüksindus ; must lagi on meie toal ; noor eestile ; kui tume veel kauaks ka sinu maa ; ta lendab mesipuu poole ; malillesideme võtaks. KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JUHAN LIIV KUI TUME VEEL KAUAKS KA SINU MAA JA RASKE SU KOOREM KANDA KUI ENAM EI JÕUAKSKI, EI JÕUAKSKI SA SU SOOVIDE SINIRANDA TÄHT SÜTTIB EHK TAEVAS SU ÜLE VEEL. LILL TÄRKAB SU HAUA PINNAST JA SINU MÕTE JA SINU MEEL KORD TUKSUB SU RAHVA RINNAST JA LIIGUB JA LOOB JA LEHVITAB JA KAUNEID RADASID RAJAB SU RAHVA KODA SEE EHITAB JA PÕLVEST PÕLVENI KAJAB
Veljo Tormis Hando Runnel Hando Runnel omandas alghariduse kodukandi algkoolides, keskhariduse Tartu 1. Keskkoolis ja Paide Keskkoolis. Hiljem õppis Eesti Põllumajanduse Akadeemias agronoomiat, mis jäi lõpetamata. Töötas Loomingu toimetuses. Aastal 1992 asutas kirjastuse "Ilmamaa". Hando Runnel 16 Ta lendab mesipuu poole Peep Sarapik / Juhan Liiv Alguses tuleb korraga hingata. Teksti peab selgelt välja ütlema. Veerandnoot on väljapidamatu. Sõnal tuhanded d-täht lõppu. H-tähte tugevalt öelda. Hingata õigetes kohtades. Koguaeg peab korralikult dirigenti jälgima. Peep Sarapik Peep Sarapik (19. september 1949 12. detsember 1994) oli eesti helilooja ja koorijuht. Vaikselt ja omaette tegeles ta heliloominguga, mille kõrvalt juhtis Tallinna
kurba ja sünget, kui ka rõõmsamaid toone isamaa kohta. Kirjutas realistlikult. Armastus isamaa vastu oli ainuke, mis vaesel Liivil oli. „Eile nägin ma Eestimaad“ – selles luuletuses kirjeldab Liiv Eestit nagu ta oli: lagunenud hooned, ilmetud väljad ja võsa … Liivil kirgastub siiski poeetiline nägemus oma maa ja rahva püsimisest ning paremast tulevikust läbi musta mure ja kahtluste luuletuses "Kui tume veel kauaks ka sinu maa...". „ Ta lendab mesipuu poole,“ „Ma lillesideme võtaks,“ „Kahekõne“ Juhan Liivi kirjutas isiku-ja mõtteluulet. Näiteks „Helin“ see, mida kirjanik nimetab helinaks on huvi ja lootused elult. Juba väikese poisina tundis ta rõõmu ja nautis elamist ning elu avastamist. Teda tabab aga elutraagika – noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu. Luuletus „Rändaja“ räägib tööpuuduse all kannatajast, samas heasüdamlik ja lahke perenaine teda aitamas.
18901892: lühijutte ja luuletusi ajalehes Olevik 1893: kogumik "Kümme lugu" 1893: jutustus "Käkimäe kägu" 1894: jutustus "Vari" 1895: jutustus "Nõia tütar" 1904: ajaleht Uus Aeg avaldab oma lisas "Juhan Liiwi kirjatööde kogu", ilmub vihikute kaupa ja sisaldab enamiku proosatöid ja 33 luuletust 1905: "Noor-Eesti" I albumis ilmub Liivi luuletus "Noor-Eestile" 1905: pereajakirjas Linda ilmub 8 Liivi luuletust (sealhulgas "Rändaja", "Ta lendab mesipuu poole") 1909, 1910: Noor-Eesti Kirjastuse väljaandel "Juhan Liivi luuletused", valik 45 luuletusega (sealhulgas N. Triigi portree Liivist)
1902 ilmus tema nimi jälle ajakirjanduse veergudele.1904 aastal trükiti Juhan Liivi " Kirjatööde kogu" . Ta suri ränga külmetuse järel KavastuKoosal 1. Detsembril 1913 ja on maetud Alatskivi kalmistule. Looming: Temalt on säilinud umbes 300 luuletust ja nende temaatikavalik on mitmekesine. 1.Isamaalüürika Karm ja otsekohene,valdavalt süngus,mõnes luuletuses ka tuleviku optimisti. " Eile nägin ma Eestimaad" , " Ta lendab mesipuu poole". 2.Ühiskonnakriitiline luule Sotsiaalsete pahede hukka mõistmine .. " Sugulased". 3.Looduslüürika Sügavalt intiimne kontakt kodumaa loodusega.Kodumaise maastiku lihtne, realistlik pilt läbi aastaaegade vahelduse on loodud nappide vahenditega.Kõige hingelähedasem aastaaeg on sügis. " Üks märtsihommik udune" ,"Sügisene kodu" , " Üks suvepäev" 4.Autobiograafiline luule Selles on sõnastatud elutraagika noorusea lootuste purunemine hävitava haiguse tõttu
