Valm naeruvääristab ühiskonna ja inimeste pahesid. Koosneb kahest osast: esimene on jutt ja teine osa on moraal. Poeem- mitmeosaline lüroeepiline teos, sisult jutustus kuid vormilt luuletus. Eeposest on ta vormilt vabam ja mahult väikesem. Tegelased poeemis on erakordsed ja/või romantilised kangelased, kes elavad läbi nn. hingelise seisundi. Sonett-vaga vana luulezanr, mis tekkis Itaalias 13 saj. Ajapikku jagunes ta kolmeks: Itaalia, Prantsuse ja Inglise. Sonetis on 14 värsirida, ta jaguneb sisult kaheks: nelikutes esitatakse teema, kolmikutes on kõrvalteema või lüüriline mõtisklus. Eesti esimese soneti autor on Eisen. Ballaad- sisult jutustus, vormilt luuletus. Tal on dramaatiline süzee ning ta loodi Prantsusmaal. Ballaadi teema on armastus, legendid jm, temas on palju romantilisi kangelasi. Sageli kasutatakse sonetis monolooge...
ja ma pole isegi kindel et needgi sobivad. Vananenud ja harvaesinevad sõnad Neid ma leidsin suht palju , näideteks toon siin ainult mõned. Näiteks: pääl, sääl, sull', kurbeline ja kurbelisem, eha · Kas on sõna- ja lausemängu ? Kuna tegemist on pigem tõsiste luuletustega, ei ole siin sõna- ega lausemängu. · Milline on riim ja rütm ? Riim Peamiselt valitseb luuletustes vabavärss, või paarisriim , aga leidub ka ristriimi ja süliriimi. Rütm Nende luuletuste puhul ei tohiks alahinnata rütmi, see rütm nagu ärataks inimeses tunded mis on muidu alla surutud, põhiliselt on rütm kiire , kuid leidu ka neid luuletusi kus on aeglane....
Autor on kasutanud lõppriimi- riimuvad just ridade lõpud. Analüüsides teoseid silpide arvu järgi (meesriim, naisriim, libisevad ja ülilibisevad riimid), siis võin väita, et Ilves on kasutanud kõiki tüüpe, aga rohkem näib olevat lühemaid silbitüüpidega riime (naisriim, meesriim). Märkan, et autor on riimi paiknemise seisukohas salmis kasutanud rütme- paarisriim (skeem aabb) ja ristriim skeem (abab). Jan Rahmani võtted on sarnased Ilvese stiilile, kui tooks väilja, et tal on jutu tüüpi tekste, näiteks Lindora Laaduh II. Enamus loomingut pikkuselt veidi üle poole lehekülje, kui märkima pean sisukaid, pikemaid tekste jutu vormis pigem- mis siiski sisaldavad luuletuse tunnuseid nagu riim. Märkan lisaks, et kasutab lisaks lõppriimile ka siseriimi (riim ühe rea keskel), teosest Kluustrõvein sõna siss kordub ridade keskel (täisriim)...
Riim ja kõlakujundid Mängitakse mingisuguse efekti saavutamiseks kõlaga. o Algriim sõnade või silpide samakõlalisus o Alliteratsioon kaashäälikute kordamine, nt kuldne kukk kõrgel katusel o Assonants täishäälikute kordamine, nt avaral aasal aarde avastas o Lõppriim: paarisriim (AABB), ristiriim (ABAB), süliriim (ABBA), lausriim (AAAA), ahelriim (ABA, BCB, CDC), siseriim (rea keskel) o Hääliku- või sõnakordused o Helijäljendused (onomatopöa) Piu! Pau! Nätaki! Põmaki! o Pahakõla (kakofoonia) teadlikult kuhjatakse ühte värssi samakõlalisi häälikuid ja sõnu, nt käi kukele, jahvatav ahven, kahtlev ahv...
Kirjandusteaduse mõiste ja uurimisobjekt Kultuur (ld k cultura) kultus, rituaalne elu, millest tekivad kõikvõimalikud tekstid. Kirjandusel on analüütiline, kriitiline, aga ka säilitav, konservatiivne roll. Kirjanduse mõiste on ajalooliselt muutlik. Kirjandus (ld k literatura) oli algselt seotud kirjatähe (ld k littera) mõistega ja tal oli tehniline sisu. Kirjandus uuris tähestikku, grammatikat, teksti, haritust ja õpetatust. Viimase uurimine osutus kõige püsivamaks. Keskajal oli kirjandus seotud kirjavaraga (ld k scriptum). Autonoomne kirjanduse valdkond tekkis 18.-19. sajandi vahetusel ning see areng oli seotud esteetika tekkimisega. Tekkis ilukirjanduse (pr k beller lettres) mõiste. Kirjandus on väljamõeldis (ingl k fiction), mille vastandnähtuseks on mitte- väljamõeldis (ingl k non-fiction). Väljamõeldis on vale (lie) või poeetiline kujutelm (poetical imagery). Hiljem...