paljude puudustega. „Must lagi on meie toal“ Viimases salmis ütleb ta, et must lagi on meie toal ja meie ajal ka. See võib tähendada seda, et kui Eesti oli Venemaa võimu all, ei olnud inimesed rahul. Veel ütleb ta, et ta nagu ahelais väänleb- kui tema saaks kõnelda. Ma arvan, et see tähendab seda, et Eestil ei olnud siis üldse sõnaõigust, Venemaa ütles kõik. „Ta lendab mesipuu poole“ See räägib sõjaajast, kus paljud kaotasid enda lähedased, kuid kus ka paljud koju naasesid. Ning ka sellest, kuidas küüditatud unistasid minna tagasi Eestisse. Ning, et olgu ükskõik kui suur sõda kodumaal, tahavad kõik ikka tagasi tulla. „Meri“ See räägib Eestimaa ilust. Räägib sellest, kuidas põllud vohavad ning et elame mere ääres ja et see kohab ilusasti. Eesti taevas on sinine ning päike paistab soojasti. Kõik on
M.Lüdig Koit E. Võrk Eesti lipp K.A.Hermann Oh laula ja hõiska M.Härma Tuljak G.Ernesaks Mu isamaa on minu arm G.Ernesaks Sireli, kas mul õnne Ü.Vinter Laul põhjamaast R.Eespere Ärkamise aeg P.Sarapik Ta lendab mesipuu poole M.Siimer Homme J.Kasar Minu inimesed ÄRKAMISAEG XIX SAJ KESKPAIK. Koolid olid eestlaste teadvuse kujunemise ja rahvusliku liikumise kolded. Eesti muusikakultuur võrsus kihelkonnakoolide juurest (valmistasid õpetajaid vallakoolidele). Allusid haridusministeeriumile, mitte enam kirikule. XIX saj. algul õpetati seal muusikat 8 tundi nädalas. Sealhulgas oreli ja viiulimängu.
KONRAD WILHELM MÄGI 1878 1925 Sündinud 1. november, 1878 Hellenurme mõis, Eesti Surnud 15. august, 1925 Tartu, Eesti Rahvus Eestlane Tegevusala Maal, joonistamine Kunstivool ekspressionism Tuntud teoseid Madonna (1923-1924) Elukäik Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas end 1905-1906 Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas soovi pääseda õppima Pariisi. Mägi ...
päästva rahusadamana, kus puhusid vabaduse tuuled ja võis leida turvalisust nii armastuseks kui ka rahulikuks tööks. Seal tundis Chagall ennast nagu jooksja, kes oli surnud punktist üle saanud, uue jõuga alustas ta õnneaastaid, mis teda kahe maailmasõja vahelisel perioodil ootasid. Kuid materjaalses mõttes olid esimesed päevad Pariisis küllaltki rasked. Nii algas Chagalli teine Pariisi-periood, mõne aja mõõdudes sai talle taas kalliks ka Mesipuu. Chagalli võis kohata tihti Mesipuu alleedel. Kuigi Chagall on sageli teinud ka värvilist graafikat, eelistas ta üldiselt mustvalget, isegi sedavõrd, et värvilistepuhul hakkas ta oma guasse ikka sagedamini usaldama Mourlot' ateljee meistrite kivile kandmiseks, kuid säilitas seejuures pideva ja nõudliku kontrolli ega signeerinud ainustki estampi enne, kui jäi sellega lõplikult rahule. Chagalli graafika on äärmiselt mitmeharuline. Sügava arusaamisega on ta suutnud oma pika illustraatoritöö jooksul
KONRAD MÄGI Elulugu Konrad Vilhelm Mägi sündis 1. novemberil 1878 Hellenurme mõisas Tartumaal ning suri 15. augustil 1925 Tartus. Ta oli eesti maalikunstnik ja pedagoog. Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Kunstialased algteadmised sai ta aastatel 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Samal ajal harrastas ta ka innukalt näitekunsti, viiulimängu ning mitut spordiala. Kunstiõpinguid jätkas ta aastatel 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kus ta keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Olles sunnitud õpilasrahutustest osavõtu pärast koolist lahkuma, täiendas ta end Jakob Goldblatti ateljees. Kokkupuude moodsa vene kunstiga süvendas temas soovi pääseda õppima Pariis...
NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU 2017 JA ÜLDLAULUPIDU 2019 Valmistaja: Diana Lanevskaja XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" XII noorte laulu- ja tantsupidu 30. juuni - 02. juuli 2017 · 2017. aasta XII noorte laulu- ja tantsupeo keskmes on noore põlvkonna side oma maa, kultuuri ja vanema põlvkonnaga, mis koonduvad ühise mõiste alla "juured". · See on pidu, mis sündinud ajal, kui taas vajame oma juurtelt rohkelt tarkust ja jõudu, et osata hoida ja edasi kanda meie esivanemate tarkust, meie olemise viisi. · Laulupeol teevad oma dirigendidebüüdi 14 noort dirigenti ning lavale astuvad ligi 40 tuhat XII NOORTE LAULU- JA TANTSUPIDU "MINA JÄÄN" · XII noorte laulu- ja tantsupeol osaleja on vabas Eestis sündinud põlvkond, kelle jaoks maailm on lahti, kuid kelle juured jäävad ikk...
Järva-Jaani Gümnaasium Kunstiõpetus Marten Vaas Konrad Vilhelm Mägi Referaat Järva-Jaani 2013 Sisukord · Üldine · Elu · Looming · Mõned tööd Üldine Konrad Vilhelm Mägi oli Eesti maalikunstnik ja pedagoog kes sündis 1. november 1878 Hellenurme mõisas ja suri 15. august 1925 Tartus. Tema kunstivooluks oli peamiselt ekspressionism ja tema kuulsamaks tööks said ,,Madonna". Konrad Vilhelm Mägi Elu Konrad Mägi sündis mõisa abivalitseja perekonnas. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Sai kunstialased algteadmised 18991902 Tartu Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustel. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, kes...
aastane. Juhan Liiv armastas lihtsust, tema luuletustes pole keerukaid lausekujundeid. Kirjanikku paelus loodus ja teda saatis suur isamaa-armastus. Ta muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. 1887 aasta lõpus koostas Liiv luuletuskogu "Õied ja okkad", mis aga trükkijat ei leidnud. Juhan Liivi eluajal ilmus vaid üks kogumik tema luuletustega: Luuletused (1909). Juhan Liivi luule põhiteemad olid: Isamaa ( "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole") Loodus (,,Järv") Luuletaja enese saatus ("Helin") Eesti ühiskond Inimese olemus ja osa maailmas ( ,,Rändaja") Armastus Loodusluule - nukker ja luuleline, annab edasi reaalsuselähedast pilti Eestimaa looduse mitmekesisusest ja kaunidusest. Pühendas palju luuletusi aastaaegadele, eriti sügisele, mis oli tema lemmikaastaaeg. Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta
Ja laul lõi tõustes kõlama läbi hangede; ja kindlamaks sai ja helises üle hangede! (“Lõoke”) --- Ta lendab lillest lillesse, ja lendab mesipuu poole; kui kõuepilv tõuseb ülesse, ta lendab mesipuu poole. (“Ta lendab mesipuu poole”) 2.4. Vesi Juhan Liivi lapsepõlv möödus Peipsi-äärses külakeses. Nii kiindus ta juba varakult maalilisse Peipsi järve ja ihkas kogu elu pääseda merele. Ka veekogude-teemalise luule võib piltlikult
juhendamisel jätkas Mägi õpinguid puunikerduse ja modelleerimise aladel. Konrad Mägi võttis osa õpilasrahutustest ja oli sunnitud koolist lahkuma. Edasi täiendas ta end aastatel 1905-1906 Jakon Goldblatti ateljees. Tal tekkis soov minna õppima Pariisi. Mägi läks esialgu Soome ja veetis aasta 1906 suve koos Nikolai Triigi ja Aleksander Tassaga ning huvitus maalikunstist. 1907. aastal septembris läks Mägi Pariisi, elas kunstnike ja kirjanike koloonias Mesipuu, õppis Filippo Colarossi vabaakadeemias joonistamist ning külastas kunstinäitusi ja muuseume. Aastatel 1908-1910 elas Norras. 1911. aasta suve veetis Normandias, 1912. aastal käis Saksamaal, külastas Itaaliat ja naases tagasi Tartusse. Konrad Mägi töötas aastal 1913 Tartu linnakoolis joonistusõpetajana, 1914. aastal kutsehariduse Seltsi õhtukoolis. Püsivamalt pidas aastatel 1916-1919 ateljeestuudiot.
KUI ON KEVAD, SIIS ON KEVAD Ott Arder Kevad, Kevad, oma kavad teeb nii pisike kui suur. Rändab linde, lapsi, loomi, laguneb üks vana kuur. Kui on kevad, idanevad jälle kartulid ja ojad. SINILILL Kersti Merilaas Kuigi hang veel aia all, lumeriismed tänaval: otse heledasse ilma avas imetleva silma esimene kevadlill, sinilill. Arg ja ettevaatlik pung tihedalt veel end tuppe sulges. Kuigi kõigil tulla tung, ainult sinilill- see julges. Põrmust üles tõstis pea: valgus! Selgus! Ah, kui hea! SUVI Ellen Niit Suvi, sa päikesetuline, suvi, sa plvesuline, õieehtes, üleni lehtes, rohev ja valge! Taevas on piripärni. Kõrge sinise särani kõik loom ja laps tõstab palge. SUVISEL MAAL Jaanus Tamm Paljapäki on parem astuda rohu pääl. Rohi kahiseb tasa. Tal on sõbralik hääl. ...
seda, et uskus, et seesama tõbi tapab ta. Selles suhtes oli õigus Liivil, kuna enne surma muutus ta hulluks ja uskus, et on kuninglikust soost. Juhan Liiv kirjutas palju luuletusi isamaast. Need olid väga kurvad ja sünged. Samas leidus ka head nendes, aga peale jäi ikkagi nukrus. Leian, et paljud olid selliste mõtetega, mida sõdur ise rindel mõtles oma isamaast. Juhan Liiv oli selles mõttes tõeline patrioot. Minu arvates, et üks parimaid isamaa luuletusi on tal ,,Ta lendab mesipuu poole", mille viimane salm on nii: Nii hing, oh hing, sa raskel a´al - kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul:
Vanapagan ja Suur Tõll Muiste elas Saaremaal Suur Tõll, keda rahvasuu Saaremaa valitsejaks kutsub. Suure Tõllu "küüntenärija" oli aga Vanapagan. Kord, kui Suur Tõll raskesti magas, tahtis Vanapagan Sõrve säärt Saaremaa küljest lahti kaevata ja siis Sõrvemaa koos sõrulastega merepõhja uputada. Aga sõrulased said Vanapagana kurjast nõust aru. Nad ruttasid Suurt Tõllu appi kutsuma. Kui Tõll seda lugu kuulis, kahmas ta silmapilk mesipuu sülle ja tormas Vanakurja otsima. Leidiski lõpuks Vanapagana ja viskas põõsast mesilased ta juurde. Suures töös ei pannud Vanapagan Tõllu tulekut tähelegi. Tunneb korraga, et teda igast küljest kangesti torgitakse. Vaatab - mesilased kallal. Küll tõrjub Vanapagan mesilasi eemale, küll lööb neid sadade kaupa surnuks, aga mis sa suurele perele ikka võid teha! Ei aita mehikesel viimaks muu nõu, kui paneb putkama. Aga ega vaenlased sellepärast maha jää
JUHAN LIIV Isamaaluule Hea poeet on see, kellel on rahvale midagi öelda, kellele pole võõrad kodumaa mured ja kes annab meile elamuse. Selline luuletaja on Juhan Liiv. Kirjutades iseendast, oma traagilisest saatusest ei unusta Juhan Liiv ka kodumaa muresid. Iga värsi, iga reaga, rääkigu see kas loodusest, kodust, tööst või armastusest, näib ta küsivat: ,, Mis saab Eestimaast, milline tulevik teda ootab?" Kuigi see pole alati sõnades öeldud, tunneme me seda siiski. Tekib tunne nagu luuletaja tunnetas isamaa saatust läbi enda elu traagika. Juhan Liiv tundis juba sünnist saati, et ta polnud siia ilma oodatud ega tahetud. Kui eakaaslased mängisid ja lõbutsesid, hoidis tema eemale ja eelistas pigem olla omaette. Ta oli sageli tõbine, teda kimbutasid tihti haigused ja erinevad tõved. Mees tundis terve elu jooksul ennast üsna üksikuna j...