Põldmäe: kindlates värsipositsioonides fikseeritav vastavus rõhurühmade või nende osade foneetilise koostise vahel Riim · Ajaloolised riimid: liebe-trübe, können-brennen · Nägemisriimid: breath-beneath, down-flown Riimitüübid silpide arvu ja rõhuasetuse järgi · Meesriim: keel/ meel · Naisriim: aktus/ kaktus · Daktülriim: purustas/ turustas · Hüperdaktülriimid (lõhnadega/ kõhnadega jne) Riimitüübid paigutuse järgi · Paarisriim : aabb · Süliriim: abba · Ristriim: abab · Lausriim: aaaa · Segariim Riimitüübid foneemikoostise järgi · Täisriim (suurt/ juurt) · Irdriim (päev/ käed; kõnts/ tönts; Hiina/ piinad; und/ tund) Stroofid · Ballaad: abab bc cdcd · Triolett: abaaabab (1 = 4, 7; 2=8) · Rondell (1,2 =7, 8; 1. värss kordub lõpus, 13. või 14.värsina) · Rondoo (12-15 värssi, 3 stroofi, 2 riimi)...
Silpide arvu järgi jagunevad riimid: 1. Ühesilbilised e meesriimid ( vend: end, voog: roog, sööb: lööb ) 2. Kahesilbilised e naisriimid ( valu: salu, takti: katki, jõuab: sõuab, kivi: rivi ) 3. Kolmesilbilised e libisevad riimid ( silmale: ilmale, tumestab: jumestab, laotama: kaotama ) 4. Neljasilbilised e ülilibisevad riimid ( laigulised: maigulised ) Asukoha järgi stroofis jagunevad riimid: 1. Paarisriim ( skeem: a a b b ) 2. Ristriim ( a b a b ) 3. Süliriim ( a b b a ) 4. Segariim riimi kasutamine ilma kindla seaduspärasuseta, kasut enamasti vabavärsis. Üle pimeneva palu a Ruttab rahvas ummisjalu a Kõigil on silmad vesised. b Naisi, orbusid ja mehi c Täis on murepõld ja rehi, c Kambrid ja kambriesised. b ( Betti Alver )...
Riim on sarnase kõlaga sõnade taotluslik kordamine värsirea alguses, keskel või lõpus. Ema ülesanndeks on siduda värsse stroofideks, kujundada rütmi ja luuletuse kõlapilti. Lõppriim tähendab seda, kui riimuvad sõnad asuvad värsi lõpus. Algriimi puhul paiknevas riimuvad sõnad värsirea alguses. Paarisriim = AABB, süliriim = ABBA, ristriim = ABAB. Meesriim = ühesilbilised (sööb, lööb), naisriim = kahesilbilised, täisriim = puul, tuul, irokriim = osaline kokkukõla (lint, kink). Luule olulisemas teemad on armastus, kodu, loodus, sõda jt. Teema on teoses käsitletav nähtuste ring. Tõlgendamine on teksti aktiivne lugemine, et seda mõista. Luules on palju omasussõna, kirjeldav ja kaunistav lisandsõna. Metafoor on tähenduse ülekanne sarnasuse alusel...
Riim ja kõlakujundid Kõla kaudu organiseeritakse tekst tervikuks, levinuim vahend on riim (luuletuse kõlaline suunaja). · Algriim isel eesti rl-i, jag alliteratsioon (kaashääliku kordamine) ja assonants (täishääliku kordamine) · Lõppriim isel kunstluulet, jag paarisriim (aabb), ristriim (abab), süliriim (abba), lausriim (aaaa), ahelriim (aba bcb cdc) · Siseriim riimuv sõna ei ole värsi lõpus ega alguses, vaid sees · Hääliku ja sõnakordused õrn, armas, õrn · Onomatopöa e helijäljendused keeles imiteeritakse hääli/häälitsusi, nt kikerikii, muu-muu · Kakofoonia e pahakõla nt pihkunihkur, vihane vihin...