.." ,,Oh sa mustakuuene rahvas"- ... ükskord tunned, et eluvägi su sees, ükskord tunned, et elav on eesti mees (-väljendab usku, et kord saabub vabadusepäev). ,,Kas ma Eestit unes nägin"- ... nägin laineid laevu täis, nägin viljarikast randa, murehõlm ta ümber käis. Kodumaa saatus ühineb luuletaja tunnetuses ta enda raske saatusega. Hingelist ühtekuuluvust ja ustavust väljendab võrdpilt kõigist ohtudest hoolimata visalt oma kodu poole lendavast mesilinnust. ,,Ta lendab mesipuu poole"- ... ning hing, oh hing, sa raskel a´al- kuis ihkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal: kuis ihkad sa isamaa poole! Ja puhugu sulle säält surmatuul ja lennaku vastu surmakuul; sa unustad surma ja hoole, kui kotkas tõused ta poole. ,,Vangis"- ... sest seegi, sinu kurbus, on kurbus sinu kodu eest ja ilmas, on kõiges maailmas sa kaotad sellegi käest. ,,Nutt"- ... et väiksel rahval suure kasuks tarvis kaduda (Eestimaa oleks nagu tall ja vaenlased lõvid). Usku isamaale
Nikolai Triik ja kuulsad fovistid. Nikolai Triigi elulugu on paljuski sarnane tema põlvkonna kunstnike omale. Ta sündis 1884. aastal rätsepmeistri perre.1901. aastal lõpetas Triik neljaklassilise linnakooli kiituskirjaga ja saatis avalduse Peterburi Parun Stieglitzi tehnilise joonistamise keskõppeasutusse astumiseks. Samas koolis õppisid peale Triigi ka Konrad Mägi, Jaan Koort, Aleksander Tassa, Günther Reindorff jt. Siin puutus Triik kokku vene kunstiga, eriti tol ajal tooni andnud rühmitusega Mir Iskusstva. See polnud enam käsitöö, vaid tõeline kunst. Saabus 1905. aasta ja revolutsioonilised meeleolud kandusid ka kooli seinte vahele. Stieglitzi kool jäi oma joonistuslikule käsitööle orienteeritusega Eesti kunstnikele kitsaks. Tekkis mõte minna õppima kuhugi välismaale. 1906. aastal siirdus Triik Helsingisse ja sealt edasi Ahvemaale. Ahvenamaa ahvatles kunstnikke. Maastik ise provotseeris k...
heliloojate teostest, aga laulude sõnad tõlgiti eesti keelde, et ei kõlaks ühtegi võõrkeelset lugu. Tänapäeva laulupidude repertuaaris on viis lugu, mida lauldakse igal laulupeol ja mis on muutunud eestlastele kui kroonijuveeliks. Need on esimesest üldlaulupeost „Mu isamaa on minu arm“ ja „Sind surmani“ ning lisandunud on veel Friedrich Saebelmanni "Kaunimad laulud“, Mihkel Lüdigi „Koit“ ja Peep Sarapiku „Ta lendab mesipuu poole“. Nüüdisaegsetel laulupidudel lauldakse vaid eesti keelseid ja eesti päritolu lugusid ning rohkem ilmalikke laule. Esimesel üldlaulupeol osalesid ainult meeskoorid ja puhkpilliorkestrid. Kuigi tol ajal olid moes segakoorid, siis Jannsen põhjendas seda Postimehes moraalsete kaalutlustega: “Kuidas oleks võinud meeste- ja naisterahvas igast nurgast, kui ka ühe ainsa päeva peale, kokku kutsutud saada, ilma et seal pahandus poleks ette tulnud, mis pidu pühitsemist oleks seganud,
harmoniseerimisest varieerimise ja laulude ühendamiseni (“Tuljak”). Enamiku oma tuntumaid koorilaule on ta seadnud mitme kooriliigi ning sooloettekande tarbeks. 5 TEOSED. Muusikalised lavateosed: *Laulumäng “Murueide tütar” Koorimuusika: *Kantaat “Kalev ja Linda” *Laulud “Isamaa, õitse sa”, “Kodune kohake”, “Kus on kullakalla kodu?”, “Ta lendab mesipuu poole” jt. Vokaalkammermuusika: *Soololaulud “Igatsus”, “Rõõm ja mure kevadel”, “Kui sa tuled, too mul’ lilli” jt. Puhkpillimuusika: *”Tervitusmarss”, “Igavene mälestus puhkpilliorkestrile” 6 PILDID 7 8 Kasutatud kirjandus 1. www.wikipedia.org 2. www.emic.ee 3 . Raamat : Miina Härma 150. Enne ja nüüd 9
aastal. Ehkki mõned Juhan Liivi kirjatööd avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjandusse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta" ja "Mitte igaühele".Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (''Helin"), loodusluules kirjeldas Eestile iseloomulikke maastikke. 5.Vilde romaanid, teemad, 4 pealkirja Mahtra sõda, Külmale maale, Mäeküla piimamees, Pisuhänd. ''Mahtra sõda'' Romaan kõneleb 2 juunil 1858(vkj). aastal endises Juuru kihelkonnas Mahtra mõisas aset leidnud talurahva ülestõusust, mis on ajalukku läinud kui Mahtra sõda.