Klass Rahvaluule ehk folkloor Rahvaluule on eestlaste pärimusliku vaimse kultuuri see osa mille moodustab poeetiline sõnalooming Rahvaluule Rahvalaulud Rahvajutud Rahvaluule väikeliigid Regivärsiline Muinasjutt Vanasõna Lõppriimiline Muistend Kõnekäänd Naljand mõistatus Pajatus Rahvaluule on ühislooming, levib suulisel teel, meelde jättmisega. Rahvaluule peegeldab rahva elu, oma ajajärgu maailmapilti ning majanduslikke ja ühiskondlikke tingimusi. Eesti rahvaluules kajastuvad ees...
Silbilis-välteline ehk süllaabilis-kvantiteeriv värsisüsteem 8. Vältelis-silbilis-rõhuline ehk kvantiteerivsüllaabilis-tooniline värsisüsteem Riim Riim algab rõhurühma esimese silbi vokaalist · foneemikoosluse ühtelangemise aste -täisriim (õied : põied) -irdriim (laiemas mõttes) (õied : köied) · silbiarv - meesriim (1 silp), naisriim (2 silpi) jne · asend värsis - eesriim, siseriim, lõppriim jne · asend stroofis - paarisriim (aabb), süliriim (abba), ristriim (abab) jne Stroofika - kaksikvärss ehk distihhon - kolmikvärss ehk tertsett - nelikvärss ehk katrään aleksandriin, haiku, tanka Väärika surma kursust lugema tulin et lahkuda koos...
Raamatut on soovitatud ettelugemiseks 15aastastele. Nooremad naudivad contralikult ladusat rütmi, sisust hakkavad aru saama 34aastased aga luuletustes on ka vihjeid, mida loevad välja ainult lapsevanemad. Sotsialistlik Postmodernistlik Väga palju igapäevaseid teemasid Parodeeriv ja eneseirooniline Luulesse on kaasatud laulusõnu Keelekasutus mitmekülgne, kasutab ka slängi Vabavärss ja paarisriim Kindlasti maaelu vürtside väljatoomine Positiivne suhtumine Eestisse Vene hädade kirumine Tapmine Armastus, inimestevahelised suhted, sport Ühendab tugevas autoriimagos "moodsa meediategelase ja "metsast pärit rahvalauliku" rolli". Contra võis olla 20. sajandi lõpuks ainus Eesti luuletaja, kes võis end oma tekstide müügist kodumaal ära elatada. Keset metsa väike baar Baaris istub kommunaar Nina otsas higitilk Kangest töötamisest vist Ei see on vaid puskarist /...
Vanimaks peetakse algriimi. Traditsioonilistes värsivormides kasutatakse eelkõige lõppriimi. Eristus põhineb riimisõnade asendil värsis: alg,- sise- ja lõppriim. Vastavalt riimsõna silpidele eristatakse: meesriime, naisriime, daktül- ehk libisevaid riime ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel, nt paarisriim , ristriim, süliriim. Mis on stroofika? Millised on kanoniseeritud stroofivormid? Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. On olemas kanoniseeritud luuletus- ja stroofivormid. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. Sonett Soneti riim peab olema puhas ja kõlav. Sonett koosneb 14 värsireast (Itaalia soneti puhul 4 + 4 + 3 + 3; inglise sonett 4 + 4 + 4 + 2) ; soneti värsi pikkus on 11 silpi...
Ilukirjanduse olemus Kirjanduse jaotus üldiselt Ajakirjandus ehk Ilukirjandu Tarbeteksti Graafilised Elektroonilised Teaduskirjandus publitsistika s d tekstid tekstid Artikkel Artikkel Eepika Õpik Skeem Arvuti Uurimustöö Intervjuu Lüürika Teatmeteos Diagramm Mobiiltelefon Referaat Reportaaz Dramaatika Eeskiri Joonised Teletekst Diplomitöö Kiri Lüro-eepika Käskkiri Graafik Reklaam Essee Koomiks Seadustik Kaardid Pilapilt ehk karikatuur...
Harjutused on eraldi failina. Rütmis sisalduv korrapärasus. Tuntuimad värsijalad - v trohheus; v- jamb ; - vv daktül; vv- anapest; - - spondeus; v- v amphibrahh; - v- kretikus 28.Mis on riim? Milliseid riimiskeeme Te tunnete? Harjutused on eraldi failina. Riim on vormivõte luules, mis seisneb sõnade või sõnaosade reeglipärases kordumises, häälikulises kooskõlas. Paarisriim , süliriim, ristriim. 29.Mis on stroofika? Milliseid kanoniseeritud stroofivorme Te tunnete? Stroofika on värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende ühendamist suuremateks üksusteks. Heksameeter + pentameeter. · - | - | - | - | - | - · - | - | - || - | - | -Näiteks üks Ain Kaalepi eleegiline distihhon: Raskeid helbeid näeb täna taevast langemas alla. Valgeks vaotavad need sünge ja sombunud maa. Sonett, haiku, eleegiline distihhon. 30...