Algus Noor-Eesti on 1903-1904 aastatel salajastest õpilasringidest alguse saanud kirjanduslik ja üldkultuuriline rühmitus, mis 1905. aasta suurte sotsiaalsete murrangute tuultes muutis oluliselt kogu Eesti vaimsust ja kultuuri. Rühmituse tegevaastateks loetakse ajakirjade "Noor-Eesti" ja "Vaba sõna" ilmumisaega 1905-1916. Noor-Eesti seadis oma ülesandeks Eesti ühiskonna muutmise. Loomingulise eneseavalduse taotlustel toimetas gümnaasiumiõpilane Suits aastail 1901-1902 trükki "Kirjanduse Sõprade" kolm albumit "Kiired". 1902. a. tegutses Tartus koolidevaheline ring "Eesti Külvaja". 1903. a. tekkis selle asemele uus ring, peamiselt kirjandusest ja kultuurist huvituv "Eesti Ühisus". 1904. a. kavandati seal "Kiirte" neljandat albumit, kuid otsustati sellele nimeks panna "Noor-Eesti". Nimetus võeti tarvitusele noorlätlaste eeskujul. Kuulsamad liikmed olid V. G. Ridala, Ernst Enno, Marie Unde...
Ehkki Juhan Liivi kirjatöid avaldati juba tema eluajal, jõudis ta eesti kirjanduse kaanonisse suuresti postuumselt, tema teoseid toimetanud Friedebert Tuglase toimetaja- ja kriitikutöö mõjul. Liivi ande suurus avaldus eriti haiguse ajal loodud lüürikas. Oma luules muretses Liiv kõige enam isamaa pärast, mis oli mitte romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. Sedalaadi tekstide tuntumad näited on "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", “Sinuga ja sinuta” ja “Mitte igaühele”. Autobiograafilistes eleegiates peegeldas luuletaja enda traagikat (nt "Helin"), loodusluules Talvine tihane. Tihane lendab mu aknale: kaela alt valge, kõht kollane, nokib, nokitab, vaatab targasti sisse — tihase viis on see — kaela alt valge, kõht kollane! Vestab nokka, vaatab targalt ta: vaene linnuke, talve käes üksinda! Hädasti, hädasti seda sain mõtelda, lendab sääl lahtistel tiibadel lennuga teine ka!
Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Liivi ande suurus avaldub eriti haigusperioodil loodud lüürikas. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja "Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev Eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Loodusluules kirjeldab ta Eestile iseloomulikke maastikke. Tuisk Tuisk jookseb võidu tuisuga, Ma vaatan, kuni väsib silm, ei teine teisest mööda saa: mu mõtte tuleb vaimuilm: üksteise ette tõttavad, tuisk jookseb võidu tuisuga, üksteist nad maha jätavad. ei teine teisest mööda saa.
maailma võiduks saate, aga oma hingele kahju teete, siis pole te midagi võitnud. On tõsi, et me saame mõju avaldada vaid vähesele osale sündmustest, mis meiega sünnib, aga meil on täielik mõju selle üle, mis neist sündmustest saab meis endis. Võiksime isegi öelda, et meiega juhtub seda, mida tahame, et meiega juhtuks. Suur juhus ei ole kunagi tulnud selle õuele, kes pole selle suure juhuse jaoks olnud ise valmis. "Juhused meie elus on nagu peret heitvad mesilased mesipuu ümber -- nad ootavad, et ema- idee väljuks meie hingest ja kui ta on väljunud, kogunevad nad ta ümber. Suuri sündmusi ei juhtu kunagi nendega, kes pole midagi teinud, et neid külge tõmmata," on öelnud Belgia kirjanik Maurice Maetrlinck. Saatuse kujunemisel on äärmiselt suur osa ka juhusel. Juhus saadab meid iga päev ja kogu aeg. Juhus on see, mis kell me midagi teeme ja kuhu me läheme, mis teed pidi me läheme ning keda me teel kohtame
truuduse ja aususega, õnnetu Eestimaa headest omadustest, ka veresidemega "Sinuga ja sinuta" otsesõnu ütleb välja oma seose kodumaaga, et armastab oma kodumaad väga, ilma isamaata on asjad poolikud ja väärtuseta, tunne nagu oleks kirjutatud kallimale, "Isamaa! Sinuga olen õnnetu ma, õnnetum ilma sinuta!" "Eile nägin ma Eestimaad" kodumaa on ilus, kuid vaimselt vaikne ja mahajäänud, räägib, mida kõike ta Eestimaal nägi, rõõmus, kuid ka halbadest asjadest "Ta lendab mesipuu poole" ka võõral maal olles ja surmaga silmitsi seistes ihkab hing kodu ja isamaad, ka viisistatud Kes meeldida tahab- Kes meeldida tahab peab roomama. "Jah" ütledes "ei" mõtlema. Mis teine tahab peab tegema. Peab ahelaid kandma ja tänama. Peab kandma lõpmata palju veel. Peab tundma kuidas tal murdub meel. Peab kummardama kulla eel. Peab nuttes naeratama veel. Ja kes ei taha ei meelita ta. Ei taha, ei taha, ei tahagi ta. Vaid külmalt elugi pakub ka. Tal enesel katsutaks meeldida
("Raudsed käed" "Mahtra sõda" "Kui Anija mehed Tallinnas käisid" "Prohvet Maltsvet"). Juhan Liiv - eesti luuletaja ja proosakirjanik. Töötas "Virulase", "Sakala" ja "Oleviku" toimetuses. "Olevkikus" kujunesid Liivi kirjanduslikud arusaamad selgemini välja. Ilmusid kogud "Õied ja okkad" ja"Luuletused". Muretseb oma luules kõige enam isamaa pärast. Tema isamaa ei ole romantilistes kaugustes, vaid reaalselt olemasolev eestimaa. (Nt. "Eile nägin ma Eestimaad!", "Ta lendab mesipuu poole", "Sinuga ja sinuta", "Mitte igaühele"). Autobiograafiliste eleegiatena peegeldab luuletaja enda traagikat (Nt. "Helin"). Loodusluules kirjeldab Eestile iseloomulikke maastikke. Elu lõpus kannatas tagakiusamismaania all ja rändas ringi. August Kitzberg - eesti kirjanik. "Libahunt" "Piibelehe-Neitsi" (1969). Näitekirjanikuna kirjutas Kitzberg algul külalavade jaoks vähenõudlikke naljamänge. Pärast kutseliste teatrite tekkimist sai temast üks eesti
Juhan Liivi luule Britta Signi Merirand 10.A Loodusluule 1. Lemmikmotiivid olid aastaajad-kevad,sügis,talv, tormid ,tuuled, loodusdetailid. 2. Kõige rohkem luuletusi on tal sügisest, sest see aastaaeg meeldis talle kõige rohkem, kuna sügis on väga muutuv ja sellest oli hea erinevaid (kurbasid, süngeid , rõõmsaid, värvikaid jne) luuletusi kirjutada. 3. Ta kirjeldab meie loodust üpris realislikult, kuid samas on ta väga luuleline ning mitmekesine (nukker, samas kaunis jne) kirjeldades Eestimaad. 4. Kõige lühem on ‘’Sügisetuul’’, jääb meelde kuna kirjeldab lühikeselt kuid väga täpselt sügise tuulisemalt poolt (kuna sügis on ilmade poolest väga muutuv-ka Liivi luule põhjal) 5. ‘’Sügisene kodu’’, ‘’Üks suve päev’’, ‘’Tulen,...
Teeseldes vagadust, see tal õnnestuski, kuid lõpuks pingutas ta nagu kõik temasarnased üle ning sattus vangi. Tartuffe oli suure talendiga, kuid kasutas oma talenti halvaks otstarbeks. Orgon oli väga aus ja kergeusklik. Tema jumalakartlikkus oli arenenud üleliia ja seda mida osati pahasti ära kasutada. Orgon oli elus hästi edasi jõudnud, tal oli armastav perekond ning ta oli ka suhteliselt rikas. Orgoni puuduseks oli tema põikpäisus, mis talle palju kahju tõi. TA LENDAB MESIPUU POOLE Ta lendab lillest lillesse ja lendab mesipuu poole; ja tõuseb kõuepilv ülesse -- ta lendab mesipuu poole. Ja langevad teele ka tuhanded: veel koju jõuavad tuhanded ja viivad vaeva ja hoole ja lendavad mesipuu poole. Nii hing, oh hing, sa raskel a'al, kuis õhkad sa isamaa poole; kas kodu sa, kas võõral maal -- kuis ihkad sa isamaa poolel Ja puhugu vastu suil' surmatuul ja lennaku vastu suil' surmakuul: sa unustad surma ja hoole ning tõttad isamaa poole! SONETT