L on tavaliselt 2. Riim samakõlaliste sõnade kunstikavatsuslik kordamine värsi lõpus, sees kirja pandud värsivormis, kuid esineb ka lüürilist proosat ja draamat. või alguses. L on kõige subjektiivsem kirjanduse liik. a) ristriim (abab); b) süliriim (abba); c) paarisriim (aabb); d) lausriim (aaa, Termin ,,lüürika" tekkis 3.saj eKr, lüürika ise oli olemas enne seda. L algus on aaaa); rahvaluules. Nimetus tuleneb kreekakeelsest sõnast ,,lyra" keelpill, mille saatel laule e) segariim (aaca abbabcc jm esitati. Pikka aega olidki lüürika ja muusika lahutamatult seotud. Antiikajal 1) meesriim (riimuvad 1silbilised sõnad: mees-vees);...
Lõpp ja algriimi eristus põhineb seega riimsõnade asendil värsis: eristatakse seega alg-, sise- ja lõppriime. Lisaks sellele võib riime klassifitseerida vastavalt riimsõna silpide arvule. Sellel alusel eristatakse meesriime (1-silbilisi), naisriime (2-silbilisi), daktül- ehk libisevaid (3- silbilisi) ja hüper-daktülilisi ehk ülilibisevaid (enamasilbilisi) riime. Riimid seostavad värsiridu omavahel. Siin on mõningaid kombinatsioone · Paarisriim aa bb cc ; · Ristriim abab ; · Süliriim abba. Anzambmaan siire, lause mõistmiseks tarviliku osa kandumine ühelt värsirealt teisele. Vabavärssi puhul on korrastamata nii silpide ja rõhkude arv kui ka pikkade ja lühikeste silpide vaheldumine värsist; proosat eristab sellisest värsist kõne tavalisest erinev rütmilis-intonatsiooniline liigendus (vrd Põldmäe 1978: 85). Stroofika · Stroofikaks nimetatakse värsiõpetuse osa, mis uurib värsside grupeerimist, nende...
Värss. Siire. Värsisüsteemid. Värsijalg. Värsimõõt. Trohheus. Jamb. Daktül. Amfibrahh. Anapest. Riim. Riimitüübid. Algriim. Lõppriim. Täisriim. Irdriim. Liitriim. Meesriim. Naisriim. Daktülriim. Hüperdaktülriim. Paarisriim . Ristriim. Süliriim. Ahelriim. Lausriim. Segariim. Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. Kinnisvormid. Ballaad. Sonett. Itaalia, prantsuse ja inglise sonett. Sonetipärg. Koomapalat "Poeetika" ILUKIRJANDUSLIKKUS...
samariim (tule: tule) Irdriim sarnaste kõrval ka erinevad häälikud (võet, mõõt, pikad, vikat, draama, raamat) Lihtriim & liitriim (vajame, aja me, too mind, roolind) Silbiarvu järgi: 1 silp: meesriim: keel/ meel 2 silpi: naisriim: armas/ varmas 3 silpi: daktülriim: väraval/säraval 4 silpi: hüperdaktülriimid: täristades/ väristades Riimitüübid asendi järgi: Paarisriim : aabb, aa, bb cc Ristriim: abab, abcabc Süliriim: abba, abbba Ahelriim: aba bcb cdc Lausriim: aaaa Segariim: aaca, ababcc, aaabbb jne ? Tuntumad riimitüübid. Kõne-, lause ja piltkujundid (,,Poeetika", lk 3959). Epiteet, võrdlus, metafoor, isikustamine, ümberütlus, allegooria, metonüümia, kordus, parallelism, antitees, astendus, retooriline küsimus, ellips, sõnamäng, paradoks, ristlause. Salm. e. stroof on sarnase ehitusega rühmadeks liitunud värsid...
"Contrarünnak" Autor: Margus Kannula ehk Contra Koostaja: Pillerin Palo Margus Konnula elulugu 1/2 Click to edit Master text styles Second level Contra on Third level Fourth level Fifth level sündinud Võrumaal Urvastes agronoo mi ja raamatupidaja pojana. · On õppinud Urvaste Algkoolis 19811984 · Kuldre 9-klassilises koolis 1984- 1989 · Antsla Keskkoolis 19891992. · Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993 1994. Margus Konnula elulugu 2/2 Click to edit Master text styles · Töötas 1...