taguse Aafrika väikeriigi president, “juba Patrice Lumumba nimelises Moskva Ülikoolis õppimise aegadest on minu lemmikkangelaseks ajaloos olnud Ivan Julm.” 5. Missuguse raadiojaama tunnuslause on “Raadio mõtlevale inimesele”? 6. “Telli ajakirjad Keel ja Kirjandus ning Looming ja sa hakkad naistele meeldima,” näib kirjastuse Perioodika reklaam väitvat. 7. Evat ajas tükk aega naerma Sirbist leitud arvustus pealkirjaga “Ta lendab mesipuu pooleks”, kus kriitik rappis Vanemuise etendust “Mesimees”. 8. “Võtke lapsele Kass Arturi maiuspala, täiskasvanu praest, nagu Seast ja Käost, ta ennast läbi närida ehk veel ei jaksa,” soovitas Wilde pubi ettekandja. 9. Selle raamatu autorile ennustavad kriitikud nii Prantsuse Akadeemia suurt romaaniauhinda kui ka Nobeli kirjandusauhinda. 10. Taas otsustas põllumajandusministeerium hakata pidama künnivõistlusi Kuldse Adra auhinnale. 11. “What
Sinna,kus kauge JUMALA SAAR. põlevast Torgla soost juttu jutustab MUUTLIK VIKERKAAR. Aastad ruttavad ruttu. Kas seal kaugel ei kangestu TAEVASED RATSANIKUD, marssivad pilvede soldatid, õieli püssitikud ? Kas seal kaugel ei kumise HINGEMAA sõnatust nutust ? Kas seal ei mesipuu sumise sõprade naerust ja jutust ? 5 Pisike poisike lehitseb raamatu lopsakaid lehti. Millal need tähed raiuti ? Millal nad valmis tehti? Kas siit ei algagi MAAILMA LÕPP ? Vastaku MERINEITSI. UNEDE KURISTIK-MAAILMA LÕPP. KULDSE RÕNGAGA ma leidsin. Kuhu VÄIKE ILLIMAR jäi? Lauldes läks laulude linna. Tuuled astuvad püstipäi läbi lumise linna. Kisendad,kodumaa
kergem edasi minna. Kui laps jätab oma mured enda sisse, siis võivad tagajärjed olla tõsisemad, sest probleemid kuhjuvad ja laps pole ise võimeline neid lahendama. Kui esineb tõsist eemaletõmbumist, tõrjutust ja sotsiaalset välditust-eraldatust, mis mõjutab negatiivselt lapse psüühikat, on vajalik täiskasvanupoolne abi. [6] Viited: 1. Daniels, E.R.; Stafford, K. 1999. Erivajadusega lapse kaasamine. Tartu: Hea Algus, OÜ Tartumaa Trükikoda 2. Lasteaed Mesipuu õppekava, punkt 4.ERIVAJADUSTEGA LAPSE ARENGU TOETAMINE, kinnitatud 01.12.2016 a. 3. Viivi Neare, PhD, pedagoogikakandidaat: „Hariduslike erivajaduste mõiste ja põhjused“. http://opiabi.weebly.com/hariduslike-erivajaduste-motildeiste-ja-potildehjused.html 7 4. Kairi Prints, „Spetsialistid õpetavad: mida vajab käitumisraskustega laps ja kuidas aidata tal hästi hakkama saada?“ 02.05.2017 a. http://naistekas.delfi
Konrad Mäe elukäik ja kunstnik inimesena Konrad Mägi sündis 1878. aastal Hellenurme koolitares, mõisa abivalitseja perekonnas, maadeuurija A. Th. von Middendorffi mõisamaadel. Mäe sünni ajaks oli tema isa Andres loobunud külakooliõpetaja ametist tulusama mõisavalitseja oma kasuks mitmel pool Tartu kandis. Mägi õppis 18881889 Uderna ministeeriumikoolis, seejärel Tartus Pelbergi algkoolis ja 1891. aastal linnakoolis. Tema kunstnikutee sai alguse 1899. aastal, mil mööblitööstuses puunikerdust õppiv noormees saadeti Tartusse Saksa Käsitööliste Seltsi joonistuskursustele, kust ta sai kunstialased algteadmised. Harrastas samal ajal innukalt näitekunsti, viiulimängu ja mitut spordiala. Ta jätkas kunstiõpinguid 19031905 vabakuulajana Peterburis parun Alexander Stieglitzi kunsttööstuskoolis, keskendus Amandus Adamsoni õpilasena puunikerdusele ja modelleerimisele. Oma iseseisvat töömeheelu alustas nooruk Tartu mööblitööstustes puunikerdajana (...
Eesti: Meeste 100 meetri jooks 2001-2006 10,28 Argo Golberg 2003 10,48 Kristjan Rahnu 2002 10,51 Marek Niit 2006 10,56 Henri Sool 2003 10,60 Erki Nool 2001 10,62 Martin Vihmann 2002 10,66 Maidu Laht 2002 10,68 Kristjan Reinaru 2006 10,70 Maido Mesipuu 2006 10,72 Taavi Liiv 2006 Tuule tugevus teadmata: 10,64 Tarmo Jallai 2006 Meeste 200 meetri jooks 2001-2006 20,96 Marek Niit 2006 21,05 Martin Vihmann 2005 21,11 Henri Sool 2003 21,41 Maidu Laht 2002 21,42 Mikk Joorits 2003 21,44 Argo Golberg 2002
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
